Eetikakoodeksi moodustavad kodifitseeritud ehk kirja pandud eetikanormid. Seega ranges tähenduses ei saa rääkida eetikakoodeksist, mis ei ole kirja pandud, kuigi see võib olla kõigile teada ja ka kõikide poolt järgitav. Viimasel juhul on tegemist pigem tavamoraali, südametunnistuse vms. Sisu järgi saab eetikakoodekseid jagada selle põhjal, milline on nende iseloom: normatiivsed (sisaldab käitumisnorme, mille täitmist rangelt oodatakse); väärtustele tuginevad (deklaratsioonid ettevõtte moraalipoliitika kohta); sotsiaalseid kohustusi võtvad (ehk väljapoole suunatud). Roll: Mõnede elukutsete raames võib tekkida mitmeid eetilisi probleeme ja dilemmasid ning siis on hea, kui on olemas eetikakoodeks, mis on toeks kindlas valdkonnas tekkivate moraaliprobleemide lahendamisel ja õigete käitumisviiside valikul. Kui keerulise ja muutliku keskkonna tingimustes
vaba valik. Väärtused: – Läbipaistvus – avaliku võimu läbipaistvuse suurendamine – Vastutus – otsustest ja protsessidest teadlikolek; võimuteostamise “valvamine” – Autonoomia – enesemääramisõigus; eneseteostamine, väljendusvabadus – Inimväärikus – õigustest kinnipidamine; väärikuse kaitsmine; isikuandmete kaitsmine – Privaatsus – eraelu puutumatus; korrespondentsi saladus; isikuandmete kaitsmine – Tõesus – andmete kontrollimine ja parandamine; – Usaldus – seotud konfidentsiaalsusega 3. Eetikakoodeksite roll. Võimalikud probleemid Eesti ja teiste riikide näitel. Eesti eetikakoodeks on aktsepteeritud kõikide Eesti meedia organisatsioonide poolt ning mõlemad pressinõukogud teevad õigusmõistmist selle alusel. Selle
ebaproffesionaalselt ja püüda võita tagasi nende inimeste usaldus, kellele nad oma teoga olid liiga teinud. Teisest küljest oli ajakiri selle skandaaliga saanud oma mainele väga tugeva hoobi, sellest taastumine oleks võtnud kaua aega. Minu arvates on antud juhul mindud kergemat teed, ajalehe sulgemiseni. Teema vaibub nii kiiremini maha ja küll tulevikus antakse välja sarnane ajaleht, lihtsalt teise nimega. SUHTLEMINE AJAKIRJANIKEGA Õ.lk 39 Pressisõbra tiitel: Ivari Padar (2008) Heili Sepp (2012) Mart Laar (1994) Siim Kallas (1995) Ingrid Rüütel ( 2001) Juhan Kivirähk (2007) Pressivaenlase tiitel: Kristen Michal (2012) Toomas Hendrik Ilves (2010) Urmas Kukk (2008) Lennart Meri (1994 ja 1999) Andres Lipstok (2005) Andrus Ansip (2007) Õ.lk 41 /3
1 ÕIGUS PRIVAATSUSELE JA ANDMEKAITSE 1 ÕIGUS PRIVAATSUSELE Ühiskonna ja isiku individualismi arenedes jäi tavaõigusest ja käibivatest moraalinormidest inimese privaatsuse kaitsmisel väheks. Lisaks moraalsele hukkamõistule privaatsusõiguse rikkumisel tekkis vajadus ka efektiivsete õiguskaitsevahendite järele. Üldiselt on levinud arusaam, et privaatsus on hüve, mille kaitset õigussüsteemist otsivad peamiselt nn kuulsad inimesed. Õiguslikult ei ole õigus eraelule sugugi väljavalitute hüve, vaid tegemist on nn igaühe õigusega, mis tähendab seda, et õigust privaatsusele on õigus nõuda igal inimesel sõltumata tema ühiskondlikust, majanduslikust vm kuuluvusest. Privaatsus on igaühe õigus. Igal inimesel on õigus enesemääratlusele ning õigus, et tema isiklikke valikuid austataks nii riigi kui teiste isikute poolt
Läbipõlemissündroom Referaat SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................ 3 1 LÄBIPÕLEMISSÜNDROOMI OLEMUS ...................................................................
1 I LOENG: RIIGIÕIGUSE PÕHIKÜSIMUSED Riik (rahvas, territoorium) kindla territooriumiga suverääne üksus – juriidiline lähenemine Õigus on sotsiaalne kord, mis reguleerib inimeste omavahelisi suhteid. Riigiõigus on õigusnormide kogum, mis määrab kindlaks ühiskondliku korra põhialused, riigiorganite moodustamise korra, pädevuse, nende vastastikused suhted, tegutsemise põhimõtted ja üksikisiku põhiõigused, vabadused ja kohustused. Riigiõiguses puuduvad sanktsioonid.Riigiõigus pole üldine, tema sisu on igas riigis erinev. Rahvusvaheline õigus on riigiväline, ta vaatelb riiki kui üksust. Riiki eesmärk, ülesanded, tegevuspiirid Julgeoleku tagamine Sotsiaalne, majanduslik, kultuuriline heaolu Üksikisiku õiguste ja vabaduste tagamine Õigus tegeleda ainult sellega, mis on PS väljendatud Rahvusvahelises õiguses loetakse riigiks üksust, millel on järgmised elemendid:territoorium, rahvas,
Oleksin ma edukas ettevõtja? Paulo Coelho on oma raamatus ,,Alkeemik" lausunud järgmist: ,, Kui sa midagi väga tahad aitab sind selles kaasa salamisi kogu maailm." Seega ma leian, et mitte miski siin planeedil Maa pole võimatu ning mu omad kogemused näitavad, et võimatu pole ka pea ees tundmatusse ärimaalima sukelduda ning lõpuks ikka tunda enda seal justkui kala vees. Mina ettevõtjana. Kui aus olla olen ma kogu oma mäletatava elu endale ette kujutanud seda, et kui ma kord suureks kasvan juhin ma oma isikliku ettevõtet. Ma mäletan kusagilt kaugest lapsepõlveajast, kuidas ma mõtlesin välja mänge ja olukordi, kus mina olin ärijuht ning kujutasin endale ette, kuidas ma oma alamaid juhendan, neile tegevust otsin ja kui edukas see lõppkokkuvõttes on. See on ilmselge, et mängumaailm erineb reaalsusest. Kui seal on kõik nii kerge ja lihtne siis reaalsus on vastupidine. Õpilasfirma ,,SiiDii" tõi mu pilvedelt alla maa peale. Oma firmat luua on keerukas. Juba nime
Nüüdisühiskond Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid ( tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ühiskonna mõiste. Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit: o Esimene e. avalik sektor (riigi- ja omavalitsused) o Teine e. erasektor (eraettevõtted) o Kolmas e. mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja- ühendused) Tänapäeval eristatakse kaht tüüpi ühiskonda: avatud ja suletud üh
valitsemiskorraldusse o Valitsussektor hakkas tuginema ühtsele eelarvele ja maksusüsteemile ning üldisele avalikule teenistusele o hierarhia, kehtestatud reeglite järgimine- toimis tuumikülesannetega- maksude kogumine, kohtumõistmine, sõjapidamine, korra tagamine, välissuhtlus Arenguga lisandus ka siseasjade korraldus- lisaülesanded- o teenuste osutamine kodanikele(haridus), suhtlemine ühiskonna teiste subjektidega(kov, ametiühingud), strateegilise tootmise korraldamine koordineerimine (infrastruktuur, sõjatööstus) 20. Saj suur majanduskriis ja Teine maailmasõda- Riigi rolli ja kulude suurenemine o Tegi võimalikuks heaoluriigi laienemise pärast sõda. o Tekkisid asutused ja avalikud organisatsioonid, mis asuvad küll valitsemishierarhiast, kuid ülesannete eripära tõttu toimivad autonoomselt.
