Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Arhitektuuri võrdlus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
funktsionalism, odavus, voolud, internatsionaalne, postmodernism, funktsionaalsus, arvestamine, konstruktsioon, abimaterjalina, lamekatused, mahul, geomeetriline, üksikud, voolujooneline, postmodernistlikustuleks erilist tähelepanu pöörata kujundi(te) äärejoonele, sest seda märkab vaataja esmalt 9. Mis on ergonoomika? (vt. slaidiprogrammi) Kasutusmugavus 10. Kes oli Walter Gropius? Milliste kunstiliikide arengut on ta enim mõjutanud ja kuidas? (lk 90-91, 135-136) Bauhausi rajaja aastal 1919. Mõjutas internatsionaalset stiili: seinad olid pms klaastist. Juugendstiili:geomeetrilised vormid, loobuti ornamendist ja muudest kaunistustest. 11. Mis on funktsionalism? Kuidas on funktsionalism seotud „Bauhausiga“? Milliseid põhimõtteid järgiti „Bauhausis“? (lk 91) Funktsionalism on 1920. aastail arhitektuuris, tööstus- ja tarbekunstis tekkinud suund. Asjade kuju/ehitus peab olema kooskõlas selle funktsionalismiga. Bauhaus oli funktsionalistlik hoone ja seal õpetati/tegeleti sellega. 12. Mis on kommertsdisain? Millal see tekkis? (vt slaidiprogrammi) 1930. majanduskriisi ajal. Odavamad materjalid, kalli välimusega. 13
Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Disaini õppesuund Arhitektuuriajalugu Seminaritöö Triinu Luming Õppejõud: Siim Sultson Tallinn 2013 Funktsionalism ja/või konstruktivism Tehnoloogia kiire areng ja uued materjalid tõid kaasa uued tuuled, algas uus ajastu. Ülistati masinakultuuri ja aktiivset eluhoiakut. Taheti vastanduda eelnevatele klassikalistele arhitektuuristiilidele. Historitsistlik stiil tundus nüüd liiga koormav. Usuti, et uus aeg vajab uut nägu. Kapitalismi asjalikkus ja individualistlik mõtteviis sobis hästi kokku põhimõttega form follows function. Arvati, et iga ajastu peab end
Mägi, N.Triik, A.Vabbe)/ Saksa ajal mõõdukas, pehmunud EESTI KUNSTNIKE LIIT- E.Ole, A.Akberg, M.Laarman EESTI KUNST 1940-55 riik tellis kunsti meelepärase temaatikaga, impressionism ja modernistlik realism elasid edasi, töörahva kujutamine, nõukogudemeelne sisu EESTI nõukogude kunstnike liit/ saksa ajal- lilled, loodus, inimesed kunstnike terror, jäid ellu need kes surusid oma isikupära alla/ Arhitektuur- elektika, klassitsism, suur SÕJAJÄRGNE ARHITEKTUUR, INTERNATSIONAALNE STIIL 1932a. USA-s./ Sellega tähistati uut Euroopa funktsionalistlikku arhitektuuri./ 1930a. saabusid selle stiili juhtivad arhitektid USA-sse otsides pelgupaika natsismi eest./ Risttahukakujulised ehitised., Sileda valge krohviga kaetud pinnad., Lamekatused, mittefunktsionaalse kaunistuse vältimine. Mies van der Rohe, Walter Gropius, Internatsionaliseerumine- lihtsus, klaas, hajus paigutus Orgaaniline funktsionalism põhjamaades- loodusega kooskõla, puit, SÕJAJÄRGNE LÄÄNE EUROOPA KUNST
BAROKK JA ROKOKOO 16. sajandi II poolel hakkas renessansile omane tasakaalustatus ja vaoshoitus taanduma. Ajastu muutunud elutunnetus tõi esile kire, tunded, ülepaisutused ja teatraalse efekti. 16. saj. lõpuks kujunes Itaalias välja stiil, mis sai nimetuseks barokk (borocco – eriskummaline). Peamiseks kunstiliigiks sai arhitektuur, mis arenes tihedas seoses maalikunsti, skulptuuri, tarbekunsti ja pargiarhitektuuriga. Barokk koos sellele järgnenud rokokooga levis Euroopas aastail 1580…1750 ning jõudis hispaanlaste kaudu ka Ameerikasse. Üldjoontes jagunes see järgmisteks perioodideks: varane barokk u 1580.–1620. kõrgbarokk 1630.–17. saj lõpp hilisbarokk 18. saj I pool rokokoo 18. saj 20.–60. aastad Lisaks eespooltoodud periodiseeringule võib ajastu arhitektuuri jaotada veel järgmiselt: baroki maalilis-dünaamiline suund, mis levis eeskätt nendes maades, kus absolutism oli tihedas liidus katoliiklus
valmistatud monteeritavast raudbetoonist, väikeblokkist ja tellisest. Katusel on kasutatud ka monteeritavat raudbetooni ja rullmaterjali. Avatäidetena võeti kasutusele algselt puitraamiga aknad ja ukse, kuid kahjuks on enamus praeguseks hävinud. Välisseinaviimistluses on kasutatud terrasiitkrohvi. Postmodernism Venna maja Postmodernism on modernismile järgnenud perioodi ja laia kultuurivaldkonda tänaseni iseloomustav mõiste. Postmodernism kui arhitektuuristiil väljendus eeskätt viidete ajaloole ja klassikaliste detailide poole pöördumises. Alates 1970. aastate lõpust sai valitsevaks funktsionalismile, regulaarsusele ning jäikadele vormidele vastanduv ja enamasti erinevate ajastute stiile kombineeriv eklektiline arhitektuur. Väärtustama hakati ajaloolist linnakeskust, arhitektuursete vormide sümboolseid ja väljenduslikke pooli ja ka sotsiaalseid aspekte, ruumipsühholoogiat, mängulisust jne.
esemete siluette on kujutatud väga tinglike, üldistatud ja nurgeliste kontuuridega ning laktoonidega. Soome sattus 19. sajandi lõpul jõhkra venestamise surve alla. Kunst muutus siis eriti oluliseks vaimse vastupanu vahendiks. Põhjamaade rahvusromantismiga sarnaseid ilminguid oli ka vene kunstis. Mõned rahvusromantilised kunstnikud maalisid ka teoseid, mis kuuluvad pigem rahvusvahelise sümbolismi hulka. neoklassitsism neomodernism Postmodernism Postmodernismi mõiste üks ja kõige selgem tähendus sündis arhitektuuriteoorias. Klassitsismist mõjustatud postmodernism levis alates 1970. aastatest laialdaselt. Arhitektid kasutasid antiigipäraseid sambaid mitte ainult fassaadi elemendina, vaid ka õuedes või siseruumides. Ei püütud uusehitisi vanale arhitektuurile vastandada, vaid neid just visuaalselt siduda. Postmodernismi ideoloogia soosis kõikjal kohaliku omapära austamist ja ehitusliku konteksti arvestamist
Näiteks Plan voisin, mille raames ta soovis hävitada suure osa Pariisi kesklinnast, et ehitada selle asemele uue kõrghoonetest koosneva modernistliku kvartali. Avangardne arhitektuur Venemaal 19181932 Funktsionalism Eestis 1920. aastate lõpuks jõudis kümnendi jooksul Euroopas läbi löönud uus optimistlik funktsionalism moevooluna Eestisse. Herbert Johansoni väikeelamut Toompuiestee 6 on peetud esimeseks funktsionalistlikuks hooneks Eestis. 1930. aastate alguses tegid peaaegu kõik Eesti arhitektid läbi lühiajalise "valgete villade perioodi". Võrreldes meie tugevaima Pärnu koolkonna kuurortlinnalikult vallatu vormiga
1. Itaalia renessansi aegse palazzo iseloomustus ja 2 näidet. Palazzo on algupäraselt Itaalias suursuguse perekonna residents või mingi institutsiooni peakorter. Kasutatakse renessansile iseloomulikku ruudu ja ringi motiive ja ümarkaari. Kaarsillusega ja ehisraamistikuga bifoorsed aknad. Võimas 3- korruseline kivihoone. Seinapinda katab krobeline kivipind- rustika. Iseloomulik sümmeetrilisus ja rõhutatud horisontaalsus. Korruste vahel vahekarniisid, pikk katuseräästas, lame katus. Kokku 4 hoonetiiba ja siseõu. I korrus on kõrgem ja väikeste ruudukujuliste akendega, kasutati kaitse eesmärgil ja laoruumidena, II korrus oli mõeldud eluruumidena ja seal asusid esinduruumid ning saal, III korrusel olid magamistoad ja ruumid teenijatele. · Palazzo Strozzi · Palazzo Medici 2. Palladionism ja neopalladionism Euroopa arhitektuuriajaloos 16.18. sajandini, stiili tunnused. Andrea Palladio loomingu 3 näidet ja lühitutvustus. Palladio arhitektuuripärandi edasi
Casa Mila Barcelonas, arh. A.Gaudi. Helsinki pearaudteejaam, arh. E.Saarinen. Laupa mõis, 1911-1913, arh. J.Rosenbaum 16. ARHITEKTUUR 20. SAJANDIL Tootmistehnika intensiivne areng tõi endaga juba 19. saj kaasa tootmishoonete ehitamise buumi, millega seoses tõusis ka inseneriehituste osatähtsus. Maailmanäitused muutusid insenerioskuste demonstratsiooniks. Uued konstruktsioonid ja uued materjalid tekitasid revolutsiooni arhitektuuri suhtumises. Esikohale kerkis hoone funktsionaalsus ja materjal. Tootmistegevuse edenemine tõi endaga kaasa linnade kiire kasvu ja elamuehituse tõusu. Eriti tormilised arenguaastad olid vahetult enne Esimest Maailmasõda, mil paljudes linnades toimus lausa ehitusbuum. Kesklinnad täitusid paljukorruliste kivist üürimajadega. Valitsevaks ehitusstiiliks oli historitsismi kõrval ka 1890. aastatel alguse saanud juugendstiil. 20. sajandit on arhitektuuris käsitletud ka kui kõrghoonete sajandit. Nendegi ehitamine sai võimalikuks
Robert Delaunay (geomeetriline) Piet Mondrian (geomeetriline, kõige olulisem) Kazimir Malevits (gemeetriline) Naivism - Naivistlikku kunsti lõid alguses asjaarmastajad, kes asusid väljaspool akadeemilist ja ka avangardlikku kunsti. Naivistid suhtuvad nähtavasse maailma lapseliku puhtsüdamlikkusega. ning püüavad seda jäljendada, kuid ei kasuta realismi tavalisi vahendeid nagu tsentraalpersektiiv, anatoomia arvestamine, õhu ja valguse kujutamise võtted. Tihti sarnanevad Itaalia eelrenessanssi kunstiga. Naivismi on kutsutud ka primitivismiks. Naivismi ei tohi segi ajada rahvakunstiga, mis on alati mõjutatud rahva traditsioonidest. Naivism on aga täiesti sõltumatu igasugustest traditsioonidest ning lähtub ainult kunstniku kordumatust isikust. Naivistlik kunst erineb ka lastekunstist, kuna loodud teosel on järjekindlalt konstrueeritud kompositsioon. Kubistid olid vaimustunud naivismi
Arhitektuur Arhitektuur ehk ehituskunst on hoonete ja neid ümbritseva keskkonna kujundamine. Esiaja arhitektuur ja vanimad kõrgkultuurid Egiptuses ja Mesopotaamias Esiaja arhitektuur · Pronksiaeg (2000 eKr) · Tekkisid esimesed kiviarhitektuuri näited: · Kindlused · Kultusliku tähendusega monumendid: · Menhir vertikaalne maasse püstitatud hiigelkivi · Dolmen kõrvuti püstised kivid, mida katab kiviplaat ( enamasti kalmeehitis) · Kromlehh koosneb menhirist ja dolmenist Näited · Carnaci menhir Prantsusmaal · Poulnabrone dolmen · Iirimaal · Klomehh Stonehenge Suurbritannias Mesopotaamia · 5000 aastat tagasi · Sumerid · Tähtsaim keskus Babüloni linn · Ehitusmaterjalid: päikese käes kuivatatud savitellised Ehitised · Tsikuraadid suured astmelised tornid, mille ülemisel tasandil asus tempel jumalakujuga · Tempel pühamu, kogu elu keskus, töökojad, laod ja bürooruu
