AS Erahariduskeskus, juhatuse liige Peamised uurimis- ja arendusvaldkonnad MK õppeinfosüsteemi arendusprojekt õppemetoodikad ja e-kõrgkool haridusfilosoofia Kasutatud allikmaterjalid Cryan, D., Shatil, S., Mayblin, B. (2003) Juhatus loogikasse. Tallinn: Koge. Lau J., Chan J. OpenCourseWare on critical thinking, logic, and creativity [http://philosophy.hku.hk/think] Lorents, P. (2006) Süsteemide maailm. Tartu Ülikooli Kirjastus. Meos, I. (2003) Loogika argumentatsioon, mõtlemiskultuur. Tallinn: Koolibri. Sagan, C. (2006). Deemonitest vaevatud maailm. Tallinn: Valgus Tamme, T., Tammet, T., Prank, R. (1997) Loogika. Mõtlemisest tõestamiseni. Tartu Ülikooli Kirjastus. Vooglaid, Ü. (2005) Vaatepunkte ja ettepanekuid teaduse käsitlemiseks. [http://www.darwin.kongress.ee/09esitlused/vooglaid_vaatepunkte_teaduse_kasitlemiseks.ppt] VerLinden, J. (2005). Critical Thinking and Everyday Argument (1st ed.). Humbolt State University.
Rita Muraka seisukoha memorandum Hageja: Rita Murakas Hageja esindaja: Liisa Aavik Kuupäev: 26.03.2015 Asjaolude kokkuvõte Murakas kaotas kangeid ravimeid ja alkoholi korraga tarbides oma käitumise üle kontrolli. Ta rebis endal tänaval riided seljast ja jooksis röökides ringi. Seda näinud erariides politseinik kutsus kohale politseipatrulli. Patrullautoga kohale jõudnud politsei välijuht Marti Tent palus Murakal rahuneda, kuid Murakas solvas ning ähvaras politseid füüsilise vägivallaga. Murakas ronis seejärel tänavanurgal oleva bussipeatuse pingi peale käes laternaposti küljest lahti murtud prügikast. Tent käskis kohale tulnud patrullpolitseinikel tänavanurgale kogunevat rahvahulka eemal hoida ja kutsus raadio teel abijõude. Sündmuspaigale tuli ka teine patrullauto ja veel kaks politseiametnikku. Murakas ähvardas prügikasti pea kohal keerutades politseinikuid. Tent nõudis, et Murakas pingi pealt alla tuleks ja prügikasti maha paneks....
Hüpoteesi kinnitamine ja ümberlükkamine Hüpoteesi kinnitatakse loogika aspektist nii: Kui H, siis A A H Kus H on kontrolliv hüpotees; A-empiiriline järeldus sellest hüpoteesist. Kui H, siis A – väljendab H ja A vahelist seost. Hüpoteesi ümberlükkamise skeem näeb välja nii: Kui H, siis A Mitte A Mitte-H Kontrollimise tulemusena selgub, et A on väär ja lause Mitte A on tõene. LOOGIKA JA JURIIDILINE ARGUMENTATSIOON Juriidiline argumentatsioon- millegi õiguslik argumenteerimine/põhjendamine Juriidiline- avatud süsteem → pole midagi juristidele omast. Juriidilise argumentatsiooni määrab ära üsna palju see, mis on väljaspool õigust. Poliitika- teatud põhimõtetest lähtuv kavakindel tegutsemine Postmodernism eitab suuri narratiive ehk pole ühte suurt tõde, on mitu väikest narratiivi. VI LOENG - MENETLUSDOKUMENDI KOOSTAMINE/VORMISTAMINE
1 Tõlgendusvõimaluste struktuur:.....................................................................................7 Õigusliku otsuse ja tõlgenduse argumenteerimise nõue.........................................9 Õiguse realiseerumise kolm vormi. ÕIGUSE JÄRGIMINE s.t et õigussuhte subjektid allutavad oma käitumise kohustavate või keelavate õigusnormide 1 2 ettekirjutustele. Seejuures on kohustavate normide puhul reeglina nõutav, et subjekt sooritaks teo aktiivses e tegevuse vormis. Keelavate normide puhul peab subjekt hoiduma teost, st tegemist on teoga passiivses vormis e õiguspärase tegevusetusega. ÕIGUSE KASUTAMINE - st oma subjektiivsete õiguste realiseerimist, kus õigussuhte subjektid panevad toime lubavate, õigustavate või dispositiivsete õigusnormid...
Kordamisküsimused magistriõppe õppeaines OIAO.06.030 ja P2OG.02.171 Õiguslik analüüs ja argumentatsioon 2014/2015 õppeaastal. =========================================================================== 1. Mis on argument – esitage tähtsaim tunnus, lühikirjeldus ja neli tarvilikku tingimust? Argument on hulk väiteid, mis on esitatud toetama ühte väidet sellest hulgast – teesi või hüpoteesi ehk järeldusotsust. P1 .... Pn , järelikult Qn. Seda nimetatakse argumendiks. Argument on veenmisfunktsiooniga diskursus, millel on loogika ning mõte ning efektiivsust tagavad tugevustingimused.
Kursuse "Filosoofia ja loogika" (HS-310) loogika osa loengukonspekt Argumentatsiooni (arutluse) komponendid Üldiselt: argumentatsioon on omavahel (loogiliselt) seotud väidete kogum, mille eesmärk on meid milleski veenda (nt mingi seisukoha õigsuses, mingi tegevuse soovitavuses. Just veenmine on komponent, mis eristab argumentatsioone ka teistest loogiliselt seotud väidetekogumitest: näiteks "Ma kihutan autoga sellepärast nii kiiresti, et mul on gaas põhjas" pole mitte argumentatsioon, vaid seletus. Väited Oma vormi poolest on väited subjekt-predikaat konstruktsioonid1:
1. Loogikalised vead ja eksimused tõestuse demonstratsioonis.....................................................................................10 4.2. Demagoogilise ja teised mittelojaalsed põhjendid tõestuses...................10 4.3. Otsene ja kaudne tõestus......................................................................... 11 4.4. Liigitav- ja apagoogiline tõestusmaterjal...................................................12 5. Argumentatsioon..............................................................................................13 Kokkuvõte .............................................................................................................15 Kirjanduse loetelu ..................................................................................................16 1 Sissejuhatus
paindlikumad töötamisvõimalused - toob leevendust suurendab arenguriske - kvalifitseeritud tööjõu puudust. spetsialistide defitsiidile. Lääneliku tarbimiskultuuri levik Aasiasse – kasvavad Demograafilise dividendi vähenemine tärkavates majandustes võimalused sealsete riikide jaeturgudel. – liigitub ohuna, kuna demograafiline dividend on tärkavates *Kursiivis toodud kommentaarid ja argumentatsioon on otsene tsiteering Eesti Arengufondi koostatud analüüsist "Välistrendid Eesti fookuses 2020". majandustes üheks majanduskasvu hoogustajaks, seega võivad väheneda ekspordi - ning investeerimisvõimalused. Sotsiaalvõrgustike laienemine – on võimalus, kuna sotsiaalvõrgustikke saab edukalt ära kasutada turunduses, kliendisuhetes ja infokanalina.
