määratlematu ning ta seisab üle kõige. Ütleb ka, et idee, see sõna, millega luuakse on algusest peale jumala juures ning seega on ta jumala poeg. Uus-Platonism * Platon ise ei loonud mingit süsteemi, vaid lihtsalt kirjutas mõtteid, kuid uus-platonismi puhul loodi ka süsteem. Uus-Platonism on kui religiooni süsteem, mis püüab intelligentselt ühendada religioosset mitmekesisust, püüdes takistada kristluse liigset levikut. -) Kuna Roomas oli selline seadus, et igaüks võib uskuda ükskõik millist jumalat, kuni nad tunnistavad jumalana ka keisrit, kuid kristlased olid need, kes hakkasid vastu keisri kui jumala tunnistamisele. * Uus-Platonistida jaoks on kõik materjaalne negatiivne, kristluse jaoks on vastupidiselt kõik mateeriast loodu hea. * Kristlased ütlesid, et sõnast sai mateeria, mis on hea kuid uus-platonistid ütlesid, et see on õnnetus kui sõnast saab mateeria. * On osad autorid, kes on justkui korraga kristlased ja uus-platonistid ning neist kõige
Idola fori e turuiidolid tulenevad inimese ebatäpsest sõnakasutusest. Näiteks pole tähendust sõnal saatus. Inimene alahindab sõnu neid väärkasutades. Sellega võitlemiseks tuleb kõigepealt mõisted korrektselt defineerida. Idola theatri e teatri iidolid on tingitud usaldavast suhtumisest kõiksugu teooriatesse. Palju on filosoofilisi õpetusi, mis on justkui lavastatud komöödia e milles kujutatakse välja mõeldud maailma. Inimesed hakkavad uskuma seda, millesse on meeldivam uskuda, kaotades huvi tegeliku sisu vastu. Baconi arvates pole võimalik iidolitest täielikult lahti saada, ent nende mõju on võimalik vähendada. 12. PILET ARISTOTELESE METAFÜÜSIKA AUGUSTINUSE ÕPETUS KAHESUGUSEST ARMASTUSEST JA RIIGIST Aristoteles pidas teadustest kõige väärtuslikumaks 'esimest filosoofiat', mis uurib olemise lähteprintsiipe ja algpõhjusi. Metafüüsika e see, mis järgneb füüsikale
· miski pole võimatu selle jaoks, kes on varustatud teadmistega. · teadmistega varustatuna saab võimaluste piires muuta loodust, kuid ei saa rikkuda loodusseadusi. Vanad roomlased uskusid, et Neptunusele ohverdamine päästab mereõnnetustest, kuigi mõnikord hukkusid merel ka ohvreid toonud inimesed. Baconi arvates tähendas see, et · inimestel on kalduvus mitte märgata fakte, mis nende seisukohtadele vastu räägivad. · inimestel on kalduvus uskuda jumalatesse, kes ähvardavad, mitte aga Jumalasse, kes armastab. · mõnikord ohverdati valesti või hoopis valele jumalale. Bacon arvas, et teadmised ei ole eesmärk omaette, vaid teadmised on jõud. See tähendab, et · miski pole võimatu selle jaoks, kes on varustatud teadmistega. · miski pole võimatu selle jaoks, kes on varustatud teadmistega ning oskab neid ka kasutada. · teadmistega varustatuna saame võimaluste piirides muuta loodust, kuid ei saa
See on veel soomeugris usundis olemas, kuid mitte enam mujal maailmas. Paljud looduslikud pühakohad on taastatud alates 1990. aastatest. Paljud tekstid on kokku pandud inimeste juttude põhjal ja arhiividest. Anatkse ka põlvest põlve edasi neid teadmisi. Ka pühade puude austamine on väga suur. Usutakse, et saab puule oma haigust üle anda. Nt Kuremäe tamm. Puust möödudes löövad nunnad ette risti, sest sealt on üks püha ikoon leitud. Ristimärk ja ristiusk Ristimärk kui ristiusu tähtsaim sümbol Rist ja (k)ritus – sünonüümid Jumalik tarkus, usk, armastus, lunastus, meelepatrandus, ohverdus, pääsemine jne Kristlik ristisümboolika sisaldab ka ristiusueelset semantikat Jeesuse ristilöömine, lunastus, kannatus jne Kihnu naiste kindad olid ära korjatud, sest sinna oli sisse kootud haakrist. Viiskand tähendab ka nurka. Neil on olnud kaitse funktsioon kurja silma eest.
