AS Erahariduskeskus, juhatuse liige Peamised uurimis- ja arendusvaldkonnad MK õppeinfosüsteemi arendusprojekt õppemetoodikad ja e-kõrgkool haridusfilosoofia Kasutatud allikmaterjalid Cryan, D., Shatil, S., Mayblin, B. (2003) Juhatus loogikasse. Tallinn: Koge. Lau J., Chan J. OpenCourseWare on critical thinking, logic, and creativity [http://philosophy.hku.hk/think] Lorents, P. (2006) Süsteemide maailm. Tartu Ülikooli Kirjastus. Meos, I. (2003) Loogika argumentatsioon, mõtlemiskultuur. Tallinn: Koolibri. Sagan, C. (2006). Deemonitest vaevatud maailm. Tallinn: Valgus Tamme, T., Tammet, T., Prank, R. (1997) Loogika. Mõtlemisest tõestamiseni. Tartu Ülikooli Kirjastus. Vooglaid, Ü. (2005) Vaatepunkte ja ettepanekuid teaduse käsitlemiseks. [http://www.darwin.kongress.ee/09esitlused/vooglaid_vaatepunkte_teaduse_kasitlemiseks.ppt] VerLinden, J. (2005). Critical Thinking and Everyday Argument (1st ed.). Humbolt State University.
Rita Muraka seisukoha memorandum Hageja: Rita Murakas Hageja esindaja: Liisa Aavik Kuupäev: 26.03.2015 Asjaolude kokkuvõte Murakas kaotas kangeid ravimeid ja alkoholi korraga tarbides oma käitumise üle kontrolli. Ta rebis endal tänaval riided seljast ja jooksis röökides ringi. Seda näinud erariides politseinik kutsus kohale politseipatrulli. Patrullautoga kohale jõudnud politsei välijuht Marti Tent palus Murakal rahuneda, kuid Murakas solvas ning ähvaras politseid füüsilise vägivallaga. Murakas ronis seejärel tänavanurgal oleva bussipeatuse pingi peale käes laternaposti küljest lahti murtud prügikast. Tent käskis kohale tulnud patrullpolitseinikel tänavanurgale kogunevat rahvahulka eemal hoida ja kutsus raadio teel abijõude. Sündmuspaigale tuli ka teine patrullauto ja veel kaks politseiametnikku. Murakas ähvardas prügikasti pea kohal keerutades politseinikuid. Tent nõudis, et Murakas pingi pealt alla tuleks ja prügikasti maha paneks....
Näide: Tees - A on süüdi B tapmises Argument - B viibis kuriteopaigas Ümberlükkamine - kuriteopaigas viibimine ei ole küllaldane alus 3. Demonstratsiooni kriitika. Demonstratsiooni kritiseerimisel püütakse näidata argumentide ja teesi vahelise loogilise seose puudumist või põhjendamatust. Ühe või teise seisukoha kritiseerimisel tuleks selgeks teha mida kritiseeritakse ja seejärel valida kritiseerimisviis. Argumentatsioon- on arutlemisviis, mis sisaldab endas nii tõestust kui ka ümberlükkamist ja mille eesmärk on mõjutada kuulajaid, s.o kujundada nende veendumust teesi tõesuses ja antiteesi vääruses. VÄITLUSE REEGLID Loogiliselt korrektse väitluse pidamiseks tuleb kinni pidada järgmistest nõuetest: 1. Väitluse teema peab olema selgelt ja täpselt sõnastatud - kui teema on segane on väitlus mõttetu. 2
1 Tõlgendusvõimaluste struktuur:.....................................................................................7 Õigusliku otsuse ja tõlgenduse argumenteerimise nõue.........................................9 Õiguse realiseerumise kolm vormi. ÕIGUSE JÄRGIMINE s.t et õigussuhte subjektid allutavad oma käitumise kohustavate või keelavate õigusnormide 1 2 ettekirjutustele. Seejuures on kohustavate normide puhul reeglina nõutav, et subjekt sooritaks teo aktiivses e tegevuse vormis. Keelavate normide puhul peab subjekt hoiduma teost, st tegemist on teoga passiivses vormis e õiguspärase tegevusetusega. ÕIGUSE KASUTAMINE - st oma subjektiivsete õiguste realiseerimist, kus õigussuhte subjektid panevad toime lubavate, õigustavate või dispositiivsete õigusnormid...
Kordamisküsimused magistriõppe õppeaines OIAO.06.030 ja P2OG.02.171 Õiguslik analüüs ja argumentatsioon 2014/2015 õppeaastal. =========================================================================== 1. Mis on argument – esitage tähtsaim tunnus, lühikirjeldus ja neli tarvilikku tingimust? Argument on hulk väiteid, mis on esitatud toetama ühte väidet sellest hulgast – teesi või hüpoteesi ehk järeldusotsust. P1 .... Pn , järelikult Qn. Seda nimetatakse argumendiks. Argument on veenmisfunktsiooniga diskursus, millel on loogika ning mõte ning efektiivsust tagavad tugevustingimused.
Kursuse "Filosoofia ja loogika" (HS-310) loogika osa loengukonspekt Argumentatsiooni (arutluse) komponendid Üldiselt: argumentatsioon on omavahel (loogiliselt) seotud väidete kogum, mille eesmärk on meid milleski veenda (nt mingi seisukoha õigsuses, mingi tegevuse soovitavuses. Just veenmine on komponent, mis eristab argumentatsioone ka teistest loogiliselt seotud väidetekogumitest: näiteks "Ma kihutan autoga sellepärast nii kiiresti, et mul on gaas põhjas" pole mitte argumentatsioon, vaid seletus. Väited Oma vormi poolest on väited subjekt-predikaat konstruktsioonid1:
1. Loogikalised vead ja eksimused tõestuse demonstratsioonis.....................................................................................10 4.2. Demagoogilise ja teised mittelojaalsed põhjendid tõestuses...................10 4.3. Otsene ja kaudne tõestus......................................................................... 11 4.4. Liigitav- ja apagoogiline tõestusmaterjal...................................................12 5. Argumentatsioon..............................................................................................13 Kokkuvõte .............................................................................................................15 Kirjanduse loetelu ..................................................................................................16 1 Sissejuhatus
paindlikumad töötamisvõimalused - toob leevendust suurendab arenguriske - kvalifitseeritud tööjõu puudust. spetsialistide defitsiidile. Lääneliku tarbimiskultuuri levik Aasiasse – kasvavad Demograafilise dividendi vähenemine tärkavates majandustes võimalused sealsete riikide jaeturgudel. – liigitub ohuna, kuna demograafiline dividend on tärkavates *Kursiivis toodud kommentaarid ja argumentatsioon on otsene tsiteering Eesti Arengufondi koostatud analüüsist "Välistrendid Eesti fookuses 2020". majandustes üheks majanduskasvu hoogustajaks, seega võivad väheneda ekspordi - ning investeerimisvõimalused. Sotsiaalvõrgustike laienemine – on võimalus, kuna sotsiaalvõrgustikke saab edukalt ära kasutada turunduses, kliendisuhetes ja infokanalina.
