Keskaja kultuur Kontrolltöö 1. Iseloomusta keskaegset kooliharidust kolme lausega. - õpetust anti Ladina keeles - õpetus oli peamiselt kiriku-ja kloostrikoolides - õpetus jagunes 7 vabaks kunstiks 2. Kirjuta keskaegse ülikooli kolm teaduskonda. - usuteaduskond - arstiteaduskond - õigusteaduskond 3. Töö pildiga Milline arhitektuuristiiliga on tegemist? -Gooti stiiliga Milliseid selle arhitektuuristiili tunnuseid sa kirikul näed? -Teravkaared -Aknad avarad Mis sajanditel oli see arhitektuuristiil Euroopas valitsev? - XIII sajandil Nimeta mõni kirik selles stiilis. - Jumalaema kirik Pariisis 4. Mis on katedraal? - Katedraal on peakirik. 5. Kirik ja teater olid keskajal tihedalt seotud. Too kaks näidet. - usulised näitemängud arenesid välja jumalateenistustest - Tegelasteks olid pühakud ja piiblitegelased.
välja kaevati ja milles oli antiigi pärand hästi säilinud. 7. Klassitsismi periodiseeritakse üldiselt: 1. Varaklassitsism (1770-1800) 2. Kõrgklassitsism (1800-1830) Prantsusmaal: 1. Louis XVI stiil (1760-1790) 2. Direktooriumistiil (1790-1800) 3. Ampiirstiil (1800-1820) Õ.lk 179 2. Klassitsismiajal kasvas itaalia renessanssiajastu arhitekti Andrea Pallachio mõju. Temast lähtuvat arhitektuuristiili nimetatakse pallachionismiks. 3. Klassitsistlikule stiilile viitab hoone fassaad. 4. Klassitsistlik sisekujundus oli võimalikult sümmeetriline, lihtne ning samal ajal range. Kasutati ka erinevaid motiive nagu näiteks hammaslõiget, meandrit ja helmisnööri. 5. Esimesed Ameerika Ühendriikide klassitsistlikus stiilis ühiskondlikud hooned on Valge Maja, Kapitoolium ja Virginia Ülikool, mille lisaks veel Virginia esinduskogu hoonetele kavandas tolle aja
Ehitusmaterjaliks oli marmor, detailid ühendati omavahel metallklambitega. Tempel koosnes akendeta ruumist, kus asus jumalakuju, ning hoone ümber ühes või kahes reas seisvaist sammastest. Templi välisvaates võib eristada 3 osa: 1. Tempel seisab platvormil, mis on maapinnast 2-3astme kõrgusel 2. Platvormilt kerkib sammastik 3. Sammastikule toetub talastik koos katusega Samba ehituse järgi eristatakse 3 arhitektuuristiili: 1. Dooria – pärit 7.saj., seda iseloomustab raskepärasus ja kohmakus. Sambal pole baasi ja tüves on kaetud kannelüüridega, kapiteel on kaunistusteta. 2. Joonia – pärit 5.saj. Väike-Aasiast ehk iooniast, seda iseloomustab kergus ja elegants, sammas on sihvakam ja tihedamate kannelüüridega, kapiteelil meenutab oinasarvi. 3. Korintos – pärit 5.saj. korinoselt, seda iseloomustab dekoratiivsu, kapiteel on suurem, kui teistes
Salisbury katedraal on Salisbury linnas Lõuna-Inglismaal asuv katedraal. Katedraali ametlik nimi on Püha Maarja Katedraal (Cathedral of Saint Mary). Katedraali ehitus algas 1075. aastal, Old Sarumis. Lahkhelid kirikutegelaste ja valitsejate vahel põhjustas otsuse ehitada katedraal mujale. New Sarumi linn, tänapäeval Salisbury, tekkis 1220. aastal koos uue katedraali ehitusega. Kuna ehitus viidi lõpule 38 aastaga on Salisbury katedraali ehitusel kasutatud ainult ühte arhitektuuristiili varainglise gooti stiili. Gooti stiil on teine keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil. See oli valdav 12. sajandist kuni 16. sajandini. Enne gooti stiili on romaani stiil ja gootikale järgneb renessanss. Inglismaa võttis gooti stiili vastu 12. sajandi lõpus, Normandia arhitektuuri vahendusel. Hiljem ehitati katedraalile juurde ristikäigud, kapiitlihoone ja 1320. aastal 123 meetri kõrgune torn, mis on Inglismaa kõrgeim. Olulisi muudatusi katedraalis tegi 1790
joonistused, siis romantikud armastasid maalida erksate värvide ja hoogsate pintslilöökidega. Romantism levis kõikjal Euroopas, kõige ilmekamalt väljendus see Prantsusmaa, Saksamaa ja Inglismaa, ka Venemaa kunstis. Arhitektuur. Ka 19. sajandi ehituskunstis kohtame minevikuihalust ja romantilist vaimu. Kiires tempos arenevad tööstus ja tehnika viis uute hoonetüüpide- tehaste, büroohoonete, raudteejaamade- ehitamiseni. Uut ühtset arhitektuuristiili aga välja ei kujunenud ja nii tuli uute ehitiste vormid laenata minevikust. Kujunes välja teatud seaduspärasus: uute kirikute arhitektuuris eelistati keskaegset romaani või gooti stiili. Teatritele, pankadele ja teistele esinduslikele hoonetele valiti sageli suurejooneline barokk. Tihti aga kasutatakse ühe ehitise juures mitmeid stiile.
