Aeg-ajalt võib kohata protestijaid, aga seda minimaalsel määral. Eestit ei hõlma vaid ilus loodus ja rahvas, mille iive on negatiivne. Siin on palju inimesi selliseid, kes on tööta ja elatavad end tööturahadest. Arvan, et kui erinevate firmade tööandjad poleks nii nõudlikud kandideerijate suhtes, siis suurem osa praegustest töötutest leiaks oma töö Eestis, mitte naaberriikides. Ainuüksi töökoha kaotuse pärast leiavad paljud töötud raha, et sõita üle Soome lahe ning asuda sinna tööle, kus on kõrgem palk ja lihtsam leida töökoht. Meie riigis leidub ka pikaajalisi töötuid, kes nõuavad firmadelt suuri palku, et üldse tööle asuda. Nad ei mõtle, et neil on võimalik üksinda ära elada ka miinimumpalga eest. Tänavatel elavad eluheidikud on sellised, kes ei taha jätta oma ,,perekonda" ning asuda parema tuleviku nimel tööle miinimumpalga eest. Paljud lähevadki selle põhimõttega välismaale tööle, et seal on suurem palk.
Minu Eesti Minu kodumaa on küllaltki väike riik ja siin ei ela väga palju inimesi, kuid sellegi poolest on Eesti mulle armas. Eestit küll ei tunta ülemaailmselt, sest see pole suurriik, kuid sellest hoolimata on eestlaste südameis ikka oma kodumaa. Eestis on ka ilus loodus. Kodumaal elavatel kodanikel on sõnavabadus ja kõigil on õigus oma arvamusele. Siin riigis ei ela palju inimesi, sest see riik ei ole suurriik. Inimesi tuleb ja läheb. Neid nimetatakse sisserändajateks ja väljarändajateks, aga inimesi sureb ja ka sünnib iga päev juurde. Väljarändajateks on tavaliselt noored, kes tahavad välismaale minna õppima ning oma oskusi, teadmisi ja silmaringi laiendada. Neil on tulevikus lootust ka paremini tööd leida. Tänasel päeval võib sisserändajateks nimetada pagulasi, kes põgenevad oma kodumaalt. On neid inimesi, kes ei taha pagulasi oma kodumaale ja on neid inimesi, kellel on ükskõik
Lustivere Põhikool Ergas-Ever Kask 8. klass LUSTIVERE VILISTLASED LAIAS MAAILMAS Loovtöö Juhendaja õpetaja Helve Zõbin Lustivere 2016 Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................................................3 1. Eestlaste väljaränne erinevatel aegadel 5 1.1. Eestlaste väljaränne enne taasiseseisvumist 5 1.2. Eestlaste väljaränne peale taasiseseisvumist 6 2. Meie kooli vilistlased mujal maailmas 8 2.1. Väljarände sihtriigid ja põhjused 8 2.2. Vilistlaste ametid ja toimetulek 9 2.3. Vilistlaste pere ja tagasitulekuplaanid……………�
............................................ ................ 6. Kokkuvõte................................................................................................... ..................................... 17 1. Sissejuhatus Struktuurse tööpuuduse all mõistetakse tööjõu kvalifikatsiooni ja geograafilise asukoha mitte kattumist nõudlusega tööturul. Struktuurne tööpuudus tingib olukorra, kus eksisteerivad koos vabad töökohad ja töötud. Struktuurse tööpuuduse tekkimist selgitatakse tööjõu vähese mobiilsusega nii vähese regionaalse kui ka sektoriaalse mobiilsusega. Vähene sektoriaalne mobiilsus tingib situatsiooni, kus vabade töökohtade ja töötute kvalifikatsioon ei lange kokku ja töötutel puudub võimalus ümberõppeks. Vähene regionaalne mobiilsus tähendab olukorda, kus töötu ei taha vahetada elukohta. Regiooniti erineb tööpuudus üle kolme korra, maakonniti koguni
Andmete kasutamise korral ehk statistiliste ülevaadete analüüsimisel on kindlasti vaja need piirid täpselt paika panna ja kasutajale pidevalt meelde tuletada. Tööealise rahvastiku jagunemist hõiveseisundi järgi kirjeldavad mõisted on esitatud joonisel 1. Selliselt jagab rahvastikku Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (International Labour Organization, lühendatud ILO). Esitatud jaotuses tuleb kindlasti tähelepanu pöörata mõistele töötud, sest tavatunnetusel erineb see oluliselt ILO või Tööturuameti definitsioonist. Inimene, kes ei tööta ei ole veel töötu, kuna näiteks lapsega kodus olev ema ega ka üliõpilane pole töötud. Töötu on isik, kes ei ole hõivatud, kuid kes on võimeline töötama ja kes soovib leida tööd. Kehtiva seaduse seisukohalt võib töötu Eestis defineerida lühidalt kui isiku, kelle puhul on üheaegselt täidetud kaks tingimust: 1) seadusandlus lubab teda end Tööturuameti
1 Soolisest ebavõrdsusest ning võrdõiguslikkuse seadusest SISUKORD SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE EELNÕUST................................ 3 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE EELNÕUST................................ 5 SOOLINE EBAVÕRDSUS JA SEADUS SELLE KAOTAMISEKS......................7 Soolise ebavõrdsuse ilmingud Eestis......................................................................... 7 Soolise võrdõiguslikkuse seadus (SVS).....................................................................8 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUS........................................................10 SOOLISEST EBAVÕRDSUSEST............................................................................13 SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS.......................................................................... 15 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE EELNÕUST..