päraselt. Nad peaksid muutma oma 1. seisukohti 2. või võtma omaks uue mõtteviisi Veenmisel on 3 kompnenti, mille klassikalised kreekakeelsed nimetused on: Pathos kannatused, tunded, emotsioonid; kuulajaskonna või lugejaskonna mõjutamine emotsionaalselt hingestatud esinemise kaudu Ethos (eetos) harjumused, kombed, iseloom; lähtub isikust; inimhinge moraalimõõde, autoriteedi läte Logos - lause, sõna või väide; mõistuspärane argumentatsioon Esineme filosoof, kes määratles mõjutamisvahendeid, oli Aristoteles. Ethose puhul peab Aristoteles silmas põhitähendus kõlblust, moraali. Kreeka seadused kohustasid kaebealust endale ise kaitsekõnet pidama, juba seetõttu oli argumentatsioon seal väga levinud. Cicero oli Rooma oraator e kõnemees ja väitis, et kõneleja, kes tahab kuulajaid veenda, peab olema õilis iseloom ja kõrge moraal.
Arutlev kirjand Iga tekst on dialoog mingi teise tekstiga Kirjand on argumenteeriv ehk põhjendav tekst Kirjand peaks olema veenev, et mõjutada lugeja seisukohti ja hoiakuid (eesmärgiks saada lugeja endaga nõusse) Kirjandi retoorilised võtted: Võtted, millega saavutatakse teksti veenvus Argumentatsioon eesmärgiks veenda teisi öeldu tõesuses või paikapidavuses, mingi vaatepunkti õigustamine või ümberlükkamine, antakse hinnanguid. Argumentide liigitus 1. Faktipõhised argumendid: Toetumine faktidele Toetumine üldtuntud tõsiasjadele (nt Kõik me teame... On tavaline ...) Toetumine autoriteetidele: a) viitamine teistele tekstidele (nt kirjandusklassika, Piibel, muinasjutt, vanasõna, sententsid) b) tsiteerimine tsitaat peab tekstiga seostuma
- Tüssamine. Tegelikkusele mittevastava informatsiooni teadlik levitamine eksitamise eesmärgil. Sihilik. - Desinformatsioon. Väära info levitamise protsess, mis alati ei oma tüssamise eesmärki (eksitamist). Pole sihilik valetamine. - Kavalus. Kasutatakse ära inimese ratsionaalset ja dogmaatilist eksimust. ! 11/14 Demagoogilised võtted: 1. Argumentatsioon teadmatusele või kogenematusele. 2. Argumentatsioon inimlikkusele või kaastundele. 3. Argumentatsioon tugineb enamuse (eel)arvamustele, emotsioonidele, hoiakutele või entusiasmile. 4. Argumentatsioon jõule, ähvardusele, hirmutamisele, väljapressimisele. 5. Argumentatsioon isikule või isiku vastu. 6. Argumentatsioon kasumile. 7. Argumentatsioon tervele mõistusele. 8. Argumentatsioon ustavusele, ohutusele, kindlusele. 9. Argumentatsioon autoriteedile. 10
- Tüssamine. Tegelikkusele mittevastava informatsiooni teadlik levitamine eksitamise eesmärgil. Sihilik. - Desinformatsioon. Väära info levitamise protsess, mis alati ei oma tüssamise eesmärki (eksitamist). Pole sihilik valetamine. - Kavalus. Kasutatakse ära inimese ratsionaalset ja dogmaatilist eksimust. ! 11/14 Demagoogilised võtted: 1. Argumentatsioon teadmatusele või kogenematusele. 2. Argumentatsioon inimlikkusele või kaastundele. 3. Argumentatsioon tugineb enamuse (eel)arvamustele, emotsioonidele, hoiakutele või entusiasmile. 4. Argumentatsioon jõule, ähvardusele, hirmutamisele, väljapressimisele. 5. Argumentatsioon isikule või isiku vastu. 6. Argumentatsioon kasumile. 7. Argumentatsioon tervele mõistusele. 8. Argumentatsioon ustavusele, ohutusele, kindlusele. 9. Argumentatsioon autoriteedile. 10
Õiguse entsüklopeedia Raul Narits · Õigusteaduse ülesandeks on õiguse kui reaalselt ekststeeriva sotsiaalse fenomeni igakülgne ja süsteemne uurimine selle kriitilise interpretatsiooni ja esitatud seisukohtade argumentatsiooni abil · Enesekriitika, argumentatsioon, kriitika, julgus, enesekindlus · Edukalt elamisek: teadmised, tahtmine, julgus · Instutio õigustekstide lugemine · Instructio õigustekstide asjakohaste kommentaride kuulamine · Oluline õigustekst on seadus · Mandri-Euroopalik õiguskultuur, Common law: · common law case law, maailma õigusruum, selle tekkimine on peamiselt seotud Inglismaaga, pretsedendiõigus, tänapäeval levinud üle maakera,
• Üldplaan - inimene ja miljöö: nii palju kui ära mahub. Mõlemad on võrdsed • Poolüldplaan - nn põlveplaan (ameerika plaan) • Keskplaan - näeme nii käsi kui nägu • Suurplaan e lähiplaan - intensiivne • Superlähiplaan • Detailplaan ———————————————————- Episoodi ühtsuse printsiip — Episoodi ühtsusekandja on nt ruum, olustik, tegelane, aeg. Kasutame märke, et osutada sündmusele: • Argumentatsioon — nt. verine nuga • Osutus — nt. keegi tapeti • Sünteetiline — joonis sündmusest, pildile lisatakse juurde täiendav jutt (argumentatsioon). (nt. graafik & maakaart uudistesaates) • Visuaalne imperatiiv — Kummaline, erakordne, väga ootamatu kohustuslik plaan, mida peab vaatajani tooma. (Õnnetusjuhtumi puhul nt. sündmuspaik) Defineerimine: • Defineerimisulatus — Mõne isiku puhul peab rohkem veava nägema, et defineerida kes ta on. (nt