· Petik akent, ust, kaart vms jäljendav lame niss, mis on mõeldud müüripinna mitmekesistamiseks, keskaegne arhitektuur · Piibel ristiusuliste pühakiri · Piilar tugev kandiline tugipost võlvide kandmiseks, keskaeg · Pikihoone põhiline osa kirkust, asub suunaga läänest itta(basiilikana ehitatud) · Pilaster seinast eenduv lame neljatahuline sammas · Portetist portreede loomisega tegelev kunstnik · Pseudostiil mingit ajaloolist arhitektuuristiili matkiv ehituslaad · Puto tiivulise, enamasti alasti lapse kujutis kunstis · Pärgament töödeldud nahk , millele kirjutati enne paberi kasutusele võttu · Püramiid Egiptuse ülikute haudehitis nelinurkse põhiplaanida ja teravaks tipuks koonduvate kolmnurksete külgedega · Reljeef skulptuuriliik , mille puhul figuurid ja ornamendid eenduvad pinnast, millega nad on seotud · Ristkuppelkirik kreeka risti kujulise põhiplaaniga kirik , mille keskosa katab kuppel
terasskeletile, olid enamasti lihtsad ja otstarbekohased. Nende loomisel oli üheks eesmärgiks paigutada suur hoone võimalikult väikesele maatükile, sest maa hind linnakeskustes oli väga kõrge.Uueaegse arhitektuuri tehniliseks eeltingimuseks oli teras- ja betoonkonstruktsioonide kasutamine. Üks peamisi põhimõtted hoonete kasutamine. Üks peamisi põhimõtteid hoonete kavandamisel oli aga lähtumine nende otstarbest, funktsioonist. Siit tuleb ka niisuguse arhitektuuristiili nimetus – funktionalism. Juba ehitise välimuses pidi peegelduma tema otstarve, tema sisu, isegi tähtsamate ruumide jaotus jne. Tihtipeale näib funktsionalistlik hoone koosnevat üksikutest lihtsatest ilustamata kuupidest ja risttahukatest. Funktsionalismi põhimõtet võiks lühidalt sõnastada nii: see, mis on otstarbekohane, on ka ilus. 20. sajandi algul ehitati Euroopas vaid üksikuid funktsionalistlikke hooneid – liiga suur oli siis veel eklektitsismi ja juugendstiili mõju.
[email protected] Muhu saar Muhu on Eesti saartest suuruselt kolmas saar, esimesed inimesed asustasid saare ligikaudu 2500 a. eKr. mille tunnistuseks on teise aastatuhande algusest säilinud kivikalmed ning Päelda ja Linnuse maalinnad, mille varemeid võib praegugi näha Linnuse külast mööduvalt Kuressaare-Kuivastu maanteelt1. Muhus olid tuntud lisaks meresõitjatele ka oma rändavate käsitööliste ja ehitajate poolest. Just nende inimeste oskused on spetsiifilise Muhu arhitektuuristiili tekke taga. Tänapäeval on selle stiili ilmekaks näiteks Pädaste mõisa välisehitised. Pädaste mõis on saartel säilinud mõisaansamblitest noorim ja ainus säilinud Muhus. Ansambel on eklektilises laadis2. Mõisa võlu peitub rohkem imposantsetes maakivist kõrvalhoonetes, mis piiravad peahoone esist väljakut. Tall-tõllakuur, juustukoda ja sepikoja on ümber ehitatud lux-hotelliks. Kahekorruseline kiviait oma omapäraste sammasportaalidega on eestis ainulaadne ja ootab renoveerimist.
50m kõrgune hiigelkaar valmis alles 1836. Aasta kuningas Louis-Philippe'i ajal. Kaart täiendavad reljeefid mitmelt autorilt, kellest Francois Rude'i romantilistest paatostest kantud ,,Marseljees" ületab tunduvalt teiste meistrite pompoosseid, kuid külmavõitu allegooriaid. Küsimused: 1. Milliseid ehitisi võtsid klassitsismiajastu arhitektid eeskujuks? 2. Kes oli see itaalia renessansiajastu arhitekt, kelle mõju nüüd pha asvas? Kuidas nimetatakse temast lähtunud arhitektuuristiili? 3. Milliste ehitisosade või detailide olemasolu fassaadil näitab, et hoone võib oll klassitsistlikus stiilis? 4. Mida ütled kölassitsistliku sisekujundusek ohta? Milliseid kaunistusmotiive kastuati? 5. Loetle esimesi Ameerika Ühendriikide klassitsistlikus stiilis ühiskondlike hooneid. Milline osa oli nende püstitamisel president Jeffersonil? 6. Millist hoonet Pariisis kasutatakse Prantsusmaa suurmeiste matusepaigana? Milline rajatis püstitati Napoleon I sõjaliste võitude auks? 7
uhtlasemalt 6) Kõrged tornitaolised kontorihooned umbritsetud madalamate elamuhoonete ning parkidega 7) Jooned ja objektid, millest maja koosnes, olid väljanägemiselt väga moodsad ja uuenduslikud tollel ajal 6. Totalitaarne linnaehitus. Mis on iseloomulik. Tooge näiteid. Itaalias Despootliku riigikorra kindlustamisega hakati umber kujundama arhitektuuri. Kõigepealt keelustati funktsionalism. Uue arhitektuuristiili määratlemisel tugineti neoklassitsismile ja antiikarhitektuurile. Hakati taaskord looma triumfiarhitektuuri ning sellega seoses hakati umber korraldama ka Rooma planeeringut, mis nägi ette linna märgatava laiendamise põhja suunas. Mussolini aegset totalitaarset arhitektuuri esindavad kaks linna- Sabaudia ja Littorio. Kuna leegionäridele oli ette nähtud maatukk ustava teenistuse eest, kujunesid need linnad hoonestusega agraarseteks aedlinnadeks.
