Heas arutluses on sissejuhatus, kus selgitatakse, mis see on, millest üldse kirjutama hakatakse - teemaarendus selleks on hea panna kirja 3-4 kavapunkti, millest soovid selle teemaga seoses rääkida - seejärel kirjutada iga kavapunkt pikemalt lahti, tuues iga punkti juures ka konkreetseid näited või illustreerides neid faktidega - arutluse tulemusena peab selguma ka kirjutaja isiklik arvamus teema kohta, see peab selgelt eristuma sõnadega ,,Minu arvates ....", ,,Mina arvan, et ..." - arutlus peab lõppema kokkuvõttega , milles ei tooda juurde ühtegi uut fakti vaid tehakse järeldused varasema teemaarenduse põhjal ARUTLUSE HINDAMISE JUHEND Töö struktuur 2p 0p kirjutamist on alustatud, kuid tekst ei vasta arutluse nõuetele 1p esitatud on ainult teemaarendus, tekst ei ole struktureeritud
negatiivne, näited, järeldus Kokkuvõte Näited Näited on üksnes argumentidele kaalu andmiseks, illustreerimiseks Too näiteid nii poolt kui ka vastuargumentidele Tugine järelduste ja kokkuvõtte tegemisel näidetele Kokkuvõte Peab sisaldama vastust sissejuhatuse püstitatud probleemile Ei tohi sisaldada uut argumentatsiooni Võib püstitada uusi küsimusi Arutlusküsimuse hindamisjuhend Töö struktuur 2p 0 Kirjutamist on alustatud, töö ei vasta arutluse nõuetele. 1 Esitatud on ainult teemaarendus; töö ei ole struktureeritud. 2 Teksti ülesehitus on arutluse üldnõuetele vastav (sissejuhatus, teemaarendus, kokkuvõte). Teadmised, näited 4p 0 Teemakohased teadmised puuduvad või on mittetõesed. 1 On esitatud üksikuid teemakohaseid näiteid ja/või fakte. 2 Näiteid ja/või fakte on esitatud, kuid teema on avatud ühekülgselt. 3 Näiteid ja/või fakte on esitatud piisavalt, et avada teema terviklikult.
Arutluse tõestamine Arutlust saab loogikas esitada kujul: E1 E2 E3 ... En J kus E1 ... En on lausearvutuse avaldistena esitatud eeldused ja J (kontrollimist ootav) järeldus. Seoseks, mis viib eeldusest järelduseni saab kasutada lausearvutust. Nimelt võib ülaltoodud arutluse esitada ühe lausearvutuse valemina kujul: E1&E2&...&En J Kui nüüd sellise lause tõeväärtustabel on samaselt tõene, siis võime öelda, et järeldus J järeldub eeldustest E1 ... En. Näide 1. Kui Marile meeldib Jüri, siis Mari naeratab Jürile. Marile meeldib Jüri. Mari naeratab Jürile. Teisendame arutluse lausearvutuse kujule MN M N Ja esitame selle ühe avaldisega: (MN)&MN. 1. 2. 3.
Arutluse kirjutamisest 1. HINDAMISKRITEERIUMID HINDAMISJUHEND (25 punkti) 9 punkti 2p töö struktuur vastab arutluse nõuetele: 0p esitatud on ainult teemaarendus, töö ei ole struktureeritud; 1p töö on struktureeritud, kuid ülesehituses puudub tervik ja loogika (puudub kas sissejuhatus või kokkuvõte); 2p ülesehitus on üldnõuetele vastav (sissejuhatus, teemaarendus, kokkuvõte) 7p töö vastab üldiselt teemale, õpilane esitab ülevaatliku kirjelduse, põhiseisukohad: · ajaline määratlus; · ajalooline taust (perioodi ülevaade, hinnang);
ARUTLUSE HINDAMISJUHEND (25 punkti) 2p töö struktuur vastab arutluse nõuetele: 0p esitatud on ainult teemaarendus, töö ei ole struktureeritud; 1p töö on struktureeritud, kuid ülesehituses puudub tervik ja loogika (puudub kas sissejuhatus või kokkuvõte); 2p ülesehitus on üldnõuetele vastav (sissejuhatus, teemaarendus, kokkuvõte) 7p töö vastab üldiselt teemale, õpilane esitab ülevaatliku kirjelduse, põhiseisukohad: 1p ajaline määratlus; 1p ajalooline taust (perioodi ülevaade, hinnang);
ARUTLUSE KIRJUTAMISE PÕHIMÕTTED 1) Teema avamine · veenduge, et mõistsite teemat või küsimust õigesti · kujundage teema suhtes oma seisukoht 2) Vastuse kavandmine (võimalused): · loogiline kava, kus on teemad ja alateemad (N: see siin on loogiline kava "Arutluse kirjutamise põhimõtete" teema kohta) · märksõnade ülestähendamine, ka näited ja faktid · ideekaart 3) Arutluse ülesehitus: a) Sissejuhatus - probleemi ajaline määratlus (millal sündmus toimus) ja ajaloolise tausta lühikirjeldus; hinnang sündmusele või isiklik hoiak/suhtumine teemasse) b) Teemaarendus: · probleemi analüüs
ARUTLUSE KIRJUTAMISE JUHEND Arutluse e essee kirjutamise eesmärk on saada teada mida õpilane teab kuidas ta mõtleb kuidas ta oskab oma teadmisi kasutada Arutlus omab ühisjooni arutleva kirjandiga. Arutluse osad on sissejuhatus. See ei tohi olla liiga pikk ja peab äratama huvi. Mitme teema puhul võib sissejuhatuses põhjendada teema valikut. teema arendus e arutluse põhiosa. Selles peab valitsema tasakaal jutustuse ja analüüsi vahel. Põhiskeem: fakt + analüüs (järeldus, hinnang). Julgesti võib avaldada oma arvamust, kuid lõppjäreldus peab olema tasakaalustatud, toetuma faktidele, mitte lihtsalt oma arvamusele. kokkuvõte. Lõppjäreldused tuleb esitada selgelt, lühidalt ja lihtsalt. Kui pealkirjas on küsimus, tuleb sellele lühidalt vastata. Lugejal peab tekkima tunne, et töö on lõpetatud.
