Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"suurarvuti" - 15 õppematerjali

suurarvuti on ulatuslike võimaluste ja ressurssidega, tavaliselt arvutikeskuses asuv arvuti, mis suudab üheaegselt teenindada sadu ja isegi tuhandeid kasutajaid.
thumbnail
12
odt

Arvuti kasutamine tänappäeval

............................................5 2.1.1 Pihuarvuti...........................................................................................................................5 2.1.2 lauaarvuti............................................................................................................................5 2.1.3 Sülearvuti...........................................................................................................................5 2.1.4 Suurarvuti...........................................................................................................................5 2.2 Arvuti osad.................................................................................................................................6 2.2.1 Monitor...............................................................................................................................6 2.2.2 Korpus.............................................................

Informaatika → Informaatika
41 allalaadimist
thumbnail
30
odt

Arvuti kasutamine õpilaste seas

............................................5 1.2.1 Pihuarvuti...........................................................................................................................6 1.2.2 lauaarvuti............................................................................................................................6 1.2.3 Sülearvuti...........................................................................................................................6 1.2.4 Suurarvuti...........................................................................................................................6 1.3Arvuti osad..................................................................................................................................7 1.3.1 Monitor...............................................................................................................................7 1.3.2 Korpus.............................................................

Informaatika → Informaatika
181 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Arvutiõpetuse kokkuvõte

Failide kataloogid : failid võivad olla ühenimelised kuid erineva sisuga, katalooge kasutatakse failide grupeerimiseks, ühe kataloogi piires peavad failide nimed olema unikaalsed. Katalooge saab paigutada ka üksteise sisse, kataloog võib sisaldada teisi faile või omakorda kaustu.Üksteise sees olevad kataloogid tekitavad ahelaid, mis moodustavad kataloogipuu.Kataloogid on tekitatud seal sees olevate failide sisu alusel. Arvutite liigid : lauaarvuti, sülearvuti, pihuarvuti, suurarvuti, võrguarvuti. Tüüpilisel arvutil on : keskseade, monitor, hiir, klaviatuur. Emaplaadile kuulub : protsessor, mälu, helikaart, videokaart. Keskseadmele kuulub : kõvaketas, disketiseade, CD/DVD, ID-kaardi lugeja. Emaplaat on tavaliselt neljakihiline trükkplaat, oluline on protsessorisiini kiirus ning laienduspesade arv. Kõik muud seadmed on ühendatud emaplaadiga niimoodi : paigutatud otse emaplaadile, ühendatud juhtmete abil.

Informaatika → It korraldus
6 allalaadimist
thumbnail
18
docx

Erialane sõnastik

1. adapter- seade või detail, mis teeb võimalikuks muude seadmete või komponentide omavahelise ühendamise. 2. analoogarvuti- arvuti, mis analoogsignaalide manipuleerimise teel modelleerib uuritava süsteemi või võrrandi käitumist. Analoogarvutis toimuvad kõik operatsioonid mingi kindla signaaliga praktiliselt paralleelselt. 3. andmed- informatsiooni esitus kujul, mis võimaldab edastamist, tõlgendamist ja töötlemist. 4. andmekandja- ehk teabekandja ehk infokandja on vahend andmete ehk informatsiooni salvestamiseks, säilitamiseks ja taaskasutamiseks. 5. arvuti arhitektuur- arvuti struktuuri ja tööviisi kirjeldus, millega on määratud andmete tüübid, käsustik, andmete ja käskude esitus - ja adresserimisviisid ning töötluse juhtimise üldpõhimõtted. 6. arvuti- mehhaaniline või elektrooniline seade, mis suudab hõivata, töödelda ja väljastada andmeid vastavalt etteantud reeglitele. 7. atapi- CD ROM drive ühendatakse arvut...