keskmisest rõivakandjast eristuvate täiskasvanutega. ---- Noorsooprobleem -> noored kui probleem Noored kui röövlid (thugs – autopõletajad, koolitulistajad, comorra mootorratturröövlid vms) Noored kui tarbijad (alkohol, uimastid, suits, rasestuvad korterijärjekorda saamiseks, hoolivad ainult endast jne) Noored kui ohvrid – sündinud düsfunktsionaalsetes peredes, kehva haridusega, töötud jne --- Noored sünnitajada: Üsnagi suur probleem USA-s (820 tuhat noort sünnitajat 3.954 sünnist 2011). 80% noorte sünnitajate lastest on mitteplaneeritud 4 noort naist 10-st, kelle esimene seksuaalakt oli vanuses 13-14 aastat väidavad, et see oli soovimatu (vägivaldne) Iga 4-s noor ema saab teise lapse 2 aasta jooksul peale esimest sünnitust Noorte emade haridustee on eakaaslaste omast lühem (vähem gümnaasiumi- või ülikooliharidust) ja tööalane positsioon madalam ---
Riigis on tagatud kodaniku- ehk inimõigused. Ühiskonna sotsiaalsete küsimuste lahendamine toimub üldiselt, mitte üksikjuhtumitega ja seadused on kohustuslikud ka seadusandlikule ja täidesaatvale võimule. Riik peab kaitsma oma kodanike vabadusi ja omandit riikliku omavoli eest ning maksma hüvitist kodanikele nende vara võõrandamisel. Inimestel on õigus saada teavet ning riigil kohustus teavet levitada. Samuti on kodanikel õigus olla opositsioonis. Neile peab olema tagatud mõtte- ja sõnavabadus. Õigusriik jaguneb formaalseks ja materiaalseks õigusriigiks, millest viimane määratlus näitab riigi positiivset tegevust, lähtumist väärtuskategooriatest, eelkõige inimväärikuse mõistest. Inimväärikus kuulub lahutamatult inimelu juurde ning tähendab iga inimese olemuslikult vaimset ja kõlbelist väärtust tema enese pärast, väljendades inimese õigust areneda puutumatult ja iseenesest määratuna loomuliku inimesepildi ja vaimsuse alusel (Sootak 1997:37)
Eesti rändeajastul Hargmaisus tähendab seda, et väljarände korral ollakse tihedas suhtluses ikkagi oma päritolumaaga. Võib öelda, et sellistel inimestel on kaks kodu, kaks keelt ning nad hoiavad mõlema riigi poliitilisi ja kultuurilisi sidemeid. Eestis on tihedas suhtluses on omavahel kogukonnad, ettevõtted ja inimesed, kes asuvad nii kodumaal kui ka välismaal. Väljaspool Eestit elab sadu tuhandeid eestlasi, kes õpivad või töötavad seal. Nad on pidevalt kontaktis oma pere ning sõpradega ning seetõttu reisivad pidevalt kahe riigi vahet. Odav transport ning digiajastu soodustavad seda. Hargmaisus saab ainut olla edukas siis, kui see on kõigile kasulik (sihtriik, lähteriik, töötaja). Peamiseks murekohtadeks on lahus olevad perekonnad, kodanike määratlemine ning ettevõtete maksustamine. Väljarändajad võivad säilitada tugevad sidemed oma kodumaaga ning on liiga kinni kodumaistest meedia- ja inforuumidest. Seetõttu ei toimu l�
Tartu Kommertsgümnaasium KESKERAKOND õpimapp Alice Poljakova 9.C Tartu 2009 EESTI KESKERAKOND Eesti Keskerakond on kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus. Suur osa meist tuli poliitikasse Eestimaa Rahvarinde kaudu. Me koondusime ühtseks erakonnaks 1991. aastal. Oleme kaitsnud ja ellu viinud oma seisukohti, otsinud ja leidnud selliseid poliitilisi lahendusi, mis on aidanud Eesti ühiskonnal astuda demokraatlike riikide perre inimkaotusteta ja verd valamata. Oleme humanistlike eesmärkidega ühendus ja tahame kindlustada poliitiliste otsuste ning demokraatlike reformide kaudu eesti rahvale turvalise elu Eestis ja maailma rahvaste hulgas. Eesti omariikluse taastamisega 20. augustil 1991. a loodi eeldused kodaniku ühis konna ja demokraatliku õigusriigi rajamiseks. Uued alused Eesti arenguks andis meie riigi astumine Euroopa Liidu liikmeks 2004. aastal. KESKERAKONNA PEAMISED EESMÄRGID D
Seetõttu on lahkunud kümned tuhanded Eestlased meie põhjanaabrite juurde tööle. Positiivset hoiakut välismaal töötamise suhtes omab hetkel 42% 16-63-aastastest Eesti elanikest. Olulisim tegur, mis motiveeriks inimesi välismaale tööle asuma, on ootuspäraselt paremad palgatingimused (75%). Ülejäänud tegurid jäävad kaugemale uute kogemuste hankimine 23%, erialane väljakutse 22%, paremad riiklikud toetused 21%. Eelistatuim riik, kuhu soovitakse tööle asuda, on Soome 43% kõigist potentsiaalsetest välismaal töötamisest huvitatutest. Põhjus miks Eestlased Soomes töötamist eelistavad peitub eelkõige kordades suuremas sissetulekus ning heas sotsiaalsüsteemis. Helsingi ja Tallinna vaheline ühendusepidamine on tihe. Üle Soome lahe liigub aastas üle seitsme miljoni reisija. Sealne tööturg toimib ning paljudele Soome ettevõtetele on loomulik pidada Soomet ja Eestit üheks tegevuspiirkonnaks. Samas Eesti astumine Euroopa Liitu ja
Tänu kellele pole meil kodusõda? 2007. aasta 26. aprilli õhtupoolikul seisin ma Tallinna Lennujaamas ja kuulasin ETVst kaitseminister Jaak Aaviksoo väiteid, et kaitseminister peab näitama, kuidas ta oskab sõda pidada, ning vaatasin sinna kõrvale eriti irooniliselt mõjuvat reklaami "Euroopa Liit seisab rahu eest kogu maailmas". Mõned tunnid hiljem meenus mulle, kuidas Indoneesias Acehi provintsis kodusõja ajal kohalikud pidasid kinni autosid, et kontrollida, kas inimesed ikka atsehi dialekti räägivad. Need, kes ei rääkinud, lasti maha või vähemalt nii mulle sealtsamast provintsist pärit tõlk rääkis. Tolle õhtu alguses ma igaks juhuks vältisin Tallinna tänavatel eesti keele rääkimist kuid see hirm osutus alusetuks. Nii oma tugeva eesti aktsendiga venekeelsete, eesti- kui ka ingliskeelsete pärimiste peale ("Kas te panite tähele, kunas Reformierakonna aknad sisse visati?" "Kas politseid on näha olnud?" "Kas pisargaasi kasutati?" jne) sain viisakad vastuse
2. Milles avaldub Juuditi vastuolulisus? Juudit oli jumala asemik maa peal ning ta oli suur eeskuju oma rahvale. Juudit alati ütles, et iga tema tegevus on Iisraeli ja Jehoova nimel. Tegelikult see nii ei olnud. Ta kasutas ära oma positsiooni ja ilu, et täita oma unistus ( saada kuningannaks). Näiteks: Juudit ütles, et ta sai Jehoovalt unenäos teate, et ta peab minema Olovernese juurde, kuid tegelikult oli see ainult ettekääne. Juudit tahtis Olovernest endasse armuma panna ning siis asuda koos temaga Iisraeli valitsema. Kui Juudit, aga teada sai, et Olovernes ei ihkagi kuningaks saada, siis ta tappis Olovernese suurest vihast/pettumusest. See näitab, et Juudit oli tegelikult vägagi auahne ja kuulsust ihkav naine. 3. Milline roll on teoses rahval (rahvamassil)? Rahvas andis tegevusele hinnanguid. Näiteks lõpus kui Juudit tunnistas üles, et ta läks Olovernese juurde selleks, et saada kuningannaks mitte rahva pärast, siis rahvas nõudis