kui me selle sealt leiame või kui see sealt ise majapidajaks. uuesti esile kerkib, kuidas me teame, et see on · Kuidas siis suhtuda maistesse väärtustesse? just see otsitu ja taasleitu?" 10 R VIII,15 · Maist tuleb kasutada (uti). · Usk · Jumalat tuleb maitsta (frui). · Ma usun selleks, et tunnetada; tunnetan, et · CARITAS JA CUPIDITAS uskuda. - Credo, ut intelligas; intellige ut credas. · Inimene on võrreldav palveränduriga taevase · Keskseks küsimuseks Augustinuse elus oli isamaa poole. Kuid sellel reisil kasutab inimene allumine autoriteedile. laevu ja vankreid, et saavutada eesmärki. · Pöördumine tähendab tema jaoks otsustavalt kiriku · Kuid ta ei tohi armuda vahendeisse. autoriteedi tunnustamist ja Pühakirja
lõppu. Usule ei ole õigustust, kuid sellel peab olema veenev alus. Ka mõistlikul umbusul peab olema alus, on ju asju, mida mõistlikud inimesed usuvad. Ka lause ,,ma tean" eeldab tihti seda, et mõistlikud inimesed selle all midagi tõe pähe võtavad. Mõistlikud inimesed usuvad asju, mida pole mõtet enam ja iga kord kontrollida. Näiteks käte olemasolu hommikul tõustes või seda, et maakera ikka veel ümmargune on. Antud lause väljendab sellisel juhul valmisolekut teatavaid asju uskuda. Wittgenstein filosofeeris tõe, kahtlemise, uskumise, keelemängude, kogemuste jne teemadel. Seda selleks, et ikkagi mõista täieliku tõe olemust ning selgitada, millal on mõtet asjades 20 kahelda ja millal me saame milleski tõesti kindlad olla, millised laused on tõesed, milliseid tuleks kontrollida. 21 Martin Heidegger tema tehnikakäsitlus Martin Heidegger käsitles oma hilisemates teostes päris palju tehnoloogiaga seotut. Ta ei
kuuletuks; toit vaigistagu nälga, jook kustutagu janu, riie kaitsku külma eest, maja kindlustagu kehalist kaitsetust. Pole tähtis, kas ta on laotud murumätastest või kaugetelt maadelt toodud kirevatest kividest. Teadke, et õlgkatus katab inimest niisama hästi nagu kullast varjualune. Põlake kõike, mida mõttetu vaev esitab meile ehte ja kaunistusena. Mõtelge sellele, et miski pole imetlusväärne peale hinge, kelle jaoks miski pole suur, kui ta ise on suur." (6) Kas sulle ei tundu, et niimoodi enese ja järelpõlvedega rääkides toon ma suuremat kasu, kui see oleks siis, kui ma kohtusse käendajana ilmuksin või testamenditahvlitele sõrmusega pitsereid vajutaksin või senatis oma hääle ja käe kandidaadi teenistusse annaksin? Usu mind, need, kes näivad täiesti tegevusetuina, ajavad suuremaid asju; üheaegselt käsitlevad nad jumalikku ja inimlikku. (7) Kuid tuleb juba lõpetada ja maksta selle kirja lunaraha, nagu alguses kindlaks määrasin. Minu
matused ja ristimised Saatanale pühendati. Olin vabakutseline ajakirjanik ning aimasin, et saan LaVeyst ja tema kaasaegsetest paganatest hea loo, sest nagu toimetuses öeldakse: Saatan on alati minev kaup. Ma ei otsustanud seda lugu kirjutama hakata sugugi tumedate kunstide praktiseerimise pärast, sest see pole tänapäeval iseenesest enam midagi erilist. Saatanakummardajate sektid ning voodoo kultused olid olemas ammu enne kristlasi. 18. sajandil saavutas Inglismaal asuv Põrgutule Klubi kurikuulsuse (klubi oli väidetavalt seotud ka Inglismaa kolooniatega). 20. sajandi esimesel poolel näitas press Aliester Crowleyd kui kõige nurjatumat inimest maailmas. On vihjeid, et aastail 1920-1930 tegutses ka Saksamaal Must Ordu. Sellele pealtnäha vanale loole pakkusid LaVey ja tema toetajad juurde kaks sokeerivat nüanssi. Esiteks nimetasid nad end jumalat teotavalt kirikuks(see termin on valdavalt
