Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Arutlus 2, "Milline on hea kodanik?"". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
hooliv, austa, arvamuslugu, helina, salliv, arvestab, teistega, austab, sunnitakse, seadustele, arvavad, aind, peksa, trahvi, saadab, sinustMilline on hea kodanik ? Nimi Hea kodanik on salliv, hooliv, rahulik, seadusekuulekas ja abivalmis. Hea kodanik alati arvestab teistega ja aitab neid. Ei riku kunagi seadust, isegi kui tal seda kästakse teha. Alati täidab oma kohustusi ja on aktiivne. Koristab tänavaid jne. Heal kodanikul kes tahab olla hea kodanik peab olemas olema selle riigi kodakondsus kus ta hetkel elab. Kui tal seda pole, siis ta pole hea kodanik, sest ta elab ilma kodakondsuseta. Kui ta elab ilma kodakondsuseta, siis ta peab selle endale taotlema. Igal kodanikul on omad õigused ja kohustused. Kodaniku kohustus on olla kuulekas
!!! Vaadata lisaks Eesti Põhiseadust ning harjutada vanu eksameid (Internetist), eriti essee osa. RIIK Riik – universaalne eraldiseisev poliitiline üksus, millele on iseloomulik järgnev: toimivad kokkulepitud reegleid jälgides, on iseseisvad, neil on õigus luua seadusi ja jõudu oma tahet teostada. nt Eesti. Riigi põhitunnused: 1)Territoorium – maa-ala, ka maapõud, õhk, territoriaalvesi 2)Rahvas – riigi territooriumil elavad kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta isikud. 3)Avalik võim - seadusandlik, täidesaatev ning kohtuvõim. Diktatuuris avalik võim puudub, on lihtsalt iseseisev võim. Funktsioonid: riik võib anda välja seadusi, kujundada rahva ühtekuuluvustunnet, kogub makse jne. Rahvus – inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel keelel, territooriumil, ajalool ja tavadel. Nt eestlane. VALITSEMISVORMID 1) Monarhia – võim on päritav a) Abso
!!! Vaadata lisaks Eesti Põhiseadust ning harjutada vanu eksameid (Internetist), eriti essee osa. RIIK Riik universaalne eraldiseisev poliitiline üksus, millele on iseloomulik järgnev: toimivad kokkulepitud reegleid jälgides, on iseseisvad, neil on õigus luua seadusi ja jõudu oma tahet teostada. nt Eesti. Riigi põhitunnused: 1)Territoorium maa-ala, ka maapõud, õhk, territoriaalvesi 2)Rahvas riigi territooriumil elavad kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta isikud. 3)Avalik võim - seadusandlik, täidesaatev ning kohtuvõim. Diktatuuris avalik võim puudub, on lihtsalt iseseisev võim. Funktsioonid: riik võib anda välja seadusi, kujundada rahva ühtekuuluvustunnet, kogub makse jne. Rahvus inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel keelel, territooriumil, ajalool ja tavadel. Nt eestlane. VALITSEMISVORMID 1) Monarhia võim on päritav
TALLINA ÜLIKOOL Eesti kas sotsiaalriik Rakvere 2016 Sotsiaalne riik mis see on? Heaoluriik ehk sotsiaalriik on vastavalt Vikipeediale riik, mis garanteerib kodanike nii poliitilisi ja sotsiaalseid õigusi. Riik otseselt ei sekku turumajandusse, kuid vähendab ühiskonna liikmete vahelist sotsiaal-majanduslikku ebavõrdsust maksu-, majandus- ja sotsiaalpoliitikaga. Ehk ühendab turumajanduse sotsiaalse õiglusega. Samuti on sotsiaalriigil ka kohustus tagada inimese loomupärastest eeldustest ja rahakoti paksusest sõltumata võrdne võimalus osa võtta ühiskonna üldisest heaolust (Vikipeedia). Heaoluriigi tekkega peaks kaasnema ka üldise elatustaseme tõus ning suurenema keskklassi osa ühiskonnas. Üldised heaoluriiki iseloomustavad tunnused on järgmised: Vaesuse leevendamine, Sotsiaalse tõrjutuse vähendamine, Aktiivne kodanikuühiskond, Ametiühingute rolli tähtsustamine palga- ja töötingimuste läbirääkimistel, Tasu
