usaldavad täielikult kõiki LOCKE'I EESMÄRKIDE PÜSTITAMISE TEOORIA Selgus Ülesande Väljakutse keerukus Eesmärgi püstituse põhimõtte d Tagasiside Panustamine DREXLERI/SIBBETI MEESKONNA SOORITUSE MUDEL TUCKMANI RÜHMA ARENGUETAPPIDE MUDEL 1. staadium. Moodustamine 2. staadium. Tormlemine 3. staadium. Normimine 4. staadium. Sooritamine 5. staadium. Laialiminek WHEELANI RÜHMA ARENGU INTEGREERITUD MUDEL Lapsepõlv-sõltuvad liidri korraldustest ja toetusest, kardetakse kõrvale jääda Noorukiiga-liidri roll kahtluse all, tekivad väiksemad rühmitused sarnaste väärtustega Täiskasvanuiga-liidrid ja rollid paika pandud, koostöö algus
1. NSVL ja Eesti NSV: 1) kõrgeim võimuorgan 2) kõrgeim valitsusorgan 3) poliitiline partei, kelle võim oli üle kõige 4) repressiivorgan 2. NSVL tippjuhid (parteiliidrid) 1922 1991. 3. Suveräänse Venemaa (NSVL-st lahku löönud ) I president. 4. Eesti NSV Kommunistliku Partei tippjuhid 1940 1990. 5. NSVL 1) poliitiline kord 2) riigikorralduslik vorm 3) majandussüsteem 4) inimõiguste olukord 6. Milliseid erinevusi võib välja tuua erinevate NSVL arenguetappide vahel? 7. Eesti NSV arengu iseloomulikke jooni. 8. Milline oli NSVL välispoliitiline kurss külma sõja ajal? 9. Milliseid olulisi muutusi tõi kaasa Mihhail Gorbatsovi võimuletulek? 10. Miks lagunes NSVL, miks varises kokku kogu sotsialistlik maailmasüsteem? 11. Millal: 1) tuli NSVL s võimule Mihhail Gorbatsov 2) Millal loobus võimust presidendina Boriss Jeltsin 3) algas Eestis ,,fosforiidisõda" 4) toimus laulev revolutsioon
3. KREEKA KEEL 3.1 Uus kreeka keel Praegusel uuskreeka keelel oli kaks kirjakeeleteisendit: ametlikus asjaajamises ja teaduslikus kirjanduses kasutatav katharevusa, mis matkib vanakreeka keelt, ja ilukirjanduseski kasutatav rahvakeel dimotiki. Alates 1974. aastast on ametlikult kasutusel üksnes dimotiki. 3.2 Vana kreeka keel Vanakreeka keel on keel, mida kasutati Kreekas ja kreeka kultuuri mõjualal antiigi perioodil. Vanakreeka keel jaguneb arenguetappide järgi mükeene, klassikaliseks ja hellenistlikuks. Peamised vanakreeka murderühmad olid Joonia-Atika, Arkaadia-Küprose, Loode-Kreeka, Aioolia ja Dooria. 5 4. KOKKUVÕTTE Armeenia keel on väga levinud keel üle maailma ja seda sellepärast, et ta on ka suhteliselt vana keel. Kahjuks kasutatakse praegu uut armeenia kirjakeelt, sest vana tähestik kadus kasutusest
(3/3p) *) Parem tööjaotus rakusiseselt. *) Lihtsa pooldumise asemel tuli mitoos. *) Kujunes välja ka meioos ning suguline paljunemine. *) Eukarüootide teke võimaldas välja kujuneda ka hulkraksetel. -) Milliseid üldisi järeldusi võib teha arengust Maal? (3/3p) *) Elusorganismid said alguse lihtsa ehituse ja struktuuriga elusolenditest. *) Aja jooksul on organismide ehitus järjest keerukamaks muutunud ja täiustunud. *) Palju liigid on välja surnud. *) Arenguetappide vahel on esinenud ka vaheetappe. -) Mis on looduslik valik ja milline on selle vajalikkus. (3/3p) *) Looduslik valik on ebavõrdne paljunemisvõime ning ellujäämine, mis on tingitud nii isendi individuaalsetest iseärasustest kui ka piiravatest keskkonnatingimustest. Oluline on see seetõttu, et puhastab loodust nõrgematest isenditest, sest vaid tugevamad jäävad ellu. -) Selgita endosümbioosi hüpoteesi? (3/3p) *) Endsümbioosi hüpoteesi järgi liitusid ??????
Kreeka keelt peab oma emakeeleks 15 miljonit inimest ning võõrkeelena valdab seda keelt umbes 3-5 miljonit inimest. Kreeka on üks enimkülastatav riik maailmas ning seetõttu on tõlkimine nii kreeka keelde kui ka kreeka keelest vägagi aktuaalne. Kreeka keel jaguneb kaheks, vanakreeka ja uuskreeka keeleks. Vanakreeka keel on keel, mida kasutati Kreekas ja kreeka kultuuri mõjualal antiigi perioodil. Vanakreeka keel jaguneb arenguetappide järgi mükeene, klassikaliseks ja hellenistlikuks. Peamised vanakreeka murderühmad olid Joonia-Atika, Arkaadia-Küprose, Loode-Kreeka, Aioolia ja Dooria. Praegusel uuskreeka keelel oli kaks kirjakeeleteisendit: ametlikus asjaajamises ja teaduslikus kirjanduses kasutatav katharevusa, mis matkib vanakreeka keelt, ja ilukirjanduseski kasutatav rahvakeel dimotiki. Alates 1974. aastast on ametlikult kasutusel üksnes dimotiki. KOKKUVÕTE
Sellisele järeldusele jõuti 1990.aastate alguses. Nõukogude impeeriumi kokkuvarisemisega kadus möödanikku ideoloogiline kontroll teaduse sisu üle ning avanesid piirid suhtluseks välismaailmaga. Hakati esitama küsimusi nagu millised olid asustusüksused muististe taga, millised olid sotsiaalsed, majanduslikud jms suhted/seosed asustusüksuste vahel ning kuidas need kujunesid ja arenesid, millised olid seosed eriaegsete asustusvõrkude ja kultuurmaastiku arenguetappide vahel, milline oli ühiskonna sotsiaalne struktuur ja territoriaalne käitumine. Teoreetilises plaanis kujunes järgneva asustusarheoloogilise uurimistöö läbiviimisel oluliseks kõnealuse distsipliini sisuline määratlus, mis lähtus 1990. alguses Skandinaaviale iseloomulikust asustusarheoloogiast (bebyggelsearkeologi) ja Suurbritannias viljeletud maastikuarheoloogiast (landscape archaeology). Vastavalt sellele pidi asustusarheoloogia uurima muistse asustuse
d) on inimestel rohkem põhjusi säästmiseks; e) tõuseb üldine hinnatase vähemalt 50% aastas; f) viib selline inflatsioon riigi rahasüsteemi korrastumiseni. 21. Kui laenuandjad hindavad inflatsiooni kõrgemaks kui laenu saajad, on muudel võrdsetel tingimustel: a) a) laenunõudlus väiksem; b) laenunõudlus suurem; c) ei mõjuta laenunõudlust, sest kui keegi laenu ei taha siis pole võimalik ka anda. 22. Indekseerimine on: a) majanduse erinevate arenguetappide nummerdamine; b) hinnaindeksi regulaarne kasutamine sissetulekute, b) sissetulekute maksude ja muude väljaminekute korrigeerimiseks; korrigeerimiseks; c)8 hinnaindeksi kasutamine hindade reguleerimiseks. Lembit Viilup PhD IT Kolledz 23. Deflatsiooni tulemuseks on: a) üldise heaolu tõus tänu hindade langusele; b) likviidsuse b) likviidsusekriis, kriis,sest sestinimestel
Lawrence Kohlberg jätkas Piaget uuringut ja lõi oma moraalse arengu teooria. Sarnaselt Piaget'le väitis Kohlberg, et laste käitumise aluseks on moraalne põhjendamine. Arengutasemeid ei saa vahele jätta ning ühel arengutaseme olevad lapsed käituvad ühesugusel viisil. Erinevatel arenguetappidel lahendavad lapsed ka probleeme erinevalt. Referaadis uuritakse millised on need arenguastmed mille laps läbib erinevates arenguperioodides Piaget ja Kohlbergi teooriate järgi. Mis on nende arenguetappide iseärasused, sarnasused, erinevused? Mis juhtub kui arenguetapi läbimine hälbib või läbitakse tavapäraselt? Millised moraalsed järeldused võib teha erinevatel arenguetappidel laste kohta? 3 1. Jean Piaget ja Lawrence Kohlbergi teooriad Jean Piaget (9. august 1896 16. september 1980) oli sveitsi psühholoog. Olles uurinud lapsi, jõudis Piaget järelduseni, et loogiline mõtlemine areneb aeglaselt. Piaget väitis, et