Maal on veel ausust, maal on meie rahva tulevik. Teate, kes oli Jakobson, see Carl Robert? Olete kuulnud? Ja mis tema ütles? Ütles: meie rahvas võidab ja langeb ühes talupojaga. Mõistate? Meie rahvas! Eesti rahvas! Nõnda! Ja miks? Et talupoeg on aus, et ta kardab Jumalat, et ta on oma keisrile truu. Vene keisrile on ta truu, sest see on meie keiser. Nõnda ütleks Jakobson veel praegu, kui ta elaks, aga tema on surnud. Aga nüüd ütlen mina seda, ja mis ütleb härra Maurus, seda võite uskuda, sest tema teab. Kui saaks kõik inemised maale viia, siis..." Ta jättis ütlemata, mis siis. Selle asemel võttis ta Indreku sõrmede vahelt rublase paberi, pani selle kokku ja pistis ta kotti, mida poiss ikka veel käes hoidis. ,,See on selle eest, et olete aus, et olete ausa isa, ema laps. Härra Maurus armastab ausaid inemisi, kes räägivad tõtt, ei valeta. Ah jaa! Kui palju teil siis kastis pidi olema? Kaks rubla kopikatega? Aga miks just kastis
inimese reputatsiooni. A. Camus On inimesi, kellel on raha, ja on inimesi, kes on rikkad. C. Chanel Vaesel on rohkem lapsi, rikkal rohkem sugulasi. Tundmatu Ma usun vaikuse distsipliini ja võin sellest tundide kaupa rääkida. G. B. Shaw Puhkevat õit tuleb otsida äikesejärgses vaikuses, mitte enne. Hiina vanasõna Tähelepanu ei vääri mitte ainult need, kes ületavad raskusi, vaid ka need, kes neid loovad. Tundmatu Ilma vähimagi kahtluseta silmitseme ammu kustunud tähtede valgust. T. Lehtinen Esimesena ei tervita mitte kultuursem, vaid see, kellel on nõrgemad närvid. Tundmatu Mõne inimesega rajame suhted tõele. Teisega valele. Need suhted pole vähem kindlad. A. Camus Parem olla ilus kui hea, kuid parem on olla hea kui inetu. O.Wilde Kõik inimesed võiksid olla türannid, kui nad seda saaksid. D.Defoe On kolm seletamatut asja: linnu tee taeva all, laeva tee merel ja mehe tee naise juurde. Tundmatu
Ettevalmistavad küsimused eksamiks: 1) Millisele neljale küsimusele peavad vastama kõik poliitfilosoofilised käsitlused. Tooge igast küsimuste valdkonnast ka näiteid. 2) Miks tekkis poliitiline filosoofia just antiik-Kreekas? 3) Millised olid antiik-Kreeka poliitilised ideaalid? 4) Milline on Platoni nägemus parimast võimalikust riigist teoses "Seadused"? · Poliitilise filosoofia alase teaduse tegemisest Kui soovite kirjutada bakalaureuse või magistritööd poliitfilosoofia alal, on soovitav, et teema kattuks vähem või rohkem võrdleva poliitika või rahvusvaheliste suhete temaatikaga. Nt rahvusvaheliste suhete teooriate vallast, kus Machiavelli, Hobbes, Kant ja paljud teised on olulised. o Kuna ei politoloogia ega avaliku halduse õppekavades pole poliitilise filosoofia õppekava, tuleb end nendes teemades täiendada iseseisvalt või õppekavade väliselt ning ikkagi sobituda olemasolevate õppekavade raamide
valmiskujul tõdesid, mis tuleb lihtsalt omaks võtta. Üldjuhul filosoof argumenteerib, mitte ei jutlusta. Filosoofia on kriitiline reeglina kahes mõttes: - Argimõtte, nn ,,tavaarusaamade", iseenesestmõistetavuse suhtes - Teiste filosoofide mõtete, teooriate, argumentide jms suhtes. 13. Mõistete selgitamine /analüüsimine Erinevalt nt loodusteadustest ei ole filosoofias võimalik põhimõisteid niimoodi defineerida , et need definitsioonid oleksid üldaktsepteeritud. Kuid ka filosoofias saab mõisteid selgitada/analüüsida. Erinevates koolkondades tehakse seda muidugi erinevalt. Analüütilises filosoofias on üheks traditsiooniliseks mõistete selgitamise viisiks olnud nende analüüsimine selle läbi, et tuuakse välja mõistete rakendatavuse ,,tarvilikud ja piisavad" tingimused". Nt printsessi mõiste: ,,Miski on printsess