tõde või reaalsust. Valgustusele oli ideoloogia reaalsuse ekslik tajumine, mille olid põhjustanud patoloogilised huvid – võimutahe või hirm loodusjõudude ees. Diskursuseanalüüsi jaoks on ideoloogia, kui püütakse saavutada reaalsust ilma igasuguse diskursusliku ühenduse või sidemeta. Oswald Ducrot arvates on võimatu eristada kirjeldavat ja argumenteerivat keelt, sest iga kirjeldus on automaatselt argumentatsioon. Ideoloogia on see, kui püütakse varjata, et igasugune kõne on diskursiivne. Seega loosung «faktid kõnelevad enda eest» on ideoloogiline arheväljendus. Slavoj Zizek üritab aga Lacani mõjul minna veelgi kaugemale ja näidata, et nn ideoloogiata ei olegi mingit reaalsust ja ideoloogia pigem loob Reaalse. Ideoloogiat kandev subjekt ei ütle kunagi, et ma olen ideoloogiline, vaid vajab enda eristamiseks eelarvamuste äratundmist teises. Reaalsus määratakse alati refleksiivselt
Retoorika ja kõnekunst Elis Kevvai Retoorika hõlmab suulise ja kirjaliku kõne oskusliku ja tõhusa loomise ja edastamise teooriat, tehnikat ja kunsti. Kuulus 19. sajandinil ametlikult kooliprogrammi. Ettevalmistamine Invento- Kogutakse materjale ning määratakse kindlaks seisukohad. Disopsito- Kõne osade asetuse kavandamine. Elecutio- Stiili ja väljendusviisi leidmine. Memoria- Päheõppimine Pronuntatio- Ettekandmine Kõne koosneb: 1. Sissejuhatus 2. Jutustus 3. Argumentatsioon 4. Kokkuvõte Ajalugu Kõnekusti vajasid poliitikud rahva koosolekutel, tavakodanikud kohtus ja matustel ning väejuhid. Retoorikat tunti juba Egiptsues, Babüloonias ja Asüürias. Esimene kõnekunsti õpik pärineb Sitsiiliast. Sofistid Sofistid olid targad ja sõnaosvad inimesed. Neist said kõnekunsti õpetajad. Nad muutusid iseenda vastasteks, neid hakkati pidama petturiteks. Sofistide kritiseerijad väitsid, et nad ei õpeta voorust, vaid oskust elus edukalt hakkama saada.
praktikale. Seega eeldan, et tegemist on oma ala spetsialisti väidetega. Artiklis esitatud teesi argumenteerimisel on tegemist otsese argumentatsiooniga. Argumentide seos teesiga on pigem kogemuslik. Artikkel ei käsitle ühtki konkreetset uuringut, millest selguks, millisel põhjusel on lapsed isata jäänud. Olen arvamusel, et teesi kohta käivad argumendid ei anna piisavalt kinnitust argumente on vähe ja need rõhuvad peamiselt psühholoogilisele eesmärgile. Argumentatsioon on osaliselt vigane. Vastavalt C. Sagani ,,tüüpvigade loendile" on analüüsitavas artiklis mahavaikitud tõed või pooltõed ei ole ühtki viidet sellele, kui palju on neid üksikisa staatuses mehi, kelle juurest on naised lahkunud (nt uue pere (mehe) juurde vms). Sarnaselt mahavaikimisele võib antud artikli puhul tüüpveana loetleda ka valikulist väljatoomist, kus info üldine toon on emade suhtes pigem liialt negatiivne ning isade suhtes vastupidi, liialt positiivne.
mitteisiklik kommunikatsioon massimeedia kaudu, et veenda või mõjutada auditooriumi. Reklaam teavitab inimest, mõjutab inimest valima, kujundab inimeses uusi hoiakuid. Telereklaamid, ajakirjareklaamid, ajalehereklaamid, raadioreklaam, interneti-reklaam, võrdlev reklaam. Ekstiav, halvustav, kõlvatu või varjatud reklaam on keelatud, sest see petab või alavääristab tarbijat või konkurenti. Kvaliteetajakirjandus räägivad ainult eksperdid, keeruline infoedastus, ratsionaalne argumentatsioon, lood ühiskondlikest liikumistest. Tabloid rohkem hääli saab kuuldavaks, lihtne esitlus, emotsionaalne infoesitus, lood õnnetustest. Veebiajakirjandus raadio ja televisioon on audiovisuaalse meedia kanalid. Audiovisuaalne tähendab midagi, mida saab kuulata ja näha. Meediakirjaoskus - tähendab oskust selliseid võtteid näha läbi ja osata informatsiooni tõepärasust hinnata. Uudiste erapooletust saab hinnata küsimuste abil: mis on faktid ja mis on kommentaarid,
1. Arvamus, mida tahetakse keelata, võib olla tõene. 2. Arvamus, mida tahetakse keelata, võib küll olla ekslik, kuid sisaldada mingil määral tõtt nagu see sageli ongi. 3. Kui üldtunnustatud arvamus on tõene, siis tema kriitika keelamine tähendab selle tõe muutmist eelarvamuseks, sest ta kaotab oma ratsionaalse aluse. 4. Muutes mingi arvamuse kriitikale suletuks, võib see arvamus kaotada oma mõtte ja mõju inimeste käitumisele. Argumentatsioon on järgmine: kui arvamus on tõene, siis tähendaks tema keelustamine inimestele tõe teadmise keelustamist; kui aga arvamus ei ole tõene, siis tähendaks tema keelustamine seda, et inimestelt võetakse võimalus mõista tõde sügavamalt, sest just selline on tavaliselt tõe ja eksimuse konflikti tulemus. Tegelikult ei saa me Milli arvates kunagi kindlad olla, kas see või teine arvamus on tõene või väär. Kuid ükskõik milline ka poleks arvamus, tema keelustamine oleks ikkagi kurjast.