sugulusega, juhusliku kokkulangevuse ja laenamisega. Kõikidest või peaaegu kõikidest keeltest leiduvad omadused on absoluutsed universaalid. Keelestruktuuri kirjeldatakse grammatika kaudu. Grammatikad erinevad nii teadusliku lähenemise kui otstarbe poolest. Teaduslikud grammatikad on deskriptiivsed, laiale üldsusele ja eriti koolidele suunatud grammatikad on aga preskriptiivsed. Keel(t)e ajaloolist arengut ja varasemat ajalugu uurib diakrooniline keeleteadus. Varasemate arenguetappide rekonstrueerimisega tegeles võrdlev-ajalooline meetod. Mittesugulaskeelte võrdlusega tegelebkontrastiivne keeleteadus; selle saavutusi rakendatakse teise keele õppes ja keelepedagoogikas. Keele funktsioneerimist suhtluses uurib pragmaatika. Keele ja üksikisiku mõtlemise seost, samuti lapse keelelist arengut ning kõnepatoloogiat uurib psühholingvistika. Euroopalik keeleteaduse traditsiooni aluseks on antiikaja filosoofia. Eeldati, et keele ja mõtlemine on seotud
1. Indekseerimine on: a. hinnaindeksi regulaarne kasutamine sissetulekute, maksude ja muude väljaminekute korrigeerimiseks b. majanduse erinevate arenguetappide nummerdamine c. majandusarengu prognoosimine indeksiteooria alusel d. hinnaindeksi kasutamine hindade reguleerimiseks 2 . Keynesi tarbimisfunktsiooni puhul on: a. marginaalne tarbimiskalduvuse parameeter suurem kui keskmine tarbimiskalduvus b. keskmine tarbimiskalduvus suurem kui marginaalne tarbimiskalduvuse parameeter c. keskmine tarbimiskalduvus sama suur kui marginaalne tarbimiskalduvuse parameeter d. kasulik üldse tarbimisest eemale hoida 3
ka ilma suure suvepäikeseta. Ja-sas! kasutatakse üldise tervitusena ja ka hüvastijätu viisakusena Kalimera! Tere hommikust! Tere päevast! Kalispera! Tere õhtust! Kalinihta! Head ööd! Efharisto! Tänan! Parakalo! Palun! Signomi! Vabandage! Vanakreeka keel Vanakreeka keel on keel, mida kasutati Kreekas ja kreeka kultuuri mõjualal antiigi perioodil. Vanakreeka keel jaguneb arenguetappide järgi mükeene, klassikaliseks ja hellenistlikuks. Peamised vanakreeka murderühmad olid Joonia-Atika, Arkaadia-Küprose, Loode-Kreeka, Aioolia ja Dooria. Kreeka tähestik Kreeka tähestiku suur- ja väiketähed on esimeses ja teises reas. Kolmandas reas on toodud uuskreeka nimede kirjutamisel kasutatav 1987. aastal kehtestatud kreeka omaladina tähestik. Rohkete erandite tõttu kreeka nimede kirjutamisel ei saa seda tabelit kasutada kreeka nimede latiniseerimiseks. Kreeka keele panus
mõistab, et N: tass on selleks, et sellest juua, tol , et istuda. Laps hakkab kaa matkima täiskasvanu lihtsamaid tegevusi annab süüa oma emale, kammib ema juukseid jne. Esialgsed mängusüseed on seotud koduga. Lapsel peavad olema teadmised ja kogemused, siis ta mängib. Sümbolmängul on 4 komponenti *suhete loomine teist emängijatega- e. detsentreerimine. *kombinatsioonide järjestamine sekventeerimine *esemete asenadamine *fantaasia olukordade loomine. Nicolichi arenguetappide jaotus 1. sümbolieelne etapp ( 1 e.a. lõpust alates) 2. enesele suunatud etapp ( alates 12/13 kuust) 3. teistele suunatud etapp (alat. 15/18 kuust) 4. kombineeritud sümbolimäng (16/20 kuust) 5. kavandatud sümbolimäng (alates 18/24 kuust.) 17.Rollimängu elemendid ja tähtsus eelkoolieas. Rollimängu iseloomustab laste suur väljenduslikkus ja emotsionaalsus ning asendus ja kujuteldavate esemete ja tegevuste kasutamine. Kolmanda eluaasta teisel poolel hakkab