Religiooni all mõeldakse enamasti usundisüsteeme. Näiteks islam või kristlus. Antud juhul näidatakse siin religiooni sellisena, mida tõlgendavad meile just maavälised tsivilisatsioonid. Religiooni tegelik olemus ja eksisteerimise põhjus inimkonna kultuuriloos ei ole tegelikult selline nagu seda annab meile tänapäeva teoloogia õpetus. Salajased uurimused paranormaalsete nähtuste ja UFO-de vallas avaldavad meile hoopis teistsuguse pildi religioonist, kui seda inimene uskuda soovib. Tegemist on üsna radikaalse ,,reaalsusega", millega tuleb inimkonnal tulevikus aset leida. Nimelt inimesed on maaväliste olenditega geneetilises suguluses. Maavälised tsivilisatsioonid püüavad luua uusi liike, ilmselt geneetilise materjali rikastamiseks ja mitmekülgsemaks tegemiseks. Nende lõppeesmärk on luua ja toota uusi isendeid ülitsivilisatsiooni tarbeks, mis on kirjeldatud ülitsivilisatsiooniteoorias. Religiooniga on nemad seotud, sest inimkonna kunagine usk
Eetiline relativist väidab: · See, kas mingit tegu pidada moraalselt õigeks või valeks, sõltub kultuurist. · Eri rahvaste kultuurid on erinevad, seepärast pole ka universaalset moraali. · Kui pole universaalseid standardeid, ei ole ka sõltumatut vaatekohta kritiseerimiseks. Eetilises relativismis positiivne · Eetiline relativism osutab, et meie moraalivaated võivad lihtsalt peegeldada meie eelistusi. · Relativism hoiatab: on naiivne uskuda, et kõik meie eelistused põhinevad mingil ratsionaalsel standardil. · Eetiline relativism hoiatab arrogantsuse eest, kutsub üles tolerantsusele, avatusele. Sallivust ehk tolerantsust ennast peetakse positiivseks väärtuseks. Tolerantsuse paradoks · Tolerantsus on absoluutne väärtus, mille austamist tuleb nõuda ka teistelt ühiskondadelt. · Tolerantsuse järgi võivad aga teistel ühiskondadel olla teised väärtused.
1 FILOSOOFIA AJALOO PÕHIPERIOODID JA PÕHIJOONED Filosoofia püüab väljendada väljendamatut; mis on teadmiste piiride taga. On vihje, et kusagil on tõde. Mõtteteadus - elu liigub mõtte jõul edasi. Kui mõte on loid, siis nii liigub ka elu. Filosoofias on erinevaid vaateviise ühele ja samale asjale. Filosoofia lätteks on kõrgem uudishimu, mis Vanas-Kreekas liikus kahes suunas: 1)Joonia koolkond (praeguse Türgi, Väike-Aasia rannik) - esitatakse küsimus asjade algusest (arhe); 2)Sofistide ajastu - neid ei huvita asjade algus, nende mõtete keskmes oli inimene (antropos). Need kaks suunda võttis kokku suur Kreeka filosoof Platon. Ta leiab, et tarkus voolab mõlemast allikast - maailmast ja me endi sügavusest. Platon esitab filosoofia 3 põhiküsimust: 1)Mis on tõene?; 2)Mis on hea? (eetikaküsimus); 3)Mis on ilus? (esteetika). Immanuel Kant on viimane suur valgustaja, suur kriitik. Immanuel Kant sõnastab 4 küsimust: 1)Mida ma võin teada? (sellele vastaks me
Vabakirikud, usuvabadus ja ühiskond: Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse * A. Kilp * KUS 2010 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse Mõned mõisted Fileo sofia on ,,tarkusearmastus". Tarkus on teatud liiki teadmine. Kui antiikajal hakati mõtisklema maailma üle, siis nimetatigi seda teadmiste otsingut ,,filosoofiaks". Filosoofia abil püütakse niisiis saada teadmisi ehk tarkust maailma, inimese ja tema elu eesmärkide kohta. Filosoofia käsitlusobjektiks on seetõttu just igapäevaelu. Filosoofia tegeleb probleemidega, millele ei saa vastata traditsionaalsetel teaduslikel viisidel vaatlemise, mõõtmise, arvutamise jms empiirilise tegevuse kaudu , seetõttu öeldakse, et filosoofilised teadmised ei ole teaduslikud, seetõttu ka mitte õiged või valed. Filosoofia tegeleb küsimustega, kuidas me seda maailma tunnetame ja mida me oleme suutelised sellest teadma rõhuasetusega ,,kuidas me mõtleme", mitte aga ,,mida me teame". Osadele meie jaoks vägagi ,,elulistele" k�
Religiooni all mõeldakse enamasti usundisüsteeme. Näiteks islam või kristlus. Antud juhul näidatakse siin religiooni sellisena, mida tõlgendavad meile just maavälised tsivilisatsioonid. Religiooni tegelik olemus ja eksisteerimise põhjus inimkonna kultuuriloos ei ole tegelikult selline nagu seda annab meile tänapäeva teoloogia õpetus. Salajased uurimused paranormaalsete nähtuste ja UFO-de vallas avaldavad meile hoopis teistsuguse pildi religioonist, kui seda inimene uskuda soovib. Tegemist on üsna radikaalse „reaalsusega“, millega tuleb inimkonnal tulevikus aset leida. Nimelt inimesed on maaväliste olenditega geneetilises suguluses. Maavälised tsivilisatsioonid püüavad luua uusi liike, ilmselt geneetilise materjali rikastamiseks ja mitmekülgsemaks tegemiseks. Nende lõppeesmärk on luua ja toota uusi isendeid ülitsivilisatsiooni tarbeks, mis on kirjeldatud ülitsivilisatsiooniteoorias. Religiooniga on nemad seotud, sest inimkonna kunagine usk
Siis ei jää aega otsida väljapääsu! 376. Vaidluses selgitatakse tõde: kõik saavad teada, et just neil on õigus 377. Mälestused teevad meile kohad ja inimesed ilusateks 378. Õnne täiuseks peab inimesel olema keegi, kellele ta räägib oma õnnetustest 379. Vedamine on see, kui sa ise ei tea, et oled õigesti käitunud 380. Ilus on alati veidi maitsetu, sest ilu on silmatorkav, maitsekas aga harjumuspärane ja silmapaistmatu. 381. Kui sa ei suuda millessegi uskuda, siis usu sellesse, mida näed 382. Tähed on küll kuumad, kuid liig kaugel, et meid soojendada 383. Ei ole suuremat nukrust, kui meenutada õnneaega õnnetuse ajal 384. Pimedatemaal on ühesilmne juba kuningas 385. Mõned kaotused on võidukamad, kui võidud 386. Haritud loll on suurem loll, kui harimatu loll 387. Ükskõik, kui palju te ka ei teeks, kunagi pole küllalt 388. See, mida te ei tee, on alati tähtsam sellest, mida teete 389
EELK USUTEADUSE INSTITUUT AARE LUUP HEA JA KURJA KÜSIMUS CARL GUSTAV JUNGI KÄSITLUSES MAGISTRITÖÖ JUHENDAJA: dr. Arne Hiob TALLINN 2009 1 Saatesõna Hea ja kurja küsimus ühes või teises vormis on inimeste jaoks olnud aktuaalne aastatuhandeid. Erinevad ajastud ning käsitlused on sellele teemale lisanud varjundeid ning uusi tahke. Meie, elades tänapäevas, vajame samuti hea ja kurja küsimuse lahtimõtestamist siin, praegu ning meie käsutuses olevate vahendite ulatuses. Et nii tänamatu ning vastuolulise küsimuse juurde asuda, on vaja raamistikku, milles saame orienteeruda ning millest lähtuvalt ,,maailma avastada". Humanitaarteadusliku mõtlemise jaoks, mille üheks haruks on teoloogia, ei piisa ühestainsast nägemusest, mida meile pakub kristlik dogmaatika, vaid vajalik on võrdlus. Mida ulatuslikum on ,,baas", millelt alustame, s
Seda võib kasutada kolmel eesmärgil: 1) selleks, et välja selgitada, kui suur depressioon teil tegelikult on; 2) selleks, et ise diagnoosida, kas te vajate ravimeid; ja mis kõige tähtsam: 3) selleks, et jälgida aja jooksul muutusi. Enamikul juhtudel hakkavad sümptomid depressiooni leevenedes kaduma, kuid depressioonis inimene ei pruugi seda märgata. Sageli näevad sõbrad, pereliikmed ja terapeudid tervenemise märke ammu enne seda, kui depressioonis inimene neid ise tajub. Küllap on põhjus selles, et paranemise varajastes staadiumites kiputakse ennast ja maailma ikka veel negatiivses valguses nägema. Testi kasutamine võib siinkohal aidata. Susan oli kannatanud üsna raske depressiooni all ning saanud kuu aega ravi. Esimese visiidi ajal tegi ta selle testi. Neljandat korda minu vastuvõtule tulles ütles ta: "Ma olen ikka veel depressioonis... Midagi pole muutunud
Religiooni all mõeldakse enamasti usundisüsteeme. Näiteks islam või kristlus. Antud juhul näidatakse siin religiooni sellisena, mida tõlgendavad meile just maavälised tsivilisatsioonid. Religiooni tegelik olemus ja eksisteerimise põhjus inimkonna kultuuriloos ei ole tegelikult selline nagu seda annab meile tänapäeva teoloogia õpetus. Salajased uurimused paranormaalsete nähtuste ja UFO-de vallas avaldavad meile hoopis teistsuguse pildi religioonist, kui seda inimene uskuda soovib. Tegemist on üsna radikaalse ,,reaalsusega", millega tuleb inimkonnal tulevikus aset leida. Nimelt inimesed on maaväliste olenditega geneetilises suguluses. Maavälised tsivilisatsioonid püüavad luua uusi liike, ilmselt geneetilise materjali rikastamiseks ja mitmekülgsemaks tegemiseks. Nende lõppeesmärk on luua ja toota uusi isendeid ülitsivilisatsiooni tarbeks, mis on kirjeldatud ülitsivilisatsiooniteoorias. Religiooniga on nemad seotud, sest inimkonna kunagine usk