jaotus. Lähtudes kubismist, soovis Le Corbusier, et arhitektuuris valitseks range kord ja kasutataks puhtaid geomeetrilisi kujundeid. NB! Suurenda pilte! Le Corbusier. Erinevate villade funktsionalistlik interjöör Tihti koosnebki funktsionalistlik hoone üksikutest ilustamata kuupidest ja risttahukatest. Sageli kasutas Le Corbusier klaasiribadena üle fassaadi ulatuvaid aknaid või kogu hoone toetamist lahtiste sammaskäikude peale. 1930. aastatel sai funktsionalism väga populaarseks ka Eestis. Tallinna Prantsuse Lütseumi peahoone, kuid ka Hariduse tn. 8 õppehoone, endine regatihoone Pirital, Tallinna Keskhaigla, Westholmi Gümnaasium, Ühisgümnaasium, Pärnu rannahoone jpt. ehitised on head näited funktsionalismist. II maailmasõja eel kerkis Nõmmele, kuid ka Pärnusse rohkelt nägusaid funktsionalistlikke villasid. Pole raske arvata, kust ja kellelt Eesti arhitektid eeskuju said. NB! Suurenda pilte! a) Herbert Johanson
Elliko Kõiv LÜHIÜLEVAADE ARHITEKTUURI AJALOOST Õppeaines: Arhitektuuri ja ehituse ajalugu Ehitusteaduskond Õpperühm: KEI 51 Juhendaja: P. Multer Esitamiskuupäev:................ Allkiri:............................ 2015 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................................3 1.ÜRGAEG................................................................................................................................................4 2.ANTIIK JA VARAKRISTLIK AEG 2900 eKr-540pKr.........................................................................5 2.1.Vana-Egiptuse
Tallinna Tehnikaülikool Tartu Kolledz Eesti arhitektuuri näited Referaat Õppeaines "Arhitektuuri teooria" NTM1380 Ehitiste projekteerimine ja arhitektuur Tartu 2014 Sisukor Sissejuhatus................................................................................................................ 3 Juugend....................................................................................................................... 4 Tartu Pauluse kirik.................................................................................................... 4 Funktsionalism (1920-30.a.)................................................................
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Tartu Kolledz Tauri Must NÄITEID JÄRVAMAA ARHITEKTUURISTIILIDEST Referaat Õppeaines ,,Arhitektuuri ja linnaplaneeringu ajalugu" NTM1200 Tööstus- ja tsiviilehitus ER 2 Üliõpilane: " ..... " .............................. 2011. a ......................................... Tauri Must Juhendaja: " ..... " ............................... 2011. a ............................. dotsent Epi Tohvri Tartu 2011 SISUKORD SISUKORD.......................................................................................................................
1.loeng humanism - inimese mõistus ennekõike Algas klassitsismiga. Kasutati metalliga tugevdatud portikust, sambad muutusid kandvaks elemendiks. (Jacques-German Soufflot kirik pariisis) Kenotaat - mälestusrajatis (nt. tahvel või mausaleum) aga pole seda keda mäletastatakse seal. Mida tegi metall mida varem ei saanud teha? Avarad ruumis, masstoodang, kõrged hooned, saledad konstruktsioonid, karkass konstruktsioon. Betoon võeti kasutusele siis kui hakati kasutama raudbetooni. Monoliitne raudbetoonkarkass erinevus rauaga tugevdatud betoonist, kuidas said kokku tala ja post, kuidas need ühendada, ühendas need mõlemad rauast sarrustega, sidus kokku ja tekitas raudbetoon karkassi. Linnastumine Algas tohutu massiline hüppeline linnastumine, linnastumise kiirus oli linnades erinev. Linnastumise põhjus transpordi vahendid (raudtee, aurulaevad,
