põhijärku: traditsioonilist dzässi, svingi ja nüüdisaegset dzässi. Dzässi ei saa täpselt noodistada, ta toetub bluusi heliredelile (madaldatakse III ja VII astet) ning armastab erilisi kõlavärve. Dzässmuusikas on väga suur osa improvisatsioonil. Dixielandansambli koosseisu kuuluvad trompet (varem kornet), klarnet, tromboon, banjo (või seda asendav kitarr), bass (kõige arhailisem ontuuba, hiljem hakati kasutama kontrabassi), löökpillid ja klaver (klaver tuli koosseisu hiljem). Juba Chicago koolkonnas olevat juba liitunud kasaksofon, kuid Euroopas hakati saksofoni kasutama alles kaheksakümnendail. Vanades dixielandansamblites ja ka mõnedes hilisemates koosseisudes on kasutatud kahte trompetit. On ka muid koosseisulisi võimalusi. Eesti dzässmuusikuid Siim Aimla (saksofonist) HelinMari Arder (laulja) Jürmo Eespere (pianist)
Saksa lugu, mis on arhailisem, aga kirja on pandud hiljem(kui Siid ja Roland). ,,Nibelungide laul". Sel ajal kui see kirja pandi oli juba kultuur muutnud (rüütlid) siis see mõjutas seda. Sigfried- oli mees oli tapnud lohe ja supelnud siis tema veres sai haavamatuse. Aga mingi leht jäi abaluude alla ja see koht oli haavatav. Ta oli Purgundia kuninga poeg. Ta oli saanud (lohelt, kes sai selel jumalatelt) Nibelungide varanduse, mis oli ka neetud.(see oli kääbuse oma, kui jumal selle neilt ära võttis siis kääbus needis seda). Igatahes oli see suur rikkus, seal oli ka keep, mis muutis nähtamatuks ja ka sõrmus. Sigried läheb appi Güntherile(kirde-sakslane, kuningapoeg). Sig aitab Günil vaenlasest võitu saada. Günil on õde Kriemhild. Kes hakkas meeldima Sigridele. Gün on põhmõtteliselt nõus sellega aga Gün tahab Islandi kuningatütart Brunhild. Bru andis oma kosilastele ülesanded ja kui seda ära ei suudetud teha, siis võeti pea maha. Brun kutsu...
ja 10. sajandil Ungaris sai ungari keel ametlikuks 1844.aastal, enne seda oli ladina keel. a á b c cs d dz dzs e é f g gy h i í j k l ly m n ny o ó ö p q r s sz t ty u ú ü v w x y z zs. 18 käänet "Demonstratio. Idioma Ungarorum et Lapponum idem esse" (Tõestus, et ungari ja lapi keel on samalaadsed). Rõivad Värvirohked ja tikitud rahvariided. Rahvarõivad erinesid paikkonniti Arhailisem rõivas koosnes pikkseelikust ühes alusseelikuga, käiseist ning liistikust, peakatted on silmatorkavad, jalas kanti punaseid või musti saapaid või lihtsalt ummiskingi Teise rõivatüübi eripära oli mitu ülestikust alusseelikut pealisseeliku all, lühikesed avara kaelusega käised liistiku ning narmasservalise sõbaga. Kolmas variant koosneb seelikust ja pihtkuuest või jakist, millele talviti lisandusid poolkasukas ja suurrätt.
Rahvaarv, 2012 aasta seisuga on 639 700 inimest. Keel Karjala keel kuulub soome-ugri keelkonda ning läänemeresoome keelte hulka kuuluv keel. Seda kõneldakse Soomes kui ka Karjala Vabariigis ja selle keele rääkijaid on umbes 120 000 (TEA entsüklopeedia 10. trükk, 2013). Karjala keelel on kolm murderühma: kõige sarnasem keel on soome keel, lüüdi murretega sarnaseim on vepsa keel ja tverikarjala murre on kõige arhailisem. Vanim karjalakeelne kirjalik tekst on 13. sajandist pärinev kasetohule kraabitud pikseloits, mis on vanim läänemeresoome kirjaliku teksti näidis. Karjalakeelseid raamatuid hakati välja andma 19. sajandi algul. 1937. aastal loodi ladina tähestikul põhinev karjala kirjakeel. 1940. aastal sai Karjalas vene keele kõrval ametlikuks keeleks ka soome keel. karjala keel, kirillitsates. Majandus