Ajaloo arutluse hindamisjuhend Arutlust hinnatakse hindamiskriteeriumide alusel 25 punktiga 2p töö struktuur vastab arutluse nõuetele: 0p esitatud on ainult teemaarendus, töö ei ole struktureeritud; 1p töö on struktureeritud, kuid ülesehituses puudub tervik ja loogika (puudub kas sissejuhatus või kokkuvõte); 2p ülesehitus on üldnõuetele vastav (sissejuhatus, teemaarendus, kokkuvõte).
Arutlus ei vasta teemale – 0 punkti Töö struktuur 2 p 0 Kirjutamist on alustatud, töö ei vasta arutluse ülesehituse üldnõuetele. 1 Arutlus on osaliselt struktureeritud. 2 Teksti ülesehitus on arutluse üldnõuetele vastav (sissejuhatus, teemaarendus, kokkuvõte). Näited, faktid 4 p 0 Teemakohased näited ja/või faktid puuduvad või on mittetõesed. 1 On esitatud mõni teemakohane näide ja/või fakte, esineb eksimusi. 2 Näiteid ja/või fakte on esitatud, kuid teema on avatud ühekülgselt. 3 Näiteid ja/või fakte on esitatud piisavalt, et avada teema terviklikult. 4 Näidete ja/või faktide valik on põhjendatud ja need toetavad analüüsi.
ARUTLUSE KIRJUTAMISE JUHEND Arutluse e essee kirjutamise eesmärk on saada teada mida õpilane teab kuidas ta mõtleb kuidas ta oskab oma teadmisi kasutada Arutlus omab ühisjooni arutleva kirjandiga. Arutluse osad on sissejuhatus. See ei tohi olla liiga pikk ja peab äratama huvi. Mitme teema puhul võib sissejuhatuses põhjendada teema valikut. teema arendus e arutluse põhiosa. Selles peab valitsema tasakaal jutustuse ja analüüsi vahel. Põhiskeem: fakt + analüüs (järeldus, hinnang). Julgesti võib avaldada oma arvamust, kuid lõppjäreldus peab olema tasakaalustatud, toetuma faktidele, mitte lihtsalt oma arvamusele. kokkuvõte. Lõppjäreldused tuleb esitada selgelt, lühidalt ja lihtsalt. Kui pealkirjas on küsimus, tuleb sellele lühidalt vastata. Lugejal peab tekkima tunne, et töö on lõpetatud.
Ajaloo arutluse kirjutamine Ettevalmistus Vali ettevalmistuseks kaks teemablokki, juhul kui ühe kohta sõnastatud teema ei ole hea, on tagavaravariant Eelista mustandi läbikirjutamisele kava säästab aega ning aitab paremini fokuseerida Teema valik Ära võta kõige lihtsam teema, võta kõige huvitavam Teemat valides mõtle ka sellele, mis valdkonnas on Sul midagi öelda lisaks õpikutekstile Iga sõna pealkirjas on tähtis Sissejuhatus Sobiv pikkus 1/10 tööst Peab sisaldama ajalist määratlust millist ajavahemikku arutlus hõlmab Peab andma tausta, st kas mis toimus enne käsitletavaid sündmusi mis toimus samal ajal kusagil mujal mis toimus samal ajal mõnes teises valdkonnas Taust peab olema teemaga seotud Peab sisaldama probleemipüstitust Probleemipüstitus Kui pealkirjaks pakutu ka juba on küsimus, sõnasta see ikkagi ümber Väldi küsimust, millele on väga ker...
Eesti Rootsi riigi koosseisus Enne Liivi sõda elas Eestis 250 000 280 000 inimest. Valdav osa neist olid eestlased. 1620. a langes Eesti talurahva arv saja tuhandeni. Enamik olid eestlased kuid leidus ka venelasi,poolakaid,soomlasi, sakslasi ja leedukaid. Põhja Eestis ka hollandlasi ning sotlasi. Sõjaolud tekitasid suure rahvaste liikumise rikkamatesse piirkondadesse. Jõukamad alad olid sõjategevuses rohkem rüüstatud ja seetõttu inimtühjad. Märkimisväärne oli ka saarlaste massiline asumine mandrile. Saaremaa elanikkond moodustas veerandi Eesti elanikkonnast. Pärast sõdade lõppu hakkas rahvaarv taas kiirelt kasvama. Eesti ala jaotati kolmeks: Põhja Eestis Eestimaa kubermang (+ Hiiumaa). Lõuna Eestis koos Läti põhjapoolsete aladega Liivimaa kubermang. Kubermange valitsesid kindralkubernerid või kubernerid. Jagunesid maakondadeks. Saaremaa oli omaette halduspiirkond ja seda valitses maapealik. Põllundus Põlispõllud (kolmevälja...
Miks,mitmetes Euroopa riikides tekkisid kahe maailmasõja vahelisel perioodil diktaktuurid? Esimeses maailmasõjas (28.juuli 1914- 11.nov. 1918) tõestasid demokraatlikud riigid oma elujõudu ja suutlikkust raskest olukorrast võitjana välja tulla. Ka kõik kaheksa uut riiki valisid demokraatia (Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Ungari, Tsehhoslovakkia, Jugoslavavia). Sõjajärgsetel aastatel kannatas kõige rohkem keskklass, sest nende kõrvale tekkisid eliitklass ja alamklass,kes sai endale hääleõiguse.Keskmise sissetulekuga inimesed: arstid, juristid , õppejõud , väikeettevõtjad-keskklass.Keskklass kaotas oma poliitilise , ühiskondliku ja ka majandusliku mõjuvõimu. Tugevnes suurearvuline tööliskond , kes tänu valmisõiguse laienemisele sai võimaluse mõjutada riigi arengut. Tugevnes kas suurarvuline töölispartei- Venemaa Sotsiaaldemokraatide Töölispartei. Teiseks tähtsaks muutuseks oli ka n...
Heaoluriik Eesti kas unelm või tegelikkus? Heaoluriik Eesti püsib täpselt nii reaalsena ja nii kaua kuni riigis elavad kodanikud sellesse oma panuse annavad. Kui 20. sajandi keskel oli heaoluriik saanud laia leviku oli Eesti võõra võimu all ja ise selliseid otsuseid ellu viia ei saanud. Sellest ajast saadik olemegi just kui maha jäänud ning heaoluriigi mõiste on kauge ja ähmane tulevik. "Lääneriigid on palju paremad kui Eesti. Eesti ühiskond on nii kohutavalt üles ehitatud. Eesti on end minu jaoks ammendanud." Need on repliigid, mida võib noorte seas tihti kuulda. Heaolu ei ole nende jaoks tegelikult olemas, sest see on suhteline. See on pigem visioon v õi unelm ehk isegi teadmatus ülejäänud maailmast. Ükski riik ei saa olla läbinisti halb ja sallimatu. Negatiivne torkab lihtsalt paremini silma. Veel paremini n äeb negatiivseid külgi enda ümber, sest need mõjutavad otseselt meid. Võib uskuda, et sealt tulebki pilt h...
AJALOO ARUTLUSE HINDAMISJUHEND GÜMNAASIUMILE (25 punkti) 2p töö struktuur vastab arutluse nõuetele: 0p esitatud on ainult teemaarendus, töö ei ole struktureeritud; 1p töö on struktureeritud, kuid ülesehituses puudub tervik ja loogika (puudub kas sissejuhatus või kokkuvõte); 2p ülesehitus on üldnõuetele vastav (sissejuhatus, teemaarendus, kokkuvõte). 7p töö vastab üldiselt teemale, õpilane esitab ülevaatliku kirjelduse, põhiseisukohad: 1p ajaline määratlus;
Kuidas kirjutada arutlust? Arutluse kirjutamine ei nua mitte ainult sgavaid teadmisi, vaid ka teema avamise, kavastamise ja materjali organiseerimise oskust, vimet analsida ja seostada teemat puudutavaid ksimusi, oskust snastada phjendatud hinnanguid ja jreldusi ning valida sobivaid niteid, oskust oma mtteid selgelt vljendada ja kige thtsam head kige olulisema tajumise vimet. Arutlust kirjutades ra kiirusta! Kui kasutad arutluse kirjutamisel materjale, siis ra kirjuta sna-snalt maha. Nii jtab arutlus palju loomulikuma ja loogilisema mulje. 1. Teema valik ra vta kige lihtsamat teemat, vta kige huvitavam. Teemat valides mtle ka sellele, mis valdkonnas on Sul olemas isiklikke kogemusi ja hid niteid. Iga sna pealkirjas on thtis! ra vali teemat, mille sisus Sa kindel ei ole, sest teemast mda kirjutatud arutlus saab 0 punkti.
"Omnia vincit amor." (Vergilius) Armastus võidab kõik Paljud inimesed arvavad, et armastus võidab kõik. Armastus on lai mõiste, see võib tähendada armastust mõne inimese, looma või isegi toidu vastu. Kuid kas sellise tunde abil on võimalik tõesti võita kõike? Mina arvan, et kui armastus on tõeline, ei suuda seda hävitada miski. Näiteks filmis ,,Saatuslik valik" läheb tüdruk nimega Alejandra Danilole mehele. Ta ei tee seda vabatahtlikult, vaid ähvarduse alusel, sest Danilo ähvardab tappa kunstnik Germani, keda tüdruk tõeliselt armastab, kui too temaga ei abiellu. Filmi lõpuks saadab Alejandra Danilo vangi prostitutsioonile sundimise ja narkoäri eest ning ta saabki lõpuks olla koos oma kunstnikuga. Ta kannatab kõik ära armastuse pärast. Kui armastus on tõeline, on võimalik võita kõik. Olgu tegu mis tahes olukorraga. Armastatu nimel on inimene valmi...
GMOde poolt ja vastu GMO ehk geneetiliselt muundatud organism, mille all enamasti mõistetakse transgeenseid organisme. Need on organismid, kelle genoomi on viidud mõne võõrliigi geene, mis nendes organismides avalduvad ja ka järglastele päranduvad. Transgeenseid taimi luuakse peamiselt põllumajanduslikel eesmärkidel, näiteks selleks, et parandada saaduste kvaliteeti, suurendada kultuuride vastupidavust haigustele ja kahjurputukatele, tõsta taimede taluvust erinevate umbrohutõrje kemikaalide suhtes ja tõsta taimede karmide keskkonnatingimuste taluvust. Minu arvates on transgeensete taimede loomine positiivne, sest kui muuta mõne taime kohastumist, siis on võimalik teda kasvatada kohas, kus ta algupärast ei suudakski ellu jääda ehk teisisõnu laiendada taime kasvuala, mis omakorda kindlustab ka selle, et kultuur ei sure välja. Teiseks, vastupidavus erinevate haiguste ja kahjurite eest on kindlasti b...
Kas Esimeses maailmasõjas oli võitjaid? Esimene maailmasõda algselt Maailmasõda algas 28. juuli 1914. aastal ja lõppes 11. november 1918. aastal. Sõja ajendiks loetakse Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi tapmist Sarajevos 28. juunil 1914. aastal. Esimeses maailmasõjas oli nii võitjaid kui ka kaotajaid. Võitjateks olid need riigid, kes suutsid selles suures sõja segaduses kasutada juhust ja saavutada iseseisvus. Omamoodi võitjaks oli ühiskond, sest toimus majanduse ning tehnika tööstuse areng ja ka naised saavutasid võrdõiguslikkuse. Kaotus kogu maailmale oli aga see, et esimeses maailmasõjas sai surma väga palju inimesi umbes 15 miljonit. Sõda haaras endaga kaasa kogu maailma, osasi riike rohkemal määral kui teisi. Väiksemad riigid ei suutnud iseseisvust välja kuulutada ning olid sunniviisiliselt allutatud võõrvõimu alla. Nii juhtus ka Eesti, Soome, Läti ja Leeduga, kes sattusid Nõukogude Venemaa ...
Ajaloo arutlus 24.11.2011 Vana-Rooma ja Vana-Kreeka kunst: sarnasused ja erinevused. Vana-Rooma kunst(753) Vana-Kreeka kunst Arhitektuur: Arhitektuur : Materjal: lubimört, põletatud tellised Tähtsaimaks alaks oli templiehitus. Sellised materjalid võimaldasid teha Ehitusmaterjaliks oli marmor ja detailid võlvimistehtnikat. Ehitasid kivist kaari, ühendati omavahel metallklambritega. lihtsaid võlve, sai luua mitmekesisema Sammaste stiilid olid: dooria, korintose ja plaaniga ehitisi ning väga suuri siseruume. joonia. Nt: Rooma Panteon, foorumid, Mausoleumid Hera tempel , Parthenon Skulptuurikunst: Skulptuurikunst: Kopeeriti koopiate järgi tunnemegi ära Kreeka skulptorite peamiseks materjaliks tänaseks hävinuid töid. oli...
Miks rajati Rootsi ajal Tartusse ülikool? Ülikooli asumine oli üks osa Rootsi riigivõimu kindlustamisest Liivimaal. Sõdadest laastatud maal oli puudus riigiametnikest, pastoritest, arstidest, kodu ja gümnaasiumiõpetajatest. Tavapärane õppimine Saksamaa ülikoolides oli Kolmekümneaastase sõja tõttu muutunud peaaegu võimatuks. Tartu valiti ülikooli asukohaks eelkõige linna soodsa geograafilise asendi tõttu Rootsi Baltikumi valduste keskpunktis. Vähetähtis polnud Poolaaegse jesuiitide gümnaasiumi tegevus Tartus. Protestantliku ülikooli rajamist võib seetõttu vaadelda ka kui soovi siin tegutsenud katoliku õppeasutusele midagi vastu seada. Ülikooli astumise tegeliku töö tegi ära Liivimaa kindralkuberner Johan Skytte, üks oma aja haritumaid rootslasi. 1632.aastal tartu uksed avanud ülikoolis õppisid valdavalt Rootsi ja Soome päritolu tudengid. Kui puhkus VeneRootsi sõda, viidi ülikooli 1656 Tallinnasse, kus s...
Eestlaste valikud teises maailmasõjas Teine maailmasõda algas 1.septembril 1939. aastal, see oli raske aeg kogu maailmale. Eriti raske oli see ka veel Eestile, kuna Eesti oli noor ja väike riik kelle idanaabriks oli suur ja võimas Venamaa. Teise maailmasõja ajal tehtud otsused mängisid suurt rolli Eesti iseseisvumise ja eestluse püsima jäämisesse. Kuidas mõjutasid eestlaste valikud ja otsused riiki teises maailmasõjas? Esimeseks suureks valikuks oli 28. septembril 1939. aatal nõustumine vastastikuse abistamise paktiga , mis lubas rajada Nõukogude sõjaväel Eestisse sõjaväebaase. Eestlastel polnud valikuvõimalust, kuna keeldumisel ähvardas Nõukogude Liit sõjaga. Lepingus rõhutati, et see ei muuda Eesti riiklikku korraldust, kuid tegelikult nii ei olnud. 16. juunil 1940 esitas Nõukogude Liit Eestile ultimaatumi kus nõuti 100 000 punaväelase sisselaskmist ning nõukogudemeelse valitsuse moodustamist. Eesti pidas sõjalist ...
Kujunda oma seisukoht, vastus teemas tõstatatud küsimusele ning sellest lähtuvalt alustada teema avamist ja oma seisukoha põhjendamist. Kui on eeldatud võrdlevat analüüsi, peaks vastus kindlasti sisaldama tasakaalustatult mõlemat poolt või kõiki küsimuses esitatud pooli, mitte keskenduma vaid ühele. Sarnasuste ja erinevuste esiletoomise puhul tuleks samuti lähtuda tasakaalustatuse soovitusest. Vastuse kavandamine Mõtestage teema lahti ja koostage märksõnade abil oma arutluse loogiline kava. Märksõnad! Alateemade juurde tasuks kirja panna ka põhiseisukohad ja konkreetsed näited. Näiteks: Sissejuhatus Ajaline määratlus Ajalooline taust Alateema Alateema Alateema Alateema Alateema Kokkuvõte: järeldused ja hinnang Teemaarendus
Kas eestlased oleksid võinud Muistset vabadusvõitlust võita? Muistne vabadusvõitlus algas eestlaste jaoks aastal 1208 sakslaste pealetungiga Ugandisse ja kestis kuni 1227. aastani. Tervelt 19 aastat pingutamist vabaduse nimel, mida kahjuks ei tulnud. Mina arvan, et eestlased olid küll tublid, aga poleks siiski suutnud seda sõda võita. Põhjuseid selleks on mitmeid. Esimeseks põhjuseks võib lugeda eestlaste kehva relvastust. Ordurüütlitel oli selle aja kõige täiuslikum relvastus. Neil olid ammud, mis võisid läbistada isegi soomusrüü. Eestlased võtsid neist eeskuju ja tegid ka endale ammud, kasutades neid vabdusvõitluse lõpulahingutes. Vaenlased kasutasid ka kiviheitemasinat, mille eestlased samuti endale meisterdasid. Sellest aga ei piisanud, sest eestlased olid palju vaesemad ja nende sepistamisoskused polnud veel nii arenenud. Väga kaalukas põhjus on kindlasti see, et eestlastel tuli võidelda ...
Maamaks Eestis on Euroopa üks kõrgeim kinnisvaraomanike osakaal. Olukord, kus umbes 80% elanikest on oma kodu omanikud, on tingitud eelkõige edukast omandireformist, eluruumide erastamisest ja madalast omandimaksu tasemest. Omandit loetakse küll üheks maksevõimelisuse indikaatoriks, kuid sellegipoolest on omandimaksude teoreetiline õigustatus vaieldav. Omandilt võetava maksu suurus ei tohi sundida maksumaksjaid maksu tasumisel oma omandist loobuma. Õigusteooria kohaselt peaks maamaks aga just soodustama maa tõhusamat kasutamist ja toimima maa müügi elavdamise vahendina. Arusaadav on säärane maks suurte tühermaade puhul, mille muidu kasutu seisimine ei too kellelegi tulu. Kodude puhul pole selline survevahend aga kuidagi põhjendatud. Kodude müügi survestamine on ühiskonna jaoks pigem negatiivse iseloomuga. Kinnisvara analüütiku Tõnu Toomparki sõnul tehti mullu 43% kinnisvaratehinguist Tallinnas ja Harjumaal. Maad soetatakse ka rannikual...
Mida tähendas olla moodne naine 20. sajandi algul? Esimene maailmasõda oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juunist 1914 kuni 11. novembrini 1918. Üheski varasemas konfliktis ei osalenud nii palju sõdureid. Sõjas olevad mehed olid sunnitud jätma endast maha perekonnad, mida hakkasid nüüd üleval pidama naised. Peale kodust väljas pool ümbritseva, tuli nüüd naistel hakata avastama ka seda, mis asus neis endeis. Tuli ülesse leida jõud ning panna see kasvama. Esimese maailmasõja ajal hakkasid naised tegema varem meestele kuulunuid töid. Tegemist on I maailmasõja ühest vähestest positiivsetest külgedest- naine sai töötada ametitel, mis varem välistatud oli. Moodne naine tegi tööd uhkusega, teenides nii oma riiki, ega lasknud heidutada end faktist, et palk oli poole madalam kui meestel varemalt. Nii olid naised tööl elektrijaamades, farmides, tehastes jne. Väga paljudest naistest said o...
Väljakutsed Eesti ühiskonna jätkusuutlikusele Jätkusuutlikust võib defineerida jätkusuutliku arengu järgi. See on arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Ühiskonna jätkusuutlikus tähendab siis järelikult seda, et kas tulevastel põlvkondadele on jäänud koht, kus elada. Millised on Eesti riigi ehk tulevaste põlvkondade elukeskkonna säilimise suurimad takistused? Esimeseks probleemiks on rahvastiku osakaal. 2010. aasta seisuga on 68,83 protsenti eestlased ja lausa 25,55 protsenti venelased. Kurb seis on pealinnas Tallinnas, kus eestlaste osakaal 2000. aasta rahvaloenduse andmetel oli vaevalt üle poole, 53,7 protsenti. Eriti murettekitav on seis aga Narvas, kus eestlaste osakaal on alla viie protsendi. Siiski leiab statistikast ka head, näiteks 2000. aastal oli eesti keele oskajaid 80,4 protsenti, praeguseks on see kindlasti tõusnud. Eesti kodakondsusega elan...
Konkurentsiameti sekkumine AS Tallinn Vesi ettevõttesse välismõjude esinemisel Tallinna linn loobus aastal 2000 oma veevärgist, veejuhtmetest ja veepuhastusjaamast; mis eelnevalt olid linna omandis. Nüüd tegeleb linna veevärgiga eraettevõte AS Tallinn Vesi. Erastamise eesmärgiks oli AS-i Tallinna Vesi poolt pakutava veeteenuste kvaliteedi oluline ja võimalikult kiire parendamine madalaima võimaliku hinnaga tarbijate jaoks. Erastamisel sõlmis Tallinn linn AS-iga Tallinna Vesi teenuslepingu, milles leppisid veevarustuse ja reovee ärajuhtimiste teenuste osutamiseks eriõiguse andmise tõttu muu hulgas kokku veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste hindade kujundamise ning kvaliteeditasemete alustes. Seega oli AS Tallinna Vesi tegevus ja hind määratletud. Siiski on viimastel aastatel veeteenuste hinnad märgatavalt suurenenud. 2011. aasta esitas Tallinna Vesi taas hinnataotlust, mis aga lükati tagasi. Eesti Vabariiki esindav Konkurentsiame...
Teine maailmasõda kestis aastatel 1939-1954, mille tulemusena jäid teiste riikide hulgas võitjapoolele kaks suuremat riiki maailmas: demokraatlik USA ning diktaatorlik NSVL. Ühises võitluses natsismi vastu olid nad olnud vägagi edukad koostööpartnerid, pärast Saksamaa alitamist tekkis aga liitlaste vahel konflikt. Usa esindas lääneeriike kui antikommustlikke, ning NSVL idariike kui kommunistlikke riike. Külma sõja alguseks ja lõpuks on pakutud ajaloolaste poolt erinevaid daatumeid. Kuid siiski, 1945. aastast said USA ja NSVL rivaalideks, lõpuks vaenlasteks, ning nende riikide vastasseisu, kus otsesest sõjalisest konfliktist hoiduti, hakati nimetama Külmaks sõjaks. Üsna peatselt pärast pärast Teise maailmasõda jagunes maailm kaheks: kaks suurriiki, kellele mõlemale antud nimetus ,,võitja" ei mahu korraga ühele pulgale. Selgitamaks välja, kumb on seda rohkem, algas võistlus erinevatel aladels. Aluseks sai maailmavaadete erinevus, ms on kü...
Missugune poliitiline ideoloogia on kõige lähedasem minu maailmavaatele? Poliitiline ideoloogia on ettekujutus hästi toimivast riigist, mida erakonnad hakkavad kujundama võimule saades. Poliitilised ideoloogiad jagunevad vasakpoolsuseks ja parempoolsuseks, kuid nende sisu muutub koos ühiskonnas muutuvate väärtuste ja vajadustega. Minu maailmavaatele on kõige lähedasem vasakpoolne ideoloogia, seega toetan sotsiaaldemokraate. Sotsiaaldemokraatia keskseks väärtuseks on võrdsus, täpsemalt võrdsed võimalused kõigile.See tähendab, et ühiskond peab tagama igale oma liikmele inimõigused, võimaluse saada haridust ja arstiabi, omandada elukutse ja leida tööd.Kõige tähtsam ongi ju omandada haridus, mille abil saame endale sobiva töökoha, vajadusel saada ka arstiabi olenemata meie sissetulekust või positsioonist ühiskonnas. Majanduses pooldavad sotsialistid segamajandust.See on majanduskorraldus, mille puhul eksisteerivad ...
Liivi ja Põhjasõja tagajärjed Eestile Eestimaa on oma hea asukoha tõttu pakkunud huvi mitmetele teistele riikidele ja sellepärast jäänud ka mitmete sõdade keskmesse. Ühteteks murrangulistemateks sõdadeks Eesti jaoks olid kindlasti 1558-1583 toimunud Liivi sõda ja 1700-1721 toimunud Põhjasõda. Nii Liivi sõda kui ka Põhjasõda olid Eesti jaoks väga suure tähtsusega, kuna osaliste kavatsused ja valitsemisviisid olid täiesti erinevad. Seega olid mõlemad kokkupõrked Eestile erineva mõjuga . Kuid, mida siis tõid mõlemad sõjad Eestile kaasa ja millisteks osutusid nende tagajärjed? Liivi sõda tõi endaga kaasa Rootsi aja, mille jooksul Eesti haridus tegi üüratu hüppe edasi. Kuna sõdadest laastatud Eestis oli puudus pastoritest, riigiametnikest, arstidest ja õpetajatest, rajati Tartusse ülikool. Kuigi algul õppisid seal valdavalt Rootsi ja Soome päritolu tudengis, siis hiljem sai Tartu Ülikoolist täielikult Eesti ülik...
Esimese maailmasõja võitjad ja kaotajad Kui noored kuulevad esmakordsel esimesest maailmasõjast, tekib neil kohe küsimus, et kes siis võitsid selle sõja? Sellele küsimusele on vastuseid mitmesuguseid ning igaüks neist vastab enamjaolt tõele. 20. sajandi alguses toimunud esimene maailmasõda muutis kogu maailma ning on üks meeldejäävamaid sõdu terves ajaloos. Kuna sõdadesse suhtutakse tihti negatiivselt, siis arvan ka mina, et see sõda ei toonud inimkonnale suurt kasu vaid pigem kahju. Nagu sõja nimigi ütleb ,,maailmasõda", siis saame kohe aru, et sõda hõlmas kogu maailma. Seetõttu jagunesid paljud riigid kahte liitu mis hakkasid enda liidus olevaid riike toetama ja kaitsma. Üheks liiduks oli Keskriigid kuhu kuulusid Austria-Ungari, Bulgaaria, Saksamaa ja Türgi. Teise liitu kuulusid Prantsusmaa, Suurbritannia, Venemaa ja veel 34 riiki ning seda kutsuti Antantiks. Maailmasõja puhkemise ajendiks sai Austria-Unagri troonip...
Maadeavastused Maadeavastused said alguse seetõttu, et hinnalised ja väga nõutud vürtsid käisid käest kätte ning selle tõttu olid nende hinnad kõrgemad kui idamaades. Inimesed tahtsid otsida teisi mereteid, et saada vürtse odavamalt. Sellega kaasnesid ka muud avastused ning tehti ka esimene ümbermaailma reis. Minu arust olid maadeavastused lausa vajalikud. Miks maadeavastused olid head? Sellepärast, et need laiendasid oluliselt eurooplaste maailmapilti. Peale Euroopa, Aasia ja Aafrika avastati ka Ameerika. Saadi teada, et on olemas ka Vaikne ookean. Eurooplased hakkasid varemast rohkem purjetama ning merereise tegema. Levis ka kuuldus, et põhja pool Mehhikos, kus on asteekide riik, leidub väga palju kulda. Asteekide riik vallutati hispaanlaste poolt ja Mehhiko langes nende ülemvõimu alla. Nüüd suundusid ka teised eurooplased kulla otsingutele. See avardas veelgi nende maailmapilti. M...
Miks said endistest liitlastest vaenlased? Arutlus Pärast Teist maailmasõda oli maailm jagunenud kaheks: sotsialismileeri maad (NSVL, Poola, Tsehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Ida-Saksamaa), riigid (Jugoslaavia, Albaania) kes raudse eesriide taha ei kuulunud, kuid olid kommunistliku valitsemiskorraga, ning riigid, kus valitses demokraatia. Demokraatliku Lääne-Euroopa ja USA vahel tekkis tihedam koostöö, kuna kardeti järjepanu suurenenud Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu edasist pealetungi. Sellise maailma jagunemise järgi hakati lääneliku demokraatia ja idapoolsete riikide diktatuuri (antud juhul sotsialismi) ideoloogiate vastasseisu nimetama külmaks sõjaks. Suure sõja lõppedes on liitlasteks saanud USA, Prantsusmaa, Suurbritannia ja Nõukogude Liit. Kuna NSVL oli selleks ajaks saanud väga võimsaks riigiks eelkõige oma sõjaväe suuruselt, ei soovin...
Lühike arutlus ,,Kuidas saada rikkaks?" Inimesed rikastuvad tänapäeval erinevat moodi. Aga kuidas siis saada rikkaks? Esimene variant on käia koolis, saada haridus, omandada mõni amet ja seejärel minna tööle. See on kõige tõhusam ja parem variant rikkaks saada. Sellise rikastumise viisiga teenid sa oma rikkuse ausalt välja ja keegi ei saa sulle midagi öelda või ette heita. Muidugi on võimalik saada rikkaks, kui kogud raha ja hoiad seda teatud ajani. See ei ole küll kõige tõhusam viis, aga kui tahad elada vanaduspõlves rikkalikku ja luksusliku elu, siis aluta raha kogumist juba tänasest. Küll siis aastakümnete pärast on seda raha aega kulutada. Paljudele inimestele on suureks rõõmuks saada kellegi rikka inimese päranduse omanikuks. See on küll väga lihtne viis rikkaks saada ja mis kõige parem pärija ei pea selleks midagi tegema, kui ainult vastu võtma. Pärandi saamine on vist kõikide unistus, kui selle peale ei tohiks keegi loota....
Muistse Egiptuse panus maailma ajalukku. Selles arutluses kirjutan ma sellest , mida on Egiptus panustanud ajalukku. Kirjutan kirjast ,arstiteadusest ning ka kirjandusest. Egiptuses tekkis esimene kiri. Neid tähti kutsuti hieroglüüfideks. Egiptlased kirjutasid papüürusele ning ka templite seintele. Kiri oli väga keeruline ja seega selle kirjutamine võttis palju aega. Veel on panustanud Egiptus maailmaajalukku arstiteaduse. Sest egiptlased olid väga head kirurgid. Lisaks sellele oskasid nad teha väga keerulisi silmaoperatsioone. Egiptlased said aru ka seda , et on vaja diagnoos panna ja rakendada kohene ravi,.Mitte uskuda palveid ja maagiaid. Egiptlasi peetakse ka novellizanri loojaiks. See pandi kirja hauakambrite seintele . Veel lõid nad ka hümni . See kirjutati jumalate ülistuseks. Egiptus panustas palju maailma ajalukku palju asju. Tänu hieroglüüfidele teame me paljudest asjades...
Nipernaadilikkus kui elustiil Inimesed on erinevad ja nende elustiilid samuti. Mõni on pigem kodusemat tüüpi, armastab korda ning järgib kindlaid reegleid. On ka selliseid, kelle jaoks need reeglid on nagu vanglatrellid. Selliseks inimeseks on näiteks kõigile tuntud Toomas Nipernaadi. Sellised inimesed nagu Toomas Nipernaadi on seltskonnainimesed ja nende läheduses on alati tore olla. Üldiselt on inimesed püsivad ja elavad ühes kohas, aga Nipernaadi taolised inimesed sellised pole. Nad on rändajad, kes elavad hetke meeleolul. Neil on kõik lahtine ja juhuslik. Nende tegevused on kantud juhustest. Sellised inimesed lähevad alati kergema vastupanuteed pidi, sest nad ei taha kohustusi. Samal ajal kui teised inimesed töötavad vaikselt selle nimel, mis saab kümne aasta pärast, elavad Nipernaadi taolised inimesed tänases hetkes ja ei mõtle homse peale, kus nad asuvad ja mida nad järgmine nädal teevad ehk siis neil kindel eesmä...
Valgustus- murrang inimkonna vaimuelus Valgustusajastuks nimetatakse perioodi 17. sajandi lõpust kuni 19. sajandi alguseni, mil vähenes usk religioossetesse teemadesse, kirikusse ja vaimueluga tegelevate inimestesse ning hakati mõtlema aina rohkem mõistuspärasustele, teadusele ja inimeste õigustele. Valgustusaja nimetusega taheti väljendada inimkonna väljumist vaimupimedustest kus tavainimesi alahinnati ja ära kasutati. See kõik mõjutas väga tugevalt ka erinevaid valitsejaid, näiteks Preisi kuningat Friedrich II, Austria keisrit Joseph II ja Venemaa keisrinna Katariina II. Valgustusajastu enamik filosoofe elas Prantsusmaal. Rene Descartes rõhutas kõige rohkem mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsust. Sellest lähtuvalt kirjutas ta 1637. aastal teose ,,Arutlus meetodist". Selles väitis Descartes, et teadmiste ainus allikas on mõistus ja kahelda tuleks kõiges mida kuulda ja lugeda, kuna alles siis on võimalik jõud...
Kuidas eestlased endale perekonnanimed said? Ajalugu · Pärisorjusest vabastamine · Euroopa keskaeg · Lisanimeks seni talu või tabav hüüdnimi Nime panek · Toimus mitmeti · Pastori/mõisniku otsus · Piirasid osade nime panemist · Arutluse teel · Käidi talust tallu küsimas · Saksapärased nimed, osad eestistasid pärast Perekonnanimed · Talu järgi · Elukoha järgi · Ameti järgi · Loomaliigid · Mõttemaailma peegeldavad · Ümbritsevat maailma kirjeldavad Top 10 · 1. Saar · 2. Tamm · 6. Karu · 3. Juhanson · 7. Mägi · 4. Lepik · 8. Peterson · 5. Sepp · 9. Kukk · 10. Kask. Jüri Parijõgi
The sale of human organs A lot of people sell their organ or even organs. That wonders me, do i want to sell my organ to somebody? In my opinion, selling organ to somebody is a good thing. I love to help people out, and if i have healthy organs, then why not to give one organ to somebody who really needs it? I think that it doesn't matter who the person is, i would give it to him/her, if he/she needs it. However, there are some people who are against to it. They think that this is too abominable and they will never give their organ to somebody. However they still say that they will think about it, when I offer them money. A lot of money. Isn't this weird? A lot of people will do everything to get money, they even agree selling their organ to somebody. Likewise we can find people, who would give their organ only to somebody on family. I totally understand that. They think that why the...
Kas Külma sõda võib pidada maailmasõjaks ? Pärast Teist maailmasõda oli maailm jagunenud kaheks. Vastamisi oli totalitaarne Nõukogude Liit ja tema liitlased ning demokraatlik läänemaailm. Paljud kutsuvad seda vastasseisu Külmaks sõjaks. Külm sõda oli ilma otsese sõjategevuseta, rohkem maailmavaadete vastasseis, mis võttis enda alla väga paljusid maailma riike. Paljud ütlevad, et Külm sõda lõppes 1991 aastal, mil Nõukogude Liit lagunes. Külma sõja ajal toimusid mitmed kriisid ning rahutused ning nende vastasseisude abil üritangi tõestada, et Külma sõda võib pidada maailmasõjaks. Esimeseks kriisikoldeks võib pidada Berliini blokaadi. 1948. aasta juunis lõikas Nõukogude Liit Lääne-Berliini ära välismaailmast. Nimelt tähendab see seda, et Venemaa jagas Saksamaa kaheks. Ida-Saksamaa oli niigi Nõukogude Liidu all ning sellega lootis NSVL, et Lääne Berliin alistub talle. Paraku tuli Lääne Berliinile appi lä...
Kas teadmatuses toime pandud kuritegu on andestatav ? Iga kriminaalkohtuniku on kindlasti vaevanud küsimus, kas anda inimesele, kes ise oma tegude eest ei vastuta karistus, mida ta tegelikult väärib või ei. Kindlasti ei mõtle ma selle all alaealisi, kes just tahtlikult panevad toime kuritegusi, teades et nemad ju ometigi ei vastuta. Pigem neid inimesi, kes kannatavad mõne vaimse haiguse kallal ning ei mõista piiri unedemaa ja reaalsuse vahel. Seega kas peaksime neile andma sümboolse patsutuse õlale ning ütlema et järgmine kord teed paremini või siiski karistama neid kui iga teist tavakodanikku ? Muidugi väidab rodu advokaate, et vaimuhaige väärib kergemat karistust ning kindlasti mitte vanglat. Kuid kes saab meile garanteerida et too vaimselt väärastunud inimene oma tegu ei korda või hoopiski midagi hullemat ei tee. Parimaiks variandiks oleks rangestatud järelvalve kuskil kinnipidamisasutuses. Vangla ei pruugi neile tões...
Ajalugu I Eesti ala minek Rootsi võimu alla Mitu etappi -Esmalt Põhja-Eesti -1583: Pljussa vaherahu Rootsi ja Venemaa vahel -Teine Lõuna-Eesti -1629: Altmargi vaherahu Poola ja Rootsi vahel Varasem rootsi aeg kuni 1629. Sellel ajal ei olnud veel Saaremaa (1645, Brömsebro rahu, Rootsi ja Taani vahel) ja Ruhnu saar (1660, Oliwa rahu, Rootsi ja Poola vahel). Rahvastik Eesti aladel. *1550: enne Liivi sõda, 280 000 300 000 inimest *1620: 100 000 140 000 inimest -Langes: -Sõjad: Liivi sõda, Poola-Rootsi sõda -17. sajandi alguses nälg: 1601-1603, ikaldus -75% taludest olid tühjad, eriti Harjumaal ja Kesk-Eestis; kõige vähem puudutas sõda Saaremaad *1695: 350 000 400 000 inimest -Tõusis: -Loomulik iive positiivne -Sisseränne: elati eestlastega koos, assimileerusid, võtsid omaks eesti kultuuri ja kee...
ja parempoolne osalause on väär. Ekvivalents - Ekvivalents kahe lause vahel on tõene täpselt siis, kui mõlemad tema osalaused on ühesuguse tõeväärtusega. Eitus- , NOT Tõese lause eitus on väär ja vastupidi. Tõeväärtustabelid p q p&q pVq pq pq 1 1 1 1 1 1 1 0 0 1 0 0 0 1 0 1 1 0 0 0 0 0 1 1 Arutluse tõestamine 30.01.2014 Arutlust saab loogikas esitada kujul: E1 E2 E3 … En J kus E1 … En on lausearvutuse avaldistena esitatud eeldused ja J (kontrollimist ootav) järeldus. Seoseks, mis viib eeldusest järeldumiseni saab kasutada lausearvutust. Nimelt võib ülaltoodud arutluse esitada ühe lausearvutuse valemina kujul: E1&E2&…&EnJ
J.D. Saliner "Kuristik rukkis" 1)Holden kib Pencey erakeskkoolis. Oma klassikaaslastega ta eriti lbi ei saa. Ta peab neid vltsideks ning silma- kirjalikeks. Ta ei saavuta oma kaaslastega kontakti, sest talle tundub et nad elavad valede eluphimtete jrgi. Holdeni meelest on Pencey kool ja inimesed seal valelikud,ritavad alati endast parema mulje jtta ning kik on omakasupdlikud. Isegi kui selles koolis kivad enamus rikaste inimeste lapsed, on seal ikka vga palju vargaid. Kuigi neil poistel pole millestki puudus, varastavad nad lihtsalt varastamise prast. Kahte koolikaaslast kirjeldab Holden lhemalt. Esimene neist on tema abituriendist toakaaslane Stradlater. Stradlater pdis endast jtta mulje kui korralikust ja viisakast noormehest, kuid tegelikult oli ta rpane ja ei armastanud korda. Holdenile tundus see silmakirjalik, et Stradlater pdis jtta endast paremat muljet kui ta tegelikult on. Teine on Robert Ack...
Mormon Polygamy Polygamy was a defining characteristic of early Mormonism. Polygamy comes from Late Greek meaning ''often married'', is a form of marriage when a person has more than one spouse at the time. There are different types of polygamous families. When a man has more than one wife it is called polygny, when a woman has more than one husband it is called polyandry. If there are multiple wives and husbands it can be called group marriage. Mormonism is to say that it was dedicated to restoring everything in the Bible. Joseph Smith,Jr., Mormonism's founding prophet,who felt especially close to the Old Testament, believed his mission was to restore the customs from the Old Testament including the ancient Semitic custom of plural marriage. He himself did not acknowledge having multiple wives publicly since it was illegal. After Joseph Smith's murder by a mob on June 27, 1844, th...
Perestroika sotsialismileeri lagunemise peamine põhjus? Nõukogude Liit oli 1985. aastaks sattunud keerulisse majanduslikku ning välispoliitilisse ummikusse, mille ainukeseks päästmisvõimaluseks olid muutused riigijuhtimises. Selle aasta märtsiks saigi uueks nõukogude liidu kommunistliku partei peasekretäriks Mihhail Gorbatsov. Sellises olukorras mõistsid muudatuste vajadust ka kõige vanameelsemad partei liikmed, kes olid samuti toetanud Gorbatsovi kandidatuuri peasekretäri kohale astumiseks. Temast pidi saama kommunistliku partei uus liider, kes suudaks riigi kriisist välja tuua ning samas sotsialistliku ühiskonnakorda endisena säilitada. Esialgseks uuenduskavaks oli riigi majandusliku arengu kiirendamine, mis pidi toimuma sotsialistliku ühiskonna täiustamise ja valitseva reziimi osalise ümberkorraldamise teel ehk perestroika teel. Ühiskonda lisandus ka veel teine märksõna glasnost, see tähendas salastatuse vähendami...
Kas Balti ristisõda ja Muistne vabadusvõitlus olid pöördeks Eesti ajaloos? Muinasaja lõpul oli eestlane lihtne maainimene, kes ei teinud oma naabritega koostööd, vaid selle asemel käidi hoopis üksteise aladel rüüsteretki korraldamas. Eesti ala oli jagatud kildudeks, asustus üsna hõre ning ühtse riigi tekkimist ei peetud oluliseks . Tekkimas olid ka feodaalkorra alged. Samal ajal oli aga võõrvallutajatel soodne võimalus eestlaste erimeelsusi ära kasutada, vallutades igat maakonda eraldi. Alles siis, kui algas massiline rüüstamine ja sunniviisiline ristimine, hakkasid eestlased aru saama, et nad on üks rahvas ja peaksid koos selle nimel tegutsema, et oma maa vabaks võidelda. Balti ristisõda toimus aastatel 1180-1290 ning selle aja jooksul peetud Muistne vabadusvõitlus, mis oli üks sõja osadest, vahemikus 1208-1227. Liivimaa ja Eesti vallutamist seostatakse üldiselt saksa kaupmeeste aktiviseerunud ...
Kuidas kirjutada arutlust? Käsileht. Ajalugu ja ühiskonnaõpetus Arutluse kirjutamine ei nõua mitte ainult sügavaid teadmisi, vaid ka teema avamise, kavastamise ja materjali organiseerimise oskust, võimet analüüsida ja seostada teemat puudutavaid küsimusi, oskust sõnastada põhjendatud hinnanguid ja järeldusi ning valida sobivaid näiteid, oskust oma mõtteid selgelt väljendada ja kõige tähtsam head kõige olulisema tajumise võimet. Arutlust kirjutades ära kiirusta! Kui kasutad arutluse kirjutamisel materjale, siis ära kirjuta sõna-sõnalt maha
vaid ka teema avamise, kavastamise ja materjali organiseerimise oskust, võimet analüüsida ja seostada teemat puudutavaid küsimusi, oskust sõnastada põhjendatud hinnanguid ja järeldusi ning valida sobivaid näiteid, oskust oma mõtteid selgelt väljendada ja kõige tähtsam head kõige olulisema tajumise võimet. Mida siis silmas pidada, et kirjutada head arutlust? Kõigepealt veendu, et mõistad arutluse teemat või küsimust õigesti ning saad aru, missugust käsitluslaadi see teema või küsimus eeldab. Kui arutluse teema on esitatud küsimuse kujul, kujunda kõigepealt oma seisukoht (oma vastus teemas tõstatatud küsimusele) sellest lähtuvalt saad alustada teema avamist. Kui on eeldatud võrdlust (võrdlevat analüüsi), peaks vastus kindlasti sisaldama tasakaalustatult mõlemat poolt või kõiki küsimuses esitatud pooli, mitte keskenduma vaid ühele.
annaabi.ee 
