VÕLAD TÖÖVÕTJATELE Töötasu arvestamisel tehakse kanne (kasumiaruanne skeem 2): D Palgakulu K Võlad töövõtjatele Või (kasumiaruanne skeem 1): D ...kulud K Palgavõlg D ...kulud K Sotsiaalmaksuvõlg K Töötuskindlustusevõlg D Palgavõlg K Töötuskindlustusevõlg K Tulumaksuvõlg K Kogumispensionivõlg K Arvelduskonto TÖÖTAJATE PUHKUSETASUKOHUSTUSED Puhkusetasukohustus on aruandeaastal välja teenitud ja kuluks kantud, kuid välja maksmata puhkusetasu. Puhkusetasu läheb läbi eraldise konto. Kulud- > eraldis - > võlg Puhkusetasukohustuse moodustamine: D Puhkusetasukulud K Puhkustasueraldis D Sotsiaalmaksukulud K Sotsiaalmaksu eraldis D Töötuskindlustusmakse kulud K Töötuskindlustusmakse eraldis Puhkusetasukohustuse kasutamine: D Puhkusetasu eraldis K Palgavõlg D Sotsiaalmaksu eraldis K Sotsiaalmaksu võlg D Töötuskindlustuse eraldis K Töötuskindlustusvõlg
Akumuleeritud kulum Jääkväärtus Seisukorra iseloomustus Juhatuse liige Raamatupidaja akt võib sisaldada: 1. Vara liiki, täielikku nimetust, kogust, soetamise aega, maksumust, jääkväärtust, tehnilisi andmeid ja asukohta ning seisukorra lühiiseloomustust; 2. Vara osa kõlbmatuks tunnistamise selle lühikirjeldust, osakaalu tervikust protsentides ja rahalises väljenduses; 3. Andmeid aruandeaasta ümberhindluse kohta; 4. Põhivara remontide, parenduste, ümberehituste maksumust aruandeaastal 5. Infot, millest selgub, et vara ei ole õnnestunud kasutusse anda ega võõrandada, samuti asja säilitamise ebaotstarbekuse puhul seda tõendavat infot; 6. Vara osalise või täieliku hävimise korral kogu sellekohast teavet; 7. Vara hävitamiseks vajalike tööde, sh hoonete lammutamise eelarvet;
Need on kajastatud tehingupäeva kursiga 1USD = 1EUR, bilansipäeva kurss on 1 USD = 0,8 EUR 2. Väärtpaberitena on kajastatud 20 ettevõtte AA aktsiat, mille eest nende soetamisel maksti a´10 eurot (bilansipäeval on nende õiglane väärtus a´ 12 eurot) ning 3 ettevõtte BB aktsiat, mille eest soetamisel maksti samuti a´10 eurot (bilansipäeval on nende raamatupidamislik väärtus 14 eurot). 3. Nõuete inventeerimisel selgub, et osa nõudeid on aruandeaastal muutunud ebatõenäolisteks ( 2.000 ) 4. Osa üle-eelmisel aastal ebatõenäoliseks tunnistatud nõuetest lootusetud ( 1.000 ) 5. Maksunõuete inventeerimisel selgub, et maksunõue summas 543 on aegunud ning ei kuulu tagastamisele 6. Maksunõude ja maksukohustuse vahel tehakse tasaarveldus summas 99. 7. Varude inventuuril selgub, et varude turuväärtus on 3.000 euro võrra kõrgem, kui bilansis kajastatud soetusmaksumus 8
Tulevaste perioodide kulud 31 988 35 763 Muud lühiajalised nõuded, viitlaekumised ja ettemaksud 33 888 36 943 Nõuded ja ettemaksed kokku 3 438 541 3 550 133 2006. aastal on ebatõenäoliselt laekuvates nõuetes toimunud järgmised muutused: 31.12.2006 31.12.2005 Ebatõenäoliseltlaekunud Aruandeaastal laekuvadebatõenäoliseks nõuded perioodi tunnistatud alguses 0 165 654 0 Aruandeaastal ebatõenäoliseks tunnistatud nõuded 52 562 0 Aruandeaastal lootusetuks tunnistatud nõuded 0 165 654
olulistest sündmustest majandusaastal ning eeldatavatest arengusuundadest järgmisel majandusaastal. (2) Tegevusaruandes kirjeldatakse muu hulgas: 1) peamisi tegevusvaldkondi, toote ja teenusegruppe; [RT I 2008, 27, 177 jõust. 10.07.2008] 2) olulisemaid aruandeaasta jooksul toimunud ning lähitulevikus planeeritavaid investeeringuid; 3) olulisi uurimis ja arendustegevuse projekte ning nendega seotud väljaminekuid aruandeaastal ja järgmistel aastatel; 4) seda, millised olid tegevjuhtkonna ja kõrgema juhtorgani liikmetele raamatupidamiskohustuslase poolt aruandeaastal arvestatud tasud ja muud olulised soodustused (tekkepõhiselt arvestatuna), samuti nende liikmetega seotud potentsiaalsed kohustused ning töötajate tasu üldsumma ja keskmine töötajate arv majandusaastal; 5) raamatupidamise aastaaruande koostamise perioodil toimunud olulisi sündmusi, mis ei kajastu
Raamatupidamise aastaaruannete võrreldavus Raamatupidamise aastaaruandes esitatakse aruandeaasta ja sellele eelnenud majandusaasta võrreldavad arvnäitajad. Aruandeaasta nullväärtusega kirje esitatakse ainult siis, kui eelnenud majandusaastal oli sellel kirjel nullist erinev väärtus. Kui aruandeaasta ja eelnenud majandusaasta arvnäitajad ei ole võrreldavad kas aruannete esitusviisi või arvestuspõhimõtete muudatuste tõttu aruandeaastal, tuleb eelnenud majandusaasta võrreldavad arvnäitajad ümber arvutada, viies need vastavusse aruandeaastal kasutatud esitusviisi ja arvestuspõhimõttega. Võrreldavate arvnäitajate ümberarvutamise põhjused ja korrigeerimiste summad, võrreldes eelmise majandusaasta raamatupidamise aastaaruande arvnäitajatega, esitatakse aastaaruande lisas. Juhul kui võrreldavate arvnäitajate ümberarvutamine ei ole võimalik või
Aasta jooksul kogunevad kulud kulukonto deebetisse ja tulud tulukonto kreeditisse. Siin puuduvad kontodel samuti alg ja lõppsaldod. Näiteks: Ettevõte müüs kaupa ostjatele ja esitas arve D nõuded ostjate vastu K müügitulu Perioodi lõpul suletakse kõik ettevõtte tulude- kulude kontod ja tulemus kantakse tulude- kulude koondkontole (tulemuskontodele) Majanduusaasta lõpul selgitatakse välja tulude- kulude koondkonto sulgemise teel ettevõtte tulemus aruandeaastal kasum/kahjum. Bilansi muutuste vormid Majandustehingute mõjul toimub bilansis mitmeid muudatusi. Iga tehing puudutab vähemalt kahte bilansikirjet, kuid bilansi aktiva ja passiva kokkuvõtted jäävad alati võrdseks. Bilansis esineb nelja liiki muutusi. 1) vara ümberpaiknemine e. muudatused bilansi aktivas Siin toimub muudatus ainult bilansi aktivas ehk varades. Seega üks bilansikirje suureneb ja teine väheneb ühe ja sama summa võrra
T-10.4 Firma müüs põhivahendi hinnaga, mis oli alla tema jääkmaksumuse. Tehtud raamatupidamiskandes ühe osana debiteeritakse kontot Kadum. (Sest raha kaotatakse). Sest kadum on nagu kulu ja kui see suureneb, siis kasum väheneb ja kulu suurenes ju deebetis. T-10.5 Ainelise põhivahendi akumuleeritud kulum on kreeditsaldoga kontraaktivakonto. T-10.6 Firma soetas 12 000 000 euro eest söekaevanduse. Prognooside kohaselt peaks maapõues kivisütt olema 20 miljon tonni. Kui esimesel aruandeaastal kaevandati ja müüdi 2 000 000 tonni sütt, siis depletsioonikulu kajastamisel tuleb debiteerida kontot Depletsioonikulu summas 1 200 000 eurot. SEST... = 0,6 0,6 * 2 000 000 = 1 200 000 PS! Depletsioon on loodusvara ammendumine ÜLESANNE 1 1) D: Masinad ja seadmed 1500 K: Võlg tarnijale 1500 2) D: Võlg tarnijale 1500 K: Arvelduskonto 1500 Korrigeerimiskanne 3) D: Amortisatsioonikulu 50
3 ) tasu väljatöötamata puhkusepäevade eest töölepingu lõpetamisel enne selle kalendriaasta lõppu, mille arvel töötaja juba oli puhkuse saanud; 4 ) tööandja võib töötaja palgast kinni pidada tööandjale tähtajaks tagastamata avansse, töötajale arvutusvea tõttu liigselt makstud summasid ja töötaja eelneval kirjalikul nõusolekul töötaja poolt tööandjale tekitatud kahju hüvitamise summasid.Puhkusetasu reservi arvestus Puhkusetasu reserv on aruandeaastal välja teenitud ja kuluks kantud, kuid välja maksmata puhkusetasu. Aasta jooksul tekib ettevõttel kohustus anda töötajatele puhkust (Eestis on minimaalne puhkuse kestus 28 kalendripäeva) ja maksta puhkusetasu. Majandusaasta lõpus on olukord, kus töötajatel on puhkus osaliselt või täielikult välja teenitud, kui seda kasutatakse järgmisel majandusaastal. Väljateenitud puhkusetasu kajastatakse aruandeperioodi kuluna, seoses millega tekib puhkusetasu reserv.
D: Intressikulu 1 000 D: Debitoorne võlg 10 000 c. D: Pank 12 000 K: Intressitulu 2 000 K: Debitoorne võlg 10 000 d. K: Pank 13 000 D: Intressikulu 3 000 D: Debitoorne võlg 10 000 Tagasiside Õige vastus on: D: Pank 12 000 K: Intressitulu 2 000 K: Debitoorne võlg 10 000 Küsimus 10 Õige Hinne 3 / 3 Märgista küsimus Küsimuse tekst Ettevõte soetas aruandeaastal vaba raha kasutamise ning kauplemise eesmärgil 1 000 000 Premia Foods AS aktsiat hinnaga 0,7 €. Millisel bilansi kirjel kajastatakse soetatud investeering? Vali üks: Raha ja raha ekvivalendid Pikaajalised finantsinvesteeringud Lühiajalised finantsinvesteeringud Investeeringud tütarja sidusettevõtetesse Tagasiside Õige vastus on: Lühiajalised finantsinvesteeringud Küsimus 11 Vale Hinne 0 / 3 Märgista küsimus
Raamatupidamise aastaaruannete võrreldavus (RPS § 22) Raamatupidamise aastaaruandes esitatakse aruandeaasta ja sellele eelnenud majandusaasta võrreldavad arvnäitajad. Aruandeaasta nullväärtusega kirje esitatakse ainult siis, kui eelnenud majandusaastal oli sellel kirjel nullist erinev väärtus. Kui aruandeaasta ja eelnenud majandusaasta arvnäitajad ei ole võrreldavad kas aruannete esitusviisi või arvestuspõhimõtete muudatuste tõttu aruandeaastal, tuleb eelnenud majandusaasta võrreldavad arvnäitajad ümber arvutada, viies need vastavusse aruandeaastal kasutatud esitusviisi ja arvestuspõhimõttega. © 2014. Janek Keskküla 25 Võrreldavate arvnäitajate ümberarvutamise põhjused ja korrigeerimiste summad, võrreldes eelmise
Taimekasvatust on võimalik iseloomustada väga paljude näitajatega. Esimeseks tingimuseks taimekasvatustoodangu saamiseks on maa olemasolu, selle harimine ja seemnete külvamine. Kasvupinna suurus on kõige olulisemaks teguriks, millest sõltub taimekasvatustoodangu maht. Kasvupindade kohta peetakse arvestust kultuuride ja kultuuride rühmade lõikes. Üksikasjalikuma statistilise arvestuse korral eristatakse kahte erinevat kasvupinna kategooriat: a) külvipind (kasvupind) (aruandeaastal saagi saamiseks külvatud pind, sh eelmistest aastatest säilinud külvid, püsirohumaa, kesa); b) koristuspind (pind, millelt aruandeaastal koristati saak). Kasvupind (külvipind) - põllukultuuri all olev pind. Selle pinna alusel toimub ka saagikuse arvutamine. Statistikaamet kasutab andmete kogumisel erinevatel aastatel erinevat mõistet. Koristuspind on see osa kasvupinnast, millelt aruandeaastal koristati saak. KASVUPINDADE DÜNAAMIKA
