· · Dionysos · veini-, ekstaasi- ja taimekasvujumal · Zeusi ja Semele poeg · Pilliks Aulos · Lüüra: vana-kreekas oli 2 lüürat Kithara- Profesionaalidele Lüüra- amatöridele Algselt sõrmitseti hiljem mängiti poognaga seostati Apolloniga Kithara · Keelpill, mida sõrmitseti · Lüürast suurem ja tugevam · Mängisid profesionaalid soolona kui ka luule ja laulu saateks · Koosnes nelinurksest puust kastist, mis ühest otsast pikenes rasketeks käteks originaalis 5 keelt hiljem 7 ja lõpuks 11 · Forminks: lüürataoline keelpill Barbiton: lüürataoline keelpill
kultuuriga ? V: Muusika koht jatähendus Vana-Kreeka kultuuris, samuti õpetus muusikast näitavad kreeka muusikat Lähis-Ida kõrgkultuuride vahetu jätkuna ning nende ja kristliku kultuuri vaheline ajajärk. 2. Seleta mõiste musike. V: tähendab kreeka keeles muusikat ja on muusade kunst 3. Iseloomusta Vana-Kreeka muusika apollonlikku ja dionysoslikku alget. Kuidas need väljendusid muusikas ? V: Kreeka kultusmuusika oli eelkõige seotud valguse-ja tõejumala Apolloniga ning looduse ürgjõu ja veinijumala dionysosega. Apolloni pilliks on harmoonilisi kooskõlasid mängiv lüüra. Dionysose pill-seda puhus tema kaaslane Marsyas-Aulos matkib aga eksalteeritud inimhäält, karjet ja mängib alati üksikut eredat meoodialiini. Appollonlik- korrastatult harmooniline ja mõistuslik. Dionysoslik- ekstaatiline ja meeleline 4. Millal oli vana-kreeka kultuuri arhailine ajajärk = V: 8-6 eKr. 5. aoid- kutseline laulik Rapsood-rändlaulik
India muusika instrumendid: pungi, sita, vina. Muusika seos religiooniga Egiptuses: tähtis oli templimuusika, templites olid orkestrid ja kutselised lauljad. Hironoomia on vanim dirigeerimise viis, kus helikõrgused näidati kätega. Egiptusest on pärit lüüra, harf, sarnell. Vana-Kreeka muusikakultuur on Lähis-Ida kõrgkultuuride vahetu jätk ja kristliku kultuuri vaheaste. Musik, muusade kunst on lauldes ettekantud luule. Kreeka kultusmuusika oli seotud Apolloniga mängis lüüraga korrastatud harmoonilist ja mõistuslikku, Dionysos aulosega ekstaatilist, meelelist muusikat. Kreeka pillid: topeltaulos, barbiton, vana-kreeka forminks, 7 keeleline lüüra ja kitara 5-7 keelt. Arhailine ajajärk 8-6 saj. e.Kr. aoid-kutseline laulik, rapsood-rändlaulik, paiaan- Apollonile pühendatud laul kitara saatel, treen-surm... aulase saatel, hümenaios- pulmalaul aulose saatel, hümn-kultuslaulude ühine nimetus, nomos-reeglite kogu, mida peab kultuslik laul järgima
Artemis ja Apollon · Õde ja vend(kaksikud) · Vanemad: Zeus ja Leto · Sündisid Deelose saarel Jumalanna Artemis (Diana) Ülesanne Sümbolid, omadused Tegevus · Metsade suur · Kullatud vibu · Nõudis inimohvreid kuninganna · Õlal rippuv kuldne · Tappis Otose ja · Kuuvalgete ööde nooletupp täis nooli Ephialtese jumalanna · Seljas lühike hõlst · Päästsid Apolloniga · Metsloomade · Seostati hirve ja oma ema Tytiose valitsejanna karuga käest. · Jahijumalanna · Kujutatakse koos · Muutis Aktaioni · Osav kütt kahe lõvi, hirve või hirveks. · Hoolitses lindudega noorloomade eest · Range, julge, uhke · Nimetati · Vihastas kergelt kuujumalaks · Ettearvamatu · Vooruse jumalanna
