Joonis 1. Regulaarselt ajalehte lugevate õpilaste (kelle kodus käib ajaleht) osakaal Jooniselt 1 on näha, et tüdrukute tulemus oli kõikides klassides praktiliselt sama, kuid poiste hulgas on regulaarseid ajalehelugejaid vanemaks saades aina vähem. Samas on selge, et poiste seas on ajalehtede lugemine levinum kui tüdrukute seas, kuigi vahe väheneb vanusega. 12 Soolisest erinevusest tuleneb, et üldiselt huvitavad uudised poisse rohkem kui tüdrukuid. Siiski oleks vale järeldada, et vanemaks saades hakkavad poisid huvi kaotama, sest internetist uudiseid lugevate poiste hulk tõuseb vanusega (vt 2.1.1.). Tõepoolest, kui analüüsida koos küsimusi 1 ja 4 (vaadeldes jällegi vaid neid õpilasi, kelle kodus käib ajaleht), siis on 5., 8. ja 11. klassi poiste hulgas regulaarseid uudistelugejaid vastavalt 94%, 97% ja 97%. Seega loevad vanusest sõltumata
Ühisgümnaasiumi gümnasistide enda kogemus selle haigusega? Autor arvab, et Saaremaa Ühisgümnaasiumi gümnasistide nahk on probleemne. Seda järeldab ta üldisest vaatepildist, mis koolis eakaaslaste seas avanenud on. Samuti oli see üks põhjustest, miks autor otsustas just selle teema kasuks. Eesmärgi saavutamiseks viis autor end kurssi antud teemal avaldatud materjalidega ja koostas küsitluse Saaremaa Ühisgümnaasiumi kolmes klassis: 10.c, 11.c ja 12.b. Lisas on näha, et ankeet koosnes seitsmest küsimusest, mille eesmärgiks oli välja selgitada vastajate kogemused aknega. Küsitlus oli anonüümne ja kellegi isikuandmeid kusagil ei avalikustata. Käesolev töö jaotub kolmeks. Uurimistöö esimene peatükk annab ülevaate nahahaigusest akne. Informatsioon on saadud eelkõige eraldi internetileheküljelt akne.ee, kus kõik tekstid on kooskõlastatud TÜ Kliinikumi Nahahaiguste kliiniku dermatoloogi dr Kristi Abramiga ja
Jõhvi Gümnaasium Jõhvi Gümnaasiumi noorte arvamus alaealiste abordi tegemise kohta Uurimistöö Kadriliis Rääsk, Kerli Hindo 11a Juhendaja: Erika Prave Jõhvi 2010 SISUKORD 1. Sissejuhatus........................................................................... 3 2. Teoreetiline taust..................................................................... 4 3. Empiirilised alused................................................................... 5 3.1 Spetsialisti hinnang abordi tegemisele noorte hulgas........................
Hulk on erinev kui varieerub igal indiviidil. (Kujundada hinnagut kas kõik see mis sinuga kehaliselt toimub on normaalne, et sa ei jää sellest normist kõrvale kaldehulka.) Mis vigu tehakse? Rusikareegel, puberteedi ealisega seoses tuleks näidata sellist pildimaterjali, et inidviid ennast selle materjaliga samastaks, jah mina olengi täpselt niisugune, selliste tunnustega. *Sooline varieeruvus axilarandid (suhteliselt hiljem)ja rexalidant..... Kui suur hulk tüdru ja poisse aintud kultuuris sotsi-maj tingimustes selel järgi kui me vaatame seda normaaljaotuse järgi saavad suguküpseks. Kõik ongi normaalne. *pärilikkus- mõjutab suguküpsuse arengut.suguküpses kas siis hiline või varajane kaldub olema üle 75 kordinatsiooni konfidsent, tüdtuk ja emade vahel, ja isade posite.vahel Õdede ja vendade vahel jällegi kõrgem *intelligentsus- mõjutab madalat intelligentsus. Kausikõvera järgi , madal intel mõjutab seda, et suguküpsus hilineb
Sotsialiseerimiseks nimetatakse kasvatustööd, mille eesmärgiks on õpilaste sotsiaalsete oskuste ja pädevuste kujundamine. Lapsevanemate ja ka teiste täiskasvanute pakutav sotsiaalne arengukeskkond tuleneb vähem või rohkem teadvustatud ootustest laste arengule. Need ootused määravad enamasti ka kasvatuse iseloomu. Sellistest kasvatussuundumustest on eristatavad kaks suundumust: soorolli kujundamine ja vanuseastmele vastavate rollide täitmine. (Krull 2000: 137) Täiskasvanud kohtlevad poisse ja tüdrukuid sündimisest peale erinevalt ning koos sellega edastavad neile sõnumi, kuidas mees või naine peaks käituma. Nii soorolli omandamine kui ka paljude teiste isiksusejoonte kujunemine toimub järk-järgult keerulisemaks muutuvate sotsiaalset 4 pädevust eeldavate ülesannetega toimetuleku õppimisena. Nii on laps pideva surve all, et ta võtaks omaks teatud kultuuriruumi käitumisviisi. Arusaamad soorollidest kujunevad just oma ema või isa käitumise põhjal