sajandi keskel. See oli tsaar Nikolai I aktiivse poliitika tulemus, millega seoses usuvahetajatele jaotati maad. Muhus märgivad seda aega Hellamaale ja Rinsi ehitatud kaks kaunist õigeusu kirikut. Lisaks meresõitjatele oli Muhu tuntud ka oma rändavate käsitööliste ja ehitajate poolest, kes leidsid tööd ja teenistust mandril, pealinnas Tallinnas, aga isegi kaugemal – Peterburis ja Riias. Just nende inimeste oskused on spetsiifilise Muhu arhitektuuristiili tekke taga. Tänapäeval on selle stiili ilmekaks näiteks Pädaste mõisa välisehitised. 4 2. Tupenurme panga lühitutvustus Tupenurme pank on ürglooduse objekt, mis on Eestis ainuke siseesinduslik pank. Objekti kaitseala on loodud 1959. aastal panga kaitseks. Kaitse eesmärgid on panga ümbruskonna säilitamine, hooldamine ja uurimine. Kaitseala pindala on 10 ha. KEK, jõustus 2003 õigusaktiga „Kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-eeskiri“. See kaitstav objekt kuulub
8. Kuhu ihaldasid ajas või ruumis romantikud? Minevikku, keskaega 9. Kas romantismil oli olemas ka kindel stiil või oli see pigem ellusuhtumise küsimus? Pigem ellusuhtumises Klassitsistlik arhitektuur 1. Milliseid ehitisi võtsid klassitsismi ajastu arhitektid eeskujuks? Antiikehitised 2. Kes oli see itaalia renessansiajastu arhitekt, kelle mõju nüüd üha kasvas? Kuidas nim temast lähtunud arhitektuuristiili? Andrea Palladio - 3. Milliste ehitisosade või detailide olemasolu fassaadil näitab, et hoone võib olla klassitsistlikus stiilis? Lihtsuse sümmeetria ja tasakaalu taotlus. Armastati ümarkaari ja kuppelehitisi, kolossalorder, sammasportikus. 4. Mida ütled klassitsistliku sisekujunduse kohta? Milliseid kaunistusmotiive kasutati? Range ja tagasihoidlik kujundus, motiivide puhul taotleti sümmeetriat, ornamentika sõltus
Otto Wagner metroo jaamahoone Karslplatzil Joseph Maria Olbrich (1867 1908) üks esimesi huviväärsemaid ehitisi on Viini "Sezessioni" hoone. Ehitis kujutab endast kuupide ja sfääride vastastikust kooskõla, mis annab hoonele monumentaalse lihtsuse. Friis on lame lehtedest dekoratsiooniga, samas kui kupli lehestik on tehtud kõrgreljeefis. Ehitis on üks esimesi juugendhooneid, kus on õnnestunult kasutatud tugevaid, lihtsaid masse ja tähistab olulist etappi viini arhitektuuristiili arengus. Joseph Maria Olbrich "Sezessioni" hoone Josef Hoffmanni loomingus on ornamendi lihtsustamine veelgi ilmsem. Talle meeldivad lihtsate kujundite kordused nagu näiteks spiraalid või must-valged ruudud. Seda on märgata Palais Stoclet (1905 11) interjööris. Josef Hoffmanni Palais Stoclet'i interjöör 6.Miks kutsutakse Brüsselit kurvlineaarse juugendi pealinnaks? Brüssel oli üks esimesi keskusi, kus juugendit aktsepteeriti rahvusvahelise stiilina, sest
Jyväskyläs oma esimese arhitektuuribüroo. Aastal 1924 abiellus ta õpingukaaslase arhitekt Aino Marsioga, kellest sai tema kaastööline. Nende pulmareis Itaaliasse jättis Aaltosse jälje, mis sidus ta kogu eluks Vahemeremaade kultuuriga. Aalto töötas mitmel alal, mööbli- ja klaasidisainist arhitektuuri ja maalikunstini. Tema klaasidisainikollektsioon on maailmakuulus. Aalto isikupärase arhitektuuristiili kujunemist mõjutasid Gunnar Asplundi neoklassitsism ja Euroopa avangardism. 1930. aastate lõpus sai Aalto maailmakuulsaks Soome paviljonidega Pariisi ja New Yorgi maailmanäitusel. Enne seda oli Aalto Soomes edukas arhitekt, disainer ja linnaplaneerija. Ta on projekteerinud elumaju, haiglaid, kirikuid ja vabrikuid ning planeerinud kultuuri- ja halduskomplekse. Aaltole iseloomulk stiil sai alguse 1927. aastast, kui ta projekteeris Viiburi
joonistused, siis romantikud armastasid maalida erksate värvide ja hoogsate pintslilöökidega. Romantism levis kõikjal Euroopas, kõige ilmekamalt väljendus see Prantsusmaa, Saksamaa ja Inglismaa, ka Venemaa kunstis. Arhitektuur. Ka 19. sajandi ehituskunstis kohtame minevikuihalust ja romantilist vaimu. Kiires tempos arenevad tööstus ja tehnika viis uute hoonetüüpide- tehaste, büroohoonete, raudteejaamade- ehitamiseni. Uut ühtset arhitektuuristiili aga välja ei kujunenud ja nii tuli uute ehitiste vormid laenata minevikust. Kujunes välja teatud seaduspärasus: uute kirikute arhitektuuris eelistati keskaegset romaani või gooti stiili. Teatritele, pankadele ja teistele esinduslikele hoonetele valiti sageli suurejooneline barokk. Tihti aga kasutatakse ühe ehitise juures mitmeid stiile. Kasutatud kirjandus: Tõnu Tannberg, Mati Laur, Ülle Tarkiainen, Olaf Klaassen, Allan Espenberg, Sigrid Abiline, Toivo Jullinen "UUSAEG" 8. klassile