Kilplaste narruse ja upsakuse kaudu pilkab Kreutzwald igasugust vaimset piiratust. 18. Kui palju ja mida sisaldab Kreutzwaldi ,,Eesti rahva ennemuistsed jutud"? See sisaldab 43 muinasjuttu ning 18 lühemat muistendit. 19. Loetle põhjused (2) miks loobus Kreutzwald proosavormis ,,Kalevipoja" koostamisest. Ta otsustas, et ,,Kalevipoeg" tuleb koosatada regivärsivormilisena, nii nagu on värsivormis ka teiste rahvaste eeposed. Regivärsi vorm on proosamuistendi vormist arhailisem ja kindlakujulisem ning sobib seepärast eeposele paremini. 20. Millal, mis keeltes, mitmes osas ja kelle väljaandel ilmus esmakordselt ,,Kalevipoeg"? ,,Kalevipoeg" ilmus esmakordselt aastail 1857-1861 Õpetatud Eesti Seltsi Toimetistes seitsmes vihikus paralleelselt eesti ja saksa keeles. 21. Millal ja kus ilmus ,,Kalevipoeg" tervikväljaandena? 1862. aastal Soomes Kuopio linnas. 22. Kelle (3) ühislooming on ,,Kalevipoeg"? Fr. R. Kreutzwaldi, Fr. R
lauludega, mis olid tuntud küllaltki lühikese perioodi jooksul. Viisiga hingesantide laule on teada vähe. Refrääniks on uu-uu-uu, mis meenutab hauatagust häälitsust, kõla ja struktuuri poolest ka slaavi tavandilaulude huikerefrääne (g)u-u-u. Viiside poolest sarnanevad hingesantide laulud üldiselt Mulgimaa vanemate kalendrilauluviisidega, kuid viisikujud kalduvad kesksest traditsioonist kõrvale. Mall Hiiemäe peab võimalikuks, et komme ise on lauludest palju arhailisem ning seotud hingede ärasaatmisega, sinna juurde kuulusid iseloomulikud häälitsused ja rääkimisest hoidumine. Muistsel hingedeajal kehtis üldse vaikusenõue. Mõnel pool siiski tantsiti ja mängiti pilli. Laulude asemel on üldisemalt levinud kõnelised pöördumised hingede poole, otsekui suunamaks külaliste tegevust ning ka soovid, et hinged edaspidi põldu ja karja hoiaksid. Hingedepäev - kas deemonlik püha? Märgutuled aga kellele?
kaksikvend Angra Mainju halva ja kurja kehastus. 29. Too näiteid mütoloogilise hea ja kurja vastandamisest 20. ja 21. sajandi poliitretoorikas. Nt Ameerika ja terroristid, Põhja- Korea ja lääne ühiskond 30. Missuguse rahva pärimusse kuulub müüt Tešubi ja Illujanka vastasseisut? Mis ajajärgust on selle müüdi üleskirjutused pärit ja missuguste arusaamadega on see müüt [V. Sazonovi artikli järgi] seotud? Muistsete hetiitide müüt, on kõige arhailisem senini säilinud indoeuroopa müüt lohe tapmisest. Kirja pandud 2. aastatuhande teisel poolel eKr. Tešubit tõlgendatakse tänapäeval kevadiste ja ärkavate jõudude personifikatsioonina, lohe Illujankat aga talvise aja personifikatsioonina. Sügisel, kui lõpeb maaharimise periood ja hetiidi kalendri järgi ka aasta, võidab lohe Illujanka (talv) Tešubit (kevad). Kui taas algab kevad, leiab nende kahe jumaliku
loodi kolooniaid Krimmi, Lõuna-Itaaliasse ja Gallia ja Ibeeria rannikule. Sarnase ajalise, ruumilise ja kogukondliku killustuse kiuste jäid kreeklased ome keelele ja kultuurile truuks ja isegi taastasid suurel määral sisemise ühtsuse hellenistlikult ajastul. Kord toimunud etnogenees ostusu jõuliseks, sest kreeklased ja nende keel on jäänud stabiilseks, paikseks ja ühtlaseks kolme aastatuhande kestel ja on jätkuval läbinisti indoeuroopalik, leedu keele kõrval kõige arhailisem elav indoeuroopa keel. Substraat andis ootuspäraselt mõningat sõnavara, eriti kuluuri alal (labu`rinthos peitekoda). Mõju võib olla ka subtiilne, nt. Vanad terminid ,,isa" ja ,,ema" on alles, kuid ,,vend" ja ,,õde" kadunud ja säilinud vaid sõna ,,vendkondlane". Erinevalt keelest peegeldab kreeka usund oluliselt pealiskihi ja substraadi sulamit.Vastandina veda ja vanairaani jumalate üsnagi hõlpsale võrdlusele on klassikaline kreeka panteon täiesti omalaadne,
