Apollon oli kreeka religiooni üks tähtsamaid jumalusi. Ta oli valguse, ennustamise ja muusika kaitsja, kellele allusid muusad. Samas valitses ta ka katku ja näriliste üle. Tal oli kaks järglast: Asklepios arstikunsti jumal ja Aristaios põllunduse, puu- ja karjakasvatuse ning jahinduse kaitsja. Rahvausundis hoidis ta eemal kurja. Samuti austati teda Apollo nime all Vana-Roomas. Delfi oraakli kaitsjana oli ta ennustusjumal. Ravimisega seostati kas Apollonit ennast või tema poega, arstikunsti jumalat Asklepiost; samas võis Apollon tuua tõbesid ja epideemiaid. Ta kaitses Kreeka kolooniaid, samuti kariloomi. Muusade juhina olid tema hoole all muusika ja luule, ning üks ta levinud atribuute oli Hermese valmistatud lüüra. Apollonit ülistavaid hümne nimetati paiaanideks. Apollon
tagasi andmast Chryseist, Apolloni preestri tütart. Ta on ka kangelase Achilleuse vaenlane ja määrab tema osaks surma. Apollon nimelt ei kannata, kui keegi surelikest võib end temaga (võrrelda. (Hjortsø, 1999 (Joonis 1. Apollon (http://poseidon.pecunia.nerdcamp.net/gods/apollo.html 4 Apolloni esinemine müütides .2 Lugedes läbi ühest kogumikust kõik müüdid, kus oli mainitud Apollonit, sai vormistada tabeli, .mis näitab kui tähtis osa oli jumalal igas loos (Joonis 2. Apolloni esinemine müütides (Martin, 2003 Selle tabeli põhjal on näha, et kreeklased küll austasid jumalat Apollonit, aga täispikkuses lugusid nad tema põhjal palju ei mõelnud välja. Enamjaolt oli tal vaid väike osa müüdis ning vahest ei
jutuks tuleb. Antud referaadis saab aimu Zeusi iseloomust, natukene tema ajaloost, tema sümbolitest ja tema ühest populaarseimast pühapaigast. Muidugi ei saa üle ega ümber tema rohketest armukestest ja tülidest abikaasa Heraga. Neljandas peatükis on põhiplaanis jumalus Apollon. Peatükis saab teada, millisena seda jumalat kujutatakse, millised on tema iseloomujooned, keda ta kehastab ning kuidas nimetatakse Apollonit ülistavat luulet. Viimases põhipeatükis tuleb juttu olümpose jumalatest. Saame teada, kes on olümpose jumalad ning kus nad elasid. 3 2. Jumalatest üldiselt Vanade kreeklaste arvates valitsesid Olümpose jumalad maailma, kuid polnud seda alati teinud. Suulised pärimused rääkisid teistest jumalustest ja ürgjõududest, mis eksisteerisid varasemal ajal, kui universum oli lapseeas. Paljudel juhtudel jutustasid nende jumaluste
Apollon Apollon oli : valguse, ennustuskunsti ja tõe jumal. Ta oli Zeusi ja Leto poeg. Oli ka jahijumalanna Artemise kaksikvend. Tema hoole all oli muusika ja luulekunst. Artemis ja Apollon Apollon armus nümf Daphnesse. Daphne põgenemine. Daphne ja loorberipuu. Apollon ja loorberipärg. Apollonile omased sümbolid. Apollon ja tema muusad. Draakon Pythoni tapmine. Zeus sundis Apollonit kuritegu heastama. Legend Apollonist ning tema sõbrast Hyakinthosest. Apolloni järglased: Asklepios tervistusjumalus. Aristaios põllunduse, puu ja karjakasvatuse ning jahinduse kaitsja. Kasutatud materjalid www.wikipedia.org www.google.com ja Vennad Stephanidesed "Iidsete aegade lood I"
surmatud jahiloomade muusikute seisus. jaoks jumaliku hingede, surnud 3) Piltide, arheoloogiliste päritoluga ja nii peeti lähedaste vaimude, leidude ja nappide esimesteks jumalate ja lõpuks kirjalike allikate muusikuteks Jumalaga otsis ja otsib päiksejumal Zeusi inimene lauldes ja poegi Apollonit ja tantsides. Dionysost. 3) Lauludest Dionysose auks kujunesid välja ka komöödia ja tragöödia.
Vanakreeka muusika Vana-Kreeka muusika areng jaguneb nelja ajajärku: arhailine ajajärk 9. - 6.saj.eKr. klassikaline ajajärk 5. - 4.saj. eKr. hellenismi ajajärk ~330-146 a. eKr. Rooma võimu ajajärk ~alates150 a. eKr. Vanakreeka kultuur ja muusika on Lähis-Ida kultuuri ja muusika vahetu jätk ning samas vaheastmeks kristlikku kultuuri. Muusika oli kreeklaste jaoks jumaliku päritoluga ja nii peeti esimesteks muusikuteks päiksejumal Zeusi poegi Apollonit ja Dionysost. Apollon oli valguse ja tõe jumal ning muusade juht, keda kujutati lüüraga (fotol paremal). Dionysos oli kevade- ja viljakusejumal. Tema pilliks oli aulos. Dionysose pidustuste oluliseks pilliks oligi aulos. Aulose saatel toimusid pidustuste enamus tegevusi. Lauludest Dionysose auks kujunesid välja ka komöödia ja tragöödia. Igal aastal peeti Vana-Kreeka linnriikides jumalate auks muusikapidustusi,
koopas. Pärast kajumao tapmist rajas ta sinna oma pühamu, kus preestritar Pythia ennusta temalt saadud inspiratsiooni mõjul tulevikku. Ta oli ka tõejumal. Ükski vale ei tule iial üle tema huulte. "Oo Phoibos, oma tõeaujärjelt, oma eluasemelt maailma südamest räägid inimsoole. Zeusi käsul ükski vale sinu suust ei tule, ükski vari ei saa tõele langeda. Zeus igavese käsu andis: Apollonit saatku ainult tõde, mis igas tema sõnas avaldub." Kastaleia oli Apolloni püha allikas; Kephissos tema jõgi. Sageli kutsuti teda ka päikesejumalaks. Tema nimi Phoibos tähendab särav, hiilgav. Tema puu oli loorberipuu. Palju olevusi oli pühendatud temale, tähtsamad neist delfiin ja ronk. Tema teine sageli esinev nimi oli Lykios, s.t. lüükialane, mida sageli seletatakse tähendusega "huntide jumal", "valgusejumal" ja "Lüükia jumal". "Iliases" hüütakse teda Smintheuseks
skulptor ja arhitekt. Elukäik- Algul töötas ta oma isa Pietro Bernini käe all. Hiljem märkasid tema võimeid kunstnik Annibale Carracci ja paavst Paulus V, kelle toetusel sai ta alustada iseseisvat karjääri. Tema esimesed tööd olid inspireeritud hellenismiaegsest skulptuurist. Ta tuntumad skulptuurid on antiikaineline röövimisstseen valgusejumala Apolloni ja nümf Daphnega. Ta saigi kuulsaks a. 1625 kardinal Scipione Borghese ülesandel loodud Apollonit ja Daphnet kujutava grupiga Villa Borgheses Roomas.Apollon on järele jõudnud tema eest põgenevale nümfile Daphnele ja valmis teda haarama; Daphne palve peale muudab Zeus nümfi loorberipuuks, et päästa teda Apolloni käest: Daphne juurest kasvavad oksad ja lehed,keha hakkab kattuma koorega. (Apollon& Daphnet) Üleeuroopalise kuulsuse saavutas Lorenzo Bernini kelle käe all sai lõpliku lihvi Rooma Püha Peetri kirik. Tema kujundas kirikuesise
meile tudnmatud Kurose skulptuurid: · Tavaliselt alasti. · Vasak jalg ees. · Käed ripuvad keha kõrval, peod kergelt rusikas. · Musklilise ja tugeva, proportsionaalse kehaga (esialgu ei olnud proportsioonid loomulikud). · Nägu suhteliselt ilmetu, kuid samuti ideaalsete proportsioonidega. · Esineb peamiselt dooria polistes. · Sageli leitud haudade juurest. · Tõenäoliselt kujutas apollonit, või esindas üldist ideed ideaalsest Kreeka kodanikust. Kore skulptuurid: · Kogu keha kaetud kandadeni ulatuva rüüga. · Käed kõrval või rinna ees. · Tavaliselt lokkisjuukselise soenguga. · Näol nn. salapärane arhailine naeratus. · Esineb peamiselt joonia ja atika kunstis. · Arvatakse, et kujutab Persephonet (aastaaegade vaheldumine). Klassikaline ajajärk 480-323 eKr · Kujutatakse keerukamaid liigutusi.
Achilleus oli välejalgne ning vihane. Ta oli kreeklaste vägevaim kangelane, suur ja tugev ja peaaegu surematu. Achilleus on vihane, sest ahhailased piiravad linna, troojalased teevad retki linnast välja, ent kumbki pool ei saavuta edu. Ahhailaste juhid läksid tülli, põhjuseks Trooja Apolloni templi preestri Chrysese tütar Chryseis, kes ole kreeklaste kätte vangi sattunud. Saagi jagamisel langes ta kreeklaste juhile, Agamemnonile. Agamemnon ei tahtnud teda ära anda ja see vihastas Apollonit, kes saatis kreeklaste leeri katku. Agamemnon loovutas Chryseise, kuid tema asemele võttis ta endale Achilleuse orjatari Briseisi, mille peale Achilleus vihastas ja keeldus sõjas osalemast ega lahkunud telgist. Achilleuse sõber ja nõuandja Patroklos heidab talle ette tegevusetust. Achilleus annab tema käsutusse oma väed ja turvised, kuid hoidub ise ikka veel lahingutest kõrvale. Patroklos jälitab lahingust haaratuna troojalasi ning hukkub Hektori käe läbi. Nüüd pöördub Achilleuse
Ühe legendi järgi otsustas Apollon kõigest neli päeva pärast oma sündi Delose saarel Küklaadide sarestikus maksta kätte madu Pythonile tema ema rüvetamise eest raseduse ajal "Ilias" Valguse jumala müüdi tulemus kujutab Olümpose valguse jumalate triumfi maapealse pimeduse jumalate üle Apollon Roomas Keerukas ja kesine mütoloogia Kreekast sai provints Olid oma jumalad Apollon hakkas rooma religioonis osa mängima Tänu Apollonile Ennustusjumalana Apollonit Roomas ei kummardatud, Apolloni armuiha Apolloni armuiha eest põgenev nümf Daphne muudeti ta enese palvel loorberipuuks. Apollon ei saanud Daphned endale naiseks. Tegi loorberipuu okstest pärja. Kroonis end sellega ning kandis justkui Daphned alati endaga kaasas. Kreeka mütoloogias on loorber Apolloni püha puu. Daphne ja Apollon Legend Apolloni sõber Hyakinthos, kelle ta kogemata surmas.
spordivõistlusel olid, ja Artemis tütred. Ainsana pääses noorim tütar Chloris, kes jooksis ema sülle ja kellele Niobe armu palus. Mõne autori järgi tapeti ka Chloris. Apolloni järglased: Asklepios tervistusjumalus Aristaios põllunduse, puu- ja karjakasvatuse ning jahinduse kaitsja Apollon on Olümpose jumalatest kõige mitmekülgsem, ta on ilus ning samal ajal julm, ja peale selle veel haritud: ideaal iga mehe jaoks. Apollonit kujutatakse säravalt ilusa õitsvas eas mehena. Ta ei ole enam ,,nooruk" ja ei ole veel päris mees, tal on väga hea välimus, atleetlik kehaehitus, ta on sportlik, tervisest pakatav, iseteadlik, osavõtmatu, intensiivse ja pisut arrogantse silmavaatega. Tema nahk lõhnab mägirohtude, päikese ja mere järele. Temast õhkub mingit jõudu, mis kõiki lummab. Tippsportlane. Loorberitega pärjatud võitjatüüp. Tegelane, kes võib armastada, aga ka vihata. Tema vaenlane ei tahaks keegi olla
OIuline muutus oli aset leidnud ka sõjavaekorralduses. Sõjavägi ei koosnenud enam riiki kaitsvatest kodanikest, vaid mitmelt poolt värvatud palgasõduritest. Paljudes kohtades elasid need linnast väljas omaette sõjaväeasulas. Kodakondsusel polnud ei riigielu ega riigikaitse korraldamisel enam tähtsust. Hellenistlik kultuur edenes suurel määral tänu valitsejate soosingule. Eriti paistsid selle poolest silma Egiptuse kuningad. Aleksandriasse rajati muusade (Apollonit saatvate ja kultuuri kaitsvate haldjate) tempel - Museion - millest sai suur riiklikult ülalpeetav kultuuri- ja teaduskeskus. Valitsejad kutsusid sinna tähtsamaid kirjanikke ja õpetlasi kogu kreeka maailmast. Sinna kõrvale rajati ka raamatukogu, mis sisaldas peagi enam-vähem kogu kreeka kirjasõna. 3. sajandil eKr pikka aega Aleksandria raamatukogu juhtinud Eratosthenes ühtviisi kodus nii astronoomias, geograafias kui ka ajaloos
I.LU pärineb Mesopotaamia kultuurist, tõlkes ,,õnn ja valitsemine" aoid lüüra saatel improviseeriv Vana-Kreeka kutseline laulik kultuslaulud hümnid kannavad ette koorid ditürambid veini- ja viljakusjumala Dionysuse kultuslaulud, mida esitati aulose saatel ning millest arenes tragöödia muusa kunstide (hiljem ka teaduste ja üldse vaimse tegevuse) kaitsejumalannad, Zeusi tütred, kes saatsid Apollonit, kes mängisid lüürat sama hästi, kuid kellele ei leidunud laulmises võrdväärset Nimeta Vana-Egiptusest pärit (või seal kesksel kohal olnud) muusikainstrumente: topeltsalmei topelthuulikuga puhkpill lüüra keelpill harf keelpill Nimeta Mesopotaamiast pärit (või seal kesksel kohal olnud) muusikainstrumente: lüüra, harf, lauto keelpillid sistum löökpill salmei, otseflööt puhkpillid trompetilaadsed, oboelaadsed puhkpillid
sajandil eriti suurejooneliseks ja pilkupüüdvaks. Barokkskulptuur hoogne ja maagiline, dünaamiline, rahutu, palju kuhjatud skulptuure, ebasümmeetria, taotuslik valguse ja varjude kontrastid, ruumilised illusioonid ja efektid. Lagesid ja seinu hakkasid katma keerulised stseenid klassikalisest mütoloogiast ja Piiblist. Barokkstiili eesmärgiks on muljet avaldada. Seepärast pälvis barokk 17.sajandi võimukandjate heakskiidu. Guido Reni "Aurora" kujutab kaarikul jumal Apollonit taga ajamas Aurorat(koidujumalannat), kes toob maailmale päevavalguse. Arhitektuur Saksamaal 17. sajandil oli Saksamaal kunstielu tagasihoidlik, alles sajandi lõpus puhkes kunstielu õitsele. Lõuna-Saksamaal oli eeskujuks itaalia barokk. Kuulsamad saksa barokkarhitektuuri teosed loodi aga alles 18.sajandi esimesel poolel, kui Euroopas hakkas levima juba uus stiil - rokokoo. Rokokoo ja baroki piir on Saksamaal eriti ebaselge.
Hellenismiperiood lõppes Roomlaste vallutustega (Terve vahemere idarannik). Riik, Ühiskond: Hellenistlikke riike valitsesid piiramatu võimuga monarhid (ainuvalitseja). Monarhidel olid uhked lossid ja toredad õukonnad. Hellenismiperioodi linnad olid tähtsad käsitöö ja kaubanduse keskused. Linnriikides jätkus samasugune formaalne valitsuse kord (nõukogud, rahvakoosolekud, ametnikud jms). Sõjavägi koosnes palgasõduritest. Aleksandriasse rajati muusade (apollonit saatvate ja kaitsvate haldjate) tempel - Museion, millest sai suur kultuuri ja teaduskeskus, mille juurde rajati ka raamatukogu, mis sisaldas peaaegu kõiki kreeka teoseid. Teised kultuurikeskused: Ateena (esiplaanil) ja Pergamon (kogus kuulsust). Teater kaotas oma tähtsuse. Kirjutati vaid komöödiaid teemadel: armastus, perekonnaelu jms. Taas tõusis esile luule, mida tunti sel ajajärgul nime all Aleksandria luule, kuna Aleksandria oli tähtsaim luulekeskus
Hera sümbolid olid granaatõun, lehm ja paabulind. Hera olevat olnud noor ja kaunis, aga mitte veetlev. Ta oli väga armukade, sest Zeusil oli palju armukesi. Hera kiivus ja raev jälitasid tema võistlejaid. Ta jälitas Letot, et see ei saaks sünnitada Apollonit ja Artemist. Tema viha alla langesid Io, Semele, Kallisto ja Alkmene. Ta kiusas ka Zeusi armukeste lapsi, näiteks Alkmene poega Heraklest. Armukadedusest takistas Hera Heraklese sündi ja kiirendas Eurystheuse sündi. Luhtus Zeusi plaan anda Heraklesele kui esmasündinule õigus saada valitsejaks. Kui Hera üritas Heraklest tappa, saates imikueas poisi juurde kaks madu, kägistas Herakles need surnuks. Herakles lõi
Sümboliks oda, kull, koer Athena Zeusi tütar, tarkuse jumalanna Sündis Zeusi peast: pärastseda, kui Hepahaistos oli peavalu kannatava Zeusi kolju kirvega lõhestanud, astus sealt välja täies relvastatud Athena. Oli Ateena linna kaitsejumalanna, samuti käsitöö kaitsja Sümboliks öökull, madu, kiiver, oda Apollon Zeusi poeg, valguse-ja ennustusjumal, keda samastatud ka päikesejumal Heliosega Artemise kaksikvend Apollonit peeti korra, selguse, vaimuelu, eriti kunstide kaitsjaks. Sümboliks lüüra, loorber Aphrodite Zeusi tütar, armastuse-ja ilujumalanna Aphrodite olevat sündinud merevahust Tasuks kuldõuna eest "Kõige kaunimale" sai Paris tema abiga endaleilusa Helena Sümboliks münt, tuvi, jänes Hermes Zeusi poeg, teekäijate kaupmeeste jumal Hermes oli noor ja väle jumalate käskjalg Et tema kulturislikke sümboleid kasutatika
Kreeka võit, vabastati ka Joonia piirkond. Alustati ehitustöödega, maalikunsti pole säilinud. 3.Hiline e. Hellenistlik periood 323 30 eKr Aleksander Suure vallutused. 30 eKr vallutavad roomlased kreeklaste käest Egiptuse. Kunsti on peetud Kreeka kunsti tipuks. Tohutud skulptuurid, mis mõjutavad ka ümberkaudseid maid. Hellenistlik kunst e. Hellas kui kreeka ja hellenid kui kreeklased. Polüteism peajumalaks Zeus, kes elas Olümposel. Kõige rohkem austati Apollonit. Delfi püütia naissoost ennustaja. Naisi eriti ei austatud, neil polnud majanduslike ega poliitilisi õigusi. Mehe surma korral kasvatas lapsi mehe vend e onu. Nad polnud ka haritud. Sport ja massiline orjastamine. Ajaarvamine algab esimestest OM 776 eKr. Publiku ja võistlejad moodustasid mehed. Mehed võisid sportida paljalt, naised pidid kandma maani ulatuvaid riideid. Kreeka arhitektuuris olid tähtsaimad ehitised templid ja sakraalarhitektuur üldiselt, kuid
keel Kreeka keel Ladina keel zanrid Esimesel kohal tragöödia, siis Esimesel kohal komöödia, siis komöödia tragöödia, näidendid pilkasid kreeklasi 4. Jumalatest teada Zeusi, Poseidonit, Hadest, Apollonit, Aphroditet, Herat. Kelle/mille jumalad? Kuidas on nende Rooma vasted? ZEUZ Taeva-, pea-, ilmajumal JUPITER POSEIDON Merejumal NEPTUNUS HADES allmaailmajumal PLUTO APOLLON Valguse- ja ennustusejumal APOLLO APHRODITE Ilu- ja armastusejumalanna VENUS
tema kõige tähtsam. Pühadeks olenditeks peeti öökulli ja madu, pühaks puuks õlipuud. Athenat on kujutatud enamasti esemetega, mis olid vajalikud sõjas: kilbi, kiivri, oda ja aigisega. Apollon (Apollo) 8 Apollon oli kreeka valgusjumal, samastatud ka päikesejumala Heliosega. Zeusi ja Leto poeg, Arthemise kaksikvend. Teda kutsuti "suurimaks kreeklaseks kõigist jumalaist". Apollonit peeti ennustusjumalaks, kes sai edasi anda ka oma selgeltnägemise võimet näiteks Kassandrale. Oli korra ja selguse, vaimuelu ja kunstide, eelkõige muusika kaitsja, seepärast kuulus tema tunnusesemete hulka Hermeselt saadud lüüra. Apollon oli ilus kuju kreeka poeesias, meister muusikant, kes lõbustab Olümpost oma kuldsel lüüral mängides, samuti on ta hõbedase vibu peremees, laskurite jumal, kes nooli kaugele lennutab, samuti on ta tervendaja, kes
Kolmest neitsilikust jumalannast oli tema kõige tähtsam. Pühadeks olenditeks peeti öökulli ja madu, pühaks puuks õlipuud. Athenat on kujutatud enamasti esemetega, mis olid vajalikud sõjas: kilbi, kiivri, oda ja aigisega. Apollon (Apollo) Apollon oli kreeka valgusjumal, samastatud ka päikesejumala Heliosega. Zeusi ja Leto poeg, Arthemise kaksikvend. Teda kutsuti "suurimaks kreeklaseks kõigist jumalaist". Apollonit peeti ennustusjumalaks, kes sai edasi anda ka oma selgeltnägemise võimet näiteks Kassandrale. Oli korra ja selguse, vaimuelu ja kunstide, eelkõige muusika kaitsja, seepärast kuulus tema tunnusesemete hulka Hermeselt saadud lüüra. Apollon oli ilus kuju kreeka poeesias, meister muusikant, kes lõbustab Olümpost oma kuldsel lüüral mängides, samuti on ta hõbedase vibu peremees, laskurite jumal, kes nooli kaugele lennutab, samuti on ta
teda valgusjumalana, kelles pole mingit varju, ja seega on ta ka tõejumal. Ükski vale sõna ei tule iial üle tema huulte. Apollon oli üheksa muusa juhiks. Mütoloogias etendab tähtsat osa Delfi Parnassose mäe jalamil, kus asus Apolloni oraakel. Kastaleia oli Apolloni püha allikas; Kephissos tema jõgi. Seda paika peeti maailma keskpunktiks, nii et seda käis vaatamas palju palverändureid nii Kreekast kui välismaalt. Ükski teine pühamu ei saanud sellega võistelda. Apollonit kutsuti deloslaseks tema sünnisaare järgi ja püütialaseks, kuna ta tappis mao Pythoni. Tema teine sageli esinev nimi oli Lykios s.t. lüükialane, mida sageli seletatakse tähendusega "huntide jumal", "valgusejumal" ja "Lüükia jumal". Sageli kutsuti teda ka päikesejumalaks. Tema nimi Phoibos tähendab särav, hiilgav. Kuid päikesejumalaks oli tegelikult Helios, titaan Hyperioni laps. Delfi Apollon oli heategev võim, otsene sidemees jumalate ja inimeste vahel, kes õpetas
· Zeusi tütar, tarkusejumalanna · Sündis Zeusi peast: pärast seda, kui Hephaistos oli peavalu kannatava Zeusi kolju kirvega lõhestanud, astus sealt välja täies relvastuses Athena · Oli Ateena linna kaitsejumalanna, samuti käsitöö kaitsja · Sümboliteks öökull, madu, kiiver, oda Apollon · Zeusi poeg, valguse- ja ennustusjumal, keda samastatud ka päikesejumal Heliosega · Artemise kaksikvend · Apollonit peeti korra, selguse, vaimuelu, eriti kunstide kaitsjaks · Sümboliteks lüüra, loorber Aphrodite · Zeusi tütar, armastus ja ilujumalanna · Aphrodite olevat sündinud merevahust · Tasuks kuldõuna eest "Kõige kaunimale" sai Paris tema abiga endale ilusa Helena · Sümboliteks mürt, tuvi, jänes 8 Hermes · Zeusi poeg, teekäijate ja kaupmeeste jumal
Teda peeti ennustusjumalaks, kes sai edasi anda ka oma selgeltnägemise võimet näiteks Kassandrale. Oli korra ja selguse, vaimuelu ja kunstide, eelkõige muusika kaitsja, seepärast kuulus tema tunnusesemete hulka Hermeselt saadud lüüra. Muusade valitsejana, Apollon Musagetesena (muusade juht) karistas Apollon Marsyast, kes tahtis temaga võrdne olla. Apollon Smintheus (hiirtepeletaja) kaitses põlluharimist ja karjakasvatust, teda peeti hädade tõrjujaks ning tervitusjumalaks. Apollonit kujutatakse jooksvana, vibu käes, pilk suunatud väljalennutatud noolele. Aphrodite (Venus) oli kreeka armastus- ja ilujumalanna, Homerose järgi Zeusi ja Dione tütar, merevahust sündinu. Tasuks selle eest, et Paris määras temale Erise kuldse õuna, millele oli kirjutatud "kaunemaile", aitas Aphrodite Parisel saada endale Helena. Seejärel puhkenud Trooja sõjast võttis ta osa troojalaste poolel. Tema kultuses peeti pühaks mürti, tuvi, varblast ja jänest
(noormehe kuju) ja kore (neiu kuju). Kunstnikud on meile tudmatud. Nende skulptuuride põhitunnusteks võib nimetada 1) tavaliselt alastiolekut 2) vasak jalg on ees 3)käed ripuvad keha kõrval, peod kergelt rusikas 3) keha on muskliline ja tugev ning proportsionaalne 4) nägu on suhteliselt ilmetu, kuid samuti ,,ideaalsete proportsioonidega". Neid esineb tavaliselt dooria polistes, sageli leitud haudade juurest. Kujud kujutavad tõenäoliselt apollonit (valguse- ravi-ja luulejumal), või esindavad üldist ideed ideaalsest Kreeka kodanikust. Mõndade kujude kogu keha on kaetud ka kandadeni ulatuva rüüga, käed on kõrval või rinna ees. Soeng on tavaliselt lokkisjuukseline, näol nn "salapärane arhailine naeratus". Hilisemad kourosed on looduslähedasemad, aga ikka samasuguses anatoomiliselt korrektses põhipoosis ja keha iga liigutus on aimatav. Nagu ka keraamikaga, ei valmistanud kreeklased skulptuure ainult
See mõiste on täna laiema tähendusega, kuid kreeklased pidasid muusikaks ainult lauldes ettekantud luulet, poeesia ja muusika olid lahutamatud. Muusikud ja poeedid olid kreeklaste meelest jumaliku andega prohvetid. Ainult muusikat peeti tõeliseks kunstiks, kus ühinesid kõrgeimad esteetilised ja eetilised väärtused. Kujutav kunst oli pigem käsitöö staatuses. Muusika oli kreeklaste jaoks jumaliku päritoluga. Muusade juhiks ja kaitsjaks peeti valguse- ja tõejumal Apollonit, keda kujutati sageli lüüraga käes. Seepärast oli ka lüüra eelistatud ja väga levinud pill. Veini- ja viljakusejumal Dionysos oli samuti seotud kreeka kultusmuusikaga ja tema pill aulos – teravakõlaline puhkpill vastandus mahedahäälsele lüürale. Muusika kuulus inimese oskuste juurde, mida pidi valdama iga haritud inimene. Seetõttu õppisid kõik vabad kodanikud muusikat, mõnes linnriigis koguni kolmekümnenda eluaastani. Kreekas oli muusika omaette teadus,
Prantsuse kunst 17.saj Prantsuse ehituskunst ° Fontainebleu maneristliku koolkonna mõju ° Kõrged ja järsud katused ° Francois Mansart ° Kõrge katuse all lisakorrus, tema järgi nimetati mansardkorruseks Louvre'i lossi idafassaad ° Suur muutus sajandi keskel, kui võimule sai Louis XIV ° Absolutistliku valitseja ülistamine ja jäädvustamine ° Otsustati edasi ehitada Louvre'i lossi ° Itaaliast kutsuti Bernini ° Kuningale ei meeldinud äärmuslikult maaliline kavand ° Töö sai võistlusega Claude Perrault (arsti koolitusega) ° Prantslased eelistasid kõrgrenessanssi ja antiikkunsti traditsioone klassitsistlikum ilme ° Fassaad 3korruseline ° Alumine soklikorrus võimsad üle kahe korruse ulatuvad paarissambad (kolossaalorder) rahulik ja pidulik rütm ° Fassaadi keskel värava kohal antiiktempli viilu meenutava katusega paviljon ° Eeskujuks paljudele teiste maade ri...
igaüht teist lakkamatult ärataksin, veenaksin ja teile etteheiteid teeksin. /.../ Ei ole ju tavalise inimese moodi, et ta kõik oma toimingud hooletusse jätab ja juba nii palju aastaid talub, et kodused asjad on laokil, alati aga on väljas teie huvides, läheneb igaühele üksikult nagu isa või vanem vend ja veenab vooruse eest hoolt kandma." Arvati, et Sokrates on kõige targem inimene, sest Delfi oraakel olevat nii väitnud (aga tema suu läbi usuti kõnelevat jumal Apollonit ennast). Sokrates arvas, et tema tarkus seisneb selles, et ta "teab, et ta midagi ei tea". Teised aga ei tea sedagi, kuigi arvavad endid teadvat päris paljut. Tööd ta ei teinud, vaid hulkus Ateena tänavatel ja vestles nendega, kes teda kuulata soovisid. Ta seadis endale ülesandeks näidata inimestele, kui piiratud nende teadmised tegelikult on. Selleks esitas ta näiliselt lihtsaid küsimusi, millele sellest hoolimata sageli ei osatud vastata.
sõjaväekorraldus. Sõjavägi ei koosnenud enam oma riiki kaitsvatest kodanikest, vaid mitmelt poolt värvatud palgasõduritest. Paljudes kohtades elasid need linnast väljas oma- ette sõjaväeasulas. Kodakondsusel polnud ei riigielu ega riigikaitse korraldamisel enam tähtsust Hellenistlikud riigid ja kultuurielu Hellenistlik kultuur edenes suurel määral tänu valitsejate soosingule. Eriti paistsid selle poolest silma Egiptuse kuningad. Aleksandriasse rajati muu sade (Apollonit saatvate ja kultuuri kaitsvate haldjate) tempel Museion millest sai suur riiklikult ülalpeetav kultuuri- ja teaduskeskus. Valitsejad kutsusid sinna tähtsamaid kirjanikke ja õpetlasi kogu kreeka maailmast Museioni juurde rajati ka raamatukogu, mis sisaldas peagi enam-vähem kogu kreeka kirjasõna. Seal kirjutati käsikirju ümber, tehti sellega seondu vat filoloogilist uurimistööd ning tegeldi muidugi ka teiste teadustega.
Lahutamatu seos poeesiaga määrab kreeka muusika omapära. RÜTM - kreeklaste jaoks muusika põhialus, lähtub värsi ja lühikeste silpide vaheldumisest. Värsi ehitusega on seotud ka MELOODIA, mille elemendid on Platoni (427-347 a. e. Kr) järgi logos (SÕNA), HARMOODIA (kreeklaste jaoks helide järgnevus) ja RÜTM (liikumise kord). Musikē on vahetult seotud ka tantsuga. Muusiku oli kreeklaste jaoks jumaliku päritoluga, sest esimesteks muusikuteks pidasid nad Zeusi poegi Apollonit ja Amphioni. Kreeka kultusmuusika oli seotud eelkõige tõejumal Apolloniga (tema pilliks oli harmoonilisi kooskõlasid mängiv LÜÜRA) ning veinijumal Dionysosega (tema pilliks oli AULOS (sarnane ŠALMEIga), mida puhus ta kaaslane Marsyas ja mis mängib alati üksikut eredat meloodialiini). Müüt jutustab nende võistlusest, milles jäi võitjaks Apollon. Pillidest olid Kreekas levinumad NÄPITAVAD KEELPILLID – 4-keeleline FORMINKS, millest 7
tantsuks, võistlusteks Vana-Kreeka ❀ Vana-Kreeka kultuur on mõjutanud Lähis-Ida kõrgkultuuride ja Euroopa kristliku kultuuri läbi spordi, Olümpiamängud said sealt alguse, muusika koht ja tähendus ning ka õpetus muusikast näitavad Kreeka muusikat Lähis-Ida kultuuride vahetu jätkuna. ❀ musike - muusade kunst, lauldes ettekantud luule. ainus valdkond kus kreeklaste jaoks kunst tõusis jumalike kõrgusteni ❀ kreeklased pidasid esimesteks muusikuteks Apollonit ja Dionysust ❀ apollonlik muusika on korrastatult harmooniline ja mõistuslik ❀ dionüüsilik muusika on ekstaatiline ja meeleline Arhailine ajajärk ✿ Vana-Kreeka kultuuri arhailine ajajärk 8-6 saj. eKr ✿ aoid- kutselised laulikud, kes lüüra saatel esitasid eepilisi laule ✿ rapsood- rändlaulik ✿ paiaan- kultuslik laulutüüp. Apollonile pühendatud, kitarra saatel ✿ treen- surnulaul, aulose saatel ✿ hümenaios- pulmalaul, aulose saatel
Vana-Kreeka kultuuris eristatakse nelja ajajärku: 1. arhailine ajajärk: 8.-6.sajand eKr; 2. klassikaline ajajärk: linnriikide õitseaeg 5.saj-st kuni Makedoonia vallutusteni 330.a-tel eKr; 3. hellenismi ajajärk: 330.aastatest kuni Rooma vallutusteni 146.aastal eKr; 4. Rooma võimu ajajärk: 146.a.eKr – 395.a. pKr. Seos jumalatega. Kreeklaste jaoks oli muusika jumalikku päritolu. Esimesteks muusikuteks peeti Zeusi poegi: Apollonit (valguse- ja tõejumal, kutsutakse ka kunstide jumalaks, kujutatakse koos lüüraga) ja Amphitoni. Palju pidustusi peeti looduse ürgjõu ja veinijumala Dionysose (kujutati koos aulosega) auks. Arhailisel ja klassikalisel perioodil polnud muusikal iseseisvat tähendust, muusika oli kultuslike kombetalituste, pidustuste, protsessioonide ja olümpiamängude lahutamatu osa. Koos olümpiamängudega toimusid ka muusikute võistlused. Laulikud ja laululiigid
Vana-Kreeka kultuuris eristatakse nelja ajajärku: 1. arhailine ajajärk: 8.-6.sajand eKr; 2. klassikaline ajajärk: linnriikide õitseaeg 5.saj-st kuni Makedoonia vallutusteni 330.a-tel eKr; 3. hellenismi ajajärk: 330.aastatest kuni Rooma vallutusteni 146.aastal eKr; 4. Rooma võimu ajajärk: 146.a.eKr 395.a. pKr. Seos jumalatega. Kreeklaste jaoks oli muusika jumalikku päritolu. Esimesteks muusikuteks peeti Zeusi poegi: Apollonit (valguse- ja tõejumal, kutsutakse ka kunstide jumalaks, kujutatakse koos lüüraga) ja Amphitoni. Palju pidustusi peeti looduse ürgjõu ja veinijumala Dionysose (kujutati koos aulosega) auks. Arhailisel ja klassikalisel perioodil polnud muusikal iseseisvat tähendust, muusika oli kultuslike kombetalituste, pidustuste, protsessioonide ja olümpiamängude lahutamatu osa. Koos olümpiamängudega toimusid ka muusikute võistlused. Laulikud ja laululiigid
3 „Apollon ja Daphne“ "Apollon ja Daphne" on itaallasest skulptori Gian Lorenzo Bernini marmorist skulptuur, mis asub Villa Borgheses Roomas. Skulptuur kujutab antiigiainelist röövimisstseeni valgusejumala Apolloni ja nümf Daphnega. 1625. aastal kardinal Scipione Borghese ülesandel loodud Apollonit ja Daphnet kujutav teos tõi autorile laiema kuulsuse. Apollon on tema eest põgenenud nümfile Daphnele järele jõudnud ja valmis teda haarama; Daphne palve peale muudab Zeus nümfi loorberipuuks, et ta Apolloni käest päästa: Daphne juurest kasvavad oksad ja lehed, keha hakkab kattuma koorega. Võrratu virtuoosne tehnika; suurepäraselt mõjub kontrast naise pehme, õrna keha ja kareda puukoore vahel.
Athena oli Zeusi lemmiklaps, keda ta polnud üksnes sigitanud vaid ka valudega ilmale toonud. Tegevusala ja valdkond Pallas Athena oli tarkusejumalanna, käsitöö ja teadmiste kaitsja. Athena oli vaieldamatu sõjakunstimeister, kuigi talle endale sõjad ja tülid ei meeldinud. Tal endal relvi ei olnud. Kuid kui tal relvi vaja läks siis ta laenas neid oma isalt Zeusilt. Kui Athena juba võitles, siis ta võitis isegi Arest ja koguni Apollonit, sest ta on tark ja taktikas talle vastast pole. Athena ei ole ainus jumalanna, kellelt ateenlased sõjas abi palusid; ainulaadne on ta aga poliitilise tarkuse jumalannana. Eelkõige ateenlastel ei lasknud ta unustada, kui tähtis on seadusest kinni pidada.Ta rääkis, et lahkarvamused tuleb heaga lahendada, et vältida kodusõdu ja mässe. Athena kaitset vajasid paljud linnad, kuid ühegi paigaga ei sidunud teda nii tihedad sidemed nagu Ateenaga.
spetsiaaljumalad, kelle poole pöörduti seoses mõne kindla tegevusega, näiteks seoses viljalõikusega. 4 Põlisjumalad Põlisjumalate ja nendele pühendatud pühade iseloom näitab, et muinasroomlased ei olnud üksnes põlluharijad, vaid ka sõdalased. Jumalad esindasid igapäevaelu praktilisi vajadusi. Ettenähtud riitustest ja ohverdustest peeti rangelt kinni. Roomlased vajasid kasulikke jumalaid, mitte lüürilist Apollonit ja sinijuukselisi muusasi. Nii loodi numenid ehk ,,jõud", kes valvasid hälli, hoolitsesid toidu eest jne. Janus ja Vesta valvasid vastavalt ust ja kodukollet, laarid kaitsesid põldu ja maja, Pales kaitses karjamaid, Saturnus külvamist, Ceres viljakasvu, Pomona puuvilju ning Consus ja Ops viljasaaki. Jumalate valitsejat Jupiteri austati sellepärast, et ta oma vihmaga oli põldudele ja viinamarjaistandustele kasulik. Jupiteri tegevusväli oli laiahaardelisem. Oma piksenoolega juhtis ta
käsitluslaad. Ka jumalaid kujutatakse väga inimlike, maistena. Kuulsamad näited: * Milose Veenus ilu- ja armastusejumalanna kujuke leiti 1820 Milose saarelt. Praegu Louvre`is. Käed hävinud. Kaks arvamust: 1) hoidis kätega enda ees kilpi nagu peeglit, 2) parema käega hoidis kehalt libisevaid riideid, vasakus käes õun. Kaua oli naise iluideaaliks. Strateegilised mõõdud 94-66-96 cm. * Laokoon skulptuurigrupp, kus keskne tegelane on Trooja preester Laokoon, kes vihastas jumal Apollonit. Karistuseks saadeti maod surmama Laokooni ja ta kahte poega. Väga dramaatiline, rõhutatud kannatust. Leiti 1560, oli seejärel suur eeskuju renessansi kunstile. * Niiluse allegooriline grupp Niiluse jõge sümboliseerib lamav mees, kes toetub sfinksile. Tema ümber on 16 poisikest (Niiluse veetase tõuseb igal aastal üleujutuse ajal 16 küünart). Väga hea kollektsioon antiikskulptuuride koopiatest on Tartu ülikooli kunstimuuseumis. III Maalikunst
Ükski vale sõna ei tule iial üle tema huulte. "Oo Phoibos, oma tõeaujärjelt, oma eluasemelt maailma südamest räägid inimsoole. Zeusi käsul ükski vale sinu suust ei tule, ükski vari ei saa tõele langeda. Zeus igavese käsu andis: Apollonit saatku ainult tõde, mis igas tema sõnas avaldub." Mütoloogias etendab tähtsat osa Delfi Parnassose mäe jalamil, kus asus Apolloni oraakel. Kastaleia oli Apolloni püha allikas; Kephissos tema jõgi. Seda paika peeti maailma keskpunktiks, nii et seda käis vaatamas palju palverändureid nii Kreekast kui välismaalt. Ükski teine pühamu ei saanud sellega võistelda. Innukate tõeotsijate küsimustele andis
4. Vanakreeka muusika · Vana-Kreeka muusika areng jaguneb nelja ajajärku · arhailine ajajärk 9. - 6.saj.eKr. · klassikaline ajajärk 5. - 4.saj. eKr. · hellenismi ajajärk ~330-146 a. eKr. · Rooma võimu ajajärk ~alates150 a. eKr. · Vanakreeka kultuur ja muusika on Lähis-Ida kultuuri ja muusika vahetu jätk ning samas vaheastmeks kristlikku kultuuri. · Muusika oli kreeklaste jaoks jumaliku päritoluga ja nii peeti esimesteks muusikuteks päiksejumal Zeusi poegi Apollonit ja Dionysost. · Dionysos oli kevade- ja viljakusejumal. Tema pilliks oli aulos. Dionysose pidustuste oluliseks pilliks oligi aulos. Aulose saatel toimusid pidustuste enamus tegevusi. · Lauludest Dionysose auks kujunesid välja ka komöödia ja tragöödia. · Igal aastal peeti Vana-Kreeka linnriikides jumalate auks muusikapidustusi, milles korraldati pillimeeste ja kooride võistlusi. · Kreeka muusika on lahutamatult seotud poeesiga ja see määrab ka vanakreeka muusika omapära.
Apollon oli heategev võim, otsene sidemees jumalate ja inimeste vahel, kes õpetas inimesi jumalate tahtmist teada saama, näidates neile, kuidas sõlmida taevalistega rahu, samuti oli ta ka puhastaja, kes või süüdlastelt maha pesta isegi sugulaste vere. Siiski on mõningaid müüte, milles teda kujutatakse halastamatuna ja julmana. Temas võitlesid nagu kõigis jumalais kaks alget: ühelt poolt ilu ja poeesia. Ent temas oli säilinud primitiivimi siiski väga vähe. Apollonit kujutatakse jooksvana, vibu käes, pilk suunatud väljalennutatud noolele. Aphrodite Aphrodite oli kreeka armastus- ja ilujumalanna, Homerose järgi Zeusi ja Dione tütar, merevahust sündinu. Jumalate kui inimeste kaval võrgutaja. Naeru armastav jumalanna, kes naeris magusalt või pilkavalt kõiki, kes tema võludele alistusid, vastupandamatu jumalanna, kes röövis aru isegi tarkade peast. Aphros tähendab kreeka keeles vahtu
· Jaguneb 7 helilaadiks. Loetakse ülevalt alla. Lääne teatri alusepanija Thespis. TV Vana-Kreeka kultuuri seos Lähis-Ida kõrgkultuuride ja Euroopa kristliku kultuuriga: Ühised pillid (topelt)aulos, harf, lüüra. Kreeka muusika on Lähis-Ida kõrgkultuuride vahetu jätkuna nende ja kristliku kultuuri vaheaste. Musik - lauldes ettekantud luule. Vana-Kreeka muusika apollonlik ja dionysoslik alge, kuidas muusikas väljendusid? Apollonit peeti I muusikuks, ta mängis lüürat. Tema mängu ajal tõusid kivid iseenesest Teeba müüriks. Dionysos aulost (matkib inimhäält). Apollonlik korrastatult harmooniline ja mõistuslik. Dionüüslik ekstaatiline ja meeleline. Topeltaulos topelthuulikuga puhkpill, sama, mis salmei Barbiton lüüra väiksem variant, pikkade (sirgete) harudega. Forminks lüüra tüüpi pill 7-keelne lüüra - kõlakast ehitatud kilpkonna kilbist, harud nagu antiloobi sarved
Kunstnikud on meile tudmatud. · tavaliselt alasti · vasak jalg ees · käed ripuvad keha kõrval, peod kergelt rusikas · musklilise ja tugeva, proportsionaalse kehaga (esialgu ei olnud proportsioonid loomulikud) · nägu suhteliselt ilmetu, kuid samuti "ideaalsete" proportsioonidega · esineb peamiselt dooria polistes · sageli leitud haudade juurest · tõenäoliselt kujutas apollonit, või esindas üldist ideed ideaalsest Kreeka kodanikust · Kogu keha kaetud kandadeni ulatuva rüüga · käed kõrval või rinna ees · tavaliselt lokkisjuukselise soenguga · näol nn "salapärane arhailine naeratus" · esineb peamiselt joonia ja atika kunstis · arvatakse, et kujutab Persephonet (aastaaegade vaheldumine) Nad olid marmorist, üleelusuurused. Varasemad kurosed jäävad neljakandilise kivitahuka raamidesse.
sajandi kestel peaaegu terves Euroopas valitseb. Bernini hülgab täiesti klassikalise skulptuuri range ülesehituse maalilise üldmulje kasuks, milles domineerivad valguse ja varju mõjud. Tema skulptuurid on täis pakitsevat elu ja dramaatilisust, ja nende mõjuvus on rajatud pateetilistele, kontrastsetele ning järskudele liigutustele, neis valitsevad taltsutamata kirg ja haarav ekstaas. Bernini sai kuulsaks 1625a. kardinal Scipione Borghese loodud ja Apollonit ja Daphnet kujutava grupiga Villa Borgheses Roomas. Juba selles ilmneb tema võrratu, virtuoosne tehnika; suurepäraselt mõjub kontrast naise pehme, õrna keha ja kareda puukoore vahel. Bernini ajastu arvukatest töödest väärib kõigepealt esiletõstmist 1642-47 aastatel teostatud paavst Urbanus VIII hauamonument Peetri kirikus. Teos moodustav pöördepunkti hauamonumendi-plastikas; renessansiajal valitsenud selge
Assüüria, Babüloonia, Egiptus, Palestiina Muusika täitis põhiliselt kultuslikku funktsiooni, kuid kõlas ka tantsu, võistluste ja söömaaegade saateks. Muusika kohta võib oletusi teha vaid arheoloogide poolt väljakaevatud pillide keelte ja sõrmeavade järgi. Aulos. Detail Vana-Kreeka keraamiliselt taldrikult, umbes aastast 460450 eKr Vanakreeka muusika Muusika kreeklaste jaoks oli jumaliku päritoluga. Esimeteks muusikuteks pidasid kreeklased päikesejumal Zeusi poegi Apollonit ja Dionysost Muusika kaks põhiprintsiipi: Apollonlik korrastatult harmooniline ja mõistuslik Dionüüsoslik ekstaatiline ja meeleline KAKS ALGET MUUSIKAS Kultusmuusika oli seotud ka looduse ürgjõu ja veinijumala Dionysosega Apollo pilliks oli lüüra ning muusikat iseloomustati kui mõistusepäraselt korrastatut Dionysose pilliks oli aulos ning muusikat iseloomustati kui ekstaatilist ja meelelist Müütide järgi jäi nende kahe muusikalise alge
lõbustab Olümpost oma kuldsel lüüral mängides; samuti on ta hõbedase vibu peremees, laskurite jumal, kes nooli kaugele lennutab; samuti on ta tervendaja, kes esimesena õpetas inimestele tohterdamist. Teda austatakse ka valgusejumalana, kelles pole mingit varju, ja seega on ta ka tõejumal. Ükski vale sõna ei tule iial üle tema huulte. Kastaleia oli Apolloni püha allikas; Kephissos tema jõgi. Apollonit kutsuti deloslaseks tema sünnisaare järgi ja püütialaseks, kuna ta tappis mao Pythoni, kes elas kunagi Parnassose koopas. Tema teine sageli esinev nimi oli Lykion, s. t. Lüükialane, mida sageli seletatakse tähendusega ,,huntide jumal", ,,valgusejumal" ja ,,Lüükia jumal". Sageli kutsuti teda ka päikesejumalaks. Tema nimi Phoibos tähendab särav, hiilgav. Kuid tegelikult oni päikesejumalaks Helios, titaan Hyperioni laps.
Herakles võitis teda ja tappis ta ise hoopiski. Ta võitles ka jumal Acheloosega, sest Acheloos armastas neidu, keda Herakles tahtis nüüd naiseks võtta. Herakles tappis ta ära ja sai Deianeira omale naiseks. Ta rändas paljudel maadel ja sooritas ohtralt muidki vägitegusid. Troojas päästis ta neiu, keda ootas samasugune saatus nagu Andromedatki. Ta oli jäetud randa, et oodata koletist, see oli ohverdamise eesmärgil. Neiu oli kuningas Laomedoni tütar. Laomedon oli tüssanud Apollonit ja Poseidonit tasuga, kui need olid Zeusi käsul ehitanud kuningale müüri Trooja ümber. Karistuseks saatis Apollon Troojasse katku ja Poseidon meremao. Herakles oli nõus neidu päästma, kui neiu isa annab talle need hobused, mis Zeus oli Laomedoni vanaisale kinkinud. Laomedon lubas, aga kui Herakles oli koletise tapnud, keeldus kuningas oma lubadust täitmast. Herakles vallutas linna, tappis kuninga ja andis neiu oma sõbrala, Salamiselt pärit Telamonile
maalilisem aga jääb selgeks. Maalid on lüürilised. Kujuneb välja paraadportree, kus oluline oli riietus, poos, luksuslik, mitte enam inimese hingeelu. Hiljem muutuvad maalid loomulikumaks ja maalilisemaks. „Louis XIV“ maalitud Rigand’i poolt. Skulptuur- kõige silmapaistvam prantsuse barokk skulpturitest on Pierre Puget. Dünaamiline, haarva ja traagiline. Õukonna juures töötas kunstnik, Cayevox, kes tegi portree püste, milles oli ka realistliku tunnetus. Girardon „Nümfid Apollonit ümmardamas“. Tema töödes on sümmeetrait, tasakaalustatust ja idealistliku antiiki. Puhas klassitsismik barokk.
Pygmalion kujur, kes otsis naist, kelle ilu peituks vooruslikkuses ja lihtsuses, ta ohverdas lehma ja soovis oma unelmate naist, naise nimeks sai Galatea, nad said tütre Paphose Narkissos - ilus mees, kes imetles vaid end ja karistuseks armus ta enda peegelpilti Adonis - mees, kelle armastuse pärast võitlesid aprhodite ja persephonis, aphrodite võitis ning adonis ei võtnud aprhodite nõu kuulda ning suri metssea rünnaku tõttu Leto kandis zeusi kahte last (apollonit ja artemist, sünnitas need Deelose saarel, apollon tappis pytoni ja ehitas koletise haua kohale templi ja oraakli, mis kandis nime delfi püha oraakel ja see ilmutas inimestele kõik võimsa zeusi ja apolloni otsused Daphne apolloni armastatu, kuid ta põgenes apolloni eest ja sai puuks, loorberipuuks, mille pärga apollon tihti peas kannab Apolloni lapsed: Paan sokujalgne metsajumal Askleipos tuntud arst, kelle ema oli Tessaalia kuninga tütar Koronis, ta suri sünnitusel, arst
jumalaist''. Apollon oli ilus kuju kreeka poeesias, meister muusikant, kes lõbustas Olümpost oma kuldsel lüüral mängides; samuti on ta hõbedase vibu peremees, laskurite jumal, kes nooli kaugele lennutab; tervendaja, kes esimesena õpetas inimestele tohterdamist. Isegi rokem kui kõigi nende heade ja meeldivate väärtuste poolest asutatakse teda valgusjumalana, kelles pole mingit varju, ja seega on ta ka tõejumal. Ükski vale sõna ei tule iila üle tema huulte. Apollonit kutsuti deloslaseks tema sünnisaare järgi. Tema teine sageli esinev nimi oli Lykios, s.t. lüükialane, mida sageli seletatakse tähendusega ,,huntide jumal'', ,,valgusejumal'' ja ,,Lüükia jumal''. Sageli kutsuti teda ka päikesejumalaks. Delfi Apollon oli heategev võim, otsene sidemees jumalate ja inimeste vahel, kes õpetas inimesi jumalate tahtmist teada saama, näidates neile, kuidas sõlmida taevalistega rahu; samuti oli ta ka puhastaja. Tema puu oli loorberipuu
annaabi.ee 
