Sissejuhatus Ärkamisaeg algas 1860. aastal ja lõppes 1885. aastal. Ärkamisaeg kui nimetus tuli sellest, et Eesti rahvas sai pärisorjusest vabaks ja tal oli selletõttu palju suurem vabadus. Tähtsamad tegelased olid ärkamisajal Jakob Hurt, Johann Voldemar Jannsen, Carl Robert Jakobson, Lydia Koidula ja Friedrich Reinhold Kreutzwald. Nad asutasid mitmeid seltse, kirjutasid raamatuid, andsid välja ajalehti jne. J. Hurt, J. V. Jannsen ja C. R. Jakobson ei suutnud alati üksmeelele jõuda, mistõttu ei suudetud teha ära kõike, mida taheti, aga korraldati kõige tähtsam: Eesti esimene üldlaulupidu. Seal peeti tähtsaid kõnesid, kõige kuulsamad olid kolm isamaalist kõnet. Seal muidugi lauldi, aga tehti ka palju muud. Eesmärgiks oli kutsuda eesti rahvas kokku, et nad tunneksid end ühtse rahvana. Ärkamisaeg lõppes sellega, et Eesti venestati.Rahvuslik liikumine 1860 1885
Inglismaal, jõudsalt levis ka kirjutamis-ja arvutamisoskus. Ilmus ka uusi õppeaineid, nagu maateadus ja noodist laulmine. Kõrgema hariduse saamiseks pidid talupojad minema saksakeelsesse kooli. Kuid saksakeelne haridus võis osutuda väga patriootiliseks. Nii oli nt Valgas asuvas Jãnis Cimze seminaris, kus koolitati kihelkonnakooliõpetajaid. Seal said hariduse paljud eesti ja läti rahvusliku ärkamisaja suurkujud, nagu Carl Robert Jakobson ja Krisjanis Valdemars. Postipapa Pideva ajakirjandue alguseks tuleb lugeda 1857.a, mil Vändra köster ja Pärnu Ülejõe vallakooli õpetajad Johann Voldermar Jannsen hakkas välja andma ajalehte "Perno Postimees". Leht sai kiiresti populaarseks, milles oli suur osa väljaandja enda ladusatel kirjutistel. Jannsen oli pärit möldri perekonnast, seea natuke parematest oludest kui tavalne talupoeg, ent siiski talupojaseisusest ja maarahva keskelt. Hariduse oli ta saanud Vändra
Tallinna Mustamäe Gümnaasium Rahvuslik ärkamisaeg Referaat Koostaja:Tiina Ree Klass: G1L Juhendaja: Kati Küngas Tallinn 2007 Sisukord Rahvusliku ärkamisaja tekkimise eeldused.................................................lk3 Kristjan Jaak Peterson.........................................................................lk4 Friedrich Robert Faehlmann...................................................................lk4 Friedrich Reinhold Kreutzwald...............................................................lk6 Rahvusliku liikumise algus ...................................................................lk6 Johann Voldemar Jannsen .....................................................................lk7
* suleti tähtsamad ajalehed Kultuur Majandus *1906.a loodi Tartus esimene * loodi mitmed ühistud: maasika- , piima-, maaparandusühistud. eestikeelne gümnaasium. *1902.a asutati esimene Eesti pank. *1907.a loodi Eesti Kirjanduse Selts. * 1909.a loodi Eesti Rahva Muuseum 2.1 Kultuuritegelased Johann Voldemar Jannsen 16. mai 1819 13. juuli 1890 oli eesti koolmeister ja rahvusliku liikumise juhte. Jannsen sündis Vana-Vändra vallas. Ta töötas nii kantori, hiljem ka köstri ja alates aastast 1838 koolmeistrina Vändra köstri- ja kihelkonnakoolis. 1850 kolis Pärnusse, kus kuni 1863. aastani oli Pärnu Ülejõe vallakooli õpetaja. Tema kirjanduslik tegevus algas vaimulike laulude tõlkimisega. Kokku sisaldasid tema kolm avaldatud teost kokku 1003 laulu koos viisidega, neil oli ja on eesti
