Hädakaitse Sisekaitseakadeemia nõunik Priit Männik arvates on „hädakaitse“ hea ja selge termin. See moodustub sõnadest “häda” ja “kaitse”. See tähendab, et kõigepealt peab olema häda ning alles seejärel on õigus kaitsele. Kuid milles seisneb hädakaitse ja kus on selle piirid? Nagu juba öeldud, on hädakaitse vajalik vahetu õigusvastase ründe tõrjumiseks. Tegu ei ole õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri. Näiteks Tallinnas astus 2014 aasta alguses kohtu ette oma abikaasa tapmises süüdistatav
Hädakaitse Hädakaitse on tegu, mis on vajalik vahetu õigusvastase ründe tõrjumiseks. Hädakaitseseisund Hädakaitseseisund tekib vahetult olemasoleva või vahetult eesseisva õigusvastase ründe tõttu. Kui rünne pole õigusvastane ei teki ka hädakaitseseisundit ega õigust hädakaitsele. Näide: Kui isik ei täida politseiniku korraldusi ja politseinik kasutab inimese peal seejärel sundi, et oma töökohustusi ellu viia, ei teki inimesel hädakaitseseisundit, sest ta oleks pidanud kuuletuma verbaalsetele käsklustele. Inimlik eksimus Kui isik arvab ekslikult, et hädakaitseseisundit moodustavad asjaolud on olemas, aga ei ole, võidakse tema üle kohut mõistes seda arvestada kergendava asjaoluna. Rünne Rünne tähendab õigushüve ohustamist inimese poolt. Rünne on inimese tegu, mis on vastuolus õiguskorraga. Ründe kõige olulisem komponent on ründaja ohtlikkus ehk ründest tulenev oht. Õigushüved Rünne peab ohustama õigushüve. (Reeglina: elu, tervis, omand, vabadus
Hädaseisund (§ 29) Tegu ei ole õigusvastane, kui isik paneb selle toime, et kõrvaldada vahetut või vahetult eesseisvat ohtu enda või teise isiku õigushüvedele, tema valitud vahend on ohu kõrvaldamiseks vajalik ning kaitstav huvi on kahjustatavast huvist ilmselt olulisem. Huvide kaalumisel arvestatakse eriti õigushüvede olulisust (nt. inimese elu), õigushüve ähvardanud ohu suurust ning teo ohtlikkust. Sellisel juhul ei tule oht inimesest (välk, metslooma rünnak). Hädaseisund on selline seisund, millest saab välja tulla. Kahju peaks olema minimaalne (tapan näiteks krampis bullterjeri ära, kes mu lapse kaela kallal). Hädakaitse olema säästvaim (tee isik relvituks, võimetust). Hädakaitse seisundis olles peab olema Millal on hädakaitse piiride ületamine? Siis kui 1 ) puudub rünne või selle oht (nt. mulle näis nii, sest ta vaatas nii kurjalt otsa) või kui rünne on juba lõppenud 2) tõrjuda pole enam midagi, rünne on juba lõppenud
· Mittesüüline rünne on olukord, kus ründaja on süüdimatu või süüvõimetu -- vaimuhaige, laps, joobnu, samuti eksimuses või hädaseisundis olev isik. Hädakaitset on piiratud juhtudel, kui rünnatakse väga väikese tähtsusega õigushüve · Kaitse toodud näidete vastu on piiratud -- võimaluse korral tuleb taanduda või alustada kaitset defensiivselt ja alles hädavajaduse korral minna üle aktiivsele kaitsele Hädaseisund · Tegu ei ole õigusvastane, kui isik paneb selle toime, et kõrvaldada vahetut või vahetult eesseisvat ohtu enda või teise isiku õigushüvedele, tema valitud vahend on ohu kõrvaldamiseks vajalik ning kaitstav huvi on kahjustatavast huvist ilmselt olulisem. Huvide kaalumisel arvestatakse eriti õigushüvede olulisust, õigushüve ähvardanud ohu suurust ning teo ohtlikkust. Hädaseisund · Hädaseisundit võib määratleda kui vahetut ohtu
Hädakaitsepiirid ei ole selged Hädakaitse mõiste on sätestatud karistusseadustiku § 28. Aga mis siis hädakaitse on? Hädakaitse on kaitsjat ennast või teist isikut või nende õigusi ohustava õigusvastase ründe tõrjumine. Tegu, mis on hädakaitse olukorras toime pandud ei ole karistatav, kuid ainult siis kui ei ole ületanud hädakaitse piire. Hädakaitset saab eristada nii tsiviilõiguse raames kui ka karistusõiguse raames. Üldiselt kui inimene paneb toime mingisuguse teo, siis näeb seadusandja ette ka vastavad sanktsioonid ehk rakendatakse õigusnormi rikkunud isiku suhtes karistust. Kuid seaduses on sätestatud ka teo õigusvastasust välistavad asjaolud ehk asjaolud, mille esinemisel rikkujat ei panda enda teo eest vastutama - tema suhtes ei kohaldata karistust.
... . võidakse karistusele võtta isikut ainult selle kuriteo toimepanemise seaduse järgi, mis tol ajal kehtis. KÕ-s analoogia laiendav kasutamine on keelatud. Seadus kehtib ainult kuriteopanemise ajal kehtivaks olev ning piiris. Laiendab rakendamine on keelatud. ÕN tõlgendamine on lubatud ja vajalik, sest see on just nimelt vajalik, et mõista väljendite sisu ja teada saada, mida mõistetakse sõna all. Mis on vägivald, relvaga kallale tungimine, tervise kahjustamine (raske tervise kahjustamine, mis on raske)? Tabakeele arusaamad ja õiguskeele arusaamad ei pea lakkama. Mis ajaloolises situatsioonis ja mis on selle ÕA mõte ja eesmärk? Tõlgendamine on eelduseks süüteo subsumeerimiseks. Tegemist on kvalifitseerimisega (vastava § järgi, kuid sõna on sarnane kvalifitseeritud koosseisuga, võtsid uut sõna). Seaduse andja peab
A tegevuse puhul on probleem selles, kas vargus kasvas üle röövimiseks ja kas on tegemist täideviija ekstsessiga. a) Nii varguse kui röövimise eeldab asja hõivamist. Asja äravõtmine ehk hõivamine sisaldab 3 elementi: võõra valduse lõpetamine, uue valduse kehtestamine ja valduse ülekandumine, mis seisneb valduse murdmises ehk valduse üleminekus senise valdaja nõusolekuta. Antud juhul jäi hõivamine pooleli, kuna D sekkus. Siiski on tegu jõudnud katse staadiumisse. Vägivald tähendab KarS § 120-122 nimetatud tegu. Kuigi esialgu ei olnud A-l kavas vägivalda kasutada, tegi ta seda vargust takistama tõtanud D suhtes. Kuna selleks hetkeks ei olnud veel asja hõivamine lõpuni viidud, siis kasvas vargus üle röövimiseks. b) A kaldus kõrvale B-ga kokkulepitust. Ekstsessiga on tegemist siis, kui ühe kaastäideviija tegu väljus varem kokku lepitud piiridest. Oluline on tähele panna, et tulenevalt
Karistusõiguse üldosa kordamisküsimused 1. Karistusseadustiku üldosa mõiste, tähendus ja struktuur Karistusõigus määrab, millised teod on kuriteod ja millised väärteod ning milliseid karistusi nende eest määratakse. Karistusseadustik jaguneb üld-ja eriosaks. Üldosa § kuni 87 koosneb seitsmest peatükist, üldisemad alused. Eriosa §88-450 annab karistuste kirjeldused ja sanktsioonid nende eest Karistusõigus jaguneb: õpetus karistusseadusest, õpetus kuriteost õpetus karistusest.
Fariza Imanova MK13-TE2 Arutlus Hädakaitsepiirid ei ole selged Eesti karistusseadustikus on väga hea termin nagu ,,hädakaitse". Hädakaitse moodustub sõnadest ,,häda" ja ,,kaitse". Inimene peab olema hädas, mis nõuab tal leida moodust enda või teise isiku kaitseks. On selge, et hädakaitsel peavad olema ka teatud piirid, mida ei tohi ületada. Hädakaitsepiiride ületamisel on tegu juba seaduse rikumisega, mis võib lõppeda vanglakaristusega. Minu arvates hädakaitsepiirid Eesti karistusseadustikus pole selgelt välja kirjutatud, kuid
Süüteod jagunevad kuritegudeks ja väärtegudeks. 4. Kuriteo mõiste. Nimeta põhikaristused kuriteo eest Kriminaalkoodeksis ettenähtud kriminaalkorras karistatav tegu. Vangla, rahatrahv, ühiskondlik kasulik töö. 5. Väärteo mõiste. Nimeta põhikaristused väärteo eest. Väärtegu on Karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest. Seega võib väärtegusid sätestada erinevalt kuritegudest Karistusseadustiku kõrval ka teistes seadustes (näiteks Liiklusseaduses). Kuriteo menetlemisõigus on vaid kohtul, kuid väärteo menetlemise õigus on nii kohtuvälisel menetlejal (nt politsei, tolliamet, maa- või linnavalitsus) kui kohtul. Kohtusse saab ka kohtuvälise menetleja tegevuse peale edasi kaevata. Vangla, rahatrahv, ühiskondlik kasulik töö. 6. Töölepingu mõiste Tööleping on kokkulepe töötaja ja tööandja vahel, mille kohaselt töötaja kohustub tegema
KarS § 27. Õigusvastane tegu Õigusvastane on tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. Õigustavad asjaolud saavad tulla kas KarS, teistest eriseadustest, rahvusvahelistest konventsioonidest või rahvusvahelisest tavast. Seega on see ampluaa üsna lai. KarS ise annab meile neli varianti: 1. Hädakaitse, 2. hädaseisund, 3. kollisioon ja 4. eksimus õigusvastases asjaolus. Õigustavad asjaolud tulevad ka nt omaabi AÕS. Seejuures,aga ei tohi hädakaitse piire ületada. Õigustavad asjaolud tulevad ka KrMS § 217, mis annab võimaluse kinnivõtta ja toimetada kahtlustatav isik... Kuriteo matkimine – riigile antakse õigus panna toime kuritegu, et tuvastada raskemad kuriteod (nt narkootiliste ainete ostmine või altkäemaksu andmine).
· Hädakaitse peab olema sobiv (vajalik), aga väärtuste kaalumist põhimõtteliselt ei eeldata · Siiski on keelatud hädakaitsepiiride ületamine, muidu muutub kaitse ise õigusvastaseks ründeks (siiski siin proportsionaalsust ei nõuta, vaja on vaid, mitte ületada hädakaitsepiire) Seega tegu, mis on tehtud hädakaitseseisundis ja seaduses toodud tingimusi järgides, ei ole õigusvastane, st ON LUBATUD. Hädaseisund · Hädaseisund on ohtlik olukord, mida teatud eeldustel võõrastesse õigushüvedesse sekkudes vältida võib · Hädaseisundi puhul puudub õigusvastane rünne vaid ähvardab või eksisteerib oht (see võib ka olla muu hulgas looma "rünne", aga ka inimese rünne, mis ei ole kantud tahtest) · Hädaseisund annab õigustuse ohverdada üks hüve teise hüve päästmiseks · Seetõttu tuleb hüvesid kaaluda (ei ole lubatud ohverdada väärtuslikumat hüve vähemväärtusliku
kohustuse täitmist. Selline suhe omakorda saab tuleneda eelkõige lepingust. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. 13. Äriõigus (Õigusõpetus, ptk. 10, lk. 194-218) Äriõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib ühiskonnas toimuvat vahetusprotsessi kõige laiemas tähenduses, sealhulgas selles protsessis osalevate majandusüksuste asutamise ja lõpetamise korda ning nende tegevuse aluseid. 14. Karistus – süütegude ligiitus, hädakaitse, hädaseisund, objektiivne- ja subjektiivne süüteokooseis (Õigusõpetus, ptk. 14)[Jaan Sootak (et al), Karistusõigus (Tallinn: Juura, 2012)] Süüteod jagunevad kuritegudeks ja väärtegudeks. Hädakaitseseisund – on seotud õigusvastase ründe tõrjumisega. Tegu ei ole õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid,
§ 133. Kaitseliitlane ilmub alati oma teenistuskohuste täitmisele temale väljaantud relvaga, kui see käsu korras ei ole teisiti korraldatud. Kaitseliidu relva kandmine on keelatud väljaspool kaitseliidu tegevust, kus see seltskondlike mõistete järele ebakohane või ebasünnis, nagu: usulistel talitustel, avalikel pidustustel, koosolekutel, alkoholi-müügikohtades, einelaudades jne. § 134. Relvaga ümberkäimise juures peab kaitseliitlane alati pidama meeles, et relva tarvitatakse ainult seadusega lubatud tõsistel silmapilkudel. Laskeharjutusi võib pidada pealikute või laskejuhatajate korraldusel ja ainult selleks määratud laskeradadel. Kaitseliidu relva tarvitamine jahipidamiseks, juhuslikuks paugutamiseks, isiklike vahekordade õiendamiseks jne. on kategooriliselt keelatud. § 135. Kaitseliitlane on kohustatud temale väljaantud relva hoidma kuivas
sanktsioonidega. Ta määrab kindlaks samuti kohustused, mille täitmist riik nõuab vajaduse korral ka sanktsioonide ähvardusel. Karistusõiguse kehtestamisel ja kohaldamisel arvestatakse ka rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtteid ja norme, mis vastavalt põhiseaduse §-le 3 on Eesti Vabariigi õigussüsteemi lahutamatuks osaks. Karistusõiguse peamiseks allikaks on karistusseadustik (edaspidi KarS, RT I 2002, 86, 504; 2007, 11, 51). Karistusseadustiku väljatöötamise aluseks võeti 1975.a Saksa karistusseadustik ja 1994. a Prantsuse Code Penal ning selles võib leida ka Eestis varem kehtinud kriminaalseaduste, eelkõige kriminaalkoodeksi (edaspidi KrK, RT I 2001, 78, 452) sugemeid. Karistusseadustik võeti vastu 6.juunil 2001.a ning see kehtestati eraldi seadusega (karistusseadustiku rakendamise seadus, edaspidi KarSRS, RT I 2002, 56, 350; 2006, 46, 333 ) 1. septembrist 2002. a. Karistusseadustiku väljatöötamise eesmärgiks oli:
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Õiguse seos riigiga. Õiguse seos poliitikaga. Õiguse seos riigiga. Riik ja õigus on omavahel lahutamatus seoses, sest riik annab temale vajalikele käitumisreeglitele üldkohutstusliku jõu. Õiguses väljendub riigi tahe. Riigi tahe kujuneb poliitilise süsteemi ehk organisatsiooni kaudu. Demokraatlikus ühiskonnas kuuluvad poliitilisse süsteemi mitmed elanikkinna organisatsioonid, mis tegelevad ühiskonna juhtimisega. (erakonnad, ametiühingud, noorsoo-organisatsioonid, usuühingud) Need org-d vahendavad oma tahet riigi seadusandlikku organisse – parlamenti. Parlemendis summeruvad need tahted riigi tahteks, mis vormistatakse seadusena. Mida demokraatlikum on riik, seda rohkem vastab seaduses sätestatud riigi tahe kogu elanikkonna huve väljendavale üldisele tahtele. Riigi tahe vastab ka enamuse arusaamadele moraalist, vabadusest ja võrdsusest. Õigus on riigivõimu teostamise vahend, mille abil riik loob tingimused oma eesmärkide saavu
Teo õigusvastasust välistavad asjaolud: 1) Hädakaitse (KarS § 28) - õigusvastase ründe tõrjumine. Hädakaitse piiride ületamine on kaitse ilmne mittevastavus ründe iseloomule ja ohtlikkusele. Hädakaitse seisund kestab seni kui kestab reaalse ründe oht. Putatiivne ehk näiline hädakaitse nt. klassivend lollitas mängurelvaga; inimene ei kanna vastutust sellise hädakaitse eest. Lähtutakse enda kaitsja arusaamadest. 2) Hädaseisund (KarS § 29) tegevus, millel on küll õigusrkkumise tunnused, kuid pandi toime ohu kõrvaldamiseks, kui seda ohtu antid asjaoludel ei saanud kõrvaldada muude vahenditega ja kui põhjustatud kahju oli ärahoitust väiksem. 3) Kurjategija kinnipidamine on seotud mõnikord tema poolt vastupanu osutamisega, mille ületamisel võib talle kaasneda tervisekahjustus või materjaalse kahju tekitamine, mõnikord isegi elu kaotamine.
osas. Kuigi materjal koosneb neljast osast, moodustab ta siiski ühtse terviku, andes konspektiivse, referatiivse ülevaate Eestis kehtivas karistusõiguses isiku karistamise aluste põhimõtetest. 1. SÜÜTEOKOOSSEIS Süüteokoosseis on seadusandlikult tüpiseeritud ebaõigus,. Kuriteokoosseisud paiknevad karistusseadustiku eriosas, kus nad moodustavad kuritegudeks loetud tegude ammendava kataloogi. Väärtegude koosseisud võivad paikneda kas karistusseadustiku eriosas ( kus neist on vaid üksikud) või vastavas eriseaduses. Kolmeastmelise süüteomõiste korral moodustab süüteokoosseis karistatava teo esimese astme, olles rünnatud õigushüve kaitsemehhanismi esmase astme põhialuseks. Süüteokoosseis hõlmab endasse nii objektiivselt toimepandu, kui ka toimepanija mõttemaailma. Ehkki teo välised ja tegija sisemaailma kuuluvad tunnused moodustavad terviku ning on omavahel seotud, tuleb neil vahet teha. Seepärast eristatakse
välja). 11. Mis erinevus on hädakaitseseisundil ja hädaseisundil? Hädaseisund- tegevus, millel on õigusrikkumise tunnused, kuid pandi toime ohu kõrvaldamiseks, mis ähvardas hädasolijat või teist isikut või nende õigusi või ettevõtte, asutuse või organisatsiooni õigusi või riigi huvisid. Ei ole õigusrikkumine, kui seda ohtu antud asjaoludel ei saadud kõrvaldada muude vahenditega ning kahju ei ole ähvardanud ohuga võrreldes ebamõistlikult suur. Nt. Tuletõrjujate tegevus. Hädaseisund tekib õiguslikult kaitstavat objekti ähvardab oht ja ohuallikaks on erinevad jõud, nt loodusjõud, seadmed, mehhanismid ja muu. Hädakaitseseisund- hädakaitse on kaitsjat ennast, teist isikut või nende õigusi, ettevõtte, asutuse või organisatsiooni õigusi või riigi huvisid ohustava õigusvastase ründe tõrjumine, hädakaitse eesmärgiks on kaitsta seaduslikult õiguskorra huve. Hädakaitses toimepandud tegu, sh ka ründajale kahju tekitamine ei ole õigusvastane tegu
ülesütlemist tööandjale põhjendama. 10) Tööandja võib erakorraliselt lõpeada töölepingu juhul kui põhjuseks on näiteks töölise isik. Näiteks ta viibib tööl joobesseisundiv või tekitab ettevõttele kahju ja ei reageeri hoiatustele. 11)Tööandja ei tohi koondada: 1. rasedat; 2. töötajat, kellel on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele; 3. töötajat, kes kasutab lapsehoolduspuhkust või lapsendaja puhkust. 12) Hädaseisund Tegevus, millel on küll kõik õigusrikkumise tunnused, kuid, mis pandi toime ohu kõrvaldamiseks, mis ähvardas inimest, ettevõtet, nende õigui või riigi huve. Oht peab olema reaalne, näiteks loodusjõud, seadmed, mehhanismid. Hädakaitseseisund eeldab kas vahetut rünnet või eelseisva ründe vahetu ohu loomist. Rünnatav ei pea ootama reaalse ründeni, see asetaks ta liialt suurde ohtu. Vahetu rünne on ka käitumine, mis küll
Kaitsetahe Hädaseisund I Objektiivne koosseis 1. Hädaolukord a. Oht õigushüvele b. Ohu vahetus 2. Päästmistoiming a. Vajalikkus i. sobiv ii. säästvaim b. Proportsionaalsus c. Kohasus II Subjektiivne koosseis Teadlikkus hädaseisundis viibimisest ÕV -kannatanu eeldatav nõusolek - avalik-õiguslikud erinormid 1) riigi tegevusest tulenevad ohud 2) avaliku võimu tegevuse õigustatus: hädaseisund, piinamiskeeld, lennuki allatulistamine Varguse koosseis Objektiivne koosseis 1. Objekt a. võõras asi b. vallasasi 2. Võõra vallasasja äravõtmine a. võõra valduse murdmine b. uue valduse kehtestamine 3. Erisubjekt a. isik, kes murrab valduse ja kehtestab uue valduse omastamise eesmärgil Subjektiivne koosseis 1. Omastamise eesmärk a. Ilmajätmine ja enda kasuks pööramine b
Karistusõiguse üldosa kordamisküsimused 1. Karistusseadustiku üldosa mõiste, tähendus ja struktuur Karistusõigus määrab, millised teod on käsitletavad süütegudena ja milliseid karistusi nende eest määratakse ehk karistusõigus määrab kindlaks nende ühiskondlike suhete ringi, mis on riigi kaitse all ja mille rikkumine toob kaasa karistuse. Alates 1. septembrist 2002 kehtib Eestis ühtne karistusõigus karistusseadustiku näol. Karistusseadustik jaguneb üld-ja eriosaks. Karistusseadustiku üldosa annab teo karistatavuse alused üldiselt ning jaguneb kolmeks põhiosaks: õpetus karistusseadusest, õpetus kuriteost ja õpetus karistusest. Üldosa koosneb seitsmest peatükist. Esimene peatükk käsitleb üldsätteid, teine peatükk süütegu ja peatükid kolmest seitsmeni karistusega seonduvat. Karistusõiguse ülesanne on kõige olulisemate õigushüvede (põhiväärtuste) kaitse
ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine). (2) (2) Koondamine on ka töölepingu erakorraline ülesütlemine: 1) tööandja tegevuse lõppemisel; 2) tööandja pankroti väljakuulutamisel või pankrotimenetluse lõpetamisel, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. 11. Mis erinevus on hädakaitseseisundil ja hädaseisundil. Hädaseisund tegevus, millel on õigusrikkumise tunnused, kuid pandi toime ohu kõrvaldamiseks, mis ähvardas hädasolijat või teist isikut või nende õigusi või ettevõtte, asutuse või organisatsiooni õigusi või riigi huvisid. Ei ole õigusrikkumine, kui seda ohtu antud asjaoludel ei saadud kõrvaldada muude vahenditega ning kahju ei ole ähvardanud ohuga võrreldes ebamõistlikult suur. Nt tuletõrjujate tegevus.
ÕIGUSÕPETUS 1. Nimeta õigusvastasust välistavad asjaolud Õigusvastasuse välistab esiteks kannatanu nõusolek. Näiteks omaniku nõusolek tema omandi kasutamiseks välistab seda omandit kasutanud isikut omandiõiguse rikkumises. Nõusolek peab olema õiguspärane. See nõusolek ei tohi olla suunatud sotsiaalselt kahjulike tagajärgede saavutamiseks N tapmiseks. Peab olema tahtlik ja antud teovõimelise isiku poolt. Ei ole õigusvastane ka tegu, mille paneb toime isik talle pandud (kutse või teenistus)kohustuste täitmisel. Õigusvastane tegu ei ole ka tegu mis on suunatud oma õiguste teostamisele, kuigi sellega tekitakse kahju teistele isikutele. Teatavates piirides välistab õigusvastasuse ka alluvale poolt kohustusliku käsu täitmine
..........................................................22 KASUTATUD KIRJANDUS........................................................................................................................ 23 2 Sissejuhatus Karistusõigus ehk kriminaalõigus Õigus on riigivõimu poolt kehtestatud üldkohustuslik käitumisnormistik, mis sisaldab nii keeldusid kui ka õigustusi. See loob võimaluse indiviididele valida õiguspärane käitumine. Õigusnormide täitmise tagamiseks on kehtestatud vastav materiaalõiguslike ja karistuslike sanktsioonide süsteem. Alates 1960-ndatest aastatest kuritegusid käsitlevat õigusharu nimetati kriminaalõiguseks. Samuti kuriteo avastamist ja selle eest vastutuse kohaldamist reguleeris kriminaalmenetluskoodeks. Käesolevaks ajaks on koostatud uued vastavad seaduseelnõud, mis Riigikogu poolt vastu võetud ning kehtivad
elust enesest jpm. 1. KARISTUSÕIGUSE ÜLESANDED JA PÕHIMÕTTED Üldises õigussüsteemis on karistusõiguse üleanne määrata karistus tegude eest, mis on seadusevastased. Karistusõigus peab kaistma isiku kui õigussubjekti hüvesi, tegema kindlaks, et ei piirataks isikuvabadusi. Karistusseadus kaitseb samamoodi ka riiki ning see peab aitama kaasa riigi ja isiku vaheliste kokkulepete leidmisele. Karistusseadustiku eelnõu ettevalmistamisel lähtuti sellest, et regulatsioon peaks olema riigi seisukohalt võimalikult mõjus ning kasutoov. Karistusõigus määrab, mis on süütegu ning millised on nende eest kohaldatavad karistused. Karistusõigusega on paika pandud millised on õiguslikud alused kohtu ja õiguskaitseorganite tegevuses ning määrab nende põhiprintsiibid. See on vajalik, et kaitsa isikut rünnete eest, mis ei ole õiguse ning kehtiva seadusega kooskõlas
kujutab endale ekslikult ette asjaolusid, mis välistaksid teo õigusvastasuse. Sellisel juhul vastutab isik seaduses sätestatud juhtudel ettevaatamatusest toimepandud süüteo eest. Isik, kes tegu toime pannes ei tea asjaolusid, mis objektiivselt välistavad tema teo õigusvastasuse, vastutab süüteokatse eest. Kohus võib sel juhul kohaldada käesoleva seadustiku §-s 60 sätestatut. 13. Mis erinevus on hädakaitseseisundil ja hädaseisundil? 1. hädaseisund ka üldsuse õigushüvede kaitseks; 2. üldreeglina põhjustab ohu mitte inimene; 3. võimalik on ohtu kõrvaldada vaid teisele isikule kahju tekitamisega; 4. tekitatav kahju peab olema väiksem ärahoitavast; 5. ohu õigushüvele tuvastab nn objektiivne vaatleja, kes mõtteliselt on selles seisundis; 6. hädaseisundi korral kahjustatakse ühe õigushüve päästmiseks teise, asjasse-puutumatu kolmanda isiku õigushüvesid 14. Mida tähendab süüdimatus.
3. Surnuks tunnistamine, eeldatakse, et inimene on surnud ilma kindla faktita 4. Prejuditsioon, eeldus, et kõik õiguslikud dokumendid on tõesed, kuni pole tõendatud vastupidist Juriidiliste faktide olemasolu või puudumine tehakse kindlaks juriidiliste tõendite abil. Juriidiline tõend on teatud viisil fikseeritud jäljend tegelikkuses aset leidnud sündmusest või teost. Õigusrikkumine ja juriidiline vastutus Isikute käitumine võib olla nii õiguspärane kui õigusvastane. Kui käitumine pole õigusega reguleeritud, on see õiguspärane käitumine. Õigusrikkumine on juriidiline fakt, mis kujutab endast süülist õigusvastast tegu, mille on toime pannud deliktivõimeline isik. See on juriidilise vastutuse aluseks. Igasugune inimese käitumise akt moodustub neljast elemendist: 1. Subjekt Subjekt on deliktivõimeline isik. Organisatsioon saab olla õigusrikkujaks ainult oma tegevusvaldkonnas.
<** TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA 1. SISSEJUHATUS ERAÕIGUSESSE. TSIVIILÕIGUSE MÕISTE 1.1 Eraõigus ja avalik õigus Õigusest saab rääkida peamiselt kahes tähenduses: 1) objektiivse õiguse tähenduses 2) subjektiivse õiguse tähenduses Objektiivne õigus – õigusnormide kogu; õigusnorm – riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel (3 olulist tunnust!); üks liik sotsiaalsetest normidest Subjektiivne õigus – riiklikult tagatud käitumisvõimalus kas ise teatud viisil käituda või nõuda vastavat käitumist teistelt isikutelt Edasi läheme objektiivse õigusega. Objektiivne õigus jaguneb kaheks suureks osaks: 1) AVALIK ÕIGUS 2) ERAÕIGUS; seda õigusnormide mõttes (õigusnormid jagunevad era- ja avaliku õiguse normideks). Eraõiguse ja avaliku õiguse eristamise 3 olulisemat kriteeriumi: 1) Huviteooria – see eristamine tuleneb Rooma õigusest; avalik õigus on s
TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA 1. SISSEJUHATUS ERAÕIGUSESSE. TSIVIILÕIGUSE MÕISTE 1.1 Eraõigus ja avalik õigus Õigusest saab rääkida peamiselt kahes tähenduses: 1) objektiivse õiguse tähenduses 2) subjektiivse õiguse tähenduses Objektiivne õigus õigusnormide kogu; õigusnorm riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel (3 olulist tunnust!); üks liik sotsiaalsetest normidest Subjektiivne õigus riiklikult tagatud käitumisvõimalus kas ise teatud viisil käituda või nõuda vastavat käitumist teistelt isikutelt Edasi läheme objektiivse õigusega. Objektiivne õigus jaguneb kaheks suureks osaks: 1) AVALIK ÕIGUS 2) ERAÕIGUS; seda õigusnormide mõttes (õigusnormid jagunevad era- ja avaliku õiguse normideks). Eraõiguse ja avaliku õiguse eristamise 3 olulisemat kriteeriumi: 1) Huviteooria see eristamine tuleneb Rooma õigusest; avalik õigus on see, mis lähtub Rooma riigi
toimega. Määrab kindlaks selle isiku õigused ja kohustused. Oma iseloomult on õiguse rakendamise akt seega juriidilise fakti tähendusega. Individuaalseid juriidilisi akte tuleb eristada ka tsiviilõiguslikest tehingutest - tsiviilõiguslikus tehingus väljendub mõlema suhtepoole tahe. Õigusrikkumise mõiste ja koosseis Inimsese käitumine õiguslikust asbektist vaadatuna võib olla kas õigusnormidega kooskõlas ehk õiguspärane või õigusnormidega vastuolus ehk õigursikkumine. Õiguspärane käitumine on õigusnormidega ettenähtud kohustuslik, soovitatav või lubatav õigussubjekti käitumine. Õigurikkumine aga on õigusnormidega vastuolus olev tegu,mille on toimepannund deliktivõimelike isik jam is on juriidilise vastutuse aluseks. Sealjuures igasugune käitumisakt moodustub nelja elemendi ühtsusest: 1. Käitumise subjekt 2. Subjektiivne külg 3. Käitumise objekt 4. Objektiivne külg
Eelkõige § 1045 lõikes 1 sätestatud asjaolud omavad keskset tähendust õigusvastsuse tuvastamisel. 17 2. etapis kontrollitakse seda, kas ei esine õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Asjaolud on sätestatud §-s 1045 lõikes 2. Õigusvastsust välistavate asjaolude tõendamise koormis on kostjal ehk kahju tekitajal. Näide: A tekitab B-le kehavigastuse. Kõigepealt kontrollime, kas selline käitumine on õigusvastane. Seejärel tuleb vaadata, kas A kehavigastust tekitades ei käitunud
Aegumine võib ainult vahel olla. Tapan kaks ära lähen vangi, ja siis lähen edasi tapma. Juriidiline retsidiivsus tuleb vahepeal. Vähemalt teist korda- kõik korduvus (retsidiiv)- faktiline, juriidiline.. peab olema esimese tapmise tahtlus. Röövimine või omakasu motiiv- seoses röövimisega, seega see ei pea olema röövimise ajal, vaid võib kaasneda, tahan vara kätte saada ja arvan, et hakkab vastu ja löön maha. Või satub omanik peale ja löön ta maha. Vägivald võib olla vahend vara enda kätte saamiseks või enda kätte jätmiseks. Tahan sõrmust kätte saada või tapan su. Saan kätte ja omanik hakkab taga ajama, siis ähvardan teda vägivallaga või maha löömisega. Omakasu motiiv- isik soovib saada sellest tapmisest tulenevad kasu. Rahakoti kätte saades suureneb enda varaline sfäär. Või vabanemine kulutustest - löön võlausaldaja maha. Ei oma mingit juriidilist tähtsust, kas ta
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