Pärmiseente toimel kääritatakse virdesse tekkinud linnasesuhkur alkoholiks ja süsihappegaasiks. Pärm - see on õlle meister. Selle õigeaegsest lisamisest ja muidugi kvaliteedist sõltus kogu õllelaari headus. Vanemal ajal kasutati õlle käitamiseks eelmisest õlleteost järelejäänud pärmisetet või kuivatati selleks pärmiseeni sisaldav õllevaht. Vedel pärm koguti kääritõrre või ankru põhjast anumasse ja säilitati suletult jahedas kohas. Arhailisem säilitusviis on kuivatamine. Selleks kasteti imav materjal õllevahu sisse, kuivatati ja pandi kuiva kohta tallele. Pärmi laenati tihti naaberperedest või isegi naabervallast. Parimaks pärmiseente paljunemistemperatuuriks loetakse 27-35°C. 50-60°C juures need aga juba hävivad, seega tuli hoolega jälgida virde temperatuuri. Õlle "käitamisel" tuli olla vaikselt, sest muidu "õlu põrub ja kohkub ära" ega lähe käima. Õigel käärimisel kattub õlu
lühikese perioodi jooksul. Viisiga hingesantide laule on teada vähe. Refrääniks on uu-uu-uu, mis meenutab hauatagust häälitsust, kõla ja struktuuri poolest ka slaavi tavandilaulude huikerefrääne (g)u-u-u. Viiside poolest sarnanevad hingesantide laulud üldiselt Mulgimaa vanemate kalendrilauluviisidega, kuid viisikujud kalduvad kesksest traditsioonist kõrvale. Mall Hiiemäe peab võimalikuks, et komme ise on lauludest palju arhailisem ning seotud hingede ärasaatmisega, sinna juurde kuulusid iseloomulikud häälitsused ja rääkimisest hoidumine. Muistsel hingedeajal kehtis üldse vaikusenõue. Mõnel pool siiski tantsiti ja mängiti pilli. Laulude asemel on üldisemalt levinud kõnelised pöördumised hingede poole, otsekui suunamaks külaliste tegevust ning ka soovid, et hinged edaspidi põldu ja karja hoiaksid. 9 Ajalooline tradistsioon
mängud, lühivormid, uskumused ning ta ise rajanebki sellel, et aega tajutakse erineva kvaliteediga (nt üldises mõttes on räägitud "raskest ajast", "kuldsest ajast", "puhkeajast", konkreetsemalt nt hingede aeg ajaperiood, mil suheldi hingedega, et need muul ajal kodus käima ei hakkaks). Rahvakalendri tähtsus ja olemus sõltub maailmapildist ning valitsevast elustiilist. Maailmapildi kolm tasandit: I. Mütoloogiline kõige arhailisem, seoses usu & arvamustega., tugineb kogemusele, seostub suulise kultuuriga, vajab rituaale & toiminguid. Lepingud sõlmitakse jumalate kohaloluga arvestades. Kosmogoonilisus. Kalendritähtpäev meenutab mingit tähtsat sündmust. II. Religioosne pühakirja tundmine. Tähtpäev on nüüd juba sümbol, mis meenutab teatavat skeemi (omane kirjalikule kultuurile). III. Teaduslik selline on tänapäevane kalender, tekkis valgustuslikul ajajärgul: tähtpäevade
(sissetulekuallikas), samas hoiti ka linna suurtükke. Lääneportaalid on erandlikud kogu Eesti, aga eriti Tallinna raidkunstis. Nende mõjul kujunes Tallinna omapärane portaaliarhitektuur, sarnased Pirita portaal ja Niguliste Matteuse kabeli lõunaportaal. Stiilianalüüsi põhjal on nende valmimisajaks pakutud 14. s esimest poolt. 1397. a ürikus räägitakse kirikule viilu ehitamisest. Arvatud on, et portaalid valmisid enne vahetult enne, kuid nende stiil arhailisem. Võimalik, et nad paigutati sellesse kohta 14. s lõpul. Kui suur portaal pidi algusest peale tähistame sissepääsu kirikusse, kuulus see tõenäoliselt esimesele kirikule. Väike portaal võis olla klausuuri välisportaaliks, mis seletaks ka tema hoiatavat sisu (manitsemine välisilmas valitsevate ohtude eest). Vastu räägib selle liigne pidulikkus. Samuti on peetud väikest portaali vanemaks, kuid võimalik, et tegemist oli hoopis erinevate