Laura Koop, SH Stoikud või epikuurlased? Stoikude koolkonna rajas Zenon Kitionist (u 336264 eKr) ning tema mõttekaaslased kogunesid Ateena agoraal asuvasse sammaskotta, mida nimetati Stoa'ks millest tulenebki nimetus -stoikud. Peripateetikutelt laenati teadmiste põhiraamistik ja loohiline argumentatsioon; küünikutelt veendumus, et vähenõudlikkus elus teeb filosoofi sõltumatuks ja skeptikutelt mõte, et filosoofia ei saa rajaneda mõistelistele spekulatsioonidele. Tähtis on aru saada, mis on tõeline hüve ja mis on kurjus. Tõelised hüved on voorused: vaprus, mõõdukus, tarkus ja õiglus. Kurjus on pahed: argus, arutus, rumalus ja ebaõiglus. Sellesse, mis inimese tahtest ei sõltu (elu ja surm, tervis ja
tunnused Veenmise efektiivsust mõjutavad tegurid: näiteks motivatsioon, info raskusaste 4.2 Grupp ja tema mõjujõud hoiakutele · Vastutuse lahustumine · Grupi kohesiivsus · Madal staatus · Teiste juuresolek 4.3 Sõnumi mõjujõud · aeg ("magaja effekt") · eesmärk ei ole veenda või mõjutada · enesekindlus · "ennastohverdav" stiil · ekspertsus · veetlus · argumentatsioon · poolt ja vastu argumendid V Manipuleerimine 5.1 Manipuleerimise viiside aluseks on: · mina-kontseptsioon ("jalg-lävepakul" tehnika) · relatiivsed moraalsed normid · deindividualiseerimine · identiteet ja grupp (kujuteldava grupi surve) · väärtused (kiitmine, karistamine) · vajaduste rahuldamine 5.2 Manipuleerimise kaks globaalset strateegiat suurte gruppide juhtimisel
3. Schengeni viisaruum on ala Euroopas, milles Schengeni leppe alusel on kaotatud riikidevaheline piirikontroll. Schengeni ruumi kuulub 25 riiki, mille hulgas on suurem osa Euroopa Liidu riike ja kolm Euroopa Liitu mitte kuuluvat riiki 4. Põhiseaduse tõlgendamine, tõlgendamise eesmärk on ühe sõnastuse mitme erineva tähendusvõimaluse vahel valiku tegemine. On neli meetodit, lingvistiline, süstemaatiline, ajalooline ning teleoloogiline. - lingvistiline argumentatsioon- grammatiline, keeleline ja sõnaline. Viitab sõnade tähendusele nii nagu nad kirjas on. Eristatakse sõna tähendusena tavalist ja tehnilist tähendust. Tavaline viitab igaühe arusaamisele sõnade jm märkide tähendusest. Kasutusel on just tavakeele jaoks olulised argumendid. Abiks on keelelised käsiraamatud. Tehniline tähendus viitab seaduses kasutatavate sõnade erialakeelelisele tähendusele . mõiste tehniline ähendus on seotud mingi õigusalase terminiga.
" Anaximandros mõistis seda kui omamoodi reaalsust, mis erineb kõikidest elementidest, kujutades endast nende ühist algalust, ammendamatut allikat, millest kõik võrdselt toituvad. Aristoteles seletab seda valikut järgmiselt: kui üks elementidest avalduks apeironina(lõpmatult), siis ta hävitaks kõik teised. Elemendid piiritlevad üksteist vastastikuste opositsioonide kaudu, järelikult peavad nad alati olema üksteisega võrdses suhtes. Tähelepanuväärne on, et aristootellik argumentatsioon rõhutab radikaalset muutust võimu ja korra suhtes. Basileiast (jumala kuningriik) ja monarchiast, mis müüdis olid korra loojad ja hoidjad, saavad Anaximandrose uues perspektiivis korra dekonstruktorid. Anaximandrose poolt piisava täpsusega kujutatud uus maailmapilt sai põhjapanevaks nii presokraatilisele filosoofiale kui meditsiinilisele mõttele. Traditsiooni järgi arvas Anaximandros, et maa asub paigal oma keskse asukoha , sarnasuse ja tasakaalu tõttu
Mõttevabadus peab tema arvates olema täielik, seda ei tohi ühiskond mitte kuidagi piirata. Indiviid peab olema täielikult vaba oma arvamustes - puudutagu see elukorraldust, usku, moraali, teadust või mida tahes. Isegi rahval pole õigust - olgu vahetult või valitsuse kaudu - piirata mõttevabadust. Kui ka kogu inimkond peale üheainsa indiviidi oleks teatud arvamusel, aga see indiviid teistsugusel - isegi siis poleks inimkonnal õigust sundida seda indiviidi vaikima. Argumentatsioon on järgmine: kui arvamus on tõene, siis tähendaks tema keelustamine inimestele tõe teadmise keelustamist; kui aga arvamus ei ole tõene, siis tähendaks tema keelustamine seda, et inimestelt võetakse võimalus mõista tõde sügavamalt, sest just selline on tavaliselt tõe ja eksimuse konflikti tulemus. Tegelikult ei saa me Milli arvates kunagi kindlad olla, kas see või teine arvamus on tõene või väär. Kuid ükskõik milline ka poleks arvamus, tema keelustamine oleks ikkagi kurjast
Lisaks soovib Ants raha ka moraalse kahju eest, mis sai talle osaks vanglast naasnuna. Tal polnud raha elamiseks ega ka naist tema kõrval. Selline olukord pani Antsu väidetavalt jooma ning nüüd sooviski mees raha selle eest, et oli kaua aega enda joomatsüklite tõttu olnud töövõimetu. Kohtuniku otsus ja põhjendused Võtnuna arvesse mõlema osapoole argumentatsiooni ja nõuded jõudis kohus järgnevatele otsustele. 1) Ella argumentatsioon on mõjuvam ja kuigi Ella tegu pole moraalselt õiglane mehe suhtes, siis juriidiliselt on kõik korras. 2) Ella nõue täidetakse, kuna kohus leiab, et naise vara on võõrandatud ilma omaniku nõusolekuta ning põhiseadusest lähtudes on naisel õigus oma rahale. 3) Kohtu otsustas, et kohtukulud peab katma Ants, kuna tema oli kaotaja pooleks protsessis. 4) Kuigi paragrahv 25 ütleb, et igal ühel on õigus nii moraalsete kui ka materiaalsete kahjude hüvitamisele, siis Antsu
kindlapiirilised teesid ja teeside kogumid (positsioonid) probleemipüstitus argumendid teeside poolt võimalikud vastuväited kaitstavatele teesidele ja argumentidele vastuväidetega toimetulemine tulemuste kokkuvõtmine Kui loodusteaduslikes kirjatöödes kasutatakse sageli argumentidena vaatluste ja katsete tulemusi (induktiivne argumentatsioon), siis filosoofias tegeldakse abstraktsete üldmõistetega (deduktiivne argumentatsioon). See ei tähenda, et filosoofiline arutlus peab olema alati eluvõõras - näiteks kui moraali- ja poliitikafilosoofias kaalutakse erinevate, sageli vastandlike normide õigustamist, võib argumendina arvesse võtta ühe või teise normi rakendamise tõenäolised tagajärjed praktikas.
