ANTIIKMÜTOLOOGIAST KERKINUD SENTENTSID, VÄLJENDID, KÕNEKÄÄNUD JA TERMINID SKYLLA (lad. Scylla) JA CHARYBDISE [harübdis] VAHEL OLEMA - kahe võrdselt halva asja vahel valima - Skylla oli 12jalgne koletis, kes elas pärimuse järgi Messiina väina (Sitsiiliat Itaalia saapaninast eraldav väin) äärses kaljukoopas Charybdise vastas ning haaras endale igalt mööduvalt laevalt oma kuue pika kaela otsas kõikuva röövloomakolbaga kuus meremeest. Ka Odysseus, kellel Charybdisest õnnestus mööda pääseda, pidi abitult pealt vaatama, kuidas Skylla oma rabelevad ja karjuvad ohvrid kõrgel õhus oma koletute hammaste vahel purustas. Vaid argonaudid,
Teos Päritolumaa Väljaande Autor Sisu aasta „Odüss Kreeka. 1997 Koolibri Anne Kalling. Eepos algab jumalate koosoleku kirjeldusega Olümposel. eia. Jumalad saadavad Hermese käskjalana nümf Kalypso Odysse juurde, käsuga vabastada tema juures viibiv Odysseus. use Samal ajal vaevleb Odysseuse naine Penelope kodusaarel eksirän Ithakal kosilaste käes, kuna Odysseust peetakse hukkunuks. nakud“ Tema poeg Telemachos purjetab isa otsingutele pylosele ja Spartasse. Sparta kuningalt Menelaoselt saab ta andmeid oma isa kohta. Kalypso juurest lahkunud Odysseus satub
A on Zeusi ja Dione tütar. Hiljem seletatakse, et ta sündis merevahust. Tema ees puhusid tuuled ja sõudsid tormipilved. Puu mirt, lind tuvi (mõnikord ka varblane ja luik). Hermes (Mercurius) Hermese isa oli Zeus ja ema Maia. Oli Zeusi käskjalg. Oli kõigist jumalaist nutikaim ja kavalaim, meisterlik varas, kaubanduse- ja turujumal, näitas hingedele teed allilma. Ares (Mars) Sõjajumal, Zeusi ja Hera poeg, kes mõlemad teda põlgasid, verejanuline, surelike kehastatud needus, aga ka argpüks. Lind raisakull. Hephaistos (Vulcanus) Tulejumal, kes on üheltpoolt Zeusi ja Hera poeg, teisalt aga ainult Hera poeg. Hephaistos oli ainukesena inetu, lombakas. Oli ka sepatööjumal. Tema abikaasaks on Aphrodite. H on lahke ja rahuarmastav jumal. Hestia (Vesta) Zeusi õde, neitsilik jumal, kodukoldejumalanna. Igal linnal oli Hestiale pühendatud avalik kolle. PILET NR 2 ALLMAAILMA KIRJELDUS Surnute riiki valitses Hades koos oma naise Persephonega
karistamata tagasi ja viis ta laevale. Kuid torm suunas nad hoopis Egiptusse. Alles seitsme aasta pärast pääsesid nad Spartasse tagasi. Väga halvasti läks Menelaose vennal Agamemnonil. Need kaks venda olid abielus kahe õega: Agamemnoni naine Klytaimestra oli ilusa Helena kaksikõde. (Mõlema naise ema oli kurikuulus Leda, kes oli luigeks moondunud Zeusist ilmale toonud kaksikud pojad.) Klytaimestra ei suutnud mehele andestada tütre Iphigineia ohverdamist Aulises. Naine tappis Agamemnoni, kui mees koju jõudes vannis kümbles. G. Romano Raffaeli eskiisi järgi. Borgo Nuovo tulekahju (Aeneas põgenemas Troojast). Fresko. Vatikani loss. Trooja kangelane AINEIAS 1 (roomlaste Aeneas [ääneas]) pääses põlevast Troojast tänu Aphroditele, kes oli sangari lihane ema. Kui Trooja kreeklaste kätte langes, juhatas jumalanna pojale ohutu paiga, mille kaudu põlevast linnast põgeneda
naistest väljagi). Phaidra aga armus temasse. Selle olukorra põhjustaja oli Aphrodite, sest tahtis Hippolytost karistada. Phaidra tahtis end tappa, ja P vana hoidja läks Hippolytose juurde rääkima. Kuid Hippolytos ei kuulanud eidekest. H lahkus ning Phaidra oli end tapnud. Samal hetkel tuli koju Theseus, kes koju oli jõudnud. Phaidra oli jätnud T’le kirja, kus süüdistab oma surmas H’d. Isa needis poega, saatis maapakku. Kui H kaarikuga kodust põgenes, kerkis merest koletis ja tema hobused hakkasid lõhkuma, nii et H sai sumavalt vigastada. Artemis aga läks Theseusele tõtt rääkima ning veel enne H surma andis kõik andeks. T arvas, et tema tappis oma poja, kuid tegelikult oli asjas süüdi Aphrodite. Theseus suri kuningas Lykomedese käe läbi teadmata põhjustel. Theseus oli ateenlaste seas tähtis mees ning nood ehitasid talle suure hauakambri. 15.pilet HERAKLES H oli kreeklaste suurim kangelane (v.a ateenlased, neil oli Theseus)
Phaidra aga armus temasse. Selle olukorra põhjustaja oli Aphrodite, sest tahtis Hippolytost karistada. Phaidra tahtis end tappa, ja P vana hoidja läks Hippolytose juurde rääkima. Kuid Hippolytos ei kuulanud eidekest. H lahkus ning Phaidra oli end tapnud. Samal hetkel tuli koju Theseus, kes koju oli jõudnud. Phaidra oli jätnud T'le kirja, kus süüdistab oma surmas H'd. Isa needis poega, saatis maapakku. Kui H kaarikuga kodust põgenes, kerkis merest koletis ja tema hobused hakkasid lõhkuma, nii et H sai sumavalt vigastada. Artemis aga läks Theseusele tõtt rääkima ning veel enne H surma andis kõik andeks. T arvas, et tema tappis oma poja, kuid tegelikult oli asjas süüdi Aphrodite. Theseus suri kuningas Lykomedese käe läbi teadmata põhjustel. Theseus oli ateenlaste seas tähtis mees ning nood ehitasid talle suure hauakambri. 15.pilet HERAKLES H oli kreeklaste suurim kangelane (v.a ateenlased, neil oli Theseus)
Seal hakkasid nad karistuseks vedama vett aukudega anumatesse. 3. Homerose „Odüsseia“ „Odüsseia“ on Odysseuse lugu teest Troojast koju. Kuna kreeklaste käitumine Troojas vihastas jumalad välja, saatsid nad kreeklastele tormi. Enamus Agamemnoni laevu hukkus, väejuht ise pääses koju, Menelaos ja Helena sattusid Egiptusesse, ja Odysseuse kodutee kestis 10 aastat. Eeposes on kolm liini: Olümpos, Odysseuse teekond ja kodune elu. Kodus arvab Penelope, et ta mees on kadunud ja tänu sellele on tal palju kosilasi, kes kõik tahavad saada kodusaare Ithaka valitsejaks. Odysseuse poeg on valitsemiseks veel liiga noor ja teda ei võta veel keegi tõsiselt. Penelope hoiab kosilasi eemal ettekäändega, et ta koob äiale surilina, kuid tegelikult arutab päeval kootu öösel üles. Jumalad, välja arvatud Poseidon, on 10 aasta jooksul leebunud ja saadavad Hermese nümf Kalypso juurde, kelle
5. Eestlaste eepose ülesehitusest ja valmimisest. Valmimisest: 19. sajandi alguse rahvusliku liikumise tõusulainel leidsid rahvavalgustajad, et Eesti maarahva rahvuslikku eneseteadvust aitaks turgutada teiste rahvastega võrdväärne kangelaseepos. 1839 tegi F.R Faehlmann Õpetatud Eesti Seltsis ettekande Kalevipoja- muistenditest. Rahvasuust pärinevad proosavormis hiiumuistendid pidid saama kangelasloo peamiseks aineks. Faehlmanni töö jäi pooleli suure töökoormuse ja kehva tervise tõttu. Pärast Faehlmanni surma 1850 jätkas tööd eeposega F.R Kreutzwald. Kreutzwald kogus lisamaterjali ja asus "Kalevipoja" lugusid esialgu proosavormis kirja panema. Hiljem otsustas ta aga regivärsilise vormi kasuks. "Kalevipoja" 12 loost koosnev algredaktsioon (tuntud ka kui "Alg-Kalevipoeg") valmis 1853 ja seltsis esitatud parandus- ja täiendusettepanekute põhjal muudeti käsikirja. Kreutzwald kirjutas juurde kaheksa lugu ja muutis eepose algusosa
siis venitas ta külalist. Seda voodit nimetatigi "Prokrustese sängiks". Theseus tappis Prokrustese, langetades ta tema oma voodisse, mis osutus talle liiga lühikeseks. Theseuse peamine vägitegu oli oma maa vabastamine raskest ja hirmsast andamist, mis tuli saata Kreeta kuningale Minosele. Iga üheksa aasta järel saadeti Minosele seitse neidu ja seitse noormeest, kelle ta andis süüa Minotaurosele. See oli inimkeha ja härja peaga koletis, kes elas labürindis. Selle vägitöö raskus ei seisnud mitte niivõrd selles, et surmata hirmus koletis, kuivõrd selles, et pärast labürindist välja pääseda. Kuid Minose tütar Ariadne armus Theseusesse ja andis talle niidikera. Theseus sidus niidi sissekäigu juurde, tungis labürinti, surmas Minotaurose ja leidis seejärel niidi abil väljapääsu labürindist. Sõites sellele vägiteole ütles Theseus isale, et kui kõik lõpeb õnnelikult, siis tõstab ta laevale valged purjed
9 Eduard Vilde "Mäeküla piimamees" TEOSE ANALÜÜS 10 Tervikmulje, mis mulle sellest teosest jäi, ei ole eriti hea. Siiski kuulub raamat eesti kirjandusklassika hulka ning seda loetakse kindlasti ka aastakümnete pärast. Kirjandusvooluks oli realism, teos valmis aastal 1916 ning ta kuulub Vilde hilisemasse loominguperioodi. Autor on sündinud 1865.a Virumaal, hariduse sai ta Tallinnas ning ka populaarsus tuli mehele väga noorelt. Märkimisväärne on veel see, et Vilde oli Eesti esimene elukutseline kirjanik. Teos räägib autori jaoks kaasaegsest ajast, mil talurahvast valitsesid veel mõisnikud. Materjal on pärit igapäevasest maaelust Eestis. Jutt käib ühe perekonna lagunemisest mõisniku süü läbi. Probleemideks on taluinimese rikastumine, võimalused, eetika, abielu ja armastuse keerukus, naise õigused ning liiga hiline kahetsus.
teeks ka sirelipõõsas pildi, kus ta otsib seitsme kroonlehega õit - ka emast tehti pilt kapsaid kastmas - ema pakkus, et tütar läheks koos isaga mootorrattaga sõitma, millest tüdruk õhinasse sattus ja kannatamatuks muutus, isa aga venitas end sättides ja kui lõpuks nad koos mootorratta poole minema hakkasid, meenus isale, et unustas uuri maha ning selleta ta lahkuma nõus ei olnud, tütar kaotas nüüdseks lootuse, et nad üldse sõitma lähevad - mootorratas oli Liisu juures, sest nende endi hoovis oleks ratas porisse kinni jäänud, Liisut pidas peretütar oma sõbraks ja jutustas temaga isa tulekuni, rääkis, et neil on nüüd raadio, Liisu poeg Ilmar oli samuti hoovipeal, kellega tütrele vaielda meeldis - peagi saabus ka isa, Liisu uuris temalt, et ega sõjaväelaseid näha polnud suurel teel, isa eitas.
skandinaavia saagades kui kui ka Euraasia rahvapärimustes. Lugulaulu ajalooline taust on aastad 512-520. "Beowulfi" vanim tuntud versioon ja säilinud käsikiri pärineb 10. sajandist ning on muinas-ingliskeelne. See arvatakse olevat koopia 8. sajandil kirjutatud algupärandist. Lugulaul sisaldab 3182 värssi, jaotub kahte ossa ja räägib götalaste kuninga Beowulfi seiklustest. Esimeses osas surmab Beowulf taanlaste kuningat Hrothgari kiusanud koletis Grendeli ja selle ema. Teises osas aga hukkub kangelane 50 aastat hiljem lohega võideldes ja selle tappes. Tegelasi on Beowulfis väga palju ja nad põhinevad päris inimestele, kes sellel ajal elasid, kui ka mütoloogilistele olenditele nagu draakonid. Peategelane Beowulf - Lõuna-Rootsi geatide hõimu vägilane ja hilisem kuningas. Ta tõttab appi taanlaste kuningale Hrothgarile, kelle maad hoiab oma rüüsteretkede hirmus veealune koletis Grendel. Ta on väga vapper
„Ahjualune“ räägibki heasüdamlikust mõisakokast, kes ahjualuse palvele toitu maitsta vastu tuleb ning ise seetõttu kannatab, kuid hiljem heldelt tasutud saab. Sarnane tegelane on olemas ka teiste rahvaste rahvaluules. Vaeslaps ja talutütar „Vaeslapsja talutütar“ on lugu sellest, kuidas vanapagan läheb oma kolmele pojale pruute otsima. Kui vaeslaps pääseb hiire õpetustega vanapagana pojale mehele minemisest, siis ahne talutütar oma rumalusega peab seda tegema. Imelik peegel Imemuinasjutus kutsub vana kuningas oma kolm poega enda juurde, et enne surma pärija määrata. Kes isale nooreks tegeva imepeegli koju toob, pärib kuningariigi. Noorem vend käis läbi kolm vana õekest, kes kõik talle teed juhatasid ja ta lõpuks kulli seljas saarele lendas ja
2. 2. laul Telemachos külastab Pylost ja Spartat 5. laul Kalypso lubab Odysseusel minna, Odysseus satub merehätta 6. laul Odysseus kohtub Scheria saarel faiaakide kuninga tütre Nausikaaga 7.-8. laul Odysseus faiaakide juures Alkinoose lossis. Demodokos laulab Trooja vallutamisest. 9. laul Odysseus teeb faiaakidele teatavaks oma isiku ja jutustab seiklustest Lootosesööjad, kükloopidesaar. Seiklused kükloop Polyphemose koopas ning sealt põgenemine. Kükloobi needus. 10. laul Odysseus saab tuulte valitsejalt Aioselt pärituule, kuid meeste uudishimu ei lase tal Ithakale jõuda. Laistrügoonid ja Odysseouse laevastiku hukkumine. Viibimine nõid Kirke saarel. 11. laul Odysseuse käik Hadesesse, kohtumine Teiresiase varjuga 12. laul Sireenid. Skylla ja Charybdis. Päikesejumala karjad. Torm ja lavahukk. 13.laul Faiaagid viivad Odysseuse Ithakale 14. 17. laul Odysseus teeb seakarjus Eumaiosele ja pojale Telemachosele oma
et kirjanik püüab meile öelda inimene juhindub eelkõige enda ahnusest ja soovidest, kõige tähtsam on, et saaks ise lahedasti ära elatud, teistest hoolimata. Surma temaatika on samuti käsitlust leidnud. Hukkuvad kubjas Hans ja nõid Minna. Aga see teema ei ole esmatähtis. Rõhutatud on ikka elulisi teemasid armastus, ahnus ja omakasupüüdlikkus, soov alati teisest parem olla, ükskõik mis vahenditega. ,,Rehepapi" saamislugu: Lapsepõlves meeldis mulle väga muinasjutte lugeda. Torkas silma, et Eesti muinasjuttudes puuduvad kuningad, rüütlid, lohed ja kangelased, kõik on pisike ja 11 madal, aetakse väikest asja. Kui Lääne-Euroopa saatan on vägev ja võimas põrguvalitseja, siis Eesti vanapagan on teadupoolest talupoeg, keda saab tihti tüssata ja kui vaja, siis malakaga peksta. Lääne-Euroopa Libahunt on kohutav põrgujõud, aga
Glaukos oli kalamees, kes pärast võlutud rohu söömist tundis tungi merre joosta. Merejumalad võtsid ta hästi vastu ja muutsid ta kalasabaga jumalaks. Nümf Skylla pidas saba kummaliseks ja põgenes Glaukose eest. Glaukos avaldas armastust, aga Skylla põgenes. Nii läks Glaukos Kirke juurde abi paluma. Kirke armus Glaukosesse, aga Glaukos armastas vaid Skyllat. Kirke sai Skylla peale vihaseks, raputas sinna, kus ta suples võlurohtu ja muutis ta koletiseks. Kuna koletis oli osa temast, ei saanud ta põgeneda. Ta jäi seisma kalju külge, hävitades kõike, mis ta haardeulatusse sattus. Temast sai oht ka meresõitjatele nagu Aeneas, Odysseus ja Iason. Ühele naisele, Metrale, oli antud võtta ükskõik mille kuju. Ta kasutas seda võimet vaid selleks, et saada toitu oma näljasele isale, Erysicthonile. Mehel oli jultumust raiuda maha kõrgeim puu Demeteri hiies. Mehe sulased kohkusid käsu peale ja keeldusid, nii et Erysicthon otsustas seda ise teha
Ta lihtsalt ei mõistnud, miks temal hästi ei võiks minna. Kui loo alguses Aliidet sõda absoluutselt ei huvitanud, siis hiljem hakkas ta kõike ümbritsevat hoolikalt kuulama, sest Hans oli palunud tal Inglit valvata. Aliide oli see, kes ei näidanud oma nõrkusi välja, vaid püüdis igal hetkel tugevana näida. Paraku see alati ei õnnestunud. Kuna vallalisi naisi vaadati tol ajal imelikult, siis läks Aliide naiseks mehele, keda ta ei armastanud. Tema valituks ostus Martin Truu, kes oli NSVLi ajal tähtis tegelane. Tänu Martinile sai Aliide jääda kodumaale, vastasel juhul oleks teda koos Ingeli ja Lindaga küüditatud. Kuigi Aliide teadis täpselt, millal tema õde ja õetütar ära viiakse, ei maininud ta seda neile kunagi, sest talle oli oluline see, et tema saab paigale jääda. Ta oli väga isekas inimene. Kui Zara tema juurde tuli, siis oli ta sisimas kohati õnnelik, sest Zara huvitus
,,Odüsseia" "Odüsseia" on Homerosele omistatav vanakreeka eepos, milles kirjeldatakse Odysseuse eksirännakuid pärast Trooja sõda. Teos on sündinud umbes 650 aastat eKr. "Odüsseia" on järg "Iliasele". "Odüsseia" jaguneb 24 lauluks Sisukokkuvõte: Eepos algab jumalate koosoleku kirjeldusega Olümposel Jumalad saadavad Hermese käskjalana nümf Kalypso juurde, käsuga vabastada tema juures viibiv Odysseus. Samal ajal vaevleb Odysseuse naine Penelope kodusaarel Ithakal tema kätt paluvate kosilaste käes, kuna 20. aastat eemalviibivat Odysseust peetakse hukkunuks. Odysseuse poeg Telemachos otsustab isa otsinguil purjetada Pylosele ja Spartasse. Sparta kuningalt Menelaoselt saab ta andmeid oma isa kohta. Kalypso juurest lahkunud Odysseus satub pärast merehädas olekut faiaakide saarele. Saare kuningas Alkinoos võtab Odysseuse lahkelt vastu, pidusöömingul jutustab viimane oma seiklustest pärast Trooja vallutamist. Ta on
Arvamus tekitas vastukaja USAs, hipiliikumise ajal muidugi muutusid tema raamatud popiks (teised raamatud räägivad ka seksuaalteemadel). Põhiliselt kasutatakse ikkagi info edastamiseks sõnu. Vis antr on paljudes kohtades kasutusel mitte ainult akadeemiliselt/teadustes on laialivalguv ja interdistsiplinaarne. Määratlemine on keeruline. Antr on väga sõnakeskne, tavaliselt tehakse raamatud/artiklid, tekst on abstraktne, seal saab spekuleerida, tulla välja teooriatega. Foto ja film on konkreetsed (spetsiifilised), see ei ole abstraktne, vaid reaalne elu ja konkreetne ajahetk. Kuigi see tuleb samuti tõlkida tekstiks. Klassikaliselt kuuluvad filmid, aga ka koduvideod jm tarbefilmid. Algelt mõeldi visuaalse antropoloogia all filmi eksootilistest rahvastest. Fotograafia osakaal oli algselt minimaalne. Paljud olid uurimusfilmid, nt uuriti näoilmeid või kuidas inimesed kasutavad ruumi jne. Visual Anthropology räägitakse
Puht juhuslikult põrkub Graeber kokku oma kunagise klassiõe Elisabethiga. Neiu isa on sunnitöölaagris ning seetõttu elab Elisabeth koos ülifasistlikust äraandjast proua Lieseriga, kelle pärast nii mõnigi kord sekeldusi tuleb. Noorte vahel tärkab armastus. Just see armastus annabki teose süngele atmosfäärile ereda päikese. Keset sõjakoledusi püüavad armunud hakkama saada. Ernst õpetab Elisabethile sõjast eemalevaatamist, Elisabeth aga mehele empaatiat ning tunnete avaldamist. Kuid elu on karm: neil on vaid kaks nädalat, et olla koos, siis peab Ernst tagasi Venemaale sõitma. Neid kahte nädalat elavad Ernst ja Elisabeth kui kahte aastat. Iga päeva elatakse rikkalikult, kui viimast päeva: käiakse peenes restoranis einestamas, igal õhtul juuakse elu terviseks. Nad abielluvad (osalt armastuse, osalt olude sunnil, kuna Ernst ei saanud muidu täieõiguslikult Elisabethi juures olla ning Elisabeth sai
,,Lähme siit, Jerome." ,,Ei!" ,,Sa oled samasugune kui tema." Leegid olid sulgenud laste ja püssiga aadli tee, sulgumas ringiga viimase ümber. ,,Veel pole hilja, ma võin ta päästa." ,,See on ema eest." Elisa vaatas tähelepanelikult tema kaamet nägu, leeke peegeldavaid klaasistunud silmi ta ei leidnud neis kaastunnet, mitte killukestki. ,,Sa oskad vihata." Poiss pööras pead ja naeratas. ,,Nüüd olen ka mina koletis." Ja ta viskas põleva oksa, mida seni kramplikult käes hoidnud oli, mehe poole. Too viskus meeleheitlikult, kui mõni haavatud loom oma puuris, ja otsis olematut väljapääsu. ,,Lähme?" Nad pöörasid ringi ja hakkasid jooksma. Peagi lükkas Elisa end õhku ja jäi maast meetri kõrgusele lendama ta oli väsinud, kuid nii liikus siiski kiiremini kui jalgsi. Looklev rada tundus igavene, kuni nad lõpuks metsatukani jõudsid: see oli Adelais' maavalduste lõpp.
,,Odüsseia" "Odüsseia" on Homerosele omistatav vanakreeka eepos, milles kirjeldatakse Odysseuse eksirännakuid pärast Trooja sõda. Teos on sündinud umbes 650 aastat eKr. "Odüsseia" on järg "Iliasele". "Odüsseia" jaguneb 24 lauluks Sisukokkuvõte: Eepos algab jumalate koosoleku kirjeldusega Olümposel Jumalad saadavad Hermese käskjalana nümf Kalypso juurde, käsuga vabastada tema juures viibiv Odysseus. Samal ajal vaevleb Odysseuse naine Penelope kodusaarel Ithakal tema kätt paluvate kosilaste käes, kuna 20. aastat eemalviibivat Odysseust peetakse hukkunuks. Odysseuse poeg Telemachos otsustab isa otsinguil purjetada Pylosele ja Spartasse. Sparta kuningalt Menelaoselt saab ta andmeid oma isa kohta. Kalypso juurest lahkunud Odysseus satub pärast merehädas olekut faiaakide saarele. Saare kuningas Alkinoos võtab Odysseuse lahkelt vastu, pidusöömingul jutustab viimane oma seiklustest pärast Trooja vallutamist
jõuda. Kõik on jälle hästi. ”Odüsseia” Trooja on vallutatud ja kreeklased asuvad koduteele. Menelaos naaseb koju, Agamemnon jõuab koju, aga Odysseus läheb koju 10 aastat. 3 Eepos algab jumalate koosoleku kirjeldusega Olümposel. Jumalad saadavad Hermese käskjalana nümf Kalypso juurde, käsuga vabastada tema juures viibiv Odysseus. Samal ajal vaevleb Odysseuse naine Penelope kodusaarel Ithakal tema kätt paluvate kosilaste käes, kuna palju aastaid eemalviibivat Odysseust peetakse hukkunuks. Odysseuse poeg Telemachos otsustab isa otsinguil purjetada Pylosele ja Spartasse. Sparta kuningalt Menelaoselt saab ta andmeid oma isa kohta. Kalypso juurest lahkunud Odysseus satub pärast merehädas olekut faiaakide saarele. Saare kuningas Alkinoos võtab Odysseuse lahkelt vastu, pidusöömingul jutustab viimane oma seiklustest pärast Trooja vallutamist.
See on üks teine Ann! Kas üks Eesti teismeliste viimase kümnendi armastatumaid raamatutegelasi mitte ei sure koos selle filmiga? küsib kirjanik Aidi Vallik, kelle originaalstsenaariumi Peeter Sauter ja Rainer Sarnet parema tulemuse huvides ümber kirjutasid. Aidi Vallik, kas olete Anni-filmiga rahul? Selles filmis on palju ilusat ja head, Rainer Sarnet on minu meelest äärmiselt huvitava mõttemaailma ja kauni käekirjaga kunstnikunatuur. Nii on see film minu jaoks visuaalselt vägagi nauditav. Ka töö näitlejatega on olnud suurepärane. Noorukesed Ragne Veensalu ja Lenna Kuurmaa on oma rollides imetlusväärsed, eriti Ragne demonstreerib väga ilusat, tundlikku mängu. Kui saatus annab, tahaksin talle kunagi mõne rolli kirjutada. Seda enam, et «Hingede»-filmis ei avaldu Anni karakter üldse sellisena, nagu ta raamatutes «Kuidas elad, Ann?» ja «Mis teha, Ann?» kujutatud oli, nii nagu ma seda kunagi kavandasin ja konstrueerisin
Romaani tegevustik toimub möödunud sajandi lõpuaastail. Üheks peategelaseks on raskustes vireleva mõisa omanik Ulrich von Kremer. Mees on juba aastates, omamoodi elus pettunud. Pärit perekonnast, kus ettevõtlikkust ning auahnust vähevõitu, kus valitseb minnalaskmismeeleolu. Mõisnik on senini poissmees, sest saatus pole teda kokku viinud sobiliku partneriga, kellega tõesti tahaks abielluda. Samuti on vallalised tema vend ning 3 õde. Mõisaehitus on pooleli ning on seda juba aastaid olnud, lootust olude paranemiseks pole. Ometi annab mõisa sissetulek piisavalt äraelamiseks ning on kadestamisobjektiks meestele, kellel enda ja pere äratoitmisega tõsiseid raskusi on. Ühel päeval tuli von Kremeri üksluisesse ellu mõte. Talle hakkas meeldima leskmees Tõnu Prillupi uus naine. Südametunnistus küll ütles, et pole kena teise mehe naist himustada, aga saamahimu ajas oma jonni.
suurema osa). Talle vaidles vastu aga Nitzsche. Mõlemal mehel oli oma koolkond, toetajad. Selleks ajaks oli uuritud juba muid rahvalaulikuid. Selgus, et on veel pikemaid eeposeid peast osatud. Väidetavalt oli Homeros ühe osa oma elust pime. Kindlat sünnilinna ei teata (7 linna väidavad, et just seal sündis). Eeposte eellugu: Zeus ei tohi last saada imekauni nümfi Thetisega. Zeus paneb Thetise mehele pulmapidu kuninglik. Kutsutakse kõik, va tülijumalanna Eris. Too solvus ja otsustas kätte maksta. Viskab kuldse õuna pulmakülaliste sekka. Õunal oli kiri "Kõige kaunimale". Kolm kõige kaunimat olid Hera (abielu), Athena (tarkuse), Aphrodite (ilu, armastus), kohtunikuks kutsuti Paris (Trooja kuningapoeg). Jumalannad pakkusid seda, mis said. Hera võimu, Athena kangelase kuulsust/tarkust, Aphrodite ilusaimat naist. Paris annab õuna Aphroditele. Maailma ilusaim naine
Puudub üksmeel selle definitsioonis, kuna fantaasiakirj. ebaühtlane kirjandusvaldkond. Esimeseks peeti ,,Alice Imedemaal” I. Carrolli. Kitsamalt legendaarsel või mütoloogilisel ainestikul põhinevad teosed. Seostub rohkem minevikuga kui tulevikuga. gradatsioon- ehk astendus, intriigi arengu järk- järguline intensiivistamine, pinevuse astmeline tõus. Levinud muinasjuttudes ja ballaadides. kunstmuinasjutt- ehk autorimuinasjutt. Muinasjutt, mis on loodud kindla autori poolt. (Alice) koomiks- teksti ja pilti ühendav narratiiv, mis koosneb järjestikustest omavahel süžeeliselt seotud pildiridadest, mis on varustatud mullidesse paigutatud tekstiga. Peamiselt ajalehtedes, aga on ka raamatuid. (Miki Hiir, Tom ja Jerry). lasteentsüklopeedia- lühikese ja informatiivse tekstiga ning võimalikult natuurilähedaste piltidega teos, mille pearõhk sageli illustratsioonidel.
- Krõõt kartis Andrese reaktsiooni, kui mees näeb, et sündis taas tüdruk mitte poiss, nuttis - Krõõdale ei tulnud enam rasketel hetkedel isakodu meelde, vaid Vargamäel läbielatud sündmused, meenutab kuidas Andres temaga esimest korda kurjustas, kui ta rukist pidi enne vihmasadu sisse tooma, kuid laotud koorem oli lohakas, kui varem oli naine kuskil peidus või ema kirstul nutnud, siis nüüd nuttis ta igal pool - Andrese koju saabudes teatas Krõõt mehele järjekordse tütre sünnist, Andres lohutas naist ja ütles, et ära nuta, mis sinna parata - Pearul olid esimesed 2 pojad ja alles kolmas oli tütar, Andres oleks ka nii soovinud, lohutas end sellega, et nad on Krõõdaga alles noored ja küll jõuavad poegi ka saada - Andrese meelest kisub üks töö teise enda järele, otsa ei saa see kunagi - Andres kade Pearu peale, et tal aega kõrtsis käia ja elu nautida, samal ajal kui Andres peab end lolliks rügama tööga
Mees ei teadnud selle koha ostes tema tõelist väärtust, vaid tegi kohe plaane et mida selle kohaga võiks peale hakata- üks asi, mida ta plaanis oli teha soos põld, mis vilja kannaks. Ta tahtis sealt kraavi jõkke suunata. Räägiti veel muudest asjadest maal. Andres sai aru et Madis arvab et ta on nõrguke, selle peale pakkus ta välja et nad katsuks rammu- nii hakkasidki nad kive loopima. Kohe algul taipas Madis et peremees on ikka täitsa tugev, nii jäigi ta mehele alla. III Algas raske töö- jällegi ringi vaadates nägi mees et ta plaanidest pole kasu- tuleb tegutsema hakata- hooned olid risakil ja laokil. Toa ümbrus oli lage, pihlakas kasvas õueväravas ja vilets kask kambri otsas tappude kõrval. Kündmisel pani ta ette noore mära, kelle peale ta lõpuks end välja vihastas ja leidis et too on kasutu, põld oli kive täis. Veehäda oli selles et pinnas ei kandnud igal pool loomi ja nad vajusid sisse.
soodes ja vees. Mees ei teadnud selle koha ostes tema tõelist väärtust, vaid tegi kohe plaane et mida selle kohaga võiks peale hakata- üks asi, mida ta plaanis oli teha soos põld, mis vilja kannaks. Ta tahtis sealt kraavi jõkke suunata. Räägiti veel muudest asjadest maal. Andres sai aru et Madis arvab et ta on nõrguke, selle peale pakkus ta välja et nad katsuks rammu- nii hakkasidki nad kive loopima. Kohe algul taipas Madis et peremees on ikka täitsa tugev, nii jäigi ta mehele alla. III Algas raske töö Jällegi ringi vaadates nägi mees et ta plaanidest pole kasu- tuleb tegutsema hakata- hooned olid risakil ja laokil. Toa ümbrus oli lage, pihlakas kasvas õueväravas ja vilets kask kambri otsas tappude kõrval. Kündmisel pani ta ette noore mära, kelle peale ta lõpuks end välja vihastas ja leidis et too on kasutu, põld oli kive täis. Veehäda oli selles et pinnas ei kandnud igal pool loomi ja nad vajusid sisse.
rahapesuni vanglaülema jaoks. Loos on raske tabada, et see oleks üldse Kingi poolt kirjutatud: ei ole tema tavalisi tegelasi ega nende käitumismaneeri. Kuid üks koht reedab siiski, et tegu on tõelise kuninga teosega. Teose lõpus, kus Red läheb oma sõbrale antud lubadust täitma, on kirjeltatud heinapõldu ja peidetud varandust. See on täiesti Stephen Kingile omase stiiliga kirjutatud. Samas kui see lugu ei ole Kingi tavalises stiilis, on ta Kingi jaoks väga tähtis. Lootuse teema ja see, kuidas Andy saab oma probleemist jagu, on tihedalt seotud Kingi enesega. Seal on paralleel Kingi eluga. Täpselt nagu Andy visati ohtlikku olukorda ja ta põgenes ning hiljem elas oma reeglite järgi, pidi ka Stephen nooruses palju rändama ja kolima ning hiljem, kui ta "põgenes", hakkas ka tema oma reeglite järgi elama. Stephen Kingi teosed on nii muljetavaldavad sellepärast, et ta kasutab oma kogemusi ja vaatlusi päriselust ja asetab nad oma unikaalsetesse teostesse
"Medaljoni" (Ene Sepp) peategelane Heidi hakkas koolist puuduma, kui oli läinud lahku oma pikaajalisest poiss-sõbrast Reimost ning kohtas uut poissi, Tanelit, kes oli mässumeelne ja käis tihti pidudel. Kuna Heidi hakkas koos uue poiss-sõbraga pidudel kaasas käima, halvenesid suhted emaga, kes sellist käitumist ei talunud. Pinged emaga läksid nii tugevaks, et Heidi jooksis tihti kodust minema ja koolis käia ta enam ei tahtnud. Hiljem, kui tüdruk rasedaks jäi, jättis ta kooli täiesti pooleli. ""[...] Ütle mulle, Heidi, miks sa koolist ära tulid? Sa oleksid ju võinud hoolimata rasedusest oma õpinguid jätkata." "Ma tean... Aga ma ei suutnud," vastas Heidi mõningase piinlikkustundega. Tegelikult oleks ta suutnud, kui oleks väga tahtnud. Aga ta ei tahtnud" (E.Sepp, Medaljon, lk 189). Kuna Heidi ei saanud oma klassikaaslastega läbi, siis võis põhjus ka selles olla, et ta ei suutnud klassikaaslaste ees ennast kehtestada ja valis kergema tee, loobudes koolis käimisest.
,,Kuritöö ja karistus" - inimhinge peegeldus või lihtsalt igav ila? Tegevus toimub juulist sügiseni.Vaene juuratudeng tapab vastiku vanamuti ja tema rõveda õe, varastab nende raha ja väärtesemed, aga ei tunne sellest rõõmu, läheb hulluks ja lõpuks mõistetakse ta üle kohut ja määratakse sunnitööle kuid teda ei morjendanud sunnitöölise halb toiut, paljakspöetud pea ja riideräbalad ümberpöördult ta tundis rõõmu töö üle: tööl kehaliselt surmani väsides oli ta kindel, et on teeninud endale mõne tunni rahulikku und. Ja mis tähendas temale toit vedel kapsasupp prussakatega! Üliõpilaspõlves ei olnud tal sageli sedagi! Välimus ja nigel elu ei alandanud teda, hoopis halb enesetunne, riivatud väärikus. Sunnitöö ei ole tema karistus, hoopis süümepiinad on. Tegelased: Rodion R. Raskolnikov juuratudeng, õnnetu, depressiivne, vaene ja võib öelda irratsionaalne, raamatu alguses ta läheb ja ostab oma viimaste kopikate eest saia ja õ
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