meisterlikkus. Tihti eristatakse nelja erinevat stiili, mis ei järgnenud üksteisele kindlas kronoloogilises järgnevuses, vaid eksisteerisid sageli üheaegselt. Inkrustatsioonistiili ajal kaeti sein reljeefsete stukk-kaunistustega, mis imiteerisid värvilist marmorit, stiili süvendas värviline mosaiikpõrand. Selle stiili vahetas välja arhitektuuristiil, kus arhitektuuriosad ja konstruktsioonid maaliti siledale seinale perspektiivses lühenduses. Tekkisid ruumilised silmapetted. Arhitektuuristiili taandudes jõuti tagasi stiili juurde, kus seinale anti taas ruumi piirav tähendus. Mallid ja ornamendid rõhutasid tasapinda. Rooma seinamaali viimasel arenguperioodil, mis jäi keisririigi aega kujutati seinapinnal avarduvaid vaateid ja rikkalikke arhitektuurivorme, mis olid sageli üsna fantastilised. Värvid oli väga dekoratiivsed või suisa karjuvad. Kirjanduse kaudu on teada, et Roomas levis ka tahvelmaalikunst. Väga populaarsed olid maalitud portreed
Erinevaid nimetusi. Tähtsamad on sümbolism, juugendstiil, postimpressionism. Juugend stiil mõjutas tugevalt kujundust. Algas inglismaal, keskendus kunstkäsitööle. Vastanduti tööstuslikkusele. Heideti tööstusele ette esemete ühetaolisust, inetust, viimistlematust, rohmakust. Ta stiliseerib, lihtsustab. Muutus rahvusvaheliseks stiiliks. Moodsa disaini sünniaeg. 30. Kuidas nimetatakse Itaalias I maailmasõja eelõhtul ja ajal tehnikat ning sõda ülistanud manifestiderohket kunsti- ja arhitektuuristiili? FUTURISM, Taheti luua kunsti, mis võimalikult selgelt katkestaks sidemed minevikuga. Tähtis oli tulevik. Futuristid esitasid oma plaane manifestina, mida kandsid ette rahvakogunemistel, levitasid ajakirjanuses.. Vana kunst on kõlbmatu ja muuseumid on surnuaiad.Kunsti ülessandeks on väljendada dünaamikat, liikumine.Ajatu dünaamika väljendamiseks tuli kujutada motiivi arengut ajas. Võimalikult teravad ja kriiskavad värvid.Püüti kujutada mitte ainult liikumise hoogu vaid ka
ühiselt mudeli Firenze katedraali kupli ehitamiseks tehniliselt leidlikus süsteemis, mis loobus tellingutest. Enne kui töö katedraali kallal käima läks, tehti Brunnelleschile ülesandeks 1419 a projekteerida Firenze leidlaste kodu, mida harilikult nimetatakse esimese renessanssehitisena. Kaasaegsed tunnustasid Brunneleschit lineaarperspektiivi leiutamise eest. Ta töötas välja süsteemi, mille abil saab kaugust edasi anda teaduslikult mõõdetaval viisil. Tema poolt väljatöötatud arhitektuuristiili ja perspektiivisüsteemi võtsid teised kunstnikud kirelt üle. Tähtsaim hoone on Peetri katedraal Roomas. Kirikut ehitati ligi sada aastat. Töid juhatas 10 arhitekti. Esialgse kavandi looja oli Bramante. Michelangelo kavandas 132m läbimõõduga kupli. Maalikunstis taaselustub portree. Sageli asetatakse tellija legendaarsetesse stseenidesse. Kasutusele võeti uuenduslik tsentraalperspektiiv. Itaalia maalikunst oli valdavas osas
11. Mulle meeldib rohkem Verrocchio ,,Taavet", tundub kuidagi mehisem. Donatello omas on minu arust liiga palju naiselikkust ja graatsiat. 12. Verocchio kuulsaimat tööd, Veneetsia väepealiku Colleoni karmi ja võimukat ratsamonumenti, peetakse parimaks selle ajastu ratsakujuks.Väga muljetavaldav on ka Donatello Gattamelata ratsamonument Padovas. Kõrgrenessanss (16.saj. I pool) 1. Donato Bramante-kõrgrenessansi arhitektuuristiili rajaja. Huvitus eelkõige kuppelehitiste projekteerimisest (eelistas kupliga tsentraalehitisi, eeskujuks Rooma Panteon). 2. Uus Peetri Kirik e. Püha Peetruse Basiilika-Bramante nägemuses maailma suurim ristiusu pühakoda, kreeka risti kujulise põhiplaani ja vägeva kupliga tsentraalehitis.Ehitustööd jäid aastateks pooleli. 3. Leonardo da Vinci ,,Püha õhtusöömaaeg"-maalitud halvasti püsivate värvidega.