päraselt. Nad peaksid muutma oma 1. seisukohti 2. või võtma omaks uue mõtteviisi Veenmisel on 3 kompnenti, mille klassikalised kreekakeelsed nimetused on: Pathos kannatused, tunded, emotsioonid; kuulajaskonna või lugejaskonna mõjutamine emotsionaalselt hingestatud esinemise kaudu Ethos (eetos) harjumused, kombed, iseloom; lähtub isikust; inimhinge moraalimõõde, autoriteedi läte Logos - lause, sõna või väide; mõistuspärane argumentatsioon Esineme filosoof, kes määratles mõjutamisvahendeid, oli Aristoteles. Ethose puhul peab Aristoteles silmas põhitähendus kõlblust, moraali. Kreeka seadused kohustasid kaebealust endale ise kaitsekõnet pidama, juba seetõttu oli argumentatsioon seal väga levinud. Cicero oli Rooma oraator e kõnemees ja väitis, et kõneleja, kes tahab kuulajaid veenda, peab olema õilis iseloom ja kõrge moraal. Aristoteles oli seisukohal, et pathost võiks olla kirjatüki lõpus
Arutlev kirjand Iga tekst on dialoog mingi teise tekstiga Kirjand on argumenteeriv ehk põhjendav tekst Kirjand peaks olema veenev, et mõjutada lugeja seisukohti ja hoiakuid (eesmärgiks saada lugeja endaga nõusse) Kirjandi retoorilised võtted: Võtted, millega saavutatakse teksti veenvus Argumentatsioon eesmärgiks veenda teisi öeldu tõesuses või paikapidavuses, mingi vaatepunkti õigustamine või ümberlükkamine, antakse hinnanguid. Argumentide liigitus 1. Faktipõhised argumendid: Toetumine faktidele Toetumine üldtuntud tõsiasjadele (nt Kõik me teame... On tavaline ...) Toetumine autoriteetidele: a) viitamine teistele tekstidele (nt kirjandusklassika, Piibel, muinasjutt, vanasõna, sententsid) b) tsiteerimine tsitaat peab tekstiga seostuma c) refereerimine lause või lõik, mis refereerib teise autori teksti, kirjutajal on selgitaja roll, refereeringu abil tõestatakse oma väite paikapidavust või näidatakse teist...
- Tüssamine. Tegelikkusele mittevastava informatsiooni teadlik levitamine eksitamise eesmärgil. Sihilik. - Desinformatsioon. Väära info levitamise protsess, mis alati ei oma tüssamise eesmärki (eksitamist). Pole sihilik valetamine. - Kavalus. Kasutatakse ära inimese ratsionaalset ja dogmaatilist eksimust. ! 11/14 Demagoogilised võtted: 1. Argumentatsioon teadmatusele või kogenematusele. 2. Argumentatsioon inimlikkusele või kaastundele. 3. Argumentatsioon tugineb enamuse (eel)arvamustele, emotsioonidele, hoiakutele või entusiasmile. 4. Argumentatsioon jõule, ähvardusele, hirmutamisele, väljapressimisele. 5. Argumentatsioon isikule või isiku vastu. 6. Argumentatsioon kasumile. 7. Argumentatsioon tervele mõistusele. 8. Argumentatsioon ustavusele, ohutusele, kindlusele. 9. Argumentatsioon autoriteedile. 10
- Tüssamine. Tegelikkusele mittevastava informatsiooni teadlik levitamine eksitamise eesmärgil. Sihilik. - Desinformatsioon. Väära info levitamise protsess, mis alati ei oma tüssamise eesmärki (eksitamist). Pole sihilik valetamine. - Kavalus. Kasutatakse ära inimese ratsionaalset ja dogmaatilist eksimust. ! 11/14 Demagoogilised võtted: 1. Argumentatsioon teadmatusele või kogenematusele. 2. Argumentatsioon inimlikkusele või kaastundele. 3. Argumentatsioon tugineb enamuse (eel)arvamustele, emotsioonidele, hoiakutele või entusiasmile. 4. Argumentatsioon jõule, ähvardusele, hirmutamisele, väljapressimisele. 5. Argumentatsioon isikule või isiku vastu. 6. Argumentatsioon kasumile. 7. Argumentatsioon tervele mõistusele. 8. Argumentatsioon ustavusele, ohutusele, kindlusele. 9. Argumentatsioon autoriteedile. 10
Õiguse entsüklopeedia Raul Narits · Õigusteaduse ülesandeks on õiguse kui reaalselt ekststeeriva sotsiaalse fenomeni igakülgne ja süsteemne uurimine selle kriitilise interpretatsiooni ja esitatud seisukohtade argumentatsiooni abil · Enesekriitika, argumentatsioon, kriitika, julgus, enesekindlus · Edukalt elamisek: teadmised, tahtmine, julgus · Instutio õigustekstide lugemine · Instructio õigustekstide asjakohaste kommentaride kuulamine · Oluline õigustekst on seadus · Mandri-Euroopalik õiguskultuur, Common law: · common law case law, maailma õigusruum, selle tekkimine on peamiselt seotud Inglismaaga, pretsedendiõigus, tänapäeval levinud üle maakera,
• Üldplaan - inimene ja miljöö: nii palju kui ära mahub. Mõlemad on võrdsed • Poolüldplaan - nn põlveplaan (ameerika plaan) • Keskplaan - näeme nii käsi kui nägu • Suurplaan e lähiplaan - intensiivne • Superlähiplaan • Detailplaan ———————————————————- Episoodi ühtsuse printsiip — Episoodi ühtsusekandja on nt ruum, olustik, tegelane, aeg. Kasutame märke, et osutada sündmusele: • Argumentatsioon — nt. verine nuga • Osutus — nt. keegi tapeti • Sünteetiline — joonis sündmusest, pildile lisatakse juurde täiendav jutt (argumentatsioon). (nt. graafik & maakaart uudistesaates) • Visuaalne imperatiiv — Kummaline, erakordne, väga ootamatu kohustuslik plaan, mida peab vaatajani tooma. (Õnnetusjuhtumi puhul nt. sündmuspaik) Defineerimine: • Defineerimisulatus — Mõne isiku puhul peab rohkem veava nägema, et defineerida kes ta on. (nt
tõde või reaalsust. Valgustusele oli ideoloogia reaalsuse ekslik tajumine, mille olid põhjustanud patoloogilised huvid – võimutahe või hirm loodusjõudude ees. Diskursuseanalüüsi jaoks on ideoloogia, kui püütakse saavutada reaalsust ilma igasuguse diskursusliku ühenduse või sidemeta. Oswald Ducrot arvates on võimatu eristada kirjeldavat ja argumenteerivat keelt, sest iga kirjeldus on automaatselt argumentatsioon. Ideoloogia on see, kui püütakse varjata, et igasugune kõne on diskursiivne. Seega loosung «faktid kõnelevad enda eest» on ideoloogiline arheväljendus. Slavoj Zizek üritab aga Lacani mõjul minna veelgi kaugemale ja näidata, et nn ideoloogiata ei olegi mingit reaalsust ja ideoloogia pigem loob Reaalse. Ideoloogiat kandev subjekt ei ütle kunagi, et ma olen ideoloogiline, vaid vajab enda eristamiseks eelarvamuste äratundmist teises. Reaalsus määratakse alati refleksiivselt
Retoorika ja kõnekunst Elis Kevvai Retoorika hõlmab suulise ja kirjaliku kõne oskusliku ja tõhusa loomise ja edastamise teooriat, tehnikat ja kunsti. Kuulus 19. sajandinil ametlikult kooliprogrammi. Ettevalmistamine Invento- Kogutakse materjale ning määratakse kindlaks seisukohad. Disopsito- Kõne osade asetuse kavandamine. Elecutio- Stiili ja väljendusviisi leidmine. Memoria- Päheõppimine Pronuntatio- Ettekandmine Kõne koosneb: 1. Sissejuhatus 2. Jutustus 3. Argumentatsioon 4. Kokkuvõte Ajalugu Kõnekusti vajasid poliitikud rahva koosolekutel, tavakodanikud kohtus ja matustel ning väejuhid. Retoorikat tunti juba Egiptsues, Babüloonias ja Asüürias. Esimene kõnekunsti õpik pärineb Sitsiiliast. Sofistid Sofistid olid targad ja sõnaosvad inimesed. Neist said kõnekunsti õpetajad. Nad muutusid iseenda vastasteks, neid hakkati pidama petturiteks. Sofistide kritiseerijad väitsid, et nad ei õpeta voorust, vaid oskust elus edukalt hakkama saada.
Tallinna õppekeskus, 1. kursus, juhtimine KAUG Artikli analüüs teemal: ,,Psühholoog kampaaniast: laps jääb isata sageli ema tõttu" (Postimees, 07.12.2012 07:47, link artiklile veebis: http://arvamus.postimees.ee/1066462/psuhholoog-kampaaniast-laps-jaab-isata-sageli-ema- tottu/) Pärast lõputuna näivaid otsinguid Eesti meediamaastikul sobiva analüüsimaterjali leidmiseks, sattusin viimaks ajalehe "Postimees" arvamusrubriigis 07.12.2012 avaldatud psühholoog Jüri Uljase artiklile, mis arutleb tänavatel märgata võiva isakriitilise sotsiaalkampaania ,,Issi, kus sa oled?" teemal. Üksikvanema Heaks MTÜ kodulehel on kirjas:"nimetatud kampaania puhul on tegemist ühingu sooviga pöörata tähelepanu üksikvanemate temaatikale ning rõhutada, et lapsed ootavad ja vajavad mõlemat vanemat". Üksikvanema Heaks MTÜ on loodud eesmärgiga ühendada Eesti üksikvanemaid, pakkudes neile tuge ja nõustamist. Artikli...
Meedia: teabelevivahend: trükiväljaanded, raadio, tv ja internet. Meedia roll ühiskonnas: pakkuda uudislikku ja praktilist teavet, vahendada eri inimrühmade arvamusi ja seisukohti, kujundada ühiseid arusaamu ning käitumisviise, avalikku arvamust, pakkuda meelelahutust, vahendada teadmisi. Tsensuur avaldatavate materjalide kontroll, kommunikatsioon suhtlemine, fiktsioon väljamõeldis, kujutlus. Meedia taga: omanike mõju mida ja kuidas kajastada, ajakirjanike mõju, allikate mõju, reklaamiandjate mõju, meediatarbijate mõju. Fakt on tõsiasi, arvamus aga mõte, seisukoht või hinnang, millegi kohta. Meedia kanalid: elektrooniline meedia ja trükimeedia. Meeida zanrid: sisu järgi saab liigitada zanrideks, pidades silmas teksti loomise eesmärki. Tõsiasju rõhutavad: uudis, reportaaz, olemuslugu, intervjuu. Arvamust rõhutavad: juhtkiri, kolumn, repliik, essee. Fantaasiat rõhutavad: teleseriaal, telemäng, kuuldemäng, koomiks. Uudisväärtuste p...
John Stuart Mill Vabaduse probleemi püstitas Mill järgmiselt: Millistes piirides on ühiskonna võim indiviidi üle õiglane? Ühiskonna võim indiviidi üle avaldub kahel kujul: seadusandlusena ja ühiskondliku arvamusena. Seaduste rikkumine on karistatav, kuid küsimus on selles, et seadusandlus peab olema samuti õiglane. Mill vaatleb eraldi mõtte- ja tegevusvabadust: Mõttevabadus peab tema arvates olema täielik, seda ei tohi ühiskond mitte kuidagi piirata. Indiviid peab olema täielikult vaba oma arvamustes - puudutagu see elukorraldust, usku, moraali, teadust või mida tahes. Isegi rahval pole õigust - olgu vahetult või valitsuse kaudu - piirata mõttevabadust. Kui ka kogu inimkond peale üheainsa indiviidi oleks teatud arvamusel, aga see indiviid teistsugusel - isegi siis poleks inimkonnal õigust sundida seda indiviidi vaikima. Ükskõik milline ka poleks inimese arvamus mingis küsimuses, Milli arvates ei tohi arvamustele piiranguid seada. Ta ...
