Arvuti mälu on arvuti komponent või seade, mis asub korpuse sees. Mälu kujutab endast ajutist kohta, kuhu arvuti salvestab info töötlemiseks vajalike andmeid digitaalsel kujul. Info hoitakse kättesaamise eesmärgil mälus, sest muud moodi infole ligi ei pääse, kus seda siis kasutatakse arvutustel või hoitakse teatud ajaperioodi. Mälu liigitatakse sisemäluks ja välismäluks, Sisemälu liigitatakse omakorda püsimäluks, töömäluks ehk muutmäluks ja vahemäluks. Välismälu jagunemine: kõvaketas, flopiketas, laserketas, magnetoptiline ketas ja universaallaserketas. 4 Mälu Mälu on koht, kuhu arvuti salvestab tööks vajalikke andmeid ja programme. Enne andmete salvestamist ja töötlemist teisendab arvuti kogu info kahendkoodi. Arvuti mälus
(RAM ). Sisemälu asub emaplaadil ja sinna kantud andmed kaovad, kui vool välja lülitada. Kui arvutil on operatiivmälu liiga vähe, võetakse kasutusele virtuaalmälu - operatiivmälu laiendus välismällu (enamasti kõvakettale). Kuna aga andmevahetus välismäluga on oluliselt aeglasem kui sisemäluga, siis kannatab tugevalt arvuti töökiirus. Programmide ja andmete pikemaajaliseks säilitamiseks kasutatakse arvuti välismälu. Välis- ehk püsimälu asub erinevatel andmekandjatel. Välismälu hoiab in fot (tarkvara ja andmed) ka sel ajal, kui arvuti on välja lülitatud. Mälu tüübid Laias laastus saab kogu mälu liigitada kaheks suureks alajaotuseks: püsimälu ja muutmälu. Püsimälu ROM ROM alam liigid: 1. ROM 2. PROM 3. EPROM 4. EEPROM 5. Flash-mälu jt. ROM kujutab endast tihedat võrgustikku tulpadest ja ridadest (analoogiliselt hiljem vaadeldava RAMiga), mis moodustavad mälurakkude maatriksi.
1. Riistvara Riistvara on arvuti nn. "käegakatsutav" osa. Iga arvuti riistvara koosneb järgmistest osadest: 1.1 Sisendseadmed Arvutisse info sisestamiseks mõeldud seadmed : klaviatuur, hiir, skänner, mikrofon Klaviatuur Hiir Skanner Mikrofon 1.2 töötlusseadmed (keskseade, välismälud) Keskseade ehk protsessor Välismälu ehk kõvaketas 1.3 Väljundseadmed Seadmed arvuti töö tulemuse väljastamiseks: monitor ehk kuvar, printer, valjuhääldid. Monitor Printer Valjuhääldid ehk kõlarid 2. Tarkvara · Tarkvara mõiste alla mahuvad eelkõige kõik arvutis infot töötlevad programmid, aga ka igasugune muu elektroonsel kujul info, mis selgitab arvutikasutajale nende programmide tarvitamist (spikrifailid, juhendid,
h1 40 mm h2 10 mm h3 15 mm B 60 mm b1 5 mm b2 5 mm b3 40 mm c 15 mm S 6320,7 mm² P 270 mm b b b h h H h C B Ilus Mereilmake AHH, NÕME LEHM... MIS TOIMUB ? AHH, NÕME LEHM... ARVUTI 1..4 Protsessor Sisemälu Välismälu RAM ROM 1,2 Välismälu Kuvar 0..* Kõvaketas 0,1 CD ROM 0,1 DVD 0..2 Diskett S Töövihik 1..* 0..* Diagramm Tööleht
8- ja 16-bitiste protsessorite aeg möödas, kasutatakse 32- ja 64-bitiseid protsessoreid. ● 8- ja 16-bitiste protsessorite aeg möödas, kasutatakse 32- ja 64-bitiseid protsessoreid. ● Kõigepealt on kirjas tootja nimi (Intel, AMD, Cyric), seejärel protsessori tüübi ja/või põlvkonna tähis ning tavaliselt ka taktsagedus. Arvuti mälu võib jaotada kaheks: ● Sisemälu – mäluseade, millele protsessoril on juurdepääs ilma sisend- väljundkanaliteta. ● Välismälu – paikneb kõikvõimalikel ketastel (kõvaketas, USB-mälupulk, CD jne) Sisemälu ● Püsimälu ehk registermälu (Read Only Memory – ROM) on ainult lugemiseks. Ta talletab teabe, mis on talle sisse ehitatud. Andmete sisestamine neisse, toimub kas valmistamise käigus (nn. maskprogrammeeritav püsimälu) või vastavaid lisaseadmeid ja –protseduure rakendades kasutaja enda poolt. ● Põhimälu e. töömälu e
