Milline on hea kodanik ? Arvamuslugu Helina Saar Hea kodanik on salliv, hooliv, rahulik, seadusekuulekas ja abivalmis. Hea kodanik alati arvestab teistega, aitab lähedasi ja võõraid ning toetab nõrgemaid, austab oma riiki ja selle tähtpäevi, tunneb põhiseadust ja õigussüsteemi ning täidab seadust, hoiab loodust, mõtleb ka teistele elusolenditele ja järeltulevatele põlvedele. Hea kodanik ei riku kunagi ka seadust, isegi, kui tal seda sunnitakse või kästakse teha. Igal kodanikul on omad õigused ja kohustused. Kodaniku kohustus on olla kuulekas seadustele, arvestada teiste inimestega ja käia tööl. Paljud kodanikud muidugi ei austa seadusi ja arvavad, et võivad teha kõike mis hing aind ihaldab. Hea kodanik jällegi seadusekuulekas ja nad ei lõhu avalikus kohas asju, ei sõida purjuspeaga, ei kakle, ei peksa naisi jne. Osad
See motiveerib ka teisi oma riigi ning kaaslaste heaks midagi tegema. Kodanikuks saamine ei kaasne sünniga. Me areneme oma vanemate õpetussõnade ja keskkonnast tulenevate mõjudega. Omandame teemakohast informatsiooni nii kodust, sõpradelt kui ka koolist. Noor inimene, et pea ühte arvamust kuuldes sellega kohe nõustuma. Tal on õigus kuulata teiste arvamusi, mõelda ja valida seda, mida tema õigeks peab. Tähtis on, et inimene mõistaks, kui tähtis on riigile kodanik. Sellest tuleneb ka kodanikukohustus ja -õigus valida alles 18. eluaastast saadik. Kodanikuks olemist peab õppima, seedima ja alles seejärel tegudele asuma. Kuigi saame kodakondsuse oma passi kirja juba sündides, oleme tõelised kodanikud alles siis, kui tunneme endi kohustusi ja õigusi põhjalikult. Täisväärtuslik kodanik toimib kodanikuühiskonnas osaleb valimistel, ühisettevõtmistel, rahvuslikel üritustel ja aitab parandada ühiskonda.
sotsiaalset kaitset. Sotsiaalsed rollid Ühiskond on inimtegevuse tulemus. Inimesed erinevad üksteisest väga paljude omaduste ja tunnuste poolest. Rahvastiku jaotus teatud tunnuste alusel moodustab sotsiaalse struktuuri, rahvastiku kihistust peegeldab sotsiaalne hierarhia. Igal inimesel on ühiskonnas oma sotsiaalne ehk ühiskondlik roll. Samal ajal võib inimene kanda mitut rolli. Ühiskonna liige võib olla kodanik või mittekodanik, millest tulenevad nii tema õigused, vabadused ja kohustused kui ka võimalused. Ühiskonna liige võib olla maa- või linnainimene, haritlane või tööline, perekonnaliige või vallaline, tööandja või töövõtja vms, kelleks olemine või mitte olemine paneb talle ühiskonna ootused, mida peab arvestama end ühiskonnas kehastades. Igaühe õigused kui inimõiguste põhiõigused Inimõigused on inimsuse väärtuste ning normide põhjal välja töötatud
häälteenamusega. Seejärel ratifitseerivad liikmesriigid ühinemislepingu vastavalt iga riigi põhiseaduslikule menetlusele. Läbirääkimiste ajal saavad kandidaatriigid Euroopa Liidult toetust majanduse järjele aitamiseks. Need 10 riiki, kes liitusid 2004. aastal, said kokku toetust 41 miljardit eurot, millega rahastati peamiselt struktuuriprojekte, et aidata uustulnukatel täita liikmeksoleku eelduseks olevad tingimused. Iga Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik on ühtlasi ka Euroopa Liidu kodanik. Euroopa kodakondsus täiendab liikmesriigi kodakondsust, kuid ei asenda seda see tähendab, et Euroopa Liidu kodakondsus ei ole omaette kodakondsus, vaid käib kaasas üksnes liikmesriigi kodakondsusega. Ainult Euroopa Liidu kodanik ei ole võimalik olla. ,,Euroopa kodakondsuse" mõiste sündis 1992. aastal vastu võetud Maastrichti lepinguga. Liidu kodanikel on neile asutamislepinguga antud õigused ja neile kehtivad selles pandud kohustused