a) Mida tähendab võim? Kellel on tänapäeval võimu? Korruptsioon Max Weber määratlesvüimu, kui inimese või grupi suutlikkust mõjutada teiste tegevust ning saavutada sel viisil oma huvide elluviimine. Võimu ressursid võivad olla nii ainelised (omand, kapital) kui ka vaimsed (teadmised ja kogemused). Võimu teostamise meetodid on järgmised: autoriteetne ja sund. Autoriteetnevõim- inimesed kuuletuvad veendumusest , et võimu nõudmised on õigustatud ja targad. NT: laps austab oma vanemaid Sundvõim- inimesed kuuletuvad võimule hirmust vägivalla või karistuse ees. NT: seadused Riigivõimu tunnused: kehtestada seadusi, koguda makse, kasutada vgivalda julgeoleku tagamiseks, korraldada riigi igapäevaelu. Tänapäeval on võim rahval, sest meil on demokraatlik ühiskond ja meie valime riigikoguliikmed. Korruptsioon- on ametiseisundi kuritarvitamine omakasu eesmärgil. b) Võimude lahusus Eesti näitel
Sisukord: I Antiikaja demokraatia II Euroopaliku demokraatia ideeline alus III Parempoolsed ja vasakpoolsed parteid IV Täidesaatev ja kohalik võim parlamentaarses vabariigis V Totalitaarsed reziimid NB! VIVII klass õpib peatükid I, II, III. VIIIIX klass õpib peatükid I, II, III, IV. XXII klass õpib kogu materjali. DEMOKRAATIA JA TOTALITAARNE REZIIM Meie kooli õpilased on pärit väga erinevatest peredest. Kuid erinevustele vaatamata on meil kõigil õigus mitte üksnes võrdsele haridusele, vaid ka muudele ühiskondlikele hüvedele (arstiabi, õigusabi, õigus täiskasvanuna kandideerida ükskõik millisele ametipostile riigi, linna või valla juhtimisel, õigus avaldada oma mõtteid suuliselt või kirjalikult, õigus vanaduspensionile jne). Samuti on Eestis kõik inimesed võrdsed sõltumatu kohtuvõimu ees. Kui keegi meist rikub seadust, tuleb tal selle eest ka ise vastutada, sest seadus on kõigi kodanike jaoks ühes
selle järgi, kuidas ta neid kasutab. F. de la Rochefoucauld Pole ainustki inimest, kelles poleks midagi põlgusväärset, kedagi, kelles poleks midagi kuradist. Kuid siiski on vähe neid, kes meile räägivad, kuidas nad toda kuradit taltsutavad. Voltaire Kõik inimesed sünnivad õiglasena, kuid surevad petisena. L. de Vauvenargues Inimene võib toetuda vaid sellele, mis paneb vastu. B. Pascal Pole olemas nii head inimest, kes isegi siis, kui ta allutab kõik oma mõtted ja teod seadustele, ei vääriks elu jooksul kümme korda ülespoomist. M. de Montaigne Kõik inimlik mandub, kui ta ei arene edasi. E. Gibbon Meel, mis on üleni loogika, on nagu nuga, mis on üleni tera. R. Tagore Mittemidagitegemine on kõige raskem töö. O. Wilde Kui Jumal kaitseb mind sõprade eest, siis vaenlastega saan ise hakkama. Napoleon Bonaparte Kui tahad soetada endale vaenlasi, siis katsu midagi muuta. T. W. Wilson Põhimõteteta inimene on enamasti ka iseloomutu. Oleks ta sündinud
Riigiõigus Kohustuslik kirjandus: Taavi Annus "Riigiõigus" Juura 2006 Põhiseadus / ww.pohiseadus.ee Kasulikud lingid: riigiteataja.ee president.ee riigikogu.ee valitsus.ee õiguskantsler.ee riigikontroll.ee kohus.ee Lugemissoovitused: Taavi Annus "Riigiõigus" Jüri Põld "Loenguid Eesti riigiõigusest" Rait Maruste "Põhiseadus ja selle järelvalve" Riigiõiguse põhiküsimused Riigiõiguse mõiste Riigiõigus on õigusnormide kogum, mis määrab kindlaks ühiskondliku korra põhialused, riigiorganite moodustamise korra, pädevuse, nende vastastikused suhted, tegutsemise põhimõtted ja üksikisiku põhiõigused, vabadused ja kohustused Riigiõiguse ese on riik Riigiõiguse allikad Riigiõiguse suhe avaliku õigusega Riigiõiguse suhe rahvusvahelise õigusega Riigiõigusest(ainult meile, Eestile kehtivad) ei leia sanktsioone- tuleb va