Varaseimad loetavad muusika üleskirjutused pärinevad alles Vana-Kreeka kultuuri hilisest järgust, viimaseist sajandeist enne Kristust. Sõna muusika tuleneb kreekakeelsest sõnast musik (muusade kunst), mis hõlmas poeesiat koos muusika ja tantsuga. Alles hellenismiajastul (330-146 eKr) võib rääkida poeesiast ja muusikast eraldi. Muusikud ja poeedid olid kreeklaste jaoks jumaliku andega prohvetid. Kreeka kultusmuusika on seotud eelkõige valguse- ja tõejumala Apolloniga ning looduse ürgjõu ja veinijumala Dionysosega Vana-Kreeka pillid Lüüra 7 keelega, näpitav keelpill, algselt kilpkonna kilbist kõlakastiga. Apolloni pill. Mängiti harmoonilisi kooskõlasid. Saadeti eepose laule. Poeesia lüüra saatel lüürika. Kitara suuremõõdulisem lüüra tüüpi pill, kasutati nii saateks kui soolomänguks Harf näpitav keelpill, kolmnurkse kujuga, kasutusel 5.saj teisest poolest
Varaseimad loetavad muusika üleskirjutused pärinevad alles Vana-Kreeka kultuuri hilisest järgust, viimaseist sajandeist enne Kristust. Sõna muusika tuleneb kreekakeelsest sõnast – musikē (muusade kunst), mis hõlmas poeesiat koos muusika ja tantsuga. Alles hellenismiajastul (330-146 eKr) võib rääkida poeesiast ja muusikast eraldi. Muusikud ja poeedid olid kreeklaste jaoks jumaliku andega prohvetid. Kreeka kultusmuusika on seotud eelkõige valguse- ja tõejumala Apolloniga ning looduse ürgjõu ja veinijumala Dionysosega Vana-Kreeka pillid Lüüra – 7 keelega, näpitav keelpill, algselt kilpkonna kilbist kõlakastiga. Apolloni pill. Mängiti harmoonilisi kooskõlasid. Saadeti eepose laule. Poeesia lüüra saatel – lüürika. Kitara – suuremõõdulisem lüüra tüüpi pill, kasutati nii saateks kui soolomänguks Harf – näpitav keelpill, kolmnurkse kujuga, kasutusel 5.saj teisest poolest
3. Vali kolm Kreeka jumalat/jumalannat ja iseloomusta neid. Hea , kui leiaks mõne loo nende kohta. Artemis Artemis oli jahijumalanna.Väidetavalt oli Artemis parim kütt. Artemisele meeldis väga loodus ja loomad ning ta oli nende kaitsjaks. Jahijumalanna vihastas aga kergelt ning vihselt oli ta väga ohtlik. Kord kui Niobe halvustas Artemise ema Letot kuna Niobel oli 14 last kuid Letol vaid kaks. Tappis Artemis koos oma kaksikõe Apolloniga kättemaksuks Niobe lapsed. Hephaistos Hephaistos oli tule ning seppatööjumal, ta oli seppade kunstnike ja käsitööliste kaitsjaks. Ta oli ühtlasi ka ainus inetu välimusega jumal, kuid see eest oli Hephaistos väga õiglane ning hea südamlik. Hepahaistos visatud ka kord taaevast alla ki Zeus ta peale vihastas Hera eest seismise pärast Hades (Pluto) Hades oli allilma jumal, teda peeti ka maapõue peidetud väärismetallide isandaks
