avardab oluliselt meie silmaringi ja nagu Rein Veidemann ütles: ,,See on dialoog iseendaga ja selle dialoogi läbi oma mina ehitamine." Mida rohkem teoseid me oleme lugenud, seda paremini me ennast tundma õpime. Õpilaste elust ei puudu ka õpikud ja teatmeteosed, mis on väga oluline osa hariduse kujundamisel. Õpetajad võivad küll tunnis palju ära rääkida, kuid nad ei suuda kunagi meile edasi anda seda, mis raamatutes kirjas on. Me õpime sõnavara, areneme ja kujundame oma tulevikku tänu infole, mille saame õpikutest. Lugemismoodused võivad läbi aegade muutuda, kuid raamatute väärtus ei muutu, teoseid hinnatakse ja peetakse au sees alati. Rein Veidemann on öelnud, et tõeline kirjandus kõnetab lugejat põlvkonnavahetusest sõltumata. Tõeline kirjandus elab korraga oma ajas ja igavikus.
Mis paneb areneme arengupsüholoogia Arengupsüholoogia on ajaga läbi teinud väga suured arengud, eriti just tööstusrevolutsiooni aegadel, kui mõisteti hariduse suurt vajadust, kuna oli vaja juurde inimesi, kellel on vähemalt esmane haridus. Samuti on see olnud tihedalt seotud olnud näiteks Darwini puhul evolutsiooni teooriatega, mis pani suure aluse üldiste arengute uurimisele. Läbi aegade on olnud sellel teemal väga palju erinevaid suunasid ja ideid, sõltuvalt ajast ja koolkonnast, mis kõik ei ole just hiljem kõige õigemateks osutunud, näiteks John Watsoni väga kindel veendumus selles, et kõikidel lastel on täpselt samad eeldused saada spetsialistideks, sõltumata absaluutselt pärilikkusest ja laste vaimsetest võimetest. Tänapäeval on aga just paljud teooriad, testid ja ja muud hindamise kritiseeriumid tulnud välja 20. sajandi alguses ilmunud artiklite ja teooriate põhjal. Üks põhilisemaid alusepanijaid oli sellega Alfred Binet. 1905 a...
Võib olla nii, et vanaemal on mingi väga tõsine haigus, näiteks langetõbi või muud sellist. Siis emal ei ole seda haigust, kuid see haigus võib olla pärinenud lapsele. Ja sääraseid juhuseid on palju. Suurem osa inimese elukäigust määrab siiski keskkond. Inimesed sünnivad enamvähem võrdsete võimalustega, aga keskkond kuhu me sünnime, paneb paika piirid. Piirid, milleks me võimelised oleme, kui palju me seal areneme ja kui suur on meie tutvusringkond. Ma arvan siiski, et tänapäeva ühiskonnas on elusaatuse määramisel suur roll juhusel, enam ei olenegi nii palju keskkonnast ja pärilikkusest. Koostaja: Helen Pihlak Klass: 10.
on vähe ja ega need vene suitsud nii halvad kah pole, et tõmmata ei kõlba. Ida-Virumaa on kui kaht kultuuri ühendav koridor Soome lahe ja Peipsi järve vahel. Oled Eestimaal, kuid mida lähemale Narvale, seda vähem kuuled oma emakeelt. Olen elanud terve oma elu ida-virumaal ja mulle meeldib siin. Räägitakse küll et meid tuleks okastraadiga ülejäänud eestist eraldada aga asi ei ole nii hull, me areneme ja kasvame. Ida-Virumaal on tulevikku . Robert Kuusemets Ida-Virumaa on kui kaht kultuuri ühendav koridor Soome lahe ja Peipsi järve vahel. Oled Eestimaal, kuid mida lähemale Narvale, seda vähem kuuled oma emakeelt. Oleme põlevkivi kaevandamise keskmes ja tööstuste mis seda puudutavad , varsti loodetakse et
VÄÄRTUSED MIDA HINDAME Lugupeetud õpetaja ja kursusekaaslased! Täna räägin teile tähtsast teemast nagu on seda väärtused. Nii minul, kui Teil on teatud väärtushinnangud. Need on väljakujunenud aastate jooksul ja sõltuvad palju meie kasvatusest, elukogemustest, keskkonnast, kus viibime, ühiskonna survest jne. Me areneme erinevas tempos, meie õppetunnid siin elus on erinevad ja sellest lähtuvalt ei saa ega peagi olema need väärtushinnangud kõigil sarnased. Kes väärtustab materiaalseid väärtuseid, kes vaimseid kogemusi, kes haridust, kes sootuks vabadust. Meile on õpetatud, et oma esivanemaid tuleb austada. Olen sellega täiesti nõus. Kuidas aga suhtuda sellesse inimesesse, kes on kasvanud perekonnas, kus helluse asemel sai osaks füüsiline vägivald, kus mõistmise asemel mõisteti hukka