joonistused, siis romantikud armastasid maalida erksate värvide ja hoogsate pintslilöökidega. Romantism levis kõikjal Euroopas, kõige ilmekamalt väljendus see Prantsusmaa, Saksamaa ja Inglismaa, ka Venemaa kunstis. Arhitektuur. Ka 19. sajandi ehituskunstis kohtame minevikuihalust ja romantilist vaimu. Kiires tempos arenevad tööstus ja tehnika viis uute hoonetüüpide tehaste, büroohoonete, raudteejaamade ehitamiseni. Uut ühtset arhitektuuristiili aga välja ei kujunenud ja nii tuli uute ehitiste vormid laenata minevikust. Kujunes välja teatud seaduspärasus: uute kirikute arhitektuuris eelistati keskaegset romaani või gooti stiili. Teatritele, pankadele ja teistele esinduslikele hoonetele valiti sageli suurejooneline barokk. Tihti aga kasutatakse ühe ehitise juures mitmeid stiile. Arhitektuuris järgnesid klassitsismile historitsism ja eklektika
Baltsik pakub turistidele suplusmõnusid nii merevees kui ka mineraalvee- ja mudavannides. 1,5 km kaugusel kesklinnast asub kena botaanikaaed 600 ainulaadse taimesordiga tervest maailmast. Kõige meeldejäävam botaanikaaia vaatamisväärsus on kaktusekogu, mis näeb euroopalikul maastikul väga ebatavaline välja. Aias on rohkesti kiviteid, mida katsid varem vaibad. Botaanikaaia kolmekorruselist pool-euroopalikku, pool-idamaist hoonet ehib minarett. Kahe eri kultuuri arhitektuuristiili põimumises peegelduvad kuninganna religioossed tõekspidamised ta soovis lähedasi suhteid nii kristlaste kui ka moslemitega. Kaliakra neemega Baltsiki linnas seostub arvukalt legende ja eri nimetusi. Kaliakras on säilinud keskaegse kindluse varemed. Kindlus oli ehitatud järsule, koguni 70 m kõrgusele kaljule. Ühes kaljudest asuvad arheoloogiamuuseum ja restoran. Pildid Riigilipp. 10
Inkrustatsioonistiili ajal kaeti sein reljeefsete stukk- kaunistustega, mis imiteerisid värvilist marmorit, stiili süvendas värviline mosaiikpõrand. Selle stiili vahetas välja arhitektuuristiil, kus arhitektuuriosad ja konstruktsioonid maaliti siledale seinale perspektiivses lühenduses. Tekkisid ruumilised silmapetted (pilt 10). Neil maalidel esines sageli maastikke ja stseene mütoloogiast, mis polnud kreeklaste kombel tõsine religioon vaid mänglev elu ehtimisvahend. Arhitektuuristiili taandudes jõuti tagasi stiili juurde, kus seinale anti taas ruumi piirav tähendus. Mallid ja ornamendid rõhutasid tasapinda. Rooma seinamaali viimasel arenguperioodil, mis jäi keisririigi aega kujutati seinapinnal avarduvaid vaateid ja rikkalikke arhitektuurivorme, mis olid sageli üsna fantastilised. Värvid oli väga dekoratiivsed või suisa karjuvad. Kirjanduse kaudu on teada, et Roomas levis ka tahvelmaalikunst. Väga populaarsed olid maalitud portreed. Paraku on neid
täpseid fakte, kuna kirja olmeegid ei tundnud. On teada aga olmeegidele omaseid jooni. Tänu sellele saab määratleda piirkonna, kus olmeegide kultuur arenes. Tõenäoliselt põhjustas olmeegide kultuuri leviku kaubanduslikud sidemed.2 Olmeegide kivist mask3 SAPOTEEGI KULTUUR 500a eKr-700 a pKr Sapoteegi kultuur asetses looduslikult rikkas Oaxaca orus Mehhiko edelaosas. Sapoteegid arendasid välja varajase glüüfidel põhineva kirja- ja rehkendussüsteemi ja rajasid isikupärase arhitektuuristiili. Nende algsed tsivilisatsiooni piirkonnad olid väiksed neid võib nimetada asulateks, kuid mida aeg edasi, seda rohkem hakkasid esile kerkima linnad. Märkimist väärivad nende matmiskombed. 2 Mati Kõiv, Mait Laur ,,Inimene, ühiskond, kultuur" II osa Keskaeg ja Nicholas J. Saunders ,,Muistme Ameerika Suured tsivilisatsioonid " 3 Google.com 5 Keskealisi mehi maeti istuvas asendis
kaardil lisa 1). Palenque demonstreerib maiade huvi üleloomulike sfääride vastu. Muistse linna asupaika mäeseljaku keskosa laugel alal ja sinna rajatud keskväljakut nimetati Lakamhaks, mis tähendab tõlkes „Suur Vesi“. Arvatakse, et see nimi viitab kosmose sünnikohale ürgmerest. (Foster 2002: 251) 20. sajandil levinud turism muutis Palenque üheks tuntuimaks maiade linnaks, kuigi see ei olnud omal ajal ei suurim ega ka võimsaim. Ometi on selle erakordselt kauni skulptuuri- ja arhitektuuristiili kaudu hakatud defineerima maia kunsti tippaega. Muistsete maiade linnade tseremoniaalsed keskused kujutasid endast jumalate elupaika, nii ka Palenques, kus loomise ja valitsemise teemaga on läbi põimunud nii skulptuurid kui ka tekstid. (Foster 2002: 251, 169) Märkimisväärseim vaatamisväärsus Palenques on Risti grupp (Vaata templeid lisa 2). Suurel kõrgendatud väljakul asuvad kolm püramiid-templit – Päikese tempel, Risti tempel ja Lehisristi tempel