pikkuse ja kaalu suhtena järgmise valemi abil: KKI = kehakaal(kg)/(kehapikkus (m))2. Üldjuhul loetakse normaalkaaluks vahemik 20>=KKI<25, alakaaluks KKI<20 ja ülekaaluks KKI>=25. Andmed õpilaste pikkuse ja kaalu kohta ei toetu mõõtmistele, vaid õpilaste endi hinnangutele, mis võib kaasa tuua mõningase ebatäpsuse, kuid samas ei ole ka alust arvata, et enesehinnang oluliselt tegelikust erineb. Nii enamik tüdrukuid kui ka poisse olid normaal- või alakaalulised (joonis 1). Tüdrukute puhul domineeris alakaalulisus (56%). Elupaigast ilmnes, et mida suurema (linnastunuma) kohaga oli tegemist, seda suurem oli alakaaluliste tüdrukute osakaal (x2=12,6; p<0,05): kui näiteks suurlinnades (elanike arv üle 25 000) oli alakaalulisi tüdrukuid 60%, siis alevikes (el arv 500–1 000) 43%. Rahulolu kehakaaluga. Oma kehakaaluga oli rahul 68% poistest ja 38% tüdrukutest (joonis 2)
Kirjeldage palun! - Mõne karmima õpetajaga on ikka täielik vaikus, teiste õpetajate puhul on aga lärm sageli liiga suur- siis tuleb ise kord majja lüüa. Vahetunnid on väiksematel üsnagi kärarikkad- jooksevad, mängivad. Suuremad on oma nurkades/ seltskondades. - Kord on olemas ainult geograafia tunnis ja ajaloo tunnis. Ülejäänud tundides on ikka väike jutustamine. - Distsipliin tunnis ja vahetunnis peaaegu puudub, väikesed tüdrukud kiusavad suuri poisse. - Lõdva, tee, mis tahad! - Vahest on tunne, et polegi vahet, kas oled tunnis või vahetunnis, kuna õpilased jalutavad niisama klassis ringi, räägivad omavahel juttu. Õpetaja ei saa tundi läbi viia. On ka õpetajaid, kes on kehtestanud oma korra, millele õpilased ei julge vastu hakata. - Tunni ja vahetunni kord on üpris sarnane. See oleneb jällegi õpetajast (kui range ta on). Enamjaolt segadus ja kord puudub. Vahetunnid tunduvad rahulikumad, kui enne.
Sotsialiseerimiseks nimetatakse kasvatustööd, mille eesmärgiks on õpilaste sotsiaalsete oskuste ja pädevuste kujundamine. Lapsevanemate ja ka teiste täiskasvanute pakutav sotsiaalne arengukeskkond tuleneb vähem või rohkem teadvustatud ootustest laste arengule. Need ootused määravad enamasti ka kasvatuse iseloomu. Sellistest kasvatussuundumustest on eristatavad kaks suundumust: soorolli kujundamine ja vanuseastmele vastavate rollide täitmine. (Krull 2000: 137) Täiskasvanud kohtlevad poisse ja tüdrukuid sündimisest peale erinevalt ning koos sellega edastavad neile sõnumi, kuidas mees või naine peaks käituma. Nii soorolli omandamine kui ka paljude teiste isiksusejoonte kujunemine toimub järk-järgult keerulisemaks muutuvate sotsiaalset pädevust eeldavate ülesannetega toimetuleku õppimisena. Nii on laps pideva surve all, et ta võtaks omaks teatud kultuuriruumi käitumisviisi. Arusaamad soorollidest kujunevad just oma ema või isa käitumise põhjal
Naise sisemistesse suguelunditesse sai juba viia kaameraid. Hiljem avaldasid ka oma raamatuid, õpikuid. Alustasid oma uurimist prostituutidega (esimestena). Prostituutide erutus on teistsugune kui tavainimestel. Meeste autoerootilisus ja naiste multiorgastilisus. Meeste erutus võib tekkida vaid mõttest naisele, naisel aga on füüsilist kontakti vaja. - R. Green esimene, kes ei uurinud suurt hulka inimesi, uuris longituuduurimusega poisse, case-study, tema vastuvõtule tulid poisid, kes mängisid tüdrukute mänge ja käitusid nagu tüdrukud. Uurimistulemused pöörasid tähelepanu sellele, et seksuaalne orientatsioon väljendub juba lapseeas. Osalejatest ¾ said tulevikus homo- või biseksuaalideks. Hästi korraldatud empiiriline uurimus. - R.Soerson Uurimismeetodid, mida seksuoloogias kasutatakse: - Küsimustik kujutlus, mälu ja läbielamised. Saab teha paljudele samaaegselt.