DEMOKRAATIA JA TOTALITAARNE REZIIM Meie kooli õpilased on pärit väga erinevatest peredest. Kuid erinevustele vaatamata on meil kõigil õigus mitte üksnes võrdsele haridusele, vaid ka muudele ühiskondlikele hüvedele (arstiabi, õigusabi, õigus täiskasvanuna kandideerida ükskõik millisele ametipostile riigi, linna või valla juhtimisel, õigus avaldada oma mõtteid suuliselt või kirjalikult, õigus vanaduspensionile jt.). Samuti on Eestis kõik inimesed võrdsed sõltumatu kohtuvõimu ees. Kui keegi meist rikub seadust, tuleb tal selle eest ka ise vastutada, sest seadus on kõigi kodanike jaoks ühesugune. Kõik need demokraatia hüved tunduvad meile loomulikud. Me ei mõtlegi, et alles paar sajandit tagasi see nii ei olnud. Euroopa demokraatia on väga noor, see sündis umbes 200 aastat tagasi Suure Prantsuse revolutsiooni käigus. Sõna revolutsioon on eestipäraselt pööre. (Algselt pärineb see sõna ladina keelest, kuid meie keelde on see sõna tulnud prantsuse
Probleem: Kus me teame, mis on Riigi Teataja (tänapäeval virtuaalne ning võib luua sarnaseid internetisaite) ? Riigi Teataja tunnused: - Tegelikkuses välja antud riigi poolt (justiitsministeerium) - Ametlikuna üheselt äratuntav (peab peale vaadates aru saama, et on ametlik) - Kättesaadav Probleem: (2001 internet vähemlevinud) Kas viited kunagi avaldatud seadustele kehtivad? (kuigi nad pole uuesti seadusesse lisatud, vaid ainult neile viidatud) seadus pole piisavalt kättesaadav/piisavalt palju avaldatud Kas Euroopa Liidu Teataja on Riigi Teataja põhiseaduslikus mõttes? 40% seadustest tuleb sealt (tihti ka inglise keeles), Vastus: tuleb tõlgendada Riigi Teatajana - Õigusselgus kaitseb riigivõimu omavoli eest; §13 (2) Seadus kaitseb igaühte riigivõimu omavoli eest. + §10 (teatud
- ,,Absoluutne" = kõrgeim. Suverään ei allu ühelegi teisele autoriteedile. - ,,Absoluutne" = jagamatu. Riik saab olla monarhia, aristokraatia või demokraatia, aga mitte nende kombinatsioon. - Suveräänsus kuulub sellele, kellel on võim anda seadusi (,,Legislatiivse suveräänsuse" teooria). - Rahvas loovutas kuningat valides suveräänsuse. - Valitseja tahe on seadus. - Valitseja ise ei allu positiivsetele seadustele, vaid üksnes Jumalikule õigusele ja loomuõigusele. - Inimlik sanktsioon puudub, karistada saab üksnes Jumal - ideaalmudel. - ei vastanud isegi Prantsusmaa tegelikkusele - rakendamine teistes Euroopa riikides võimatu 5) Thomas Hobbesi käsitlus riigist kui kunstlikust olendist Elusolend = masin. Riik = masin = elusolend. Suveräänsus on kunstlik hing, õigusmõistmine on liigesed, hüvitus ja karistus on närvid, üksikute
sätestab, et ateism on: 1. jumalate olemasolu eitamine, 2. selle eitamine, et jumalad hoolivad inimeste käitumisest, 3. uskumus, et sooritatud pattu saab kergesti lepitada jumala ees. Platon nägi ateismi eest ette karistust kuni surmanuhtluseni. (üldtunnustatud jumalustesse mitteuskujaid nimetati vana-Kreekas ka ateistideks, ning neid kiusati taga ka demokraatlikus riigis, ka Sokratest süüdistati noorte moraali õõnestamises ja ka jumalate solvamises). Seadustes näeb ta lisaks seadustele vajadust ka teatud ekspertide nõukogu järele, kuhu kuuluksid vooruslikud usujuhid, valitsejad ja haridusjuht. Sellise nõukogu kohta seadused ei kehti, ta ise aga 8 Vabakirikud, usuvabadus ja ühiskond: Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse * A. Kilp * KUS 2010 kontrollib ja juhib kõiki riigi institutsioone. (analoogilise institutsiooni rajas ka ajatolla Khomeini,