traditsioonilisteks kirjandusvormideks. EEPIKA üks kirjanduse põhiliik. Eepilises ehk jutustavas teoses kujutatakse tõepäraseid või sellena esitatavaid sündmusi, tegelasi, olukordi. Esikohal on jutustamine, mis on seotud arutluste, kirjelduste ja dialoogidega. Käsitlusviis on enamasti rahulik ja üksikasjalik, jutustatakse juba toimunust. Autori suhtumine avaldub enamasti kaudselt, vahel sekkub ta ise sündmustikku või on tegelaseks. Eepika olulisemad zanrid on: suurvormid eepos ja romaan; väikevormid jutustus, novell, lühijutt, valm, anekdoot jt. Eepikat on kirja pandud nii värsivormis (nt valm, eepos) kui ka proosas (nt romaan, novell, anekdoot). PROOSA sidumata (värsistamata) kõne. LUULE värss- ehk seotud kõne. Kompositsioonid, mis kasutavad ranget ja korrapärastatud struktuuri: rütmistatud kõnet, teksti liigendamist ridadeks ja salmideks ning häälikulist instrumentatsiooni (riim) LÜÜRIKA üks kirjanduse põhiliik, mida iseloomustavad
Antonüümid vastandsõnad Arhaism - vananenud, kasutusel olevast kõne- ja kirjakeelest kadunud keelend Arvustus e. retsensioon- zanr, mida iseloomustab kriitilisus. Ülesandeks käsitleda, analüüsida, tutvustada ja ka reklaamida uut raamatut, näidendit või filmi. Assonants- sõna esimese silbi täishääliku kordumine samas värsis või lauses. Autobiograafia - enda kirjutatud elulugu. Ballaad - keskajal tantsulaul, tänapäeval lüüriline jutustav luuletus, mille sisu on fantastiline, ajalooline või heroiline (kangelaslik). Ballaadi sündmustikus ja kangelastes kujutatakse vaid kõige olulisemaid momente ja iseloomujooni, Üksikasjadel tavaliselt ei peatuta. Sageli kasutatakse ballaadis kahekõnet, Ballaad kujunes välja keskajal Prantsusmaal. Ballaadi kui zanri arengut on kõge enam mõjutanud 18. sajandi oti rahvaballaadid. Tuntud ballaadimeistrid on, Johann Wolfgang
teistegi ergutajaks, julgustajaks ja kui tarvis, siis maa kõrgemate võimupidajate juures nende eestkostjaks. See mees oli Liivimaa kindralsuperintendent K. G. Sonntag Riias, kelle laialdasest 11 organiseerimistööst annab tunnistust tema ainult osaliselt säilinud, kuid ikkagi veel tuhandeid kirju sisaldav kirjavahetus. 10. K. J. Peterson: a) mida kirjutas ja mis on tema loomingu tuum, b) mis on olnud K. J. Petersoni roll eesti kirjanduses (tema kaasajal ja hiljem), c) iseloomustage lähemalt K. J. Petersoni luulet. 11. F. R. Faehlmanni pseudomütoloogilised muistendid Valgustusfilosoofia, loodusteaduslik haridus, usuline vabameelsus, tihe kokkupuude talupoegadega, ajas toimuvad arengud ning ametist tulenevalt laialdased kontaktid intelligentsiga
elumõtte otsimine, dialoog igavikulise maailmaga, "Kalendritegija kimbus" (1846). Esimeses jutustab Gümnaasiumis tegi rootsi keele grammatika, ta viljaikalduste põhjustest ja hoiata. kaastöö Rosenplänteri "Beiträgelega". Chr. Gananderi "Mythologia Fennica" tõlge rootsi- 2. J.V. Jannseni (1918-1890) saksa keelest ilmus 1822 "Beiträges" - Jannsen Johann Voldemar, eesti rahvusliku rahvausundisse soome muinasjumalad. liikumise tegelane ja ajakirjanik. Üks tuntumatest Luuleloomingu põhiosa on heroilis-filosoofilised rahvusliku ärkamisaja tegelastest oli Johann oodid, elurõõmsad karjaselaulud e. pastoraalid. Voldemar Jannsen. Jannseni tegevus rahvuslikul Oodides tugineb kreeka-rooma ja saksa eelärkamisajal ja ärkamisajal. J. oli pärit Vändrast. luuleteostele
juhuluulet. Pulmalaulu kirjutamine ei olnud niisama. Eeldas ka teatud reeglite järgimist. Eeskujuks kujunes Saksa luuletaja Martin Opitz. Raamat Saksa poeetikast, ilmus 1624. Annab kindlad reeglid, kuidas luuletusi kirjutada, annab värsiõpetuse. Annab soovitused, kuidas kirjutada pulmalaulu. On öeldus, et pulmalaulu kirjutamisel võiks kasutada looduskirjeldusi. Peab kujutama armastust ja noorpaari igatsust teineteise järele. Tuleb kirjeldada pruutpaari jõukust ja voorusi. On tavaline et luuletus lõppes puändiga, mis pumarahvale nalja valmistas. Tollastes luuletustes anti pruudile hellitusnimetusi, mis tänapäeval mõjuvad naeruväärsetena. Pruuti nimetati põrsaks, kanaks, papagoiks, tavalisim oli kana, kanake. Tolle aja kõige moodsam luulevorm. Nii kirjutati ka eesti pulmaluuletused tolle aja moodi järgides. Uurijad on spekuleerinud, et kas pulmaluule jäigi vaid kõrgseltskonna siseasjaks või said sellest osa ka lihtinimesed. Pulmaseltskonnas oli ka
J. H. Rosenplänteri ja O. W. Masingu tähendus eesti kultuuriloos. Pärisorjusliku majanduse kriis, talupoegade rahutused, radikaalide kriitika Balti erikorra vastu, eeldas 18. saj lõpul ja 19. saj alul muutusi ja uusi reforme. 1802. aastal Tartu ülikooli taasavamine, 1828. aastal õpetajate seminari rajamine. Tartu ülikoolis õppisid eesti rahvusliku kirjanduse rajajad EESTI KIRJANDUSE AJALUGU 9 K. J. Peterson, F. R. Faehlmann, F. R. Kreutxwald. 1838. aastal rajati ülikooli juurde Õpetatud Eesti Selts. Pärnu pastor Johann Heinrich Rosenplänter (1782-1846), asutas esimese eestikeelse teadusliku ajakirja ,,Beiträge zur genauern Kenntniss der estnischen Sprache" (1813-1832), baltisakslaste kõrval autoriteks ka eestlased ja soomlased. Ajakirjas keelealased materjalid, rahvaluule, luueltused, kirjanduse käsitlused. Koostas eesti kirjanduse bibliograafia ja luuleantoloogia ,,Lillekessed I" (1814)
Temaatiline kava Eesti uusaja mõiste: Eesti uusaja mõiste: 1710-1900. Aastal 1710 ei toimunud mitte midagi, kuskilt pidi alustama Uusaega Eestis, sisuliselt midagi ei muutunud vahetus välja Rootsi kuningas Vene tsaariga, kuid kohaliku valitsust toimetasid baltisakslased (Vanasti Eesti uusaeg 1800-1918). Suuremad muutused Eesti ajaloos toimusid 19. saj teisel poolel. Uusaeg jaguneb: varauusaeg, uusaeg, uusimaeg. Majanduses üleminek kapitalismi majanduse. Tööstuses võetakse kasutusele aurulaevad. Poliitika: kodanikuühiskond, rahuvs liikumised. 2) Eesti uusaja ajaloo allikad: Dokumentide kvantitantiivne kasv. Valitsusasutuste kantseleid hakkavad dokumenteerima rohkem. Ilmuvad uued allika liigid, mida varem pole olnud kasutatud. Kirjalike allikaid on liiga palju, otsitakse ainult kõige relevantsemad allikad, mis annavad täieliku iseloomustuse sündmustest. Rahvastikuajalugu: Hingeloendid (hingerevisjonid) - Dokumendid, mis koostati h
Ta oli Eesti mineviku romantiline austaja, mõistis hukka saksa vallutajate julmuse ning tõstis esile eesti rahva vaimumaailma ja keele rikkust. Oli eepose mõtte algataja. ·Friedrich Reinhold Kreutzwald - 1803-1882. Oli eesti kirjanik ja arst. Tema peateos, rahvaluuleaineist töödeldud rahvuseepos "Kalevipoeg", sai eesti rahvusliku kirjanduse nurgakiviks. Rahvaluulele toetuvad ka "Eesti rahva ennemuistsed jutud". ·Kalevipoeg- eesti eepos. Eepos koosneb 2 sissejuhatusest ja 20 loost, kokku on värsse rohkem kui 19 000. Esimene rahvaväljaanne ilmus tsensuurist pääsemise kaalutlustel Soomes Kuopios 1862 1000 eksemplaris ja levis esialgu tagasihoidlikult. Eepose populaarsus kasvas rahvusliku liikumise hoogustudes. Järgnesid kordustrükid, lühendatud väljaanded ja ümberjutustused. Kokku on eeposest ilmunud 18 trükki. ·Klassitsism- on 16.19. sajandi kunstisuund, mis lähtus renessansiaja
1. Eesti uusaja mõiste Eesti ala mõiste 18.-19. sajandil erineb tänapäevasest. On kolm eraldiseisvat provintsi: Eestimaa, Liivimaa (Põhja-Liivimaa) ja Saaremaa. Tegemist on ühe suure riigi koosseisus oleva kolme provintsiga ning need kolm ala on täiesti erinevad. Läänemereprovintsid. 18. sajandil tuleb kasutusele mõiste Balti provintsid, millest hiljem areneb välja Baltikumi mõiste. Peeter I hakkab esimesena lääne poolt tulevat mõistet ,,Baltikum" kasutama. 2. Eesti uusaja ajaloo allikad Adramaarevisjonid, hingerevisjonid, personaalraamatud, kirikuraamatud. Kristjan Kelchi kroonika (Põhjasõda!). Riigi dokumendid. 19. sajandist ajakirjandus. 19. saj keskel ka statistika. 3. 1710. aasta võimuvahetus. Vene ülemvõimu kehtestamine ja kapitulatsioonid. Põhjasõja tulemused 18. sajandi kõige suurem rahvastikukatastroof oli katk 1710-1712. 1710. aasta eelsesse perioodi jääb ka üks lokaalne katasroof 1708. a tehakse tühjaks Tartu ja Narva, sealsed inimesed kü
mis leiti 1889. Sisult maalähedasem ja ilmalikum kui Brockmanni pulmalaul. Kui Brocmanni tekst käsitles elitaarset pulma, siis see autor käsitleb rahvalikku sündmust. Kuna kirjeldatakse eestlaste pulmapidu, võib arvata, et tegu on eesti autoriga. Siin kirjeldatakse omaaegseid 5 pulmakombeid: mida süüakse-juuakse, tavaks mängida pilli ja selle saatel tantsida. Luuletus lõpeb lahkumise vihjega, st pulmapidu on peetud. Leina- ja matustelaule on vähe säilinud ja tuntakse vähem. Neis arendatakse piiblimotiive ja ideid, nt jumalapoja ohverdamine inimkonna hüvanguks, surnust ülestõus, surmajärgne elu. Matuselauludes esines vastandusprintsiip: inimelu on lühike ja pinnapealne, samas esitatakse jumaliku päritolu igaviku idee – elu haprus VS usu tugevus. Matuseluule eesmärk on pakkuda lohutust kurva sündmuse taustal.