TALLINNA MAJANDUSKOOL Ametnikutöö osakond Helen Rohtla VANGISTUSSEADUSE § 90 LÕIGETEGA 3 JA 5 VAHISTATULE SEATUD PIIRANGUTE PÕHISEADUSPÄRASUS Lõputöö Juhendaja: LLM, Jaanus Konsa Tallinn 2013 Olen koostanud lõputöö iseseisvalt. Kinnitan, et antud töö koostamisel olen kõikide teiste autorite seisukohtadele, probleemi- püstitustele, kogutud arvandmetele jmt viidanud. Autor Helen Rohtla Õppekava: Õigusteenistus Töö vastab kehtivatele nõuetele. Juhendaja Jaanus Konsa SISUKORD LÜHENDITE LOETELU..........................................................................................................4 LÜHIKOKKUVÕTE.................................................................................................................5 SISSEJUHATUS.......................................................................................................
Inimene õpib terve elu ning suurim takistus, mille mina oma isiksuse puhul olen ületanud, on kindlasti oma eksimuste tunnistamine. Olen äärmiselt kangekaelne ning see nõuab minult suurt pingutust, kuid olen õppinud oma vigu tunnistama ning nende pärast ka vabandama. Minu, kui suhtleja nõrkused: · pidev soov olla kõigile meelepärane, · oma eksimuste sage kordamine, · oskamatus teiste arvamusest üle olla. Minu iseloom on küllaltki allaheitlik ning kui tunnen, et keegi üritab mind muuta endale meelepäraseks, siis tihti lasen sellel juhtuda. Mõistus ütleb, et nii pole õige, kuid kuna tahan konflikte vältida, tuleb selliseid olukordi ette. Peaksin olema veidi isekam ning enda soove teiste omadest kõrgemale seadma. Eelpool mainisin, et üritan oma vigadest õppida, kuid alati see ei õnnestu. Paratamatult tekib käitumismuster, mida on raske muuta. Loodan, et aastate ning kogemustega saan erinevates
RIIGIÕIGUS 1. Loeng (09.02.12) §1 Riigiõigus Käsitletakse kui juriidilist distsipliini. Juriidiline distsipliin reguleerib, mis on (teatud juhtudel) kästud, keelatud või lubatud. Riigiõigus on avaliku õiguse distsipliin. Õigus jaotub: - Avalik õigus üheks osalejaks avalik pool; avalikkuse huvides (võib olla ka erahuvides (halval juhul korruptsioon; heal juhul naabrite huvides ebasobiv ehitus kaitseb planeerimisõigus) - Eraõigus eraisikute vaheline õigus; eraisikute huvides (laiem funktsioon on ka tagada sisemist rahu ning seega omab ka olulist avalikku funktsiooni) Teooriad: - Huviteooria (kelle huvides kumbki õigus käitub) pole seega alati piisav teooria! - Subordinatsiooni ehk alluvusteooria ütleb, et avalikus õiguses on subordinatsioon (ülevalt-alla suhe) ning eraõiguses koordinatsioon (koostöö, l
„MINU ELU LUGU“ Me näeme, me kuuleme, me räägime, liigume....On inimesi, kes ei kuule, on inimesi, kes ei näe. Kuid on ka inimesi, kes ei näe ega kuule ja ei saa rääkida. Olen alati mõelnud, et selline elu ei ole võimalik. Arvasin, et kui inimene ei näe ega ei kuule ning ei saa ka rääkida, siis on ta kõigest ümbritsevast justkui ära lõigatud, sest ta ei näe kuhu ta astub ning ei näe, mis on tema ümber. Ta ei kuule, mida teised ütlevad või räägivad. Teiste inimestega suhtlemine tundub täiesti võimatu. Elu oleks nagu pimedas kotis... Arvasin niimoodi kuni lugesin Helen Kelleri raamatut „Minu elu lugu“. Kui inimene midagi väga tahab, siis on aga kõik võimalik. Hea õpetaja abil on võimalik õppida suhtlema, ümbritsevat tundma. Eelnimetatud autobiograafia tõestab, et hea tahtmise juures võib pimekurt inimene käia koolis, õppida ja lõpetada ülikooligi. Ta võib omandada sama palju haridust kui puueteta inimene