Eesti keel → Eesti keel
13 allalaadimist
thumbnail
8
pdf

Linux ja Unix sõnaraamat

used in a virtualized server to differentiate it from the guest operating system. - See on arvutisse allalaetud tarkvara, mis tegeleb riistvaraga. Seda nimetatakse ka operatsioonisüsteemiks virtuaalses serveris, et eristada seda klient operatsioonisüsteemist. I IMB Integrated Facility for Linux – The Integrated Facility for Linux (IFL) is a specialty engine processor on IBM System z mainframe servers that is dedicated to Linux workloads. - Protsessor IMB süsteemi z suurarvuti serverites, mis põhineb Linuxil. IMB Watson supercomputer – Watson is an IBM supercomputer that combines artificial intelligence (AI) and sophisticated analytical software for optimal performance. - See on IMBi superarvuti, mis sisaldab tehisintellekti ja analüüsimiseks vajalikku tarkvara, mis võimaldab masina optimaalse jõudluse. Ingres – Ingres is a relational database management system (RDBMS) that evolved from a research project at the University of California

Infoteadus → Linux OS
3 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Infoallikad ja infootsing kordamisküsimused

otsisüsteem või elektrooniline andmebaas. 28.Mis on kartoteek? Kartoteegid on standardsetel, nn kataloogi- või perfokaartidel realiseeritud käsiinfosüsteem, mis annab bibliograafilist teavet teemade, isikute, asutuste vms kohta. Erinevalt kataloogist sisaldavad kartoteegid reeglina analüütilist materjali (perioodikaväljaannete jne artikleid) ning võivad sisaldada andmeid ka raamatukogust puuduvate materjalide kohta. 29.Mis on andmebaas? Andmebaas on personaal- või suurarvuti mälus salvestatud otsingumootorit omav loogiliselt seotud andmete kogum. 30.Kuidas andmebaasid jagunevad? Bibliograafiline, faktiandmebaas, täistekstandmebaas 31.Mis on bibliograafia? Bibliograafiad on reeglina trükiväljaanded, kuhu on mingi põhimõtte alusel valitud ja süsteemselt korrastatud hulk üksikteavikute kirjeid. Bibliograafiad annavad meile ammendava ülevaate kõigist teavikutest, mis on ilmunud teatud ajaperioodil. Reeglina on bibliograafiad

Informaatika → Infohankesusteemid
38 allalaadimist
thumbnail
9
pdf

Infosüsteemide eksamiküsimused ja vastused

Laua- või sülearvutid (nn kliendid) on ühendatud võimsate serverarvutitega samasse võrku. Klient ­ kasutajapoolne sisenemispunkt. Server ­ sisuliselt tavaline arvuti, kuid märgatavalt võimsam; Plaatserver ­ õhukesed serverid, millelt on eemaldatud toite-, jahutus- ja võrgukomponendid (paigalda arvutusressurssi. Server säilitab ja töötleb jagatud andmeid, serveerib veebilehekülgi, haldab võrguliiklust. Suurarvuti ­ suudavad asendada tuhandeid plaatservereid. Nt Üks IBM suurarvuti suudab jooksutada kuni 17 000 Linuxi või Windowsi serveri olemit. 72. Mis on hajusarvutus ja mis on hajusarvutuse plussid? Hajusarvutus (grid computing): *Töömahukate arvutusülesannete lahendamine, kasutades kahte või enamat arvutivõrku ühendatud arvutit ­ n-ö virtuaalne superarvuti; *Enamus arvuteid kasutab keskmiselt 25% arvutusvõimsusest, ülejäänud vaba;

Infoteadus → Dokumendihaldus
63 allalaadimist
thumbnail
38
docx

KUVARID

15 9 Ajalugu Joonis 7. Sõna monitor tuleneb ingliskeelsest sõnast monitor, mis tähendab kasvatajat, vaatlejat ja hilisemal ajal ka arvuti kuvaseadet ehk kuvarit. Sõna kuvar aga seevastu on pärit hoopis soome keelest ja tähendas kunagi seadet, milles oli ühes tükis nii monitor kui ka klaviatuur (st 70ndate arvutit või suurarvuti videokonsooli). Läbi ajaloo on kasutatud erinevate omadustega kuvareid. Pole ju veel kadunud needki kuvarid, mis suudavad esile tuua vaid ASCII sümboleid ja seetõttu graafilist kasutust suurt ei leia (kui nn "kastigraafika" välja arvata). Enim kasutatakse selliseid aparaate just UNIXi terminalidena (TTY – Telexi terminal), sest seal polegi muid omadusi vaja. Tänapäevastesse arvutikomplektidesse kuuluvad aga juba