traditsionaalsetel teaduslikel viisidel. Osadele küsimustele ei anna ka filosoofia vastuseid, nt Jumala olemasolu, maailma lõpp ja algus jne. Eelmise aasta kursusel kirjutas üks tudeng essees: "Tänapäeval teab iga lasteaialaps, et teadus vastab kõigile eksistentsiaalsetele küsimustele." Kuid kas loodusteadus suudab vastata küsimustele, miks inimkond elab maa peal? Miks just mina näen nende silmadega ja mitte mõnede teistega? Kuidas trööstib loodusteadus lapsevanemat, kelle laps imikuna sureb? Kas loodusteadus vastab eelpooltoodud neljale suurele poliitikafilosoofilisele küsimusele? Kui ta suudaks, ning suudaks seda üheselt ja veenvalt, siis poleks ilmselt vajadust ei filosoofia ega religiooni järele... Mis vahe on poliitilisel teoorial ja poliitilisel filosoofial? Poliitiline teooria on seletuslik skeem, mis kirjeldab seda, mida nimetatakse poliitiliseks eluks ja
( Aitäh , et käitusid , nagu sa hooliksid . ) Te näete ainult väikest tüdrukut, Kes naerab ja naeratab päevad läbi. Aga te ei näe selle väikse tüdruku sisse.Kuigi te võiksite. Võibolla pole neil selline iseloom nagu sulle meeldib , või selline käitumine nagu inglil , ja ma olen kindel , et nad pole sellised nagu sina tahaks , aga kurat võtaks , nad vähemalt ei teeskle , et olla keegi teine ! Ma võin ju olla ilus , Mul võib olla hea iselooom , Ma olen hooliv ja sõbralik , Ma naeran alati , Nii palju kui võimalik , Sest mul on nii hea , kuid keegi ei näe tegelikult mu sisse , Ka mina olen haavatav , ka mina saan haiget Ma ei pruugi seda välja näidata , sest mulle ei meeldi haletsemine , lohutamine . Ma saan ise oma asjadega hakkama , ma saan oma muredest üksi jagu mul ple vaja , et teised minu pärast nutaks , ei ma ei taha seda , ma võtan elult kõik mis võtta annab , mul on hea elu , kuid kui minuga halvasti käitutakse , käitun mina ka
VALITSEJA PÜHENDUS VALITSEJALE Kõik, kes soovivad valitseja heasoovlikku vastvõttu, esitlevad end asjadega, mis on neile kuuluvate hulgast kallimad või millest nad arvavad, et need talle enam meele järele on. See siis peaks tõestama Tema Kõrgeaususele seda, kui pühendunud isik on ning, et ta alistub täielikult Valitsejale ja pakub oma teeneid ilma igasuguste tingimusteta. Machiavelli ei leidnud oma varudest midagi sellist, mida anda Valitsejale peale oma teadmiste. Teadmised väljapaistvatest inimestest, nende ettevõtmistest ja uurimustest, mis on välja selgitatud nende põhjal. See teos peaks andma Valitsejale aimu, mida on ta tundma õppinud ja mõistma hakanud, läbides palju raskusi. Teost ei ole üritanud Machiavell ilustada, kuna ta tahab näidata kõike õiges valguses ja nii nagu see on. Et õppida paremini tundma rahva iseloomu, tuleb olla valitseja ning valitseja loomuse paremaks mõistmiseks tuleb kuuluda rahva hulka. Machiavelli loodab, et selle teose lugemise
ombudsman on Indrek Teder. Riigikontrolli ja Õiguskantsleri institutsioonid Eesti Vabariigi õiguskantsler on põhiseaduslik institutsioon. Õiguskantsler on oma tegevuses sõltumatu ametiisik, kes teostab järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle. Õiguskantsleri nimetab ametisse Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul seitsmeks aastaks. Riigikontroll on Eesti maksumaksja huvides ja palgal tegutsev sõltumatu asutus, kelle ülesandeks on uurida, kuidas riik ja kohalikud omavalitsused on maksumaksja raha kulutanud ning mida selle eest pakkunud. Riigikontrolli soovituste abil saavad Eesti parlament Riigikogu ja valitsus parandada riigi toimimist ning vastutustundlikumalt kasutada maksumaksja raha