· Andmete esitamisel väldi suhtesõnu (enamik, rohkem, mõned, paljud jne) · Osuta igal võimalusel allikale Veenmine on kirjutaja peamine eesmärk saada lugejat endaga nõusse, kasutades ebaausaid võtteid. Lugejale peab jääma mulje, et ta võtab uued seisukohad omaks vabatahtlikult. Veenmisel on kolm põhiviisi: · Põhineb tsiteeritava autori tunnetusel · Põhineb lugeja emotsioonide ärakasutamisel · Põhineb loogikal Loogiline argumentatsioon on veenmise tuum. Veenmisel on mõjusad uudsed andmed ja isiklike kogemuste kasutamine. Veenmisel põhineva arutluse loogika on järgmine: Loo lugejaga kontakt · Tõesta, et olukord mingis valdkonnas on halb ning probleemid vajavad lahendusi · Veena lugejaid muutuste vajalikkuses · Too esile oma ettepanekud · Näita, et need on elluviidavad · Esita põhilised väited kokkuvõtvalt
kasutama. Kuigi eelmises osas ei maininud ma järgnevaid tehnikaid: teksti liigendamine alateemadeks ning jooniste ja mõisteskeemide tegemine, ei tähenda see, et ma neid varasemalt ei teaks ja alles nüüd tundma oleks õppinud, vaid minu jaoks pole need efektiivsed. II osa 1. Teksti teema ja autori uurimisprobleem Teksti teemaks on „teadmised ilma autoriteedita“. Autori uurimisprobleemiks on tõestada, et empiristide argumentatsioon ei pea paika. Esiteks seab ta kahtluse alla empiristide pädevuse: „ Kas vaatlus on meie maailmamõistmise algseim, ülim allikas? Ja kui ei, kust ammutame siis oma teadmised?“. Autor püüabki leida vastuse sellele, kust tulevad teadmiste allikad ja kas teadmistel üldse on autoriteetseid allikaid. Uurimismeetodiks on peamiselt empiristide väidete ja argumentide ümberlükkamine. 2. Väited 1) Põhiväide – „Teadmiste ülimaid, kõige algseimaid allikaid pole olemas.“
Schoolbook" (edasi - raamat). Antud raamat oli pühendatud noorinimeste kasvatuse ja õppimise probleemidele ja 1/10 osa käsitles seksuaalkasvatuse küsimused. Handyside hakkas levindada selle raamatu, mille pärast tekkisid kaebused paljudes väljaannetes. Magistrates Court tegi otsuse, millega kõrvaldati raamatute müük. Handyside oli arvamusel, et sellega rikuti tema sõnavabaduse väljendamise õigus. Kohtu argumentatsioon ja põhiprintsiibid, mis kaasusest välja tulevad: Artikkel 10 käsitleb sõnavabadus kui üks demokraatliku ühiskonna alustalasid; artikli 10 lõikest 2 tulenevate eranditega ei kehti sõnavabadus mitte üksnes informatsiooni ja ideede suhtes, mida võetakse vastu soosivalt või millesse suhtutakse ükskõikselt, vaid ka selliste ideede suhtes, mis võivad riiki või mingit rahvastikuosa solvata, sokeerida või häirida
Kompenseeriv konstitutsionalism Euroopa moodi Otsides vastust küsimusele, kes peaks kaitsma Eesti põhiseadusesse haaratud õigusi ja põhimõtteid, püstitub esmalt küsimus, kas on üldse tähtust, kas seda teeb Eesti kohus või Euroopa Kohus (EK). Riigikohtunik Julia Laffranque avaldas hiljuti kahtlust, kas sellega kaasneks mingi lisaväärtus, kui Riigikohtul oleks võimalik teostada põhiseaduslikkuse järelevalvet Euroopa Liidu teisese õiguse üle.*3 Argumentatsioon on järgmine: põhiseaduse täiendamise seadusega kiideti heaks praegu kehtivad Euroopa Liidu aluslepingud ning vastuolu põhiseaduse aluspõhimõtetega ei leitud, Euroopa Kohus kontrollib teisese õiguse kooskõla esmase õigusega, seega peab eeldama, et kehtiv teisene õigus vastab Eesti põhiseaduse aluspõhimõtetele. Teisest õigust pole niisiis vaja kontrollida, sest EK on seda juba kontrollinud (või valmis vajadusel kontrollima). Niisuguse seisukoha võib paigutada üldisema teooria
uskumuse kujundamiseks) - Tuginedes emotsioonidele, soovidele, ihadele, praktilistele kaalutustele, veenmise teel (sellised uskumuste kujundamise viisid irratsionaalsed/manipulatsioon- uskumuse põhjustamine- ple seost tõega) - Miks on oluline mõelda ratsionaalselt? Ratsionaalsus aitab jõuda tõeni. - Ratsionaalse mõtlemise tuum- arutluskäik/argumentatsioon - ARGUMENTATSIOON- igas arutluses veidi manipulatsiooni, üritame veenda, mitu seotud väidet, eeldused peavad toetama arutlust - MANIPULATSIOON- põhineb tunnetel, mitmetähenduslik, hägusus, varjatud suunavad eeldused, teema vahetamine, lööklaused MIS ON ARUTLUSKÄIK? - Kui esitame argumentatsiooni, siis üritame kedagi veenda tõesuses
........................................................... 3 1.3.Liigendus...........................................................................................................................3 1.4.Keel .................................................................................................................................. 4 1.5.Adressaat...........................................................................................................................4 1.6.Argumentatsioon, selle laad..............................................................................................4 2.AJALOOLINE TAGAPÕHI....................................................................................................6 2.1.Vestfaali rahulepingu võrdlus Versailles rahulepinguga................................................... 6 2.2.Vestfaali rahulepingu ajalooline käekäik, kehtivusaeg..................................................... 7 3
eksitusse.