Informaatika → Arvutite lisaseadmed
4 allalaadimist
thumbnail
28
docx

Serverite virtualiseerimine

suurarvutitest rohkem kui 40 aastat tagasi. Aastatel 1960 ettevõtlus tehnoloogia maastik koosnes suurtest ja kallitest suurarvutitest, tuim terminalidest ja suhteliselt odavatest klient-server võrkudest kus multigetumtöö serverid ja personaalsed arvutid ei olnud isegi lähedal muutumaks reaalsuseks. Arvutite operaatorid kasutasid perfokaarte ja esitasid partii töid edasi suurarvutiteni kus need jäid ootama oma järge. Esimene samm virtualiseerimiseni võttis aga ajajaotus suurarvuti süsteemide vormi ja kujunes välja CP-40 operatsiooni süsteemi väljatöötamise jooksul. Iga kasutaja kindlustati virtuaalse masinaga, mis andis kasutamisõiguse mitmele kasutajale suurarvutisse samaaegselt. Loodi tarvkara, hypervisor (vt. pt 2.2.1), mis haldas mälu jagamist suurarvutis. [2, 10, 12] Popek ja Goldbergi nõuded Popek ja Goldbergi virtualiseerimise nõuded on piisavate tingimuste kogum arvuti arhitektuurile, et toetada süsteemi virtualiseerimist tõhusalt

Informaatika → Serveri operatsioonisüsteemid
7 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Infosüsteemid, äriprotsess

missiooni täitmine, võimalus luua midagi enamat, kui oodatakse. 71. Mis vahe on klientmasinal, serveril ja suurarvutil? - Klientmasinad (lauaarvutid, sülearvutid, mobiilsed seadmed, välja arvatud iPhone või BlackBerry). Serverid - sisuliselt tavalised arvutid, kuid märgatavalt võimsamad, plaatserver ­õhukesed serverid, millelt on eemaldatud toite-, jahutus-ja võrgukomponendid . Suurarvutid - ei ole kadunud, üks IBM suurarvuti suudab jooksutada kuni 17 000 Linuxi või Windowsi serveri olemit . 72. Mis on hajusarvutus ja mis on hajusarvutuse plussid? - Töömahukate arvutusülesannete lahendamine, kasutades kahte või enamat arvutivõrku ühendatud arvutit. Plussid: kulude vähendamine, arvutuse kiiruse kasvatamine, agiilsus, kasutamata arvutiressursside hulga vähendamine, energiatarbimise vähendamine. 73. Mis on virtualiseerimine ja mis on virtualiseerimise plussid? - Ühe serveri võimekus

Infoteadus → Infoallikad ja infootsing
10 allalaadimist
thumbnail
23
docx

Operatsioonisüsteemi alused

Operatsioonisüsteemi alused · http://codex.cs.yale.edu/avi/os-book/ · http://physinfo.ulb.ac.be/cit_courseware/cscourse.htm · http://www.cs.ut.ee/~varmo/OS2004/slides/ Referaat · Tähtaeg 1. Mai · Teema kooskõlastada õpetajaga · Laadida üles õpetaja serverisse hot.ee/llesurk · Edasi E-õpe · Registreerida ennast keskkonda · E-mail õpetajale · Õpetaja kinnistab teid õigele kursusele · Parooli mitte unustada (küsige e-maili teel õpetajalt) Mõiste Operatsioonisüsteem (OS) ­ see on süsteemi- ja juhtprogrammide kompleks ja ettenähtud arvutisüsteemi ressursside efektiivseks kasutamiseks. See on vahendaja arvutikasutaja ja arvuti (riistvara) vahel ­ programm, mis vahetult suhtleb riistvaraga ning töötab temaga ühtse tervikuna. Peab võimaldama täita arvutiprogramme, mugaval efektiivsel viisil. Opsüsteemi peab tagama arvutisüsteemi korrektse käitumise. Operatsioonisüsteem, O...

Informaatika → Operatsioonisüsteemide alused
37 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Arvutite ajaloost

Alustati firma UNIVAC elektronarvutite seeriatootmist. UNIVAC kasutas magneetilist linti et salvestada input/output(sisend/väljund). See oli esimene arvuti mis toodeti äri jaoks. Kokku müüdi 46 UNIVAC-arvutit. Samal aastal lõid Ukraina NSV TA Matemaatikainstituudi teadlased akadeemik S. Lebedevi (1902-1974) juhtimisel NSV Liidu esimese universaalne elektronarvuti ( ). Arvutis oli umbes 2000 elektronlampi. 1952. aastal ehitati elektronarvuti i eeskujul suurarvuti (). sooritas 8 000­10 000 tehet sekundis ja oli omal ajal maailma kiireim. Põhimälu mahutas 2 048 39-kohalist kahendarvu. Tollel ajal oli see arvuti Euroopa võimsaim universaalarvuti. 1953. aastal algas arvuti Strela seeriatootmine. Aastal 1953 IBM produtseeris 701 arvutit ja kahe aasta pärast 752. IBM jätkas arvutite arendamist ja suurendas tootmisliini, järgmise aastkümne jooksul oli IMBi käes 70% industriaalsest arvutiturust.