valitsuse liikmed, diplomaadid 4) Teeb Riigikogule ettepanekuid kõrgete riigiametnike nimetamiseks, nimetab kohtunikud, Eesti Panga presidendi 5) On riigikaitse kõrgeim juht, kuulutab Eesti vastase rünnaku korral välja sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni 6) Annab välja riiklikke autasusid ja auastmeid Rahvas ei saa ise presidenti valida Eestis. Presidendiks saab kandideerida 40-aastane kohtulikult karistamata sünnilt Eesti Vabariigi kodanik. Presidendi valimine algab Riigikogust. Kandidaadi peab esitama vähemalt 21 Riigikogu liiget. Võiduks on vaja 68 poolthäält ehk 2/3 inimestest. Riigikogus toimub maksimaalselt 3 hääletusvooru. Kusjuures kolmandasse vooru pääsevad ainult 2 enim hääli saanud presidendikandidaati. Kui ka seal ei saavutata nõutud 68 häält, läheb presidendi valimine edasi valimiskogusse. Valimiskogu koosneb Riigikogu liikmetest pluss esindajad igast linna- või vallavolikogudest (kokku üle 300 inimese)
KODAKONDSUS inimese õiguslik seos riigiga (selle kaudu määratakse vastastikused õigused ja kohustused) KODANIK inimene, kellel on vastava riigi kodakondsus. Kodaniku tunnus on pass. Välismaalane peab siin elamiseks ja töötamiseks taotlema elamis- ja tööloa. (Kodakondsus- ja migratsiooniametist). Kodakondsuse saamine: 1)Sünnilt kui üks või mõlemad vanemad on Eesti kodanikud (vereõigus). (USAs on päikeseõigus kui on USAs sündinud, siis on kodanik. Eestis seda pole.) !!! 2)Naturalisatsiooni korras (taotlus, valitsus otsustab, kas inimene saab kodakondsuse). Selleks tuleb: a) elada Eestis vähemalt 5 aastat b) Peab olema vähemalt 15.a c) Sooritama eesti keele tundmise eksami d) Sooritama kodakondsuse ja põhiseaduse tundmise eksami e) Oma seaduslikku püsivat sissetulekut
Sotsiaalpoliitikas hoolivuse põhimõte, aidata ühiskonnas nõrgemaid järgi, Heaoluriigi õigused on positiivsed õigused, sest need suurendavad kodaniku võimet iseendaga toime tulla, Võrdsete võimaluste tekke eelduseks ja heaoluriigi finantseerimiseks progressiivne tulumaks, Lahendada sotsiaalseid probleeme lähtudes võrdsuse ideaalist (Vikipeedia). Ka peaks riik olema allutatud õigusele ning kodanik ja riik peaksid olema õiguse ees võrdsed. Õigusloome peaks olema demokraatlik, see tähendab toimuma parlamendi kaudu. Seadused 2 peavad olema ülimuslikud ning õigusnorme tuleb täita täpselt ning kõrvalekaldumatult ning tagatud peab olema kindel õiguskord. Vastust küsimusele, kas Eesti on sotsiaalne riik või mitte võikski otsida lahates eeltoodud kriteeriume ja seda, kui palju üks või teine neist Eestis on rakendatud
mida erakonnad väidetavalt kuskilt kellegi käest saavad. Ka valimiskampaaniate aruanded korruptsiooni vastu. teadmine, kes ja kui palju erakonnale annetas, võimaldab avalikkusel hinnata erakonna mõjul tehtud otsuse ja erakonnale tehtud annetuste võimalikku seost. Teiste sõnadega kas esineb poliitiline korruptsioon. Just poliitiline korruptsioon on võtmekoht, millele tegelikkuses tähelepanu tuleks pöörata. 8. Proportsionaalse ja majoritaarse valimissüsteemi põhierinevus. Milline valimissüsteem kehtib Riigikogu valimistel? Proportsionaalse valimissüsteemi korral kasutatakse mitmemandaadilisi valimisringkondi. Esindusorganikohad jagatakse parteide vahel proportsionaalselt nende valimsinimekirjadele antud häältele. Enamus- ehk majoritaarsete valimiste puhul jagatakse riik ühemandaadilisteks valimisringkondadeks ja mandaadi esindusorganisse saab kandidaat, kes kogub valimisringkonnas kõige enim hääli. Eestis kasutatakse proportsionaalset süsteemi
Kõik kommentaarid