Maht on enamasti 64-512 MB. Välis- ehk püsimälu (ROM) Mälu osa, kus andmed säilivad sõltumata sellest, kas arvuti on sisse lülitatud või mitte. Asub erinevatel andmekandjatel. Iga andmekandja jaoks on oma seade selle lugemiseks. Arvuti võimsus Protsessori kiirus - kiirus, millega protsessor on ühendatud emaplaadi kiibistikuga, mis on ühendusteeks erinevate arvutiosade vahel. Sisemälu maht - põhimälu maht võib ulatuda mõnest MB-st kuni sadade MB-deni. Välismälu kiirus ja maht - peamisteks välismäludeks on kõvaketasmälud, mille pöördusaeg on tüüpiliselt kümmekond millisekundit ja maht ulatub GB-deni. 3. Mälumahu mõõtmine 1 B (bait) = 8 bitti 1 KB (kilobait) = 1024 B (baiti) 1 MB (megabait) = 1024 KB 1 GB (gigabait) = 1024 MB 1 TB (terabait) = 1024 GB 1 tähemärk = 1 B 1 lehekülg teksti hõivab mälus alates ligikaudu 25 kB 1 minut muusikat võrdub ligikaudu 1 MB Kasutatud allikad http://www.vanalinna.edu
personaalarvutid, sülearvutid); Arvuti koostisosad( sise- ja välisseadmed, hiir, klaviatuur, monitor, protsessor); · Riistvara- protsessor ( peab teadma, milleks protsessorit kasutatakse, tema töökiirust ja mahtu) sisendseadmed ( teadma arvuti olulisemaid sisendseadmeid nagu hiir, klaviatuur, protsessor jne) · Mälu mäluseadmeid ( mälupulk, disett, lisakõvaketas, cd jne); mälutüüpe (Aru saama erinevustest arvuti sise ja välismälu, otsepöördusmälu (RAM) ja püsimälu (ROM) vahel), mälumõõtmine( peaks teadma arvutis kasutatavaid mõõtühikuid, seostama mälu mahtu sümbolite, teksti, pildi jne vahel) · Tarkvara-tarkvara tüübid (peab teadma operatsioonisüsteemi ja rakendustarkvara mõisteid ning teadma nende erinevusi); operatsioonisüsteemid (peaks teadma selle põhilisi funktsioone, Tundma terminit graafiline kasutajaliides. Olema teadlik
Andmeid loetakse ja kirjutatakse digitaalselt kodeerituna. Kõvakettale on salvestatud kõik programmid ja muud andmed, mis on vajalikud arvutiga töötamiseks. Andmed säilivad seal ka siis, kui arvuti on välja lülitatud. Tüüpiline lauaarvuti kõvaketas mahutab 80 GB kuni 2 TB, kettad pöörlevad kiirustega 5400 kuni 15000 pööret minutis (p/m). CDROM CDROM (compact disc read only memory) on tänapäeval laialt levinud välismälu. Tavalise CDplaadi puhul on võimalik seda ainult lugeda.CDRW puhul on ka ise võimalik plaadile kirjutada. CDplaadi lugemiseks sihitakse laserkiir plaadile, mis sealt tagasi peegeldub. Keskmiselt mahutavad CDplaadid 650700 MB infot. CDst järgmised põlvkonnad on DVD ja BLURAY ,mille mahutavused on CD plaadist mitu korda suuremad (vastavalt 4.7GB ja kuni 128GB) Videokaart Graafikakaart on arvutit ja monitori ühendav lüli. Monitor ise ei oska määrata, millise
Operatiivmälu on reeglina ajutise iseloomuga, ta pole säilmälu, see tähendab, et kui seadmel vool välja lülitada, siis mälus olevad andmed hävivad. Põhimälu suurusest oleneb, kui palju programme korraga töötada saab. Kuna põhimälu kipub sageli väheks jääma, kasutatakse saalimise võtet: kui kõik andmed ei mahu põhimällu, siis hoitakse seal vaid hetkel vaja minevaid andmeid ja toimub tihe andmevahetus välismäluga. Pidev välismälu poole pöördumine teeb arvuti aeglaseks ja kuna uuemad programmid nõuavad nagunii üha rohkem mälu, ongi kasutusele võetud ühe suuremaid põhimälusid. Varane laialt levinud kirjutatav muutmälu oli trummelmälu. See töötati välja aastail 1945 1952 ja seejärel kasutati seda enamikus arvutes, kuni 1970. aasta paiku leiutati mikrokiibid. Enne seda kasutasid arvutid releesid ja mitmesuguseid vaakumtorulahendusi, et täita müütmälu ülesandeid sadade ja tuhandete bittide ulatuses
Struktuurprogrammeerimises kasutatakse ainult kolme liiki juhtimisvooge: järjestikust, tingimuslikku ja ileratiivset. Spooling batch systems Simultaneous Periperal Operations On-Line. Meetod arvutusprotsessi juhtimiseks, kus perfokaartidelt loeti ülesanded arvutisse samas tempos kuidas nad jõudsid arvutuskeskusesse. Kasutab ketast kui suurt puhvrit ja võimaldab samaaegselt teostada sisendväljund operatsioone ja teiste tööde arvutustöid. Järgmine uuendus-spuuling- välismälu kasutamine puhvermäluna töötluse hilistuse kahandamiseks andmete teisaldusel arvuti välisseadmete ja protsessorite vahel. Tööd (jobs) asetatakse puhvermällu, mis kujutab endast spetsiaalset piirkonda mälukiibis või kõvakettal, ja hoitakse seal seni, kuni välisseadmed on valmis neid kasutama. Multiprogramming systems Multiprogrammerimine (1960-tänapäev) Multiprogrammeerimine- See arvutusprotsessi organiseerimise meetod, kus ühe protsessori peal