Tõlge venekeelsest väljaandest: « », , «», 2002 Peeter Kask, tõlkija Peatükid I, II, III, IV, V ja VI 2 Eessõna 1.aprillil 1924. a. suleti mind vastavalt Müncheni kohtu otsusele Landsbergi kindlusse. Ma sain vaba aega, mis võimaldas mul peale pikki pausideta tööaastaid istuda ja hakata kirjutama raamatut, mida paljud mu sõbrad juba ammu olid mind üles kutsunud kirjutama ja mis mulle eneselegi tundus vajalikuna meie liikumise jaoks. Ma otsustasin kahes köites mitte ainult esitada meie liikumise eesmärke, vaid anda ka ülevaate selle arengust. Selline vorm annab enam, kui meie õpetuse lihtne esitlemine. Seejuures sain ma võimaluse esitada ka oma isiklik arengulugu. See osutus mu töö esimese ja teise köite jaoks hädavajalikuks, kuna mul tuli lõhkuda need alatud legendid, mis on välja mõeldud
Tegelikult ma armastan sind ja ei suuda sinuga rääkida ilma, et lobiseksin välja oma tunded. # Õnn on siis , kui sul on vähemalt 1 inimene keda sa saad 100% usaldada . # Sinu hauakivile raiutakse kaks kuupäeva, mida su sõbrad loevad, ent ainuke asi, mis loeb, on kahe kuupäeva vahel olev väike kriipsuke. # Ei võitnud mina, ei võitnud sina. Võitis hoopis keegi kolmas, keda sa uskusid rohkem kui mind. # Inimesed usuvad meeleldi seda,mida nad soovivad uskuda. # when I saw you I liked you When I liked you I loved You When iloved You i lost you . # iga inimene on elus täpselt nii kaua kuni leidub keegi kes temast hoolib . # Sõbrad on nagu tähed. Sa ei pruugi neid alati näha, aga sa tead, et nad on alati sinuga. # Sõprus on pärl, mis midagi ei maksa, kuid on paljugi väärt. # Sõbrad ei ole need , keda kohtad tipus , vaid hoopis need kes on sinuga põhjas. # Elus teeme vigu me köik , ning sellega tuleb harjuda.
Suur süntees (antiikfilosoofia kõrgperiood) Platon, Aristoteles. Hilisperiood stoikud, epikuurlased, skeptikud, uusplatoonikud. Antiikfilosoofias ilmneb kolm mõtlemisjoont: 1. Ratsionalism Pärineb tegelikult juba Dionysose kultusest. Ei usutud mütoloogiat, otsiti põhjendusi, peab tõestama, et asi on, eesmärk on veenda. 2. Krititsism kriitiline suhtumine. Kui üldse tahetakse ratsionaalselt mõelda, peab olema mõttevabadus, ei saa uskuda kõike mis mütoloogias, asju tuleb vaadelda kriitiliselt. 3. Dünanism mõtte liikuvus. Vaade, mille kohaselt on maailm muutuv ja arenev. MILEETOSE KOOLKOND Põhiküsimus: Millest kõik on tehtud? Selleks on mingi substants ürgne algaine. On võimalik näidata, et Hesiodose ja mileetoslaste kosmoloogia on väga sarnane oma välise vormi poolest, kuid sisu on erinev. Filosoofidel on kosmoloogias antiteoloogiline hoiak. Selline hoiak esines juba foiniikia kosmoloogias
Platoni poliitiline õpetus Nagu öeldud, püütakse poliitika filosoofilise käsitluse raames mitte niivõrd detailides vastata küsimusele, milline riik, vastuvõetav võimukasutus ja poliitilise elu korraldus peaksid olema, vaid pigem analüüsida, kuidas sedalaadi vastused ja vaatesüsteemid on õigustatud, milliseid argumente nad kasutavad. Õigustamine on arutlus, mille tulemusena põhjendatult öeldakse, et õigustatav nähtus peaks olema nii, tohiks olla nii, oleks niimoodi soovitav. Selles aluste otsimise plaanis toetub Platoni poliitiline õpetus tema kui filosoofia ajaloos esimese filosoofilise süsteemi muudele osadele, s.o ontoloogilistele, epistemoloogilistele ja eetilistele eeldustele ja seisukohtadele. Inglise matemaatik ja filosoof Alfred North Whitehead (1861-1947) on, vast ainult väikese liialdusega, Platoni panust iseloomustanud: ,,Kogu Euroopa filosoofiline traditsioon ei kujutagi endast rohkemat kui ääremärkusi Platoni loomingule