Artemises on ühendatud paljude, sealhulgas kreekaeelsete jumaluste jooned. Ta on neitsilik jahi- ja loodusejumalanna.Artemist austati nii vooruse- kui ka taimekasvu- ja viljakusejumalannana. Peeti ka abielusõlmimis- ja sünnitusjumalannaks. Artemis oli kuu, teda hüüti Phoiboseks ja Seleneks(Luna). Kumbki nimi ei kuulunud algselt temale. Phoibe oli titaan, pks vanadest jumalatest. Samuti ka Selene-kuujumalanna, kes polnud seotud Apolloniga. Selene oli Heliose, selle päikesejumalanna õde, keda Apolloniga segi aeti. Temas ilmneb kõige elavamalt ebamäärane piiritelu hea ja kurja vahel, mis iseloomustav kõiki taevalisi. Kujutati enamasti lühikeses rüüs, noolt ja oda käes hoidvana, saatjaiks hirv ja nümfid. Oli antiigi lemmikjumalanna. Aphrodite (Venus) 10 Aphrodite oli kreeka armastus- ja ilujumalanna, Homerose järgi Zeusi ja Dione tütar,
Artemises on ühendatud paljude, sealhulgas kreekaeelsete jumaluste jooned. Ta on neitsilik jahi- ja loodusejumalanna.Artemist austati nii vooruse- kui ka taimekasvu- ja viljakusejumalannana. Peeti ka abielusõlmimis- ja sünnitusjumalannaks. Artemis oli kuu, teda hüüti Phoiboseks ja Seleneks(Luna). Kumbki nimi ei kuulunud algselt temale. Phoibe oli titaan, pks vanadest jumalatest. Samuti ka Selene-kuujumalanna, kes polnud seotud Apolloniga. Selene oli Heliose, selle päikesejumalanna õde, keda Apolloniga segi aeti. Temas ilmneb kõige elavamalt ebamäärane piiritelu hea ja kurja vahel, mis iseloomustav kõiki taevalisi. Kujutati enamasti lühikeses rüüs, noolt ja oda käes hoidvana, saatjaiks hirv ja nümfid. Oli antiigi lemmikjumalanna. Aphrodite (Venus) Aphrodite oli kreeka armastus- ja ilujumalanna, Homerose järgi Zeusi ja Dione tütar, merevahust sündinu
· Thaleia ('õitsev') oli komöödia muusa. · Urania oli astronoomia muusa. Kreeka mütoloogia järgi olevat muusad titaan Mnemosyne (Mälu) jaZeusi tütred, kõigi kunstide ning teaduste jumalannad andnud inimestele muusika, tantsu ja laulu. Muusikat kirjeldati kui kunsti, mis kannab sügavat jõudu ja avaldab selle läbi inimestele mõju. Kindlad muusikalised stiilid seostati kindlate inimeste või jumalustega; näiteks lüürat kunstide ja ettekuulutuste jumala Apolloniga. Vana-Kreekamüütilistest muusikutest kõige tähtsam oli Orpheus, kelle muusika pani elutud asjad liikuma ning võis mõjutada isegi Hadese jõudusid. Muusade elupaik ja müüdid Muusadega oli seotud neli mäge: · Helikon · Olümpos · Parnassosos Traakia · Pieros Pieriamaal · Nende viies elupaik asus hüperborealaste juures Muusad sündisid ja elasid algselt Pierias, Olümpose lähedal asuvas maakohas, kus Zeus nad Mnemosynega oli sigitanud
oma välgunooltega tuhaks. Dionysos-laps sündis aga uuesti keerukate protseduuride tulemusel. Just sellest jumaliku lapse nahka pistnud titaanide tuhast tehti aga esimene inimene. HERMES (MERCURIUS) Zeusi ja Maia poeg, karja, rändurite, kaupmeeste ja varaste jumal, jumalate käskjalg. Ta oli osav, väga nobe ja tal olid tiivulised sandaalid. Hermes oli ka kaval ja riukaline. Juba hällilapsena varastas ta Apolloni lehmad. Hiljem küll leppis ta Apolloniga ära ja neist said parimad sõbrad. HERMES Jumalate käskjalg, väidetavalt mõtles tema välja kreeka keele ja on seetõttu ka kirjutajate patroon. Tal olid võluvõimed ning ta oli suurepärane läbirääkija. Kuna ühest asupaigast teise rändamiseks pidi enamasti liikuma jalgsi, siis on arusaadav, et teekäijatel ning ka sõnumitoojatel (kelle kaitsja Hermes oli) oma jumalus oli. :3 Infot võtsime: http:// kosmogoonia.blogspot