· Nud-kesksõnast tuletatud vormidele liitub pöördelõpp, (oleme) löüdnüme 'oleme leidnud' · Eitavas kõnes samuti pöördelõpud, es tuleva 'nad ei tulnud' · Demontratiivpronoomenites lähedase ja kauge vastandus: sii 'see' ja nii-nee 'need' ning tuu 'too' ja nuu'nood' EKSAMIS Võrrelda kaht murret. Õpikut saab kasutada! Üldised küsimused murdeliigenduste kohta. Kuidas erinevad uurijad on käsitlenud jne. Võru murre Kagu-Eestis. Kõige arhailisem lõunaeesti keelevariant. Vähe kontakte muude murretega. Häälduslikud erijooned · 10-11 vokaali: esisilbi kõrge õ ja taga e: nyna 'nina', lugõma 'lugema' · Laialdane vokaalharmoonia: väläh 'väljas', tettü 'tehtud', hopõn 'hobune' · Keskkõrgete vokaalide kõrgenemised: e>i (imä 'ema'), o>u (uno 'onu); Q3 oo>uu (kuul 'kool), ee>ii (tii 'tee), öö>üü (üüse 'öösel)
Vepsa:noormees, kes käis kaetud näoga;lõbustab teisi ja räägib peenikese häälega. 42. Kirjelda soome-ugri rahvastele omaseid teispoolsusega seotud arusaamu. Surnute maailmas elatakse sarnaselt elavatega perekondade või sugukondadena.Surnute elu on sarnane maisega, kuid mnevõrra teistsugune;nt arusaam, mis siin maailmas on katki, on seal maailmas terve.Oluline, et surnud jääks teispoolsusse ega tuleks sealt tagasi.Arusaam kaugel asuvast teispoolsusest on arhailisem kui arusaam lähedal. 43. Missugused arusaamad teispoolsuse ja selle asukate kohta tulevad esile eesti regilauludes ja setu itkudes? 44. Iseloomusta [nt Ü. Valgu artikli alusel] ristiusu-eelsele kuradile (kristliku kuradi prototüübile) omaseid nimetusi ja sellele olendile tunnuslikke motiive eesti folklooris. 45. Nimeta vähemalt kolme mütoloogilist ainest sisaldavat eepost ning kirjelda nende päritolu, loojat/koostajat ja ajajärku, mil need on kirja pandud.
sajandil eKr. Sõdadega vallutati maad juurde ning lõpuks valitses usund kogu Rooma Keisririigi alal. Etniline religioon kuni hääbumiseni 4. saj. pKr, kui kristlus sai riigiusuks. Ei ole tegelenud misjoni ehk usu levitamisega Nägemus usust selline et kõik inimesed usuvad samu jumalaid/jumalusi ja ainult nimetavad neid erinevalt. Võideldi Dionysose ja Isise vastu. Keiser Diodetianud üritas välja juurida Manilust. Lineaarkiri B kõige arhailisem Kreeka keel Ei saa tõmmata konkreetset piiri Lähis-Ida ja Kreeka-Rooma usundite vahel. Serapis tema kultus saab alguse Egiptusest ja levib üle Rooma Keisririigi; samastati Zeusi, Heliose ja Hadesega. Jumalakäsitlus · Jumalaid käsitleti nii välimuselt kui ka iseloomult inimestena Stoa filosoofia, kus jumalaid seostatakse loodusjõududega Planetaarjumalad samastatakse planeetidega nt. Helios-Sol oli päikesejumal Usutakse, et Zeus/Jupiter on maailma mõistus
teispoolsuse kohta. Läänemeresoome rahvaste folklooris on surnute asupaik kusagil kaugel. Soome-karjala oma põhja- või läänesuunas. Eestil kõrgel (taevas). Surnute asupaik seotud hauaga. Maa all, kalmistul kui surnute küla. Surnute maailmas elatakse sarnaselt elavate perekondade või sugukondadega. Läänemeresoomes arusaam, et elu on sarnane maisega, kuid äraspidine. Oluline, et surnud jääks teispoolsusse ega tuleks sealt tagasi. Arusaam kaugel asuvast teispoolsusest on arhailisem kui arusaam lähedal. 45. Missuguse mütoloogiliste arusaamadega on seotud läänemeresoome rahvaste pärimuses tuntud kõnekäänud, uskumused ja muistendid pikse eest pagevast kuradist?3 Kurat kardab pikset sest see seondub vägu ja tulega, 46. Võrdle läänemeresoome rahvaste pikse-sõnavara ning selles avalduvaid arusaamu taevajumaluse olemuse kohta. 47. Missugused arusaamad teispoolsuse ja selle asukate kohta tulevad esile eesti regilauludes ja setu itkudes?