Koppel. Milliseid ohte näete riikide sekkumises finantsturgudele? Mis võib tulemuslikku sekkumist takistada? Igasugune riiklik sekkumine tekitab turumoonutusi, mille pikemaajalisem mõju on raskesti prognoositav ning võib omakorda hiljem esile kutsuda tõsiseid sokke. Seega teoorias on riiklik sekkumine kindlasti taunitav. Samas ilmselt keegi ei ole praegu valmis aktsepteerima neid majanduslikke, sotsiaalseid ja poliitilisi tagajärgi, mis leiaks aset siis, kui mingit sekkumist ei toimuks ning finantssüsteem lastaks globaalselt allavett. Riik on nii-öelda usalduse viimane aste, sest ainult riigil on õigus raha trükkida ja makse koguda. Ajaloost on õnneks võtta ka näiteid edukatest päästeoperatsioonidest ning sellest, mida kõike koledat on juhtunud siis, kui on jäetud sekkumata. Sekkumise puhul on muidugi selgelt risk, et rakendatavad meetmed on ebaadekvaatsed.
suuremaid eesmärke endale ning neid järjest täites, kasvab ka enesekindlus. Varem ületamatud raskused saavad siiski ületatud. Eneseusku ei tohi kaotada. Eneseteadlikkus tähendab seda, et sa tead, mida tahad. Tead, miks sulle on oluline oma eesmärke saavutada ja kuidas sa seda tahad. See on hea ettevõtja juures väga oluliseks näitajaks.Initsiatiivikus tähendab seda, et inimene peab alati valmis ja võimeline olema algatama uusi mõtteid ning ettevõtmisi. Tuleb teisi juhtida ning asuda etteotsa, et saavutada edu. Kui oled kord juba midagi head saavutanud, siis see teeb nii hea tunde, et sooviksid seda veel ja veel. Just sellist suhtumist on ühele ettevõtjale vaja. Ikka kiiremini, kõrgemale, kaugemale. Ettevõtja kindlasti ei tohi väljas olla ainult omakasu peal. Alguses võib see küll edu tuua, kuid ma usun, et sellega kaugele ei jõua. Pessimism ja vastutustunnetus on samuti omadused, mis kuidagi ühte ettevõtjat ei iseloomusta
TALLINNA ÜLIKOOL Instituut osakond ..... NAISELIKKUSE STEREOTÜÜBID Referaat Juhendaja: lektor ..... Tallinn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS...........................................................................................................3 1.MIS ON STEREOTÜÜP?........................................................................................4 1.1.Stereotüüp on kõva...................................................................................................4 1.2.Sotsiaalpsühholoogid on leidnud..............................................................................5 2.NAISELIKKUS.........................................................................................................6 2.1.Tänapäeval....................................................................................
Kodutöö aines sotsiaaltöö alused Juhtumite kirjeldused Juhtum 1 on 22 aastane, sündinud ja kasvanud ühes endise liiduvabariigi pealinnas. Kui oli 8 - aastane, siis oli kogu pere sunnitud sünnilinnast põgenema. Põhjuseks rahvuste vaheline vaen ja vägivald. Kõigepealt põgeneti oma ajaloolisele kodumaale. Seal ei elanud nad enam kui paar aastat kuna sugulased isegi suutsid end vaevu ära elatada. Siis sõideti Moskvasse. Kuid sealgi tekkisid probleemid, mis seotud varjatud vaenuga tulnukate suhtes. Olles 11 aastane, tuldi kasuema sugulaste juurde Eestisse, - Ida - Virumaale. Tema meelest oli see kole - ta oli harjunud elama suurtes linnades, aga tolles linnas, ei ole isegi mitte trollibusse. "Linn on rõõmutu, talved on pikad ja külmad, sügised hirmniisked." Respondendi ema oli surnud siis, kui ta oli 2 aastane "Oma ema ma õigupoolest ei mäletagi. Põhiliselt kasvatas mind kasuema." Ilmselt ei meeldinud kasuemale see, et poiss ei vaevunud eriti varjama oma suhtumi
Haritlaste palku tuleval aastal ei tõsteta 10.12.2008 Postimees Täna toimunud TALO ja vabariigi valitsuse vahelised tuleva aasta palga alammäära läbirääkimised lõppesid konstateeringuga, et kõrghariduse, teaduse ja kultuurivaldkonna töötajate palka tuleval aastal ei tõsteta. Erandina leidis valitsus võimaluse tõsta üldharidus ja kutsekoolide pedagoogide ametjärkude palga alammäära, teatas TALO. Hinnates pedagoogide suhtes üles näidatud head tahet positiivseks, avaldas delegatsiooni juht Ago Tuuling siiski arvamust, et sellise otsusega vastandati haritlaste õigustatud ootused ning toimiti läbirääkimiste üldise põhimõtte vastu, mille kohaselt hariduse ja kultuuri palgakasvikud on võrdsed. Delegatsiooni juht jätkas, et mõistab majandussurutisest tulenevaid raskusi, kuid ei saa kuidagi nõustuda, et valitsus ja tööandjad loodavad majanduse madalseisust välja tuua vaid massiliste koondamistega ning palga külmutamisega. «Ka kokkuhoiule kutsuv v
Vanaisa peksis teda ja vägistas. Lõpuks tekib küsimus kumb ta on. Sama dilemma, kui räägime töötutest. Kas ohver või looja. Kui tahame, et publik tunneks ohvrile kaasa, tuleb ohvri ja süüdlasega väga tõsist tööd teha. Peame looma ohvri kuvandi, kes tundub publikule sümpaatne, oma. Ohver tuleb teha selliseks, kes väärib sümpaatiat, toetust. Euroopa edetabel võimalikest ohvritest, keda publik valmis toetama lapsed nr 1, eakad, puuetega. Skaala teises otsas töötud, kodutud nende osas publik sümpaatiat üles ei näita. Usutakse, et need oma probleemis ise süüdi, vähemalt kaasvastutav. Kolm põhi reeglit, kus publik ei tunne sümpaatiat kannatanu vastu. Sellega et me näitame, et keegi on probleemides kannatanu, sellest ei piisa. Peame veel tõestama, et ohver on kõrge moraaliga armas inimene, kellele on tehtud äärmiselt kahju. Publik ei võta kannatanut vastu, kui ei ole valmis tunnistama ohvrina. Kui kannatanu on kaasvastutav. Kui tunneme, et
kursus „Perekonnaõpetu s“ Arma Eensalu 2011 Õppekirjandus „Perekonnaõpetus. Inimeseõpetuse õpik gümnaasiumile.” Margit Kagadze, Inger Kraav, Katrin Kullasepp Koolibri 2007 Perekonnaõpetuse teemad Perekond Püsisuhe Abielu Lapsevanemaks olemine Laps Kodu ja argielu Perekonna majanduselu ja õigus Hindamine Kursuse (35 ainetundi) jooksul kogub õpilane kolm arvestuslikku hinnet: 1) referaat või essee, 2) õpimapp ehk portfoolio 3) kontrolltöö. PS. jooksvad hinded: tunnikontrollid, ettekanded suuline vastamine. Küsimused Mis on perekond? Miks on perekonda vaja? Millised on perekonnatüübid? Perekonna funktsioonid. Perekonna areng muutuvas ühiskonnas. Miks on perekonda vaja? Perekonda kuulumist ja peretunde olemasolu on inimene tähtsustanud läbi sajandite. Perekonda on mõistetud erinevalt, aga just perekonnas