ehitise sisemuses mängis suurt osa maal. On ju gooti kiriku interjööri üks peamisi võlusid tema värvilised aknad. Maali rakendati ka üksikutel ehitiseosadel (võlvidel, vööndkaartel), et nende mõjukust tõsta. Nagu iga stiilimuudatus, nii oli ka gootika tekkimine tingitud teatavast kindlast stiilitahtest, see on teatava kunstilise tunde ja ajavaimu väljendus. Kokkuvõttes meenutas gooti kiriku konstruktsioon nagu mingi hiigellooma skeletti.Gooti katedraal on skelettehitis, püsiks ka ilma seinteta see konstruktsioon püsti. Ehitist kandsid pilaarid, tugipiidad, tugikaared, vööndakaared ja võlvroided. ( http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/gooti.htm ) 8 3.GOOTI ARHITEKTUUR EESTIS Esimese laialt levinud kunstistiilina puudutas gootika ulatuslikult ka Eestit.13. Sajandil.Maa
1933. aastal toimus Wiiralti loomingus pööre realismi suunas. Esiplaanile tõusid maalilisemad tehnikad pehmelakk, kuivnõel ja akvatinta. Wiiralt loobus suurlinnatemaatikast ning hakkas kujutama lapsi, maastikke, eksootilisi loomi, süvenes portreesse. ("Neegripead" 1933, kuivnõel, "Claude" 1936, puugravüür, "Lamav tiiger" 18. Kuidas nimetatakse Eesti moodsust ülistanud arhitektuuri ja mis sellest sai? Näited 1930. aastatel saabus meile funktsionalism ehk moodne arhitektuur. Funktsionalism Alvar Aalto. Eesti funktsionalism on kuidagi maalähedasem, väiksema mastaabiga, loodus- ja keskkonnalembe sem oma ida ja lääne suguvendadest. Järsku ilmus ligi kümmekond broshüüri, mis õpetasid looma kaasaegset kodu. Eks needki nõuanded olid lihtsustatud ja päris oma kodukujunduse ajakiri jäi 1930. aastatel sündimata. Kõiki moodsa kodu võtteid suudeti rakendada vaid mõnekümne uhkema villa juures. Aga kui
1886 Naivism: Henri Roussaeau 1844-1910 1907 Kubism: Pablo Picasso1881-1973 1909 futurism u 1910 Abstraktsionism Fovism: Henri Matisse 1869-1954, ekspressionism 1916 dadaism Marcel Duchamp 1887-1968 ja metafüüsiline kunst 1924 Sürrealism: Salvador Dali 1904-1989 1920-ndad funktsionalism ja konstruktivism 1920-ndad1959 totalitaarne kunst Venemaal ja Saksamaal 1940-ndad abstraktne ekspressionism USA-s 1950-ndad neodada, Inglismaa popkunst 1960-ndad popkunst USA-s: Andy Warhol 1928-1987 1960-ndad minimalism, op-kunst: Victor Vasarelly 1908-97, kineetiline kunst 1960-ndad sündmused ja etendused ehk tegevuskunst
Kunsti Konspekt 2007 Kaur Peri TPT PA-07A Sisukord Arhitektuur........................................................................................................................................6 Ürgaja kunst......................................................................................................................................7 Mesopotaamia kunst......................................................................................................................... 7 Egiptus.............................................................................................................................................. 8 Kordamisküsimused..................................................................................................................... 9 Kreeka kunst...................................................................
Trifooriumi puudumine Välisarhitektuur · Tugikaarte ja tornide puudumine Champagne'i koolkond · Puuduvad teravalt esile tungivad iseärasused · Sarnasusi Burgundia koolkonnaga Lõuna-Prantsusmaa · Iseseisvad voolud · Domineerib ühelööviline kirik · Enamikul ehitistest puudub transept Anjou ehk Lääne-Prantsuse koolkond · Palju ühist romaani arhitektuuriga o Ühelööviliste ehitise eelistamine o Väga kõrged ja kumerad võlvid lähenevad kuplile o Arvukalt kodakirikuid · Hilisgootika (XV ja XVI saj.)