tasutakse kõik arved juhatuse liikme poolt. Ostuarvete alusel tehtud kulud peab kirjalikult aktsepteerima juhatuse liige, kuna tema märgitud täpsustav kulukoht dokumendil on alus kuluarve kirjendamiseks raamatupidamises. Ostureskontrot ja bilansikonto saldot tuleb regulaarselt võrrelda, erinevuse korral selgitada põhjus ning vajadusel teha muudatused raamatupidamiskannetes. 9.3 Eraldised Ainukeseks eraldiseks võib XXXX OÜ-s nimetatada puhkusetasueraldist. See on aruandeaastal välja teenintud ja kuluks kantud, kuid välja maksmata puhkusetasu. Aasta jooksul tekib tööandjal kohustus anda töövõtjale puhkust ja maksta selle eest puhkusetasu. Majandusaasta lõpus tekib olukord, kui töövõtja ei ole osaliselt või täielikult oma puhkust ära kasutanud ja otsustab selle ära kasutada alles järgneval majandusaastal. Sellisel juhul arvestatakse puhkusetasu kuluks tekkepõhiselt, mitte aga perioodil, kui toimub puhkusetasu tegelik väljamaksmine
Paosalu ja baaridaam Merle Nigula. Sisekontrolli tulemuste kohta vormistab protokolli Tiia Paosalu. 2.3. Maksud ja tegevusload konkreetsele ettevõttele. Kuna 2011aasta majandusaasta aruanne ei onud lõplikult valmis, võtsin 2010aasta andmeid. Treegeri Kohviku OÜ põhitegevusalaks on toitlustamine. 2010.aastal jätkus traditsiooniline äritegevus ja ja eelmistel aastatel saavutatud turuosa kindlustamine. Aruandeaastal avas ettevõte rendipinnal sõõrikubaari. 2010.aastal moodustas Treegeri Kohviku OÜ müügitulu 1 662 152 krooni, mis on 15 % suurem kui eelmisel aastal (2009.a. 1 440 183 krooni). Mitmesugused tegevuskulud olid 292 135 krooni, suurenedes eelmise perioodiga 13 % ( 2009.a. 258 301 krooni) ja põhivara kulumi moodustas 93 708 krooni, mis eelmise majandusperioodiga võrreldes kasvas 21 % ( 2009.aastal 77 176 krooni). Käesoleval perioodil saadi majandustegevuse tulemusena 47 685 krooni kasumit
D Sotsiaalmaksukulu 561 K Sotsiaalmaksuvõlg 561 D Töötuskindlustusmaksekulu 17 K Töötuskindlustusmakse võlg 17 Kinnipidamised töötasust (tasu väljamaksel) D Palgavõlg 337,60 K Töötuskindlustusmakse võlg 34 K Kogumispensionimakse võlg 18 K Üksikisiku tulumaksuvõlg 285,60 Töötasu maksmine D Palgavõlg 1362,40 K Pangakonto 1362,40 Puhkusetasu kajastamine (Puhkusetasueraldis) Puhkusetasueraldis on aruandeaastal väljateenitud ja kuluna kajastatud, kuid väljamaksmata puhkusetasu töötajatele. Puhkusetasu kajastatakse kuluna perioodil, millal töötajad selle teenisid. Lisaks puhkusetasule kajastatakse kuluna ka tööandja maksud ja maksed, mis tekivad koos puhkusetasuga. Puhkusetasueraldist vähendatakse, kui töötaja läheb puhkusele, töötajale arvestatud puhkusetasu võrra. Puhkusetasukulu arvestatakse tekkepõhiselt.
aasta ülesandeid. Antakse ülevaade raamatupidamiskohustuslase tegevusest ja asjaoludest, millel on määrav tähtsus raamatupidamiskohustuslase finantsseisundi ja majandustegevuse hindamisel. Kirjeldatakse: - peamisi tegevusvaldkondi, toote- ja teenusegruppe; - olulisemaid aruandeaasta jooksul toimunud ning lähitulevikus planeeritavaid investeeringuid; - olulisi uurimis- ja arendustegevuse projekte ning nendega seotud väljaminekuid aruandeaastal ja järgmistel aastatel; - seda, millised olid tegevjuhtkonna ja kõrgema juhtorgani liikmetele raamatupidamiskohustuslase poolt aruandeaastal arvestatud tasud ja muud olulised soodustused (tekkepõhiselt arvestatuna), samuti nende liikmetega seotud potentsiaalsed kohustused ning töötajate tasu üldsumma ja keskmine töötajate arv majandusaastal; - raamatupidamise aastaaruande koostamise perioodil toimunud olulisi sündmusi, mis ei kajastu
, varud aasta algul olid 1 190000 4400000 3) Müügikäive oli 4400000 kroo . 75% Ostjate debitoorse võla laekumissaged . 4 4) Aruandeaastal oli nullkasum Leida puuduvad bilansikirjed, näidates 15000 uulis oleks: ktoobri, novembri ja tooli. n(XY)-(X)*(Y)/(n(X2 )-(X)2 (Y)*(X2)-(X)*(XY)/(n*X2-(X)2 ) ühivõlgade üldine kattekordaja oli 2,1; Võlakordaja oli 0,7; äibesagedus (käibekordaja) oli 8. Müüdud toodangu maksumus tootmisomahinna kr., varud aasta algul olid 190000
Traditsiooniliselt kasvas enim osaühingute arv neid tuli juurde veidi üle 5000. Aktsiaseltside arv vähenes järjekordselt veidi üle 100 üksuse võrra. Ettevõtete liigitus suuruse järgi · Mikroettevõtja osaühing, mille näitajad vastavad kõikidele järgmistele tingimustele: varad kokku kuni 175 000 eurot, kohustused ei ole suuremad kui omakapital, üks osanik, kes on ka juhatuse liige, ja kelle müügitulu on aruandeaastal kuni 50 000 eurot, alla 10 töötaja. · Väikeettevõtja äriühing, mille näitajatest võib aruandeaasta bilansipäeval vaid üks ületada järgmisi tingimusi: varad kokku 4 000 000 eurot, müügitulu 8 000 000 eurot ja keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul 10 kuni 49 inimest. · Keskmise suurusega ettevõtja äriühing, mille näitajatest võib aruandeaasta bilansipäeval vaid üks ületada järgmisi
järgneva aasta ülesandeid. Antakse ülevaade raamatupidamiskohustuslase tegevusest ja asjaoludest, millel on määrav tähtsus raamatupidamiskohustuslase finantsseisundi ja majandustegevuse hindamisel. Kirjeldatakse: - peamisi tegevusvaldkondi, toote- ja teenusegruppe; - olulisemaid aruandeaasta jooksul toimunud ning lähitulevikus planeeritavaid investeeringuid; - olulisi uurimis- ja arendustegevuse projekte ning nendega seotud väljaminekuid aruandeaastal ja järgmistel aastatel; - seda, millised olid tegevjuhtkonna ja kõrgema juhtorgani liikmetele raamatupidamiskohustuslase poolt aruandeaastal arvestatud tasud ja muud olulised soodustused (tekkepõhiselt arvestatuna), samuti nende liikmetega seotud potentsiaalsed kohustused ning töötajate tasu üldsumma ja keskmine töötajate arv majandusaastal; - raamatupidamise aastaaruande koostamise perioodil toimunud olulisi sündmusi, mis ei kajastu
preemiad + juurdemaksed) kogusumma jagatakse sama ajavahemiku kalendripäevade arvuga. Kalendripäevade hulka ei arvestata rahvuspüha ja riigipühi. Töötasude ja maksude arvestamise põhireegel: Raamatupidamises - TEKKEPÕHINE Maksukohustuse arvelevõtmisel - KASSAPÕHINE Viitvõlana kajastatakse bilansikirjel Võlad töövõtjatele ka ettevõttes moodustatav puhkusereserv. Majandusaasta lõpu kuupäevaga inventeeritakse puhkusetasude summa. Selleks leitakse iga töötaja lõikes aruandeaastal saamata jäänud puhkusepäevade arv, mida korrutatakse iga töötaja puhkuse päevatasuga. Kõigi töötajate saamatajäänud puhkusetasud summeeritakse ja arvestatakse juurde sotsiaalmaksukulu ja ettevõtte töötuskindlustusmaksekulu. Raamatupidamislausendid: D: Kulud (vastavad töötasukulud, sots.maksukulud, töötuskindl.maksekulud) K: Puhkusereserv Maksuvõlad Maksuvõlana näidatakse bilansis ettevõtte poolt arvele võetud kuid veel ülekandmata