katki, on seal terve). Sanditamistava on etendus teekonnakirjeldusest, hingede rännak koju. See on lahkunute kojuootamise aeg. 29. Kirjelda läänemeresoome rahvastele folklooris esinevaid arusaamu teispoolsuse kohta. Surnute maailmas elatakse samuti koos perekondadega ja sugukondadega. Surnute elu on sarnane maisega, kuid vastupidine. Oluline on, et surnud jääksid teispoolsusesse ega tuleks sealt tagasi. Arusaam kaugel asuvast teispoolsusest on arhailisem kui arusaam lähedal asuvast. 30. Missugused arusaamad teispoolsuse ja selle asukate kohta tulevad esile eesti regilauludes ja setu itkudes? Teispoolsuse valitsejad on Äijo, Tooni, Mana ja Koolu. Teispoolsuse nimetusena tuntud Toonela, Manala, Hiiela. Maailm on sarnane, on hobused ja laaned ja perekond. 31. Kes on Äio? Missugune tähendus on tal vanemates folkloori jäädvustuses ja missugused on selle "jumaluse" uustõlgendused? Äio on taarausu unejumalus, vanasõnades on ta surma vend
teispoolsuse kohta. Läänemeresoome rahvaste folklooris on surnute asupaik kusagil kaugel. Soome-karjala oma põhja- või läänesuunas. Eestil kõrgel (taevas). Surnute asupaik seotud hauaga. Maa all, kalmistu on kui surnute küla. Surnute maailmas elatakse sarnaselt elavate perekondade või sugukondadega. Läänemeresoomes arusaam, et elu on sarnane maisega, kuid äraspidine. Oluline, et surnud jääks teispoolsusse ega tuleks sealt tagasi. Arusaam kaugel asuvast teispoolsusest on arhailisem kui arusaam lähedal. 44. Missuguse mütoloogiliste arusaamadega on seotud läänemeresoome rahvaste pärimuses tuntud kõnekäänud, uskumused ja muistendid pikse eest pagevast kuradist? Kurat on ilmselgelt paha tegelane ning pikne kui tormi-/peajumal ehk tõe ja headuse esindaja; sisuliselt jälle see hea ja kurja võitlus. Seejuures on olnud palju indoaaria ja kristlikke mõjutusi ehk kuigi on alati olemas olnud taevase
Surnud elavad kuskil kaugel lääne- või põhjapool (Pohjola), või kõrgel taevas või siis maa all ja seotud hauaga (surnuaed kui surnute küla). Surnute maailmas elatakse sarnaselt elavatega perekondade või sugukondadena Surnute elu on sarnane maisega, kuid mõnevõrra teistsugune (äraspidine); nt arusaam, mis siin maailmas on katki, on seal maailmas terve Oluline, et surnud jääks teispoolsusse ega tuleks sealt tagasi (tõrjemaagilised toimingud) Arusaam kaugel asuvast teispoolsusest on arhailisem kui arusaam lähedal (maa all/kalmistul asuvast teispoolsusest) 30. Missugused arusaamad teispoolsuse ja selle asukate kohta tulevad esile eesti regilauludes ja setu itkudes? Teispoolsuse valitsejad: Äijo, Tooni, Mana, Koolu; teispoolsuse nimetustena tuntud Toonela, Manala, ka Hiiela (teispoolsuse asukate üldnimi: äijolane, manalane). 31. Kes on Äio? Missugune tähendus on tal vanemates folkloorijäädvustuses ja missugused on selle “jumaluse” uustõlgendused?
vormid: laulud, mängud, lühivormid, uskumused ning ta ise rajanebki sellel, et aega tajutakse erineva kvaliteediga (nt üldises mõttes on räägitud "raskest ajast", "kuldsest ajast", "puhkeajast", konkreetsemalt nt hingede aeg ajaperiood, mil suheldi hingedega, et need muul ajal kodus käima ei hakkaks). Rahvakalendri tähtsus ja olemus sõltub maailmapildist ning valitsevast elustiilist. Maailmapildi kolm tasandit: I. Mütoloogiline kõige arhailisem, seoses usu & arvamustega., tugineb kogemusele, seostub suulise kultuuriga, vajab rituaale & toiminguid. Lepingud sõlmitakse jumalate kohaloluga arvestades. Kosmogoonilisus. Kalendritähtpäev meenutab mingit tähtsat sündmust. II. Religioosne pühakirja tundmine. Tähtpäev on nüüd juba sümbol, mis meenutab teatavat skeemi (omane kirjalikule kultuurile). 13 III