perekond. · Laste eest hoolitseb iga ühiskond. · Valetamist taunib iga ühiskond. · Lubaduse pidamine on igas ühiskonnas oluline. Universaalne moraal Kõik ühiskonnad vajavad universaalseid moraalireegleid, sest need on vajalikud, et kooselu saaks normaalselt toimuda. Objektiivse tuummoraali põhireegleid: · Ära tapa süütuid inimesi! · Ära põhjusta asjatut valu ega kannatust! · Ära varasta ega valeta! · Pea oma lubadusi ja austa oma kokkuleppeid! · Ära võta teiselt inimeselt tema vabadust! · Räägi tõtt, või vähemalt ära valeta! · Ole õiglane! · Vasta heale samaga, näita üles tänulikkust! · Aita teisi inimesi! · Täida seadusi! Inimloomus on universaalne Inimloomus on suhteliselt sarnane olemuslikes aspektides, kuna inimestel on sarnased vajadused ja huvid. Universaalne inimloomus viitab sellele, et on olemas üks hulk objektiivseid
3 Kes peaks valitsema? Sissejuhatus Inglismaa rahvas peab end vabaks, kuid eksib rängalt; ta on vaba üksnes parlamendi liikmete valimise ajal. Niipea kui nad on valitud, saab orjus vabadusest võitu ja viimasest saab eimiski. See, kuidas rahvas neid lühikesi vabadusehetki kasutab, näitab tegelikult, et ta väärib nende kaotamist. (Rousseau, Ühiskondlik leping, III rmt, 15. ptk, lk 266) Ükskõik kas riik tundub meile olevat õigustatud või õigustamata, fakt on see, et riik on olemas. Ja meie praeguselt ajalooliselt positsioonilt vaadatuna on väga raske näha, kuidas saaks see olukord iial muutuda. Niisiis huvitab igaühte, isegi filosoofilist anarhisti, küsimus, mis laadi riik ja valitsus meil peaks olema. Missugune peaks olema valit
*Kõrgkeskajal au internaliseerumine-üha enam tähelepanu karakteriomadustele. 5. Rüütliau koodeks kõrgkeskajal 1.kohustused oma kaaskodanike ja kaaskristlaste suhtes 2.kohustused Jumala ees 3.kohustused naiste ees Jumala rahu-reguleeris rüütlite suhted kiriku ning vaestega, samuti nende omavahelised suhted. 6. Mandeville uhkusest ja au eri vormidest *Enesearmastus ja tunnustusvajadus võimaldavad taltsuda inimesi, kes ei arvesta teistega. *Antiikajal pidid ülemklassid võimu säilitamiseks ennast igal viisil maha salgama. *Germaani au on teistsugune-lubab nautida elumõnusid ning iseennast glorifitseerida. Kindlates asjades peab vastama au nõuetele. Enesepiiramine on tasutud aust tuleneva naudinguga. *Uusaegne aadliau Mandeville'i järgi-"Aadlimees ei tohi petta ega valetada; peab täpselt ära maksma, mis ta laenab omasuguselt, aga ta võib juua, vanduda ning võlgneda raha kõigile kaupmeestele linnas
Õigus- ja kohtusüsteem Mõiste "õigus" tuleb ladina keelest ja on sealt levinud euroopa kultuuri. Eesti õigussüsteem tugineb germaani e saksa õigussüsteemile, mis on kujunenud rooma õigusest. Seda iseloomustavad mitmesugused keerukad ja aeganõudvad protsessid oma õiguste fikseerimiseks (dokumentide ja isikute notariaalne tõestamine, kinnistusraamatud, avalikud registrid juriidiliste isikute alustamiseks ja lõpetamiseks). Õigusemõistmine tugineb seadustele. Seda süsteemi kasutatakse ka enamikus Ida-Euroopa maades, Põhjamaades, Austrias, Sveitsis, Taiwanil, Türgis. 9 Anglosaksi õigussüsteem kehtib eeskätt maades, kus kõneldakse inglise keeles. Seda iseloomustavad õigusaktide suur hulk, koodeksite e seadustike puudumine, suulise tavaõiguse suur tähtsus ja rooma õiguse vähene mõju
Shaftesbury subjektiivsest õnnest. Õnnelik elu rajaneb hinge harmoonial, mis viib voorusliku eluni, õnnelik elu on ühiskonna käsutuses, kuid see võib väljenduda igati poliitikud, õpetajad, filosoofid. *9.Rousseau moodsa inimese hingehaigusest Moodne inimene on eneseimetlev, sõltuv (asjadest, teistest inimestest, ja teistest inimestest, et omale asju saada), ta on valmis teisi hävitama, et saavutada oma eesmärke, õnnetu, sest ei saavuta kunagi seda mida tahab, võrdleb end pidevalt teistega ja ei tunne ennast. Lahenduseks pakub Rousseau kas inimest kasvataks selle hetkeni, et ta tunneks sama oma riigi (ühiskonna) vastu, kui enda, või et lapsed eraldataks varakult ühiskonnast, piiratakse nende soove, kuid lastakse elada enesekülluses ja pakutakse tõelist inimlikku sõprust Vabadus, võrdsus vendlus 1.Uus-Rooma vabariikliku vabadusekäsituse Rooma algupära.Vabadus vastandatuna orjusele. Vaba inimene "elab vabalt", ta ei ole kellegi teise meelevallas
· Arutlus ebavõrduse tekkest Kaks võimalikku lahendust: · ,,Ühiskondlik leping" (1762) · ,,Emile" (1762) Loomulik inimene enne seda, kui ühiskond rikub ja muudab. Teda iseloomustab enesearmastust peab endast lugu, on enesekindel, kuid eesmärgiks on põhivajaduste rahuldamine. Ei tunne teiste suhtes hirmu, ei vihka neid, ei taha neile halba. On kaastundlik ja rahul. Ebaloomulik ehk ühiskondlik inimene eneseimetlus e uhkus, mure staatuse pärast, võrdleb end pidevalt teistega, vajab teiste tunnustust. Nt on vaja autot (tõlgendatav loomuliku vajadusena), kuid kui hakata vaatama, kellel on paremad autod, siis hakkab inimene võitlema selle nimel, et saada kallim ja uhkem auto. Rikutud ühiskonnas käib pidev võitlus staatuse pärast, vajadus omandada uusi asju, võita tunnustust me ei ole enam sõltumatud, vaid sõltume teiste tööjõust asjade saamiseks, panusest, teiste hinnangust enda eneseimetluse toitmiseks. Need vajadused on kunstlikud
6. Aquino Thomas õnnest ja poliitikast Kuigi õndsust ei ole võimalik maa peal saavutada, peaksime siiski püüdma hoolitseda maksimaalselt oma hinge ja heaolu eest. Inimene on osa ühiskonnast, hierarhilisest süsteemist, mille eri osad täidavad eri funktsioone. Hea elu on poliitiline küsimus, kuid tõeline voorus on siiski vaimne. Kirik on riigist ülem. 7. Thomas Hobbesi subjektiivne õnnekäsitus Inimesed, kui kehad alluvad mingitele seadustele. Inimese panevad liikuma ihad. Hea ja kuri on seotud inimeste ihadega, ei ole olemas absoluutset ega loomupärast head ja kurja, need on inimeste antud nimed asjadele, mida nad vastavalt kas ihaldavad või väldivad. Ei saa rääkida õnneliku elu objektiivsest sisust. Õnn on pidev õnnestumine nende asjade saavutamisel, mida inimene erinevatel aegadel ihaldab. Ei ole olemas sellist asja nagu meelerahu, seni kuni me siin
Euroopa ideede ajalugu. Kordamisküsimuste vastused. METODOLOOGILISED KÜSIMUSED 1. Ideedeajaloo uurimise metodoloogilised põhisuunad. 1) kanooniline ehk tekstuaalne meetod. 2) ajalooline ehk kontekstuaalne meetod. 2. Tekstuaalse meetodi pooldajate põhiargumendid. 1) ideed on tsüklilised, pole progressi. 2) "idee-ühikud", mis on ideoloogiate ehituskivid. 3) suurte mõtlejate kanooniline rida: * universaalsed probleemid, ajatud ideed. * autori kadumine: väidete tähendus on leitav tekstist endast. 3. Kontekstuaalse ehk Cambridge'i koolkonna metodoloogilised alused. Uurida: 1) tekste, millele autor vastas. 2) konventsioone (riikidevahelisi kokkuleppeid), mille raames ta kirjutas. SÕPRUS 1. Aristotelese sõpruse olemus ning tüübid. * Sõprus hoiab linnriike koos. * Sõprus on üldmõiste vabal kiindumusel põhinevate inimestevaheliste suhete kohta. Iseloomustab perekondlikke suhteid, võimu suhet kodanikkesse, kodanike omavahelisi suhteid. Sõpruse tüübid: 1) v
tervikuna. Raamat ’’Kallista oma töökaaslasi’’ on just see, mida tööandjad ja juhid vajavad. Raamatus on mõeldud töökaaslaste ’’kallistamist’’ metafoorina, mis on positiivne toiming, liigutus või tegu, muutes suhted isiklikumaks ja tekitab tunde, et inimesed tõesti hoolivad üksteistest. See raamat põhineb näidetel üksteise suhtes vastutulelikest, usaldavatest, end ümbritseva keskkonna ja töökaaslaste üle uhkust tundvatest, teistega arvestavatest ja tunnustust saavatest töökaaslastest. Erakordset klienditeenindust ei ole võimalik pakkuda tühja koha pealt, vaid suurepärased inimesed pakuvad suurepärase isikliku lähenemisega teenindust. Selles raamatus käsitleb ta detailselt viit printsiipi, et edastada nendest igaühe sõnumit peegeldavaid põhimõtteid, milleks on tähelepanelikkus, usaldus, uhkustunne, teistega arvestamine ja tunnustamine. Veel kirjutab ta üksikasjaliselt ühest suurest saladusest personali