Salisbury katedraal on Salisbury linnas Inglismaal asuv anglikaani katedraal. Esimese katedraali ehitus Old Sarumis algas 1075. aastal. Lahkhelid kirikutegelaste ja valitsejate vahel viisid otsuseni ehitada katedraal mujale. New Sarumi linn, tänapäeval Salisbury, tekkis 1220. aastal koos uue katedraali ehitusega. Katedraali ametlik nimi on Püha Maarja Katedraal (Cathedral of Saint Mary). Kuna ehitus viidi lõpule 38 aastaga on Salisbury katedraali ehitusel kasutatud ainult ühte arhitektuuristiili varainglise gooti stiili. Hiljem ehitati katedraalile juurde ristikäigud, kapiitlihoone ja 1320. aastal 123 meetri kõrgune torn, mis on kõrgeim Suurbritannias. Olulisi muudatusi katedraalis tegi 1790. aastal arhitekt James Wyatt, kes uuendas kiriku kooriosa ja lammutas algse kellatorni. Salisbury on üks kolmest Suurbritannia katedraalist, millel ei ole kellamängu. 1386. aastal pandi katedraalis üles mehhaaniline kell, mis on praegu vanim Suurbritannias ja
Inkrustatsioonistiili ajal kaeti sein reljeefsete stukk-kaunistustega, mis imiteerisid värvilist marmorit, stiili süvendas värviline mosaiikpõrand. Selle stiili vahetas välja arhitektuuristiil, kus arhitektuuriosad ja konstruktsioonid maaliti siledale seinale perspektiivses lühenduses. Tekkisid ruumilised silmapetted (pilt 10). Neil maalidel esines sageli maastikke ja stseene mütoloogiast, mis polnud kreeklaste kombel tõsine religioon vaid mänglev elu ehtimisvahend. Arhitektuuristiili taandudes jõuti tagasi stiili juurde, kus seinale anti taas ruumi piirav tähendus. Mallid ja ornamendid rõhutasid tasapinda. Rooma seinamaali viimasel arenguperioodil, mis jäi keisririigi aega kujutati seinapinnal avarduvaid vaateid ja rikkalikke arhitektuurivorme, mis olid sageli üsna fantastilised. Värvid oli väga dekoratiivsed või suisa karjuvad. Kirjanduse kaudu on teada, et Roomas levis ka tahvelmaalikunst. Väga populaarsed olid maalitud portreed
eKr. 1. Arhitektuur: Arhitektuuri tähtsamaks alaks oli templiehitus. Ehitusmaterjaliks oli marmor, detailid ühendati omavahel metallklambtitega. Tempel koosnes akendeta ruumist, kus asus jumalakuju, ning hoone ümber ühes või kahes reas sammastest. Templi välisvaates 3 osa võib eristada 1. Tempel seisab platvormil, mis on maapinnast 2-3 astme kõrgusel Platvormilt kerkib 2. sammastik Sammastikule toetub 3. talastik koos katusega. Samba ehituse järgi eristatakse 3 arhitektuuristiili: Dooria - pärit 7. saj., seda iseloomustab raskepärasus ja kohmakus. Sambal pole baasi ja tüves on kaetud kannelüüridega, kapiteel on kaunistusteta. Joonia- pärit 5. saj. Väike-Aasiast ehk Iooniast, seda iseloomustab kergus ja elegants, sammas on sihvakam ja tihedamate kannelüüridega, kapiteelil meenutab oinasarvi. Korintos - pärit 5. Saj. Korintoselt, seda iseloomustab dekoratiivsus, kapiteel on suurem, kui teistes stiilides
eKr. 1. Arhitektuur: Arhitektuuri tähtsamaks alaks oli templiehitus. Ehitusmaterjaliks oli marmor, detailid ühendati omavahel metallklambtitega. Tempel koosnes akendeta ruumist, kus asus jumalakuju, ning hoone ümber ühes või kahes reas sammastest. Templi välisvaates 3 osa võib eristada 1. Tempel seisab platvormil, mis on maapinnast 2-3 astme kõrgusel Platvormilt kerkib 2. sammastik Sammastikule toetub 3. talastik koos katusega. Samba ehituse järgi eristatakse 3 arhitektuuristiili: Dooria - pärit 7. saj., seda iseloomustab raskepärasus ja kohmakus. Sambal pole baasi ja tüves on kaetud kannelüüridega, kapiteel on kaunistusteta. Joonia- pärit 5. saj. Väike-Aasiast ehk Iooniast, seda iseloomustab kergus ja elegants, sammas on sihvakam ja tihedamate kannelüüridega, kapiteelil meenutab oinasarvi. Korintos - pärit 5. Saj. Korintoselt, seda iseloomustab dekoratiivsus, kapiteel on suurem, kui teistes stiilides
Paleedel oli mitu kaaristulaadset sissepääsu, mille rajamisel kasutati küll võlvi asemel ennekõike silluseid. Mõnes linna, näiteks Palenques, jõuti stuki kasutamisel erakordse tasemeni ning tugisambad ja ehitiste ülaosad kaeti valitsejate ja jumalate imetlemisväärsete skulptuuridega. Paljudes linnades püstitati steele, kuid mitte Palenques, kus nende asemel leiab hoonete sisemusest viimistletud skulptuurtahvleid. Puuci stiil Puuci küngastel Loode- Yucatànis tekkinud arhitektuuristiili näitena võib tuua Uxmali. Müüritiste asemel hoonete karkassi lubibetoonist rajades ei pidanud Puuci ehitusmeistrid struktuuride tugevdamiseks ehitama pakse müüre. Samuti tugevdati pseudokaart, mille tulemusena ilmusid omaette seisvad linnaväravad. Väga peenelt töödeldud fassaadikivid asetati betooni peale ningmosaiikkividega loodi seina ülemises osas dekoratiivseid motiive, mis moodustasid kontrasti fassaadi alumise, kaunistamata osaga
elu enesetapuga. Tema maale iseloomustavad tumedad värvid ja pingestatud meeleolu. 16) Hispaanlane Pablo Picasso, väga andekas ja mitmekülgne kunstnik, on kubismi peaesindaja. 17) Kubismi teket on mõjutanud postimpressionist Pablo Picasso, kes, tahtes ületada impressionistlikku ebamäärasust, rõhutas taas esemete vormi, taandades need geomeetrilisetele põhivormidele. 18) Andy Warhol on popkunsti tähtsamaid esindajaid. 19) Põhimõttest less is bore lähtusid arhitektuuristiili postmodernismi loojad. 20) Kõikidest käsitletud stiilidest meeldis mulle kõige rohkem juugendstiil , sest sealt maalt muutus kunst rõõmsamaks ja positiivsemaks.