Tavaline publik rõõmustas. Op-kunst. § 25 lk 173-174 1) Kes on op-kunsti kuulsaim esindaja? Victor Vasarely 2) Kirjelda op-kunsti olemust, kasutades õpiku teksti ja reproduktsioone lk 174 (vt ka sõnaseletusi õpiku lõpus)! Op-kunsti eesmärgiks on tajumiskogemuste rikastamine ootamatuid aistinguid tekitavate teostega. Loomine on plaanipärane ja süsteemne ning lähedane inseneriloomingule. Arhitektuur pärast II maailmasõda. Internatsionaalne stiil. Postmodernism Tööleht õpiku Kunstikultuuri ajalugu 12. klassile § 20 ja 28 juurde Arhitektuur pärast II maailmasõda. Internatsionaalne stiil. § 20 1 1) Miks asusid 1930. aastate lõpul paljud kuulsad Euroopa arhitektid (Gropius, Mies van der Rohe jt) elama USAsse? Nad otsisid pelgupaika Euroopas tugevnenud natsismi eest. 2) Kus ja millal sündis mõiste internatsionaalne stiil
muudetud inimfiguurid. Sellele annab ta poose ja ilmeid, mis oma ülimast lihtsusest hoolimata mõjuvad ängistavalt ja dramaatiliselt. Sürrealistid ei leidnud 1920. ja 1930. aastail laiemat tunnustust. Abstraktsionistid tegelesid puhta vormiga ja sürrealism tundus neile liiga literatuurne ja odav. Teise maailmasõja alguses siirdus enamik sürrealiste USA-sse. 1970.a. on sürrealism enam populaarsust võitnud. 13) FUNKTSIONALISM JA KONSTRUKTIVISM 1920. AASTATEL Loobuti ornamendist ja muudest kaunistustest. Esemete vorm pidi tulema nende funktsioonist. Põhimõtet, mille kohaselt see, mis hästi funktsioneerib ning on ka ilus, nimetatakse funktsionalismiks. ,,Bauhausi'' programm soosis standardsust ja isikupärasust, kuid nõudis visuaalse kunsti põhivahendite (värvi, joone jne) kasutamise täpsust, vormide geomeetrilist selgust ja lihtsust, erinevate materjalide omapära
ühtse stiili loomisel peeti oluliseks vahendiks ornamentikat. Burne-Jones: ,,Kuldne trepp". Dante Gabriel Rossetti: ,,Beata Beatrix/Beatrice", ,,Kodu aasadel" Glasgow' koolkonna arhitekt ja dekoraator Arthur MacMurdo joonistas 1883. aastal motiivi, mis tähistab uue ornamendi sündi. See on ebasümmeetriline ja näib lähtuvat orgaanilisest loodusest, meenutades nõtkeid, painduvaid või hõljuvaid taimevarsi, lehti ja õisi. Charles Rennie Mackintosh - Glasgow kunstikool, funktsionaalsus on seotud ehitusmahtude julge paigutamisega ja keldi rahvakunstist mõjutatud geomeerilise ornamentikaga. Plakat ajakirjale ,,The Studio". Tol ajal väga oluline kunstiajakiri. 1890ndatel hakkas kogu Euroopas levima juugendstiil. Venemaal nimetatakse juugendit moderniks, Inglismaal Modern Style, Prantsusmaal art nouveau. Juugendliku arhitektuuri tähtsad esindajad töötasid Austrias ja Belgias, viimases nt Victor Horta Hotel Tassel Brüsselis
Esiaja kunst (§ 2 Kunsti tekkimine, § 3 Neoliitiline kunst) Millal valmistati esimesed kujutised, mida võiks pidada kunstiks? Esimesed kujutised valmistati umbes 60000 aastat tagasi Kus leiduvad Euroopa kuulsaimad koopamaalingud? Euroopa kuulsamad koopamaalingud asuvad Põhja-Hispaanias, Prantsusmaal ja Austrias. Mida on teada vanimatest skulptuuridest? Teada olev vanim skulptuur on Willendorfi Veenus. Mis on megaliitilised ehitised? koondnimega haudehitis; jaguneb omakorda kolmeks erinevaks haudehitise tüübiks. Too näiteid megaliitilistest ehitistest! Tuntuim megaliitiline monument on Lõuna-Inglismaal asuv Stonehenge. See on ehitatud paar tuhat aastat enne Kristust (3100-1100 e. Kr.). Koosneb kahest suurest kivide ringist. Sisemise ringi (õieti hoburaua) moodustavad dolmenid. On veel kaks väiksemate kivide ringi. Kaugemal ümbritses rajatist kraav ja muldvall. Kiviringide keskel on altar, orientee