41_fl_vi-x
Demagoogilisi võtted tõestuses
Demagoogia (
põhjuslikult. Jutustamise kasutamine arutluses on piiratud lõigu mahust 1-2 lauset. Sellega saab teksti illustreerida ja elavdada, tuua esile karaktereid, probleeme ja situatsioone. Ei tohi unustada, et lõigus ei tohi domineerida jutustamine, vaid arutlemine (põhjus-tagajärg, võrdlus-vastandus, analüüs jm). Argumenteerimine Argumentatsiooni ehk põhjendamise eesmärk on tõestada väite õigsust. Argumentatsioon on suunatud järeldustele. Argumentatsiooni ülesehituses on kolm osa. 1. Tees ehk järeldus on väide, mille autor ütleb olevat tõese, tees sõnastatakse alati täpselt, vajadusel defineeritakse mõisteid. Tees ei tohi käsitluses muutuda. 2. Argumendid on andmed või autoriteetide seisukohad, kindlasti tuleb kontrollida andmete usaldusväärsust ja osutada allikale. Autoriteet on oma alal üldsusele tuntud inimene või ka teos, nt kirjandusklassika, entsüklopeedia. 3
Kui ajakirjanik 23. novembril uuesti TU-ga ühendust võttis, sai ta teada, et direktor on vallandamisest loobunud. ,,Osa inimesi on lahkunud ja tööd on rohkem kui enne," sõnas TU rahulolevalt. II OSA Keeleline mõjutamine (lugege see peatükk läbi ja vastake allolevatele küsimustele) 1. Mis on suhtluse põhieesmärgid? 2. Klassikaline retoorika ja uus retoorika 3. Mille poolest erinevad kaks mõjutamise põhitüüpi (teoreetiline ja ateoreetiline argumentatsioon)? Tooge näiteid (muu hulgas tekstiliikide kohta). 4. Mis on argumentatsiooni lähtekohad ja argumenteerimisvõtted? 5. Leksikaalsed valikud otsese mõjutamisvõttena. Tooge näiteid. 6. Mida tähendab varjatud mõjutamine? Tooge näiteid. 7. Mis määravad teksti autori ja lugeja suhtlusolukorra? 8. Kuidas saab teksti autor lugejat mõjutada? 9. Adressaadi relevantsuse põhimõtte kaks võimalikku rakendamisviisi 10. Mille järgi teksti koostaja fakte valib? 11
tarbimisest surra, võib sellegipoolest neid kahte soovida tarbida. Vaim on mõjutatud aju poolt, samas viimane võib edastada signaale, mis ei pärine mõistusest, kuigi me tunneme, et see nii on. Seepärast võime tihti alluda eksitustele, kuid meil on võimalus kasutada oma mälu ja intellektuaalsust, et oma otsustusvõimet suunata asjadele, mida tajume selgelt. 4. printsiip "mina olen, mina eksisteerin" (Arutlus meetodist IV osa ja II meditatsioon algus) - esitage argumentatsioon selle põhjendamise kohta ja kuidas saate ise sellest aru (mida see lause tähandab) --> ülesanne: mõelda mile poolest see printsiip ja hinge pidamine inimese olemuseks (küsimus 2) on ratsionalistlik Rene Descartes uskus, et "mina olen, mina eksisteerin" peab paika. Ta kujutas ette, et kõik, millest ta mõistus koosneb, on vaid illusioon ning proovis kahelda kõiges, millest ta teadlik on. Selle käigus sai
põhjuslikult. Jutustamise kasutamine arutluses on piiratud lõigu mahust 1-2 lauset. Sellega saab teksti illustreerida ja elavdada, tuua esile karaktereid, probleeme ja situatsioone. Ei tohi unustada, et lõigus ei tohi domineerida jutustamine, vaid arutlemine (põhjus-tagajärg, võrdlus-vastandus, analüüs jm). Argumenteerimine Argumentatsiooni ehk põhjendamise eesmärk on tõestada väite õigsust. Argumentatsioon on suunatud järeldustele. Argumentatsiooni ülesehituse kolm osa: 1.Tees ehk järeldus on väide, mille autor ütleb olevat tõese, tees sõnastatakse alati täpselt, vajadusel defineeritakse mõisteid. Tees ei tohi käsitluses muutuda. 2.Argumendid on andmed või autoriteetide seisukohad, kontrolli andmete usaldusväärsust, osuta allikale. Autoriteet on oma alal üldsusele tuntud inimene või ka teos, nt kirjandusklassika, entsüklopeedia. 3
lk 62). Kuigi tahvlite keelt muudeti, ei vahetunud roomlaste austusväärne suhtumine seadustesse (Meyer 2007, lk 63) Kuna tahvlite sisu oli suunatud vaid Rooma riigi kodanikele, säilisid seadused kuni 4. sajandini vaid ladina keeles. Hiljem tõlgiti XII tahvli seadust Rooma õiguse retseptsiooni käigus. Argumentatsiooni laad Kuna XII tahvli seaduste näol on tegemist ühe esimese kirjutatud õiguse allikaga, siis pole ka argumentatsioon väga juriidiline. Juriidilise argumentatsiooni järgi peab täielik õigusnorm koosnema abstraktsest faktilisest hüpoteesist ja sanktsioonist või dispositsioonist (Narits 2004, lk 98) XII tahvli seadustes on harva seaduses hüpotees ja õiguslik tagajärg ühte seadusesse märgitud. Erinevates seadustes on kirjas erinev normielement. Näiteks on kolmanda tahvli viiendas seaduses kirjas, et ,,võlgnikul ja võlausaldajal on õigus leida kompromiss, kuid kui kompromissi ei
2 leinguosaliste ees. Eesti kohtud kohaldavad siiski konventsiooni sätteid inimõiguste kaitsel. Kui siseriigi kohtud ei taga konventsioonis ettenähtud õigusi, on igaühel õigus pöörduda EIK poole. 5. PS tõlgendamise viisid Klassikalisi tõlgendusmeetodeid on 3 – keeleline, süstemaatiline ja teleoloogiline. Keeleline argumentatsioon – viitab sõnade tähendusele nii, nagu need kirjas on. Süstemaatiline argumentatsioon – vaadeldakse tõlgendatavaid sätteid koos teiste tähtsust omavate asjaoludega Teleoloogilised argumendid – kr keeles telos-argument, seaduse eesmärgi aluseks võtmine aitab kaasa seadusega taotletavate hüvede saavutamisele. Ps tõlgendamisel kõige enam kasutatav siis, kui tõlgendatava normi eesmärk on selge. 6
