Sisend- ja väljundseadmed. Monitorid. Referaat Sisend- ja väjundseadmed Sisend-ja väljendseadmeid kasutatakse inimestega suhtlemiseks arvututega. Sisendseadmed on Klaviatuur, hiired, mängupuldid, puutetundlikud seadmed, skännerid, mikrofonid, magnetkaardiluge ja veebikaamera. Väljundseadmed on printerid, kuvarid, videoprojektorid, kõlarid ja kõrvaklapid. Sisendseadmed Sisendseadmeid kasutatakse andmesisestuseks. Andmesisestuse all mõistetakse protsessi, mille käigus operaator kasutab sisendseadet andmete otseseks sisestamiseks või informatsiooni
Riistvara Seadmed · Sisendseadmed Hiir Klaviatuur · Töötlusseadmed Põhiplokk · Väljundseadmed Monitor Printer 10.1.13 Sandra Nahkur Põhiseadmed Arvuti Klaviatuur Põhiplokk Monitor 10.1.13 Sandra Nahkur Printimine 10.1.13 Sandra Nahkur Seadmed · Sisendseadmed Hiir Klaviatuur · Töötlusseadmed Põhiplokk · Väljundseadmed Monitor Printer 10.1.13 Sandra Nahkur
1.Millistest komponentidest koosneb arvutisüsteem? * teeninduse juhtimisseadmed * tarkvara ehk programmid * andmesisestusseadmed * sisendseadmed * töötlusseadmed * väljundseadmed * välisseadmed * arvuti 2.Millised on arvutisüsteemi 3 põhiblokki? (S-T-V) * Sisendseadmed * Töötlusseadmed * Väljundseadmed 3.Nimeta sisendseadmeid ja väljundseadmeid. * Sisendseadmed - klaviatuur, hiir * Väljundseadmed - kuvar, printer, kõlarid 4.Mis on bait? Bait - 8 biti kogum (nt.01101100) 5.Nimeta andememahu ühikuid ja selgita nendevahelisti seoseid. 6.Nimeta välismäluseadmeid. * Kõvaketas * Flopiketas * USB mälupulk * Optilised kettad 7.Selgita kettaseadmete tähtistust (a:...) A ja B: pehmeketaste seadmed C: arvuti kõvakettaseade koos kõvakettaga D: CD-lugeja, CD-kirjutaja, DVD-lugeja, DVD-kirjutaja E: eemaldatakse mäluseade (USB pulk)
· hõlmab arvuteid ja ka muid sellega seotud füüsilisi seadmeid. · on infotöötlussüsteemi kõik füüsilised komponendid või osa neist. · on arvutisüsteemi seadmestik. · Sisendseadmed on seadmed mille abil saab arvutisse midagi sisestada. · Töötlusseadmed on seadmed mida kasutatakse andmete töötlemiseks või programmide juhtimiseks. · Väljundseadmed on seadmed millega saab arvutist infot. · Lisaseadmed on seadmed mida saab arvutile juurde panna. Klaviatuur (keyboard)-sisendseade Saab andmeid ka korraldusi arvutisse sisestada. Hiir (mouse)-sisend kursori juhtimine ekraanil menüüde avamine käskude ja tegevuste valimine Skanner (skanner)-sisendseade · võimaldab paberil olevat teksti fotosid arvutisse
Sisendseadmed ja väljundseadmed Sisukord Sisendseadmed........................................................................................................Leht 2 · Klaviatuur..................................................................................Leht 2 · Hiir.............................................................................................Leht 3 Väljundseadmed........................................................................................................Leht 4 · Printer....................................................................................Leht 5 · Kuvar.....................................................................................Leht 5 Sisendseadmed arvutisse info sisestamiseks mõeldud seadmed. Sisendseadmed on klaviatuur, hiir jms.
lugemiseks magnetkirjalugeja magnetkaardilugeja valguspliiats puuteekraan (touch-screen) digitaator (graafikatahvel) pliiatsiarvuti, mille puhul spetsiaalse pliiatsi taolise kirjutusvahendi abil on võimalik käsitsikirjutatud info sisseviimine arvutisse juhthoob (joystick), peamiselt arvutimängude tarbeks kõnesisestusvahend, mis võimaldab inimkõne automaatset muundamist "kirjutatud" kujule. Väljundseadmed Väljundseadmed võimaldavad esitada väljastatavaid andmeid inimestele loetaval või muul arusaadaval kujul või edastada neid sidekanalite kaudu teistele süsteemidele. Väljundseadmete liigitus: Kuvarid Printerid Plotterid Kõlarid Multimeedia Kasutatud kirjandus http://www.htg.tartu.ee http://et.wikipedia.org http://www.kambja.ee/kool/ Tänan kuulamast!