a 9 6 4 3 2 4,8 n 9 6 4 3 2 4,8 s 9 6 4 3 2 4,8 o 9 6 4 3 2 4,8 n 9 6 4 3 2 4,8 Kokku: 72 48 32 24 16 14 b h_1 h_2 h d bv hv A P 1 Arvuti 1..4 1, 2 Protsessor Sisemälu Välismälu Kuvar 0..* Kõvaketas ROM RAM 0, 1 CD ROM 0, 1 DVD 0..2 Diskett 2 Töövihik
b h b2 v h 1 h h2 b 40 cm h 80 cm h1 50 cm h2 30 cm b2 10 cm hv 15 cm r 20 cm S 2478.319 cm2 P 232.8319 cm r=0,5 b P=2*h1+(b-b2)+2*hv+b2+((π*b)/2) S=b*h1-b2*hv+(π*r2/2) Arvuti 1..4 Protsessor Sisemälu Välismälu RAM ROM 1, 2 lismälu Kuvar 0..* Kõvaketas 0, 1 CD ROM 0, 1 DVD 0..2 Diskett Töövihik 1..* Diagramm 0..* TÖÖLEHT 0..* Chart Worksheet 65,536 1..*
Kolmnurga alus a 3,4 cm Kolmnurga kõrgus b 2,2 cm Ümbermõõt P 56,16058 cm Kogupindala A 184,26 cm² r s b a b h g Arvuti 1..4 1, 2 Protsess Sisemälu Välismälu Kuvar or 0..* Kõvaketa RA RO s M M 0, 1 CD ROM 0, 1 DVD 0..2 Diskett Töövihik
Kokku 21 28 42 63 28 Line Arrow OVAL RECTANGLE 44 b 8,0 cm h_1 9,0 cm h_2 3,0 cm h 12,0 cm d 2,0 cm S cm P cm d b h_1 h h_2 b Arvuti 1...4 1, 2 Protsessor Sisemälu Välismälu Kuvar Diagrammileht 0...* Chart Kõvaketas RAM ROM 0, 1 CD ROM Diagrammiala Chart Area 0, 1
Peeter Pee ter M_r 802022 Jääk 22 d h_v h c b h 30 cm d 6 cm P= h+b+(h-h_v-2c_)+(PI()(d/2))+(b-d) b 10 cm h_v 15 cm c_ 7 cm P 54,42478 (cm)^2 S=h*b-(c_*h_v)-(PI()*((d/2)^2)/2) S 180,8628 (cm)^2 Arvutid 1..4 Protsessor Sisemälu Välismälu Kuvar 0..* Kõvaketas 0, 1 RAM ROM CD ROM 0 ,1 DVD 0..2 Diskett 1, 2 Kuvar Kõvaketas CD ROM DVD
· Kauguse mõõtmine: 20 m (65,62 ft) sihtimiskaugusega * Vöötkoodiga invarlatt 20 mm (0,066 ft) * Standardne vöötkoodiga mõõtevarras 25 mm (0,082 ft) * Visuaalne mõõtmine 0,2 m (0.656 ft) · Seadistamise täpsus: 0,2" · Reaalajas kell ja temperatuuriandur: kellaaja või temperatuuri salvestamine · Temperatuur töö ajal: 20°C kuni +50°C (4°F kuni 122°F) · Suurendus: 32x · Sisemälu: kuni 30 000 andmerida · Välismälu: toetab USB Flash Drive andmekandjaid · Andmete ülekanne: USB liides andmete edastamiseks DiNi seadme ja PC arvuti vahel (kahepoolne andmeside) · Sisemine aku: Li-Ion, 7,4 V / 2,4 Ah · Tööaeg: töötab 3 päeva, kui ei kasutata valgustust · Kaal (koos akuga): 3,5 kg (7,72 lb) LEICA OPTILINE NIVELLIIR NA720 Loodud ehitajatele, inseneridele ja maamõõtjatele. Kerge mahakukkumine, vette kukkumine,
Arvuti ehitus. Põhiosad: · - Mikroprotsessor 486DX,PENTIUM (Celeron, III) 75 ... 700 MHz · - Sisemälu (RAM) 4...128 MB · - Välismälu (Drive) Kõvaketas(HDD) 100MB...20GB Diskett (FDD) 3,5" 1,44 MB CD-ROM 650 MB DVD 20 GB · - Graafika kaart 800x600x2B@85Hz · - Ekraan (Monitor) Mõõt 14" 21" Punktisamm 0,26 mm · - Sõrmistik (Keyboard) Seotud riigi kooditabeliga. Lisaseadmed:
........................3 1.1.2 Vahemälu........................................................................................................................ 3 1.1.3 Põhimälu......................................................................................................................... 4 1.1.4 Püsimälu..........................................................................................................................4 1.2 Sekundaarsalvestised ehk välismälu......................................................................................5 1.2.1 Kõvaketas ehk HDD.......................................................................................................5 1.2.2 Väline kõvaketas.............................................................................................................6 1.2.3 Diskett................................................................................................................