Eesti jätkusuutlikkus põhineb neljal arengueesmärgil: 1.·heaolu kasv; 2. eesti kultuuri elujõulisus; 3. ·ökoloogiline tasakaalustatus; 4. ·ühiskonna sidusus. Sidususe mehhanismid on poliitiline kultuur - võimu teostamisega seotud teadmiste, ettekujutuste, väärtuste ja levinud käitumismallide kompleks ja kodakondsus (vt pt. Indiviid ühiskonnas). Võimu tunnused ja teostamise meetodid Võimu käsitletakse kui kolmel viisil eksisteerivat: võim teiste üle, võim koos teistega, võim eesmärkide suhtes olukorra/looduse üle. Võimu all mõistetakse võimelisust saavutada oma eesmärke sõltumatult teistest tegijatest või oma tahtmist neile peale sundides. Võimu rakendamise meetoditeks on sund või teiste ajendite muutmine, samuti nähakse koostöö vajadust institutsioonide tasandil või probleemi sees. Demokraatias nimetatakse võimuks organisatsioonile kuuluvat juhtimise õigust koos seda kindlustavate institutsioonidega. Normid
Algselt au aluseks füüsiline võimekus, hiljem valise hüved (jõukus, eriti feodaalvaldus), kõrgkeskajal hakkasid lugema isikuomadused. 5. Rüütliau (chivarly) koodeks kõrgkeskajal 1) Kohustus kaaskodanike, kristlaste suhtes 2) Kohustused jumala ees 3) Kohustused naiste ees 6. Mandeville uhkusest ja au eri vormidest Enesearmastus ja tunnustusvajadus võimaldavad taltsutada inimesi, kes muidu ei arvestaks teistega. Vastandas antiikaegse vooruse ja germaani au: Antiikaegne ülemklasside enesesalgamine. Germaani elumõnude nautimine, iseenda glorifitseerimine. Enesepiiramine tasutud aust tuleneva naudinguga. 7. Montesquieu aust monarhiates Monarhiad põhinevad ennastarmastaval aul. Despootiad põhin. hirmul. Igal seisusel on omad normid, mille rikkumine tähendab enda ja oma seisuse alandamist. Au iseloomustab aadlit. Aadliau tähtsaim nõue on julgus. 8. 18. sajandi meritokraatlik aumõiste
Rousseau loomulikust ja ühiskondlikust inimesest II Loomulik inimene Tal on kaastunne ta ei talu teiste inimeste füüsilise valu nägemist Loomulik inimene on rahul, tema soovid on rahuldatavad Ühiskondlik inimene Ta on valmis teisi hävitama, et saavutada oma eesmärke Ta on õnnetu, sest ei suuda rahuldada oma pidevalt muutuvaid soove sõltub võrdlusest teistega ei tunne iseennast Kaks võimalikku lahendust Ühiskondlik lahendus heas riigis (Ühiskondlikust lepingust) Inimest peab varasest noorusest õpetama samastuma riigiga -> kannab eneseimetluse ja üle riigile Individuaalne lahendus (Émile) Inimene kasvab üles isoleerituna kogukonnast Eneseküllasus Piiratud soovid Tõeline inimlik sõprus Au 1. Aristoteles aust ja eneseväärikusest
ÜHISKONNAÕPETUS II KURSUSELE ÕPIJUHIS Kursuse nimetus: Ühiskonnaõpetus kutseõppeasutuste II kursusele Maht: 1 AP (40 t, sh 35 auditoorset tundi ja 5 t iseseisvat tööd) Sihtrühm: kutseõppeasutuste II kursuse õpilased Kursuse eesmärk: ühiskondlike protsesside mõistmine, kodanikuosaluse tähendusest ja vajalikkusest arusaamine, ühiskonnaelus osalemise oskus ja valmidus, poliitiliste ideoloogiate tundmine Kursuse sisu Ühiskonna struktuur ja kujunemine. Ühiskonna valitsemine. Ühiskonnaga seotud mõisted. Riigi mõiste ja tunnused. Kodakondsus. Riikluse ajaloost. Eesti riikluse ja riigivõimu kujunemine. Riigikorralduse vormid: suveräänne riik, koloonia, protektoraat, unitaarriik, autonoomia, föderatsioon, konföderatsioon. Õigusriik ja võimude lahusus. Riigivormid: monarhia, piiratud monarhiad, vabariik. Parlamentaarne ja presidentaalne riik. Poliitilised reziimid: demokraatia, diktatuur, autokraatia, totalitarism. Valitsemissüsteeme mujal: Läti, Leedu, Rootsi, Sa