ahnusest, rõhumisest, soovidest ja kõrkusest, kandes seega loomuseisundisse üle ideed, mis on pärit ühiskonnast--metsinimesest kõneldes maalisid nad tegelikult pildi tsiviliseeritud inimesest.6 Enamikule meie filosoofidest pole tulnud mõttessegi kahelda selles, et loomuseisund kunagi eksisteeris, ehkki pühi raamatuid lugedes on täiesti selge, et kuna esimene inimene sai jumalalt kohe vaimuvalguse ja käsud, ei viibinud ta mitte kunagi selles seisundis. Ja kui uskuda Moosese raamatuid, nii nagu on kohane kõigile kristlikele filosoofidele, siis ei saa ju väita, et inimesed oleksid millalgi, kas või enne veeuputust, elanud puhtas loomuseisundis -- vähemalt mitte juhul, kui nad ei langenud sinna tagasi mõne erakordse sündmuse tagajärjel. Seda paradoksi on äärmiselt raske kaitsta ja täiesti võimatu tõestada. Alustame siis sellest, et jätame kõrvale kõik faktid,7 sest need ei puutu kuidagi meie küsimusse
Me rääkisime umbes tund ja aina rohkem ja rohkem hämmastas mind tema vastuste küpsus ja sügavus. Nagu selgus vestluse käigus, kuulusid mõned neist vastustest "häälele telefonis." Enne vestluse algust pöördus David minu poole ja ütles, et eile õhtul, pärast seda kui ta sai teada, et ta hommikul minu juurde tuuakse, palus Aghton tal öelda psühho- loogile, et ta palub isiklikult kirjutada üles kõik, mida arutatakse, isegi kui see mulle ei meeldi, palus uskuda, et kõik, mis öeldakse, on reaalne ja et ma ei muretseks vaasi pärast, mille lõhkusin täna hommikul, püüdes akent sulgeda. Kujutage ette kui ehmunud olin ma neist sõnadest, sest olin ainus, kes seda teadis! 2 Nii anti mulle kinnitus, et kõik, mida see poiss koges, oli tõsi. Justkui tume loor kisti mu silmadelt. Siis sain aru, kui alusetud olid kõik mu ettekujutused neile
(Kõikide tarkade inimeste? Suure juhi? Enamuse? Ühiskonna? Kirikuisade? Teadlaste?) 3. Piiskop Stubbsi probleem. 4. Jane Austeni mõrva probleem (usutakse erinevaid asju). 5. Pragmatismi tõeteooria C.S. Pierce. W. James. F.C.S. Schiller. J. Dewey. Pragmatistide (kr pragma “tegu, tegutsemine”) tõekontseptsioonid. Tõesed on sellised uskumused... mis “töötavad”, millest lähtudes saab sihipäraselt tegutseda, mis ennast õigustavad, millesse on kasulik uskuda. Näiteks on uskumus, et pärnaõietee ravib külmetushaigusest terveks tõene siis, kui sellest lähtudes (st pärnaõieteed juues) inimene saabki terveks. Pragmatismi kriitikat: 1. “Töötama” kahemõttelisus (A. O. Lovejoy (1908) küsib: mida tähendab, et “tõene on see uskumus, mis töötab”? Sõna “töötama” on kahemõtteline: 1) mingi uskumus prognoosib juhtuvat või siis 2) mingi uskumus varustab meid energiaga.) 2. Kasulik väärus/kasutu tõde (Võib olla
Ma naeran enda üle. Ma naeran Sinu üle. Ma naeran kõigi üle. Ma naeran, aga kas ma tegelikult ka naerda tahan? Naer on miski, mis avab südamed ja paneb mõtlema, kui palju on elu väärt. INIMENE JA TUNDED ! Pessimist on inimene, kes vaatab ühesuunalise liiklusega tänavat ületades mõlemale poole. Igatsus valdab inimest ka siis, kui tal on kõik, mida oskab igatseda. Kõige ebameeldivam inimene seltskonnas on see, kes ei varja, et tal on alati õigus. Kui sa ei suuda millessegi uskuda, siis usu sellesse, mida näed. Meile on antud 2 kõrva ja ainult 1 keel selleks, et me võiksime rohkem kuulata ja vähem rääkida! Inimesed usuvad meeleldi seda, mida nad soovivad uskuda. Viha on lühike hullumeelsus! Inimene tegutseb kolmel juhul: kui tahab, kui peab ja kui ei tohi... Laisad inimesed on meeldivad: ei viitsi kaaslasi tülitada... Vaikijast võib arvata kõike. Kui kaks inimest teevad ühte ja sedasama, siis ei ole see üks ja seesama.