AUT09 Ülesanded 1. Salvestage see fail ühe lahendaja dokumentide kausta. 1. Alustuseks lugege läbi see tekst http://math.ut.ee/%7Enata_t/ao/Ehitus.htm (kopeerige see link netti) ja vastake küsimustele. 1. Otsusta, kas järgmine väide on õige või vale. Kirjuta õige väite ette Õ täht ja vale väite ette V täht: + 1240 baiti = 1kilobait Lühend ROM tähistab lugemismälu, st. mälu, kust saab andmeid ainult lugeda. Kõvaketas on välismäluseade. Protsessori kiirust mõõdetakse megabaitides. Kui ma ostan endale legaalse 'Office 2007', siis võin teha sellest koopiad ja jagada need oma sõpradele. Rakendustarkvara alla kuuluvad need programmid, mis 'juhivad' arvuti tööd. + Klaviatuurilt saan suurtähti, kui lülitan sisse Caps Lock lüliti. ...
plastketas, mis on kaetud magnetilise kihiga. Ketas ise on ümbritsetud kaitsekestast, milles on avad, et kettaseade lugemis-salvestuspea pääseks magnetpinnale ligi. Tavaliselt on 3½ disketi mahtuvuseks 1,4MB, kuid reaalselt mahutab ta 1,38MB andmeid. Et disketile ehk flopile oleks võimalik andmeid salvestada ja lugeda on vaja disketiseadet. CD-ROM (compact disc - read only memory) on tänapäeval laialt levinud välismälu, mis on mitu korda parem disketist. Tavalise CD-plaadi puhul on võimalik seda ainult lugeda. CD-R ja CD-RW puhul on ka ise võimalik plaadile kirjutada. Sarnaselt disketiseadmele on olemas CD-seadmed, kuhu vastavad CD-plaadid sisestatakse. CD-plaadi lugemiseks sihitakse laserkiir plaadile, mis sealt tagasi peegeldub. Keskmiselt mahutavad CD-plaadid 650-700 MB infot. CD-st järgmine põlvkond on DVD (Digital Versatile Disk või Digital Video Disk), mille mahutavus on
Analoogsüsteem-andmeid salvestatakse (peegeldatakse) proportsionaalselt.( termomeeter, vinüülplaat, foto) Digitaalsüsteem-andmed lõhutakse üksikuteks tükkideks, mis salvestatakse eraldi.( CD, arvutiprogramm, kiri tähtede ja bittidena) Põhiprotsessor - teeb pea kogu töö Põhimälu - hoiab aktiivses kasutuses olevaid programme ja andmeid Välismälu - pikaajaliseks säilitamiseks (kõvaketas, flopid jne) Välisseadmed - monitor, klaviatuur jne 1939.a. Alan Turingi idee, milline võiks olla lihtne universaalne arvuti: suudaks arvutada/järeldada kõike!! Turingi tees: kõike, mida üldse saab mingi masinaga arvutada/järeldada, saab ka Turingi masinaga arvutada. Pidevad ehk analoog-asjad Komaga arvud, murrud jms Trigonomeetria Matemaatiline analüüs Klassikaline füüsika Mõõtmised, tugevus jms klassikaline insenerivärk Katkevad ehk diskreetsed asjad Täisarvud Loog...
taimer, ... o põhimälu - muutmälu (RAM), püsimälu (ROM), ülekirjutatav püsimälu, ... o adresseerimine - bitt, bait, sõna, aadress, aadressruum, ... k - kilo (10^3), M - mega (10^6), G - giga (10^9), T - tera (10^12), P - peta (10^15), E - eksa (10^18), Z - zeta (10^21), Y - jota (10^24) o siinid - andmesiin, aadress-siin, juhtsiin, ... o välisseadmed - välismälu, sisend/väljundseadmed, kontrollerid, ... · Programmi täitmine arvutis: o masinkäsud - protsessori käsustik o operandid, aadresside moodustamine o andmete kujutamine madaltasemel: täisarvud, ujupunktarvud, sümbolid ja stringid (sõned), ... o käskude täitmistsükkel juhtseadmes: käsuregister, käsuloendaja (PC), aadressregister, olekuregister (flags), ... o katkestused
SISUKORD SISSEJUHATUS SISUKORD.............................................................................................................. 1 SISSEJUHATUS....................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS’...................................................................................................... 2 Referaadi eesmärgiks on anda endale ja teistele vajalikud teadmised arvuti füüsilistest komponentidest. Ma püüan aruanda erinevatest arvuti osadest, et lugejad teaksid ja saaksid aru, mida üks või teine asi arvuti korpuse all teeb ja milliseid komponente võiks osta, kui peaks vanal arvutil mõne jupi välja vahetama............................................................................................................... 2 1 Arvuti füüsilised komponendid............................................................................ 3 a. Bios...................
.....................................................8 1.4.1 Sisendseadmed...................................................................................................................9 1.4.2 Töötlusseadmed..................................................................................................................9 1.4.2.1 Keskseade...................................................................................................................9 1.4.2.2 Välismälu....................................................................................................................9 1.4.2.2.1 Arvuti mäluseadmete ühikud............................................................................10 1.4.3 Väljundseadmed...............................................................................................................10 2. Arvuti kasutamisega kaasnevad terviseprobleemid..............................................................