326. a. Kirik lammutati paavst Julius II käsul 16. saj. algul, et rajada siin maailma suurim kristlik pühamu, mis oleks ühtlasi ka tähtsaim suure usumehe auks püstitatud kunstiteos. Peetruse haud asub praeguse Püha Peetri kiriku krüptis e. maa-aluses kabelis. Peetri kiriku fassaad Vaade Bernini kolonnaadile Peetri kiriku katuselt Uue Peetri kiriku algse projekti autor on kõrgrenessansi arhitektuuristiili rajaja Bramante (14441514). Selle geniaalse arhitekti nägemuses pidi hoonest saama kreeka risti kujulise põhiplaaniga ja vägeva kupliga tsentraalehitis. Bramante surma tõttu jäid ehitustööd aastateks pooleli ning alles 1547. a. alustas kupli ehitamist Michelangelo (14751564) . Kuid ka tema ei jõudnud oma 132 m kõrgust hiigelkuplit lõpetada. Michelangelo mudeli järgi lõpetati kuppel aastal 1590. Bramante ja Michelangelo projektid paistavad silma oma selguse ja harmooniaga
laiale kandekaarele.16. saj kaeti kirik sisemistele tugipiilaritele toetuvate servjoonvõlvidega. Kiriku idapoolsesse otsa altaritravee alla ehitati sõjalise funktsiooniga võlvkelder ja läänefassaad täiendati kõrge valve-kaitse torniga. Kiriku ümber sügav vallikraav. Ta oli osa Narvast tuleva tee kaitseehitiste rühmast. Narva linnakirik: Jätkas 3-löövilise kodakiriku traditsiooni ja kajastas Tallinna meistrite poole ehitatuna nii ruumi üldpildis kui ka raiddetailides 15.saj arhitektuuristiili. Algselt ilma koorita, 4-nurkset kirikut kattis võlvistik, kus vööndkaare profiil ja 8-tahuliste piilarite talumikujundus järgisid Oleviste kiriku kooriruumi eeskujusid. Viru-Jaagupi kodakirik: 15. saj ehitatud 3-lööviline kodakirik. Hiljem lääne suunas pikendatud pikihoone algses ruumiosas oli nagu kõigil Virumaa maakirikutel ainult 2 paari piilareid ja läänefassaadil tüse 4- tahuline torn. Ida lõpeb kirik traditsiooniliselt 4-nukrse kooriga. Tallinna ehituskunsti eeskuju,
Ühtekokku oli neid siin hiilgeajal rohkem kui 2000. [18] Kuna minu vanavanemad elavad Laupa mõisa ligidal ja on sellega seotud olnud, siis sealt on saanud alguse minu huvi mõisate ja üldisemalt restaureerimise vastu. Ei saa rahulihu südamega pealt vaadata, kuidas lastakse selliseid väärikaid ajaloolisi hooneid hukka minna. Õnneks on mitmeid suursugusemaid hooneid ka riigi ja päriate kaudu välismaa abiga renoveeritud. Järvamaal leidub ehedaid näiteid mõisate näol igasse arhitektuuristiili olenemata nende ehitusaastatest. On taaselustatud kunstisuundasid neobaroki või neorenessansi läbi, millised on passlik antud ülevaate puhul originaalseid stiile illustreerima tuua. Raske on leida andmeid mõisate ajaloo kohta alustades nende täpsest ehitusaastast, rääkimata omanikust või arhitektist. Mitmed sõjad ja valitsused ning erinevad omanikud üleelanud mõisaansamblid on saanud kannatada ja neid on ümber ehitatud, mille tõttu on paljud neist ka ajalukku jäänud.
piirdub ainult alumise korrusega. Fassaad liigendatakse pilastrite ja poolsammastega, 14 kaunistatakse nissidega; uste-aknende kohal on viilud ja neid ümbritsevad pilastrid ja sambad. Kirikuhooned on nii tsentraal- kui pikiehitised. Igal juhul püütakse aga ehitist kaunistada ilusa kupliga. DONATO BRAMANTE (u. 1444-1514) Kõrgrenessansi arhitektuuristiili geniaalne rajaja. Bramantet huvitas peamiselt kuppelehitiste probleem (suhtlus Leonardo da Vinciga). Kehastas esimesena kõrgrenessansi ehituskunsti ideaalid; oskas kõige lihtsamate vahenditega saavutada vägeva ruumimõju, detailid viia kooskõlla tervikuga ja üksikvormid suursuguselt kujundada. 1504. a ehitas nn Tempietto San Pietro in Montorio kloostri õue (Roomas). See on väike kahekorruseline kabel antiikse ümartempli laadis; alumist korrust kaunistab dooria
KUNSTIAJALOO III KURSUS Impressionism 1) Vaata Claude Monet` maali Palazzo Mula Veneetsias lk 225 ja too selle näitel välja kolm impressionismile omast tunnust! * Tähelepanu pöörati eeskätt õhu ja selle valguse maalimisele. Kuna need muutusid kiiresti, tuli ka maalida ka kiresti ja vabas õhus. * Musta värvi peaaegu ei kasutatud. Kui seda siiski tehti, otsiti musta sees omakorda erinevaid värvivarjundeid * Suured muutused kompositsioonis ehk maali üleehituse alal. Loobuti rangest,läbimõeldud kompositsioonist. 2) Iseloomusta Auguste Renoiri maalimislaadi lk 227 toodud näidete põhjal! Auguste Renoiri maalimislaadis temaatikaks olid enamasti linn, olustikustseenid, portreed ning aktid. Renoiri maaalimislaad oli pehme ja samas lüüriline. Koloriit oli särav ja õrn. Portreed on sensuaalsemad ning rohkem psühholoogilisemad kui samal ajal teistel impressionistidel. Portreedel kujutas...