ja see on inimese mastaap ,,27", ,,28" on terminoloogiline aeg ajalool on lingvistiline väärtus - aja möödudes saavad asjad selgeks. Ajalugu on kognitiivne protsess ja teadmine metafooridele pühendas R mitu raamatut. Metafooriline aspekt(seakõrvadega näide) elav metafoor see käsitlus, et metafoor on marginaalne kaunistus, on vale elu on täis metafoore ja me mõtleme metafooriliselt. Mida arhailisem on kõne, seda rohkem on seal metafoore. Metafoor on keele elu. Metafooria on kogu meie mõtlemine, kogu meie kõne (nt toolil on JALAD(metafoor), aga kui proovida öelda metafoorita, läheb raskeks. R ütleb, et kõik on metafooriline. Metafoor on seotud modelleerimisega. M.Black kirjutas 1960ndatel raamatu ,,models and metaphorse". Kui lähtume aristotelesest , siis metafoor on täpne
kaasrõhulistes silpides pikad vokaalid ja diftongid, nt inimisile ‘inimestele’; vokaalharmoonia; Võru murdega ühised uuendused: o pl 1. pöörde lõpp m-mi, pl 2. pöörde lõpp –ti nt saami ‘saame’; o se-minevik, nt astse ‘astus’; o v-tunnusega kaudne kv 2- ja enamasilbiliste tüvedega, nt ollev ‘olevat’; topelttunnusega pl 3. pöörde vrmid, nt lääväve ‘lähevad’; sisemiselt ebaühtlane; VÕRU MURRE Kagu-Eestis; kõige arhailisem lõunaeesti keelevariant. vähe kontakte teiste murretega. Häälduslikud erijooned 10-11 vokaali: esisilbi kõrge ö (kriipsuga i) ja tagumine e (kriipsuga e): nyna ‘nina’, lugõma ‘lugema’; laialdane vokaalharmoonia: väläh ‘väljas’, tettü ‘tehtud’, hopõn ‘hobune’; keskkorgete vokaalide kõrgnemised: e – i (imä ‘ema’), o – u (uno ‘onu’); Q3 oo – uu (kuul ‘kool’), ee – ii (tii ‘tee’), öö – üü (üüse ‘öösel’);
on surnute küla, nt vepslastel ja karjalastel on kalmistumajad. Soome-ugrilased usuvad, et surnute maailmas elatakse nagu elavate juures koos perekondade ja sugulastega. Kogu oli on maisega sarnane, aga veidi äraspidine, nt see, mis maises elus on katki, surnumaailmas terve. Eriti oluline on, et surnud jääks teispoolsusesse ega tuleks sealt tagasi ning selleks on ka tõrjemaagilised toimingud. Arusaam kaugest teispoolsusest on arhailisem kui see, et teispoolsus on lähedal, nt maa all või kalmistul. 43. Missugused arusaamad teispoolsusesse ja selle asukate kohta tulevad esile eesti regilauludes ja setu itkudes? Hingedeaeg lahkunuid oodatakse koju, mardi-kadrisandid on kui mardused ehk surmahaldjad või hingesandid; lauludes on teekonnamotiiv ehk siis mardid on teispoolset päritolu. Mardilauludes on kuldne kõrend, mis on ilmasammas, -kõis -või sild, ühendab taevast ja maad. Sandid on teispoolsusesse
Toonela, Manala, Hiiela kalmistu kui surnute küla, nt vepslaste ja karjalaste kalmistumajad (grobnitsa) Surnute maailmas elatakse sarnaselt elavatega perekondade või sugukondadena · Surnute elu on sarnane maisega, kuid mõnevõrra teistsugune (äraspidine); nt arusaam, mis siin maailmas on katki, on seal maailmas terve · Oluline, et surnud jääks teispoolsusse ega tuleks sealt tagasi (tõrjemaagilised toimingud) · Arusaam kaugel asuvast teispoolsusest on arhailisem kui arusaam lähedal (maa all/kalmistul asuvast teispoolsusest) 30. Missugused arusaamad teispoolsuse ja selle asukate kohta tulevad esile eesti regilauludes ja setu itkudes? Teispoolsuse valitsejad: Äijo, Tooni, Mana, Koolu Teispoolsuse nimetused: Toonela, Manala, ka Hiiela Teispoolsuse asukate üldnimi: äijolane, manalane Kirjeldavad teispoolsust sarnasena maisele elule, kus on ka loomad, Toonide pere hoiavad surnut hauas kinni, kole koht. 31. Kes on Äio
uskumused ning ta ise rajanebki sellel, et aega tajutakse erineva kvaliteediga (nt üldises mõttes on räägitud "raskest ajast", "kuldsest ajast", "puhkeajast", konkreetsemalt nt hingede aeg ajaperiood, mil suheldi hingedega, et need muul ajal kodus käima ei hakkaks). Rahvakalendri tähtsus ja olemus sõltub maailmapildist ning valitsevast elustiilist. Maailmapildi kolm tasandit: I. Mütoloogiline (kultuuritüüp: arhailine pärimus) kõige arhailisem, seoses usu & arvamustega., tugineb kogemusele, seostub suulise kultuuriga, vajab rituaale & toiminguid. Lepingud sõlmitakse jumalate kohaloluga arvestades. Kosmogoonilisus. Kalendritähtpäev meenutab mingit tähtsat sündmust.Arhailise mõtlemise seisukohalt sõlmitakse leping inimeste ja jumala vahel, inimestevaheline leping = abielu