Inimeseõpetuse kursus ,,Perekonnaõpetus" 2011 Õppekirjandus ,,Perekonnaõpetus. Inimeseõpetuse õpik gümnaasiumile." Margit Kagadze, Inger Kraav, Katrin Kullasepp Koolibri 2007 Perekonnaõpetuse teemad Perekond Püsisuhe Abielu Lapsevanemaks olemine Laps Kodu ja argielu Perekonna majanduselu ja õigus Küsimused Mis on perekond? Miks on perekonda vaja? Millised on perekonnatüübid? Perekonna funktsioonid. Perekonna areng muutuvas ühiskonnas. Miks on perekonda vaja? Perekonda kuulumist ja peretunde olemasolu on inimene tähtsustanud läbi sajandite. Perekonda on mõistetud erinevalt, aga just perekonnast, kuhu inimene sünnib, on olulisel määral sõltunud see, kelleks ta saab, kes teda elus toetab, millised on tema kohustused ning õigused. Ja seda mitte ainult lapsena, vaid ka täiseas. Perekond ja/või leibkond Perekond on abielul või veresugulusel põhinev grupp, mille liikmeid seo
Ühinemisel rahvusvaheliste inimõiguslepingutega võttis Eesti riik kohustuse tagada oma territooriumil igaühele lepingutes määratletud õigused ja vabadused. Igasugune õiguste ja vabaduste piiramine võib toimuda ainult seaduse alusel. Põhilised inimõigused on õigus elule, õigus inimlikule kohtlemisele ja õigus vabadusele. Inimõiguste hulka kuuluvad ka südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus, sõnavabadus, ühinemisvabadus, liikumisvabadus, õigus seaduse võrdsele kaitsele, õigus avalikule ja erapooletule kohtumõistmisele, õigus eraelu ja kodu puutumatusele jpt. Rahvusvaheliselt üldtunnustatud ammendavat inimõiguste loendit ei ole. Inimõigused on: * üksikisikutel, seega igal inimesel; * inimrühmadel või gruppidel nagu perekond, välismaalased (mittepõlisrahvuse esindajad, immigrandid, pagulased, võõrtöölised), vähemused, põlisrahvad, valitsusvälised organisatsioonid; * rahval;
eest Soome. Soomes teenis ta eesti vabatahtlikest moodustatud rügemendis J R 200. Koos suurema osaga selle rügemendi koosseisust naasis ta 1944.a. augustis kodumaale. Pärast rinde lagunemist ja väeosade laialiminekul püüdis H. S. pääseda läände, sattus aga sakslaste kätte ja teenis kuni sõja lõpuni eesti diviisi koosseisus Sileesia rindel. Sõja lõppedes elas ta läbi palju vintsutusi sõjavangina tsehhi partisanide, Punaarmee ja Ameerika sõjaväe käes. 1946. a. õnnestus tal asuda õppima keemiat Baltimaadelt põgenenud õppejõudude poolt Hamburgis asutatud ülikoolis. 1950. a. siirdus H.S. Ameerika Ühendriikidesse ja jätkas seal õpinguid Oklahoma ülikoolis, teenides elatist ja peavarju kohaliku kiriku kojamehena. Omandas 1952. a. Master of Science ja 1955. a. Dr. Phil. Teadusliku kraadi Alates 1956. a. kuni surmani töötas H.S. Philadelphias USA Põllumajandusministeeriumi uurimisinstituudis
Kust te raha saate? Või on kirämehel maal võimalik niimuudi ära elada, et raha ei olegi vaja? Kuis ei maksta. Mulle selle intervjuu eest antakse 5000 krooni tunnis puhtalt kätte. Juhul, kui otsustatakse pronksõdur Urvastesse teisaldada, kas olete nõus? Kas pronksõduri kohta luuletus ka tulemas on? Ei ole tulemas küll luuletust praegu. On tulemas hoopis vastus sellele küsimusele. Päris maja ette küll pronkssõdurit ei tahaks, aga kuhugi ikka nurgakese leiaks. Kas oled Paganamaa kandi elust midagi kuulnud ja mis sa arvad, et kui ma elan nüüd välismaal, kas vöiksin selga ajada setukeste rahvariided ja ehted (tunnen kuidagi lähedaseks), ilma et ma kedagi solvaksin ja pealegi Röuge kandi rahvariided mulle ei meeldi? Ei saa keisist täpselt aru, aga setukesi sa küll sellega ei solva, et nende rahvarõivad selga ajad ja pealegi on neil respekt igaühe vastu, kes enanst setuks kuulutab
Tähtsuselt järgnevad määrused ja aktid. Seadus kõrgeima riigivõimuorgani normatiivakt , mille t2itmine on kohustuslik Määrus õigusakt, mille valitsus või volikogu annab välja piiramatu arvu juhtude reguleerimiseks. ( õigusloov akt , täpsemalt üldakt.) Üksikaktiga reguleeritakse üht konkreetset juhtumit. Õigusakt vastuvõtja Seadus EV riigikogu Seadlused, määrused, korraldused, otsused, käskkirjad, juhendid, eeskirjad: EV president, valitsus, volikogu. Valla/linnavalitsus Põhiseadus EV kodanikud Eestis kehtivad rahvusvahelised õigusaktid ,mis on ratifitseeritud riigikogus. rahvusvahelised organisatsioonid Kuidas rahvas osaleb valitsemises ? Esindusdemokraatia rahvas osaleb valitsemises oma esindajate saadikute kaudu. Üheks otsese demokraatia vormiks on rahvahääletus ehk referendum. Demokraatliku valimise nõuded:
inimesed usaldavad teisi inimesi, arvavad, et enamik on ausad, tunnevad huvi poliitika vastu ja osalevad vabatahtlike organisatsioonide töös, seda enam on nad oma eluga rahul. 15 Selle põhjal saab öelda, et ühiskondlik elukas, kellena Aristoteles inimest määratles, pole eestlastes (ja teistes, kes siin elavad) veel päris kaduma läinud. Nagu Tammsaare ajal, nii toob töö ka praegu inimestele armastust ja õnne. 16 Kõikide ülejäänute hulgast olid oma eluga rahul kõige vähem töötud ja lisaks need, kes pole võimelised töötama invaliidsuse tõttu. Töötajate hulgas mängib suuremat rolli ametipositsioon: spetsialistid ja juhid on oma eluga märgatavalt enam rahul kui näiteks lihttöölised ja teenindajad.17 Väiksemal määral on rahulolu hinnangud seotud kodakondsusega: oma eluga on vähem rahul need, kellel puudub kodakondsus (nn välismaalase passi omanikud).18 Mitte vähem kõnekad ei ole tegurid, mis ei kuulu "õnne valemisse"
ühinenud riigile. Ühinemisel rahvusvaheliste inimõiguslepingutega võttis Eesti riik kohustuse tagada oma territooriumil igaühele lepingutes määratletud õigused ja vabadused. Igasugune õiguste ja vabaduste piiramine võib toimuda ainult seaduse alusel. Põhilised inimõigused on õigus elule, õigus inimlikule kohtlemisele ja õigus vabadusele. Inimõiguste hulka kuuluvad ka südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus, sõnavabadus, ühinemisvabadus, liikumisvabadus, õigus seaduse võrdsele kaitsele, õigus avalikule ja erapooletule kohtumõistmisele, õigus eraelu ja kodu puutumatusele jpt. Rahvusvaheliselt üldtunnustatud ammendavat inimõiguste loendit ei ole. Inimõigused on: * üksikisikutel, seega igal inimesel; * inimrühmadel või gruppidel nagu perekond, välismaalased (mittepõlisrahvuse esindajad, immigrandid, pagulased, võõrtöölised), vähemused, põlisrahvad, valitsusvälised organisatsioonid; * rahval;
Vabariik on riigikord, kus kõigil täisealistel kodanikel on poliitilised õigused ja juurdepääs riigivõimu teostamisele. Kõrgeimad riigiorganid täidetakse valimiste teel tegu on esindusdemokraatiaga. Tänapäeval on vabariik levinuim riigivorm. Jaguneb presidentaalseks ja parlamentaarseks vabariigiks vastavalt sellele, kas olulisem roll on presidendil või parlamendil. 1) Presidentaalne vabariik. Võimude lahususe põhimõte peab selle puhul kõige rohkem paika. President on valitsusjuht e täitevvõimu juht ja riigipea, president ja parlament valitakse teineteisest sõltumatult rahva poolt. Presidendil on ministrite ametissevõtmisel vabad käed. Valitsus viib ellu presidendi poliitilist kurssi. Valitsus vastutab oma tegevuses mitte parlamendi, vaid presidendi ees. President võib panna seadusele veto, kuid ei või parlamenti laiali saata. Presidentaalriigi nõrkus on seadusandliku ja
· Riigivõimu avalikkus ning poliitiline õiguslik vastutus · Seaduslikkuse põhimõtte järgimine · Sõltumatu kohus Demokraatia võimalused ja olud: · Kaitseb üksikisikut võimu eest · Tugevdab inimeste ühtekuuluvust · Tagab poliitilise stabiilsuse Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism Presidentalism ehk presidentaalne valitsemiskorraldus. Selle valitsemisviisi mudeliks võetakse valimiskord USA-s. Selle puhul on president nii valitsuse juht kui ka riigipea, kuid tal ei ole ainuvõimu, sest ta peab võimu täitma parlamendiga. Ta moodustab valitsuse, sõlmib rahvusvahelisi lepinguid ja on vägede ülemjuhataja. Tal pole ainuvõimu kuna tema kõrval on kongress, mis koosneb kahest kojast alamkoda ja ülemkoda. President ja kongress kontrollivad teineteist ning nende vahelise konflikti korral võib senat ehk ülemkoda presidendi tagandada. Parlamentarism kujunes Suurbritannias