Laura Koop, SH Stoikud või epikuurlased? Stoikude koolkonna rajas Zenon Kitionist (u 336264 eKr) ning tema mõttekaaslased kogunesid Ateena agoraal asuvasse sammaskotta, mida nimetati Stoa'ks millest tulenebki nimetus -stoikud. Peripateetikutelt laenati teadmiste põhiraamistik ja loohiline argumentatsioon; küünikutelt veendumus, et vähenõudlikkus elus teeb filosoofi sõltumatuks ja skeptikutelt mõte, et filosoofia ei saa rajaneda mõistelistele spekulatsioonidele. Tähtis on aru saada, mis on tõeline hüve ja mis on kurjus. Tõelised hüved on voorused: vaprus, mõõdukus, tarkus ja õiglus. Kurjus on pahed: argus, arutus, rumalus ja ebaõiglus. Sellesse, mis inimese tahtest ei sõltu (elu ja surm, tervis ja haigus, nauding ja kannatus, ilu ja inetus, jõud ja jõuetus, rikkus ja vaesus, kuulsus ja kuulsusetus) tuleb suhtuda neutraalselt, ükskõikselt, stoilise rahuga (kül...
tunnused Veenmise efektiivsust mõjutavad tegurid: näiteks motivatsioon, info raskusaste 4.2 Grupp ja tema mõjujõud hoiakutele · Vastutuse lahustumine · Grupi kohesiivsus · Madal staatus · Teiste juuresolek 4.3 Sõnumi mõjujõud · aeg ("magaja effekt") · eesmärk ei ole veenda või mõjutada · enesekindlus · "ennastohverdav" stiil · ekspertsus · veetlus · argumentatsioon · poolt ja vastu argumendid V Manipuleerimine 5.1 Manipuleerimise viiside aluseks on: · mina-kontseptsioon ("jalg-lävepakul" tehnika) · relatiivsed moraalsed normid · deindividualiseerimine · identiteet ja grupp (kujuteldava grupi surve) · väärtused (kiitmine, karistamine) · vajaduste rahuldamine 5.2 Manipuleerimise kaks globaalset strateegiat suurte gruppide juhtimisel
Viitab sõnade tähendusele nii nagu nad kirjas on. Eristatakse sõna tähendusena tavalist ja tehnilist tähendust. Tavaline viitab igaühe arusaamisele sõnade jm märkide tähendusest. Kasutusel on just tavakeele jaoks olulised argumendid. Abiks on keelelised käsiraamatud. Tehniline tähendus viitab seaduses kasutatavate sõnade erialakeelelisele tähendusele . mõiste tehniline ähendus on seotud mingi õigusalase terminiga. - süstemaatiline argumentatsioon, vaadeldakse tõlgendatavaid sätteid koos teiste tähtsust omavate asjaoludega. Üks säte moodustab nende asjaoludega koos süsteemi. See on vajalik selleks, et ainult ühte sätet jälgides võivad jääda kahe silma vahele erandlikud sätted. Analoogia alusel tuleks sarnaseid sätteid erinevates valdkondades sarnaselt tõlgendada. Loogilis-konseptuaalsed argumendid nõuavad mingi printsiibi, instituudi või ka lihtsõnalise sõnastuse võimalikult ühtlast kohaldamist.
Anaximandros Anaximandros (u 610-546 eKr) Ta kirjutas Kreeka esimese filosoofilise teose „Loodusest“, milles ta esitas oma astronoomilisi , geoloogilisi ja bioloogilisi vaateid. Tema olevat ka esimesena koostanud maakaardi. Anaximandros mõistis, et kui maad, nagu Thales ütles, kannab vesi, siis peaks miski muu kandma vett ja nii edasi ad infinitum: tegu oleks lõputu regressiga. Ta lahendas probleemi ideega, et maa ei toetu millelegi. Maa on kosmoseruumis rippuv tahke objekt , mida hoiab paigal tema võrdne kaugus kõigist teistest objektidest. Anaximandros kujutas Maad ette silindrina. Anaximandros arvas, et kõik olev on tekkinud ühest algelemendist, kuid selleks ei saa olla vesi. Tema arvas, et algaine peab olema lõpmatu ning igavene. “Eesi nõukogude entsüklopeedia.” Apeiron- (piiritu, määramatu) on termin, millega ta tähistas maailma ürgalget, millel puuduvad määratlevad omadused. Et täies ulatuses hinnata Mileetose koolkonna poo...
John Stuart Mill (1806-1873) oli Inglise filosoof. Kuulsa utilitaristina (ld utilitas 'kasu') nagu Bentham'gi oli ta veendunud, et moraalselt õige on selline käitumine, mis kõige rohkem soodustab ühiskonna heaolu. Õnn (heaolu) seisneb naudingutes, kuid viimaste seas tuleb eristada kehalisi ja intellektuaalseid; viimased on seejuures väärtuslikumad. Mill väitis, et naudinguid ei saa võrrelda ainult kvantiteedi alusel, nagu seda tema arvates tegi Bentham: mõnedel naudingutel on lihtsalt kõrgem kvaliteet - nimelt intellektuaalsetel naudingutel. Mill väitis, et "parem on olla õnnetu inimene kui õnnelik siga, kannatav Sokrates kui rahulolev loll. Ja kui siga ja loll arvavad teisiti, siis ainult sellepärast, et neile on teada vaid asja üks pool, nende oponentidele aga mõlemad." Erinevalt inimestest ei ole sigadel (arvatavasti) võimalust kogeda intellektuaalseid naudinguid, samuti lollpeal - erinevalt Sokratesest. Selline oli vähemal...