monumentaalsemalt. Rustika kaob, selle asemele tuleb korralik kantkiviehitus, mis tavaliselt piirdub ainult alumise korrusega. Fassaad liigendatakse pilastrite ja poolsammastega, kaunistatakse niššidega; uste-aknende kohal on viilud ja neid ümbritsevad pilastrid ja sambad. ● Kirikuhooned on nii tsentraal- kui pikiehitised. Igal juhul püütakse aga ehitist kaunistada ilusa kupliga. ● DONATO BRAMANTE (u. 1444-1514) ● Kõrgrenessansi arhitektuuristiili geniaalne rajaja. Bramantet huvitas peamiselt kuppelehitiste probleem (suhtlus Leonardo da Vinciga). Kehastas esimesena kõrgrenessansi ehituskunsti ideaalid; oskas kõige lihtsamate vahenditega saavutada vägeva ruumimõju, detailid viia kooskõlla tervikuga ja üksikvormid suursuguselt kujundada. ● 1504. a ehitas nn Tempietto San Pietro in Montorio kloostri õue (Roomas). See on väike kahekorruseline kabel antiikse ümartempli laadis; alumist korrust kaunistab dooria
kannatas Põhjasõjas ning põles 1728. aastal. Praeguse raekoja ehitust alustati pärast 1775. aasta suurtulekahju 1782. aastal. Algprojekt valmis 1778. aastal, kuid nurgagivi pandi alles 2. juunil 17822. aastal. Raekoja ehitustellised toodi Kärknast ja Käreverest, katusekivid osteti von Pistohlkorsilt Puurmanni mõisast. Projekteerija ja ehitusjuht oli linna ehitusmeister J.H.B. Walter Rostockist. Pidulik avamine toimus 1786. aastal. Hoone on eklektiline, selles võib näha kolme arhitektuuristiili. Kolmekorruseline massiivse kelpkatusega ja haritorniga hoone jätkab barokiajastul Madalmaades kujunenud linnapalee traditsiooni. Tugev graniitsimss eraldab rustikaga sokliosa ülakorrustest. Hoone nurki ja kerglet eenduvaid keskrisaliite kandivad komposiitkapiteelidega pilastrid, verikaalset rütmi lisavad akendevahelised liseenid. Põhikujus esindab hoone Madalmaade barokse linnapalee traditsiooni, kuid tööde käigus asendati algselt kavandatud barokne dekoor osaliselt varaklassitsislikuga
sajandi viimasel kolmandikul USA-s esile kerkinud Chicago koolkond, kus rööbiti uute konstruktiivsete võtetega uuendati ka suhtumist ornamenti, mid akas stiliseeriti või mille osa viidi miinimumini. Juugendiga siduds koolkonda avatud konstruktsioonide kasutamine ning uus suhtumine ruumi ja mööblisse. Chicago koolkonnast said tuuled tiibadesse mitmed mõjukad arhitektid, kes on mänginud olulist osa 20.sajandi arhitektuuriloos. Uue arhitektuuristiili otsingud viisid selleni, et arhitektid seadsid endale eesmärgiks luua uut ja originaalset stiili. Üheks peamiseks probleemiks sai suhtumine traditsioonilisse ornamenti, millest loobumine pidi kõige paremini vastama uue ajastu nõudmistele. (A. Loos. “Ornament ja kuritegu”, 1908). Ehitustüübid: kaubamajad, raudteejaamad, tööstusehitised, valitsusasutused, pangad, teatrid, koolid, haiglad. Ehitusmaterjalid: raud, teras, raudbetoon, klaas, kivi, (sh krohvimata maakivi, telliskivi).
Geomeetrilised mahud hakkasid domineerima ka kirikute eksterjööris: nelitise kohal kõrgusid massiivsed neljatahulised tornid, lääne- ja idatornide silindriline ülaosa ei kergendanud kiriku üldmassi, vaid kriipsutas alla hoopis ehitise nurgelisust. Kitsad ümarkaarelised aknad , seinte ülaosa kaunistav kaarfriis ning kääbusgalerii apsiidil rõhutasid seinte paksust ja massiivsust. Kõik need Ottode aja arhitektuuris ilmnenud jooned valmistasid ette esimese kindlate tunnustega arhitektuuristiili romaani stiili tekkimist. 43 ROMAANI ARHITEKTUUR Romaani stiilina mõistame me Lääne - Euroopas 10.-12.sajandil (Saksamaal kuni 13.saj.II pooleni) valitsenud kunstistiili, mis 19.saj. sai oma nime selle järgi, et oli tekkinud endise Rooma impeeriumi aladel. Stiili kujunemise lähtepunktideks olid kohalikud traditsioonid,
Tema klaasidisainikollektsioon on maailmakuulus. Aalto klaasnõude seas on maailmakuulus "Savoy vaas". Tema loodud mööblist tuntuim on ilmselt kolmejalgne taburet "L". Aalto oli Soomes edukas arhitekt, disainer ja linnaplaneerija. Ta on projekteerinud elumaju, haiglaid, kirikuid ja vabrikuid ning planeerinud kultuuri- ja halduskomplekse. Aalto isikupärase arhitektuuristiili kujunemist mõjutasid Gunnar Asplundi neoklassitsism ja Euroopa avangardism[2]. Aaltole iseloomulk stiil sai alguse 1927. aastast, kui ta projekteerisViiburi linnaraamatukogu (ehitati 19301935), millel olid valged seinad. Ta ütles lahti Euroopa funktsionalismist, mis rõhutas sirgjoonelist korrapärasust, ning projekteeris ebakorrapärase ning keeruka liigendusega siseruumid, kasutades puitu. Tundlik puidukasutus ongi talle tüüpiline
annaabi.ee 