lugejatel argipäevaelus tekivad. Meelelahutusekski on mõnikord hea lugeda midagi sellist, mis hetkeks argielu unustama paneb, naerma ajab, meelt lahutab. Sageli suunab loetu edasi mõtlema, uusi allikaid otsima. Uudis erineb arvamuslugudest ja publitsistikast selle poolest, et ta on objektiivne, ei esita kirjutaja arvamusi, seisukohti. Uudis peab olema erapooletu, sõltumatu ja tasakaalustatud (Aava: 153). Uudisekirjutaja peab olema erapooletu ega tohi asuda kellegi poolele, ükskõik kelle kasuks või kahjuks olukord on kujunenud. Siis on ajakirjanikul raskem, kui juhtumisi on üheks osaliseks keegi tuttav. Kuid ajakirjanikud peavad selleks igal ajal valmis olema. Ajakirjanik peab esitama toimuvast nii häid kui ka halbu külgi, positiivset ja negatiivset. Midagi ei tohi jääda varjatuks. Osapooltel samas on nii head kui ka halba, mida edastada, elu on selline. Sõna peavad saama eri seisukohtadega inimesed
EESTI KESKERAKOND Eesti Keskerakond on kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus. Suur osa meist tuli poliitikasse Eestimaa Rahvarinde kaudu. Me koondusime ühtseks erakonnaks 1991. aastal. Oleme kaitsnud ja ellu viinud oma seisukohti, otsinud ja leidnud selliseid poliitilisi lahendusi, mis on aidanud Eesti ühiskonnal astuda demokraatlike riikide perre inimkaotusteta ja verd valamata. Oleme humanistlike eesmärkidega ühendus ja tahame kindlustada poliitiliste otsuste ning demokraatlike reformide kaudu eesti rahvale turvalise elu Eestis ja maailma rahvaste hulgas. Eesti omariikluse taastamisega 20. augustil 1991. a loodi eeldused kodanikuühiskonna ja demokraatliku õigusriigi rajamiseks. Uued alused Eesti arenguks andis meie riigi astumine Euroopa Liidu liikmeks 2004. aastal. Meie peamised eesmärgid demokraatliku Eesti arendamisel 1. Eesti Keskerakond peab Euroopa Liitu ja NATO-sse kuuluva Eesti välis- ja julge- olekupoliitika sisuks ja peaeesmärgiks riigi iseseisvuse ja s
Tallinna Saksa Gümnaasium Homoabielude seadustamine Eestis Uurimistöö Koostajad: Henry Tõnnis 11b Karl-Kristjan Veskus 11a Juhendaja: Kaarel Rundu Tallinn 2011 The legalization of gay marriage in Estonia Author: Henry Tõnnis and Karl-Kristjan Veskus Summary The aim of this research is to get the opinion of Estonian youngsters, aged 14-21, about the legalization of gay marriages in Estonia. We chose this topic because it is on the media everywhere and we think that the opinion of young people is equal to the opinion of every other person. With our
Sissejuhatus sotsioloogiasse 03.09 Tarmo Strenze [email protected] Õpik Hess, B.B., Markson, E.W. & Stein, P.J Sotsioloogia. Tallinn: Külim, 2001 tuleb lugeda Eksam: 7. Jaanuar või 14. Jaanuar Korduseksam: 28. Jaanuar Referaat. Tähtaeg 18.detsember. Võimalikud lisakodutööd Eksam: peamiselt loengus räägitu kohta, kuid ka õpiku kohta Referaat artiklist: 1. Artikkel on teaduslik, st. on avaldatud teaduslikus ajakirjas Lisapunktid, kui osaleme loengus eksperimentidest, nende eest saab pluss- kui ka miinuspunkte. Kõik failid peavad olema .DOC või .RTF Kursusel kaks plokki: 1. Sotsiooloogia üldine olemus, meetodid, ajalugu 2. Olulisemad sotsioloogilised uurimisvaldkonnad Sotsioloogia on eesti keeles ühiskonnateadus. Võõrkeelse sõna sotsioloogia autor on Auguste Comte (1798-1857) socius (kaaslane, kaaslus, seltskond) + logos (õpetus, teadmine) = õpetus inimeste koos-olemisest. Sotsioloogia kuulub teaduste alla. Teadused jagunevad loodusteadusteks (sh. täp
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