5. PS ja EL õiguse vahekord Euroopa Liidu õigus on üks põhiseaduse tõlgendamise ja rakendamise alus. PS tuleb oluliselt ja läbivalt muuta osas, milles see ei vasta Euroopa Liidu õigusele. Kui Euroopa Liidu õigus ja PS pole kooskõlas, kohaldatakse EL õigust. 6. EL õiguse ülimuslikkus Riigikohtu lahendite pinnalt - 7. PS tõlgendamise viisid Tõlgendusmeetodeid on 3- keeleline, süstemaatiline ja teleoloogiline Keeleline argumentatsioon- viitab sõnade tähendusele nii, nagu need kirjas on. Süstemaatiline- tõlgendatavad sätted koos teiste asjaoludega Teleoloogiline- seaduse eesmärgi aluseks võtmine aitab kaasa seadusega taotletavate hüvede saavutamisele. ENIM KASUTATAV! 8. Riigi mõiste ja tunnused, sh rahva käsitlus PS-s Riik on avalik-õiguslik organisatsioon, mis oma õigusskorra loomisel ja sellel korral
iidolisugudest tuleb rääkida pikemalt ja selgemalt ning täpsemalt, et inimaru oleks ettevaatlik. Aga teatri-iidolid ei ole kaasa sündinud ega märkamatult arusse tunginud; vaid on teooriate näitemängudest ja äraspidistest tõestuste reeglitest selgesti sisse viidud ja vastu võetud. Nende puhul aga ei ole ümberlükkamise katsed ja üritused üldse kooskõlas sellega, mis me oleme öelnud. Sest kui meil ei ole üksmeelt printsiipides, aga tõestustes, siis igasugune argumentatsioon on tühine. Ja see on õnneks, sest antiiksetele jääb au alles. Neid ei jäeta ju millestki ilma, sest küsimus on täielikult tees. Sest lombakas (nagu öeldakse), kes on teel, jõuab ette jooksjast, kes on teelt väljas. Ka see on ilmselge, et mida osavam ja kiirem on teelt väljas jooksja, seda suurem kõrvalekalle talle osaks saab. Teatri-iidoleid, ehk teooriateiidoleid, on palju, ja neid saab olla palju rohkem, ja kunagi ehk saabki olema
Mõttevabadus peab tema arvates olema täielik, seda ei tohi ühiskond mitte kuidagi piirata. Indiviid peab olema täielikult vaba oma arvamustes - puudutagu see elukorraldust, usku, moraali, teadust või mida tahes. Isegi rahval pole õigust - olgu vahetult või valitsuse kaudu - piirata mõttevabadust. Kui ka kogu inimkond peale üheainsa indiviidi oleks teatud arvamusel, aga see indiviid teistsugusel - isegi siis poleks inimkonnal õigust sundida seda indiviidi vaikima. Argumentatsioon on järgmine: kui arvamus on tõene, siis tähendaks tema keelustamine inimestele tõe teadmise keelustamist; kui aga arvamus ei ole tõene, siis tähendaks tema keelustamine seda, et inimestelt võetakse võimalus mõista tõde sügavamalt, sest just selline on tavaliselt tõe ja eksimuse konflikti tulemus. Tegelikult ei saa me Milli arvates kunagi kindlad olla, kas see või teine arvamus on tõene või väär. Kuid ükskõik milline ka poleks arvamus, tema keelustamine oleks ikkagi kurjast
“ See lõik on ilmekas näide autori lihtsustavast ja jutustavast stiilist. Ei saa unustada, et autor opereerib siin väga laiade ja keeruliste teemadega nagu kapitalism, turundus, võim ja raha ning räägib neist mõistetest nagu oleks kõik väga selge. Väide, et „mõned inimesed soovivad aina rohkem ja rohkem raha teenida, et rohkem võimu omada,“ on ehe näide tühjast tähistajast, millega pole intelligentsetes aruteludes eriti midagi teha, sest sealt puudub argumentatsioon ja vajalik enesekriitika. Siin on tegu narratiivse loojutustamisega. Samas nagu kirjutavad Aava ja Salumäe, ei olegi arvamusloo mõte alati objektiivne ja akadeemiline, vaid arvamus peegeldabki inimese emotsioone, mistõttu võib seal leiduda ka populismi. Samas tekstide mõju analüüsimisel ei saa lähtuda ainult tekstist enesest, vaid silmas tuleb pidada ka seda, kuidas just teatud ajahetkel mingi tekst suutis edasi anda oma ajastu inimeste
Liiduga jagatud pädevuses olevates valdkondades kohaldatakse Eesti seaduste, sealhulgas põhiseaduse vastuolu korral Euroopa Liidu õigusega Euroopa Liidu õigust. 7. PS tõlgendamise viisid 3 Klassikalisi tõlgendusmeetodeid on 3 keeleline, süstemaatiline ja teleoloogiline. Keeleline argumentatsioon viitab sõnade tähendusele nii, nagu need kirjas on. Süstemaatiline argumentatsioon vaadeldakse tõlgendatavaid sätteid koos teiste tähtsust omavate asjaoludega Teleoloogilised argumendid kr keeles telos-argument, seaduse eesmärgi aluseks võtmine aitab kaasa seadusega taotletavate hüvede saavutamisele. Ps tõlgendamisel kõige enam kasutatav siis, kui tõlgendatava normi eesmärk on selge. 8
..................................................................................................................4 1.2.1816. aasta Eestimaa talurahvaseaduse liigendus..................................................................4 1.3.1816. aasta Eestimaa talurahvaseaduse autor ja tõlkija.........................................................5 1.4.Talurahvaseaduse adressaat...................................................................................................6 1.5.Argumentatsioon ja selle laad................................................................................................6 2.Ajalooline tagapõhi.......................................................................................................................7 2.1. Allika ajalooline käekäik, kehtivusaeg.................................................................................7 2.1.1. 1816. aasta talurahvaseadusega analoogsed allikad...............................................
Hitleris vihapuhanguid. Hitler oli inimene tulise temperamendi ja mittepiisava enesekontrolliga. Siiski on väljamõledised hüsteeriahoogudest, mis lõppisid põrandal püherdamisega, tugevasti liialdatud. Oma adjutantidesse, sekretäridesse ja autojuhtidesse suhtus ta isegi halvas meeleolus hästi, seepärast arvasid paljud lähemal seisvad isikud, et sageli mängis Hitler raevupuhanguid vastaspoole kohutamiseks. Enesekontrolli säilimisele viitab ka kaasneva sõnavalingu loogiline argumentatsioon ja sisu. Mitmed ärritustseenid olid ilmselt eneseärritus, sest pärast seda võis ta täiesti rahulikult hakata arutama mingi tmuud teemat. Ei saa väita, et Hitler püüdis näidelda elu lõpuni. Sõjalised katastroofid viisid ta raevu ning talle muutusid omaseks vihahood, mis valati välja sageli süütutele kindralitele ja staabiohvitseritele. Lõpu lähenedes otsis ta paralleele ajaloost. Roosveldi surmast sattus ta ekstaasi, võrreldes seda Vene tsarinna surmaga 1762 .a
vaatus, ststeen, dialoog XI 1 Liblikad kõhus Armastus Õ lk 44-45 Tõlgenduste/arusaamade Väärtused ja Tv lk 25, h 1-2 võrdlus kõlblus 1 Me saame Argumentatsioon, Õ lk 46-47 Funktsionaalne lugemine, Kultuuriline hakkama! kasupere Tv lk 26 h 1-2 loovkirjutamine (RATT), identiteet, argumentatsiooni väärtused ja
muudab igasuguse tõestamise ja väitmise mõttetuks. Teine tähendus – argumenteerima – võimaldab mõttekamat interpretatsiooni. Teoreetilistes arutlustes tuleb tõesti sagedasti ette seda, et kaks vastandlikku positsiooni on põhjendatud argumentidega, mis paistavad olevat võrdse tugevusega. Sel juhul on vahetult kõne all mitte kahe vastandliku väite tõesus, vaid argumentide tugevus, valiidsus. Esmapilgul võib küll paista, et väidete puhul, mis võivad omada tõeväärtust, oleks argumentatsioon üldse mõttetu, kui poleks lõpuks ikkagi võimalik otsustada, kumb vastandlikest väidetest siis tegelikult tõeseks osutub. Sel juhul oleksid võrdvaliidsed argumendid vastandlike teeside kasuks käsitletavad ikkagi üksnes ülemineva faasina teadmise arengus üldkehtiva tõe poole. Kuid see pole alati nii. (vt. skeptikute teema) Ehk annab viite sellele, milline võiks siis ikkagi olla Protagorase eespool käsitletud
Mõttevabadus peab tema arvates olema täielik, seda ei tohi ühiskond mitte kuidagi piirata. Indiviid peab olema täielikult vaba oma arvamustes - puudutagu see elukorraldust, usku, moraali, teadust või mida tahes. Isegi rahval pole õigust - olgu vahetult või valitsuse kaudu - piirata mõttevabadust. Kui ka kogu inimkond peale üheainsa indiviidi oleks teatud arvamusel, aga see indiviid teistsugusel - isegi siis poleks inimkonnal õigust sundida seda indiviidi vaikima. Argumentatsioon on järgmine: kui arvamus on tõene, siis tähendaks tema keelustamine inimestele tõe teadmise keelustamist; kui aga arvamus ei ole tõene, siis tähendaks tema keelustamine seda, et inimestelt võetakse võimalus mõista tõde sügavamalt, sest just selline on tavaliselt tõe ja eksimuse konflikti tulemus. Tegelikult ei saa me Milli arvates kunagi kindlad olla, kas see või teine arvamus on tõene või väär. Kuid ükskõik milline ka poleks arvamus, tema keelustamine oleks ikkagi kurjast.
see kaitseb süütuid elusid. Valida on, kas säästa mõrvari elu või suurendada süütute tapmisohtu. Ilma surmanuhtluseta, ainult eluaegsa vanglakaristusega, pole tagatud, et vang ei tapa uuesti. Mõrvaril on võimalus tappa oma vangikaaslasi või põgenedes tappa süütuid inimesi. Riigis, kus ei teostata surmanuhtlust pole selliseid kurjategijad võimalik karistada. See on aktsepteerimata igasuguste standardite järgi (Albin 2000). 1.1 Teooriad Õigusfilosoofiline argumentatsioon on vaadeldav kahe riigiõpetuse kontekstis: ühiskondliku lepingu teooria ja õigusriigi teooria. Ühiskondliku lepingu teooria põhiseisukohad lähtuvad eeldusest, et ühiskonna kõik liikmed on osa oma õigusi loovutanud riigile, mida käsitletakse niisuguse äraantud õigusena ka õigust karistada. Riigi esmane ülesanne on oma kodanike turvalisuse tagamine, kuna nende endi võimalused enesekaitseks on pärast osa õiguste üleandmist osaliselt piiratud.
annaabi.ee 