astet ja siduda neid protsesse intertekstilise ja interdiskursiivse ruumiga tänapäeva kultuuris" (Torop&Sütiste 2007: 558561). ,,Tänases tõlketeaduses lähenevad semiootikale mõned tendentsid, mille tunnuseks on tõlketegevuse sidumine kultuuriuurimisega (cultural studies) või kogu tõlketeaduse asetamine kultuurikontaktide uurimise konteksti interkultuurilise distsipliinina (intercultural studies). Selline perspektiiv jätab pitseri ka uuema tõlketeaduse arenguetappide eristamisele. Esmalt tuuakse esile polüsüsteemide teooria mõju, eritletakse tõlkediskursusi ja otsitakse tõlkele kohta vastuvõtva kultuuri diskursuste hierarhias. Teisel etapil tuuakse esile tõlkija ja teksti sõltuvus konkreetsest situatsioonist 2 ja tekstiga manipuleerimise viisist. Kolmandale etapile on iseloomulik poststruktualistlik
käigus, selleks on 3 varianti: 1) individuaalne – laps õpib teatud kultuurilisi teadmisi ilma õpetamata 2) sotsiaalne – laps kaasatakse kultuurilisse tegevusse 3) kultuuriline – seletamine, teatud nähtuste selgitamine, sest neid pole niisama lihtne omandada Reaalne kultuur – kuidas asjad on Ideaalne kultuur – mingid normid, kuidas asjad peaksid olema TEOORIAD *Kultuuri evolutsionism – st kõik kultuurid arenevad läbi arenguetappide (metslus – barbaarsus – tsivilisatsioon), eeldab, et kõik maailma rahvad läbivad sama unlineaarse tee. Edward Tylor – tõi selle idee üle Darwinilt, leiab, et ''alamad'' kultuurid iseseisvalt edasi ei jõua, arenenud maad peavad neid aitama, sealhulgas koloniseerima Lewis Henry Morgan – teine idee edasiarendaja Franz Boas – historism e ajaloolis-kriitiline koolkond e partikularism e Franz Boase koolkond. Evolutsionismi vastu võitlemine, selget teooriat endal ei olnud
amet naisterahvale. Hea kütina hoolitses ta noorloomade eest; tema oli ka neitsiliku nooruse kaitsja kõikjal.(Hamilton 1975:25) Ta küttis iga päev kaarikus, mida vedasid kuldsete sarvedega isahirved, oli ka loomade käskijanna. Koduloomi hooletusse jättes solvasid lihtsurelikud jumalatari. Artemis nautis ka tantsimist ja laulmist ning nümfide seltskonda. Ta valvas laste sünnitamise, kasvamise ning naise peamiste arenguetappide, samuti meeste täiskasvanukssaamise riituste üle. Ta tõi jõukust ja pikka iga lihtsurelikele, keda soosis, ent neile, kes talle meelehärmi valmistasid, langesid osaks haigus ja halb õnn.(Chaline 2005:38) Ometi esineb temagi puhul mütoloogiale omane vasturääkivus: ta ei lase kreeklaste laevastikku Trooja alla sõita enne, kui talle ohverdatakse neitsi. Ka mitmes teises loos esineb Artemis metsiku kättemaksjana. Teisest küljest aga, kui mõni naine suri kiiresti ja
Reaalne on see, kui ise räägime, osaleme. 2. loeng AJALUGU Antiikajal 3 põhjust rahvastevahelisele erinemisele: 1) erinevad arengutasemed 2) erinevad mõjutused 3) geograafiline keskkond Etnoloogia ja antropoloogia on kujunenud 19. saj seoses esimese kultuuriteooria arenemisega. Kultuuriteooria loodi evolutsiooniteooria eeskujul. Erinevate rahvaste uurimisse tõi evolutsiooni idee E. Tylor aastal 18__ kõik rahvad arenevad läbi erinevate arenguetappide (metslus barbaarsus tsivilisatsioon). Unilineaarsus kõik rahvad arenevad sama teed pidi, kuid on jõudnud erinevale maale. Tylor tõi kriteeriumite süsteemi, mille järgi rahvaid liigitada: · tööstuse (eriti metallitööstuse olemasolu) · põllumajandus · arhitektuur · teaduse levik · moraal · religioon eriline rõhk materiaalse arengu esindamisel