ristuvat teravkaart, mida nimetatakse roieteks. Nendevahelised osad (võlvisiilud) võis laduda hoopis õhukesed. Sellega vähenes tunduvalt võlvide kaal ja raskus koondus põhiliselt ainult võlviku nelja nurka. Sinna ehitati võimsad piilarid, mis võtsid vastu võlviroiete vertikaalse surve. Võlvide külgsurve tasakaalustamiseks ehitati vastu kiriku välisseina traveede nurkade kohale tugikaared, mis andsid surve edasi massiivsetele tugipiitadele. Kokkuvõttes meenutas gooti kiriku konstruktsioon nagu mingi hiigelloma skeletti. Ehitist kandsid piilarid, tugipiidad, tugikaared, vööndakaared ja võlviroided. Gooti kirikute põhiplaaniks jäi juba ammu tuntud pikihoonest ja transeptist (põikhoone) moodustuv ladina rist. Vahel jäi transept aga nii lühikeseks, et ei eendunud peaaegu üldse pikihoonest (näiteks Notre-Dame Pariisis). Pikihoone oli 3- või 5- lööviline ja basilikaalse ülesehitusega. Ka transept oli tavaliselt mitmelööviline. Kesklöövi tähtsus tõusis, ta oli
ilmutab end juugendi dekoratiivne mängulisus. ,,Neobaltia" hoone oma sise- ja vlisarhitektuuris niing ümbritsevas aiakujunduses oli Tartus esimest korda leidnud väljenduse juugendarhitektuurile iseloomulik esteetilise terviklikkuse, Gesamtkunstwerk'i idee. See oli esimene ehe juugendarhitektuuri näide, mis kahjuks EÜSi hoone puhul jäi tellija rahalise piiratuse tõttu saavutamata. Aed kavandati 1903. a. (W. v. Engelhardt). Funktsionalism Funktsionalismi printsiibi kohaselt peab ehitise või eseme kujundus kajastama eelkõige tema otstarvet ehk funktsiooni. Seni peamisteks peetud esteetiliste iluprintsiipide kõrval said võrdselt tähtsaks tehnilised, sotsiaalsed ja majanduslikud tegurid. Hakati vältima arhitektuurseid kaunistusi, üldilmes hakkas senisest rohkem kaasa rääkima materjali värv ja faktuur. Võeti kasutusele uued materjalid (teras, terasbetoon, klaaspinnad jne) ja konstruktsioonid (nt rippkonstruktsioon)
Rene Magritte (Belgia) ja Max Ernst (Saksamaa) 9.Milliseid motiive võib enamasti näha prantsuse sürrealisti Yves Tanguy maalidel? Kummalised, loodusvorme meenutavad objektid. 10.Kirjelda šveitsi skulptori Alberto Giacometti töid. Meelisteemaks oli kriipsutaoliselt pikaksvenitatud, abstraheeritud ja krobeliseks muudetud inimfiguur. Sellele annab ta poose ja ilmeid, mis oma ülimast lihtsusest hoolimata mõjuvad ängistavalt ja dramaatiliselt. 14. Funktsionalism ja konstruktsionism 1920. Aastatel Kõik, mis hästi funktsioneerib on ka kaunis 1.Millistel maadel ja miks oli pärast I ms. eriti tugev soov elukeskkond uueks muuta? Saksamaal-eesmärgiks arhitektuuri ja tarbeesemete kavandamisel oli nende massiline tööstuslik toodetavus. Venemaal-mitmed kunstnikud uskusid kommunistliku utoopiat või vähemalt lootsid, et saavad oma kunstiga aidata luua paremat ühiskonda. 2.Millise asutuse rajas 1919. a. Walter Gropius?
....................................................... 14 11.Naivism........................................................................................................................................... 15 12.Kunst I maailmasõja ajal. Dada ja metafüüsiline kunst.................................................................... 16 13.Sürrealism........................................................................................................................................ 17 14. Funktsionalism ja konstruktsionism 1920. aastatel......................................................................... 19 15. Lääne-Euroopa kunst 1920-1940.................................................................................................... 20 16. USA kunst 1900-1940. Mehhiko kunst........................................................................................... 22 17. Totalitaarsete riikide kunst (Saksamaa ja NSVL)..................................................................