Artemis oli metsloomade emand, kõige kõrgem kütt jumalaist küllalt tähemepanuväärne amet naisterahvale. Hea kütina hoolitses ta noorloomade eest; tema oli ka kõikjal neitsiliku nooruse kaitsja. Nii nagu Phoibos oli päike, oli tema kuu, keda hüüti Poibeks ja Selenaks (Luna). Kumbki nimi ei kuulunud algselt temale. Phoibe oli titaan, üks vanadest jumalatest. Samuti ka Selene kuujumalanna, kes polnud seotus Apolloniga. Selene oli Heliose, selle päikesejumalanna õde, keda Apolloniga segi aeti. Hilisemates poeemides identifitseeritakse Artemist Hekatega. Temas ilmneb kõige elavamalt ebamäärane piiritelu hea ja kurja vahel, mis iseloomustab kõiki taevalisi. Temale olid pühendatud küpress ja kõik metsloomas, eriti aga põder. 8 Aphrodite (Venus)
Ainult materjal on olnud pehmem: liivakivi ja marmor. Kreeka skulptorid võtavad kasutusele ka pronksi. Klassikalise ajastu skulptuurid ongi valdavalt pronksist,Paljud kreeka pronksskulptuurid on säilinud aga marmorkoopiatena.Arhailise ajastu skulptuur on küllaltki üheülbaline . On tehtud peamiselt kahte tüüpi kujusid: alasti noormehi kuros ja riietatud tütarlapsi kore . Kurosekujusid on leitud peamiselt surnuaedadest vanade meeste haudadelt. Enamasti seostatakse neid jumal Apolloniga. Arvatakse, et tegemist oli Olümpiamängude võitjate auks püstitatud kujudega. Neil kujudel on ka näol kerge naeratus nn arhailine naeratus, käed on neil kramplikult külgedel ja nad seisavad puiselt püsti.Kore kujud kujutavad ilmselt aastaaegade vaheldumise jumalannat Persephonet.Kõige rohkem on leitud korekujusid Ateena akropolilt. Suur murrang kreeka skulptuuris toimus arhailise ajastu lõpul 6. saj keskel eKr, kui võeti kasutusele pronks
laevastikku Trooja alla sõita, enne kui talle ohverdatakse neitsi. Ka mitmes teises loos esineb Artemis metsiku kättemaksjana. Teisest küljest aga, kui mõni naine suri kiiresti ja valutult, siis peeti kadunut Artemise hõbenoole ohvriks. Nii nagu Phoibos oli päike, oli tema kuu, teda hüüti Phoiboseks ja Seleneks (Luna). Kumbki nimi ei kuulunud algselt temale. Phoibe oli titaan, üks vanadest jumalatest. Samuti ka Selene- kuujumalanna, kes polnud seotud Apolloniga. Selene oli Heliose, selle päikesejumalanna õde, keda Apolloniga segi aeti. Temas ilmneb kõige elavamalt ebamäärane piiritelu hea ja kurja vahel, mis iseloomustab kõiki taevalisi
Arhailine ajastu Arhailise ajastu skulptuurid on küllalt algelised: jäik sirge asend, külgedele surutud käed ning otsevaate määras ära püstine kiviblokk, millest kuju välja raiuti. Tasakaalu säilitamiseks asetati kujul üks jalg veidi teise ette. Peamiselt on tehtud kahte sorti kujusid: 1) alasti noormehi kuros 2) riietatud tütarlapsi kore. Kurosekujusid on leitud peamiselt surnuaedadest vanade meeste haudadelt. Enamasti seostatakse neid jumal Apolloniga . Arvatakse, et tegemist oli Olümpiamängude võitjate auks püstitatud kujudega .Neil kujudel on ka näol kerge naeratus nn arhailine naeratus. Kõige enam kore kujusid on leitud Ateena akropoliselt. Arhailisel ajastul oli skulptuur siiski veel Egiptuse skulptuuri mõju all. Suur murrang kreeka skulptuuris toimus arhailise ajastu lõpul 6. saj keskel eKr, kui võeti kasutusele pronk. Seni valmistati skulptuure peamiselt marmori leiukohtade juures. Nüüd asuvad skulptorid elama
Ajapikku võtsid koolis võimust aristokraatlikud tendentsid, mis olid vastuolus Krotoni demokraatliku ühiskonnakorraldusega ning Pythagorase vennaskond hajus üle kogu Lõuna-Itaalia. Pythagoras põgenes Metapontumisse, kus ta suri (võimalik, et teda tapeti) 75-80-aasta vanuses. Vennaskond eksisteeris veel kahe sajandi jooksul peale oma asutaja surma. 1.2 Pythagorase isik Ta oli suursuguse välimusega, mistõttu jüngrid samastasid teda Kreeka valgusjumala Apolloniga. Kord kui teda lahti riietumas nähti, märgati tal kullast puus olevat. Teinekord jõge ületades olevat jõgi teda valju häälega tervitanud. Pythagoras jagas kõik mõistuslikud elusolendid kolmeks: Jumalad, inimesed ja Pythagorase- sarnased (pooljumalad). Ta pidas end jumala pojaks. Tema jüngrid ei pöördunud oma õpetaja poole kunagi nimeliselt, öelda tuli ,,see mees" või ,,tema". Pythagorasele omistatakse sõna ,,filosoofia" leiutamine, samuti võttis Pythagoras esimesena
Pythagoras u.570/580- u. 500 e.Kr Sündis Samosel, kuid põgenes küllaltki noorena türann Polykratese võimu alt Lõuna- Itaaliasse Krotonisse, kus rajas ka kooli olles vahepeal teinud 30 aastase rändeelu tõenäoliselt Egiptuse ja Babüloonia radadel ja puutudes kokku tolleaegsete kõrgelt haritud teadlaste ja preestritega. Tema kaasaegsed on kirjeldanud P. kui erakordselt kaunist inimest ja välimuselt olevat ta võrreldav olnud Apolloniga (kreeka valgusjumal). P. pidas ka ise end eriliseks jagades näiteks kõik mõistuslikud olendid kolme kategooriasse: a) jumalad b) inimesed c) Pythagorase sarnased. Väitis end olevat ka jumal Hermese ( tiivuliste sandaalidega saadik, kes toob sõnumeid jumalatelt inimestele) poeg eelmistes eludes ja nüüd lihtsalt mitme ümbersünni abil saanud selles elus Pythagoraseks- uskus hingede rändu, väitis, et hinged keha küljes vangis, kuid
talle ohverdatakse neitsi. Ka mitmes teises loos esineb Artemis metsiku kättemaksjana. Teisest küljest aga, kui mõni naine suri kiiresti ja valutult, siis peeti kadunut Artemise hõbenoole ohvriks. Nii nagu Phoibos oli päike, oli tema kuu, teda hüüti Phoiboseks ja Seleneks (Luna). Kumbki nimi ei kuulunud algselt temale. Phoibe oli titaan, üks vanadest jumalatest. Samuti ka Selene- kuujumalanna, kes polnud seotud Apolloniga. Selene oli Heliose, selle päikesejumalanna õde, keda Apolloniga segi aeti. Temas ilmneb kõige elavamalt ebamäärane piiritelu hea ja kurja vahel, mis iseloomustab kõiki taevalisi. Temale olid pühendunud küpress ja kõik metsloomad, eriti aga põder. Aphrodite (Venus) Armastuse-ja ilujumalanna, nii jumalate kui inimeste kaval võrgutaja; naeru armastav jumalanna, kes naeris magusalt või pilkavalt kõiki, kes tema võludele alistusid, vastupandamatu jumalanna, kes röövis aru isegi tarkade peast.