arenguks jõudu. USA presidentide (Obama, Buch) arvates on USA headuse kehastus. Buch oli see, kes hakkas kurjust likvideerima (sõda Iraagis). Obama leiab, et kurjuse hävitamine on jumala asi. 30. Missuguse rahva pärimusse kuulub müüt Tešubi ja Illujanka vastasseisut? Mis ajajärgust on selle müüdi üleskirjutused pärit ja missuguste arusaamadega on see müüt [V. Sazonovi artikli järgi] seotud? Muistsetel heteiitidel oli kangelane-tormijumal Tešub. See on ilmselt kõige arhailisem senini säilinud indoeuroopa päritolu müüt lohe tapmisest, mis onpärit teisest eelkristlikust aastatuhandest Anatoolia aladelt. Müüdi peamine idee seisneb jumal Tešubi ja lohe Illujanka vastasseisust, kusjuures tänapäeval tõlgendatakse tormi-ja äikesejumal Tešubit kui kevadiste ja ärkavate jõudude personifikatsioonina ning lohe Illujankat talvise aja personifikatsioonina. Sügisel, kui lõpeb maaharimise
kahesilbilise värsijala jambi kasutamisest, kus esimene silp on lühike ja teine pikk. Rajajaks peetakse Archilochost. Hiljem arenes sellest välja epigramm ehk teatud tüüpi pilkeluuletus. Monoodiline meelika soolohäälne laul v luuletus. Temaatika mitmekesine, sh poliitilised, sõja-, armu- ja veinilaulud. Viljeleti Lesbose saarel. Peam viljelejad: Alkaios, Anakreon, Sappho. Sarnaneb tänapäeva lüürikale. Koorimeelika kultusliku ja rituaalse iseloomuga, mistõttu on esitlusviisilt arhailisem kui monoodiline meelika v eleegia. Traditsiooniline rituaalne koor laulab ja ka tantsib. Koorimeelikal on väga palju alaliike, millest tähtsaimal kohal olid hümnid. Ülemaaliste võitjate auks lauldi epiniikione ning nendest kahest alaliigist, hümnist ja epiniikionist on hiljem välja kujunenud nüüdisaegne tuntud luulevorm ood. Archilochos vana-joonia lüürika väljapaistvaim esindaja. Tema luule peasisuks on isiklikud elamused. Ühtki täielikku luuletust säilinud pole
Kõige tähtsam jumalus oli Dievas - Headuse ja õigluse jumal, kes jälgis korra järele ja määras saatust. Perkunas - Kõue ja äikese valitseja, kes loopis süüdlasi. Valinas - Pimeduse ja allilma valitseja. Laima - Jumalanna, kes määras inimese sündi ja õnnelikku elu. Zamina - Viljakuse ja elu andja. Ragana - Öö, surma ja taassünni jumalanna. Leedu keel- Indoeuroopa keel. Leedu keel on üks kahest elavatest balti keelest (Läti keel). Kõige arhailisem kõigist elavaist indoeuroopa keeltest. Usutakse, et tänapäeva keeltest on leedu keel lähim indoeuroopa algkeelele. 10. sajandil eKr Balti keeled moodustasid eraldi haru. Aastatel 400 - 600 Idabalti keeled eraldusid balti keeltest. Aastal 800. hakkas ilmnema leedu ja läti keele erinevus. 13.-14. sajand leedu ja läti keel jätkasid eraldi arenemist. 2. Leedu suurvürstiriik: Leedu 13. sajandi alguses- 12. sajandi II poolel ja 13. algul on Leedut ohustanud ristisõdijad
kus teadmised on ainult piltkoopia sellest, millisena see mõistusele tundub. Normid seadustab ühiskond müüdi või religiooni kaudu ehk maailmairjeldamise viis mis põhineb suurel määral metafooril, mõtet otsiti ekspressiivses sümbolismis. 22 Def - mütoloogia on selline reaalsuse tõlgendus, mil igapäevane tavakogemus on tihedalt seotud mitmesuguste sakraalsete jõududega: ntks kosmilise ja sotsiaalse korra ühtsus, kõige arhailisem legitimatsiooni vorm. Müüdis nähakse maailma sugukondlike traditsioonide kaudu. Mõte ehk logos käib looduse kaudu. Logos - mõistus, seadus, väide Müüdid püüavad omal moel välja selgitada tõde, otsides, mis aset leidis - seega ka teaduse ja moraalse koodeksi funktsioon, on lahutamatud kultusest, kommetest, rituaalidest ja usust (sellega omandavad arenenud ühiskonnas juba religioosse vormi). Ühiskonna paljud funktsioonid on koondatud mütoloogia alla.