Meie loodud on Skype ning E- riigindus on enamustest riikidest mitmeid samme kõrgemal. Võrreldes mitmete teiste riikidega, on meil tasuta kõrgharidus neile, kes soovivad õppida. Koolid pakuvad eestlastele palju võimalusi ning on ka kindlasti suurte saavutustega. Näiteks Tartu Ülikool saatis 2013. aastal kosmosesse oma ehitatud satelliidi. Eestis on kõrgelt arenenud kaitsevägi ning kuulub alates 2004. aastast NATO-sse. Me teeme koostööd teiste NATO-riikidega ning areneme läbi selle pidevalt. Kuna meid on vähe, on suurem võimalus inimesi ühtsena hoida, hea näide selleks on üldlaulupidu. See on aeg, mil eestlased hoiavad üksteiselt käest kinni ning hinges hardus tunne. Lisaks on meilsuurepärased lauljad, kes esindavad riiki ka mujal maailmas: Evert And The Two Dragons, Kerly Kõiv jne… Ka sport iseloomustab eestlasi. Siia võiks näiteks tuua Gerd Kanteri, kellel on ette näidata mitmeid häid saavutusi kettaheites ning Erki Nool
Arvatakse, miks Venemaa sedasi käitub, et ta soovib eelmisel sajandil eksisteerivat Nõukogudeliitu taastada. Nõukogudeliit ei ole aga Eestile hästi mõjunud, kuna see pidurdas meie riigi arengut ligi 50 aastat. Eesti rahvas ei taha jääle kellegi koosseisu kuuluda, kuna me oleme üle 600 aasta olnud pärisorjuse küüsis. Tänapäeva Eesti on üpris tore koht elamiseks tänu meie e-süsteemile, kaunile loodusele ja meid kaitsvale väele. Eesti riigi tulevik on helge, kuna me areneme paljudes suundades, olles ise tibatilluke riik selles suures maailmas. Mart Vaino
eri rahvaste vahel, kuna inimesed ei mõista üksteise tavasid, kombeid ja tõekspidamisi. Inimestel on erinevad elunormid ning lisaks sellele võivad tulla ka rassilised ja majanduslikud probleemid ja vastuolud. Multikultuursusel on nii häid kui ka halbu külgi. Ega pole halba ilma heata ja vastupidi. Igaühel on oma arvamus ja mõni leiab mõnest asjas rohkem halba ja mõnes asjas rohkem halba. Mina näen multikultuursuses rohkem häid asju. Tänu sellele me areneme. Ja kui ma arvangi, et multikultuursus on halb asi siis seda ei saa kuidagi peatada. Ei saa ju riigile kõrget müüri ümber ehitada ja teisest rahvusest inimesi välja visata enda riigist.
Euroopa 2020 ja “Eesti 2020” konkurentsivõime kava Arutlus Euroopa 2020 on strateegia, mis muudab meie majanduskasvu paremuse poole 10 aasta jooksul, luues selleks paremad tingimused. Selleks, et hinnata Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide suunas liikumist, on kogu Euroopa Liidu jaoks kokku lepitud 5 peamist eesmärki. Eesmärgid on omavahel seotud ja tugevdavad üksteist vastastikku. Mina võrdlen neist kolme eesmärki ”Eesti 2020” konkurentsivõime kavaga. Esimene Euroopa 2020. aasta eesmärk on, et 20-64-aastastest elanikest töötab 75%. Eesti eesmärk on aga 2020. aastaks saavutada tööhõive määr 76%. 2012. aastaks jõudis tööhõive määr juba 71,1% tasemele. Eesmärgi saavutamiseks tuleb jätkata ja edasi arendada senist poliitikat töötajate oskuste taseme tõstmiseks ja tööjõu pakkumist suurendada. Minu arvates on see protsent saavutatav, sest peale kriisiaastaid ta...
Inimolemus, tõde ja vabadus Inimesed on siia ilma loodud justkui puhtale lehele ning igaüks meist alustab ise oma teekonda elus, arenedes selle jooksul. Elu on täis tõuse ja mõõne, me areneme läbi raskuste ja katsumuste. Väga palju on arutatud inimolemuse, tõe ja vabaduse teemal, kõigile neile mõistetele puudub kindel definitsiooni ning kõigil inimestel on nendest omamoodi arusaam. Inimolemuse mõistet on peaaegu et võimatu üheselt mõista, see on siiani üks suur mõistatus. Usun, et inimolemust saab kõrvutada inimese sisemise olekuga, mis väljendub meie käitumises ja emotsioonides. Inimesi on oma hingelt ning olemuselt väga erinevaid, et kellegi
taskutelefone, et viimased võimalikult suured infokandjad oleksid ning järjest enam funktsioone omaksid. Tekkinud on puutetundliku ekraaniga, playeri funktsioone ja Interneti võimalusi omavad mobiilid. Kõik vaid selle nimel, et inimestel kergem elu oleks. Igasugused suhtlusvahendid on tänaseks leidnud suurt rakendust. Elu täieneb pidevalt ja seda paremuse ning täiuslikkuse suunas. Oleme jõudsalt arenenud ja võin väita, et areneme edasigi, sest kõik vajab pidevat täiendamist. Kindlasti leiutatakse uusi tehnika imesid, milleta meil on peagi keeruline hakkama saada. Masinate kõrval ei tohi aga unustada, et oleme inimesed, kel on kindlad väärtused, mida on inetu müüa. Egotsentrilisusega ei saavute me muud, kui enese heaolu, aga endast kaugemale vaadates, näeme, et meie taga on kogu Eesti riik. Tuleb säilitada kaine mõistus.