Lülitused sisaldasid algul elektronlampe, hiljem on need asendatud pooljuhtseadistega transistoridega ja integraallülitustega. Viimastes on ühte umbes 5x5 mm suurusesse ränikristalli vormitud tuhandeid takisteid, kondensaatoreid, dioode, transistore ja elektrilisi ühendusi. Protsessoris toimuvad arvutustehted ja muud operatsioonid. Andmeid säilitatakse põhimälus tillukeste magnetsüdamike olekuna või pooljuhtlülitustes olevate elektrilaengutena. Välismälu moodustavad magnetlint-mäluseadmed, milles andmed on jäädvustatud magnetlindile umbes nagu magnetofonis, ning ketasmäluseadmed, kus andmed säilivad magnetkelmega kaetud ketastel. Sisendseadmete kaudu sisestatakse andmeid näiteks mulgustatud kaartidelt ning väljundseadmed esitavad arvutustulemused tabelitena, joonistena või muul viisil. Arvuti talitlust juhib programm, töökiirus on sadu tuhandeid ja isegi kümneid miljoneid tehteid sekundis
· Mõlema juhul loetakse peaprogramm mällu kohe alguses o Kui teasel puhul kutsutakse välja käsk, mida veel mälus pole, siis see loetakse sinna automaatselt Lihtne pidev mälujaotus · DOS ühe programmiline süsteem · Mälu jaotatakse kolmeks o OS ala o Täidetav ülesanne o Vaba mäluruum · OS'I tuum asub pidevalt mälus · Ülejäänud OS'I moodulid asuvad kettal, laaditakse vajadusel Mälueralduse meetodid · Ei kasutata välismälu o Fikseeritud suurusega mälualad o Dünaamilise suurusega mälualad o Ümberpaigutatavad mäluakad · Kasutatakse välismälu o Lehekülg mälujaotus o Segment mälujaotus o Segment-lehekülg mälujaotus Virtuaalmälu · Virtuaalmälu kasutaja loogilise mälu füüsilisest mälust lahti sidumine o Ainult osa protsessi poolt vajatavast mälust on korraga füüsilises mälus
1 Kirikal, M. IT alused. Arvutite riistvara II osa (loengukonspekt), Tallinn, 2017 5 1 Pooljuhtmäluseadmed 1.1 Mäluseadmete jaotus Mäluseadmeid võib jaotada mitmeti: andmekandja järgi (pooljuhtmälu, magnetmälu, laserplaatmälu), asukoha järgi (protsessori sees, otse emaplaadil või mälumoodulis, eraldi seadmena põhiploki sees või väljaspool põhiplokki), kasutusala järgi (põhimälu, püsimälu, vahemälu, välismälu jne). Käesolevas peatükis vaatleme pooljuhtmälusid, mis asuvad protsessori sees, otse emaplaadil või mälumoodulis ning mida kasutatakse põhi-, püsi- või vahemäluna. 1.2 Põhimälu RAM Põhimäluks ehk operatiivmäluks (mõnikord ka süsteemimäluks) nimetatakse mälu, mida arvuti protsessor kasutab nii andmete kui ka programmide salvestamiseks ning kuhu saab kiiresti ja kergesti kirjutada ja kust saab ka sama kiiresti andmeid lugeda.
BIOS vaatab millistelt seadmetelt on võimalik käivitada operatsioonisüsteem. Kui seadmeid on mitu (CD-ROM, kõvaketas, disketiseade), siis pöördutakse seadme poole vastavalt paikapandud bootimisjärjekorrale. Kui leitakse operatsioonisüsteem, siis see käivitatakse. Kui ei leita kuvatakse vastavasisuline veateade. Põhimälu Põhimälu (main memory) ehk operatiivmälu on arvutis paiknev pooljuhtmälu. Lisaks põhimälule on igal arvutil ka üks või mitu välismälu (näit. kõvaketas). Põhimälu teine nimetus on RAM. Arvuti saab töödelda ainult neid andmeid, mis asuvad põhimälus. Seepärast tuleb iga täitmisele kuuluv programm ja iga fail, mille poole pöördutakse, kopeerida välismälust põhimällu. Põhimälu suurus on väga oluline, sest see määrab ära, kui palju programme saab üheaegselt töötada ja kui palju andmeid saab korraga töödelda. Kuna põhimälu kipub sageli väheks jääma, siis kasutatakse saalimise nimetuse all tuntud võtet
Arvuti ja selle põhikomponendid, töö Windows'i keskkonnas Esmatutvus arvutiga Arvuti (personaalarvuti, raal, computer) on kahest komponendist koosnev süsteem, mis on määratud info töötlemiseks. Arvuti komponendid on tarkvara (software) ja riistvara (hardware). Riistvara on arvuti nn. "käegakatsutav" osa monitor, hiir, korpus jms. Tarkvara mõiste alla mahuvad eelkõige kõik arvutis infot töötlevad programmid, aga ka igasugune muu elektroonsel kujul info, mis selgitab arvutikasutajale nende programmide tarvitamist (spikrifailid, juhendid, õpikud, teatmikud). Teiselt poolt liigitatatkse arvuti komponendid nende otstarbe põhjal sisend-, väljund ja töötlusseadmeteks. Sisendseadmete abil sisestatakse info (andmed) arvutisse, töötlusseadmed töötlevad seda ja väljundandmed väljastatakse väljundseadmete kaudu. Töötlusseadmed paiknevad tavaliselt arvuti korpuses ja tegelevad info töötlemisega. Töötlemine tähendab sisuliselt mingi programmi (...