Lisaks soovib Ants raha ka moraalse kahju eest, mis sai talle osaks vanglast naasnuna. Tal polnud raha elamiseks ega ka naist tema kõrval. Selline olukord pani Antsu väidetavalt jooma ning nüüd sooviski mees raha selle eest, et oli kaua aega enda joomatsüklite tõttu olnud töövõimetu. Kohtuniku otsus ja põhjendused Võtnuna arvesse mõlema osapoole argumentatsiooni ja nõuded jõudis kohus järgnevatele otsustele. 1) Ella argumentatsioon on mõjuvam ja kuigi Ella tegu pole moraalselt õiglane mehe suhtes, siis juriidiliselt on kõik korras. 2) Ella nõue täidetakse, kuna kohus leiab, et naise vara on võõrandatud ilma omaniku nõusolekuta ning põhiseadusest lähtudes on naisel õigus oma rahale. 3) Kohtu otsustas, et kohtukulud peab katma Ants, kuna tema oli kaotaja pooleks protsessis. 4) Kuigi paragrahv 25 ütleb, et igal ühel on õigus nii moraalsete kui ka materiaalsete kahjude hüvitamisele, siis Antsu
Filosoofilise lühiessee kirjutamine Sissejuhatus See õpiobjekt aitab Sul õppida kirjutama akadeemilist filosoofiaesseed. Filosoofiline kirjutamine on keerukas ning mõnevõrra eriline: pole sugugi garanteeritud, et hea kirjalik väljendusoskus ning õpitud filosoofiateooriate hea tundmine annavad iseenesest kokku tugeva essee. Loov kirjutamine on iga humanitaar- ja sotsiaaldistsipliini keskne tegevus, sestap on mujal maailmas hakatud ka filosoofia õppimise puhul avaldama üha rohkem juhendeid ja raamatuid filosoofilise kirjutamise kohta (vt. kirjandust lisalugemiseks) Õpiobjekt tutvustab Sulle filosoofiaessee sisulisi ja vormistuslikke aspekte ning annab mitmeid praktilisi soovitusi. Omandatud oskused võivad Sulle kasu tuua ka väljaspool filosoofiat, mistahes argumenteeriva kirjatöö kirjutamise puhul. Esmalt tutvu hea kirjatöö valmimise eeldustega ning tööta põhjalikumalt nende al...
· Andmete esitamisel väldi suhtesõnu (enamik, rohkem, mõned, paljud jne) · Osuta igal võimalusel allikale Veenmine on kirjutaja peamine eesmärk saada lugejat endaga nõusse, kasutades ebaausaid võtteid. Lugejale peab jääma mulje, et ta võtab uued seisukohad omaks vabatahtlikult. Veenmisel on kolm põhiviisi: · Põhineb tsiteeritava autori tunnetusel · Põhineb lugeja emotsioonide ärakasutamisel · Põhineb loogikal Loogiline argumentatsioon on veenmise tuum. Veenmisel on mõjusad uudsed andmed ja isiklike kogemuste kasutamine. Veenmisel põhineva arutluse loogika on järgmine: Loo lugejaga kontakt · Tõesta, et olukord mingis valdkonnas on halb ning probleemid vajavad lahendusi · Veena lugejaid muutuste vajalikkuses · Too esile oma ettepanekud · Näita, et need on elluviidavad · Esita põhilised väited kokkuvõtvalt
kasutama. Kuigi eelmises osas ei maininud ma järgnevaid tehnikaid: teksti liigendamine alateemadeks ning jooniste ja mõisteskeemide tegemine, ei tähenda see, et ma neid varasemalt ei teaks ja alles nüüd tundma oleks õppinud, vaid minu jaoks pole need efektiivsed. II osa 1. Teksti teema ja autori uurimisprobleem Teksti teemaks on „teadmised ilma autoriteedita“. Autori uurimisprobleemiks on tõestada, et empiristide argumentatsioon ei pea paika. Esiteks seab ta kahtluse alla empiristide pädevuse: „ Kas vaatlus on meie maailmamõistmise algseim, ülim allikas? Ja kui ei, kust ammutame siis oma teadmised?“. Autor püüabki leida vastuse sellele, kust tulevad teadmiste allikad ja kas teadmistel üldse on autoriteetseid allikaid. Uurimismeetodiks on peamiselt empiristide väidete ja argumentide ümberlükkamine. 2. Väited 1) Põhiväide – „Teadmiste ülimaid, kõige algseimaid allikaid pole olemas.“
Schoolbook" (edasi - raamat). Antud raamat oli pühendatud noorinimeste kasvatuse ja õppimise probleemidele ja 1/10 osa käsitles seksuaalkasvatuse küsimused. Handyside hakkas levindada selle raamatu, mille pärast tekkisid kaebused paljudes väljaannetes. Magistrates Court tegi otsuse, millega kõrvaldati raamatute müük. Handyside oli arvamusel, et sellega rikuti tema sõnavabaduse väljendamise õigus. Kohtu argumentatsioon ja põhiprintsiibid, mis kaasusest välja tulevad: Artikkel 10 käsitleb sõnavabadus kui üks demokraatliku ühiskonna alustalasid; artikli 10 lõikest 2 tulenevate eranditega ei kehti sõnavabadus mitte üksnes informatsiooni ja ideede suhtes, mida võetakse vastu soosivalt või millesse suhtutakse ükskõikselt, vaid ka selliste ideede suhtes, mis võivad riiki või mingit rahvastikuosa solvata, sokeerida või häirida
*31 Võrdlus Ameerika Ühendriikidega olevat eksitav, sest viimased olevat tekkinud hoopis teistsuguses põhiseaduslikus raamistikus, inspireerituna hoopis teistsugusest poliitilisest teooriast. Weileri sõnul ei sündinud Euroopa ühendused rahva asutavast võimust, samuti polevat siiani tekkinud Euroopa demos’t, ühtset rahvast, mis on – ja ilmselt ka peab olema – tema arvates olemas kõigis tõelistes föderaalriikides.*32 Sõltumata sellest, kui veenvana niisugune argumentatsioon meile tundub, jätab see ajalooliselt nii mõn- dagi kahe silma vahele. Küsimus, kas on olemas midagi sellist nagu Ameerika Ühendriikide rahvas, jäi vaieldavaks aastakümneteks pärast Ühendriikide põhiseaduse väljatöötamist 1787. aastal. Ameerika föderatsiooni areng pole Euroopa Liidu uurimisel õpetlik mitte seetõttu, et visandaks mingi paratamatu või (eba)soovitava integratsioonitrajektoori, mille abil ennustada liidu tulevikku, vaid kuna annab aimu, 26 M. Varju. Hungary
MIS ON FILOSOOFIA (Isiah Berlin) - Uurimisvaldkonna paistab määravat ära nende küsimuste iseloom, millele vastuste leidmiseks vastavad valdkonnad on loodud. - Sõnastada küsimused nii, et nad oleks vastatavad kas empiirilisel formaalsel (st teatavaid formaalseid tehnikaid järgides) teel. - Filosoofia ülesanne on tuua päevavalgele need peidetud mudelid ja kategooriad, mille abil inimesed mõtlevad, isegi teadused. - Immanuel Kant: filosoofia tegeleb muutumatute kogemuse struktuuride uurimisega, filosoofia kui tunnetusteooria. - Isiah Berlin: „Filosoofide jääv ülesanne on käsitleda kõike seda, mis ei tundu haaratav teaduslike meetodite või igapäevase vaatluse abil, s.t. kategooriaid, mõisteid, mude...