Informaatika → Arvutiõpetus
72 allalaadimist
thumbnail
43
pdf

Teema 4, Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed

pinge on mõnisada volti. Iga kambrike asub kahe juhtme (rea- ja veeruelektroodi) ristumispunktis, mis võimaldab igat kambrikest aadresspõhimõttel eraldi tüürida. Pildipunkti heleduse moduleerimine toimub transistori tüürimisega impulssreziimis põhimõttel: mida pikem on aeg, mille vältel on rakuke ergastatud olekus, seda suurem näib vaatajale tema heledus. Esimese töötava plasmaekraani ehitasid 1964.a. Donald L. Bitzer ja H. Gene Slottow Illinoisi ülikooli suurarvuti Plato IV jaoks. Joonis 4.22. Plato V suurarvuti terminaal aastast 1988 [http://en.wikipedia.org/wiki/Plasma_display]. Monokroomsed neooniga täidetud plasmapaneelid võimaldasid ilma luminofoore kasutamata ehitada oranzi helendusega kuvareid, mis leidsid mõnda aega laialdast kasutamist, kuid 1970-ndatel aastatel tõrjusid kineskoopmonitorid arvutite plasmapaneelid kõrvale. 90ndatel algas plasmaekraanide täiustamine värvitelerite jaoks

Elektroonika → Elektroonika alused
54 allalaadimist
thumbnail
41
docx

IKT põhimõisted

dokumentatsiooni, jne. Tarkvara vajab oma toimimiseks riistvara, millele tarkvara talletatakse ning millel ta saab oma funktsioone täita: andes käsklusi riistvarale või täites mõne teise tarkvarajupi käsklusi. Infotehnoloogia (lüh. IT) - tehnoloogia, mis tegeleb informatsiooni talletamise, töötlemise ja levitamisega peamiselt arvutite abil. 1.2 Arvutite tüübid Arvuti suuruse, võimsuse ja kasutamise põhjal eristatakse erinevat tüüpi arvuteid. 1. Suurarvuti (ingl. mainframe computer) on ulatuslike võimaluste ja ressurssidega, tavaliselt arvutuskeskuses asuv arvuti, mis suudab üheaegselt teenindada sadu ja isegi tuhandeid kasutajaid. Arvutite hierarhias on suurarvutitest kõrgemal ainult superarvutid. Teatud mõttes on suurarvutid superarvutitest võimsamad, sest võimaldavad suure hulga programmide üheaegset tööd.Superarvutid seevastu suudavad üht programmi täita palju kiiremini kui suurarvutid.

Informaatika → Infotehnoloogia
49 allalaadimist
thumbnail
35
pdf

Sissejuhatus infotehnoloogiasse eksamikonspekt

mainframed, siis polnud ikka veel integraalskeeme seal sees), integraalskeeme veel tööstuslikult ei toodetud, kuigi need juba eksisteerisid, seega arvuti koosnes trükiplaatidest mille peal olid näiteks transistorid, kondekad ja takistid(eraldi), it is famous for being the computer most important in the creation of hacker culture at MIT, BBN and elsewhere SYSTEM 360 – 1964. a System/360 on mainframe(ehk suurarvuti - ulatuslike võimaluste ja ressurssidega arvuti, mis tavaliselt asub arvutuskeskuses.), kuni selle ajani arvutid omavahel ei suhelnud, ei saanud ühele arvutile panna nt teise arvuti kettaid, loodud IBM-i poolt, kokkusobivate arvuti täiendusseadmete ’’perekond“, siiamaani alles (nišitoode) MOORE’I SEADUS – 1965. a tegelikult on Moore’i seadus tähelepanek/prognoos, ühe integraalskeemi peal olevate komponentide(transistoride, takistite) arv kasvab umbes 2 korda

Informaatika → Sissejuhatus...
218 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun