Inimene ja õigus 11. klass Mihkel Miller Arutlus Mis on arutlus? Küsimuse või teema avamine Veenduge, et te mõistsite teemat või küsimust õigesti ning saite aru, missugust käsitluslaadi see teema või küsimus eeldab. Kujunda oma seisukoht, vastus teemas tõstatatud küsimusele ning sellest lähtuvalt alustada teema avamist ja oma seisukoha põhjendamist. Kui on eeldatud võrdlevat analüüsi, peaks vastus kindlasti sisaldama tasakaalustatult mõlemat poolt või kõiki küsimuses esitatud pooli, mitte keskenduma vaid ühele. Sarnasuste ja erinevuste esiletoomise puhul tuleks
Juhend õpilastele: KUIDAS KIRJUTADA ARUTLUST? “Abiks õpetajale. Ajaloo õpetamisest” Arutluse kirjutamine võiks toimuda järgmiste etappide kaupa: 1. Küsimuse või teema avamine Veenduge, et te (1) mõistsite teemat või küsimust õigesti ning saite aru, missugust käsitluslaadi see teema või küsimus eeldab. Sageli on teema esitatud küsimuse kujul. Siis tuleks õpilasel (2) kujundada oma seisukoht, vastus teemas tõstatatud küsimusele ning sellest lähtuvalt alustada teema avamist ja oma seisukoha põhjendamist. Kui on eeldatud võrdlevat analüüsi, peaks vastus kindlasti sisaldama tasakaalustatult mõlemat poolt või kõiki küsimuses esitatud pooli, mitte
Sarnasuste ja erinevuste esiletoomise puhul tuleks samuti lähtuda tasakaalustatuse soovitustest (ehk tähelepanu mõlemile). Kui teema asetab probleemi kindlasse konteksti, tuleb seda ka nii käsitleda, mitte kirjeldada prob- leemi kõikides selle avaldumise vormides (näiteks teema "Vietnami sõja roll külmas sõjas" puhul tuleb käsitleda Vietnami sõda kui üht külma sõja kriisikollet, mitte aga lihtsalt kirjeldada sõjasünd- musi ilma ajaloolist tausta avamata). Vastust kavandades on mõistlik alustada mustandiga. Kõigepealt mõtesta teema lahti ja koosta märksõnade abil oma arutluse loogiline kava, kus on esile toodud ka alateemade järjekord. Ava teema märksõnadega. Alateemade juurde tasuks kirja panna ka põhiseisukohad ja konkreetsed näited. Kava struktuur: Sissejuhatus: ajaline määratlus, ajalooline taust . Alateema (näited/faktid) Alateema Alateema jne Kokkuvõte: järeldused ja hinnang
Mõtle läbi teema võtmesõnad. Kirjuta võtmesõnad endale lahti (st seleta). Kirjalikult kavandatud struktuurile toetudes on loogilist ja sisutihedat arutlust hoopis lihtsam kirjutada. Arutluse struktuur Arutluse osad on: Sissejuhatus Teemaarendus Kokkuvõte Sisukas arutlus on vähemalt 200 sõna pikk. Sissejuhatus Umbes 2-3 lauset (u 1/10 töö pikkusest). Seleta lahti võtmemõisted, ava taust. Ajaloos anna ajalooline taust ja ajaline määratlus. Püstita probleem (küsimus). o Kui pealkirjaks pakutu ka sobib, sõnasta see ikkagi ümber. o Väldi küsimust, millele on väga kerge üheselt vastata. o Väldi küsimust, mis eeldab vastuseks loendamist, kirjeldamist. o Hea probleemipüstitus nõuab võrdlemist, analüüsi, seostamist, põhjendamist. o Jää teema raamidesse.
mitte keskenduma vaid hele. Sarnasuste ja erinevuste esiletoomise puhul tuleks samuti lhtuda tasakaalustatuse soovitustest (ehk thelepanu mlemile). Kui teema asetab probleemi kindlasse konteksti, tuleb seda ka nii ksitleda, mitte kirjeldada prob-leemi kikides selle avaldumise vormides (niteks teema Vietnami sja roll klmas sjas puhul tuleb ksitleda Vietnami sda kui ht klma sja kriisikollet, mitte aga lihtsalt kirjeldada sjasnd-musi ilma ajaloolist tausta avamata). Vastust kavandades on mistlik alustada mustandiga. Kigepealt mtesta teema lahti ja koosta mrksnade abil oma arutluse loogiline kava, kus on esile toodud ka alateemade jrjekord. Ava teema mrksnadega. Alateemade juurde tasuks kirja panna ka phiseisukohad ja konkreetsed nited. Kava struktuur: Sissejuhatus: ajaline mratlus, ajalooline taust . Alateema (nited/faktid) Alateema Alateema jne Kokkuvte: jreldused ja hinnang
· ajaline määratlus; · ajalooline taust (perioodi ülevaade, hinnang); 5p kirjutatakse lahti märksõnadena/alateemadena vastavalt konkreetsele teemale · teema element · teema element · teema element · teema element · teema element 6 punkti arutlus, analüüs, probleemi väljaarendamine 0p töö ei ole tervik, esitatud on omavahel seostamata tekst 1p töö on kirjeldava laadiga jutustus 2p probleem on käsitletud 3p on välja toodud teemakohased iseloomulikud jooned 4p alateemad on avatud tasakaalustatult 5p arutlus on analüüsiva iseloomuga: võrdlus, seosed 6p probleem on lõplikult välja arendatud: analüüs, põhjendused 4 punkti konkreetsed näited/faktoloogia 0p esinevad tõsised faktivead, näited ei ole teemakohased 1p esitatud on mõni üksik juhuslik fakt, mõned eksimused 2p esitatud on mõned teemaga seostatud faktid 3p esitatud on piisavalt fakte teema toetuseks 4p näidete valik on põhjendatud, ilmneb õpilase lugemus
1p ajaline määratlus; 1p ajalooline taust (perioodi ülevaade, hinnang); 5p kirjutatakse lahti märksõnadena/alateemadena vastavalt konkreetsele teemale 1p teema element 1p teema element 1p teema element 1p teema element 1p teema element 6 punkti arutlus, analüüs, probleemi väljaarendamine 0p töö ei ole tervik, esitatud on omavahel seostamata tekst 1p töö on kirjeldava laadiga jutustus 2p probleem on käsitletud 3p on välja toodud teemakohased iseloomulikud jooned 4p - 6p alateemad on avatud tasakaalustatult arutlus on analüüsiva iseloomuga: võrdlus, seosed probleem on lõplikult välja arendatud: analüüs, põhjendused 4 punkti konkreetsed näited/faktoloogia 0p esinevad tõsised faktivead, näited ei ole teemakohased 1p esitatud on mõni üksik juhuslik fakt, mõned eksimused 2p esitatud on mõned teemaga seostatud faktid 3p esitatud on piisavalt fakte teema toetuseks 4p näidete valik on põhjendatud, ilmneb õpilase lugemus
küsimus lahtri ülaserva, vastus selle alla. *Mandala keskse mõtte või idee ümber kogutakse autori vahetute tunnete ja mõtete ajel märksõnadena teemaga seonduvaid nähtusi, probleeme, mõisteid, nimesid jm. Hiljem saadud märksõnad rühmitatakse. Mandala keskse idee või mõtte võib leida valmis märksõnana kirjandi pealkirjast või tuletada ise teemast lähtuvalt, neid võib olla kaks või enam. *Mõistekaart see on edasiarendatud mandala, kus tekivad märksõnade ahelad, moodustuvad rühmad kindlate tunnuste alusel. Arutluse aluseks võib olla järgmine ahel: teema alateema probleem probleemi sisu näited lahendused. *Kuubi-meetod viis, mis võimaldab analüüsida nähtusi ja neis sisalduvaid probleeme kuuest lähtepunktist: 1.kirjeldamine; 2.võrdlemine; 3.analüüsimine; 4.üldistamine; 5.rakendamine; 6.argumenteerimine. Seda on lihtne teha kuue märkmepaberi abil. Oluline on, et kogutud mõtted oleks korraga vaadeldavad.
küsimus lahtri ülaserva, vastus selle alla. * Mandala keskse mõtte või idee ümber kogutakse autori vahetute tunnete ja mõtete ajel märksõnadena teemaga seonduvaid nähtusi, probleeme, mõisteid, nimesid jm. Hiljem saadud märksõnad rühmitatakse. Mandala keskse idee või mõtte võib leida valmis märksõnana kirjandi pealkirjast või tuletada ise teemast lähtuvalt, neid võib olla kaks või enam. * Mõistekaart see on edasiarendatud mandala, kus tekivad märksõnade ahelad, moodustuvad rühmad kindlate tunnuste alusel. Arutluse aluseks võib olla järgmine ahel: teema alateema probleem probleemi sisu näited lahendused. * Kuubi-meetod viis, mis võimaldab analüüsida nähtusi ja neis sisalduvaid probleeme kuuest lähtepunktist: 1. kirjeldamine; 2. võrdlemine; 3. analüüsimine; 4. üldistamine; 5. rakendamine; 6. argumenteerimine. Seda on lihtne teha kuue märkmepaberi abil. Oluline on, et kogutud mõtted oleks korraga vaadeldavad.
3. Uudise tuuma otsustamine – Leida kõige olulisem fakt. Tuuma ehk fookuse valimine on uudisetegemise protsessi kõige olulisem otsus. Esiteks, fookusest oleneb see, keda küsitletakse faktide ja kommentaaride saamiseks ja milliseid fakte otsitakse. Kui fookus pole paigas, siis küsitletakse valesid inimesi ja kogutakse fakte, mis pole olulised. Nii räägitakse olulisest vähe. Teiseks, tuum määrab, mille kohta otsida materjali kõige enam ja kõige enne. Lahti rääkida juhtlõik. Muud alateemad vaadatakse läbi lühidalt. Ka taust ja perspektiiv kirjutatakse keskse alateema kohta. Tuuma valimise kriteeriumid. Tuuma otsustamiseks on vaja teada, milline info sündmuses on kõige uudisväärtuslikum: mõju ühiskonnale, ebatavalisus, prominendid, konfliktid, värskus. Tuum ja faktid. Küsida: kas on olemas piisavalt fakte, et juhtlõiku valida? Mõnikord saab juba olemasolevate faktide põhjal ja osi fakte teadmata otsustada, millele keskenduda. Reporterit aitavad
Nii eeldused kui ka järeldused on propositsioonid (väited), mis tavaliselt on väljendatud lausetega. 4. Arutlemise võtted (analüüs, illustreerimine, definitsioon, klassifitsioon ja võrdlus) a) Analüüs nähtuse liigendamine osadeks. Tuuakse välja tervik, selle osad ja nendevahelised seosed. b) Illustreerimine näidete toomine ja teksti huvitavamaks muutmine. c) Definieerimine mõiste sisu täpne avamine või sõna või sõnaühendi tähenduse täpne selgitamine. d) Klassifikatsioon liigitus või rühmitamine vastavalt mingile jagamise aluseks võetud tunnusele. e) Võrdlus objektide kõrvutamine ühistunnuse alusel. Võrdluse vormilisteks tunnusteks eesti keeles on sidesõnad kui, nagu, otsekui, justkui, olev kääne, vahel ka mõttekriips või koma. 5. Kirjandi teemade liigid.
juhtlõiku, määrab ta sellega ülejäänud loo osade sisu: juhtlõik ütleb, milline on olulisem alateema ja millega tuleb juhtlõigu järelt edasi minna, juhtlõik näitab ära vaatenurga, millest sündmust käsitletakse ja määrab ära käsitluse tooni. • Uudise kirjutamist alustatakse alati juhtlõigu või tuumlõigu info ehk uudise fookuse valimisest. Alles siis tehakse teema arenduse osa, mis laiendab juhtlõigu infot, tausta ja perspektiivi. Teisalt, kui juhtlõik on korralikult valmis, siis on suur osa uudisest valmis. Seega tasub juhtlõigu kirjutamisele kulutada suur osa uudisekirjutamise ajast. • Kuid samas: igale loole ei ole võimalik head juhtlõiku kirjutada. Seega on oluline, et autor ei kulutaks kogu oma aega ja energiat juhtlõigu peale. Sel juhul on tulemuseks hea juhtlõik, kuid segane ja juhuslik lugu. JUHTLÕIK
Kommunikatsiooni protsess ei ole täiuslik üldjuhul mitte kunagi. Kommunikatsioon ei ole täiuslik, sest enamasti teade muutub teel saatjalt vastuvõtjale. Teate liikumist mõjutavad kaks tegurit : 1. Välised asjaolud (segamine, müra, tegevus väljas); 2. Sisemised tegurid (köha, rääkimine(kuidas räägib)). Lisaks nende kahele tegurile võib kommunikatsioon mõjutada kella aeg või hiline moraalilugemine, võõras koht, hääldus, halb nähtavus, tausta müra jne. Kirjaliku kommunikatsiooni puhul raskendavad teksti mõistmist kõige sagedamini ainestiku mitte tundmine ja keelelised tegurit : 1. Vigane keele kasutus; 2. Liiga pikad laused; 3. Tundmatud terminid seal juures liialt palju võõrsõnu; 4. Liigne kujunduslikkus (metafooride paljusus); 5. Vastuvõtjale võõras keel; 6. Murded ja släng. SUULINE JA KIRJALIK KÕNE . . . on keele kaks erinevat kasutus viisi. Suulise ja kirjaliku kõne erinevus tuleb
Karlsonpoliit © Kuidas kirjutada lõpukirjandit... ...ning miks? No tere päevast! Miskipärast oled saanud kätte selle faili ning tahad teada, et kuidas saab kirjutada lõpukirjandit. Õige vastus on pastakaga sinise või mustaga. Või siis tintenpeniga. Igatahes, see jutt mis ma siia kirjutan ei pruugi anda ülimat vastust, kuidas kirjutada sajapunktiline lõpukirjand, sest lõppkokkuvõttes sõltub see siiski Sinust endast kui palju tööd sa selle nimel oled teinud kolm aastat. Või siis 12 aastat. Aga fakt on see, et mõned viimased näpunäited paar kuud enne kirjandit võib see anda ning kes teab võib-olla on mõni nii julge, et harjutab neid näpunäiteid kaks kuud ning tema tulemus paraneb selle võrra tugevalt. Loodan, et aitab mitte ajab veelgi enam segadusse! Mis on lõpukirjand? Alustame kõige a
sarnasusi; 4) kirjeldab eesmärgipäraselt eset, olendit ja olukorda; 5) jutustab endast ja lähiümbruses toimunust; 6) kuulab mõtestatult eakohast teksti; 7) loeb õpitud teksti selgelt, ladusalt ja õigesti ning saab sellest aru, mõistab lihtsat plaani, tabelit, diagrammi ja kaarti; 8) loeb eakohast ilu- ja aimekirjandust; 9) kirjutab õpitud keelendite piires õigesti; 10) jutustab ja kirjutab küsimuste, pildi, pildiseeria, märksõnade või kava abil; 11) töötab tekstiga õpetaja juhiste alusel. Õppesisu ja õpitulemused klassiti 1. klass Õppesisu ja -tegevus klassi lõpetaja õpitulemused Suuline keelekasutus Suuline keelekasutus Kuulamine Kuulamine
allikmaterjalide kättesaadavust; erialakirjanduse olemasolu; oma võimeid ja huvisid; töö tegemiseks kasutada olevat aega. 5 Soovitav on keskenduda kitsamale ja konkreetsemale teemale, mis eeldab uurimisprobleemi. Uurimistöö algabki uurimisprobleemi püstitamisest. Uurimisprobleemi ei sõnastata küsimuse vormis, probleem kirjeldab tausta, põhjendades, miks on vaja uurimistööd läbi viia. Näide: Õppeveerandi lõpparuannetest selgub, et gümnaasiumiõpilased puuduvad palju ning nende õppetöö tulemused on madalad. Uurimisprobleemist kasvab välja uurimistöö eesmärk. Eesmärk näitab, mida antud tööga tahetakse välja selgitada või saavutada. Eesmärk peab saama uuringus täidetud ja seda võib töö käigus kohandada. Eesmärk on suunatud tulemusele (leida, avastada), mitte protsessile
Tallinna Ülikool Kriitiline lugemine ja kirjutamine referaat Katri Kraus EEP 2 Sisukord: Lugemine. Lugemisoskuse mõiste ........................................................................................... 3 Lugemine kui protsess .............................................................................................................. 6 Stiil ......................................................................................................................................... 10 Ki
Kirjutamine - veel ideid Sisukord: lk.2 Kirjutamistegevused/õpetajale lk.3 Uurimistegevused/õpetajale lk.4 Kunstitegevused/õpetajale lk.5 Vilumusi arendav tegevus/õpetajale lk.6 Ülesanded 1-3/õpetajale lk.7 Ülesanded 4-5/õpetajale lk.8 Ülesanded 6-7/õpetajale lk.9 101 kasutust lk.10 Kuidas on need sarnased?/õpetajale lk.11 Seosed lk.12 Võrdlused lk.13 Järjejutud lk.14 Legendid lk.15 Tegevused lk.16-18 Muistendi kirjutamise kavandamine lk.19-20 Kirjand lk.21 Kuidas hinnata isetehtud raamatut? lk.22 Raamatu hindamisleht lk.23-24 Uudise ülesehitus lk.25 Jutu ülesehitus lk.26-30 Näpunäiteid õpetajale Kirjutamistegevused Teatud väliskujuga raamatu valmistamine. Pisimõõtmelise raamatu valmistamine. Hiiglasuure raamatu valmistamine. Jutu koostamine piltmõistatuste kujul. Telegrammi kirjutamine. Kirja kirjutamine ühele kirjandusteose tegelasele. Mõistatuste kirjutamine. Elul
tahetakse jõuda. Soovitatav on valida teema, mida lugedes hakkab kohe mõte liikuma ja vaimusilmas on näha, kuidas sellist teemat uurima hakata. Arvesse võiks võtta ka antud teema edasise uurimise võimalusi. 5.2. Kirjandusega tutvumine Teemakohase kirjandusega tutvumine on oluline, kuna ainult nii on õpilasel võimalik endale selgeks teha töö teoreetiline taust. Kirjandusega tutvumist tuleks alustada mõne hea õpikutekstiga. Edasi otsida raamatuid raamatukogude andmebaasidest märksõnade kaudu. Samuti kasutada interneti otsingumootoreid (ära unusta allikakriitikat). Hea nipp on vaadata läbi töötatud allika kasutatud kirjanduse nimekirja sealt saab samuti väärt vihjeid teistele raamatutele. Oluline on otsida varasemaid sama valdkonna uurimusi ja tutvuda nende tulemustega. 10 Kirjanduse leidmisel abistab õpilast kindlasti juhendaja. Siinkohal kehtib reegel, et liiga vähe
ja tähenduslik üksiktermin (significant singular) ehk määratud kirjeldus (definite description), nt ,,kõige raskem inimene". ,,Eesti entsüklopeedias" defineeritakse pärisnimi ehk prooprium kui mingi objekti (nt inimese, inimrühma, looma, koha, eseme, asutuse) individuaalne, teda muudest sama kategooria objektidest eristav keeleline tähis. Üldjuhul ei ole eristavus täielik, selleks on vaja arvesse võtta ka konteksti. Näib, et see määratlus ei võimalda tegelikult eristada pärisnime tähenduslikust üksikterminist. Pärisnime erinevus tähenduslikust üksikterminist seisneb selles, et pärisnime puhul on tarvis peale üldiste keeleliste konventsioonide veel spetsiaalset konventsiooni, mis seob nime nimetatavaga. Esineb ka segavorme pärisnimest ja tähenduslikust üksikterminist, nt ,,Peetri isa". Esmapilgul näib, et pärisnimi ei ütle midagi objekti kohta, mida see tähistab, nimi on vaid nimetatavat
INIMKOMMUNIKATSIOON 1. Mis on inimkommunikatsioon? Inimkommunikatsioon ühise arusaamise loomine inimeste vahel. Siia kuuluvad ka sümbolid. 2. Miks on inimkommunikatsiooni õppimine vajalik? Inimkommunikatsiooni tähtsusele kuuluvad füüsiline heaolu, enesemääratlus ja tööalane kommunikatsioon. 3. Millised sõnumid on verbaalsed? Verbaalsed sõnumid on sõnadega kommunikatsioon. 4. Millised sõnumid on mitteverbaalsed? Mitteverbaalsed on sõnadeta või sõnadele lisaks. 5. Millised on võimalikud mürad inimkommunikatsiooni kanalites? Mürad inimkommunikatsiooni kanalites on kõik, mis moonutavad informatsiooni või segavad seda vastu võtmast. Võivad olla tehnilised ja semantilised.. 6. Mis vahe on kuulamisel ja kuulmisel? Kui sa kuuled inimest, siis sa kuuled lihtsalt tema kõne, aga kui sa kuulad inimest, siis sa pöörad tähelepanu ta jutule, kuuled ta jutu, saad aru ja jätad ta jutu meelde. 7. Milline on tagasiside roll inimkommunikatsioonis? Tagasisside roll on sellin
küsimus. Näiteks sonetti või ballaadi võib ette kanda üks inimene, teine tutvustab zanrit ja kolmas kindlustab heli- või pilditausta. Komöödiat ja tragöödiat on mõistlik ette lugeda ositi. Projektitöö planeerimise faasis teavitavad kõik rühmad õpetajat oma liikmete vastutusaladest: kes vormistab loovtöö kirjalikult õpetaja jaoks, kes sõnastab ja esitab zanritutvustuse, kes esitab/esitavad loovtöö, kes kujundab heli- või visuaalse tausta. Projekti ajaliselt planeerides tuleks nõuda, et loovtöö laekuks õpetajale kirjalikult vähemalt päev enne klassis ette kandmise tähtaega. Loovtöö zanriteks võiks pakkuda näiteks järgmisi: sonett, ballaad, muistend, muinasjutt, I vaatus komöödiast, viimane vaatus tragöödiast, novell, õudusjutt, katkend detektiiv- või kriminaalromaanist, ulmejutt, valm jne. Projektitöö puhul on õpilastel kohustus oma tööprotsessi reflekteerida, soovitavalt kirjalikus vormis
Uurimistöö ei saa piirduda pelgalt oma arvamuse kajastamisega ning järeldused ei pea olema üksnes positiivsed. Ka püstitatud hüpoteese võib vaidlustada. 5.5. Kokkuvõte Selles osas antakse hinnang, kas töös tõstatatud probleem leidis lahenduse ja millised on uurimistöö põhilised tulemused. Kokkuvõttes märgitakse ära, missugused küsimused jäid vastuseta või missugused uued probleemid võisid üles kerkida. Kokkuvõttes ei esitata uut materjali. Võib esitada ideid, mis suunas võiks tööd jätkata. Sobiv maht on u 1 lehekülg. 5.6. Kasutatud kirjandus Mida rohkem erinevaid materjale töö käigus on läbi töötatud, seda suurema väärtuse uurimistöö omandab. Kasutatud kirjanduse loetelus järjestatakse viitekirjed tähestikuliselt ilma neid nummerdamata (vt näidet). Raamatute puhul esitatakse järgmised andmed: autor, ilmumisaasta, pealkiri, (vajadusel
tööst, milles tuuakse: Autori ees- ja perekonnanimi (töö valmimise aasta). Töö teema. Õppeasutuse nimetus, õppetool. Töö liik ja maht, kirjandusallikate arv, illustratsioonide (tabelid, joonised) ja lisade arv ja maht. Töö eesmärk. Uurimisobjekt ja metoodika. Töö olulisemad tulemused ja järeldused. Võtmesõnad (5 kuni 8 sõna, mis kõige enam iseloomustavad antud tööd). Kokkuvõttes ei esitata seisukohti ega järeldusi, mida töö eelnevates osades pole käsitletud. Samuti ei viidata kirjandusallikatele. Diplomitöö puhul tõlgitakse eestikeelne kokkuvõte inglise või saksa keelde ja see kannab vastavalt nimetust Summary või Zusammenfassung ning paigutatakse eraldi lehele eestikeelse kokkuvõtte järel. 21 3.4. Sisukord Sisukord moodustatakse töös toodud peatükkide järjestuses koos alguslehekülje numbriga.
veebipõhise õppekeskkonna loomine, õppevahendite valmistamine (muusikainstrumendid, geomeetriliste kujundite mudelite komplekt, näitlikud, tabelid jms); õppija loodud õpilasfirma või tehnoloogiline lahendus; ühe õppija tööpraktika. Praktilise tööga kaasneb nõuetekohase struktuuriga teoreetiline osa – kirjalik analüüs, mille pikkus on 6–10 lehekülge (hõlmab sissejuhatust, töö põhiosa ja kokkuvõtet). Kirjalik analüüs avab praktilise töö tausta, lähtealused ja eesmärgid ning kirjeldab kontseptuaalset lahendust, töö aktuaalsust, tööprotsessi ja töö tulemust. Praktilise töö kirjutamisel tuleb kasutada kirjakeelt, mitte argikeelt ega slängi. Kui õppija kasutab praktilise töö teoreetilise osa kirjutamisel teiste autorite materjale (nt praktikaorganisatsiooni kodulehekülge), tuleb nendele ka nõuetekohaselt viidata ja koostada kasutatud allikate loetelu. Praktilisel tööl võib olla mitu õpilasautorit (v
Kui tähisele osutatakse tekstis, siis selle lõpus punkti ei ole (nt punkti 2.3.2 kohaselt) V Kokkuvõte on vastus sissejuhatus püstitatud probleemile (hea kokkuvõte võimaldab lugejal põhiteksti vahele jättes ikkagi aru saada, mida töös on käsitletud): lühidalt ja süstematiseeritult esitatakse kõige olulisemad järeldused, milleni töö käigus jõuti. Samuti kirjeldatakse ka tek- kinud ja edaspidist uurimist vajavaid probleeme, kuid uusi andmeid enam ei esitata. VI Kasutatud materjalide loetelu peab sisaldama kõiki allikaid, mida antud töö käigus ka- sutati ja millele on viidatud. Kasutatud allikate ja kirjanduse loetelu põhjal saab asjatundja otsustada kuivõrd pädev on töö autor antud temaatikas ja kas selles ka midagi uut võib leida. Kui on kasutatud mitut liiki allikaid, tuleks need ka vastavalt eristada: 1) kirjalikud allikad (arhiivimaterjalid, käsikirjalised materjalid, kirjavahetus, perioodika,
TEADMISTE LOOMINE • Teadmine kui kohanemisviis: homo sapiens sapiens – tark inimene. Ajaloost: tule kasutamine, ratta leiutamine, energiaallikad … • Teadmiste allikad: kollektiivne kogemus (suuline traditsioon/kiri), autoriteet, isiklik kogemus, uurimistöö … • Teadus – teaduslikku meetodit kasutava uurimistöö abil uue teadmise loomine • Teadusparadigma – põhimõtted, meetodid ja süsteem teaduspõhise teadmise loomiseks, säilitamiseks, kasutamiseks TEADMISTE TUNNUSED • Skeptiline eluhoiak. Tõestamata ei usu. Hirm absoluutsete tõdede ees • Ratsionaalsus. Mõistuseusk. Lääne tsivilisatsiooni alustala. • Kontrollitavus. Teadmise saamise protseduur on kirjeldatud ja järeletehtav. • Empiirialembus. Teadmine tuleb elust. • Meetodikesksus. Kuidas teadmine saadi? Keskne murekoht ja vaidlusteema. • Seostatus teadaolevaga. Teadmine süsteemi! • Avalikkus. Teaduse agre
Kui tähisele osutatakse tekstis, siis selle lõpus punkti ei ole (nt punkti 2.3.2 kohaselt) V Kokkuvõte on vastus sissejuhatus püstitatud probleemile (hea kokkuvõte võimaldab lugejal põhiteksti vahele jättes ikkagi aru saada, mida töös on käsitletud): lühidalt ja süstematiseeritult esitatakse kõige olulisemad järeldused, milleni töö käigus jõuti. Samuti kirjeldatakse ka tekkinud ja edaspidist uurimist vajavaid probleeme, kuid uusi andmeid enam ei esitata. VI Kasutatud materjalide loetelu peab sisaldama kõiki allikaid, mida antud töö käigus kasutati ja millele on viidatud. Kasutatud allikate ja kirjanduse loetelu põhjal saab asjatundja otsustada kuivõrd pädev on töö autor antud temaatikas ja kas selles ka midagi uut võib leida. Kui on kasutatud mitut liiki allikaid, tuleks need ka vastavalt eristada: 1) kirjalikud allikad (arhiivimaterjalid, käsikirjalised materjalid, kirjavahetus, perioodika, internet);
ja tähenduslik üksiktermin (significant singular) ehk määratud kirjeldus (definite description), nt „kõige raskem inimene“. „Eesti entsüklopeedias“ defineeritakse pärisnimi ehk prooprium kui mingi objekti (nt inimese, inimrühma, looma, koha, eseme, asutuse) individuaalne, teda muudest sama kategooria objektidest eristav keeleline tähis. Üldjuhul ei ole eristavus täielik, selleks on vaja arvesse võtta ka konteksti. Näib, et see määratlus ei võimalda tegelikult eristada pärisnime tähenduslikust üksikterminist. Pärisnime erinevus tähenduslikust üksikterminist seisneb selles, et pärisnime puhul on tarvis peale üldiste keeleliste konventsioonide veel spetsiaalset konventsiooni, mis seob nime nimetatavaga. Esineb ka segavorme pärisnimest ja tähenduslikust üksikterminist, nt ,,Peetri isa". Esmapilgul näib, et pärisnimi ei ütle midagi objekti kohta, mida see tähistab, nimi on vaid nimetatavat
Uurimistöö kirjutamise ja vormistamise juhend Tartu Gümnaasiumi õppekava järgi on üks eksami sooritamise vorme õpilase kirjutatud teaduslik töö, mille eesmärgiks on omandada: · teadusliku kirjandusega töötamise kogemus; · teaduslik väljendusoskus; · vormistusoskus. Gümnaasiumi eksamitöö on uurimistöö, mis on oma laadilt uurimus, mille tunnused on: · teoreetiline taust (kokkuvõte seni uuritud materjalist antud teema kohta); · erinevate uurimismeetodite kasutamine; · uurimistulemuste analüüs ja järeldused. 7.-9. klasside ja 10.-11. klasside eksamitöö võib olla ka referaat, mis on kokkuvõtlik teaduslik ülevaade mingist probleemist või teemast. Uurimistöö on pikaajaline protsess. Üht teemat on võimalik uurida või edasi arendada mitu aastat. Uurimistöö kirjutamise ja vormistamise juhend on õpilasele abiks töö teema valimisest kuni lõpliku viimistluse ja vormistuseni ning annab võimaluse objektiiv
Kava on kirjatööle eelnev punktide kogum mis lood üldise pildi kirjutatavast. Tuleb kirjutada et ei kirjutaks teemast mööda ja tekiks ülevaade tulevasest kirjatööst. 11. Mis on tekstistrateegia? - *Jutustamine... annab ülevaate mingist sündmusest *Kirjeldamine... puudub ajamõõde *Arutlemine... avab seosed nähtuste vahel. 12. Millised on arutlevad tekstistrateegiad? - *Üldiselt üksikule *Üksikult üldisele *Analüüs *Liigitamine *Põhjuslike suhete avamine. 13. Mis on struktureerimine? - *Lugejaks kehastumine *Sissejuhatuse struktureerimine *Põhiidee juures püsimine *Põhiidee väljaarendamine *Kokkuvõtte struktureerimine. 14. Mis peab olema kirjatöö sissejuhatuses? - *Äratama lugejas huvi *Andma lugejale märku, millise nurga alt 9.autor teemat käsitlema hakkab *Avama autori põhiidee *Olema lühike. 15. Mida tähendab põhiidee juures püsimine ja selle väljaarendamine? - põhiidee
Empiirilises uurimuses leitakse vastused teoreetiliselt põhjendatud uurimis- küsimustele empiirilise uuringuga. Empiirilises uuringus kasutatakse kasvatustegelikkuse uurimiseks kvantitatiivseid või kvalitatiivseid empiirilise uurimise meetodeid, mille valik sõltub uurimuse eesmärgist ja uurimisainest . Empiiriliste uurimuste ülesandeks on: · kirjeldada (kasvatustegelikkuse, selle nähtuste ja selles toimuva fikseerimine); · seletada (põhjuslike seoste tuvastamine ja avamine, nende tähenduse ja toimemehhanismide äraseletamine); · mõista ja tõlgendada ; · prognoosida (millegi kulgemise suuna ja viisi ettenägemine). Need teadusele omased üldised funktsioonid omandavad kasvatusteaduslikus uurimuses viimase eripärast, esmajoones aga lähtekohaks olevast paradigmast sõltuvalt spetsiifilised jooned, mis avalduvad uurimuse loogikas ja uurimisviisis. Ja ikkagi tuleb endale selgeks teha, kas tahetakse oma uurimusega midagi kirjeldada,
Intervjuu läbiviimine eeldab selle õppimist ja hoolikat kavandamist. Intervjueeritakse tavaliselt sellepärast, et uurida on vaja vähe inimesi, vastuseid soovitakse täpsustada, soovitakse põhjalikku teavet, soovitakse uurida raskeid või õrnu teemasid. Intervjuu liigitatakse: 1) Struktureeritud intervjuu ehk ankeetintervjuu. Abimaterjaliks on ankeet, mis teeb intervjuu läbiviimise lihtsaks. 2) Teemaintervjuu, kus intervjuu alateemad on teada. 3) Avatud intervjuu, kus alateemasid ei ole teada ning teemad võivad vestluse käigus muutuda. Ühe inimesega võidakse rääkida mitu korda. Vaatluse kaudu saadakse teada, mis tegelikult juhtub. Vaatluse eelis on see, et saadakse vahetut materjali, kuid selle saamine nõuab väga palju aega ning vaatleja kohalolek võib muuta sündmuste loomulikku kulgu. Vaatlus jaguneb süstemaatiliseks vaatluseks ja osalusvaatluseks. Süstemaatiline vaatlus viiakse läbi kindlates tingimustes
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