Kordamisküsimused arhitektuuriajaloos (kontrolltöö nr.2) *Antiik ja varakristlik aeg 2900eKr-540pKr *Islam arhitektuur 622-1600 *Romaani arhitektuur 750-1250 *Gootika 1130-1500 *Renessanss 1420-1620 *Barokk ja rokokoo 1600-1780 *Klassitsism 1750-1840 *Historitsism ja insenerarhitektuur 1840-1900 *20.sajandi esimene pool 1900-1945 *20.sajandi teine pool 1945-tänapäev 1. Itaalia baroki üldiseloomustus ja barokse ehitise tunnused. Baroki esindajate Gian Lorenzo Bernini, Francesco Borromini loomingu näited ja lühitutvustus. Barokk Euroopa kunstis umbes 1580-1750 valitsenud stiil; hilisbarokki nimetati ka rokokooks. Lähtus vahetult itaalia renessansist. Domineeris arhitektuuri, mis arenes tihedas seoses maali, skulptuuri ning tarbe- ja pargikunstiga; tähtsaimaks ehitise tüübiks muutus palee ehk loss, mida iseloomustas suurejooneline pidulikkus, teatraalne monumentaalsus ja mõõtmete erakordsus. Põhiplaanidele olid omased eenduvad risaliidid ja hoonetiivad, sage
Kunstiliigid Arhitektuur: · sakraalehitus(püha): kirikud, moseed, templid, kabelid, kloostrid · profaanarhitektuur(ilmalik): sõjalised ehitised, nt linnused, lossid, kindlustused Skulptuur: kõvast materjalist loodud mahuline kujund · reljeefid · ümarskulptuur · vabaplastika · monumentaalplastika · ehitusplastika Maalikunst: unikaalne värviline kujund tasapinnal · seinamaal (temperavärvid; freskotehnika-märg sein, sekotehnika-kuiv sein) · tahvelmaal · raamatu- ehk miniatuurmaal · mosaiikmaal · klaasikunst ehk vitraazikunst Graafika: tasapinnaline kunstiline kujund, mis on loodud trükkimise abil · kõrgtrükk · sügavtrükk · lametrükk Tarbekunst: jaguneb materjalide järgi · keraamika · metallehistöö · klaasikunst · nahkehistöö · tekstiil · puitehistöö Kujutav kunst: Skulptuur, maalikunst, graafika Kaunis kunst: Maalikunst, skulptuur Realism- isel
Kunstiajaloo arvestus 1. Kunstiliigid 8-10 1. ARHITEKTUUR visuaalselt kõige silmapaistvam. Eriliselt väljendusrikkad usuga seotud ehitised. *Sakraalarhitektuur (püha usuga seotud) kirikud, kabelid, kloostrid, moseed, templid. *Porfaanarhitektuur (ilmalik) lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud. 2. SKULPTUUR kõvast materjalist loodud mahuline kujund *Reljeefid kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef *Ümarplastika Skulptuur võib jaguneda ka: 1. Vabaplastika 2. Monumentaalplastika 3. Ehitusplastika 3. MAALIKUNST unikaalne värviline kujund tasapinnal *Seina- e. monumentaalmaal (freskotehnika maalitakse märjale temperavärvidega; sekotehnika maalitakse kuivale pinnale) *Tahvelmaal *Raamatu e. miniatuurmaal *Mosaiikmaal (kuigi pole loodud pintsli ja värvide abil) *Klaasimaal e. vitraazikunst
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Gooti stiil referaat Koostaja:Argo Anijärv Kursus: Turismikorraldus Olustvere 2012 Sissejuhatus Keskaegse Euroopa imetlusväärseim kunstistiil oli gootika. See sündis Prantsusmaal ning seal loodi ka kõige kaunimad gooti stiilis kunstiteosed. Prantsusmaalt levis gootika teistesse tolle aja Lääne-Euroopa kultuuriringi kuuluvatesse maadesse. Nimi anti gooti stiilile alles hiljem, renessansiajastul kunagise germaanlaste hõimu gootide järgi, kuigi neil tegelikult selle stiiliga midagi tegemist polnud. See esialgu pilkena mõeldud nimetus pidi tähendama barbaarset ja metsikut. Meie ajal peetakse gooti stiili aga just millekski ülimalt peeneks, kauniks ja imetlusväärseks. Gooti ilmneb eelkõige arhitektuuris ning jaguneb üldjoontes järgmisteks perioodideks: varagooti 1140-1200, kõrggooti 1200-1350 ja hilisgoot
annaabi.ee 