teisene sektor tegeleb toorainet töötlevate harudega( energeetika, metallurgia, masinatööstus, keemiatööstus, toiduaine- ja kergetööstus) 3.Tertsiaarsektor e. kolmandane sektor ühiskonda teenendavad ja tootjat tarbijaga siduvad tegevused (teenindus, haridus, tervishoid, riigivalitsemine ja organisatsioonide juhtimine). Hõive selles sektoris on oluline riigi arengutaseme näitaja. Arenenud maades töötab selles sektoris üle 70% tööjõust. (vaata ühiskonna arenguetappide põhtunnuseid infoühiskonnas on teenindus põhilline ) 4. Kvaternaarsektor e. neljandane sektor majandustegevuse moodsaim osa(infotehnoloogia, uurimis- ja arendustegevus, teaduslik nõustamine). Iseloomulik eriti infoühiskonnale (postindustriaalne ühiskond) 6 2.2 Iseloomusta ja võrdle riikide arengutaset statistiliste näitajate põhjal. SKT põhjal on a) rikkad (USA, Kanada, Norra, Saudi Araabia)
lõpp-punkti nendes arengumudelites, fookuse piiratusest. Kolmandaks, kultuurilised eelarvamused, mis tähistava neid mudeleid, on identifitseeritud teoreetiliselt ja empiiriliselt. Neljandaks, teiste kujutamisviiside võimalustele on pööratud liiga vähe tähelepanu mõnedes pildilise kujutamise vormides (nt Duncum, 1986; Golomb 1994; Kindler & Darras, 1997b; 1998; Korzenik, 1995; Wolf, 1994; Wolf & Perry , 1998). Traditsiooniliste arenguetappide kriitikud väidavad, et alternatiivsed selgitused on vajalikud, võtmaks arvesse pildiliste süsteemide valikut, mida lapsed hakkavad varakult arendama ja siduda uurimistöid põhjustega, miks valitakse konkreetseid pildilisi lahendusi. On märgitud, et isegi väga väikesed lapsed omavad enda käsutuses enam kui ühte pildisüsteem ja nad valivad nende seast sobiva, mis vastab oma funktsioonilt nende kujutamise kavatustele ja eesmärkidele(Bremmer & Moore, 1984)
terapeutiliseks suhteks: see on usalduslik ja austav suhe nõustaja ja tema poole pöördunud inimese vahel. Pikapeale on tingimusteta positiivne suhtumine saanud nõustamise esmaseks normiks ja nõudeks. 10. Nõustamispsühholoogia koolkonnad ja nende põhimõtted. Psühhoanalüüs: Sigmund Freud; Jung, Adler, Sullivan, Horney, Fromm, Rank, Erikson. Terve isiksuse areng baseerub edukal psühhoseksuaalse arengu staadiumite läbimisel. Psühhopatoloogia on teatud arenguetappide (oraalne, falliline jne) ebaadekvaatne läbimine. Ärevust põhjustab konflikt Id'i ja Superego vahel. Tee probleemide lahendamiseni peitub teadvustamata materjali läbitöötamisel. Eesmärk: muuta teadvustamatu teadvustatuks; põhiliste iseloomuomaduste ja isiksuse restruktureerimine varjatud konfliktide läbitöötamise abil. Terapeutiline suhe: rõhutatakse terapeudi anonüümsust, et klient saaks projitseerida oma tunded terapeudile
Humanistlik Käsitlus Kunstiteraapiates Josef E. Garai Humanistlik käsitlus kunstiteraapiatest eeldab postulaati oletustele, mis on vastavuses põhilistele filosoofilistele uskumustele ja väljakujunenud humanismi praktikatele. Selline postulaat on selgelt välja toodud Charlotte Bühleri poolt (1971) ja kõlab järgmiselt: (1) Inimest tuleb vaadelda tervikuna. (2) Inimese elu tuleb vaadelda tervikuna, st võtta arvesse arenguetappide kõik faasid sünnist surmani. (3) Individuatsioon ja enese täiustamine on olulisemad kui ümbritsevaga kohanemine ja pinge puudus, sest nad aitavad tagada elu mõtestatust ja tugevdada identiteeti. (4) Elus on kolm põhilist tungi: naudinguvajadus, mida iseloomustab isiklik rahuldus seksist, armastusest ja ego tunnustusest; vajadus kuuluda kuhugi ja leida turvalisustunne läbi enese mugavdumisega ühiskonnas ja vajadus loomingulistele saavutustele. (5) Igal inimsele on tugev
