50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 6 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-02-19
Kuupäev, millal dokument üles laeti
23 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
katimati
Õppematerjali autor
Konspekt Gian Lorenzo Bernini(07. 12. 1598- 28. 11. 1680) Eluloo lühikokkuvõte G.L.Bernini oli 17. sajandi silmapaistvam skulptor. - Giovanni Lorenzo Bernini sündis 7. detsembril 1598. aastal Itaalias Napolis. - Tema isa oli maneristlik skulptor Pietro Bernini, kes pärines Firenzest. - 7-aastasel saatis Bernini oma isa tööreisidel Rooma. Roomas pälvis noor, kuid andekas Bernini kunstnik Annibale Carracci ja Paavst Paul V tähelepanu ning Bernini hooldajaks Roomas hakkas Paavsti nõbu kardinal Scipione Borghest. - Oma esimeste tööde valmistamisel sai Bernini inspiratsiooni hellenistlikest skulptuuridest. Bernini edasine areng toimus väga kiiresti ning peagi tõusis ta õpipoisist meister skulptori staatusesse. - 1665. aprillis, olles juba väga tunnustatud skulptor, läks Bernini Pariisi
Tartu Karlova Gümnaasium referaat Gian Lorenzo Bernini Koostaja: Kristi käesel Juhendaja: Sirje Vasmann Tartu 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus 3 2. Sisu 4 3. Kokkuvõte 5 4. Kirjandus 6 5. Lisa 7-8
Ta elas aastatel (1598-1680). Ta elas peamiselt Napolis ja Roomas. Ta oli 17. sajandi barokiajastu üks silmapaistvaim Itaalia skulptor ja arhitekt. Tema tuntuimad tööd on Peetri kiriku esine väljak, „Apollon ja Daphne“, „Püha Teresa ekstaas“. Tema esimesed tööd olid inspireeritud hellenismiaegsest skulptuurist. Peetri kiriku kolonnaad asub Roomas ja mis on teostatud aastatel 1657–1667. Peetri kiriku esine väljak Bernini lisas Rooma arhitektuuri uut, baroklikku. Monumentaalne Püha Peetri kiriku esise väljaku sammastik on Bernini arhitektuurialane peateos. Väljak ühendab omavahel ovaali ja trapetsi, mängides nii barokiajal armastatud illusionismiga: väljakul viibides tajume ringi ja ruutu (seda võtet on varem kasutanud Michelangelo Rooma Kapitooliumi juures). Püha Peetri kiriku väljaku keskel asetseb suur obelisk. Kogu väljakut piirab kaherealine
fassaadi. Seinaorvades seisavad staatuad. See küllaltki lihtne fassaad sai eeskujuks paljudele teistele, kordkorralt keerulisemaks muutuvatele fassaadidele. Neid murti ja painutati, kaunistustega loodi seal rahutuid valguse ja varju mänge. Selles saavutas äärmuse liialdusi armastav Francesco Borromini (1599-1667). Eenduvad ja taanduvad osad, lainelised jooned nii fassaadil kui põhiplaanis iseloomustavad tema loodud hooneid. Üleeuroopalise kuulsuse saavutas Lorenzo Bernini (1598-1680), kelle käe all sai lõpliku lihvi Rooma Püha Peetri kirik. Tema kujundas kirikuesise väljaku, muutis tunduvalt renessanssmeistrite kavandatud hoonet ja teostas sisekujunduse. Barokk tõi muutusi ka hoonete põhiplaanidesse. Tekkis ehitisi, mille põhiplaan moodustus üksteisesse põimunud ovaalidest. Ümarad ruumiosad, kaarjad ja vonklevad jooned sulasid kokku omapäraseks tervikuks. Niisugusel taustal said uudse ilme isegi vanad, varemgi tarvitatud detailid
kabeleiks. Barokk-kirik on ühtlasi tavaliselt pikliku põhiplaaniga. Kuppel säilitatakse, mille aknad on ruumi tähtsaimaks valgusallikaks. Barokkstiili aitab lõplikult võidule Carlo Maderna, kes esindab siiski veel mõõdukat varabarokki. Tema esimene tähtis töö on Santa Susanna kiriku fassaad Roomas. Selle ajastu kuulsaim meister Itaalias, ühtviisi silmapaistev nii arhitektuuri kui skulptuuri alal on Lorenzo Bernini. Tema meistriteoseks on väljak Peetri kiriku ees ühes seda ümbritseva kolonnaadiga. Kaasaegsete poolt kõige hinnatum oli aga üks tema dekoratiivset laadi teos, nimelt 1633a. valminud pronkstabernaakel Peetri kiriku kupli all. Peaaltari kohal on siin baldahhiin, mida kannavad neli keerdsammast; viimased on barokiajastu eelistatavamaid motiive. Bernini kaasaaegne Francesco Borromini esindab barokkarhitektuuris äärmuslikku, kõiki reegleid ja traditsioone hülgavat suunda
Eriti rikkalikud olid idamaist toredust armastava Veneetsia paleed, mille vastu kanaleid pööratud fassaadide ilu kahekordistasid veepeegeldused. Ilmalike hoonete kõrval rajati ka kirikuid. Mantuas asuva Sant' Andrea (Püha Andrease) kiriku looja Leon Battista Alberti (1404-1472) sai tuntuks, kui põhjalik antiikehitiste uurija, tema töödest võtsid eeskuju hilisemad kõrgrenessansi arhitektid. SKULPTUUR Renessanss-skulptuuri ajalugu alustatakse aastaga 1402, mil nooruke kullassepp Lorenzo Ghiberti (1378--1455) võitis Firenzes kujurite võistluse. Ta elutööks, millele kulus 50 aastat, sai ristimiskirikule kahe reljeefidega pronksukse valamine. Eriti teine uks tuli nii kaunis, et Michelangelo nimetas seda hiljem "paradiisi väravaks". Renessansiajastul vabanes skulptuur ehituskunsti teenistusest; kujusid paigutati ruumide keskele, õuedesse ja väljakutele, kus neid sai igast küljest vaadata. Eelistati kujutada tublisid ja julgeid inimesi, ka piiblist valiti
-15. sajandil tekkisid esimesed pangad.)) Firenze kunstikeskus Filippo Brunelleschi (1377-1446) esimene renessanssi “suurmeister” mitmekülgne menu ehitaja ja kunstiteoreetikuna 1419 - Firenze toomkiriku kaheksatahuline kuppel - kuulsus arhitektina Firenze Leidlaste Kodu - fassaadi ilmestab peentele korintose sammastele toetuv kaaristu Medicide tellimusel San Lorenzo kirik - lameda puulaega basiilika, lööve eraldavad sammastele toetuvad ümarkaared Pazzi kabel - antiigipärased sambad, kolmnurkne viil, Siseruum kaalutletult mõistuspärane, näib koosnevad täpsetest kuubi- või poolkerakujulistest ruumiosadest Tsentraalperspektiivi õpetus Brunelleschi veendunud, et hea arhit. = õiged proportsioonid, numbrites väljenduvad tsentraalperspektiivi leiutaja
oli endiselt tähtis roll. · Carlo Maderna(1556-1629)- Varabaroki esindaja Santa Susanna kirik Roomas, jätkas Peetri kiriku ehitamist teostas selle fassaadi, tegu ka Peetri kiriku pikihoone. · Francesco Borromini(1599-1667)- oli baroki kõige äärmuslikum esindaja. Ekstravagantne, armastas lainelist joont.Sant Ivo kabel Sapienza kiriku juures Roomas. San Carlo alle Quattro Fontane kirik Roomas. · Giovanni Lorenzo Bernini(1598-1680)- Lõpetas Peetri kiriku ehitamise, väljekut ümbritseva kolonnaadiga. Tema võttis arhitektuuris kasutusel perspektiivi, Vatikani lossi tegi ta Scala Regia(kuningatrepp)- trepp ahenes veidi ülespoole minnes ja nii jättis sügavama mulje. · Tuntuimad baroki arhitektid olid veel Rainaldi, Fontana, da Cortona, Pater Pozzo- hakkas tegema teatridekoratsioone, Longhena, Alessandro Galilei- ehitas Lateraani(kogu ristiusu maailma hõlmav)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid