kokkutõmmatud kitoon, mida kandsid nii mehed kui naised. Kasutati oliiviõli küpsetamiseks ja mett kookide maitsestamiseks, joodi kitse- ja lehmapiima, valmistati juustu. Peamine jook oli veega lahjendatud vein. Abielu ja perekond Naistel puudusid kodanikuõigused, allusid abikaasale. Abielu põhieesmärk oli järglaste saamine, vastastiku tunded ei mänginud rolli. Naine oli enamasti kodus ja kasvatas lapsi, korraldas majapidamist. Paljudel aristokraatidel olid abieluvälised suhted hetääridega (,,kaaslanna, sõbratar"). Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Akropol ja Agoraa Tänan kuulamast
tähendas põhimõtteliselt naise üleminekut abikaasa eestkoste alla. Kõigis neis neljas tsivilisatsioonis oli ka lahutuse võimalus, mille korral tagastati pruudi kaasavara kas talle endale või ta meessugulastele, Egiptuses võis naine isegi nõuda osa ühisvarast. Seksusaalsuhetes oli Vanaajakultuurides tunduvalt suurem vabadus kui naistel. Nii Mesopotaamias kui ka Iisraelis oli meestel õigus pidada mitut naist, Vanas Kreekas olid aristokraatidel tihti püsivad abieluvälised suhted mõne hetääriga, samas kui naiselt nõuti kõikjal ranget monogaamsust. Mesopotaamias oli naisele karistuseks abielurikkumise eest lausa surmanuhtlus. Ka Vanas Roomas peeti naise suurimaks vooruseks jäägitut abielutruudust. Naiste haridusele ei pööratud Vanaaja kultuurides erilist tähelepanu. Vanas Kreekas toimus tüdrukute kasvatus iga perekonna oma äranägemise järgi ja ei ulatunud
omadusi; 7,20,30-olulised aastad.Spartas peeti riigi huvisid tähtsamaks kui üksikisiku huvisid.Kodanikes hinnati vaprust ja distsipliini.Peloponnesose liit-Lõuna-Kreeka linnade ühendus Sparta juhtimisel;kuj VI saj. Demokraatlik Ateena: Ateena-Atika maakonnas,kodanikeks olid kõik vabad mehed.594 eKr- Soloni reformidsuurenes vaeste võimalus osaleda riigiasjades.Ateena rajas võimsa laevastiku,kujunes Ateena mereliit.Ateenast kuj dem riik V saj keskpaigakskõik olid võrdsed,aristokraatidel polnud eesõigusi.Kodanikkond Periklese ajal u 50000 in.Rahvakoosolek kogunes iga 10 päeva tagant ja otsustas kõik tähtsamad riigiasjad.Koosolekute vahel korraldas riigiasju 500-liikmeline nõukogu.Igal aastal seati ametisse 6000 kohtunikku.10 strateegi olid ametnike hulgas tähtsamad.Kodanike hulka ei kuulunud orjad ega naised.Kodanikud olid maksudest vabad.Metoigid-võõramaalasedtegelesid käsitöö ja kaubandusega,elasid linnas.Rikkad pidid varustama sõjalaevu ja korraldama pidustusi.
Esimene riik kus jumalad olid antropomorfsed nii välimuselt kui ka iseloomult. Eristas inimesest ainult vägi ja surematus. Varem ei olnud inimestel jumalatega midagi pistmist. Jumalad olid eraldi ''liik'' inimestest kaugemal. 3. Kuidas mõjutas linnriiklik korraldus ja aristokraatlik konkurents filosoofia ja teadusliku maailmavaate sündi Kreekas? - Linnriiklike korraldustel ja aristokraatidel oli vaja põhjendada riigi korraldust,seadusi.Aristokraatid võistlesid kõikides võimalikkes alades. Filosoofid hakkasid korraldama riike ja lõid seadused. 4. Millised probleemid huvitasid Kreeka loodusfilosoofe? Otsisid alternatiivseid maailmaseletusi. Algaineks peeti muu hulgas ka õhku, tuld ja maad. Püüti vastata küsimusele, kuidas algainest tekkis kõik see, mida looduses näha võib. Millest maailm tekkis? Mis paneb elu ja looduse maailmas liikuma
vaenlastele. Ateena faalanks koosnes 8 viirust, viirgude vahe rünnakurivis 2m, rünnakul 1m ja kaitsel 0,5m, 8000 mehelise faalanksi laius 1km Gümnaasion spordiväljak ja sinna juurde kuuluv pesemis ja riietusruum "alastioleku koht". Hiljem muutus tähtsaks hariduskeskuseks Hetäär "kaaslanna", vabade elukommetega kunstihuviline vallaline naine. Paljudel aristokraatidel olid püsivad abieluvälised suhted hetääridega Hopliit raskerelvastuses jalaväelane, võitles kinnises faalanksis, kandis suurt kilpi, kiivrit, turvistikku, säärekaitseid, relvadest peamine oda ja mõõk Kitoon kreeklaste riietus napilt põlvini ulatuv õlgadelt kinnitatud ja sagely vööga kinnitõmmatud riietus Koloonia kreeklaste rajatud emalinnast poliitiliselt sõltumatu linnaline asula
Kõik riigiametnikud, nõukogu liikmed ja kohtunikud määrati ametisse liisu teel, mis tähendas seda, et riiki võisid saada juhtima inimesed, kes omasid väheseid teadmisi või olid piiratud maailmavaatega. Seetõttu ei saa öelda, et Ateena oli stabiilse sisekorraldusega riik. Vaid strateege valiti kõigi kodanike hulgast. Samuti ei tähendanud kodanike suurem osakaal ühiskonnas seda, et riik ei olnud kihistunud aristokraatideks ja lihtkodanikeks. Aristokraatidel oli rohkem raha ja seepärast oli neil ka rohkem aega tegeleda enese arendamisega. Niiviisi pääsesid nad rohkem esile oma kõnedega rahvakoosolekutel ja neid võeti paremini kuulda. Sellega ma ei väida, et nad oleksid pakkunud halbu lahendusi probleemidele, sest tänu haritusele, olid neil ka arvatavasti suuremad teadmised. Olles naine, ei saa ma tegelikult valida, millise polise kodanikku tahaks enda nahas tunda, seepärast,
maadlus), ning nelja hobukaariku võidusõit. Kõige prestiizikamats peeti lühimat jooksudistantsi e. staadionijooksuI. Staadion oli kreeklaste pikkusühik, veidi üle 192 m. Olümpia roll ei piirdunud spordiga, vaid ohverdati jumalatele. Et rahu ei rikutaks oli kehtestatud olümpiarahu. Olümpia võitjaid hinnati kõrgelt, nende üle peeti arvet ja 5 saj eKr. Koostati olümpiavõitjate nimekiri, mida edaspidi täiendati. Ulatus tagasi aastasse 776 eKr. Abielu ja perekond- ARISTOKRAATIDEL- Kreeka ühiskonnas naistel kodanikuõigused puudusid ja iseseisvus muu suhtes. Allusid abikaasale, isale v. mingile muule meessugulasele. Abielu otsustati peigmehe ja tulevase äia poolt. Oli tavaline, et 30-40 aastane mees võttis naiseks vaevalt murdeeast välja kasvanud tüdruku. Vastav varanduslik leping määras kindlaks pruudi kaasavara suuruse. Poolte kokkuleppel võis lahutada, sel juhul sai naise suguselts tema kaasavara tagasi ja naine läks taas omaisa v. meessugulase eestkostele.
eristada. Orden näitas kandja kuuluvust mõnda ilmalikku ordusse. Ordenid olid tavaliselt kaunistatud vääriskividega ja olid väga kallid. 6 Kilingi-Nõmme Gümnaasium KOKKUVÕTE Keskaja riietumisstiil oli minu arust väga suursugune, taheti iga hinna eest massist eristuda. See õnnestus aga ainul rikastel aristokraatidel ja aadlikel. Arvan, et neid suuri ja massiivseid riideid ei olnud mugav kanda, pigem tehti seda au ja uhkuse pärast. Seega arvan ma, et keskajal rõhuti riiete väljanägemisele, mitte mugavusele. 7 Kilingi-Nõmme Gümnaasium PILDID 8 Kilingi-Nõmme Gümnaasium KASUTATUD KIRJANDUS http://www.middle-ages.org
museion vana aja suurim raamatukogu ja teadusasutus, pühendatud apolloni saatjatele 9 muusale muusa kunsti ja kultuuri kaitsev haldjas dialektika vaidluskunst retoorika kõnekunst gümnaasion - spordiväljak ja sinna juurde kuuluv pesemis ja riietusruum "alastioleku koht". Hiljem muutus tähtsaks hariduskeskuseks pedagoog eraõpetaja, lapsesaatja sofist õpetlane hetäär - "kaaslanna", vabade elukommetega kunstihuviline vallaline naine. Paljudel aristokraatidel olid püsivad abieluvälised suhted hetääridega individiualism maailmavaade, milles rõhutakse inimese individuaalseid omadusi ja võimeid ning indiviidi vastandatakse ühiskonnale kosmopolitism maailmavaade, mis käsitles inimest mitte ühe linnriigi vaid kogu maailmakodanikuna astroloogia täheteadus 2. Isikud: Philippos II Makedoonia valitseja, kes vallutas kreeka Aleksander Suur Philippos II poeg, vallutas Väike-Aasia, Süüria, Foiniikia, Egiptuse, Mesopotaamia,
Himation paksem üleriie. Pükse peeti barbarite kombeks. Jalatsitena sandaalid. Toiduks palju puu- ja köögivilju. (küüslauk, kala) Kala oli odav, aga liha söödi harva. Oliiviõli, mesi. Kitse- ja lehmapiim + juust. Veega lahjendatud vein. Naisel puudusid kodanikuõigused ja igasugune iseseisvus. Mees domineerivam pool abielus. Abielu peigmehe ja äia kokkuleppel. Abielu sai lahutada. Eesmärk oli hankida järglasi (aristokraatidel poliitika). Aristokraatidelt pärineb kirjasõna. Konkurentsivaim kõiges. USK Antropomorfsed inimese moodi. Kujutleti perekonnana. Elupaik oli Olümpose mägi. Zeus taeva-, tormi- ja äikesejumal. Hera Zeusi abikaasa ja õde, taeva kuninganna, abielu kaitsja. Poseidon Zeusi vend, merejumal. Hades Zeusi vend, allmaailma valitseja. Demeter Zeusi õde, mulla ja vilja jumalana, põllutööde kaitsja, armastav ema.
ateenlased liitlased enda võimu alla. Kuna liitlastega tehti ühiskassa, kuhu kõik pidid maksma, arendas Ateena selle rahaga enda laevastikku. Katsed liidust lahkuda summutati relvadega. Sellega tõusis vaeste kodanike osatähtsus (nad olid madrused ja sõudjad ehk nad tagasid sõjalise ja poliitilise võimsuse). Riigi juhiks sai 5 saj Perikles, kellega kujunes riigist välja demokraatlik riik. Aristokraatidel polnud siis eesõigusi ning seadusesilma ees olid kõik kodanikud võrdsed ning said võrdselt anustada riigi ellu. Ateenas saadeti poisid seitsmeselt kooli ning tänu sellele oli ühiskonnas tähtis vaimne areng. Homerose kangelaste aristokraatlik vaade, mida kasutati õpetamistel, kujundasid noorte ellusuhtumist demokraatlikus Ateenas. Miks rooma vabariigist sai keisririik? https://docs.google.com/document/d/12ULVxr1W87zSfIJS7ip82gN6c8R-CX_XSAaC0Jp0bOA/edit?usp=sharing võrdlev tabel 1
Külalised kogunesid andreionisse, kus laisklesid lavatsitel ainult mehed. Lavatsite ees olid lauad toiduga, ruumi keskel laia suuga veinisegamisnõu kraater. Seltskonda lõbustasis pillimängijad ja tantsijannad. Abielu ja perekond: Naistel puudusid kodanikuõigused, allusid abikaasale. Naiseks mindi murdeea lõpus. Abielu põhieesmärk oli järglaste saamine, vastastiku tunded ei mänginud rolli. Naine oli enamasti kodus ja kasvatas lapsi, korraldas majapidamist. Paljudel aristokraatidel olid abieluvälised suhted hetääridega (,,kaaslanna, sõbratar"). -> käib aristokraatide kohta. Lihtrahva perekonnas olid naine ja mees lähedasemad. 7. Sport ja Olümpia Sport ja olümpia mängud: Kreeklased sportisid alasti (MMMMM naked boys), seetõttu nim. spordiväljakut ja sinna juurde kuuluvaid pesemis- ning riietusruume gümnaasioniks (,,alastioleku koht"). Tähtsaimad võistlustest olid olümpiamängud iga nelja aasta tagant, Zeusi
Periklese valitsusaeg oli Ateenale äärmiselt oluline, sest: * oma valitsusajal lasi Perikles Ateena ja tema sadama Pireuse ühendada, ehitades nende ümber võimsad müürid * Periklese valitsusaeg kindlustas demokraatliku korra Ateenas. * Kui akropol kaotas oma tähtsuse, lasi Perikles sellest välja ehitada kultusekeskuse * Moodustati mereliit 7. Hellenite igapäevaelu. 8. Naiste positsioon. Abielu ja perekond. Lihtrahva ja aristokraatliku pere erinevused: * Aristokraatidel võis olla hetääre. * Lihtrahva naine võis linna peal käia kui tekkis vajadus, kuid aristokraatlik naine pidi olema koos saatjaga. * Aristokraatlikud pered soetasid järglasi lisaks oma pere jätkamisele ka poliitilistel eesmärkidel. Ateena ja Sparta naise võrdlus: ATEENA: * Naiste positsioon oli madal: nad täitsid isa, venna ja abikaasa käske; iseseisvalt ringi liikuda ei saanud, erandiks olid vaesed naised; haridust ei saanud; maad omada ei võinud. SPARTA:
Abielus oli mees selgelt domineeriv pool; abielu otsustati peigmehe ja tema tulevase äia vahel (see oli sageli äriline kokkulepe). Poolte kokkuleppel võis abielu ka lahutada. Abielu põhieesmärk oli hankida seaduslikke järglasi, aristokraatlikes ringkondades lisandus olulise tegurina poliitiliste sidemete sõlmimine. Naise ülesandeks oli majapidamise ja laste eest hoolitsemine. Naiselt nõuti ranget monogaamsust, mees võis aga luua suhteid ka väljaspool abielu. Paljudel aristokraatidel olid abieluvälised suhted mõne hetääriga. Kasutatud kirjadus M. Kõiv, Vanaaeg, 1998, Avita F. Korovkin, Vanaaeg. V klassile, 1987, Tallinn "Valgus" C. Senker, Vana-Kreeka. Igapäevaelu, 2004, Koolibri www. Vikipedia.org http://kunstiabi.weebly.com/teatrid.html http://www.syg.edu.ee/uus/syg/index.php? option=com_content&view=article&id=287&Itemid=5 Pildid: ◦ www.google.com ◦ perekonnana album
harjutustega. Ateenas saadeti poisid 7 aastaselt kooli lugemist ja kirjutamist õppima, ka muusikat ja luulet. Rikkamates peredes olid ka majaorjad õpetajateks. 18.20 aastased ateena noormehed said sõjalist ettevalmistust. Spartas saadeti poisid 7 aastaselt kodust eemale saama sõjalist ettevalmistust.20 said nad täisväärtuslikeks sõjameesteks ja 30 aastaselt kodanikeks. Kreekas kuulusid ülemkihti aristokraadid. Neile oli tähtis enamasti poliitiline võim. Rikastel aristokraatidel oli enamasti palju aega et tegeleda enese arendamisega ja mõtete avaldamisega, seepärast on ka enamik kirjasõnast mida teame pärit neilt. Aristokraatide vahel tekkisid sõpruskonnad, kes konkureerisid rahaliselt, sõjaliselt ja riigiasjades.Rikastel olid tagsihoidlikud kuid väärtuslike asjadega sisustatud kodud. Abielude eesmärk oli luua poliitilisi sidemeid. Kreeka ühiskond oli patriarhaalne. Naistel ei olnud õigusi.Naine siirdus isa käe alt mehe eeskoste alla.
(Ratas. 2011: 65-67) Pilt: http://www.staceymrobertson.com/personal/graduation-from-shoes-to-speeches/ 1 MEHED JA KONTSAD Aastal 1598 läksid kaks inglasest venda Pärsia armeesse. Tagasi tulles kandsid Anthony ja Robert kontsadega ratsasaapaid. Sellest sai silmapilk moehullus. Kontsad muutsid ratsutamise lihtsamaks, kuid kaitsesid ka aadlike peeneid rõivaid tolmu ja muda eest. Päikesekuningas Louis XIV lubas punaste kontsadega kingi kanda ainult aristokraatidel. Prantsusmaa hakkas sellest ajast paele moodi dikteerima, tehes seda siiani. Kui naiste kingad olid peened ja graatsilised, siis meeste omad olid kandilised ja robustsed. Alates 1730. aastatest kadusid kingad meeste jalanõude seast. 19.sajandil võtsid kontsad kasutusele Ameerika kauboid, et jalad paremini jalutsis püsiksid. 60. aastatel taasavastasid mehed kontsad. Eesotsas oli ansambel The Beatles, kes kandsid üsna kõrgete kontsadega saapaid. 1968
Tänapäeval olukord ei muutunud. 3 I. RETOORIKA AJALUGU Retoorika Vana-Kreekas Retoorika algeid tunti juba Egiptuses, Babüloonias ja Assüürias. Vana-Kreeka orjandusliku demokraatia tingimustes omandas vaba kodaniku kõne ühiskonnas väga olulise tähtsuse, see omakorda tagas ka kõnekunsti õitsengu. Kõnekunst, tolle aja olulisemaid massisuhtlusvahendeid, aitas aristokraatidel kõige mõjusamalt saavutada avalikku lugupidamist ja poliitilist edu. Poliitik pidi hästi kõnelema rahvakoosolekul, väejuht pidi suutma oma kõnedega innustada sõdureid, kodanik pidi suutma kõnelda kohtus, aga ka pidulikel üritustel, seltskondlikel koosviibimisel. Healt kõnemehelt nõuti erakodset mõistust, seaduste ja inimeste tundmist ning sõnaseadmisoskust oma kodumaa huvides. Seetõttu pidasid kreeklased kõnekunsti üheks töhtsamaks
4. Demokraatia areng Ateenas a. Soloni reformid (594 eKr) · Keelati võlaorjus. · Kodanikud jagati varanduslikesse gruppidesse. · Kodanike õigused ja kohustused sõltusid varandusest, mitte sünnipärast. b. Periklese reformid (460-430 eKr) · Kogu võimutäius kuulus rahvakoosolekule. · Kõik kodanikud olid seaduse ees võrdsed. · Aristokraatidel polnud poliitikas privileege. · Kodanikud olid maksuvabad. 5. Sparta kasvatus a. Spartiaadid olid elanikest vähemuses aga võimu hoidmiseks tuli tagada sõjaline üleolek. b. Kasvatussüsteemi eesmärk oli riigi kontrolli all arendada sõjamehe- omadusi: · Alates 7a elasid poisid kodust eraldi riiklikes kasvatusasutustes karmides tingimustes kehaline ja sõjaline õpe. · 20a saadi täisväärtuslikuks sõjameheks
Järgnevalt oli Silanuse kord. Silanus tegi enesetapu, et jätta perekonnale oma vara, sest kui ta oleks kohtusse läinud ja süüdi mõistetud, siis oleks see konfiskeeritud. Caligula otsustas uuesti abielluda. Tema valitud pruut oli Livia Orestilla. Sellel naisel polnud mingit huvi olla imperaatori naine ja mõne aja pärast abielu lahutati ja Livia pagendati Roomast. Caligula oli esimene noor valitseja. Kõik enne teda olid vähemalt keskeas, kui nad troonile said. Roomas oli aristokraatidel kombeks korraldada pidusööke oma kodudes. Aristokraate hinnati nende kodude suuruse, luksuslikkuse ja muu sellise järgi. Augustus ja Tiberius ise aga olid olnud võrreldavalt kokkuhoidlikud, eriti Tiberius. Nüüd oli Caligula käes kord. Temale meeldis raha kulutada. Ta suurendas oma majapidamist ja kõik oli väga luksuslik. Tema raha kulutamine seisnes ka selles, et ta jagas alatasa kingitusi sõduritele, aristokraatidele ja nii edasi
Sekretär 2 tuleb nimetusest saladuste hoidja. Inglis keeles secret keeper. Algul oli sekretär isik kuninga või kuninganna teenistuses, kes oli pühendanud nii hästi riiklikesse kui ka isiklikesse saladustesse. Enne Esimestmaailmasõda olid peaaegu kõik sekretärid mehed. Sekretäre pidasid kõikvõimalike elualade inimesed. Aristokraatidel olid erasekretärid, kes aitasid neil koostada isiklikke kirju, järgida arvepidamist,vastata kutsetele jne. Äritegelased olid samuti sekretärid, keda nimetati ametnikeks ja neilgi kohtadel töötasid tavaliselt mehed. Sekreärid ehk ametnike staatus töötajate hulgas olid suhteliselt kõrge ning nende tööd hinnati ja austati. Esimese maailmasõja ajal asusid aga sekretäridena tööle naised, kuna mehed olid suuremal jaolt läinud sõtta
Vahel tõsteti pealmise kleidi hõlmad üles ja kinnitati puusadele (pesunaise kleit). Pidulikel pealiskleitidel oli slepp. Selle pikkus sõltus naise positsioonist õukonnas. Lubatud slepi pikkused olid järgmised: kuningannal - 11 küünart, kuningatütrel 9, kuninga lapselastel 7, printsessidel - 5, hertsoginnadel 3. Kleidi dekoltee oli suur ning kaunistatud valge pitskraega, ümber õlgade võidi kanda ka rätikut, vajaduse korral kanti seda ka peas. Aristokraatidel tekkis komme kanda põlle. Reinkrahvi stiil avaldus naistemoes vaid selles, et rõivaste kaunistustena kasutati paelte kimpe, alusrõivad olid avarad ning pitsidega kaunistatud särgi varrukad paistsid kleidi varrukate alt. Lisanditena tulid moodi muhvid ja maskid need pidid kaitsma nägu päikese ja tolmu eest. Kingad olid kõrge kõvera kontsaga, kuna nad seeliku alt ei paistnud, pöörati neile vähe tähelepanu.
Timpanid Timpanite varajane vorm on nakers, paar väikesi trumme, mille läbimõõt on kuni 25 cm, üks häälestatud teisest veidi kõrgemaks. Nende eeskujuks oli 13. sajandi ristisõdade ajal araabia naqqara. Väikesed käsitrummide paarid, nn tabla ja bayan, on timpanite miniversioon. Suured katlakujulise põhjaga trummid kujunesid 14. ja 15. sajandi Saksamaal. Neid mängiti paaris, riputades nad kahele poole hobust. Timpanite prestiiz oli nii suur, et neid tohtis olla ainult aristokraatidel. Paruni seisust allapoole neid olla ei võinud. Timpanid tulid kasutusele mõnedes ratsaväerügementides, kuhu kuulusid põhiliselt aadlikud. 17. sajandi algul olid nad trompetite järel jõudnud ka kirikumuusikasse ja varsti pärast seda orkestrisse. Timpaneid saab häälestada teatud kõrgusele ja kasutada nii rütmi kui meloodia pillidena. 18. sajandist kasutati kelli orkestris 18. sajand klahvidega kellamäng 19. sajandi tselesta on dulcitone'i edasiarendus 1921
Abielus oli mees selgelt domineeriv pool; abielu otsustati peigmehe ja tema tulevase äia vahel (see oli sageli äriline kokkulepe). Poolte kokkuleppel võis abielu ka lahutada. Abielu põhieesmärk oli hankida seaduslikke järg- lasi, aristokraatlikes ringkondades lisandus olulise tegurina poliitiliste sidemete sõlmimine. Naise ülesan- deks oli majapidamise ja laste eest hoolitsemine. Naiselt nõuti ranget monogaamsust, mees võis aga vabalt luua suhteid ka väljaspool abielu. Paljudel aristokraatidel olid abieluvälised suhted mõne hetääriga. Kreeka aristokraatide elu kulges eeskätt oma sookaaslaste hulgas. See lõi soodsa pinna tugevaks meeste- vaheliseks sümpaatiaks, mis sageli ületas vaimse ja hingelise läheduse piirid ning arenes seksuaalseks kiin- dumuseks. Peamiselt oli tegu mehe ja nooruki vahekorraga. Enam-vähem kehtib eelöeldu ka naistevaheliste suhete kohta. Pederastia (tuleneb kreekakeelsest sõnast ,,paiderastia" poistearmastus) oli peamiselt aris-
võim oli päritav, nad juhtisid sõjaväge ja täitsid preestrikohustusi; muus osas juhtis riiki vanemate nõukogu (valiti spartiaadide seast), sõjale suunatud kasvatussüsteem oli riigi range kontrolli all, riigihuvid kõrgemal kui üksikisiku huvid, aristokraatlik linnriik. Ateena: hõlmas ühte suurt maakonda, kodanikud olid kõik vabad põliselanikest täisealised mehed, demokraatlik linnriik, kõik kodanikud olid seaduse ees võrdsed, aristokraatidel ei olnud riigi valitsemisel eesõigusi. Sarnasused: mõlemate puhul oli tegu linnriigiga, toimusid kodanike rahvakoosolekud, võõramaalastel polnud õigusi, funktsioneerisid tänu eriti hulgalisele orjapidamisele. 5. Millal toimunud ja millisest sündmusest arvestasid kreeklased aega? Muistsed kreeklased arvestasid aega esimestest olümpiamängudest, toimusid 776. a eKr. 6. Millal ja millise sündmuse tulemusena kaotasid kreeklased iseseisvuse? 338
maavaldustele(põllumajanduslik funktsioon ei kao). Jäljendati tihtipeale idamaiste kuningate paleesid koos nende parkidega. Ala võib kata mitutuhat ruutmeetrit. Peale selle võimaldab ruum võimsa aia korrashoidu, mis on maaomanikule ehtelaeka eest. Vesi on kõikjal- basseinid, purskkaevud. Põõsad on pügatud erinevateks sümboolseteks kujudeks, väiksed paviljonid ja kividest moodustatud geomeetrilised ruumid. Bonsaikunst. Aristokraatidel on tihti suvitamiseks mitu villat, eelistatavalt paikades, mis parasjagu moes. 2) Roomlaste päev Klassikalisel ajajärgul jagunes linnakodanike päev peaaegu võrdsetes osades aktiivse tegevuse(negotium) ja puhkamise ehk vaba aja(otium) vahel. Ent sellist jaotust ei saa päris tõsiselt võtta selle ajani, mil linnakodanik enam ise ei tööta ja kõik oma kohustused orja kaela lükkab. Orjad teevad seetõttu kaelamurdvat tööd kuni 12 h päevas. Cicero-aegses linnas elava
igal aastal riigiametnikud, kes juhtisid sõjaväge ja korraldasid igapäevaelu, valiti rikaste seast. Oli ka rikastest kodanikest koosnev nõukogu, mõnikord kiitis rahavakoosolek selle otsuseid ainult heaks. See oli ka kõrgem kohtukoda. Aristokraatia riiki, milles domineeris see ühiskonnakiht, nim. aristokraatlikuks, lihtkodanike osa teisejärguline, kuid rahvakoosolek ei lasknud aristokraatidel neid täielikult allutada Faalanks kreeka lahingurivi, jalavägi paigutati pikkadesse sirgetesse ridadesse üksteise selja taha, liikus rütmiliste vilepillihelide saatel Türannia olid aristokraatide rühmitused, kes tahtsid võimu, mõni haaraski võimu, türann võimule tõusnud ainuvalitseja, püüdis kehtestada kindlat korda, parandada vaeste elujärge, mõni türann oli austatud, kuid
19.saj). Enne seda suur sündimus ja suremus. Teine etapp- plahvatuslik kasv: suremus langes kuid sündimus jäi samaks Kolmas etapp- ka sündimus hakkas langema Neljas etapp- sündimus ja suremus on mõlemad madalad- tagab elanikkonna kasvu Nt.Prantsusmaal oli suht aeglane kasv, kuna II etapp jäi vahele. Ka Eesti kuulub Pr.mudelisse. Inimeste oodatav eluiga Euroopas ja trendid laste suremuses. Keskmine eluiga tõusis 19.saj jooksul ligi 10 aastat. 1820 oli oodatav ei 30 ringis, Rootsis 35, ka aristokraatidel rohkem. 19.saj lüpuks ja 20.alguseks oli tõusnud juba 48ni(rootsis 55). Aee tulenes sellest, et lastesuremus oli nii suur- vaid iga taine laps jõudis täisikka. Kuid 19.sai saavutati laste ellujäämise suhtes paremad näitajad. Euroopas kasvas keskmiselt 10% laste ellujäämine. Meditsiini roll: Mckeowni kriitika- ja meditsiini areng - enne 20.saj algust oli med.äga algeline- tegi küll suuri samme, kuid patsiendi jaoks kasutuid, 19.saj lõpuni jäid trad
500-liikmeline, mis valiti liisu-heitmisega ja oli kõrgemaks organiks koosolekute vahel. 4. Demokraatia areng Ateenas Soloni reformid (594 eKr) Keelati võlaorjus. Kodanikud jagati varanduslikesse gruppidesse. Kodanike õigused ja kohustused sõltusid varandusest, mitte sünnipärast. Periklese reformid (460-430 eKr) Kogu võimutäius kuulus rahvakoosolekule. Kõik kodanikud olid seaduse ees võrdsed. Aristokraatidel polnud poliitikas privileege. Kodanikud olid maksuvabad. Sparta kasvatus Spartiaadid olid elanikest vähemuses aga võimu hoidmiseks tuli tagada sõjaline üleolek. Kasvatussüsteemi eesmärk oli riigi kontrolli all arendada sõjamehe-omadusi: Alates 7a elasid poisid kodust eraldi riiklikes kasvatusasutustes karmides tingimustes kehaline ja sõjaline õpe. 20a saadi täisväärtuslikuks sõjameheks. 30a saadi kodanikuõigused, soetati maatükk, mida harisid heloodid ja tuli abielluda.
heitmisega ja oli kõrgemaks organiks koosolekute vahel. 4. Demokraatia areng Ateenas Soloni reformid (594 eKr) Keelati võlaorjus. Kodanikud jagati varanduslikesse gruppidesse. Kodanike õigused ja kohustused sõltusid varandusest, mitte sünnipärast. Periklese reformid (460-430 eKr) Kogu võimutäius kuulus rahvakoosolekule. Kõik kodanikud olid seaduse ees võrdsed. Aristokraatidel polnud poliitikas privileege. Kodanikud olid maksuvabad. Sparta kasvatus Spartiaadid olid elanikest vähemuses aga võimu hoidmiseks tuli tagada sõjaline üleolek. Kasvatussüsteemi eesmärk oli riigi kontrolli all arendada sõjamehe-omadusi: Alates 7a elasid poisid kodust eraldi riiklikes kasvatusasutustes karmides tingimustes kehaline ja sõjaline õpe. 20a saadi täisväärtuslikuks sõjameheks. 30a saadi kodanikuõigused, soetati maatükk, mida harisid heloodid ja tuli abielluda.
heitmisega ja oli kõrgemaks organiks koosolekute vahel. 4. Demokraatia areng Ateenas Soloni reformid (594 eKr) Keelati võlaorjus. Kodanikud jagati varanduslikesse gruppidesse. Kodanike õigused ja kohustused sõltusid varandusest, mitte sünnipärast. Periklese reformid (460-430 eKr) Kogu võimutäius kuulus rahvakoosolekule. Kõik kodanikud olid seaduse ees võrdsed. Aristokraatidel polnud poliitikas privileege. Kodanikud olid maksuvabad. Sparta kasvatus Spartiaadid olid elanikest vähemuses aga võimu hoidmiseks tuli tagada sõjaline üleolek. Kasvatussüsteemi eesmärk oli riigi kontrolli all arendada sõjamehe-omadusi: Alates 7a elasid poisid kodust eraldi riiklikes kasvatusasutustes karmides tingimustes – kehaline ja sõjaline õpe. 20a saadi täisväärtuslikuks sõjameheks. 30a saadi kodanikuõigused, soetati maatükk, mida harisid heloodid ja tuli abielluda.
palju kokku puutuda. Rikka ja suursuguse mehe elu möödus suurel määral kodust väljas nõukogus ja rahvakoosolekul, sümpoosionidel, spordiväljakul jne. Naine seevastu püsis enamasti kodus, korraldas majapidamist ja kasvatas lapsi. Naised ei osalenud isegi omas majas toimuvatel sümpoosionidel, juhul kui külla polnud saabunud just nende oma lähedased sugulased. Naistelt nõuti ranget monogaamsust, kuid mehed võisid luua suhteid ka väljaspool abielu. Paljudel aristokraatidel olid püsivad abieluvälised suhted mõne hetääriga (kreeka keeles kaaslanna-seltsidaam). Ülalöeldu puudutab eelkõige aristokraatlikke abielusid. Lihtrahva puhul pidid mees ja naine igapäevases elus ja töös teineteisega paratamatult märksa rohkem kokku puutuma ja seega teineteisele lähedasemaks saama. Selge on seegi, et vaesemaid naisi ja tüdrukuid viisid asjatoimetused sageli majast välja, mis omakorda tingis tihedama läbikäimise nii oma
palju kokku puutuda. Rikka ja suursuguse mehe elu möödus suurel määral kodust väljas nõukogus ja rahvakoosolekul, sümpoosionidel, spordiväljakul jne. Naine seevastu püsis enamasti kodus, korraldas majapidamist ja kasvatas lapsi. Naised ei osalenud isegi omas majas toimuvatel sümpoosionidel, juhul kui külla polnud saabunud just nende oma lähedased sugulased. Naistelt nõuti ranget monogaamsust, kuid mehed võisid luua suhteid ka väljaspool abielu. Paljudel aristokraatidel olid püsivad abieluvälised suhted mõne hetääriga (kreeka keeles kaaslanna-seltsidaam). Ülalöeldu puudutab eelkõige aristokraatlikke abielusid. Lihtrahva puhul pidid mees ja naine igapäevases elus ja töös teineteisega paratamatult märksa rohkem kokku puutuma ja seega teineteisele lähedasemaks saama. Selge on seegi, et vaesemaid naisi ja tüdrukuid viisid asjatoimetused sageli majast välja, mis omakorda tingis tihedama läbikäimise nii oma
Kitoon õlgadelt kinnitatud, põlvedeni ulatuv, vööga. Himation paksem üleriie. Pükse peeti barbarite kombeks. Jalatsitena sandaalid. Toiduks palju puu- ja köögivilju. (küüslauk, kala) Kala oli odav, aga liha söödi harva. Oliiviõli, mesi. Kitse- ja lehmapiim + juust. Veega lahjendatud vein. Naisel puudusid kodanikuõigused ja igasugune iseseisvus. Mees domineerivam pool abielus. Abielu peigmehe ja äia kokkuleppel. Abielu sai lahutada. Eesmärk oli hankida järglasi (aristokraatidel poliitika). Naised pidid alluma oma isadele, meestele, poegadele või vendadele. Naised elasid eraldi majaosades. Nad viibisid harva avalikes kohtades, külalise saabudes läksid perenaised oma ruumidesse. Nemad pidid kasvatama lapsi ja maja korras hoidma. Pilet nr. 7- Vana-Kreeka religioon Religiooni põhiolemus ja tähtsus. Templi arhitektuur. Apolloni ja Dionysose kultus kultuuris ja muusikas. Zeus - vanakreeka mütoloogias peajumal ning taeva- ja äikesejumal. Zeus oli titaanide Kronose ja
Tema õpilane Tito otsustas Knechi jälgedes püüelda samade ja veel kõrgemate vaimsete sihtide poole. Psühholoogiline realism tegelased olid seotud ajaloolis-ühiskondlike oludega, vaatles inimest, tema hinge ja käitumist. Näiteks USA kirjanik William Faulkner, tema Ameerika tegelikkust kujutav "Hälin ja raev", kus kirjeldatakse lõunaosariikide aristokraatiasse kuuluva perekonna allakäiku kolme poja, sh nõrgamõistusliku Benjy vaatepunktist. Lõuna aristokraatidel olid eelarvamused kõige "võõra" suhtes, nad soovisid arvestada vaid iseendaga. Faulkner toetab kapitalismi võidukäigu ohvreid: kõrvaletõugatuid, vaeseid, autsaidereid (neegreid, segaverelisi), keda valge Ameerika täisväärtuslikuks ei pidanud, taunib looduse ja loomulikkuse hävitamist. On kirjutanud rassivaenust ja -konfliktidest. Faulkneri looming on oma sotsiaalsete konfliktide, inimpsüühika kujutamise ja eksistentsiaalsusega järgnevat kirjandust väga palju mõjutanud.
kuna arvab, et tema pole milleski süüdi. Kohtuprotsess skandaalne, kuna siin oli üheks tunnistuse tõendiks Wilde looming, eriti romaan ,,Dorian Gray portree." Loomulikult on kõikides teostes oma looja isik sees. Määratakse süüdi, 2 aastaks vangi, naine lahutab temast, teosed keelatakse, näidendid samamoodi. Vanglas alandatakse nõnda, et vangidel kohustus, enne kui vangirüü said, ennast puhtaks pesta, Wilde sunnitakse kümblema vannis, kus on ligaseid vendi kratsinud ennast. Aristokraatidel, kui sattusid vanglasse, anti võimalus, näiteks lähedase surma puhul, minna vanglasse, minna ära, sest andis sõna, see maksis palju, et tagasi tuleb. Ema surma puhul ei lastud välja. Kui vabanes vanglast, keelati elada Inglismaal, sõitis Pariiisi. See noor lord järgnes talle, ja loomulikult jätkas suhtlemist. Küll aga nooruk hülgab Wilde, kes oli haige, siis kui isa ähvardab varandusest ilma jätta. Suri, tundmatuna ja vaesena. Elas pikka
annaabi.ee 