SISSEJUHATUS Ühiskonnaõpetuse õppimine koolis annab teadmisi ja oskusi selleks, et ümberringi toimuvatest sündmustest ja protsessidest aru saada ning neis vajadusel kaasa rääkida. Vabadus ja võimalus osaleda omaenda elu korraldamisel on iseloomulik demokraatlikule ühiskonnale. Eesti on demokraatlik. Demokraatlik ühiskond on seda tugevam, mida aktiivsemad on tema liikmed ning mida paremini nad oskavad pakutavaid vabadusi ja võimalusi kasutada. Riigieksam ühiskonnaõpetusest annab nii õpetajatele kui ka eksami sooritajatele võimaluse saada ülevaade sellest, millise taseme on õppija kaheteist kooliaasta jooksul saavutanud. Eksam mõõdab õpilase erinevaid oskusi ja teadmisi. Selleks, et saada võimalikult täielikumat ülevaadet omandatust, on eksamitöös erinevaid tööülesandeid: arutlus, dokumendianalüüs ning mitut tüüpi ülesanded. Oluline on eksamitöö sooritamisel silmas pidada seda, et ülesannete lahendamisel tuleb kasutada ka neid õpitulemusi, mida on o
piiramatu õndsus. lähtudes mõistusest, mitte tungidest. Pattulangemise karistus: valu, surm ja needus (põrgu) Suurim hüve: teostada oma funkts parimal võimalikul viisil. Enesearmastus on ennasthävitav:inimene seesmiselt lõhestatud, ihade Inimhinge fn: mõistuspärane toimimine kogu elu jooksul. rahuldamine sõltub välisest, satub teistega konflikti õnnest ja voorustest... Üllusearmastajale meeldib see, mis on loomu poolest nauditav-> Paganlike filosoofide õnnefilosoofia on upsakus loomutäiusest lähtuvad teod. Kas voorusest piisab õnneks? Noor Pl – ei, vana Pl – jah
(216) Võimatu on suuri asju korda seada, kui sa ei mõtle suuri mõtteid. Selleks, et juhtida teisi, pead tõeliselt juhtima issennast. ,,Pead ronima omaenda mäkke ja tipu vallutama, alistades selle käigus iseenda. Pead lõpetama õigustuste otsimise, miks asjad on viltu läinud, ning võtma endale vastutuse muutuste eest. Sk-l juhil puudub alibi, ta on iseenda ja oma saatuse peremees.Kui EV-s on probleem töössesuhtumisega, on viga tema juhtimisstiilis.Kui suhetes teistega jääb puudu soojusest, on midagi puudu temas endas.Seega puudub alibi. Nagu kõrgele mäkke ronides-mida kõrgemale sisimas ronid, seda rohkem näed. Peab pidevalt jälgima, et meeletu kiirus, mis meid ümbritseb, meid enesega kaasa ei haaraks.(See loob kaose tunde, hullumeelse tempo ja kiiirustamise-minu selgitus). Sisemaailma kordasaamiseks (kui oled kiirustav, ruttav, läbipõlenud), so enese juhtimise 1.õppetund: 1)Uuenda end pidevalt. Leia aega varustada end elujõuga ning oma meeleolu
Puhtakujulise parlamentarismi juures lahkub valitsus ametist kogu koosseisus, olles oma üksikliikmega solidaarne (määrav peaministri käitumine ja tema kontroll teiste ministrite üle). Uue valitsuse moodustamise ettepaneku teeb riigipea tavaliselt mõnele parlamendi liikmele. Kui see õnnestub, siis esitab ettepaneku saanu uue valitsuse koosseisu riigipeale ametisse kinnitamiseks, jäädes ise peaministriks. Formaalselt on riigipeal peaministri kandidaadi leidmiseks vabad käed, kuid ta arvestab parlamendi meeleolu ja erakondlikku jaotust. Tavaliselt pöördub ta suurima rühma juhtiva esindaja poole, kes moodustab valitsuse oma erakonnakaaslastest. Kui ühelgi erakonnal pole parlamendis enamust, siis valitsusele vajaliku toetuse leidmiseks koaleeruvad (liituvad) mitu erakonda ja moodustavad koalitsioonivalitsuse (valitsusliidu). Võimalik on ka vähemusvalitsus (toetajaid on alla poole parlamendis), kui
annaabi.ee 