Lk 108 näide joonis 2. Virtuaalmälu (lehekülgedeks jagamine, segmenteerimine). Programmid nõuavad tihti rohkem mälu kui riistvara võimaldab kasutada. Osa mälust kuulub OS-ile. Kettaseadmed võimaldavad mälu mahtu laiendada, kuid täitmisel peab programm olema põhimälus. Virtuaalmälu mehhanism kasutab nii riistvara kui ka tarkvara ja selle eesmärgiks on laiendada mäluaadressite hulka, mida programmid saavad kasutada. Virtuaalmälu kasutab vastavalt vajadusele välismälu automaatselt riistvaras. Kui virtuaalmälu ei kasutataks, ei pruugiks programm, mis kasutab rohkem mälu, kui arvutil füüsiliselt olemas on, üldse töötada. Seevastu, kui kasutada virtuaalmälu, kopeeritakse põhimällu ainult need programmi osad, mida antud ajahetkel programmi tööks vajatakse. Seeläbi ei tule programmil töö käigus mälust puudust. Virtuaalmälu füüsilisse mällu kopeerimise hõlbustamiseks jagab operatsioonisüsteem virtuaalmälu lehekülgedeks
inimeste lühimälu on nõrgem, kui mõned põlvkonnad tagasi seda väidet aitab tõestada järgmine näide: autor küsis kolmelt kuni 83 aastaselt inimeselt, kuuelt kuni 55 aastaselt inimeselt ning kuuelt kuni 42 aastaselt inimeselt, mitme inimese telefoni numbrit nad peast mäletavad. Vastavalt ootustele, kõige vanemad mäletasid kõige rohkem (4-6), edasi vastavalt vanusele 4-5 ja 2-4. Seega, mida vähem on inimesed aja jooksul kasutanud nn välismälu, seda paremini nad asju mäletavad. Kaugel ei ole see aeg, mil vabalt saadaoleva - ning kohustuslikult omandatava -, lisaks veel nn tahtmatult saadava informatsiooni hulk paneb inimesed tõelise valiku ette mida mäletada ja mida mitte. Võimalik, et sellega kaasneb näiteks koolides-ülikoolides õppeprogrammide- ja meetodite muutmine, võimalik, et mingisugused alternatiivsed abi- ja õppevahendid või spetsialiseerumine, mis võib, kui pisut fantaseerida välja viia
pikk mälu aadress ja teine lühike aadress, mis viitab registrimälu registrile. RAID ja SSD kettad Sõltumatute ketaste liiasmassiiv Redundant Array of Independent Disks ehk RAID. Sõltumatute ketaste liiasmassiiv on mitmest kõvakettast või kõvaketta partitsioonist moodustatud loogiline plokkseade andmete salvestamiseks, kus samad andmed salvestatakse mitmele kõvakettale. Pooljuhtketas (Solid State Drive ehk SSD) on välismälu andmekandja, mis kasutab püsimälu info hoiustamiseks. SSD-d eristuvad tavalistest kõvaketastest (Hard Disk Drive ehk HDD), mis on elektromehhaanilised seadmed ja koosnevad pöörlevaist laengutega metallketastest ja lugemis-/kirjutamispeast. SSD-d kasutavad selle asemel mikrokiipe, hävimälu ja säilmälu ning ei sisalda mingeid liikuvaid osi. Operatsioonisüsteemile paistab pooljuhtketas
rust kuni 10 Mbit/s, keerupaar kiirust kuni 1 Gbit/s (kui kõik 4 juhtmepaari on kasutuses). Portide lisamine on võimalik laiendusplaatide abil: toodetakse USB-, paralleel- (LPT), FireWire- jm. porte sisaldavaid laiendusplaate. Paar kümnendit tagasi olid tavalised sisend- väljundkaardid, mis sisaldasid Parallel ATA ja disketiseadme kaabli pesi ning jada- ja paral- leelporti. 1.6. Salvestusseadmed Kõik salvestusseadmed tegelevad välismäluga (external memory). Välismälu on mälu, mis võimaldab alaliselt (st. andmed ei hävi arvuti väljalülitamisel) salvestada suuri andmehulka- sid. Arvutikorpuse külge kinnitatud e. sisemised salvestusseadmed on tüüpiliselt emaplaadi- ga ühendatud IDE (Parallel ATA) rööpliidese abil. Tänapäeval hakkab ATA rööpliidest välja tõrjuma jadaliides Serial ATA. Välised salvestusseadmed (mälupulgad, kantavad kõvakettad jpm.) ühenduvad arvutikor- pusega enamasti USB, FireWire vmt. pordi kaudu.
piirama. Tase 5. Info kirjutatakse plokkidena ja kasutatakse paarsuskontrolli aga nüüd on paarsusinfo jaotatud ketaste vahel. Kaob vajadus pidevalt ühe ketta poole pöörduda. Tase 6 Infot jagatakse ketaste vahel plokkidena ja kontrollkood kirjutatakse mitmele kettale, kasutades Reed-Solomoni koodi. Keerukama kodeerimise tulemusena võib tööd jätkata pärast kahe kettaseadme purunemist. Pooljuhtketas SSD. Kõvaketta kõrvale on juba ammu püütud luua pooljuhttehnoloogias valmistatud välismälu. Tehnoloogia arenedes on sellised kettad muutunud kättesaadavaks. Praegu kasutatakse SSD-mälude valmistamiseks tavaliselt välkmälu (flash) tehnoloogiat. SSD mälu tunneb arvuti kõvakettana, sest nad kasutavad sama liidest. Tegemist oleks nagu suure mälupulgaga, mis on ehitatud arvuti sisse. Eelised: Pöördumisaeg on 100 väiksem, sest ei ole vaja positsioneerida päid. Lugmise/kirjutamise aeg on 3 korda kiirem. Puudub müra sest pole liikuvaid osi.