sõbra Kännu juurde minna, sest tal on palju raamatuid, mida saaks palju odavamalt kui poest - annab Indrekule soovituse, et kui tahab end uputada võtku revolver ka, muidu tuleb keegi ja päästab ära V - kooliväravasse tagasi jõudes seisis seal Jürka, eks teatas, et direktor on väga vihane, et nad on salaja välja hiilinud, Tigapuu tahab Jürkaga kokku mängida ja olukorrast pääseda, kuid Jürka keeldub ja nii peavad Inderk ja Tigapuu Maurusega silmitsi seisma - Maurus pinnib poisse, eriti Indrekut, kuid saab aru, et Tigapuu on ta juba valetama õpetanud, Tigapuu ütleb, et nad tahtsid luba küsida, kuid direktorit polnud, direktor väidab vastupidist ja saab õigustust Herr Olllinolt - Maurus süüdistab Tigapuud Indreku rikkumises, väidab, et Tigapuu on hull, lausub sõnad: „muidugi, teie seda ei tea, sest maal inemised ei lähe hulluks, ainult linnas!“ (lk 45) - Indrek kutsuti direktori kabinetti eraldi, kus Maurus ja Ollino teda küsitlesid, Indrek otsustas
,,Tõde ja õigus" Anton Hansen Tammsaare I osa I Vargamäele tulid uued omanikud- naisele eriti koht kuhu nad elama läksid ei meeldinud- tema ettekujutus kodust oli teistsugune. Kodupoole sõites arutasid nad ringi vaadates pidasid nad plaani, mida nende kohtadega peale hakata. Koju jõudes kuulsid nad et üks lehm oli sohu kinni jäänud ja too tuli seal mitmete inimestega välja tõmmata. Peremees läks kohe appi aga naine pidi koju jääma ja seal töid tegema hakkama. Andres ei vahetanud riideid enne kui läks( kirikuriided seljas). Pika pusimise peale saadigi lehm välja. Naisel hakkas kodus aga igav ja otsustas neile vastu minna. Ta oli väga rõõmus kui nägi lehma tulemast- tahtis teda isegi kallistada ja oleks ääre pealt nutma hakanud. II Taluga tutvumine- lõpuks Andres läks koos Krõõda ja sauna- Madisega maad üle vaatama. Nad rändasid mitu tundi soodes ja vees. Mees ei teadnud selle koha ostes tema tõelist väärtust, vaid tegi kohe plaane
I Vargamäele tulid uued omanikud Naisele eriti koht kuhu nad elama läksid ei meeldinud- tema ettekujutus kodust oli teistsugune. Kodupoole sõites arutasid nad ringi vaadates pidasid nad plaani, mida nende kohtadega peale hakata. Koju jõudes kuulsid nad et üks lehm oli sohu kinni jäänud ja too tuli seal mitmete inimestega välja tõmmata. Peremees läks kohe appi aga naine pidi koju jääma ja seal töid tegema hakkama. Andres ei vahetanud riideid enne kui läks( kirikuriided seljas). Pika pusimise peale saadigi lehm välja. Naisel hakkas kodus aga igav ja otsustas neile vastu minna. Ta oli väga rõõmus kui nägi lehma tulemast- tahtis teda isegi kallistada ja oleks ääre pealt nutma hakanud. II Taluga tutvumine Lõpuks Andres läks koos Krõõda ja sauna- Madisega maad üle vaatama. Nad rändasid mitu tundi soodes ja vees. Mees ei teadnud selle koha ostes tema tõelist väärtust, vaid tegi kohe plaane et mida selle kohaga võiks peale hakata- üks asi, mida ta plaanis oli
võimalikust kahjulikust mõjust kirjutanud korduvalt oma kliendilehes ning selleteemalisi artikleid on avaldatud ka mitmetes terviseväljaannetes. Maailmas sekkuvad mobiilitootjad terviseuuringutesse aktiivselt ja Hinrikuse arvates ei maksa sugugi juhuslikuks pidada, et rahvusvaheliselt lubatud raadiokiirguse normid langevad üsna täpselt kokku suurte tootjate mudelite näitajatega. Ta lisas, et teadlased kahtlustavad sedagi, et rahvusvahelised terviseorganisatsioonid on mobiilitootjate käpa all ning avalikkusele esitatakse ja toetust avaldatakse neile uuringutele, mis ärimeestele soodsad. Samas kinnitas ta, et suuremad firmad käituvad siiski ka küllalt korrektselt, sest eraldavad märkimisväärseid vahendeid riiklike raadiokiirguse uuringuprojektide tarbeks. Arutledes selle üle, kas tulevikus võib mobiilifirmasid tabada samasugune kohtuasjade laviin kui
Lennart Raudsepp Roomet Viira SPORDISOTSIOLOOGIA Alljärgnev õppevahend on mõeldud sissejuhatava kursusena spordi sotsioloogiasse. Kuna sellekohast õppekirjandust kehakultuuriteaduskonna bakalaureuseõppe üliõpilastele eesti keeles ei ole, oli vajadus sellise õppemateriali koostamiseks olemas. Teiseks eesmärgiks sellise õppevahendi koostamisel oli pöörata üliõpilaste tähelepanu küsimustele, mis on seotud spordi kui sotsiaalse elu ühe osaga. Õppevahend koosneb neljast peatükist. Esimese peatükis antakse ülevaade spordisotsioloogia mõistest ning iseloomustatakse spordi ja ühiskonna vahelisi seoseid. Teine peatükk on pühendatud spordi sotsialiseerumise temaatikale ning lähemat käsitlust leiavad teemad, mis on seotud spordi ning indiviidi suhetega. Paljusid spordiga seotud inimesi huvitab näiteks küsimus kuidas toimub endiste sportlaste üleminek "normaalsesse" ellu
Arengupsühholoogia 1.Sissejuhatus Arengupsühholoogia sai iseseisva distsipliinina (ehk teadusena) alguse 19. sajandil, 1882. aastal. Üldine algus on seotud Darwini evolutsiooniteooriaga, kuid see ei pannud veel teaduslikku alust. Täpsemalt kujunes lääne ühiskonnas teaduslik arengupsühholoogia pärast tööstusrevolutsiooni, sest tekkis vajadus uurida lapseiga. Euroopas oli arengupsühholoogia rajajaks William Stern (1871-1938) Saksa psühholoog, kes viis läbi uurimusi laste kõnest, tuntuim teos ,,Psychologie der früher Kindheit" (1914); USA-s oli tuntuim arengupsühholoogia rajaja G. Stanley Hall (1846-1934) tegi laboris katseid laste taju, mälu ja õppimise kohta. Miks on vajadus uurida arengut? Vajaduse arengu uurimise järele tingivad sageli sotsiaalsed ja majanduslikud muutused. Tööstusrevolutsiooni tulemusena tekkis vajadus uurida lapseiga. Teismeea uurimise vajadus tekkis nt siis kui lääne ühiskon
Arengupsühholoogia Aine konspekti koostanud Virve Kass Sügissemester 2011 Butterworth Arengupsühholoogia alused Kodutöö oktoobri alguseks [email protected] Soovitatavad ajakirjad: ◦ Developmental Review ◦ Child Development ◦ Developmental Psychology ◦ British Journal of Developmental Psychology ◦ Human Development 8.09 Tiia Tulviste Arengupsühholoogia käsitleb vanusest tulenevaid erinevusi käitumises, tunnetamises, suhtlemises Põhiline vastuolu pärilikkus vs keskkonna mõju Temaatiline jaotus: füüsiline areng- uurib keha muutumist, arengupsühholoogia enamasti ei tegele, aga füüsiline areng mõjutab olulisel määral teisi arenguid motoorne areng- erinevate liigutuste õppimine kognitiivne areng – intellektuaalne areng sotsiaal-emotsionaalne areng- s
" (Lund 1967) "Mahajätjad" (Tallinn 2013) Tunnustus *Eesti Kultuuri Koondise auhind (1968) *Henrik Visnapuu kirjandusauhind (1971) *Lauri nim. Noorsookirjanduse auhind (1983) *Rootsi Eestlaste Esinduse kultuuriauhind (1983) *Virumaa Fondi ja Rakvere teatri auhind (1990) *Valgetähe V klassi teenetemärk (02.02.2001) 7 Kuues sõrm Kokkuvõte Lugu algas Pärdist, kes otsis oma õde Kerlit. Nad olid mõlemad lastekodulapsed. Pärt ja tema õde Kerli olid lapsendatud perekonda, kus neist tegelikult ei hoolitud. Taheti nende pealt saada ainult lastetoetust. Kerli läks kaduma ja Pärdile öeldi, et küll õde varsti tagasi tuleb. Ja nii möödusid aastad. Pärt hakkas oma õde otsima kui ta suuremaks oli kasvanud. Pärt oli kindel, et tema õde käib ühes tütarlastekoolis ja seisis tihti oodates Kerlit selle kooli ees, aga alati saadeti Pärdile politsei, kuna teiste laste vanemad kartsid oma laste pärast