. Peamisteks maavaradeks liiv, kruus,savi,lubjakivi,dolomiidi laadset , kipsi. Loodusrikkused puit ja tuvas 10 % soodega 45 % kaetud metsadega Klimaatiliselt kuulub mere ja mandri siirde alasse. Aastane keskmine temp. On u sama mis eestist veits kõrgem. Läti keel kuulub indoeuroopa keelkonda ja selles on eraldi Balti keelte rühm. Slaavi päraseid laene ja tunnuseid. Ida- Balti keelerühma kuuluvad : Läti (palju laensõnu) ja Leedu keel (arhailisem). 3 suurt murret *Kesk-läti murre- tänapäevase läti kirjakeele alus. Ametlik riigi keel. Eesti ja leedu piires. *Ülem-läti murre – isa aladelt Latgales õpitakse Latgale koolides, ilmub raamatuid ja ajakirjanduses *Liivi murre- liivipärasest murdest kõneldakse mere piirsetes kohtades. Võetud laene kunagisest riigi keelest. Ladina tähestik: tähti 33 (pole täpitähti) a a(kriips üleval e e(kriips)
sajst olulisim nähtus kirjanduses. Varasemast kirj loomingust on väärtuslikem ,,Vanem Edda". Maailmaloomise legendid, kirstuse-eelne. Kindlasti lugeda! Oluline teos. Seal ilma riimita värss. Oma kunst ja võtted olid küll olemas. Säilinud müüdistikku ja laule, mis mujal on hävinud. Anglosaksi eepos ,,Beowulf" on varasemaid käsikirju, mis on meieni jõudnud. Kuid tunduvalt mõjutatud ritiusust. Ei ole enam seda ürgset toorust, nagu edda lauludes. Kõige arhailisem just eddas. Varasema keskaja tähtteos. Riimi fenomen tuleb alates ristiusut. Üldine levik alates 9. sajst kuni 11. saj.ni ja hakkab laialt juurduma just romaani rahvaste loomingus. Germaanlased kasutasid varem alliteratsiooni. Romaanlaste mõjul 12. saj hakkab riim levima ja germaanlaste loomingus. Uuem, hiliskeskaja kirjandus algab kangelaslauludest. Savad alguse 11. sajst, aga edasi ka 12. ja 13. saj-l. Vanim prantslaste rolandi laul 11. saj keskelt, hispaanlaste oma 12
ning sõpruse pärast. ,,Vanem Edda" sisaldab palju laule, kus keskmes on inimkangelased kangelaslaulud, ent neiski sangarite saatus põimub müütidega, nt inimene muutub loomaks või mõistab loomakeelt. ,,Vanema Edda" kangelaslaulude aines on suuresti pärit Lõ-Saksamaalt, mille ulatuslikem tsükkel räägib sangar Sigvördrist (= Siegfried ,,Nibelungide laulus"), aga sisu on ,,Nibelungide laulust" arhailisem. ,,Vanema Edda" laulud pole riimis (ka muistne germaani rahvaste luule pole). Riim tuli hiljem romaani mõjutustega. Kõlavus saavutati rõhkude korrapärasusega. ,,Vanemas Eddas" on vanaskandinaavia luule tähtsaim kujund kenning nimisõna asendati vähemalt 2-sõnalise ümberütleva ühendiga. ,,Vanema Eddaga" samal ajal levis Islandil skaldide luule. Skaldid olid elukutselised laulikud, kes kuulusid kuningate ja
§ 2. Konstitutsiooni vastuvõtmine Konstitutsiooni vastuvõtmiseks võivad olla väga erinevad põhjused. Näiteks: uue riigi teke, poliitilise reziimi asendumine (nt. Kreeka, Portugali demokraatlikud PS-d), konstitutsiooni vananemine, okupatsioonivõimu tegevus ühiskonna ümberkorraldamisel (Saks., Jaapan), sotsiaalsed revolutsioonid. Konstitutsiooni vastuvõtmiseks on mitmeid erinevaid mooduseid. Vanim (arhailisem) on konstitutsiooni ühepoolne andmine monarhi poolt. Sel puhul kõneldi oktruajeeritud konstitutsioonist. Sellised konstitutsioonid olid levinud peamiselt möödunud sajandil ja neid nimetati hartadeks, nt. 1814 Louis XVIII harta. Käesoleva sajandi teisel poolel on oktruajeeritud konstitutsioonid Jordaanias (1952), Nepaalis (1962), Saudi Araabias (1992). Möödunud sajandil ja ka varem oli levinud veel lepingulisel teel
Talunaiste rõivastus on järginud Lääne-Euroopa moejoone muudatusi. Vestide, jakkide ja seelikute lõiked on olnud samad mis mõisaprouadel. Lihtrahvaski hakkas alates 18. sajandi algusest kasutama Viinist toodud kalleid kangaid. Rahvariided väljendasid selle kandja vanust, perekonnaseisu, kodukohta, usulist kuuluvust ja jõukust. Vanusega muutusid naiste peakatete kuju ja värv. Rahvarõivad erinesid paikkonniti. Naiste puhul eristatakse kolme suuremat rühma. Arhailisem rõivas koosnes pikkseelikust ühes alusseelikuga, käiseist ning liistikust, neidude ja naiste peakatted erinesid lausa silmatorkavalt, jalas kanti punaseid või musti saapaid või lihtsalt ummiskingi (peamiselt Transilvaania Kalotaszegi piirkonnas). Teise rõivatüübi eripära oli mitu ülestikust alusseelikut pealisseeliku all, lühikesed avara kaelusega käised liistiku ning narmasservalise sõbaga, erakordselt mitmekesised abielunaiste peakatted (teatud alad Põhja- ja Lõuna-Ungaris).