2011-ndal aastal 58,69% võrreldes 2010-ndaga. Kõige märgatavam ja positiivsem muutus kasumiaruande horisontaalanalüüsis on kahjumist väljumine ning võrreldes kahjumiga väga tugevasse kasumisse jõudmine. Ka edaspidi on suudetud kasumit märkimisväärselt suurendada, mis viitab firma strateegilise juhtimise edule ja näitab ettevõtte tugevust väljumisel üldisest majanduskriisist. 2010-nda aasta aruandes on kirjas, et aruandeaastal oli kontserni tähtsaimaks eesmärgiks kasumlikkuse taasatamine ja seda plaaniti teha läbi kontserni sisemise efektiivsuse kasvamise, mis ka õnnestus. Ärikasum on väljunud kahjumist ja jõudnud kasumisse tõustes 288,5% võrreldes baasaastaga 2009, mis on 9 märkimisväärselt väga hea tulemus. Sama positiivne on ka edaspidine kasumi tõus 40,17% 2011-ndal aastal võrreldes 2010-ndaga. Tabel 3.1
· Koostab tegevjuht · ülevaade raamatupidamiskohustuslase tegevusest ja asjaoludest, millel on määrav tähtsus tema finantsseisundi ja tegevuse hindamisel; · olulistest sündmustest majandusaastal, mis oluliselt mõjutasid või võivad mõjutada järgmiste majandusaastate tulemusi; · eeldatavatest arengusuundadest järgmisel majandusaastal; · kirjeldatakse olulisi uurimis- ja arendustegevuse projekte ning nendega seotud väljaminekuid aruandeaastal ja järgmistel aastatel; · avalikustatakse ja kõrgema juhtorgani liikmete aruandeaastal saadud tasud ja soodustused, väljastatud garantiid ja potentsiaalsed kohustused; · näidatakse töötajate tasu üldsumma ja keskmine töötajate arv majandusaastal; · majandusaasta kestel omandatud või tagatiseks võetud ja võõrandatud (või võõrandamata) aktsiate (osade) arv, nimiväärtus ja osatähtsus aktsia- (osa-)kapitalis
kategooriasse kuuluvad ettevõtted, millel on vähem kui 250 töötajat ja mille aastakäive ei ületa 50 miljonit eurot ja/või aastabilansi kogumaht ei ületa 43 miljonit eurot (Pallas, 2016). Mikroettevõtja osaühing, kelle näitajad vastavad aruandeaasta bilansipäeval kõikidele järgmistele tingimustele: varad kokku kuni 175 000 eurot, kohustised ei ole suuremad kui omakapital, üks osanik, kes on ka juhatuse liige, ja kelle müügitulu on aruandeaastal kuni 50 000 eurot (Nõmmiste & Greenbaum, 2015). Keskmise suurusega ettevõtja äriühing, kelle näitajatest võib aruandeaasta bilansipäeval vaid üks ületada järgmisi tingimusi: varad kokku 20 000 000 eurot, müügitulu 40 000 000 eurot ja keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul 250 inimest. "Eelnõus sätestatakse ka esmakordselt ning täpsemalt mõiste ,,mikroettevõtja", s.o äriühing, kelle näitajad
Valgas jäi see tolli kohuseks.46 Eelpool mainitud lihtülekäigukohti pole Valga linnas siiski teadaolevalt olnud ning taoline piiriületusviis oli rohkem mõeldud piiriäärsetele põlluharijatest maaomanikele. Kuni 1923. aasta septembrikuuni väljastasid legitimatsioonikaarte kohalikud piirivalveasutused. Selles tegevuses olid Valga jaoskonna numbrid loomulikult teistest mitmekordselt suuremad ning esimesel aruandeaastal väljastati 2754 legitimatsioonikaarti, 220.620 marga eest. Väljastatud kaartide arvult teiselt positsioonil asunud Pärnu jaoskond 43 A. Vallner. 400 aastat ..., lk 33. 44 Valga jaoskonna ülema kiri Piirivalve valitsusele 29.09.1923. // ERA.1826.1.9, l 9. 45 Piirivalve valitsuse kiri Valga jaoskonna ülemale 24.09.1923. // ERA.1826.1.9, l 8. 46 Legitimatsioonipiletitega piiri ületamise kava 8.10.1923. // ERA.1826.1.9, l 7.
Emaettevõtja koos tütarettevõtjatega moodustab kontserni. 15. ASi aktsiakapital ... võib olla 1/3 eelisaktsiaid ja ülejäänud peavad olema lihtaktsiad. 16. aktsiakapitali võib vähendada ... omad aktsiad vahetada väiksema nimiväärtusega aktsiate vastu või tühistada ringluses olevad aktsiad. Aktsiakapital kajastatakse nimiväärtuses. 17. eelisaktsionär ... tal puudub hääleõigus, aga ta saab dividende sõltumata sellest ka ettevõttel oli aruandeaastal kasumit. Ettevõtte rahandus 15
Müügitulusid võib liigutada vastavalt tegevusliikidele: · kaupade müük; · teenuste müük [14]. 5.1.2 Muud äritulud Muud äritulud on ebaregulaarselt äritegevuse käigus tekkivad tulud, sh kasum materiaalse ja immateriaalse põhivara ning kinnisvarainvesteeringute müügist, saadud trahvid ja viivised, netokasum valuutakursimuutustst nõuetelt ostjate vastu ja ohustustelt tarnjate ees [8 : 56]. Muud äritulud võivad olla veel ka: · eelmiste perioodide tulud, kui tulu selgub aruandeaastal ja see pole oluline viga, et korrigeerida eelmiste perioodide kasumiaruannet; · ebatõenäoliseteks ja lootusetuks kantud summade laekumised; · ümmardusvahed; · varade ümberhindlusest tekkinud tulud jne [1 : 177-178]. 5.1.3 Finantstulud Finantstulud jagunevad järgnevalt: · finantstulud tütarettevõtja aktsiatelt või osadelt; · finantstulud sidusettevõtja aktsiatelt või osadelt; · muud finantstulud pikaajalistest finantsinvesteeringutest; · intressitulud;
bioloogiliste varade saldo muutuste analüüs; 20 iga bioloogilise vara kogumi või põllumajandusliku toodangu kogumi kohta avalikustatakse õiglase väärtuse leidmisel rakendatud meetodid ja olulised õiglase väärtuse leidmist mõjutanud eeldused. (RTJ 15, 2011, §41) Koondsummades avalikustatakse kasumid ja kahjumid, mis on aruandeaastal tekkinud põllumajandusliku toodangu esmasel arvelevõtmisel ja õiglase väärtuse muutumistest (Vilu, et al., 2007, lk 180). Soetusmaksumuses kajastatud bioloogiliste varade kohta tuleb avalikustada aastaruandes järgmine informatsioon: soetusmaksumuses hinnatud varade kirjeldus koos selgitusega, miks õiglase väärtuse meetodit ei olnud võimalik kasutada; kasutatavad amortisatsioonimeetodid ja amortisatsioonimäärad;
välja tuua rahakäibe aruande elementide muutused. Horisontaalanalüüs aitab tajuda perspektiivi ja muutuste olulisuse määra, seda saab teha nii bilansi kui kasumiaruande põhjal, näitab iga aruande kirje muutust aastast aastasse ning võimaldab näha arengutrende, mida absoluutsummad ei näita. Ettevõtte lühiajalise maksevõime uurimisel aitab horisontaalne analüüs kiiresti välja selgitada olulisemad muutused käibevarade ja lühiajaliste kohustuste osas aruandeaastal võrreldes eelmise perioodiga. 13 Praktikas kasutatakse horisontaalanalüüsi sageli erinevate perioodide võrdlemisel. Võrreldakse nii näitajate (arvude) kui hälvete muutusi. Analüüsi käigus ei jälgita harilikult muutusi kõikide kirjete osas, vaid pööratakse tähelepanu olulisemate kirjete muutustele (Karu 2001, lk 228). Bilansi horisontaalanalüüs võimaldab analüüsida ettevõtte laenupoliitikat, kas ettevõte on
kulusid millisel kasumiaruande kirjel tuleb kajastada. Subjektiivsuse valtimine raamatupidamises on oluline selleparast, et omanik ootab ettevõtte kohta objektiivset informatsiooni, mis peab olema uheselt mõistetav ja labipaistev. Omanikud vajavad põhjalikku informatsiooni, et veenduda potentsiaalse investeerimisotsuse tulukuses. Tanapaeva omanik pole enam tagasihoidlik passiivne investor, kes loeb kasumiaruande viimast rida kasum aruandeaastal ja rahuldub sellega, vaid jarjest enam huvitutakse sellest, kuidas ettevõte antud resultaadini jõudis. Skeemis 2 on arikulud liigendatud lahtudes kulude funktsioonist ettevõttes (nt muudud toodangu maksumus, turustuskulud, uldhalduskulud). Skeemi 2 on tavaliselt keerulisem rakendada, kuna kõikide arikulude juures on vaja otsustada, millise ettevõtte funktsiooniga on nad seotud. Teatud kulusid (naiteks tööjõukulud) tuleb proportsionaalselt jagada erinevate funktsioonide vahel
raamatupidamiskohustuslase rahavoogusid. Nn finantsseisundi muutumise aruandes kajastatakse aruandeperioodi laekumisi ja väljamakseid rühmitatuna vastavalt nende eesmärgile äritegevuse, investeerimistegevuse ja finantseerimistegevuse rahavoogudeks. Kolme osa kokkuvõte peab võrduma raha ja raha ekvivalentide (lühiajalised kõrge likviidsusega investeeringud, mida on võimalik konverteerida raha vastu) jäägi muutumisega aruandeaastal. Rahavoogude aruanne on kassapõhine, ta võtab kokku aruandeaasta need majandustehingud, mis tekitasid raha sissetuleku ja väljamineku, jättes kõrvale kasumi arvutamise ning tulude ja kulude vastavuse printsiibi. Rahavoogude aruande eesmärgiks on anda ülevaade ettevõtte poolt genereeritavast rahast ja ettevõtte poolt tarbitavast rahast. Rahavoogude aruandes sisalduv informatsioon on oluline selleks, et hinnata ettevõtte võimet genereerida raha, mis on
Näide: Ettevõte peab kümnepealist kitsekarja, mis on Eestis harva esinevast tõust, mistõttu nende turuväärtus ei ole usaldusväärselt hinnatav. Kuna ettevõttel puudub pikemaajaline kogemus antud tõugu loomade kasvatamisel, puudub ka usaldusväärne alus õiglase väärtuse hindamiseks diskonteeritud neto rahavoogude meetodil. 2004. aastal sündis juurde viis kitsetalle. Karja keskmine väljalüps aruandeaastal oli keskmiselt 600 liitrit kitse kohta. Otsesed ja kaudsed karja ülalpidamiskulutused (loomade toit, lüpsjate palk, lauda ülalpidamiskulutused, kulum jne) kajastati tekkimise hetkel kasumiaruandes perioodi kuludena 35 summas 50 000 krooni. Lähtudes kitsedelt aasta jooksul saadava piima ning sündinud kitsetallede turuhinna hinnangulistest proportsioonidest, loetakse
Töötasu arvestamine: D Töötasukulu 1700 K Töötasuvõlg 1700 Tööandja maksude ja maksete arvestamine D Sotsiaalmaksukulu 561 K Sotsiaalmaksuvõlg 561 D Töötuskindlustusmaksekulu 17 K Töötuskindlustusmakse võlg 17 Kinnipidamised töötasult: D Töötasuvõlg 337,60 K Töötuskindlustusmakse võlg 34 K Kogumispensionimakse võlg 18 K Üksikisiku tulumaksuvõlg 285,60 Töötasu maksmine: D Töötasuvõlg 1362,40 K Pangakonto 1362,40 Puhkusetasueraldis Aruandeaastal väljateenitud ja kuluna kajastatud, kuid väljamaksmata puhkusetasu töötajatele. Puhkusetasu kajastatakse kuluna perioodil, mil töötajad selle teenisid. Lisaks puhkusetasule kajastatakse kuluna ka tööandja maksud ja maksed, mis tekivad koos tasuga. Puhkusetasueraldist vähendatakse, kui töötaja läheb puhkusele, töötajale arvestatud puhkusetasu võrra. Näide. Ettevõttes arvestati välja, et töötajad on teeninud välja puhkusetasu 800 eurot. Puhkusetasueraldise moodustamine:
perioodi alguseks, sissetulek, massi-iive ja seis per lõpuks. Loomade väljaminek kirjend K-sse. Loomade analüüt arvestust soovitat pidada loomaliikide, soo-ja vanuserühmade viisi ja massi järgi (Noorveiste vanuserühmad e analüütilised kontod: *kuni 2.a. lehmvasikad sünniaastate viisi; * üle 2.a lehmmullikad *pullvasikad sünniaastate viisi *tiined mullikad Sigade : *- 2 k vanused põrsad *2-4k vanused põrsad *kontrollemis *remontsead Lambad *aruandeaastal sündinud * eelmisel aastal sündinud või villaku alusel Kõikide looma ja lind anal-l kont-l peetakse koguselist ja rahalist arvestust. Veiste ja sigade analüütilisele arvestusele lisandub ka looma mass. Käibetehingud: *Loomade/ lindude ost tarnijatelt: D noor-ja nuum loomad D Käibemaks K Tarnijatele tasumata arved *Ostmisega kaasnevad kulud: D Noor- ja nuumloomad D KM K Kassa K Arvelduskonto K Aruandeaasta
annaabi.ee 