määras ära püstine kiviplokk. Tihti asetati kujul üks jalg veidi teise ette, et skulptuur tasakaalu suudaks säilitada. Algul valmistati skulptuure liivakivist ja marmorist. Leitud on palju alasti noormeeste kourose ja rikkalikult riietatud noorte neidude kore kujusid. Mõnel kujul on salapärane, eriline nn. arhailine naeratus. Kourosekujusid on enamjaolt leitud surnuaedadest, vanade meeste haudadelt. Enamasti seostati neid kujusid jumal Apolloniga ning kujunes välja ka arvamus, et neid püstitati Olümpiamängude võitjate auks. Korekujusid on leitud kõige rohkem Ateena akropolilt ning ilmselt kujutavad need jumalanna Persephonet. Kouros Kore Suur murrang kreeka skulptuuris toimus arhailise ajajärgu lõpul, kui kasutusele võeti pronks. Kreeka skulptuuri õitsenguks peetakse klassikalist ajajärku (5.-4.sajand eKr). Klassikalise ajastu skulptuurid on valdavalt pronksist
vanamehele meeldib üle kõige eesliga sõita. Kõik sõitsid lõbusas rongkäigus naabermaale, kus veinijumal isiklikult peatus. Dionysos lasi Midasel soovida ühe soovi. Midas soovis, et kõik mida ta puudutab, muutuks kullaks. Kodus hakkas ta sööma, kuid kõik muutus tahkeks kullaks. Midas otsis Dionysose üles ja palus talt halastust. Dionysos soovitas tal pesta end Paktolose jões. Pärast seda hindas Midas hoopis karjamaade jumala Paani vilepillimängu. Ühel päeval võistles Paan Apolloniga pillimängus ja nad kutsusid mäejumala Tmolose vahekohtunikuks. Paan mängis barbaarse laulukese, kuid Apollon jumaliku meloodia. Tmolos hindas rohkem Apolloni laulu, kuid metsaserval seisnud Midas ütles, et talle meeldib Paani lauluke rohkem ja kui tema seda arvab, siis peavad kõik nii arvama. Siis nõidus Apollon talle eeslikõrvad, et ta tulevikus "veel paremini kuuleks". Midas mässis pea paksu turbanisse, aga lõpuks kasvasid ta juuksed
RÜTM - kreeklaste jaoks muusika põhialus, lähtub värsi ja lühikeste silpide vaheldumisest. Värsi ehitusega on seotud ka MELOODIA, mille elemendid on Platoni (427-347 a. e. Kr) järgi logos (SÕNA), HARMOODIA (kreeklaste jaoks helide järgnevus) ja RÜTM (liikumise kord). Musikē on vahetult seotud ka tantsuga. Muusiku oli kreeklaste jaoks jumaliku päritoluga, sest esimesteks muusikuteks pidasid nad Zeusi poegi Apollonit ja Amphioni. Kreeka kultusmuusika oli seotud eelkõige tõejumal Apolloniga (tema pilliks oli harmoonilisi kooskõlasid mängiv LÜÜRA) ning veinijumal Dionysosega (tema pilliks oli AULOS (sarnane ŠALMEIga), mida puhus ta kaaslane Marsyas ja mis mängib alati üksikut eredat meloodialiini). Müüt jutustab nende võistlusest, milles jäi võitjaks Apollon. Pillidest olid Kreekas levinumad NÄPITAVAD KEELPILLID – 4-keeleline FORMINKS, millest 7. saj arenes KITARA; 7-keelega LÜÜRA, BARBITON, 5.saj teises pooles ka (naiste pill) HARF