ARENGUPSÜHHOLOOGIA 1. Arengupsühholoogia kui psühholoogia haru 1.1. Mõisted, aine 1.2. Koht teaduste süsteemis 1.3. Uurimismeetodid 2. Arengutegurid 2.1. Pärilikkus 2.2. Keskkond 3. Arenguteooriad. 4. Kreatsioon vs evolutsioon 5. Arengu periodiseerimine 6. Ülevaade arenguperioodidest 6.1. Sünnieelne areng 6.2. Areng imikueas 6.3. Areng väikelapseeas 6.3. 1.Kõne ja keele areng 6.4. Koolieeliku areng 6.4.1. Mänguteooriad 6.5. Areng nooremas koolieas 6.6. Areng noorukieas 6.6.1. Murdeiga 6.6.2. Käitumishäired, käitumisgeneetika 6.7. Täiskasvanuiga 6.7.1. Areng varases täiskasvanueas 6.7.2. Areng keskmises täiskasvanueas 6.7.3. Areng vanemas täiskasvanueas -eksam (kirjalik test ja suuline vastamine) -referaat, seminariettekanne 1 1. ARENGUPSÜHHOLOOGIA kui psühholoogia haru. Uurib psüühika, käitumise ja inimsuhete muutumise iseärasusi fülogeneesis, ontogeneesis ja kultuurilises arengus. Fülogenees- inimese evolutsiooniline areng. Fülogenees moodustub ontoge
Viire Sepp Andekusest ja andekatest lastest Tartu 2010 Toimetanud Kairit Henno Kaane kujundanud Maarja Roosi Küljendanud Kairi Kullasepp Autoriõigus: AS Atlex ja autorid, 2010 Kõik õigused kaitstud. Igasugune autoriõigusega kaitstud materjali ebaseaduslik paljundamine ja levitamine toob kaasa seaduses ette nähtud vastutuse. Käsikirja valmimist on toetanud Euroopa Liit ja Euroopa Sotsiaalfond AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 [email protected] www.atlex.ee ISBN: 978-9949-441-73-0 Sisukord 3 Sisukord Eessõna 5 Mis on andekus 7 Intelligentsus ja erivõimed 14 Kuidas andekad lapsed mõtlevad 25 Andekus ja loovus 31 Motivatsioon 40 Eesmärgi ja tasu mõju motivatsioonile
SOTSIAAL- JA SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED 2011 JÜRI ULJAS 1. W. JAMESI MINA TEOORIA W. James eristas mina teadvuses kahte erinevat mina: tundev ja mõtlev mina ehk subjetiivne mina tunne ja objektiivne mina ehk kõik see mida me saame enda juures kirjeldada ehk empiiriline mina. Empiiriline mina jaguneb kolemks: materiaalne mina (keha, rõivad omand), sotsiaalne mina (kelleks ümberkaudsed inimesed mind peavad) ja vaimne mina (psüühiliste võimete ja kalduvuste kogum). Mina konseptsioon sisaldab kõiki inimese endasse puutuvaid mõtteid ja tundeid. Igasugune kogemus võib mina mõjutada. Osaks meie mina-pildist võivad olla ka meid ümbritsev keskond (kodu, kodukoht) ja meie omand. Selline organiseeritud mina arusaamade kognitiivne konstruktsioon moodustab meie mina-skeemi, mis kujuneb meie eelnevate kogemuste põhjal ja mida kasutatakse uue informatsiooni vastuvõtmisel. P. Linville tõi kasutusele mõiste mina-keerukus, mis tähendab seda, et inimesed erinevad s
Varsti mööduvad siit vabad poisid kergejalgselt igasugustele veetlevatele retkedele ja nad heidavad palju nalja tema kulul sellepärast, et ta peab töötama, -- juba see mõte põletas Tomi tulena. Ta kraamis välja oma maise vara ja silmitses seda -- mänguasju, kuulikesi, igasugust rämpsu. Sellest piisas võib-olla tasuks mõne töövahetuse eest, kuid seda oli vähe isegi pooletunnilise täieliku vabaduse ostmiseks. Niisiis pani Tom oma varanatukese tasku tagasi ja loobus mõttest poisse ära osta. Sel süngel ja lootusetul hetkel tuli talle äkki hea mõte, lausa inspiratsioon. Ta võttis pintsli ja hakkas rahulikult töötama. Varsti ilmus nähtavale Ben Rogers, just see poiss, kelle pilget ta oli kartnud. Beni kõnnak oli hüplev ning tantsisklev -- selge tõendus, et tema süda oli kerge ja ootused roosilised. Ta sõi õuna ja laskis aegajalt kuuldavale pika meloodilise huilge, millele järgnes sügavatooniline pimm-põmm, pimm-põmm, sest ta kujutas endast aurikut
W. Jamesi mina teooria Peegelmina teooria (C.H.Cooley) Sotsiaalne võrdlemine Enesetaju teooria (D.Bem) Enesehinnang. Mina-esitus (E.Goffman) Avalike esinemiste analüüsimisel on üheks kõige tunnustatumaks lähenemiseks Erving Goffmani dramaturgilist lähenemist. See pilt mida me endast teistele loome vib olla erinev meie enda mina käsitlusest. Mnikord inimesed manipuleerivad vi loovad mingi pildi endast, et soodustada suhtlemist vi siis järgitakse mingeid omi eesmärke. Mina-esitus (mida mnikord nimetatakse ka mulje kujundamiseks) on seotud protsessiga, kus inimesed manipuleerivad oma mina-pildi ja käitumisega selleks, et luua teistele endast teatavat muljet. Mina esitamise eesmärk võib erinevates situatsioonides olla erinev. Mningate eriliste inimeste puhul vtame me aga maski maha. Seda protsessi nimetatakse eneseavamiseks. Mina -esituse uurimist alustas Erving Goffman (1959). Ta vaatles inimeste tegevust teatrina, kus inimesed täidavad teatavaid rolle. Rolli e
aastaste lõpupoolel uuringu, milles küsitleti 9.klassi õpilasi, nende kogetud kodu vägivalla kohta. Alles 14-aastasena oli kogenud kerget vägivalda 72% ja rasket vägivalda 8% vastajatest. Vägivallatsejad olid isad ja emad võrdselt. Tüdrukud olid sagedamini kerge, poisid raskema vägivalla ohvrid. Nii lapsed kui noorukid langevad väärkohtlemise ohvriks võrdselt, tihti noorukid isegi sagedamini kui lapsed. Tüdrukuid pekstakse rohkem noorukieas, poisse aga nooremas vanuses. On üsna tõenäoline, et noorukieas ilmsiks tulnud vägivald on alanud juba mitu aastat varem. Diagnoosimine, sümptomid ja tagajärjed Millised on vägivalda soodustavad tegurid Meie ühiskond on tulvil näidetest võimu ja vägivalla kohta, mida võetakse kui normaalset, andestatakse, respekteeritakse. Pidevad vägivallakirjeldused massimeedias sugereerivad, et vägivallaaktid on meie argielu lahutamatu osa
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
elanud vähemalt ühe esitatud 17 situatsioonist (pooled poistest ja 83% tüdrukutest). Viiendik jaatavalt vastanutest on märkinud ühe situatsiooni ning sama paljud kaks erinevat olukorda. Kõige sagedamini on kirja pandud sihilik füüsilise kontakti otsing (46%), kiusamine korduvate telefonikõnedega (26%) ning ohvri soole viitavad siivutud ettepanekud (22%). Tüdrukute väitel on kõige sagedamini tegu sihiliku füüsilise kontakti otsimisega (3/5 vastanutest), poisse aga kiusatakse seksuaalse sisuga telefonikõnedega (24%). Mõtlemapanev on fakt, et peaaegu iga kümnes neiu on läbi elanud olukordi, mida ta tõlgendab kui vägistamispüüdu, 6% märgib, et nendega on üritatud suguakti ebaloomulikul viisil, ning 3% väidab otsese vägistamiskogemuse olemasolu. Uuringust selgus, et suurem osa seksuaalse väärkohtlemise juhtudest koondub kõige hilisemasse aega -- vanusesse 16 ja enam. Suhteliselt vähem on noortega midagi sellist juhtunud vanuses 1315