Riigiõigus 12.09.2013 Madis Ernits Põhiseadus kaasas (võib olla kaasas ka arvestusel ja eksamil) Arvestusel 10 küsimust (2 akadeemilist tundi aega) Loengu struktuur I. Sissejuhatus II. Põhiseaduse aluspõhimõtted III. Põhiõigused IV. Riigikorraldusõigus (kevadise semestri peamine teema) Sissejuhatus § 1. riigiõigus Aine nimetus ja koht juriidiliste distsipliinide seas. · Riigiõigus kui juriidiline distsipliin Uurib, mis on ühel kindlal juhul positiivse õigusega kästud, keelatud või lubatud. Õigusharu on normikogu. Eesmärgiks õppida kohaldama seda õigust ühel kindlal juhul. Et lahendada ühte konkreetset kaasust. Juristi oskust mõõdetakse selle järgi, kui hea ta on võimeline lahendama tundmatut kaasust. · Riigiõigus kui avaliku õiguse juriidiline distsipliin. Jaguneb avalikuks ja eraõiguseks.Normi saab klassifitse
Tõhusa eneseväljenduse reeglid Sõnum peab olema otsekohene Esimene nõue: mitte eeldada, et inimesed teavad, mida tuntakse, tahetakse või vajatakse. Otsekohene suhtlemine välistab oletused. Samuti on ohtlik kolmanda osapoole kaudu suhelda, sest sõnum võib olla moonutatud või ei taheta seda lihtsalt kuulata. Sõnum tuleb edastada kohe Kui ollakse haavunud, vihane või on tekkinud vajadus midagi muuta võib vestluse edasilükkamine vaid negatiivseid tundeid süvendada ning sellest saab krooniline ärritaja. Hakatakse end väljendama edaspidi passiivsel-agressiivsel moel (vihjed, kaudne negatiivne käitumine), mille põhjused pole mõistetavad
Minu tugevad ja nõrgad küljed suhtlemises Öeldakse, et suhtlemine on inimeseks olemise alus. See, kuidas me teiste inimestega ümber käime, määrab me elus kõik. Usun, et suhtlemisoskusi on võimalik elu jooksul õppida, kuid palju on ka lihtsalt kaasa sündinud. Arvan nii, sest kuigi minu suhtlemisoskus on aastatega palju muutunud, on tuum siiski samaks jäänud. Mäletan nii selgesti oma lapsepõlve, kui olin arg, vaikne, endassetõmbunud, eriti midagi ei rääkinud, küsimusi esitada ei julgenud. Ka minu vanemad on olnud ja on
siis teen ise sama, endalegi märkamatult. b.) Pilkkontakt- olen üpris kindel oma pilguga, vähemalt arvan seda, sest tavaliselt on teised need, kes pööravad pilgu ära, samuti on mul vahest komme ,, filmida" inimesi ehk siis jälgida ja seda üpris püsivalt, see on samuti asi, mis on enesele märkamatu, kuid kui märkan võib vahel olla teisel inimesel üpris ebamugav. Kui keegi minu kallal pilguga sedasi ringi käib, tunnen end sama moodi ning see on üsna häiriv. c.) Distants- olen üpris selline inimene kellele meeldib inimestega väikese distantsi tagant suhelda, ja mulle on ka öeldud, et mul on komme läheneda inimestele vahel isegi ebamugavalt lähedale, enamasti võetakse seda kui nalja või inimesed on minu puhul sellega harjunud. Teen seda teadlikult, kuid seda vaid inimeste puhul, kellega olen avatud ja tunnen kindlalt. Enda puhul, ei meeldi mulle absoluutselt, kui mulle
Ka ei ole me tavaliselt orenteeritud nt kirjakeele normingutele. Lisaks on argisuhtlus selgelt emotsionaalsem kui valik suhtlus. Argisuhtlusel võib olla väga erinevaid konkreetseid eesmärke. Ma võin jutustada lugu, et lõbustada sõpra, võin küsida infot arvutiprogrammi kohta, veenda teda kohvikusse tulema jne. Kõik need on kokku võetavad laias mõttes informeerimise alla. Neile lisaks võib argisuhtluse eesmärgiks olla lihtsalt suhtlemine ja lobisemine (small talk). Sel juhul pole primaarne mitte informeerimine, vaid suhtlemine ise, nt näitamine, et meil on koos hea olla. Sama vestluse käigus võivad kaks liiki kergesti vahelduda. Tavaline on telefonikõne, mille alguses on informeeriv osa, mille lõpus järgneb küsimus: ,,Kuidas muidu läheb?" ja algab lobisemine maast ja ilmast. Avalik suhtlus Avalikud (ja ameti)registrid erinevad argisuhtlusest kõigis eespool toodud punktides.
Või näiteks kui lapsevanem tahaks aru saada millega tema laps tegeleb, et suunata teda õigele teele. Mina kvalifitseeriks seda olukorda nii, et kui andmed hangitakse kasutamiseks tulevikus heade eesmärkide nimel, siis see on täiesti lubatud. 5 Sageli viidatakse nn häkkerieetikale, mille järgi informatsioon kuulub kõigile, seda ei tohi kellegi eest varjata. Kui kõigil on vaba juurdepääs koguinfole, pole privaatsus loomulikult enam võimalik. Kuna info ei kuulu enam kellelegi, võib igaüks seda ka muuta. Järelikult, kui me infot ei kaitse, ei saa me ka olla kindlad selle õiguses. Aga näiteks isiklikud andmed. Nad on kättesaadav paljudele, samas neid ei tohi muuta. Siin abiks tuleb juba riigi poolt sätestatud turvasüsteem. Üldiselt on tänu tehnoloogia pidevale arengule võrdlemisi keeruline täpselt paika panna, kuidas tuleks lahendada turvalisusega seotud probleeme
Seda tüüpi ühiskonda, kus infot majanduses ja poliitikas pidevalt ning oskuslikult kasutatakse, nimetatakse teadmusühiskonnaks. Teadmusühiskond, nagu eelnevadki ühiskonnatüübid, muudab samuti töö iseloomu. Tööstusajastule tunnuslik konveieritöö asendub paindlikuma ning vabama töökorraldusega. Oluline on loovus, oskus töötada meeskonnas ja rakendada oma teadmisi. Ülemuse ja alluva roll pole enam nii rangelt määratud, üha rohkem tekib töökohti, kus töötaja peab oma tegevust ise kavandama ja korraldama. Kui tööstusajastul hinnati töölist, kes oskas kiirelt ja täpselt sooritada üht detailset operatsiooni, siis teadmusühiskonnas eelistatakse laiapõhjalist ettevalmistust ja põhioskusi, mida saab loovalt rakendada pidevalt muutuvates töö- ja konkurentsitingimustes. Teadmusühiskond kannab endas ka ohte. Eeskätt on need seotud tootmise ja tehnoloogia mõjuga
teistele raske võõrastele infot edastada neile otsa vaadates. Mõni inimene ei harju sellega kunagi ja saab vaid läbi suurte raskuste sellise suhtlemisega hakkama. Üldiselt arvan, et ma olen hea info edastaja. Panen tähele teiste inimeste vigu ja üritan neid vältida. Mulle meeldib teisi kuulata ja omapoolset informatsiooni lisada, suhtlen arusaadavalt ja üritan end mõistavaks teha. Räägin teemadel, milles olen pädev ja mille vastu tunnen ka huvi, vähemteadlikute teemadega tutvun enne kaasarääkimist. 3 2. Mina kui teiste mõjutaja Ma arvan, et kõiki inimesi on võimalik mõjutada nii kaua kui ta ise ei ole millegi vastu. Mõjutada on võimalik kõige enam kahtlevaid ja oma otsustes mittekindlaid inimesi. Kui aga on välja kujunenud kindlad põhimõtted, siis ei ole seda võimalik teha, või kui siis ainult
Poliitika 1. Mis vahe on mõistetel politics ja policy? Politics on eesti keeles poliitika, mis väljendub võimuvõitlusena. Policy on tegevuskavade elluviimine. 2. Mille poolest erinevad poliitika tegemine ja poliitika uurimine? Poliitika tegemise puhul lahendatakse igapäevaselt poliitikaküsimusi, kuid poliitika uurimise puhul püütakse mõtestada inimeste käitumist poliitika tegemisel. 3. Mille poolest erinevad valitsus, administratsioon, bürokraatia ja juhtimine? Valitsus on täidesaatva võimu institutsioon. Administratsioon on erinevad riigi valitsemist korraldavad organid, täitva võimu e valitsuse asutused. Bürokraatia on juhtimise ratsionaliseeritud ja depersonaliseeritud süsteem, mis kindlustab ettevõtete jms tegevuse maksimaalse täpsuse ja efektiivsuse. Juhtimine on tegevuse juhatamine, lähedane mõistele administratsioon, sest see juhibki tegevust. 4. Kuidas on tekkinud tänased poliitikat ja valitsemist uurivad te
süstematiseerida, kui ka inimene ise pole võimeline oma tundepõhist käitumist põhjendama, kuid vaatluste ja küsitluste põhjal saab siiski kindlaks teha mõningad läbivad jooned, millega niivõrd tunde- ja tajupõhist teadust sõnadesse panna. E.T. Hall (The Hidden Dimension, 1990) on loonud nelja ruumivööndi kirjeldused vaatluste ja intervjuude põhjal. Lähim on intiimne distants (15-45 cm). Suhtlemispartnerid on teineteisele väga lähedal ( kuni otsese kehalise kontaktini). Suhtlemine toimub kõigi sensoorsete kanalite (puudutused, teineteise lõhna tundmine jne.) kaudu. Intiimsel distantsil suhtlevad tavaliselt vaid väga lähedased inimesed. Võõra inimese sisenemist "intiimsesse" sfääri tajutakse ebameeldivana. Järgneb personaalne distants (45-120 cm). Suheldes oma sõprade või kaaslastega hoiab iga inimene enda ja vestluspartneri vahel teatud vahemaad, nn. personaalset distantsi. Isikliku distantsi kaugfaasis lõpeb füüsiline domineerimine. See lõpeb
kaasaegse teeninduse kui suhtlemise põhimõtted. Materjal on jagatud osadeks ja vormistatud nii, et sul oleks võimalikult mugav selles liikuda edasi ja tagasi, järkjärgult ja hüpetega. Uuri hoolega, sest just sellele materjalile toetub selle kursuse edasine tegevus. Peale materjali selgeks saamist (otsi seoseid, siis jääb meelde) on sul võimalus oma teadmisi proovile panna kontrolltöö abil. Sisukord Põhimõisted Mida ootab klient teenindajalt? Suhtlemine Suhtlemine kui oskus Suhtlemine kui hoiak Suhtlemise etapid ja müügimudel Kontakt Kuidas me üksteist suhtlemisel tajume ehk esma(jne.)mulje tähtsusest Kliendi vajaduste välja selgitamine Aktiivne kuulamine Selge eneseväljendus 1 Erinevate suhtlemisvahendite mõju suhtele
sildistatakse hälbeks võib muutuda ennast võimendavaks ja tõugata inimese käitumist veel enam hälbelisuse suunas. Hälbelisus on hinnang, mida teised inimesed võivad anda sinu käitumisele ja olemusele Stigma mida see mõiste hälbekäitumise sotsioloogias tähendab? Stigma ehk moraalse halvustamise märk, pannakse ühiskonna ootustele normidele mitte vastavate käitumusega inimestele seda märki kandad inimesed vaadatakse kui häbistatuid Kuna mittehälbeliste inimestega suhtlemine on muutunud sedavõrd valuliseks, hakkab hälbeline vältima nende seltskonda ja moodustab koos teiste stigmatiseeritutega uue omataolise grupi. Sellist gruppi, kus grupile omane maailmavaade toetab ja säilitab stigmatiseeritud käitumist ning aitab seda säilitada nimetatakse hälbeliseks SUBKULTUURIKS. Hälbelises subkultuuris elavad inimesed võivad pühenduda mitte enda muutmisele vaid hoopis ühiskonna väärtuste ümberkujundamisele. Seksuaalsused
3)Ühel indiviidil on üheaegselt mitu rolli • Rollidistants- Subjektiivne eemaldumine rollist. Rollidistants on sotsiaalse vilumuse tähtis osa. Poliitik: „isiklikult (mis see siis on???) olen arvamusel, et” . (kui poliitiku või riigitegelasena on tema arvamus hoopis teine). Küüniline versus aus toimija (näitleja, tegutseja (actor)) • Primaar- ja sekundaarrühmad • Primaarsed rühmad: väiksed grupid, kus toimub otsene suhtlemine kõikide rühma liikmete vahel (perekond, sõpruskond). Valitsevad „primaarsed suhted” st terve isik on seotud interaktsiooniga. • Sekundaarsed rühmad: otsest suhtlust ei ole, valitsevad „sekundaarsed suhted” st kokkupuude puudutab inimese kindlat rolli ja on suunatud kindlate eesmärkide saavutamisele • Referentrühm- Ühiskondlikus tegevuses inimesed võrdlevad ennast teistega ja
majandusarengu eelduste loomisele. Auditi protsess · Planning is everything, plans are nothing. · Auditi kolm etappi: - eelselgitus lõpeb auditiplaaniga, - nn põllutöö lõpeb tähelepanekute kokkuvõttega, - auditiaruande koostamine lõpeb aruande avalikustamise ja teadvustamisega. · Audit kestab tavaliselt 9-12 kuud. Suhtlemine auditeeritavaga: · Auditeeritav teab, mida, kuidas ja millal auditeeritakse. · Auditi tulemused räägitakse auditeeritavaga läbi. · Nn lehmakauplemist ei toimu. · Auditeeritaval on lõpparuanne teada ca üks kuu enne selle avalikustamist. · Aruanne avalikustatakse koos auditeeritava(te) vastus(te)ega. · "Varsti saab see läbi," ütles rebane, kui tal nahka nüliti. Kes kontrollib kontrollijaid?
Organisatsiooni käitumine Suhtlemise olemusest ja suhtlemisstiilidest Iga inimene oskab suhelda. Ja teeb seda omal unikaalsel viisil. Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete jaluleseadmine. Suheldes tehakse sihipärast koostööd, antakse edasi teadmisi, vilumusi, oskusi. Inimene suhtleb kogu oma isiksusega, kogu oma olemusega. Sõnad on vaid suhtlemise üks osa, mida me kuuleme või ütleme. Sõnade taga peituvad mõtted. Sõnu ilmestavad hääletoon, kehakeel ja paljud muud tegurid. Suhtlemisstiile on üritatud seletada ammustest
,,Seda tegime meie." Idamaade iidne mõttetera Iga päev on kingitus.Iga päev on eriline ja täis väikesi õnnekilde.Ära ole alalises ajahädas, tasakaalust väljas ja varandusejahiga nii ametis, et kaotad silmist lihtsad rõõmud, mida elu pakub.Ära lase liiva joosta perekonnaelul, sõprussuhetel, tervisel.Sul võib olla küll hulk varandust ja olemas KÕIK, kuid sa ei ole õnnelik ning rahul. Otsi igas päevas erilisi hetki, tavalises ebatavalist. Aeg voolab liivana sõrmede vahelt ega tule iial tagasi.Olgu sul julgust elu innukalt vastu võtta ja nautida, kui sellest läbi rändad. Kuidas saada suurepäraseks treeneriks-juhiks ja leida motiveeritud töötajad - premeeri rutiinselt, tunnusta kompromissitult. Meeskonnatunde tekitamine.Endid hinnatuna tundvad inimesed saavutavad paremaid tulemusi.Kui pead töötajatest lugu, hakkavad nad ka sinust lugu pidama.Juhtimisel tuleb muidugi kasutada premeerimise ja kiitmise kaksikvõtet.
motivatsiooni siis ka ei viitsita ja ei taheta tööd teha. Tööd ei tehta hea meelega, sealt tekkivad erinevad pinged ja see viib firma edukust alla. Ja kindlasti ei jää see märkamata klientidel. Minu ettevõttes oleks tähtsal kohal; o teotavus ja innustamine- saavad võimalusi oma oskusete arendamiseks, on innustatud tööst, on hinnatud oma edusammude eest, on informeeritud, on innustatud iseseisvalt mõtlema o positiivne eeskuju tunnen oma tööd, tagan töö tulemuslikkuse oma asutuses, tegevuse kulgemine plaanipäraselt, oskan järjestada tegevusi, otsin pidevalt uusi teid ja võimalusi, et paremaid tulemusi saavutada o inimestega suhtlemine konsulteerimine enne otsuse langetamist oma töötajatega, annan õiguse teatud tähtsate otsuste tegemisel ja töötajad jagavad oma arvamusi ja nõuandeid meelsasti
lahendusi, mille peale me muidu ehk polekski tulnud. Seega taandub konflikt meie jaoks just sellele, kuidas me konflikti suhtume. Antud töös on põhiliselt käsitletud isikutevahelist konflikti ning konfliktis toimuvat on püütud avada suhtlemispsühholoogia mõiste kaudu. See teema on mind huvitanud juba varem. Olen juhina kogenud, et ma ei ole hea konfliktide juhtija. Alati ei suuda ma konfliktsituatsioonis langetada häid otsuseid ning tunnen ennast eriarvamuste ja rünnakute all äärmiselt ebamugavalt. Püüd lepitada osapooli ei pruugi viia parima lahenduseni. Samas hoiab selline tegutsemine sageli ära tühjast tüli tõusmise. Karjäärinõustajana on mul võimalik kohtuda paljude väga erinevate inimestega. Enamasti on nad jõudnud elus punkti, kus tunnevad vajadust midagi muuta. Nad on omadega ummikus, soovivad areneda ja eluga edasi minna. Kõigi nende minevikus on asju, mida nad peavad õppima aktsepteerima
Värbamisel ja valikul Koolitamisel Edutamisel – keda edutada. Tunnustamisel – mille eest kiita, millal kiita. Soorituse hindamisel – kes kui hästi midagi on teinud. Töö huvitavamaks ja rahuldust pakkuvamaks muutmine Rahulolu suurendamine – kuidas korraldada töötegemist nii et nad oleksid rahul selle (inimene tuleb tööle säravate silmadega). Töökeskkonna turvalisus, töövahendid – tunnen ennast kindlat, et töövahendid ei tekita stressi ja pingeid. Töötajate motiveerimine – mis sunnib inimest pingutma, miks anda maksimum millegi jaoks. 9 Toimivate meeskondade kujundamine – tiimitöö on oluline sest töö nõuab nii paljude erinevate kompetentside integreerumist. Sest spetsialist saab olla ühel
SISUKORD 1. Peatükk. Ühiskonna ja heaolu ja turgude efektiivsus 2. Peatükk. Vahetuse, tootmise ja toodetekogumi Pareto-efektiivsus 3. Avaliku sektori ökonoomika ja rahanduse olemus 4. Avaliku sektori ökonoomika ja rahanduse uurimisobjekt ning meetod 5. Avaliku sektori ökonoomika ja rahanduse ajalooline areng 6. INDIVIIDI HUVI AVALIKU SEKTORI TEKKE JA ARENGU ALUSENA 7. TURU OMADUSED AVALIKU SEKTORI TEKKE JA ARENGU PÕHJUSENA 8. AVALIKUD HÜVED JA HÜVISED 9. ÜMBERJAOTAMINE JA ÕIGLUS 10. ÕIGLUS JA MAJANDUSLIK EFEKTIIVSUS 11. EFEKTIIVSUSE KADU JA VALITSUSE TEGEVUS 12. VALITSUSE VALIKUD 13. VALITSUSE ROLL AVALIKE HÜVEDE JA HÜVISTE PAKKUMISEL 14. VÄLISMÕJUDE KOMPENSEERIMINE JA/VÕI HÜVITAMINE 15. AVALIKU SEKTORI SEKKUMISE ÜHISKONDLIKU MÕJU ANALÜÜS 16. SOTSIAALSE KULU-TULU-ANALÜÜSI (CBA) ALUSED 17. KORDAMISKÜSIMUSED EESTI AVALIKU SEKTORI OLUKORRAST JA ARENGUTENDENTSIDEST 1. Peatükk. Ühiskonna ja heaolu ja turgude
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