ning tegevust, tajub enda ja ümbritseva maailma suhteid, lahendab eluprobleeme. Olulisemad isiksuse kognitiivse stiili mõõtmed on sõltuvus väljast, korraarmastus, otsinguulatus, nivelleerimistendents,kahemõttelisuse taluvus. 4. Humanistlikud ja fenomenoloogilised teooriad.Humasnistliku koolkonna esindajad rõhutavad isiksuse unikaalsust ja arenemisvõimelisust. Toetakse ja suunatakse isiksuse arengu eneseaktualisatsioonile ja –teostusele läbi mitmete arenguetappide. Indiviid areneb madalamate vajaduste rahuldamiselt kõrgematele, kuni tippelamuseni välja. Psühholoogide, vanemte ja õpetajate roll on kaasa aidata kõigis meis peituva potentsiaali parimale realiseerimisele. Keskel kohal on ümbritsevate inimeste suhtumise kaudu kujunev suhtumine enesse ja isiku elukäiku determineeriv enesekonsteptsioon. Isiksuseomaduste mõõtmine Intelligentsustestid Vaimsed võimed väljenduvad mõtlemis- ja arutlemiskoskuses, mäletamisvõimes,
Planeerija eeskuju Poliitik grupi sümbol Ekspert grupiliikme isikliku vastutuse asendaja grupi esindaja ideoloog suhete juht ja kontrollija isa sümbol tunnustuse ja karistuse jagaja päästerõngas (piksevarras) 8.4 Mis liiki eestvedajat eeldatakse erinevate organisatsiooni arenguetappide juures - asutamine, varajane areng, kasv, kestmine, langus, lõpetamine? Põhjenda! Asutamine- tsempion, innovaator; varajane areng- tank elluviija; kasv - kestmine- majapidaja, lepitaja; langus, lõpetamine- Lemon-squeezer- võtab kõik, mis võtta annab. 8.5 Milles seisneb Maslow motivatsiooniteooria? Maslow motivatsiooniteooria järgi on inimesel viis vajaduste taset: 1) füsioloogilised vajadused, 2) turvalisus ja kaitstus, 3) kuuluvus, 4) tunnustus, 5) eneseteostus
arenguga ja ealise arenguga inimesel. Näiteks kui inimene saavutab kontralateraalse ehk diagonaalse tunnetuse kehas on ta jõudnud ahvi tasemele primaatide arengutsüklis. Kui meil on maas lamades selge kuidas segamatult ja kiirelt avarduda ja kokku tõmbuda vastaskäsi vastasjalg meetodil, siis on samal ajal inimahv ära õppinud tõmbamise meetodi kasutades selleks sõrmedest tulenevat haaret. Teooria rajaneb seega kõigi tsüklite läbimisel ja arenguetappide läbimisel, kasvades välja tantsija kehani, kui kõrgema kehalise tunnetuskvaliteedi saavutanud inimeseni. Kui nüüd lineaarsus ning darvinistlik ettemääratus süsteemist välja jätta on võimalik ilmselt kogeda ka individuaalset kehamõtlemist ja mõtestada protsesse ümber. Kuidas on see kõik integreeritud tantsija vigastusse? Tekib üsna utoopiline kujutelm enda vigastatud kehaosa tervendamisest läbi mõtlemise, millel pruugib olla bioloogiline alus.
lahendab eluprobleeme. Olulisemad mõõtmed on sõltuvus väljast, korraarmastus, otsinguulatus, nivelleerimistendents (kas kaldutakse otsima sarnasust või rõhutama erinevust), kahemõttelisuse taluvus. Humanistlikud ja fenomenoloogilised teooriad. C.Roger, A.Maslow rõhutavad isiksuse unikaalsust ja arenemisvõimelisust. Toetatakse ja suunatakse isiksuse arengut eneseaktualisatsioonile ja teostusele läbi mitmete arenguetappide. Indiviid areneb madalamate vajaduste rahuldamiselt kõrgematele, kui tippelamuseni välja. Kesksel kohal on ümbritsevate inimeste suhtumise kaudu kujunev suhtumine enesesse ja isku elukäiku determineeriv enesekonseptsioon. Olulised on empaatia, kõrvalseisjate toetus, tegude heakskiit. Intelligentsustestid ühe populaarse ütluse järgi on intelligentsus tegelikult kohanemisvõime uudsetes oludes. Testide pioneeriks on A.Binet. IQ intelligentsus kvootsient.
ja maailma suhteid, lahendab eluprobleeme. Olulisemad mõõtmed on sõltuvus väljast, korraarmastus, otsinguulatus, nivelleerimistendents (kas kaldutakse otsima sarnasust või rõhutama erinevust), kahemõttelisuse taluvus. Humanistlikud ja fenomenoloogilised teooriad. C.Roger, A.Maslow rõhutavad isiksuse unikaalsust ja arenemisvõimelisust. Toetatakse ja suunatakse isiksuse arengut eneseaktualisatsioonile ja teostusele läbi mitmete arenguetappide. Indiviid areneb madalamate vajaduste rahuldamiselt kõrgematele, kui tippelamuseni välja. Kesksel kohal on ümbritsevate inimeste suhtumise kaudu kujunev suhtumine enesesse ja isku elukäiku 35 determineeriv enesekonseptsioon. Olulised on empaatia, kõrvalseisjate toetus, tegude heakskiit. Intelligentsustestid ühe populaarse ütluse järgi on intelligentsus tegelikult kohanemisvõime uudsetes oludes. Testide pioneeriks on A.Binet.
suurettevõtete domineerimine põllumajandustootmises ja väikeste kadu Tsükli ja laineteooria: Toote elutsükli teooria, Kasumitsükli teooria,Turismi sihtkoha arengu teooria. Neid kõiki on põhimõtteliselt võimalik iseloomustada samasuguse joonisega. 1.tutvustus/ avastus/ null kasumit 2. kasvu periood/ tarbimise suurenemine/suur kasum populaarsuse kasv 3. laineharja tipp ehk populaarsuse tipp /normaalne kasum 4. populaarsuse/tarbimise langus/ kasumi langus . Porteri riikide arenguetappide rada: Faktortingimuste põhine (loodusressursid, odav tööjõud, tagada makrostabiilsus ja edasise arengueeldused) Investeeringute põhine (investeeringud infrastruktuuri ja sisseostetavasse tehnoloogiasse, allhanketööd) Innovatsioonipõhine (investeerimine tootearengusse, tootekonkurents, teadmusmahukas tootmine, investeering inimesse koolituse kaudu jne) Rikkusepõhine (kapitalimahukas tootmine,sotsiaalne heaolu, riskide mittevõtmine) Võrgustikud ja sotsiaalne kapital:
sajandi II poolel. Esimene koolkond oli evolutsionism, evolutsinistlik kultuuri käsitlus. Elus maailm areneb evolutsioonilise teel. Põhiteesid esitasid Charles Darwin ja inglise filosoof Herbert Spencer. Antropoloogilisse ja etnoloogilisse kultuuriuurimisse tõi selle idee üle Eduard Tylor (1832 1917). Teine suur selle idee edasiarendaja 5 Lewis Henry Morgan (1818 1881). Idee sisuks on, et kõik kultuurid arenevad läbi teatud arenguetappide. Need on: Metslus barbaarsus- tsivilisatsioon. Sellele vastavad teatud religiooni, poliitilise süsteemi arenguastmed jne. Põhiline on, et on teatud arengusüsteem. Oluline on et see kultuuri arengusüsteem on universaalne, kõik maailma rahvad läbivad ühe ja sama arengu idee, kõik ei jõua vb lõpuni. Seda evolutsionismi iseloomustab: Kultuuride unilineaarne areng on ainult üks arengutee kõikidele rahvastele.