EUROOPA IDEEDE AJALUGU (2.loeng) EUROOPA IDEEDE AJALOO PERIOODID Üldiselt : antiikaeg, keskaeg, renessanss-humanism, barokk, valgustus (18.sajand), romantism Moraalifilosoofia üldine areng Objektivism iseloomustab antiik- ja keskaega Subjektivism iseloomustab varauusaega ja uusaega I. Taylor : arusaamas kõlbelisest käitumisest toimub pööre sissepoole ,,Loomuõigus" kui moraaliteooria alus. Antiik- ja keskajal tähendas jumala loodud maailmakorda. Hiljem hakati vaatama seda inimese loomusena (skeptiline/optimistlik inimesepilt). Mis on hea elu? (õnn) Antiigi nägemus : objektivistlik hea elu (eudaimonia) Platon : häälestumine kosmilise korra järgi, kirgede allutamine Aristoteles : loomutäiusele püüdlemine, saavutatav polises. Augustinus : reflektiivne pööre, ülim hüve tuleneb jumalast, aga jumal pole inimeseväline ning inimene peab enese vaatluse kaudu jõudma
välja) jäi neid ikka järele umbes 4500 sõna. Millised on nendest tuhandetest joontest, mida kasutatakse, tähtsamad? Olulisuse järgi jagas Allport need jooned gruppideks. Ta tõi välja 3 gruppi isiksusejooni. Esimese grupi moodustavad kardinaalsed jooned. Vahel võib juhtuda, et mingi üksik omadus on niivõrd tugev isiksuses, et allutab kõik ülejäänud endale. See on suhteliselt haruldane juhus ja enamikel juhtudel on asjad niimoodi, et on välja kujunenud 5-10 tsentraalset joont. See on siis kesksete joonte grupp, mis annab isiksusele eripära, aitab teda paremini mõista ja iseloomustada. Need on need jooned, mis on tugevamini ja selgemini väljakujunenud, ja tihti on ka omavahel seotud. Ülejäänud joonte grupp on sekundaarsed isiksusejooned ja need võivad olla olemas, aga need ei ole piisavalt selged ja tugevad, et kasutada seda isiksuse iselooustamiseks. Need ei ole väga püsivad (tulevad, kaovad)
peetud (Järve 2007:14). Tänapäeval tegelevad lahkunu pesemisega ja riietumisega peamiselt matusekontorid, haigla sanitar või surnukuuri vastav töötaja võõras, kes saab oma töö eest palka. Palveid surnu pesemisel ei loeta. Nende töötajate puhul ei loe ei sugu, vanus, ammugi mitte tema sugueluline aktiivsus. 3.1.2. Esemete kirstupanek Surnule esemete kirstu kaasapanek on iidne tava, mis tänapäevani eksisteerib mõlema rahva matmiskombestikus. Ristiusk antud tava ei poolda. O. Looritsa väitel põimub nimetatud kombejärgimine kahel erineval maailmavaatelisel seisukohal: soomeugrilisel arusaamal lahkunu elu jätkumisest kusagil elavate lähedusest, kus ta vajab esemeid maapealsest elujärgust; indgermaani arusaamal, mille kohaselt kesksed on reis teise ilma ja esemed, mis on selleks tarvilikud (Torp- Kõivupuu 2003: 72). Rahvatraditsioonide kohaselt hakkab lahkunu, kellele midagi kaasa ei pandud, kodus käima ja enda omandit taga nõudma13.
nimega Põhja Konn. Põhja-Konn suudab teha kõike ja tema äratamiseks on vaja tuhat meest kes korraga peeni ussisõnu sissittavad. Kus ta praegu magab, seda keegi ei tea aga teadakse, et on olemas valvurid ja võti tema asukohale. Keegi vanake on kuulnud, et võti mis viib Põhja Konnani võibolla sõnajalaõies mis olevat pööriööl õitsend. Koos Pärteliga nad järgmisel pööriööl siis seda otsisd, ubmusklikult kuna sõnajalg ei õitse aga siiski, sest ilus ja toetav on uskuda. Meeme sattub hommikul vastu pööriööd väsinud poistele otsa ja garanteerib neile, et sõnajalas võtit ei leidu, kuid võti ja Põhja Konn siiski on. Meeme pakkub ka lootuses poistele tapetult munkadelt varastatud veini mida ta jumaldab kuid poisid kõhkluses keelduvad. Leemet on pannund tähele kuidas Meeme niimodi kahtlaselt lihtsalt ilmub kusagilt ja üldiselt on ta üks väga omapärane isik. Et asjadele rohkem selgust tuua pärib ta onu Vootelt kes Meem ültse on ning too pajatab
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