Aegade hämarusest pärinev nimi Kalev on esinenud harilikult omadussõnana (tähenduses tugev, jõuline). Rahvaehtsate laulude kõrval on eeposes ulatuslikult Kreutwzaldi enda rahvaluuletöötlusi ja omaloomingut regivärsi eeskujul. Rahvatraditsioonis puuduvad rahvalaulud Kalevipojast. Kreutzwaldil tuli hoolikalt vaagida ka muistendeid, sest nendes esinev vägilane tegutseb sageli mõtlematult. Kirjanduslikeks eeskujudeks oli ,,Kalevala", antiikeeposed. Probleemide ring, mida eepos haarab, on võrdlemisi ulatuslik. Kr. on suutnud anda veenva poeetilise üldistuse eesti rahvuse kujunemisest, antifeodaalsest vabadusvõitlusest ja seadnud sihte, mille nimel tegutseda. Vabadusaate kuulutamise, mehisuse, rahvale ja maale ustavuse ning orjusevastase ideestiku rõhutamisega oli eeposel kohe ja on jätkuvalt tugev ühiskondlikult äratav mõju. Kalevipoega tuntakse muistendites hiiuna, kes rassib kividega, loobib neid huntide, sortside,
EESTI UUSAEG 08.09.2009 Eesti ala mõiste 18.-19. sajandil erineb tänapäevasest. On kolm eraldiseisvat provintsi: Eestimaa, Liivimaa (Põhja-Liivimaa) ja Saaremaa. Tegemist on ühe suure riigi koosseisus oleva kolme provintsiga ning need kolm ala on täiesti erinevad. Läänemereprovintsid. 18. sajandil tuleb kasutusele mõiste Balti provintsid, millest hiljem areneb välja Baltikumi mõiste. Peeter I hakkab esimesena lääne poolt tulevat mõistet ,,Baltikum" kasutama. Kursuse läbimiseks: Õppekirjandus Retsensioon/essee kirjandusest üks meelepärane raamat. Võib valida ka midagi muud (aga enne öelda). Tähtaeg ca kaks nädalat enne eksamit. Enda mõtteid ka. Suuline eksam Eesti rahvastik ja asustus 18. sajandil Heldur Palli on ajaloolist demograafiat kõige põhjalikumalt uurinud. Andmepõhised hinnangud. Hinnanguline lõpptulemus. 18. sajandi kõige suurem rahvastikukatastroof oli katk 1710-1712. Suremus oli paljudes kihelkondades väga kõrge (üle 80%). 18. sajand
Hakati otsima uusi võimalusi sissetulekute suurendamiseks ja harjuti turusuhetega. Talude päriseksostmine sai alguse Viljandimaalt, kus taluostjatele tõi raha sisse linakasvatus. Enamasti osteti talud järelmaksuga. Kui peremees õigeaegselt raha maksta ei suutnud jäi ta talust ilma. ________________________________________ EESTI 19. SAJAND TEISEL POOLEL SÜNDMUSED 1857-Pärnus hakkas ilmuma Jannseni nädalaleht "Perno Postimees". (Selles virgutas Jannsen oma kirjutistega talusid ostma, andis tulusaid õpetusi põlupidajatele, kirjutas hariduse vajalikkusest. Jannseni lihtne, piltlik ja rahvapärane jutustamisviis tegi lehe kiiresti populaarseks. Nõnda pani "Perno Postimees" püsiva aluse perioodiliselt ilmuvale eesti ajakirjandusele.) 1869-18-20 juuni toimus Tartus esimene Eesti üldlaulupidu. Selle eestvedajaks oli "Vanemuise" selts eesotsas Jannseniga. Laulupeo korraldamise põhjuseks toodi priiuse 50. aastapäev. Tegelikuks
Ajalugu kui konstruktsioon Ajalootekstid ei ole midagi enesestmõistetavat ega ka objektiivset. Millest tuleneb väide, et ajalugu on konstruktsioon, kellegi poolt ülesehitatud käsitlusviis? Allpool on mõned mõtlemisainet pakkuvad märksõnad. 1. uurija distantseeritus, kogemuse erinevus 2. konteksti muutused, tõlgendamise küsimused; võimalikud seosed või üldistused, mille tegelik alus on küsitav, järgmise põlvkonna jaoks arusaamatu vms. 3. uurija mitmesugused huvid ajaloo käsitlemisel (nt sõjaajalugu, kaubandusajalugu, põllumajandusajalugu; nt klassipositsioon, võimuküsimused/propaganda, avalik või salajane okupatsioon / kolonialiseerimine kuidas on kasulik ajalugu näidata, millest kasulik vaikida => kes tellib "muusika" ja kes maksab? St millegi õigustamine.) 4. objektiivse ja subjektiivse ajaloo ebamäärasus: subjektiivsete lugude (nt mälestuste) koondamine mingil kindlal teemal võib kokkuvõttes moodustada objektiivsema pildi kui nn objektiivne või tead
[16] Eesti rahvusliku liikumise vedavaks jõuks kujunes uus eliit – ennekõike sotsiaalset tõusu taotlev tärkav haritlaskond ning riigiteenistujatest, kaupmeestest ja käsitöölistest koosnev keskkiht, aga üha enam ka eesti soost vaimulikud. 1860. aastatel muutus rahvuslik liikumine tänu talurahva võimaluste kasvule ning ühiskonna moderniseerumisele massiliseks. Selle perioodi kõige silmapaistvamaks tegelaseks oli köster, kooliõpetaja ja kirjamees Johann Voldemar Jannsen, kes 1857. aastal asutas mõjuka eestikeelse nädalalehe Perno Postimees, mida on mõnikord peetud ka ärkamisaja alguseks. Jannsen pöördus esmakordselt eestlaste kui eesti rahva, mitte maarahva poole. Mõned aastad hiljem algas Eestis ka aktiivne seltsiliikumine, mis võimaldas vabatahtlikku ühistegevust ja ka rahvuslikku eneseteadvuse kasvatamist. Esimesed seltsid olid üldiselt laulu- ja mänguseltsid, peagi tekkisid aga majanduslikud ühisused, millest ilmselt tuntuim oli laevaselts Linda
EESTI UUSAEG (1710-1900) Uusaja mõiste – Itaalia renessanssiaja humanistid, keeleteaduse huviga. Antiikaeg, allakäik (keskaeg), humanistide kaasaeg (antiikaja taaselustamine). Leonardo Bruni, Flavio Biondo – kolmikjaotuse algatajad. Antiikautorite uurijad, filoloogid, ei olnud tnp mõistes ajaloolased, kolmikjaotus tekkis antiigi ihalusest, mitte ajaloo uurimisest. Ajalooteadusesse jõuab kolmikjaotus Christoph Cellarius (Keller) kaudu – 1680.a-st tegeles ajaloo periodiseerimise küsimusega, avaldas üldkäsitluse antiikajaloost, sajandi lõpul üldkäsitlus keskaja ajaloost ja uue sajandi algul, 1702, ülevaade uusaja ajaloost. Tema kolmikjaotust ajalooteaduses nimetatakse Historia tripartita. Alternatiiv: keskajal oli levinud ajaloo jaotamine suurteks perioodideks, maailmariikide järgi – Babüloonlaste riik, Pärslaste riik, Aleksander Suure impeerium, Rooma keisririik. Jeesuse tulek maailma oli pidepunktiks. 20.saj levinud periodiseering
EESTI AJALOO SUUR ÜLDKONSPEKT EESTIMAA AJALOO ALGUS. MUINASAJA ALLIKAD o JÄÄAEG- eesti alale jõuds jää Skandinaavia mäestikest. Jääväi ulatus kuni Kesk-Saksamaani ja Kiievist kaugemalegi. o Eesti vabanes lõplikult jääst alles 13-11 00a, eKr. o Jääaeg kujutab enast nelja-viite külmaperioodi e jäätumist. o Vahepeal kui jää taandus võis siin olla ka inimesi, umbes viimasel jäävaaheajal 120-130 000a tagasi. Kahjuks pole sellest jäänud mingeid märke, jää uhus minema. o Jää viimasel taandumisel oli Eesti mandri ala präegusest tunduvalt väikem. Suurt osa Lääne-Eestist ja saartest kattis hiiglaslik Balti jääpaisejärv, Võrtsjärv ja Peipsi. o Kui Balti jääpaisejärv ennast ookeanisse surus langes Läänemere pind korraga 20-30m o MUINASAEG- ajajärk esimesteste inimeste saabumisest kuni muistse
LÜÜRIKA: (kreeka k lyra – keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss = luulerida, stroof = salm. Lüürika liigid: 1) ood – pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks (Peterson); 2) eleegia – nukrasisuline luuletus; 3) pastoraal ehk karjaselaul; 4) epigramm – satiiriline luuletus (Puškin); 5) sonett (it.k sonare – helisema) – 14 luulerida, igas reas 11 silpi, kokku 154 silpi. Meisterlik sonett lõppeb puändiga, st üllatuslikult. Klassikaline sonett: kaks katrääni ja kaks tertsetti, kahes esimeses süliriim A-B-B-A, kahes viimases C-D-C, D-C-D. Selle toob maailma G. Petrarca 14-15. sajandil. Shakespeare'i sonett: kolm katrääni ja üks tertsett. 6) ballaad (it.k ballare – tantsima) – algselt tantsulaul, hiljem jutustava sisuga luuletus
1. Kristjan Jaak Peterson (18011822) 18. sajandi lõpus toimunud Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul oli muutumas kogu Euroopa vaimuilm ja ühiskond. Senine seisuslik ühiskonnakorraldus hakkas murenema, seisuse asemel tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need
ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid (Lermontov, Puskin), ballaadid (Schiller, Under) ja valmid (Krõlov). Valmis peitub otsese tähenduse all teine, olulisem tähendus, mis selgub enamasti valmi lõpus olevast õpetusest ehk moraalist
tagasipöördumist ürgse lihtsa eluviisi juurde. Nad vastandasid loodust ühiskondlikele väärtustele ning püüdsid muuta inimest paremaks temas ürgsete instinktide äratamise kaudu. Akmeistid ülistasid jõudu, sensuaalsust ja teisi ürgseid instinkte. Akmeismi esineb Johannes Barbaruse (18901946) varases luules, kogud "Fata morgana" (1918), "Inimene ja sfinks" (1919), "Katastroofid" (1920). aktsentueeriv värsisüsteem vt rõhuline värsisüsteem. akrostihhon luuletus, mille värsiridade esimesed tähed moodustavad kellegi nime, mõne sõna või fraasi. Näiteks: xxx Silmades taevas ja meri Inimene sinisilmne Nagu peoga kühveldet teri Imeline valge Meeled tuultele valla Uued vaod vaotuman palge Süda sädemeid kalla Tuli kõik neelab alla Voogab päev üle lõõsan maa Algaman merel kui tõus Lebada kauem ei saa Geenid veel jõus Eestimaa (Andrus Rõuk.) aleksandriin 12-silbiline paarisriimiline värss tsesuuriga 6. silbi järel.
Oli vaja Trooja alla purjetada, kuid tuult polnud, sest sõitu oodates tappis Agamemnon Artemise lemmikhirve, mille peale Artemis pahaseks sai. Tuul tuleb tingimusel, et toodaks ohver. Agamemnon ohverdas oma tütre Iphigeneia, kellest sai Artemise preester. Parise vennast Hectorist sai Trooja sõjapealik. Priamos oli Trooja kunn. Sõda kestis vahelduva eduga 10 aastat. Jumalatest oli osa kreeklaste osa troojalaste poolt. Sõda venis. "Achilleuse viha" sellest algas eepos. Ach röövis endale imeilusa tütarlapse (preestri tütar), keda Agamemnon endale tahtis. Seepeale Ach vihastas. Ta ei väljunud oma telgist ning kreeklastel hakkas halvasti minema. Ache ema oli Thetis. Telki tuli Ache parim sõber Patroklos, kes palus endale Ach varustust. Ta sai selle. Troojalased arvasid, et tegu Achilleusega ning Hector tappis ta, võttis ka varustuse endale. Ach süüdistab sõbra surmas ennast, otsustab kätte maksta
PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud
luulet, kõige tuntum sümbolist Charles Baudelaire, kõige tähtsam teos ,,Raibe" · Loodi kirjastus Noor-Eesti, mis töötas veel 30ndatel aastatel · Tähtsus:Elavdas kultuurielu 1905-1919 · Rõhutas kirjandusteoste vormi · Tõusis kirjanduskriitika, muutus analüüsivaks · Arendas eesti keelt ja rikastas sõnavara · Avaldati noori autoreid · Päästeti kaks kirjanikku: Kristjan Jaak Peterson ja Juhan Liiv "Siuru" 1917-1919 · Tekkis vastukaaluks sõja- ja elukoledustele · Kuulusid:, Marie Under, Henrik Visnapuu, Johannes Semper, Artur Adson, August Gailit, Friedebert Tuglas · Väljundiks peamiselt luule ja novellid, kus peateemadeks olid armastus ja loodus · Aastail 19171919 ilmus Siuru ühisväljaannetena kolm albumit · Siurulaste motoks oli ,,Loomise rõõm- see olgu meie ainus tõukejõud"- Tuglas.