kuni see laheneb või pinge väheneb sel määral, et grupi töö tõhusus pole enam häiritud. Meeskonnas tehakse perioodiliselt tööst ülevaateid, et grupi liikmed saaksid tagasisidet sooritusest, seda soodustavatest ja takis- tavatest teguritest ning omavahelistest suhetest. Eksisteerib arusaam, et arvamuste erimeelsusi võib avameelselt väljendada. Meeskond ei nõua kitsarinnalist konformismi. Meeskonda kui täiustumist käsitledes on asjakohane arenguetappide eristamine. Meeskonna kujunemise etapid väljendavad üksteisele järgneivaid tegevusi, mida on vaja teha tasakaalustatud rollidega meeskonna kujundamiseks. Meeskonna kujundamise etapid vi on esitatud ORGANISATSIOONI KÄITUMINE. M. VADI 45 tabelis 6, milles on näidatud millise etapil üks või teine roll on teistest pisut tähtsam. Tabel 6. Meeskonna kujunemise etapid Etapp Tegevuse sisu Fookusrollid
d) on inimestel rohkem põhjusi säästmiseks; e) tõuseb üldine hinnatase vähemalt 50% aastas; f) viib selline inflatsioon riigi rahasüsteemi korrastumiseni. 21. Kui laenuandjad hindavad inflatsiooni kõrgemaks kui laenu saajad, on muudel võrdsetel tingimustel: a) a) laenunõudlus väiksem; b) laenunõudlus suurem; c) ei mõjuta laenunõudlust, sest kui keegi laenu ei taha siis pole võimalik ka anda. 22. Indekseerimine on: a) majanduse erinevate arenguetappide nummerdamine; b) hinnaindeksi regulaarne kasutamine sissetulekute, maksude ja muude väljaminekute b) korrigeerimiseks; korrigeerimiseks; c) hinnaindeksi kasutamine hindade reguleerimiseks. 23. Deflatsiooni tulemuseks on: a) üldise heaolu tõus tänu hindade langusele; b) likviidsuse b) likviidsusekriis, kriis,sest sestinimestel inimestelpuudub puudubvõlgade
Superego liidab 22 isiku alateadvuse sotsiaalselt heakskiidetavasse vormi mida "võib" ja "mida ei või". Psühhoanalüütikud (eriti just Freud ja tema kaaslased) pidasid väga oluliseks lapsepõlve ja sel ajal kogetud tundeid. Olulisemaks liikumapanevaks jõuks pidas Freud alateadlikke tunge (olulisem neist libido ehk seksuaaltung). Freudi teooria kohadelt arenevad laps ja täiskasvanu ebaühtlaselt läbi psühhoseksuaalse arenguetappide. See toimub astmelise tõusu põhimõtte ja pöörates tähelepanu erinevatele Lapse psühhoseksuaalse naudinguallikatele kehas – suu, pärak, genitaalid. arengu etapid Läbi erinevate etappide toimub alati lapse küpsemine ja liikumine leidmaks oma kohta. Freudi järgi on arenguetapid järgmised: Oraalne periood (018 kuud)
1. MATERJALIDE TÄHTSUS 1.1. Sissejuhatus Materjalide tähtsus meie igapäevases elus on suurem. kui me seda tavaliselt tunnetame. Meie igapäevane elu ja töökeskond, transport ja riietus, sidevahendid ja käitumine - kõik need on suuremal või vähemal määral mõjutatud materjalidest, nende kvaliteedist ja hinnast. Ajalooliselt on ühiskonna arengu astet alati seotud ühiskonna liikmete võimega toota ja kasutada materjale. Materjalidest tulenevad ka varajase inimühiskonna arenguetappide nimetused - kiviaeg, rauaaeg, pronksi aeg, (polümeeride ajastu, mikroelektroonika ajastu). Oma varajases arengus omas inimkond juurdepääsu vaid piiratud hulgale looduslikele materjalidele: (kivi, savi, nahk....). Enda arengu uude faasi jõudis inimkond kui loodi tehnikad, mis võimaldasid toota materjale, mis olid enda omadustelt paremad kui looduslikud: näit. portselan, mitmed metallid. Järgnevalt leiti, et materjalide omadusi saab
polnud kõrgharidust. Mille poolest tema teooria nii kuulus on? Erikson erinevalt paljudest teistest rõhutab oma isiksusekäsitluses seda, et isiksus areneb elu lõpuni. Teistes teooriates jääb mulje, et see areneb noorena ja lapsena. Erikson väidab, et inimene areneb praktiliselt elu lõpuni. Ta jagab inimese elu erinevatesse perioodidesse. Kokku on tal 8 arenguperioodi. Inimestel tuleb ületada teatud sarnaseid kriise. Kõikide nende arenguetappide keskmes on mingi kindel kriis, millega inimene puutub kokku. Tal tuleb vastuseid leida ja see ületada. Iga kriisiga kaasneb ka kaks märksõna (positiivse lahendi väljund ja negatiivse lahendi väljund). Kahjuks on niimoodi, et enamus juhtudel, kui on negatiivne lahendus, siis need mõjud kanduvad paratamatult järgmistesse arengufaasidesse kaasa. Erinevalt Freudist kannab ta sellised Freudi puhul puhtbioloogilised dententsid üle sotsiaalsele keskkonnale (kasvatusele, suhetele jms)
annaabi.ee 