Tegutsetakse, loomaks midagi ühiselt, arendatakse kodukoha elu, nauditakse saavutatut või mõeldakse, kuidas midagi veel paremini teha. Samuti uuritakse, kes meie kaasmaakondlastest on midagi märkimisväärset teinud ning jagatakse tunnustust. Nagu näiteks 19.10 "Vooremaa" kajastas Jõgeva Ühisgümnaasiumi õpetaja Helle Roobi valimist Jõgevamaa aasta õppijaks. Tunnustuse jagamine on vajalik, et tekiksid eeskujud ning et ka teistel kasvaks tahtmine midagi ise korda saata. Nii areneme kõik. Igal endast lugupidaval maakonnal, või miks mitte ka vallal, on oma kohalik ajaleht. See on justkui mingi kogukonna "nokia", tunnusmärk lipu kõrval, miski, mis eristab meid kaasmaalastest. See sisaldab kohaliku kogukonna erilisi tunnuseid, nagu näiteks meie maakonna ajalehe "Vooremaa" nimigi kõneleb juba enda eest, asume ju voorte vahel - ehk siis Vooremaal. Ehk võiks lugemisoskus ja tekstist arusaaminegi saada alguse kohalikust ajalehest, mida
suheldes saame me alati teada midagi uut. Kõik ei pruugi alati teiste inimeste arvamusega nõus olla. Aga mingil määral muudab iga inimese mõtteviis meie senist mõtlemist. Seda enam võtame alti arvesse oma iidolite arvamust, olgu siis selleks ema, isa, õde või kes iganes. Me muudame end pidevalt selle nimel , et sarnaneda nendega. Ja vahel võib see meile endilegi alla suur üllatus, kui avastame, kui ristivastupidiselt me oma algsele arvamusele oleme käitunud. Niisiis me areneme kogusaeg. Pidevalt toimuvad ka meiega muutused. Iga päev, mille oleme mööda saatnud koolis, kodus või tööl, muudab meie olemust ja annab meile juurde teadmisi erinevatelt eluvaldkondadelt. Sest inimene tahestahtmata analüüsib alati esmakordselt teada saadud informatsiooni või nähtud detaili. Õppides, lihtsalt telekat vaadates või muuga tegeledes tuleb meil tihtipeale endale omaks võtta üllatus, et meie senine arvamus või teadmine osutus hoopiski valeks.
Inimene on oma loomuselt juba selline, et kui tekib mõte, järgneb sellele ka kohe teostus, kuid viimase tagajärg jääb millegipärast läbimõtlemata. Aeg on näidanud, et tagajärjele mõeldakse alles siis, kui see kipub olema negatiivne. Siis hakkavad meie peas uuesti tiirlema mõtted, et mida oleks saanud teha teisiti ning miks see teatud asi üldse nii välja kukkus. Võtame näiteks noored. Noorus on väga ilus ja põnev aeg, mil me kasvame ja areneme läbi meie endi tegude ja teiste elude põhjal, neid tundes ning neid pealt vaadates. Kui me näeme, et keegi on midagi valesti teinud, siis me hakkame kohe mõtlema ning talitlema vastupidiselt, et me ise samasse ämbrisse ei astuks. Kahju on vaadata inimesi, kes on valesti mõelnud, valesti teostanud ning kogu selle protsessi käigus oma saatuse valesti kujundanud. Alati ei pruugigi inimene ise mõelda, mõte tuleb kelleltki teiselt, kuid teostamisel oleme abis meie.
kui gümnaasiumi lõpp on juba peaaegu käes, et olen targem, oskan keerulistele küsimustele ehk vastusegi leida. Olen suutnud hakata rahaga vastutustundlikult ringi käima, ei raiska enam mõttetute maiustuste peale raha. See kindlasti tuleneb sellest, et teenin ise endale taskuraha. Pakun, et kuigi olen peaaegu 20 aasta jooksul palju muutunud ja arenenud, jätkub see ka edaspidi. Sest alati on nii et me ei jää selleks kes me oleme praegu, mingil ajahetkel me ikkagi muutume ning areneme veelgi. Minu kohta võib öelda küll, et õpin terve elu. Kas ajalugu on lõppenud? Seda asja saab võtta kahtepidi. Esiteks, et ta on lõppenud kuna see mida me oleme siiani tundides õppinud on nüüdseks läbi. Teiseks, ajalugu ei lõppe kunagi. Sest alati on uusi sündmusi, sõdu mis lähevad ajalukku. Seega ajalugu ei lõppe kunagi, pigem tekib uus ajalugu peale, ning jääb küsimus, kas suudame kõike seda uut ja vana õppida?
Sissejuhatus ................................................................... 3 Raplamaa karjääriteenused ................................................. 4 Kokkuvõte ..................................................................... 7 Kasutatud materjal ........................................................... 8 2 Sissejuhatus Karjääriplaneerimine on elukestev tegevus. Me kõik muutume ja areneme ajas, asume täitma uusi elurolle, läheme kaasa ühiskondlike muutustega ja vastavalt sellele teeme muudatusi ka oma tulevikuplaanides. Arvamus, et karjäärialane areng on vaid ametiredelil ülespoole liikumine, on vaid müüt. Karjäär hõlmab kogu Sinu eluteed koos kõikide erinevate rollidega. See on elu- ja töökogemuste seeria. Sama tähtis, kui on töö, on ka elukestev õppimine, hobid, elustiil, suhted lähedaste ning suhe iseendaga.
Miks üks riik kirjutab ühte aga teine teist? Miks meile räägitakse vähe aastatest kui hukkus palju inimesi? Me peame kõike seda teadma ja mäletama, sest nagu ütles J. Santayana „Need, kes ei mäleta minevikku, on määratud seda kordama.” Me oleme avastanud gravitatsiooni, nafta, elektri, leiutanud auto, telefoni, arvuti. Sellest, mida õpetatakse täna koolis, ei teadnud inimesed pooltki sada aastat tagasi. Meie areng on liikunud edasi. Me areneme kiiresti ja peatamatult. Juba paari aasta pärast tulevad kasutusele lendavat autod, holograafilised kujud ja… robotid. Just robotid on meie tulevik, nad aitavad meid, aga me peame meeles pidama, et ükski masin ei saa asendada inimest, sest neil pole tundeid, nad ei oska hinnata olukorda. Nad teevad seda, mis on neile öeldud. Me ei saa iialgi asendada õpetajat arvutiga, sest arvuti ei tea, et sa olid haige, aga õpetaja arvestab seda kui sinu tööd kontrollib
Euroopalikud väärtused „Jäägem eestlasteks, kuid saagem eurooplasteks“ nii ütles eesti luuletaja ja kirjandusteadlane Gustav Suits. Ka mina arvan, et me peame küll säilitama oma põlised traditsioonid ning eestluse, ent ennast arendama ka Euroopa kultuuriruumi väärtuste kohaselt. Just nende tõekspidamiste järgi on kujunenud elu Euroopas niivõrd mugavaks ja eeskujulikuks. Me ei järgi aegunud traditsioone, vaid areneme ning ülistame haridust. Loomulikult on erinevate riikide mitmesugused kultuurid olulised ning neid ei tohiks unustada ega soiku jätta, ent enamik Euroopa liidu riikidest pürgib hinnatud euroopalike väärtuste kohase ühiskonna poole. Millised on euroopalikud väärtused ning kuidas need meie elusid kujundavad? Demokraatia on üks tähtsamaid euroopalikke väärtusi. See valitsusviis loodi Euroopas ning seda kasutab enamik Euroopa liidu riike
3. Munarakk: moodustavad kõik looteeas, valmivad perioodiliselt enamasti ühekaupa alates puberteedist, ei valmi elu lõpuni Seemnerakk: moodustuvad pidevalt kogu elu, vajavad kehatemperatuuriist madalamat temp. 4. Mehe välimised ja sisemised suguelundid: kusepõis, seemnepõiekesed, eesnääre, seemnejuhad, kusiti, suguti, munandimanused, munandid 5. Munandis moodustuvad meessuguhormoonid, puberteedieas hakkavad areneme spermid. 6. Spermid vajavad kehatemperatuurist madalamat temperatuuri. 7. Sperma on meessugunäärmete nõre koos spermidega. 8. Naise suguelundid: munasarjad, munajuha,emakas, tupp 9. Munasarjad toodavad viljakal perioodil suguhormoone ning neis valmib munarakk. 10. Emakat vooderdav limaskest hakkab vohama ja paksenema pikkus 21-35päeva 11. kuna naistel on juba sündides olemas kõik munarakud mis võivad siis viga saada 12
See kutsub rahvast vaatama enda ümber mida teevad teised kodanikud, mida võiksid ka nemad teha. Tahes-tahtmata loodame olla teistest paremad ning teiste teod motiveerivad meid. Aasta kodaniku tunnustus avab inimeste silmad. Märkame inimesi ja nende tegusid enda ümber, mis annavad meile positiivse suhtumise meie riiki ja kaaskodanikesse.See motiveerib ka teisi oma riigi ning kaaslaste heaks midagi tegema. Kodanikuks saamine ei kaasne sünniga. Me areneme oma vanemate õpetussõnade ja keskkonnast tulenevate mõjudega. Omandame teemakohast informatsiooni nii kodust, sõpradelt kui ka koolist. Noor inimene, et pea ühte arvamust kuuldes sellega kohe nõustuma. Tal on õigus kuulata teiste arvamusi, mõelda ja valida seda, mida tema õigeks peab. Tähtis on, et inimene mõistaks, kui tähtis on riigile kodanik. Sellest tuleneb ka kodanikukohustus ja -õigus valida alles 18. eluaastast saadik. Kodanikuks
mugavamaks. Kuid need kütused lõppevad kunagi otsa ja vähe pööratakse tähelepanu taastuvatele kütuse allikatele. Selle asemel otsitakse uusi viise, kuidas saada taastumatuid ressursse nagu naftat Kanada tõrva liivadest Mis juhtub kui need kütused otsa lõppevad? Ameerikas toodetakse piisavalt teravilja, et toita 2 miljardit inimest, kuid seda vilja ei kasutata inimeste toitmiseks vaid karjaloomade söödana. Mida rohkem me areneme, seda rohkem kasvab liha söömine. Tegelikkuses pole meil vaja nii palju liha süüa, see on lihtsalt luksus, millega me esimese maailma inimesed harjunud oleme. Lisaks sellele, suur osa toodetud toidust läheb raisku kuna seda ei tarbita lihtsalt ära. Teistes riikides on samal ajal meeletult näljas olevaid inimesi. Näljahäda all kannatab ligi 1 miljard inimest maailmas. Põldude kastmiseks kulutatud vesi moodustab 70% kogu inimkonna vee kasutusest. Kõrbetes
Kindlasti on seotud edusammud tehnoloogias tihedasti psühholoogiaga. Must aine universumis on tundmatu ja inimesele kättesaadamatu, just nagu alateadvus. Inimesed seavad endale eesmärke ja unistusi, millele lootes nad aina upitavad end püsti, isegi peale suurt tagasilööki. Universum on Inimese sees, kui inimest ümbritsev. Kui meil tuleb praegu arengus järjekordne suur hüpe, siis ei tea, mis see kaasa toob ja kas inimkond on valmis selliseks hüppeks. Tehnoloogia areneb, meie areneme, vaiksemad lapsed saavad juba väga palju teadmisi just tehnoloogia kaudu. Selleks, et osata informatsiooni leida, peab oskama ka informatsiooniallikaid käsitleda. Just tänu sellisele tehnoloogia ja inimeste koostööle suudame me jõuda järgepidevalt, samm- sammu järel tulevikku. Inimesed on loomad ning kui vaadata meid kui looma tasandil, siis meil on kolm ülesannet süüa, juua ja paljuneda. Nüüd, kus me evolutsiooni käigus oleme järk
Eesti jaoks on oluline säilitada hea hariduse jätkusuutlikkus ja tagada, et head haridust ei mindaks omandama välismaale vaid seda saaks õppida ka omas kodus. See omakorda säilitaks haritud tööjõu Eestile ja ehk väheneks seeläbi ka Eesti haritlaste lahkumine Eestist. Eesti on tehnoloogiliselt hästi arenenud: juba tulevastel riigikogu valimistel on meil kõigil võimalus hääletada interneti teel. See valmistab suurt rõõmu nii minule, kui ka paljudele teistele. Kui me areneme selles suunas, et võimalikult paljusid inimestele vajalikke toiminguid oleks võimalik teostada interneti teel on see igati positiivne, aga ka sellega kaasnevad omad mured. Kuidas tunnevad ennast need, kellel puudub interneti ühendus? Kindlasti tunnevad osad inimesed ennast kõrvalejäätuna ja solvatuna. Seadmed, mis on vajalikud e-hääletuseks, maksavad raha, aga tihtipeale inimestel raha ei ole ja oma probleemides süüdistavad nad ei kedagi muud, kui valitsust
Ta pani teisi rahvuseid ennast märkama. Ning said eestlase tegudest innustust ka lätlased ja leedukad ning julgen öelda, et kolm pisikest Balti riiki olid esimesteks NSV Liidu lagunemise algatajateks. Neile järgnesid teised. Tuli vabadus. Tuli oma riik. Tuli see mida eestlane nii kaua oli ihaldanud. Ja siin ma nüüd olen. Oma esivanemate lapse-lapse-lapse-lapse-laps. Ma elan omas riigis. Ma olen vaba. Meie rahvus, meie kultuur on püsima jäänud just tänu sellele, kes me oleme. Me areneme nii kultuurselt kui majanduslikult. Oleme ühed juhtivad infotehnoloogia arendajaid maailmas. Meil on olümpiavõitjad, maailmameistrid, teadlased, muusikud ning ma võiksin seda nimekirja veel jätkatagi Lühidalt kokkuvõttes, eestlasest ei saagi ennem aru, kui pole tutvunud ta ajaloo, kultuuri ja pärimusega. Öeldakse , et eestlane on külm ja arg rahvas. Julgen väita vastupidist. Me oleme küll väike, aga see-eest vapper ning usin rahvas, kes ei löö risti ette ka õige
See oleks kui samm ühest etapist teise, mis viib õnnelikku vanadusse ning aitab elu armastusväärselt meenutada. Kui edukas olev inimene ei oma lähedasi sõpru, jääb tal vajakka armastusest, lähedusest ja hoolitsusest, mida nad pakkuda suudaksid. Alati ei pöörduta muremõtetega vanemate poole, alati ei suudeta neid ka endas hoida. Sõbrad on siiski need, kes täiustavad päeva, on osake igast läbielatud hetkest ning kellega koos tekivad meeldejäävad mälestused. Me areneme selleks, kes me oleme, just sõprade toetusel. Tõelised sõbrad tunnevad me tõelist palet ning oskavad suunata just õigele teele, millega üksi ei saaks keegi hakkama. Usun, et kui kodus ja peres on kõik hästi, minnakse tööle rõõmsas tujus ning ka päev on positiivsem. Siis on ka hea töölt saabuda ning perega sõbralik õhtusöök pidada. Kui naise ja mehe vahelised suhted on pingelised, ei pruugi kodu olla see paik, kus viibida soovitakse.
Mis on minu jaoks õppimine? Sellele vastamiseks tuleb küsida, mis see õppimine üldse on. Õppimine on minu jaoks eneseleidmine, eneseteostamine ja kindel tugi kiiresti arenevas maailmas. Me õpime oma vigadest ja ka oma edusammudest. Me õpime ja areneme kogu elu: kellele tuleb see lihtsalt, kellele raskelt. Olen püüdnud oma minevikust kaasa võtta kõik hea, olen selle hea nagu kalliskivid karpi kogunud ja püüan edasi minna. Tänu oma ilusale lapsepõlvele olen kaasa võtnud palju positiivseid kogemusi ning tugeva enesehinnangu. Minu moto on: Ma olen tubli; Ma tahan; Ma tegutsen. Antud ajahetkel olen valmis muutuma, olema aktiivne ja loov, olen valmis end taas
näitlejate kostüümid olid kallid ja fantaasiaküllased. Saatels oli instrumentaal või vokaalmuusika. Teater oli keskaja inimestele kunstiliikidest kõige lähemal. Näitlejad olid enamasti asjaarmastajad. Näidend kirjutati tavaliselt üheks korraks, nt mingiks tähtpäevaks. Etendused olid tasuta. Liturgiline draama - otsene piiblitekstide illustratrioon. Näitlejad vaimulikud. Lihtsad dekoratsioonid, kostüümid, rekvisiidid. Hakkas areneme ka ilmalik draamakirjandus - inglise maimängud, prantsuse narrimängud, laadapalaganid. Müsteerium - Piibliaine vaba töötlus, "Aadama mäng", ilmalikud näitlejad. Miraakel - Eriti arenes Prantsusmaal. Allikaks legendid jumalaema ja pühakute imetegeudest. Esitati turuplatsidel maalilistes kostüümides, omandas palju ilmalikke ja relistlike jooni. Rutebeuf "Miraakel Theophile" - kujutab kuradile hinge müümise lugu.
Olles teadlik, oskab treener sind aidata ning harjutusi modifitseerida, nii et sa saad veest rõõmu tunda. Samuti tuleks oma treenerit teavitada ka kõikidest enesetunde muutustest, sest vesi mõjub inimestele erinevalt. Peale tundi võib tunda end väga erinevalt: mõõdukast väsimusest kuni energiast pakatamiseni. Sarnane on aga soov tulla jälle järgmisel korral tagasi! Samuti võid julgelt avaldada arvamust treeningu kohta, sest just sinult saadud tagasisidest me õpime ja areneme- loodetavalt paremuse poole! Aastatega tuleb kogemus ning heaks treeneriks õpitakse ja arenetakse mitte ei sünnita! Personaalne treening Kui sulle tundub, et vajad privaatsust, võid treenida ainult koos kaaslasega või päris üksinda, saades treenerilt lisaks treeningtunnile pikema perioodi treeningplaani ja soovitusi toitumise kohta. Personaaltreeningu eesmärgiks on: Elukvaliteedi parandamine Stressi maandamine Enesetunde parandamine
SISSEJUHATUS Inimene on alati püstitanud küsimuse enda arengu kohta. Juba lapseeas inimest huvitab mõistatus: kust me oleme pärit? Mis on kogemus? Kuidas me areneme? Need küsimused on fundamentaasled ning nendele püüakse leia vastuse juba muinasajast. Kuna esimeseks teaduseks peetakse filosoofiat, siis on arvatavasti just filosoofid olid esimesed, kes püüdis vastata nendele põhjapanevatele küsimustele. XIX. sajandilt toimusid suured sotsiaalsed ja majanduslikud muutused tekisid vajaduse inimese arenguprotsesside parem tundmaõppimise järele. Sellest ajast pakkus eriti huvi uus teadus - psühholoogia . Juba 1920
Suhtlemine inimestega - loomulik või õpitav? Inimestega suhtlemine on vajalik osa meie igapäevaelus. Inimestega suhtlemisest võib tulla meile tulu või kahju, vastavalt kuidas me oleme osanud situatsioone ära kasutada ja kuidas on teised sellele reageerinud. Tihti öeldakse, et inimestega suhtlemine tuleb loomulikult ja et seda pole vaja õppida, harjutada, kuid iga päev näitab vastupidist. Tihti suhtutakse suhtlemisse inimestega kui loomulikku asja, mida une pealt osatakse teha ja mis ei vaja õppimist. Selline väärarusaam võib viia lõpuks suurte konfliktideni inimestega, kellele me oleme mulje jätnud kui oskamatu, või ebapiisav suhtleja, kes ei näe oma sõnade varjatud mõtteid ja ei oska aru saada informatsioonist mida talle antakse. Üks olulisemaid aspekte inimestega suheldes on jätta hea esmamulje. Ei hakka diskuteerima milline on hea mulje, sest iga ühe arvamuse kohaselt on see erinev ja eks me loomulikult püüa alguses head mulj...
mõtteviisides, analüüsida tingimusi, milles lapsed kasvavad. Kasvatus algab inimkäsitlusest, mis tinglikult jaotuvad kahe äärmusliku vaateviisi vahel: · ühes ollakse veendunud,et inimesel on olemus, inimliigile ainuomane olemuslike joonte kogum, mis antakse meile kaasa sünniõigusega ning millest oluline osa jääbki muutumatuks. Oma elu jooksul me siis kas saame või ei saa selle oma olemusliku poolega kontakti, me kas areneme või taandareneme. · Teised leiavad,et inimene on oma sünnihetkel puhas võimalus. Inimene saab selleks, kelleks ühiskond teda vormib-inimese enese kaasabil. Isiksuse loomine algab eelteadvustikus perioodis ja jätkub kasvatuse ning enesekasvatuse toimel läbi elu. Oleme ühiskondlike suhete, liikvel olevate ideede, hinnangute, rollide, mallide, eelarvamuste jne, kombinatsioon.
Kuidas rahuldatakse omanike ootused? KLIENDI VISIOON PROTSESSIDE PERSPEKTIIV PERSPEKTIIV JA Kuidas rahuldatakse STRATEEGIA Kuidas olla paremad oma tegevuses? kliendi ootused ja vajadused? KASVU JA ARENGU PERSPEKTIIV Kuidas areneme ja kasvame? Т.KARM 45 ROE FINANTSPERSPEKTIIV KLIENDI LOJAALSUS KLIENDI PERSPEKTIIV TARNE TÄHTAJALISUS PROTSESSI PERSPEKTIIV PROTSESSI PROTSESSI KVALITEET TSÜKKEL KASVU JA ARENGU PERSPEKTIIV TÖÖTAJATE
Ei ole vaja ärrituda minu sõnadest või lauseehitusest. Soovitan oma aju puhastada eelarvamustest ning nõrkusest ja iseennast tundma õppida ning minna edasi teadliku mõttejõu kasutamisega. Seeläbi läheme elus edasi nii terviklikult kui meie keha-meele-hinge soov just täpsemalt on. Kuid siin tekitab mulle huvi üks põnev, kuid kindel fakt - inimene areneb edasi kannatades. Eks me kõik teatud hetkel eksime, kannatame ja areneme parim viis leida see parim terviklikkus iseeneses. Kuid läbi kannatuste ja arengu oleme muutunud täna rahulolematuteks. Tean, et lihtne on öelda, et püüdkem oma mõttemaailmast koristada kõik negatiivne. Kerge on öelda, et ärgem halisegem ega süüdistagem iseennast ja teisi, ärgem tahtkem iga heateo eest vastutasu, lükakem endast eemale viha ja kadedus. Mõelgem aegajalt ka sellele, et inimene areneb kannatades
võtta ühesena. Ei maksa naerda nende üle, kes ei oska ilusti joonistada või ei suuda luuletust peast lugeda. Me kõik oskame midagi teha väga hästi, kes rohkem, kes vähem. Meie mälu ehitus pole lõplik. Pidevalt miskit tehes me treenime oma mälu. Algselt võib see raske olla, kuid mida rohkem on meil teatud tegevustega kokkupuudet, seda 16 aktiivmsemalt me selles valdkonnas areneme. Sellepärast ei saa me tegelede pealesunnitud tegevustega, vaid peame ise valima suuna, mida mööda minnes me tunneme end mugavalt ja kindlalt. Meie peas toimuvale pole antud lõplikut definitsiooni, mida rohkem on erinevaid arvamusi, seda keerulisem on leida ka ühtset vastust. Referaati alustades tundus mulle meie peas toimuv tegevus üpris müstikana. Mitmed minu arvamused said kinnituse, paljud lükati aga ühtselt vastupidiseks. Kuid kindel on see, et teadmised selles valdkonnas
õpetama. Igal asjal on oma aeg ja koht. Normid on head selleks, et lapsevanem võiks neid teades oma lapse kasvamistjälgida. Kui me ei teaks, milleks inimene võimeline on, ei areneks laps pooltki nii jõudsalt, kui praegu. Norme ei tohiks aga kindlasti alavääristamiseks ära kasutada. Kui juba aastane laps ei suuda pead hoida on tegu probleemiga aga kui kolmeaastane laps ei räägi ladusalt, on ta lihtsalt omas tempos. Kõik me areneme täpselt selles tempos, kuidas me küpseme. Ometi tuleb olla valvas- kui kolmeaastane tunneb huvi kella vastu, siis tuleks talle seda tutvustada. Kui aga seitsmeaastane ei suuda vaid kooli abiga lugemist haarata, tuleks teda abistada. Kõik me peame ükskord surema, ning normaalse elu juures tuleb meil selleks kõigepealt vanaduseni välja areneda. Seega ei- lapsed ei arene erinevalt- lihtsalt omas tempos. Kasutatud kirjandus Blades, M., Cowie, H., Smith, Peter K. (2003)
sisemisi haavu. Eneseväärtus- elu ja surma küsimus Meie edu ja enesetunde määrab meie eneseväärtus. Eneseväärtuse kinnitamine ei tähenda iseenda ülespuhumist ega enesekesust. Eneseväärtuse tunnetamine rajab usalduse iseenda ja oma isiksuse vastu. Siis pole meil põhjust püüda joonduda teiste ootuste järgi. Oleme piisavalt hea nimelt sellisena, nagu oleme, ja tõde seisneb selles, et me vahetpidamata areneme kooskõlas omaenda isiksuse ja ressurssidega. Omades kõrget eneseväärtust, saame ka toetada ning stimuleerida teiste inimeste eneseväärtust. Me saame ju rõõmu tunda kaasinimeste edusammude üle, kui need ei tundu enam mind ennast ohustavat. Haigused, vägivald, kuritarvitused, üksildus, masendus ja enamik meie sotsiaalsetest viletsustest on põhjustatud inimeste poolt, kes ei tunne ennast armastatuna ja kelle eneseväärtus on madal.
See on armastus ilma kriitikata ja tingimusteta, teades, et oleme kõik Ühe Olemasolu osad. Kui me armastame takistamatult, tingimusteta me saame sügavama kontakti oma kõrgema minaga. Me märkame, et ütleme õigeid asju õigel ajal suheldes teistega. Elu ja sündmused näivad meieni voolavat palju rõõmsamas ja vastuvõetavamal viisil. Kõik tundub kerge tingimusteta armastuses. 101. Ühtsuse seadus. Me oleme kõik seotud kandes Jumalikkuse seemet. See on algus ja koht, kus me areneme igavikuliseks. Ainult kolmandas dimensioonis on füüsiline keha ja kuna meie kõrgem mina on personaalsusest suuresti lahutatud, tekib illusioon üksinda olemisest. Hirm on meie tundekehas selle illusiooni tõttu ja suleb meie ühenduse Allikaga. Kui me aga kogeme hingekasvu, läbib meid Universumi aines ja me tunneme, et kõik on Üks. 102. Universaalse kaastunde seadus. Seadus puudutab jooga võimet muundada informatsiooni ja mõjutada teiste inimeste teadvust
· Sotsiobioloogia · Inimese käitumisökoloogia · Evolutsiooniline ökoloogia · Selgitavad inimkäitumist ja inimloomust (human nature) kui adaptsioonis (kohastumusi), mis evolutsioneeruvad vastuseks loodusliku ja sugulise valiku survele. Evolutsioonilised käitumisseadused · Vastanduvad standardsetele sotsiaalteaduse mudelile, mis esmatähtsustab keskkonna (st kultuuriliste faktorite ning õpitud sotsiaalsete normide) mõjutusi · Käitumisteadused hakkasid areneme 1970-datel aastatel, hoogne areng alates 1990. Inimene · Kahejalgsus (eh püstine kõnd e bipedalism) · Ebaproportsionaalselt suur aju (korreleerbu IQ-ga) · Abitud vastsündinud, pikk lapse sõlutuvusperiood vanemast · Pikk eluiga menopaus (ka mõnel vaalalisel) Inimese tekkimine · Pik sündidevaheline kontroll · Paarissuhted ja isahool · Ressursside pärandumine üle põlvkondade · Kõnevõime/keel · Abstraktse mõtlemise võime · Kultuur
Institutsioonid, mis võimu meie üle rakendavad on põhimõtteliselt siiski meie enda loodud ning nad peaksid põhinema parimal arusaamal asjade olemusest, kuidas me tahame endid ühendada või omavahel suhelda, et väliskeskkonnaga toime tulla. Kui leiame et nad ei ole sellised, siis tuleb neid kritiseerida ja seda võib teha. Vajalik ka selleks, et me ka iseenesest paremini aru saaksime. Enese mõistmiseks on vaja mõista, kuidas ta toimib. Kultuuriline keskkond, milles areneme, inimeseks saame, see kujundab ja loob meid, ja me ei suudagi vabaks saada, kui me ei saa aru milline kul.keskkona mõju meile on. Kuigi tundub, et osa inimesi on ideoloogilised pooldajad (religioon, poliitika) ja osad justkui ei ole. Mannheim ütlen, et ei iga inimene on paratamatult ideoloogiline, ise need kellel see on nõrk. Need, kes mõistavad enda ideoloogilisust ja oma tegudes ja arvamustes seda tähele panevad neil on võimalus,
Nad jäävad püsima ka siis, kui meie tänu oma niinimetatud intelligentsusele tuhastame endid tuumasõjas. Sellest järeldub, et Galaktikat läbi uurides võib kohata algelist elu, kuid endasarnaseid olendeid ilmselt mitte. Vaevalt sarnaneb tulevik Star Trek'is maalitud laheda pildiga: Universum, mis on täis paljusid inimsarnaseid olendliike, kelle käsutuses on arenenud, kuid põhiliselt staatiline teadus ja tehnika. Pigem on olla üksinduses, kuid areneme kärmelt üha suurema bioloogilise ja elektroonse keerukuse poole. Vaevalt jõuame väga kaugele järgneva saja aastaga, perioodiga, mille tulemusi saab veel usaldatavalt ennustada. Kuid järgneva aastatuhande lõpuks, kui me selleni jõuame, on erinevused Star Trek'is kujutatust juba põhjalikud. 0,00005 miljardit aastat
Nad jäävad püsima ka siis, kui meie tänu oma niinimetatud intelligentsusele tuhastame endid tuumasõjas. Sellest järeldub, et Galaktikat läbi uurides võib kohata algelist elu, kuid endasarnaseid olendeid ilmselt mitte. Vaevalt sarnaneb tulevik Star Trek'is maalitud laheda pildiga: Universum, mis on täis paljusid inimsarnaseid olendliike, kelle käsutuses on arenenud, kuid põhiliselt staatiline teadus ja tehnika. Pigem on olla üksinduses, kuid areneme kärmelt üha suurema bioloogilise ja elektroonse keerukuse poole. Vaevalt jõuame väga kaugele järgneva saja aastaga, perioodiga, mille tulemusi saab veel usaldatavalt ennustada. Kuid järgneva aastatuhande lõpuks, kui me selleni jõuame, on erinevused Star Trek'is kujutatust juba põhjalikud. 1 miljard aastat. 3 miljardit aastat.
annaabi.ee 