Computer memory classification · jaotus pöördumise viisi järgi o suvapöördus o jadapöördus · jaotus info säilitamise põhimõtte järgi o pooljuhtmälu muutmälu püsimälu o magnetmälu o optiline mälu Mälu hierarhia arvutis (memory hierarchy) · registermälu (registers) · peidikmälu e. vahemälu (cache) · põhimälu (main store) · välismälu Arvuti põhimälu Random Access Memory (RAM) on ainuke suurem salvestuspiirkond, mille poole saab protsessor otse pöörduda. Selleks, et programmi käivitada, peab ta olema laetud põhimällu. Põhimälu võib kujutada suure sõnade (baitide) massiivina, kus igal ühikul on oma aadress. Töö toimub kahe operatsiooni kaudu: load sõna antud aadressiga põhimälust kopeeritakse CPU registrisse, store CPU registri sisu salvestatakse põhimällu ettenähtud aadressil.
1. Põhimõisted 1.1 Riist- ja tarkvara, infotehnoloogia Andmed (ingl. data) mittestruktuursed faktid ja numbrid. Info ehk informatsioon (ingl. information) ka teave on struktuursed andmed, mida info valdaja saab kasutada analüüsimisel ja probleemide lahendamisel. Digitaalne (ingl. digital) omane andmetele, mis koosnevad numbritest. Informaatika on teaduse ja tehnika haru, mis tegeleb arvutite abil toimuva infotöötlusega. Infotöötlus on informatsiooniga süstemaatiline operatsioonide sooritamine (võib sisaldada ka andmeside ja bürooautomaatika operatsioone). Infotöötlussüsteem on üks või mitu andmetöötlussüsteemi (arvutid, välisseadmed, tarkvara, ka büroo- ja sideseadmed), mis sooritavad infotöötlust. Infosüsteem infot andev ja jagav infotöötlussüsteem koos oma organisatsiooniliste ressurssidega (tehnoloogiad, inimesed, finantsid, protsessid). Informatsiooni ja kommunikatsioonitehnoloogia (lüh. IKT) on arvutustehni...
Moodul 1 Info- ja sidetehnoloogia (IST) mõisted Riistvara olemus, arvuti jõudlust mõjutavad tegurid ja välisseadmed. Tarkvara olemus, näited üldlevinud rakendustarkvara ja operatsioonisüsteemide kohta. Andmetöötluses kasutatavad infovõrgud, Interneti-ühenduse erinevad võimalused. Info- ja sidetehnoloogia (IST) olemus, näited selle praktilistest rakendustest igapäevaelus. Arvutite kasutamisega seotud tervise-, ohutus- ja keskkonnaprobleemid. Arvutite kasutamisega seotud olulised turvaprobleemid. Arvutite kasutamisega seotud olulised juriidilised küsimused, mis puudutavad autoriõigust ja andmekaitset. 1.1 Riistvara 1.1.1 Mõisted 1.1.1.1 Termini ,,riistvara" tähendus. Riistvara (hardware). Arvuti füüsilised komponendid kuvar, protsessor, mälu, kettadraivid, modem, printer, klaviatuur, hiir, juhtmed, pistikud jms. Arvuti, raal, kompuuter programmeeritav masin. Arvuti kaks peamist omadust on: arvuti reageerib kindlaksmääratud käskudel...
1. TRIGERID Mäluelement, mis säilitab 1 biti infot. Kahe stabiilse olekuga loogikalülitus (1 või 0). Olek vastab väljundsignaalile. Sõltuvalt sisendsignaalist säilitab endise oleku või muudab seda hüppeliselt. Tavaliselt 2 väljundit: otsene O ja invertne Õ. Tööpõhimõtte järgi jaotatakse: Seadesisenditega ehk SR-trigerid Loendussisenditega ehk T-trigerid Andmesisenditega ehk D-trigerid Universaalsisenditega ehk JK-trigerid SÜNKROONNE TRIGER (flip-flop) oleku reguleerimine sisendite baasil toimub vaid taktiimpulsi mõjul. ASÜNKROONNE TRIGER (latch) info salvestatakse vahetult sisenditesse antud signaalide põhjal. Sõltuvalt tööpõhimõttest ja ehitusest liigitatakse ühe- või kahe-taktilisteks. Ühetaktiline: puuduseks, et ei võimalda samaaegselt infot vastu võtta ja edastada. Kahetaktiline: master-slave, kokku ühendatud kaks trigerit, et sünkroonimisel nulli haarami...
teisendatakse füüsiliseks) ning on võimalik adresseerida arvuti mälu. Virtuaalne mälu võimaldab suurendada aadressi järkude arvu, mida tarkvara kasutab e virtuaalset mälumahtu. Info loetakse põhimällu lehekülgede kaupa. Aadressi teisendamine toimib juhtimisplokis, mis võib olla realiseeritud ka riistvaras. Kui põhimälus puudub aadress, laetakse see virtuaalsest mälust ning ruumi puudusel asendatakse mõni lk teisega (tavaliselt tehakse tarkvaras). Välismälu on väga aeglane. Kui toimub lehekülje asendamine, kirjutatakse muutused ka välismällu. 18 Segmenteerimine – virtuaalne aadressiruum jagatakse tarkvaraliselt segmentideks, kuid tuleb arvestada riistvaralisi kitsendusi. Segmentide mõõdud on erinevad ning laetakse vabasse kohta, kus on piisavalt ruumi. Teisendamine toimub teistmoodi, kuna segmentide pikkused pole fikseeritud
Ilma põhimäluta arvuti ei tööta, sest arvuti saab töödelda ainult andmeid, mis asuvad põhimälus. Iga käivitatud programm kopeeritakse välismälust põhimällu. Põhimälu suurusest oleneb, kui palju programme korraga töötada saab. Kuna põhimälu kipub sageli väheks jääma, kasutatakse saalimise võtet: kui kõik andmed ei mahu põhimällu, siis hoitakse seal vaid hetkel vaja minevaid andmeid ja toimub tihe andmevahetus välismäluga. Pidev välismälu poole pöördumine teeb arvuti aeglaseks ja kuna uuemad programmid nõuavad nagunii üha rohkem mälu, ongi kasutusele võetud ühe suuremaid põhimälusid. Võib juhtuda, et muutmällu on vaja kirjutada rohkem andmeid kui sinna mahub. Sellisel juhul luuakse ülekattestruktuurid. Olenevalt rakendusest võib kasutaja näidata, missugustele andmetele eraldatakse sama mälu, või mälueraldus toimub automaatselt. Osa andmetest, mis ei mahu muutmällu, kirjutatakse püsimällu
samaaegselt, mis võimaldab tõsta pöörumise kiirust, kuid kõikide plokkide paarsusinfo on salvestatud eraldi ühele kettale. Kiirus väheneb. Tase 5 – Info kirjutatakse plokkidena ja kasutatakse paarsuskontrolli nagu tasemel 4, aga nüüd on paarsusinfo hajunud ketaste vahel. Tase 6 – Info jagatakse ketaste vahel plokkidena ja kontrollkood kirjutatakse mitmele kettale, kasutades Reed-Solomoni koodi. Tase 10 Pooljuhtketas (Solid State Drive ehk SSD) on välismälu – andmekandja, mis kasutab püsimälu info hoiustamiseks. SSD-d eristuvad tavalistest kõvaketastest (Hard Disk Drive ehk HDD), mis on elektromehhaanilised seadmed ja koosnevad pöörlevaist laengutega metallketastest ja lugemis-/kirjutamispeast. SSD-d kasutavad selleasemel mikrokiipe, hävimälu ja säilmälu ning ei sisalda mingeid liikuvaid osi. Operatsioonisüsteemile paistab pooljuhtketas tavalise kõvakettana ning selle kasutamiseks pole vaja spetsiaalseid draivereid.
Eesti Mereakadeemia Informaatika ja arvutitehnika õppetool INFORMAATIKA - I Arvutite riistvara (loengukonspekt) Koostas: J.Pääsuke Tallinn 2001-2004.a. Sisukord 1. Sissejuhatus............................................................................................................................4 1.1. Arvutite (personaalarvutite) ajaloost...............................................................................5 1.2. Mõningaid põhimõisteid..................................................................................................6 1.3. Arvuti väljast ja seest vaadatuna.....................................................................................7 2. Arvutite protsessorid.....................................................................
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ELEKTRIAJAMITE JA JÕUELEKTROONIKA INSTITUUT ROBOTITEHNIKA ÕPPETOOL MIKROPROTSESSORTEHNIKA TÕNU LEHTLA LEMBIT KULMAR Tallinn 1995 2 T Lehtla, L Kulmar. Mikroprotsessortehnika TTÜ Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut. Tallinn, 1995. 141 lk Toimetanud Juhan Nurme Kujundanud Ann Gornischeff Autorid tänavad TTÜ arvutitehnika instituudi lektorit Toomas Konti ja sama instituudi dotsenti Vladimir Viiest raamatu käsikirjas tehtud paranduste ja täienduste eest. T Lehtla, L Kulmar, 1995 TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, 1995 Kopli 82, 10412 Tallinn Tel 620 3704, 620 3700. Faks 620 3701 ISBN 9985-69-006-0 TTÜ trükikoda. Koskla 2/9, Tallinn EE0109 Tel 552 106 3 Sisukord Saateks...
on mees, pidurdab tema nime otsimine kõik võimalikud otsingud seoses naissooga. Mälu seostemudeli väärtuseks on tema elegantne matemaatiline külg, seostatavus närvivõrkudega ja paindlikkus erinevate mäluvormidega arvestamisel. Selle mudeli seos arvutite ideoloogiaga on sama ilmne kui infotöötlusmudelil. Erinevus on selles, et infotöötlusmudel käsitles inimmälu kui kogu arvutit, mis sisaldas siendandmete registri (inimese sensoorse mälu), operatiivmälu (inimese lühimälu) ja välismälu ehk kõvaketta (inimese püsimälu). Paralleelse hajutatud töötluse mudel käsitleb inimese mälu kui arvuti suure mälupesade arvuga analoogi, kus korraga mitmest tunnusest lähtuv maatriksi tüüpi päring võtab potentsiaalsele vaatlusele piiratud koguse tegelikult säilitatavast tohutust infohulgast ning mis ühe lisatunnuse lisamisega võib sellest piiratud infokogusest valida välja ainult konkreetse infoosakese nagu ülalkirjeldatud näitest tulenes.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