aastal) keelde 2. Vestfaali rahu Instrumentum Pacis Osnabrugensis on tõlgitud ka 1649. aastal rootsi keelde tundmatu tõlkija poolt3. 1.5. Adressaat Vestfaali rahulepingu preambulis on välja toodud, et leping on teadmiseks kõigile, keda see huvitab ja puudutab või võib hakata puudutama ja huvitama. Eelmisest lausest võib välja lugeda, et rahuleping oli suunatud üldise rahu tagamiseks kõikidele valitsejatele ja nendele alluvatele territooriumitele, kogu maailmale. 1.6. Argumentatsioon, selle laad Vestfaali rahulepingu eesmärgiks oli lõpetada Kolmekümneaastane sõda ning kehtestada ja 1 Aschendorff Verlag/Münster, Vereinigung zur Erforschung der Neueren Geschichte e.V. Die Westfälischen Friedensverträge vom 24. Oktober 1648. Texte und Übersetzungen (Acta Pacis Westphalicae. Supplementa electronica, 1). Arvutivõrgus. Kättesaadav: http://www.pax-westphalica.de, 20.11.2011. 2 Ibid. 3 Ibid. 4
eksitusse.
41_fl_vi-x
Demagoogilisi võtted tõestuses
Demagoogia (
Veenmine Veenmisel püüab kirjutaja mõjutada lugejate hoiakut, kasutades selleks teadmisi, põhjendamist ja lugejapsühholoogiat. Kirjutaja peamine eesmärk on saada lugeja endaga nõusse, kasutamata selleks ebaausaid võtteid (manipuleerimist). Veenmisel on kolm põhiviisi: 1. tsiteeritava autori tuntus; 2. lugeja emotsioonide ärakasutamine tavaliselt rõhutatakse lugeja üldinimlikke soove ja vajadusi näiteks heaolu, armastuse, tõe jne järele; 3. loogiline argumentatsioon see on veenmise tuum. Veenmisel kehtivad argumenteerimise põhinõuded. Veenmisel on mõjusad uudsed andmed ja isiklike kogemuste rõhutamine. Veenmisel põhineva arutluse loogika on järgmine: - loo lugejaga kontakt; - tõesta, et olukord mingis valdkonnas on halb ning probleemid vajavad lahendusi; - veena lugejat muutuse vajalikkuses; - too esile oma ettepanekud; - näita, et need on elluviidavad; - esita põhilised väited kokkuvõtvalt.
Tehke kõik harjutused raamatu ,,Sissejuhatus tekstiõpetusse" (R. Kasik) abil. --------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- I OSA Ülesanne 1. Mis on tekst? Ülesanne 2. Mis on kohesioon? Ülesanne 3. Võrrelge järgmisi tekstivariante grammatilisuse, vastuvõetavuse ja sobivuse seisukohast. A. Juulis riigikontrolli avalduse põhjal Eesti Liikluskindlustuse Fondi endise direktori VT suhtes seoses Nordika Kindlustuse peamaja ostuga tegelikust turuväärtusest 40 miljonit krooni kallimalt algatatud uurimise tõttu ärevaks muutunud ja Eesti Liikluskindlustuse Fondi pankrotti kartvate kindlustusseltside survel otsustas fondi nõukogu pöörduda kaitsepolitsei poole palvega uurida fondi ebaõnnestunud tehinguid, millest saadav kahju võib ulatuda 70 miljoni kroonini. B. Juulis algatas kaitsepolitsei uurimise Eesti Liikluskindlustuse Fondi endise direktori VT suhtes. Uurimist ta...
tarbimisest surra, võib sellegipoolest neid kahte soovida tarbida. Vaim on mõjutatud aju poolt, samas viimane võib edastada signaale, mis ei pärine mõistusest, kuigi me tunneme, et see nii on. Seepärast võime tihti alluda eksitustele, kuid meil on võimalus kasutada oma mälu ja intellektuaalsust, et oma otsustusvõimet suunata asjadele, mida tajume selgelt. 4. printsiip "mina olen, mina eksisteerin" (Arutlus meetodist IV osa ja II meditatsioon algus) - esitage argumentatsioon selle põhjendamise kohta ja kuidas saate ise sellest aru (mida see lause tähandab) --> ülesanne: mõelda mile poolest see printsiip ja hinge pidamine inimese olemuseks (küsimus 2) on ratsionalistlik Rene Descartes uskus, et "mina olen, mina eksisteerin" peab paika. Ta kujutas ette, et kõik, millest ta mõistus koosneb, on vaid illusioon ning proovis kahelda kõiges, millest ta teadlik on. Selle käigus sai
Veenmine Veenmisel püüab kirjutaja mõjutada lugejate hoiakut, kasutades selleks teadmisi, põhjendamist ja lugejapsühholoogiat. Kirjutaja peamine eesmärk on saada lugeja endaga nõusse, kasutamata selleks ebaausaid võtteid (manipuleerimist). Veenmisel on kolm põhiviisi: 1.tsiteeritava autori tuntus; 2.lugeja emotsioonide ärakasutamine tavaliselt rõhutatakse lugeja üldinimlikke soove ja vajadusi näiteks heaolu, armastuse, tõe jne järele; 3.loogiline argumentatsioon see on veenmise tuum. Veenmisel kehtivad argumenteerimise põhinõuded. Veenmisel on mõjusad uudsed andmed ja isiklike kogemuste rõhutamine. Veenmisel põhineva arutluse loogika on järgmine: - loo lugejaga kontakt; - tõesta, et olukord mingis valdkonnas on halb ning probleemid vajavad lahendusi; - veena lugejat muutuse vajalikkuses; - too esile oma ettepanekud; - näita, et need on elluviidavad; - esita põhilised väited kokkuvõtvalt.
lk 62). Kuigi tahvlite keelt muudeti, ei vahetunud roomlaste austusväärne suhtumine seadustesse (Meyer 2007, lk 63) Kuna tahvlite sisu oli suunatud vaid Rooma riigi kodanikele, säilisid seadused kuni 4. sajandini vaid ladina keeles. Hiljem tõlgiti XII tahvli seadust Rooma õiguse retseptsiooni käigus. Argumentatsiooni laad Kuna XII tahvli seaduste näol on tegemist ühe esimese kirjutatud õiguse allikaga, siis pole ka argumentatsioon väga juriidiline. Juriidilise argumentatsiooni järgi peab täielik õigusnorm koosnema abstraktsest faktilisest hüpoteesist ja sanktsioonist või dispositsioonist (Narits 2004, lk 98) XII tahvli seadustes on harva seaduses hüpotees ja õiguslik tagajärg ühte seadusesse märgitud. Erinevates seadustes on kirjas erinev normielement. Näiteks on kolmanda tahvli viiendas seaduses kirjas, et ,,võlgnikul ja võlausaldajal on õigus leida kompromiss, kuid kui kompromissi ei
2 leinguosaliste ees. Eesti kohtud kohaldavad siiski konventsiooni sätteid inimõiguste kaitsel. Kui siseriigi kohtud ei taga konventsioonis ettenähtud õigusi, on igaühel õigus pöörduda EIK poole. 5. PS tõlgendamise viisid Klassikalisi tõlgendusmeetodeid on 3 – keeleline, süstemaatiline ja teleoloogiline. Keeleline argumentatsioon – viitab sõnade tähendusele nii, nagu need kirjas on. Süstemaatiline argumentatsioon – vaadeldakse tõlgendatavaid sätteid koos teiste tähtsust omavate asjaoludega Teleoloogilised argumendid – kr keeles telos-argument, seaduse eesmärgi aluseks võtmine aitab kaasa seadusega taotletavate hüvede saavutamisele. Ps tõlgendamisel kõige enam kasutatav siis, kui tõlgendatava normi eesmärk on selge. 6
Riigiõiguse arvestus 1. Milline on riigiõiguse mõiste (sh uurimisobjektid) ja koht õigussüsteemis? Riigiõigus on avaliku õiguse haru, mis reguleerib põhiseaduslike riigiorganite ülesehitust ja toimimist ning määratleb isikute põhiõigused, vabadused ja põhikohustused. Riigiõiguse olulisim allikas on riigi põhiseadus. Riigiõigusel on teiste õigusharude suhtes juhtiv koht, sest riigiõigus reguleerib ühiskonna ja riigi seisukohalt kõige olulisemaid suhteid. 2. Millised on riigiõiguse allikad ning kuidas on ta puutumuses rahvusvahelise õigusega? Normatiivsed allikad: PS Välislepingud Seadused ja määrused Halduse üld-ja üksikaktid Mittenormatiivsed allikad: Õiguse üldtunnustatud põhimõtted Tava ja toimingud Kohtulahendid Doktriinid-õpetused 3. Rahvusvahelise õiguse allikad riigiõ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Avaliku halduse instituut Filosoofia õppetool BACONI IIDOLITE TEOORIA Juhendaja: Lektor Margus Mägi Tallinn 2011 Sissejuhatus Francis Bacon, esimene St Albansi vikont, Verulami parun (22. jaanuar 1561 9. aprill 1626) oli Inglise filosoof, riigimees ja esseist. Bacon oli pärit mõjuvõimsast perekonnast. 23- aastasena sai ta parlamendiliikmeks, lootes poliitilisele karjäärile. Bacon sai tuntuks juristina mitmes kuulsas kohtuasjas. Ta ei saavutanud kuninganna Elizabeth I soosingut, kuid kuningas James I valitsemisajal õnnestus tal saada suurpitsati hoidjaks (1617) ja lordkantsleriks (1618). Õigusfilosoofina propageeris Bacon tingimusteta kohustust suverääni ees. Filosoofina püüdis Bacon selgitada teadmiste omandamise printsiipe. Bacon kirjutas üle 30 filosoofilise töö ning palju raamatuid ja esseesid õigus...
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestus ja maksunduse osakond Liise Lindmäe VABADUSE PROBLEEMID FILOSOOFIAS Referaat Juhendaja: Ahto Mülla Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Filosoofia sai laguse Vanas Kreekas VI sajandil e.m.a ning on selle enam kui kahe ja poole tuhande aasta jooksul palju muutnud. Probleemid, mida filosoofid on püstitanud ja püüdnud lahendada, ei ole samuti muutumatuks jäänud. Filosoofiliste probleemide ühiseks jooneks on siiski läbi ajaloo olnud see, et alati on välja pakutud erinevaid lahendusi ning sellist arvamuste mitmekesisust peetakse täiesti normaalseks. Filosoofilistel probleemidel ei olegi ainuõigeid lahendusi. Vabadus kõige üldisemas mõttes on takistuste, piirangute või sunni puudumine. Mina käsitlen oma referaadis kolme teemat: keha ja vaimu probleem, tahtevabaduse probleem ning sotsiaal...
Tallinna Ülikool Daria Alter Eesti keel kui teine keel ja Eesti kultuur 2.kursus MEEDIATEKSTI ANALÜÜS Essee Tallinn 2015 Sissejuhatus ja ülevaade temaatikast Valisin analüüsitavaks meediatekstiks Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsi endise presidendi ja praeguse psühhiaatriaresidendi Kadri Kasaku arvamusloo pealkirjaga „Alkohol on kui truu koer, keda armastame, kuigi ta on meid igast otsast purenud“, mis ilmus ajalehe Postimees veebiväljaandes 22. oktoobril. Arvamuslugu on kirjutatud pärast töö- ja tervishoiuministri Jevgeni Ossinovski eelnõu avalikuks tulekut ning millega sotsiaalministeerium kavatseb oluliselt piirata alkoholireklaami, lisaks pikemas plaanis ka alkoholi kättesaadavust ja hinda. Arvamuslugu ei ole otseselt vastus Ossinovski paketile, Toon välja kolm põhjust, miks ma konkreetselt selle ülesande raames just Kadri...