Fakte arvutite ajaloost · 1952-1970 suurarvutid · 1971 loodi esimesed kiibid · 1975 esimene kokkupandav arvuti · 1977 personaalarvutite masstootmine · 1995 kasutati maailmas üle 50 miljoni personaalarvuti Levinumad personaalarvutid · Ieim PC tüüp. · apple Arvuti riistvara jaguneb · Sisendseadmed · Tööstusseadmed · Väljundseadmed · Lisaseadmed Klaviatuud(keyboard)-sisend · Seab andmeid ja korraldusi arvutisse sisestada. · IBM,Logitech,Key tronic. Hiir(mouse)-sisend · Kursori juhtimine ekraanil · Menüü avamine · Käskude ja tegevuste valimine · Logitech,IBM,Microsoft. Skanner-sisend · Cõimaldab paberil olevat teksti,fotosi arvutisse sisetada, et neid saaks arvutisse edasi töödelda. · (epson,HP,Canon) Sisendseadmeid on ka · Magnetkaardilugeja
WindowsNT/2000/XP jne). Mis on riistvara Riistvara on kõik see, mida Sa saad reaalselt katsuda ja puutuda, olgu see siis metallist või siis plastmassist. Niisiis on monitor, hiir, klaviatuur, kõik võimalikud kaablid, juhtmed ja elektroonika kokkuvõtvalt riistvara. Millest koosneb riistavara Iga arvuti riistvara koosneb järgmistest osadest: 1. sisendseadmed (klaviatuur, hiir, skänner, mikrofon); 2. töötlusseadmed (keskseade, välismälud); 3. väljundseadmed (monitor ehk kuvar, printer, valjuhääldid). Kuidas riistvara jaguneb Tinglikult võib arvutiriistvara jagada veelkord kaheks: esimese osa moodustad nn "tähtsad" komponendid, milledeta arvuti lihtsalt töötada ei saa. Need on näiteks: emaplaat, kõvaketas, RAM (hiljem seletame lahti, mis selle lühendi taga peitub) ja protsessor. Teise osa moodustavad nn "vähem tähtsad" komponendid. Nende olemasolu muudab mõned tööd ja tegemised tunduvalt lihtsamaks (ka võimalikuks, kuna
Skanneri lugemispea liigub üle skanneris oleva kujutise (skaneerib selle) ja edastab info. Mikrofon on andur, mis muundab helivõnkumised elektrilisteks võnkumisteks. Mängukonsool - Sõnaga konsool (ingl. k. console) tähistatakse arvuti külge füüsiliselt ühendatud monitori ja klaviatuuri. Konsooli eripära võrreldes nt ssh ligipääsust shellile seisneb selles, et arvuti tööd saab hakata juhtima suhteliselt kohe peale voolu sisselülitamist. Väljundseadmed on seadmed arvuti töö tulemuse väljastamiseks. Olulised väljundseadmed on kuvar, printer, kõlarid, ( plotter, audio ja audiovisuaalsed seadmed ). Kuvar on seade, mille ekraanile ilmub kõik, mida arvutil on teile "öelda". Printer on arvuti väljundseade, mida kasutatakse teksti ja piltide kandmiseks paberile. 1. laserprinter 2. maatriksprinter 3. tindiprinter Kõlariks nimetatakse akustiliselt kujundatud kasti monteeritud valjuhääldeid.
Milles seisneb tema olulisus? -Protsessor on arvuti osa, mis täidab operatsioone ja töötleb andmeid . 7. Mis on arvuti riistvara? Too näiteid!-Arvuti juurde kuuluvad seadmed . Kõik mida arvuti kasutamiseks vaja läheb. Näiteks: kuvar,klaviatuur,printer,kõlar,mälu,emaplaat,videokaart,helikaart. 8. Mis on sisendseadmed? Too näiteid! -Sisendseadmed on kõik seadmed mille abil on võimalik arvutisse andmeid sisestada Näiteks klaviatuur ja arvuti hiir. 9. Mis on väljundseadmed? Too näiteid!-Väljundseadmed on kõik välisseadmed ,mille abil on võimalik arvutist andmeid väljastada. Näiteks : printer,monitor,meedijaprosektorid jne 10. Milleks kasutatakse skännerit?-Skännerit kasutatakse selleks ,et saaks mõnda paberit arvutis kasutada! Näiteks kui sul on mingid pildid siis saad sa need arvuti skäneerida1 11. Nimeta kuvarite kaks põhitüüpi?-Sülearvuti ja lauaarvuti 12. Mis on arvutiprogramm
Töötlusseadmed- Aöötlevad seda ja, - Väljundandmed Väljastatakse väljundseadmete kaudu. Töötlusseadmed Paiknevad tavaliselt arvuti korpuses ja tegelevad info töötlemisega. -Töötlemine tähendab sisuliselt mingi programmikäskude jada) täitmist. -Arvuti korpusest väljaspool paiknevaid seadmeid, mis on arvutiga mingil moel ühendatud ja mis on võimelised sellega suhtlema,nimetatakse arvuti välisseadmeteks. -Arvuti vältimatud väljundseadmed on monitor,klaviatuur,hiir. -Lisa välisseadmed aga printer ,skänner,heliseadmed,modemid. -Põhiplokk on metallkast (korpus),kus asub toiteplokk ja enamus arvuti riistavara. -Sageli nimetatakse arvutiks ainult korpust ,sest seal asuvad kõige olulisemad seadmed. Põhiplokis asuvad emaplaat, koos sellel asuvate seadmetega (protsessor,operatiivmälu,kontrollerid,lienduskaardid jms.) ja välismäluseadmed (disketiseade,kõvaketas,CD-seade jt.)
..........................................................3 Arvuti mälu ühikud..................................................................................................................... 4 Emaplaat......................................................................................................................................6 Protsessor.................................................................................................................................... 7 Sisend- ja väljundseadmed..........................................................................................................8 KLAVIATUUR(keyboard).........................................................................................................9 Hiir............................................................................................................................................ 10 ARVUTIVIIRUSED.......................................................................................................
Teiste seadmete töö juhtimine Täidab arvutis teiste programmida käske Protsessori puhul on tähtsaim tema taktsegedus. Taktsagedust mõõdetakse megahertsides (MHz) või gigahertsides (GHZ). Taktsagedus näitab, mitu elementaartehet suudab protsessor sooritada ühes sekundis. Sisendseadmed Arvutisse info sisestamiseks mõeldud seadmed. Hiir Klaviatuur Digikaamerad Veebikaamerad Touchpad Valguspiiats Skanner Mikrofon Magnetkaardilugeja Väljundseadmed seadmed, mis esitavad (väljastavad) arvutist saabuvat informatsiooni. Monitor Printer Kõlarid Plotter Printerid Laserprinter Tindiprinter Maatriksprinter Tänan kuulamast!
riistvara tarkvara arvuti mälu internet Ajalugu 1968 Douglas Engelbart 1970. Hewlett Packard lauale mahtuv arvuti 1977 jaanuar Commodore PET 1982 aasta masin Tüübid (1) Statsionaarsed: tööarvuti lauaarvuti mänguarvuti kõik-ühes arvuti kodukino arvuti Tüübid (2) Mobiilsed: sülearvuti netbook tahvelarvuti taskuarvuti Riistvara Sisendseadmed: Väljundseadmed: klaviatuur monitor mikrofon kõlarid hiir printer skänner Korpus protsessor emaplaat põhimälu kõvaketas audio-, video- ja graafikakaart välismäluseadmed Tarkvara (1) Süsteemitarkvara: operatsioonisüsteemid seadmete draiverid serveritarkvara aknahaldustarkvara jm Tarkvara (2) Rakendustarkvara: kontoritarkvara arhiveerimistarkvara
Allpool on toodud Indrek Kuuse (http://home.tkug.tartu.ee/~zolki/materjalid/Indrek_Kuuse/korpus/korpus_seest.jpg, 18.02.2011) pilt ja lühikirjeldus korpuses olevatest komponentidest. 1protsessor; 2emaplaatjasellelpüsimälu(ROM); 3muutmälu(RAM); 4akõvaketas 4bdisketiseadejaCD-seade 5laiendkaart(videokaart,helikaart,võrgukaartningteised); 6 -toiteplokk Riistvara korpusest väljas Seadmed, mis ei asu korpuse sees, kannavad nimetuse välisseadmed. Need omakorda võib jagada kaheks: sisend- ja väljundseadmed. Sisendseadmed Väljundseadmed Kasutamine: info sisestamine arvutisse Kasutamine: info väljastamine arvutist Näited: Näited: · klaviatuur (lisamaterjal); · kuvar (lisamaterjal); · arvuti hiir (lisamaterjal); · printer (lisamaterjal); · skanner (lisamaterjal); · projektor (lisamaterjal);
Arvuti riistvara ja printerid Riistvara: Iga arvuti riistvara koosneb järgmistest osadest: *sisendseadmed (klaviatuur, hiir, skänner, mikrofon) *töötlusseadmed (keskseade, välismälud) *väljundseadmed (monitor ehk kuvar, printer, valjuhääldid) Korpused, nende tüübid ja toiteplokkide standardid : Korpused jagunevad: Korpuste tüübid: FULLTOWER AT (vanem standard) MINITOWER ATX (uuem standard) MIDITOWER *Nende kahe korpuse vahe on toiteplokis, ATX tüüpi DESKTOP toiteplokk suunab emaplaadile AT-st erineva pingega
Tuntumad sisendseadmed on: klaviatuur, hiir, skänner, arvutimängude juhtpuldid jne 34) Alla laadima- on protsess, mille käigus toimub andmete ülekanne kaugsüsteemist (serverist) lokaalsesse süsteemi (tööjaama). 35) Üles laadima- Üleslaadimine on andmeside liiklus väljuval suunal ühest arvutisüsteemist teise, tavaliselt suuremasse arvutisüsteemi. Kasutaja poolt vaadatuna tähendab faili üleslaadimine faili saatmist teise arvutisse, mis on seatud seda vastu võtma. 36) Väljundseadmed- Väljundseadmed on kõik välisseadmed, mille abil on võimalik arvutist andmeid väljastada. Peamisteks väljundseadmeteks on: monitorid, printerid, meediaprojektorid jne. 37) Sisse logima- Enda teatud kontosse sisse pääsemine. 38) Välja logima- Kontost lahkumine. 39) Emaplaat- Emaplaat on elektroonikaseadmetes, eriti mitmesugustes arvutites peamine trükkplaat, mis ühendab elektriliselt omavahel erinevaid arvutikomponente
· Spawing-tüüpi viirused TUNNUSED: · programmide töö aeglustamine · failimahtude suurenemine · kõvakettalt kaob vaba ruumi · kahtlaste failide ilmumine · ebaharilike veateadete ilmumine · failid kaovad ilma mingi põhjusetta Riistvara Riistvara-on arvuti füüsilised komponendid Sisendseadmed-kõik seadmed, mille abil on võimalik arvutisse andmeid sisestada.NÄITEKS: · hiir · klaviatuur · skänner · mikrofon · veebikaamera · modem Väljundseadmed on kõik seadmed, mille abil on võimalik arvutist admeid väjastada.NÄITEKS: · kõlarid · kõrvaklapid · plotter · monitor · printer · modem Tõõtlusseadmed on kõik seadmed,mis teevad andmetega tüütlusprotsesse, enne kui neid uuesti saab väljastada.NÄITEKS: · protsessor · emaplaat · helikaart · võrgukaart · videokaart · mälu · mälukaardiseade · diskett(flopiketas · kõvaketas(HDD)
Iga arvuti riistvara koosneb järgmistest osadest: 1.sisendseadmed (klaviatuur, hiir, skänner, mikrofon); 2.töötlusseadmed (keskseade, välismälud); 3.väljundseadmed (monitor ehk kuvar, printer, valjuhääldid). Arvuti füüsiliste komponentide välimus võib olla üsna erinev. Arvuti suuruse, võimsuse ja kasutamise põhjal eristatakse erinevat tüüpi arvuteid: ·pihuarvutid (handheld PC); ·sülearvutid (laptop, notebook); ·lauaarvutid (desktop, minitower, miditower); ·suurarvutid (mainframe). Tarkvara Üldiselt mõeldakse tarkvara all kõiki arvutis olevaid programme
skanner Saab pilte (fotosid) Lauaskänner Klaas pinda puhastada arvutisse Triipkoodiskänner aegajalt. skanneerida. Käsiskänner Filmi skänner veebikaamera Selle abil saab Klaaspinda puhastada (live)pilti vaadata. aeg-ajalt Väljundseadmed printer Selle abil saab Tindiprinter, Tindiprinteritel kaasas printida arvutist laserprinter, vastav puhastamise paberile erinevaid nõelprinter. programm. Vajadusel Töid, pilte jm. kasutada spetsialisti abi plotter arvuti välisseade tindiprits-, termo- ja
Andmeid loetakse ja kirjutatakse digitaalselt kodeerituna. 5) Riistvara jaguneb kahte gruppi : 1) siseseadmed asuvad arvuti sees. Näiteks : videokaart, kõvaketas, RAM'id jpt. 2) välisseadmed - asuvad arvutist väljaspool. 6) Süsteemitarkvara on arvutisüsteemi käitamist toetav tarkvara, mille põhiülesannete hulka kuulub riistvarakomponentide juhtimine, haldamine ja integreerimine. NT. laadurid, operatsioonisüsteemid, seadmedraiverid, 7) Väljundseadmed on kõik välisseadmed, mille abil on võimalik arvutist andmeid väljastada. Peamisteks väljundseadmeteks on: monitorid, printerid, meediaprojektorid jne. 8) CD plaat on andmekandja, mida kasutatakse informatsiooni salvestamiseks. 9) Välkmälu e. Mälupulk on põhinev andmekandja, mis ühendatakse arvutiga USB-pordi kaudu. Alates leiutamisest on mälupulga mälumaht tohutult suurenenud ja ulatub juba 256 GB-ni. 10) Tekstifailide- DOSi batch failide nimelaiendiks on .bat.
1. Test Millal loodi esimene elektronarvuti? 1945 Mille leiutamisele järgnes elektronarvutite teine põlvkond? Transistori Millises firmas loodi esimene mikroarvuti? MITS Millal jõudis turule firma IBM esimene personaalarvuti? 1981 Millises firmas valmistati esimene mikroprotsessor? Intel Tahvelarvuti on inglise keeles: Tablet computer Neumanni arvuti koosneb järgmistest seadmetest: aritmeetika-loogikaseade, mäluseade, juhtseade ja sisend-väljundseadmed 1 kilobait on 1024 baiti A Programmifailid sisaldavad: korraldusi ehk käske arvutile Lauaarvuti korpuses asuvad: emaplaat, välismäluseadmed, toiteplokk ja teised olulised seadmed 2. Test Siiniks nimetatakse arvutiseadmete vahelist infoedastusteed Järgulisuseks nimetatakse bittide arvu, mida protsessor suudab üheaegselt töödelda Protsessori taktsageduseks nimetatakse taktide kordumise sagedust protsessoris
Protsessoritootjad Referaat Juhendaja: L. Nesterova Tallinn 2012 Sissejuhatus Eesoleva referaat käsitleb eelkõige Inteli mikroprotsessoreid ning sisaldab ka mõningast infot teiste protsessori tootjate kohta. Protsessor ehk CPU (Central Processing Unit) on arvuti aju. Protsessor töötleb talle antud ülesanded läbi ja väljastab tulemused. Protsessor on põhi töötlusüksus, millega on ühendatud kõik sisend-väljundseadmed ja välismälud ning mis tõlgendab kõiki arvutiprogrammi poolt saadetud korraldusi ja täidab need. Tuntumad protssoritootjad on AMD (Advanced Micro Device) ja Intel. Vähem tuntumad on ARM, VIA, IDT, NexGen, Cyrix jne. Protsessori tootjad · AMD (Advanced Micro Device) asutati 1969. aastal W. Jerry Sanders III poolt. o Toodete nimekirja kuuluvad näiteks mikroprotsessorid, emaplaadi komponendid, graafikaprotsessorid. · Intel asutati 1968
Primaarse sõlme riknemisel võtab mõni teine klastri sõlm selle tööülesanded üle. 2) Arvutusklaster on klastri tüüp, mida peamiselt kasutatakse suurt arvutusvõimsust nõudvate teaduslikke arvutuste tegemiseks. Neid võib jagada omakorda kaheks: Beowulf ja võreklaster. Beowulf on üle kohtvõrgu ehitatud klaster, mis peamiselt koosneb laiatarberiistvarast. Tavaliselt kasutatakse üht juhtsõlme, mis on ühendatud välismaailmaga ja millel on sisend- ja väljundseadmed. Võreklaster on aga klaster, kus sõlmed on omavahel palju nõrgemalt seotud. Võreklastritel rakendatakse ülesandeid, mis on väga kergesti paralleelseks muudetavad ega vaja klastri sõlmede omavahelist suhtlust. 3) Koormuse jagamise klastrid on omamoodi hübriid töökindlusklastrist ja arvutusklastrist. Töökoormus tasakaalustatakse sõlmede vahel, et suurendada läbilaske võimet, vähendada viiteaegu ja vältida ülekoormatust. Samas ühe sõlme riknemise korral on võimalik koormus
Paljude sisend- väljundseadmetega "suhtlemisel" toimub lisaks andmevahetusele ka täiendava informatsiooni vahetus, mis on seotud andmeõigsuse, kooskõlastamise, seadme tööreiimide juhtimise ja muuga. See võib olla lihtsam või keerukam, kuid peaaegu alati on tegemist rutiinsete toimingutega, milleks pole mõtet protsessori aega kasutada. 2) Sisend-väljundseadme ja protsessori andmevahetuse ajaliseks kooskõlastamiseks. Sisend- väljundseadmed töötavad suhteliselt iseseisvalt. Andmevahetuskiirus on eri seadmetel väga erinev. Et protsessor loeks (kirjutaks) andmeid õigel ajal, on vajalik sünkroniseeriv vahelüli. 3) Sisend-väljundseadme ja protsessori andmevahetuse loogiliseks kooskõlastamiseks. Port on otstarbekas või isegi vältimatu, kui andmevahetusel sisend-väljundseadmega kasutatav andmevorming, -kodeering või andmete sünkroniseerimisviis erineb protsessoris kasutatavast.
Tänapäeva arvuti võimaldab laias skaalas informatsiooni töötlemist, muuhulgas ka arvutamist. Arvuti, selle sõna tänapäevases mõistes, koosneb protsessorist, töömälust, vahemälust ning välisseadmetest, mille ülesannete hulka kuuluvad inimese ja arvuti suhtlemise vahendamine, arvutile andmete etteandmine ning tulemuste salvestamine. Välisseadmed võivad asuda arvutiga samas korpuses. Inimese suhtluseks arvutiga kasutatakse sisend- ja väljundseadmed, mille hulka kuuluvad näiteks klaviatuur, hiir, skanner, kuvar ja printer. Arvuti füüsiliste komponentide välimus võib olla üsna erinev. Arvuti suuruse, võimsuse ja kasutamise põhjal eristatakse erinevat tüüpi arvuteid: · pihuarvutid (handheld PC): ·sülearvutid (laptop, notebook): · lauaarvutid: ·suurarvutid (mainframe): (desktop, minitower, miditower) 1. Riistvara Riistvara on arvuti nn. "käegakatsutav" osa.
lisaseadmete ühendamiseks. 9. Mis on protsessor? CPU Protsessor on arvuti osa, mis täidab operatsioone ja töötleb andmeid. 10. Nimeta 3 mälutüüpi! RAM, ROM, Cache 11. Mis on sisendseadmed? Sisendseadmed on kõik seadmed, mille abil on võimalik arvutisse andmeid sisestada. 12. Loetle niipalju sisendseadmeid, kui sa tead! Klaviatuur, hiir, skänner, mikrofon, veebikaamera, sõrmejäljelugeja. 13. Mis on väljundseadmed? Väljundseadmed on kõik välisseadmed, mille abil on võimalik arvutist andmeid väljastada. 14. Loetle niipalju väljundseadmeid, kui sa tead! Kõlar, videoprojektor, monitor. 15. Milleks kasutatakse plotterit? Plotterit kasutatakse selleks, et prindida välja graafikuid ja joonaseid (laiaformaatiga). 16. Millised eelised ja puudused on maatriks-(nõel-)printeril, tindiprinteril ja laserprinteril! Maatriksprinterite tööiga on pikk ja eelkõige kasutatakse neid kohtades, kus
programmeerimisliideste kaudu ning läbi käsuinterpretaatori, kasutades selleks käsurealt ohjekeelt või graafilist kasutajaliidest. Tuntuimad personaalarvutite opsüsteemid on DOS, Amiga OS, Mac OS X, MS Windows, UNIX, FreeBSD, Linux. 8. Mis on riistvara? Too näiteid! Kõik käega katsutavad seaded. Hiir , klaviatuur , kuvar jne. 9.Mis on sisendseadmed? Too näiteid! Arvuti sisesed seadmed - lülitid, kontaktid, andurid, seadurid jne. 10. Mis on väljundseadmed? Too näiteid! Seadmed mis väljastavad infot kõlarid ,ekraan, hiir jne. 11. Mis on protsessor? Milles seisneb tema olulisus? Protsessor on arvuti osa, mis täidab operatsioone (masinkoodi) ja töötleb andmeid.Ilma protsessorita ei saa arvuti töödata . 12. Mis on transistor tema olulisus? Transistor (ingl transfer üle kandma + resistor takisti) on kolme või enama väljaviiguga pooljuhtseadis, mida kasutatakse elektrisignaalide
Arvuti riistvara Arvuti Arvutiks nimetatakse programmijuhtimisega elektronseadet või -seadmestikku andmetöötluse (sealhulgas arvutuste) automatiseerimiseks. Arvuti riistvara Arvuti riistvara on arvuti koosseisu või arvuti juurde kuuluvad seadmed ja seadised. Arvuti riistvara jaguneb(4): sisendseadmed, töötlusseadmed, lisaseadmed ja väljundseadmed. Riistvara komponendid Emaplaat, protsessor, mälu, videokaart, kõvaketas, CD-ROM ja DVD ROM, helikaart, võrgukaart, modem, toiteplokk, korpus, kuvar, klaviatuur, hiir, printer, skanner, kõlarid, puhvertoiteallikas ehk UPS Emaplaat Emaplaat on elektroonikaseadmetes, eriti mitmesugustes arvutites peamine trükkplaat, mis ühendab elektriliselt omavahel erinevaid arvutikomponente ja
ROM - Püsimälu (ka: ROM inglise keeles: read-only memory) on mälu digitaalseadmetel, mida saab ainult lugeda, kuid seal olevaid andmeid ei saa üldreeglina (väga) lihtsalt muuta ega juurde kirjutada. 20. Välised mäluseadmed need on siis mäluseadmed mis on lisatud arvutile usb vms kaudu ja nende peale saab panna siis vastavalt mahule ka andmeid. 21. bitt, bait ( kilobait - KB, MB, GB, TB) suurused, mis iseloomustavad failide suurust. 22. Väljundseadmed seadmed mille kaudu väljastatakse infot arvutist välja poole. 23. Kuvar- ehk siis monitor, seade kuhu suunatakse arvutist tulenevad andmed pildi kujul. 24. Printer dokumentide välja trükimiseks mõeldud vahend. 25. Audio- ja audiovisuaalsed seadmed need on siis seadmed mis on mingit kaudu seotud heliga. Näiteks kõlarid ja kõrvaklapid. Samas sobivad siia ka equalizer. 26
nii arvuti füüsilisi komponente kui ka sisend-väljundseadmeid, millest paljud avardavad arvuti kasutamise võimalusi, kuid pole üldjuhul hädavajalikud. Lisaks riistvarale on arvuti tööks tarvilik tarkvara, mis kõige üldisemalt öeldes sisaldab instruktsioone riistvarale. Näited: Printer, monitor, CD-ROM 10. Mis on sisendseadmed? Too näiteid! Vidinad, mille kaudu annb arvutile informatsiooni SISSE anda. N: klaviatuur, hiir, (skänner,) ... 11. Mis on väljundseadmed? Too näiteid! Millega arvutis töödeldud informatsiooni inimesele arusaadavale kujule arvutist VÄLJA võtta. N: monitor, printer... 12. Mis on protsessor? Milles seisneb tema olulisus? Arvuti keskne elektrooniline component, mis suhtelb muu riistvaraga ja täidab programmides sisalduvaid käske. Ilma selleta arvuti ei tööta. 13. Mis on transistor tema olulisus? Transistor (ingl transfer üle kandma + resistor takisti) on kolme või enama väljaviiguga
Näiteks tekstitoimetid (Word), esitluste tegemiseks mõeldud programmid (PowerPoint), tabelarvutusprogrammid (Excel), andmebaasisüsteemid (Access), joonistamisprogrammid (Paint), pakkimisprogrammid (PowerArchiever, WinZip), viirusetõrjeprogrammid (F-Secure, Norton Antivirus) jne. Riistvara · Iga arvuti riistvara koosneb järgmistest osadest: · sisendseadmed (klaviatuur, hiir, skänner, mikrofon); · töötlusseadmed (keskseade, välismälud); · väljundseadmed (monitor ehk kuvar, printer, valjuhääldid). · Arvuti füüsiliste komponentide välimus võib olla üsna erinev. Arvuti suuruse, võimsuse ja kasutamise põhjal eristatakse erinevat tüüpi arvuteid: · pihuarvutid (handheld PC); · sülearvutid (laptop, notebook); · lauaarvutid (desktop, minitower, miditower); · suurarvutid (mainframe). Põhiplokk ehk korpus · Personaalarvuti kõige tähtsamad osad asuvad põhiplokis. Põhiplokk on
(PowerPoint), tabelarvutusprogrammid (Excel), andmebaasisüsteemid (Access), joonistamisprogrammid (Paint) jne. Tarbeprogramm teeb konkreetset vajalikku tööd (arvutab, joonistab, mängib muusikat, töötleb tekste jne.). Kolmanda osana tarkvarast võib vaadelda programmeerimiseks mõeldud vahendeid. Riistvara Iga arvuti riistvara koosneb järgmistest osadest: sisendseadmed (klaviatuur, hiir, skanner, mikrofon); töötlusseadmed (keskseade, välismälud); väljundseadmed (monitor ehk kuvar, printer, valjuhääldid). Arvuti füüsiliste komponentide välimus võib olla üsna erinev. Arvuti suuruse, võimsuse ja kasutamise põhjal eristatakse erinavat tüüpi arvuteid: pihuarvutid (handheld PC); sülearvutid (laptop, notebook); lauaarvutid (desktop, minitower, miditower); tööjaamad (workstation); suurarvutid (mainframe). Riistvara seisukohast on olulisemad järgmised komponendid:
...................................................................9 1.4.2.1 Keskseade...................................................................................................................9 1.4.2.2 Välismälu....................................................................................................................9 1.4.2.2.1 Arvuti mäluseadmete ühikud............................................................................10 1.4.3 Väljundseadmed...............................................................................................................10 2. Arvuti kasutamisega kaasnevad terviseprobleemid........................................................................11 2.1 Tehnostress...............................................................................................................................11 2.1.1 Arvutikartus.........................................................................................
Riistvara ehk raudvara (hardware) all mõistetakse arvuti füüsilisi komponente aga ka sisend- väljundseadmeid, millest paljud avardavad arvuti kasutamise võimalusi, kuid pole üldjuhul hädavajalikud. ● Lisaks riistvarale on arvuti tööks tarvilik tarkvara, mis sisaldab instruktsioone riistvarale. Iga arvuti riistvara koosneb järgmistest osadest: ● sisendseadmed (klaviatuur, hiir, skanner, mikrofon); ● töötlusseadmed (keskseade, välismälud); ● väljundseadmed (monitor ehk kuvar, printer, valjuhääldid). Emaplaat (motherboard) on elektroonikaseadmes, eriti mitmesugustes arvutites peamine trükiplaat, millele võib kinnituda pistikuid täiendavate komponentide ühendamiseks. Protsessor (Central Processing Unit – CPU) on arvuti osa, mis täidab operatsioone (masinkoodi) ja töötleb andmeid. ● Operatsioonide täitmist juhib tavaliselt elektrooniline taimer. Taimeri iga signaali
....................................................................................5 1.1 Klaviatuur...................................................................................................................5 1.2 Hiir............................................................................................................................. 5 1.3 Hiirematt.................................................................................................................... 6 2. Väljundseadmed...............................................................................................................8 1.4 Kuvar.........................................................................................................................8 1.5 Printer.........................................................................................................................8 1.5.1 Termoprinterid......................................................................................
Videokaart pistetakse emaplaadil olevasse pesasse ja ühendatakse monitori juhtmega; helikaart et oleks võimalik kuulda heli (programmidest, mängudest), on vaja helikaarti. Ühendus sarnane videokaardiga; modem või võrgukaart on vajalik arvuti võrku ühendamiseks ning võimaluse korral internetis olemiseks. Sisendseaded on seadmed, millega kasutaja annab arvutile korraldusi. Nendeks on klaviatuur, hiir, skänner. Väljundseadmed annavad informatsiooni, mida arvuti väljastab neile. Väljundseadmeteks on kuvarid ehk monitorid, printerid, kõlarid. Monitorid · Monitoride tüüpideks on kas kineskoop (CRT) või vedelkristall LCD-TFT monitorid. · Suurust märgitakse tollides. Levinud on 17". · Kaadrisagedus ehk refresh rate (kineskoopidel soovitatav alates 85 Hz. 1Hz = 1 võnge sekundis) Monitori kaadrisagedust võib nimetada ka ekraanipildi värskendussageduseks, sest just selle
taimer, ... o põhimälu - muutmälu (RAM), püsimälu (ROM), ülekirjutatav püsimälu, ... o adresseerimine - bitt, bait, sõna, aadress, aadressruum, ... k - kilo (10^3), M - mega (10^6), G - giga (10^9), T - tera (10^12), P - peta (10^15), E - eksa (10^18), Z - zeta (10^21), Y - jota (10^24) o siinid - andmesiin, aadress-siin, juhtsiin, ... o välisseadmed - välismälu, sisend/väljundseadmed, kontrollerid, ... · Programmi täitmine arvutis: o masinkäsud - protsessori käsustik o operandid, aadresside moodustamine o andmete kujutamine madaltasemel: täisarvud, ujupunktarvud, sümbolid ja stringid (sõned), ... o käskude täitmistsükkel juhtseadmes: käsuregister, käsuloendaja (PC), aadressregister, olekuregister (flags), ... o katkestused
ei eksi, ei nurise ja on odav ülalpidada. Seega arvutite leiutamisega algas väga lai tööstuslike protsesside automatiseerimine. Veel suurema tõuke andis tööstuse ning tootmise automatiseerimisele mikrokontrollerite loomine 1971. aastal. Mikrokontrollerid on mikroskeemid, mis sisaldavad endas kõiki arvuti osi (operatiivmälu, kesktöötlusseade, püsimälu, sisend väljundseadmed, jne.) Selline lähenemine vähendab nii mikrokontrolleritel põhinevate süsteemide hinda, kui ka nende lihtsust. Arvutite areng ja levik tõid kaasa ka vajaduse arvutite vahel andmete vahetamiseks. Selleks kasutati mitmeid erinevaid võimalusi. Esimene paketipõhine võrk loodi USA kaitseministeeriumi eestvedamisel: see võrk, ARPANET, ühendas omavahel USA ülikoolide arvuteid. 1969
Esimese arvutiprogrammi autor, esimene naisprogrammeerija, tema järgi nimetati programmeerimiskeel ADA. Arvutite põlvkonnad: 1950 Elektronlamplülitused > 1958 Pooljuhtlülitused > 1965 Integraallülitused > 1975 Lausintegraallülitused > 1980+ Highly integrated circuits koos paralleelprotsessoritega > ??? Kasutajaliidese areng: 1910 Perfomasin > 1960 Numbriline terminal > 1985 Graafiline kasutajaliides > 1993 VR keskkond > 2004 Augmented reality Sisend- ja väljundseadmed: Hiir, klaviatuur, skänner, printer, projektor, kuvar jne Programmeerimiskeelte põlvkonnad: Masinkeeled > Assembleri keeled > Protseduursed keeled (algoritmilised keeled) > rakendusvaldkondade keeled (probleemvaldkonna keeled) > Tehisintellekti ja interfeissi keeled > Neuronvõrgud Operatsioonisüsteem on programm, mis käitub vahendajana arvutikasutaja ja riistvara vahel. Eesmärkideks on korraldada kasutaja programmide tööd, teha arvutisüsteemi kasutamine
Protsessoris toimuvad arvutustehted ja muud operatsioonid. Andmeid säilitatakse põhimälus tillukeste magnetsüdamike olekuna või pooljuhtlülitustes olevate elektrilaengutena. Välismälu moodustavad magnetlint-mäluseadmed, milles andmed on jäädvustatud magnetlindile umbes nagu magnetofonis, ning ketasmäluseadmed, kus andmed säilivad magnetkelmega kaetud ketastel. Sisendseadmete kaudu sisestatakse andmeid näiteks mulgustatud kaartidelt ning väljundseadmed esitavad arvutustulemused tabelitena, joonistena või muul viisil. Arvuti talitlust juhib programm, töökiirus on sadu tuhandeid ja isegi kümneid miljoneid tehteid sekundis. Et mikroelektroonika võimaldab valmistada keerukaid elektronlülitusi tillukestena, siis saab ehitada väikesi arvuteid. Miniarvuteid kasutatakse teaduslaboratooriumides, tööstusettevõtteis ning konstrueerimisbüroodes. Klahvarvutid on eriti lihtsad käsitseda,
Arvutikomplekti riistvara koosneb kõige lihtsamalt protsessorikastist, monitorist, klaviatuurist ja hiirest. Siinjuures tekib esimene jagunemine: kõik seadmed, mis on protessorikasti sees on siseseadmed ja kõik, mis sealt väljas on välisseadmed. Monitor, klaviatuur ja hiir on välisseadmed, kusjuures välisseadmed jagunevad sisendseadmeteks ja välisseadmeteks. Sisendseadmed on välisseadmed, mille abil on võimalik andmeid arvutisse sisestada: klaviatuur, hiir, skänner jne. Väljundseadmed on välisseadmed, mille abil on võimalik andmeid arvutist väljastada: monitor, printer jne. Arvuti tööks esmavajalikud siseseadmed on: protsessor, emaplaat, mälu, kõvaketas, graafikaart ja toiteplokk. Siseseadmed on paigutatud korpusesse. Enamik arvutite tavakasutajaid ei ole siseseadmeid kunagi näinud ja ei tunne nende funktsioone ning ülesandeid. Peamised siseseadmed on: protsessor, mälu, emaplaat, varundusseadmed, laienduskaardid ja toiteplokk. Protsessor
91. virtuaalmälu- see on kujutletav mälupiirkond, millest osa paikneb muutmälus ja osa kõvakettal. Virtuaalmälul on oma mäluaadresside süsteem ning programmid kasutavad reaalsete mäluaadresside asemel neid virtuaalseid aadresse käskude ja andmete salvestamiseks. 92. võrguadapter- riistvaraliides arvuti või välisseadme (näit. printeri) füüsiliseks ühendamiseks võrguga. 93. väljundseade- igasugune seade, mis esitab arvutist saabuvat informatsiooni. Väljundseadmed on kuvarid, printerid, plotterid jms. 94. world wide web- veeb, kogumik elektroonilisele kujule viidud tekste, nendega seotud pilte, videolõike ja helisid koos nende vahele paigutatud hüpertekstlinkidega, mis viivad teiste teksti- ja pildisõlmede juurde. 95. ämblik- uusi veebidokumente otsiv ja nende andmeid otsinguandmebaasi lisav robotprogramm. Ämblikud otsivad veebis URL'e, mis vastavad etteantud päringustringile
väljundandmed väljastatakse väljundseadmete kaudu. Töötlusseadmed paiknevad tavaliselt arvuti korpuses ja tegelevad info töötlemisega. Töötlemine tähendab sisuliselt mingi programmi (käskude jada) täitmist. Arvuti korpusest väljaspool paiknevaid seadmeid, mis on arvutiga mingil moel ühendatud ja mis on võimelised sellega suhtlema, nimetatakse arvuti välisseadmeteks. Arvuti vältimatud väljundseadmed on monitor, klaviatuur ja hiir. Lisa-välisseadmed aga printer, skänner, heliseadmed, modemid jne. Personaalarvuti kõige tähtsamad osad asuvad põhiplokis. Põhiplokk on metallkast (korpus), kus asub toiteplokk ja enamus arvuti riistvarast. Sageli nimetatakse arvutiks ainult korpust, sest seal asuvad kõige olulisemad seadmed. Põhiplokis asuvad emaplaat (ingl. motherboard) koos sellel asuvate seadmetega (protsessor, operatiivmälu, kontrollerid, laienduskaardid jms
Nutitelefon (smart phone). Laiendatud funktsioonidega mobiiltelefon, mida saab kasutada nii telefonikõnedeks kui ka näiteks e-posti sõnumite saatmiseks ja lugemiseks, veebis surfamiseks ja kõnetuvastuseks. Lisanduda võib ka muid funktsioone, näiteks digikaamera. Multimeediamängija. Võimaldab mängida videofaile, vaadata pildifaile ja kuulata digitaalset muusikat. 1.1.1.4 Arvuti põhiosad: keskprotsessor (CPU), mälu tüübid, kõvaketas, tavalised sisend- ja väljundseadmed. Keskprotsessor (CPU Central Processing Unit). CPU on arvuti aju. Personaalarvutite puhul mahub see ära ühte kiipi ehk mikroskeemi ja seda nimetatakse mikroprotsessoriks. Iga protsessori kaks põhikomponenti on:aritmeetika-loogikaplokk (ALU), mis teostab aritmeetilisi ja loogikatehteid, ning juhtplokk, mis võtab mälust käske ja täidab neid ise või vajaduse korral põõrdub täitmiseks ALU poole. Mälu. Termini ,,mälu" all mõeldakse arvuti sisemälu, mis füüsiliselt
*ilma Operatsiooniautomaadil on elementaarkäske. väljundliideste adresseerimiseks. katkestuseta- kõik aritmeetika- loogika seade, mis 16.Protsessori struktuur: Kõik sisend- ja väljundliidesed väljundseadmed on passiivsed teostab juhtautomaadi poolt Protsessor sooritab tehteid mälus ning mälu on ühendatud siiniga, *otsepöördusreziim e. DMA- lahendatud loogikaülesandeid. paiknevate käskude järgi. Peale millele protsessor väljastab korraldab ise andmevahetuse.
välisseadmete poole, andmevahetus katkestusega ja ilma, otsepöördusreziim (DMA)) * siinitsükkel- iga siini poole pöördumine. 1/0 read- lugemine, 1/0 write- kirjutamine * olekusõna- kood, mis siini kaudu väljastatakse. * siinikontroller- register, kus säilitatakse infot siinitsükli kohta. * pöördumine mälu- ja välisseadmete poole käib siinitsükli kaudu. * andmevahetus katkestusega- aktiivsus on sisend- väljundseadmetel. * ilma katkestuseta- kõik väljundseadmed on passiivsed * otsepöördusreziim e. DMA- korraldab ise andmevahetuse. Haarab juhtsiinid enda alla.
suurest revolutsioonist. Tegelikult ei Siiamaani on "Moore seadus", nagu seda teadnud enamus inimesi, mis need arvutid kutsutakse enamvähem paika pidanud. endast kujutavad ja milleks neid üldse Viies põlvkond 1981. aastal kuulutas Jaapani valitsus välja viienda arvutipõlvkonna projekti. Seda põlvkonda iseloomustavad täiuslikumad sisend-väljundseadmed. Arvuti ja inimese vaheline nn suhtlus hõlbustub ja seda lausa tehisintelekti tasemel. Juba tollel ajal nähti ette tarkvara kiiret arengut uuel tasandil. Tulevikus hakatakse arvatavasti tegema ka kvantarvuteid, mis peaksid olema tavalistest PC tüüpi arvutitest väga palju kordi kiiremad, need arvutid on juba osaliselt välja mõeldud, aga puudub tehnoloogia nende valmistamiseks. Tänu mikroprotsessorite kiirele arengule ja
Protsess ehk tegum (Task) töötava/täidetava programmi abstraktsioon, op-süsteemi plaanuri (Scheduler) poolt juhitav loogiline ühik. Tüüpiliselt kujutatakse andmestruktuuriga, mis sisaldab: 1. täitmise seisundit (state of execution) 2. identiteedi-infot (identity) näiteks registrite sisu, aadressiruum jne. 3. atribuute (attributes) näiteks täitmise aeg 4. ressursside nimekirja (resources) avatud failid, sisend-väljundseadmed jne 4.Nimetada tegumit puudutavad RAS operatsioonisüsteemi parameetrid. Scheduling - plaanur/planeerimine - määrab, milline tegum täidetakse järgmisena ja millal (järjekord, aeg) (eirinevad protokollid) Dispatching - dispetser - tegumi info "raamatupidaja" - hoiab parameetreid, mis tegumi käivitamiseks vaja Intercommunication and Synronization - kommunikatsioon ja sünkroniseerimine - tegumite koostöö/vastasmõju juhtimine OS kernel (tuum) on vähim ühik, mis neid funktsioone täidab
4. Ühendusskeem (montaaziskeem) näitab elementide vahelised ühendused nii, nagu nad on tegelikult seadmes. Sisemiste ühenduste skeemil näidatakse kõik süsteemi elemendid ja nendevahelised ühendused. Elemendid paiknevad oma tegeliku paigutuse järjekorras. Ühendusskeemil arvestatakse süsteemi ja seadmete mõõtmeid. Ühendused näidatakse joontega või aadressidega, joone peal on juhtme number, joone otsas seadme number. Välisühenduste skeemil näidatakse üksikasjalikult sisend- ja väljundseadmed (pistikühendused, klemmliistud jne.), kuhu tuleb ühendada välisjuhtmed. Sisend- ja väljundseadmed antakse tingmärkidega, ülejäänud seadmed ristkülikutena. Ühendusskeemide järgi tehakse ühendused. Kõik põhimõtte- ja ühendusskeemi elemendid tähistatakse tähtedega. Üks ja sama element mõlemal skeemil peab kandma sama tähist. 38. Valgustustehnilised mõõtühikud Steradiaaniks (sr) ruuminurk Kandela (cd)valgustugevus
annaabi.ee 