1) Eesti kirjanduse ja kultuurielu aastatel 1905-1940, kirjanduslikud rühmitused, kutselise teatri teke. · Aastal 1905 moodustati kirjanduslik rühmitus ,,Noor Eesti, kelle eesotsas oli Tuglas ja Sütiste. Sisaldas kultuurimehi, kes tahtsid arendada Eesti kirjandust. ,,Olgem Eestlased, aga saagem Eurooplasteks,, (taeti Eesti kultuur viia euroopa tasemele) · Aaata 1906 hakkas ilmuma ajakiri ,,Eesti kirjandus,,. Samal aastal avati Tartus esimene eesti keelega seotud keskkool (tütarlaste gümnaasium) · Samuti 1906 pandi alus ka kutselisele teatrile( Karl Menning) · Valmis uus ,,Vanemuise,, teatrihoone, mis avati näidendiga ,,Tuulte pöörises,, (A. Kitzberg) · Rahvuslik teater 1870 · Hakati korraldama kunstinäituseid. · 1909 avati Eesti Rahva Muuseum (Tartus) · Ajakirjandus arenes väga edukalt. Sajandi alguses hakkas ilmuma ,,Teataja,, (1901) ja ,,Uudised,,(1903). Sellest hoolimata ilmusid ,,Postimees,, ja ,,Sakala,, ikkagi edasi. ,,N
Siis ütles ta vene keeli: ,,Siin tahetakse härra Maurusega kokku saada." Ütles ja läks pimedusse. II. Indrek astus sisse. Ta juhatati läbi koja eesruumi, mida valgustas väike laelamp ainult nõrgalt. Siit viis kaks ust edasi. Ühe tagant kostis vali jutukõmin ja naer. Teine uks oli pooleldi avatud ja selles toas paistis suur musta vahariidega kaetud laud, millel põles valge kupliga lamp. Suuremaid ja vähemaid poisse surus laua ümber. Keegi tõmbas ukse täiesti lahti ja vahtis Indrekut, aga see teda tähele ei pannud, sest tema silmad kiindusid õieli kaelaga ja lahutatud tiibadega luike, mis rippus lae all, nagu hõljuks ta lennul. ,,Just kui rahuingel," mõtles Indrek luike nähes. Aga sellesse mõttesse süveneda polnud tal võimalik, sest sama poiss, kes oli talle ukse avanud, jäi kuidagi külgepidi tema ette seisma ja küsis vabandaval, peaaegu nagu süüdlasel toonil: ,,Paluksin teie nime."
· Do you know what the word ''FUCK'' means ?''F'' forever love you ,''U'' unhappy without you ,''C'' care about you ,''K'' kiss you .so i ''FUCK'' you . (L) · Ma ei oska nimetada ühtki teist vajadust, mis lapsepõlves oleks sama tähtis, kui vajadus isa kaitse järgi. · Esimesel päeval tagus poiss aeda 37 naela. Järgmiste nädalate jooksul õppis poiss end valitsema ja naelade arv vähenes päevpäevalt. Poiss sai aru, et lihtsam on end vaos hoida, kui naelu aeda taguda. Lõpuks tuli päev, mil ta ei löönud ühtki naela. Siis läks ta isa juurde rõõmusõnumit teatama. Isa soovitas pojal aiapostidelt välja tõmmata ühe naela päevas, juhul kui ta ei ole kellegagi tülitsenud. Päevad möödusid ja lõpuks sai poeg isale ütelda, et aial pole järel enam ühtegi naela. Isa järgnes pojale aiani ja ütles: "Poeg, sa oled käitunud väga hästi, kuid vaata nüüd aias olevaid auke: aed ei ole
,,Laste arengu mõistmine" Peter K. Smith, Helen Cowie, Mark Blades Esimene osa: Teooriad ja meetodid 1.Arengu uurimine · Nicolas Humprey väitis et teadvus on bioloogiline adaptsioon, mis võimaldab meil kasutada introspektsiooni psühholoogiat. · Süstemaatiliselt teadmisi kogudes ja kontrollitud eksperimente läbi viies saame arendada välja parema arusaama ja teadlikuse meist endist , mis teisiti ei oleks võimalik. Arengu vaatlemine · Charles Darwin kirjutas ühena esimestest lastearengupsühholoogiast. See põhines tema oma poja arengu jälgimisel. · 1920/30 sai hoo sisse laste are3ngu uurimine. Asutati hoolekande instituute. · Durkin arvas et eksperimente tuleks läbi viia laboris, kus laps on keskkonnast eraldatud. · Shaffer täheldas mutuis selles, kuidas tän
tütarlapse talus, hakkas ta tundma puudust nendest asjadest, mis olid rikkal tütarlapsel. Foto 3. 5. klassi pilt. Teises reas keskel on emakeele õpetaja Ene Saar. Teises reas vasakult kolmas Erna Lebreht. Foto pärineb Erna Lebrehti foto kogust 7 Vestlus vanaema Erna Lebrehtiga 09. jaanuar 2010 11 Neil oli 5. klassis suur klass. Vanaema ei tea kui palju neil täpselt klassis õpilasi oli, aga pildilt lugedes oli neid 41. Poisse oli 20 ja tüdrukuid 21. Õpilaste läbisaamine oli väga hea. Neil koolivorme ei olnud, vaid käidi selliste riietega koolis nagu tänapäevalgi. Muidugi ei tohtinud panna katkiseid, ega määrdunuid riideid. Vaba riietumine tekkitas ka palju kadedust. Kui vanaema oli jõudnud 6. klassi, lahutas Rudolf Elmiirest, kuna ta sai aru, et minu vanaemale tehakse ülekohut. Lahutusega kaasnes palju halba. Ernal läksid hinded halvemaks,
Tahteline agressiivsus on tihtipeale seotud kuritegeliku käitumisega. Mida Juku ei õpi... Avalikku, kehalistja otseselt väljapoole suunatud agressiooni- vorme, mida võib nimetada ka vägivallaks, esineb peamiselt poistel. s ellepärast käsitlebki käesolev raamat ebakindlamaks. Ta ei saanud Maikiga tõeliselt tähtsatest e eluetappi lapse sünnist kuni noorema kooliea asjadest enam tõsiselt rääkida. Noormees ei tahtnud midagi p lõpuni, kuna just sel eluperioodil esineb kõige teada alles 9. klassis õppiva Heike koolimuredest. Samuti õ rohkem käitumisprobleeme ning just sel ajal jätsid Maiki külmaks Heike tülid vanematega. l on võimalik veel ära hoida agressiivsete v käitumishälvete lõplikku väljakujunemist. e Järgnevalt tahaksin näitlikustada lapse
kõik see kambajaa leitsid nad tõde olevat. Kuulamas munadeta kisakoori lonkasid kohale ka Pärtel ja ta kaks sõpra ja selle asemel, et kuulata laulmist hakkasid külakad loopia süüdistusi ja sõimu järjekordselt Leemetile- pidates teda lolliks metslaseks kui tegelt tekkib küsimus kumb see vabam tsiviliseeritud koht tegelt on? Kas tõesti munadeta usuhullude pool? Kui kastraadid lõppetavad laulmise kustub Magdaleena poisse korrale kurtes, et tood vaidelsid terve laulmise aja ja ei kuulnudki midagi. Tagasitulles näitab Johhannes poistele kuidas leham piinata- tegelt tema väitel on need ausda tõhusad mida saksa talli poiss talle oli õpetanud kui Johannes oli noores eas võetud munakdega kaasa hooraks Roomas paavstitele kes on kõik pedofiilid ja peded. Igatahes kujutab Johannese poolt ülekantud saksa jooksupoisi tarkus looma pussitamist, mürgitamist ja peksmist.
aina kasvava hulga inimesi, kes on ühel või teisel põhjusel saanud maha lasteraamatuga, kuid kellel puudub edasine kirjanduslik ambitsioon. 21. sajandi debütantidest pole 80 autorit peale esikraamatu lastele midagi avaldanud. 15 autorit on avaldanud lisaks oma loomingut lasteajakirjades ning 21 autorit ei saaks lastekirjanduses enam juhukülalisteks nimetada. 21. sajandil debüteerijate kasvukõver on graafiliselt ära toodud lisas number 2. Sellisest `ise-kirjutan-ise-toimetan-ise-avaldan' pinnasest on pärit ka Heiki Vilep, kes ühe täiskasvanute luulekogu avaldanud tundmatu nimena murdis lastekirjanduse ambitsioonikaks tegijaks. Tuntuse arengukiirust ilmestab jõudmine 2006. aasta riiklike õppekavade projekti 3. klassi koolikirjandusnimestikku. 1.4. Elektroonilise meedia võidukäik Infotehnoloogilised suhtlusvahendid, alates Skype'ist, Orkutist, Rate.ee-st ning
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