Liiduga jagatud pädevuses olevates valdkondades kohaldatakse Eesti seaduste, sealhulgas põhiseaduse vastuolu korral Euroopa Liidu õigusega Euroopa Liidu õigust. 7. PS tõlgendamise viisid 3 Klassikalisi tõlgendusmeetodeid on 3 keeleline, süstemaatiline ja teleoloogiline. Keeleline argumentatsioon viitab sõnade tähendusele nii, nagu need kirjas on. Süstemaatiline argumentatsioon vaadeldakse tõlgendatavaid sätteid koos teiste tähtsust omavate asjaoludega Teleoloogilised argumendid kr keeles telos-argument, seaduse eesmärgi aluseks võtmine aitab kaasa seadusega taotletavate hüvede saavutamisele. Ps tõlgendamisel kõige enam kasutatav siis, kui tõlgendatava normi eesmärk on selge. 8
1816. aasta seadus tunnistas Eesti talupojad täielikeks inimesteks. Seaduses sisalduvad ka sätted, mis on otseselt suunatud mõisaomanikele. Ka nemad peavad seadust täpselt järgima, et talupoegi mitte seadusevastaselt kohelda. Kuna mõisnikud osalesid ise ka seaduse välja töötamisel, pidid nad erilist tähelepanu pöörama ka sellele, et nende teod seadusega vastuollu ei läheks. Näitena tooksin mõisnike kodukariõiguse, mida lähemalt selgitan kolmandas peatükis. 1.5. Argumentatsioon ja selle laad 1816. aasta Eestimaa talurahvaseadus on dokument, mis määrab talupoegade seisusliku olukorra ning muudab kohtu- ja politseikorraldust. Seaduses sätestatud paragrahvid on väga pikad ja võrdlemisi selgitavad, põhjusel, et kõik mõistaksid neid ühtemoodi. Samas on need seatud ka nii, et mõisaomanikul oleks tõlgendamise ruumi. Näitena tooksin § 4: „Eestima tallopojal on õigus, 5 H. Kruus. Eesti ajalugu kõige uuemal ajal. Tartu: Loodus 1927, lk 61. 6 A. Karindi
Hitleris vihapuhanguid. Hitler oli inimene tulise temperamendi ja mittepiisava enesekontrolliga. Siiski on väljamõledised hüsteeriahoogudest, mis lõppisid põrandal püherdamisega, tugevasti liialdatud. Oma adjutantidesse, sekretäridesse ja autojuhtidesse suhtus ta isegi halvas meeleolus hästi, seepärast arvasid paljud lähemal seisvad isikud, et sageli mängis Hitler raevupuhanguid vastaspoole kohutamiseks. Enesekontrolli säilimisele viitab ka kaasneva sõnavalingu loogiline argumentatsioon ja sisu. Mitmed ärritustseenid olid ilmselt eneseärritus, sest pärast seda võis ta täiesti rahulikult hakata arutama mingi tmuud teemat. Ei saa väita, et Hitler püüdis näidelda elu lõpuni. Sõjalised katastroofid viisid ta raevu ning talle muutusid omaseks vihahood, mis valati välja sageli süütutele kindralitele ja staabiohvitseritele. Lõpu lähenedes otsis ta paralleele ajaloost. Roosveldi surmast sattus ta ekstaasi, võrreldes seda Vene tsarinna surmaga 1762 .a
vaatus, ststeen, dialoog XI 1 Liblikad kõhus Armastus Õ lk 44-45 Tõlgenduste/arusaamade Väärtused ja Tv lk 25, h 1-2 võrdlus kõlblus 1 Me saame Argumentatsioon, Õ lk 46-47 Funktsionaalne lugemine, Kultuuriline hakkama! kasupere Tv lk 26 h 1-2 loovkirjutamine (RATT), identiteet, argumentatsiooni väärtused ja
muudab igasuguse tõestamise ja väitmise mõttetuks. Teine tähendus – argumenteerima – võimaldab mõttekamat interpretatsiooni. Teoreetilistes arutlustes tuleb tõesti sagedasti ette seda, et kaks vastandlikku positsiooni on põhjendatud argumentidega, mis paistavad olevat võrdse tugevusega. Sel juhul on vahetult kõne all mitte kahe vastandliku väite tõesus, vaid argumentide tugevus, valiidsus. Esmapilgul võib küll paista, et väidete puhul, mis võivad omada tõeväärtust, oleks argumentatsioon üldse mõttetu, kui poleks lõpuks ikkagi võimalik otsustada, kumb vastandlikest väidetest siis tegelikult tõeseks osutub. Sel juhul oleksid võrdvaliidsed argumendid vastandlike teeside kasuks käsitletavad ikkagi üksnes ülemineva faasina teadmise arengus üldkehtiva tõe poole. Kuid see pole alati nii. (vt. skeptikute teema) Ehk annab viite sellele, milline võiks siis ikkagi olla Protagorase eespool käsitletud
SISUKORD: 1. ELULUGU 2. LOOMING 3. KOKKUVÕTE 4. ANALÜÜS 1. ELULUGU John Stuart Mill (20. mai 1806 London 8. mai 1873) oli inglise filosoof ja majandusteadlane, üks mõjukamaid 19. sajandi liberaalsetest mõtlejatest. Milli vaatepunktide kohta sotsialismile ja elitarismile on vastuolulisi vaateid. Mill ise pidas end sotsialistiks ja mida vanemaks ta sai, seda enam on ka tema töödes näha kaldumist sotsialismi poole. Näiteks ei pidanud Mill eraomandit lõplikult puutumatuks ja pühaks, vaid pidas sotsiaalse heaolu suurendamise nimel täiesti mõeldavaks selle asendamist mingi muu süsteemiga. Milli ei saa siiski pidada tavapärases mõttes sotsialistiks, vaid "sotsialismi" all tuleb eelkõige näha tema kriitikat kapitalistliku süsteemi pihta ja tema nägemust endast kui reformaatorist, mida paljuski mõjutas 19. sajandi Inglismaa romantism ja utoopiline sotsialism. John Stuart Mill sündis Londonis Pentonville'is James Milli vanema ...
see kaitseb süütuid elusid. Valida on, kas säästa mõrvari elu või suurendada süütute tapmisohtu. Ilma surmanuhtluseta, ainult eluaegsa vanglakaristusega, pole tagatud, et vang ei tapa uuesti. Mõrvaril on võimalus tappa oma vangikaaslasi või põgenedes tappa süütuid inimesi. Riigis, kus ei teostata surmanuhtlust pole selliseid kurjategijad võimalik karistada. See on aktsepteerimata igasuguste standardite järgi (Albin 2000). 1.1 Teooriad Õigusfilosoofiline argumentatsioon on vaadeldav kahe riigiõpetuse kontekstis: ühiskondliku lepingu teooria ja õigusriigi teooria. Ühiskondliku lepingu teooria põhiseisukohad lähtuvad eeldusest, et ühiskonna kõik liikmed on osa oma õigusi loovutanud riigile, mida käsitletakse niisuguse äraantud õigusena ka õigust karistada. Riigi esmane ülesanne on oma kodanike turvalisuse tagamine, kuna nende endi võimalused enesekaitseks on pärast osa õiguste üleandmist osaliselt piiratud.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