omane vasturääkivus: ta ei lase kreeklaste laevastikku Trooja alla sõita, enne kui talle ohverdatakse neitsi. Ka mitmes teises loos esineb Artemis metsiku kättemaksjana. Teisest küljest aga, kui mõni naine suri kiiresti ja valutult, siis peeti kadunut Artemise hõbenoole ohvriks. Nii nagu Phoibos oli päike, oli tema kuu, keda hüüti Phoibeks ja Seleneks (Luna). Phoibe oli titaan, üks vanadest jumalatest. Samuti ka Selene kuujumalanna, kes polnud seotud Apolloniga. Selene oli Heliose, selle päikesejumala õde, keda Apolloniga segi aeti. Hilisemates poeemides identifitseeritakse Artemist Hekatega. Viimane on jumal kolme palgega Selene taevas, Artemise maa peal ja Hekate allilmas ning maa peal, kui maa on mähitud pimedusse. Hekate oli noorkuu jumalanna, pimedate ööde perenaine, kui kuu ei paistnud. Teda seostati pimeduse tempudega, teda peeti teeristide jumalannaks; teeriste peeti kurja maagia vaimude paigaks.
htm 3 Kristel Lepik SOSE.01.139 27.01.2006 kindlad muusikalised stiilid seostati kindlate inimeste või jumalustega, näiteks aulost veini- ja viljakusjumal Dionysosega, lüürat aga kunstide ja ettekuulutuse jumal Apolloniga. Vana-Kreeka müütilistest muusikutest kõige tähtsam oli Orpheus, kelle muusika pani elutud asjad liikuma ning võis mõjutada isegi Hadese jõudusid.4 Orpheuse müüt Orpheus oli Apolloni ja Calliope poeg, imeline muusik, abielus Eurydikega. Tema kaunid lüürahelid ning hingemattev lauluhääl kodustasid iga metslooma ning jõed peatusid, et kuulata. (Arvatakse, et Orpheus leiutas ka heksameetri.) Eurydiket hammustas madu ning neiu pidi minema surnuteriiki Hadesesse. Et
astub. Selleks oli Protesilaos, kes jumalate poolt tagasi ellu toodi. Trooja sõjaväe juht oli Hektor. 9 aastat peeti Trooja sõda, ja siis puhkes Achilleuse & Agamemnoni vahel tüli ning sõjaõnn läks ajutiselt trooja poolele. Tüli puhkes, kuna kreeklased olid vangistanud trooja preestri tütre, kuid Agamemnon ei nõustunud isa palvatega tütar tagastada ja Apollon lasi nooli kreeklaste sekka ja paljud mehed surid. (katk) Achilleus leidis, et tuleb Apolloniga lepitust leida või koju sõita. Ennustaja Kalchas nõudis, et Achilleus teda kaitseb kui avalikustab tõe, miks jumal neid vihkab. Kalchas ütles, et preestri tütar tuleb tagasi anda, ja Agamemnon tuli samuti alla anda. Kui Agam nõudis Ach teist autasu, neid Briseist. Ach tõotas, et Agamemnon peab selle teo eest maksma. Ach ema, merenümf Thetis läks Zeusilt troojalastele abi paluma, kuid Z keeldus. Niikuinii olid jumalad kahes eri leeris. Aphrodite,
Ta oli võrratult kaunis. Aphroditel oli tiivuline poeg Eros, kelle nooled tekitasid armastust igaühes, keda need tabasid. Tema sümboliteks olid mürt, tuvi ning jänes. Hermes (Mercurius) Zeusi ja Maia poeg, karja, rändurite, kaupmeeste ja varaste jumal, jumalate käskjalg. Ta oli osav, väga nobe ja tal olid tiivulised sandaalid. Hermes oli ka kaval ja riukaline. Juba hällilapsena varastas ta Apolloni lehmad. Hiljem küll leppis ta Apolloniga ära ja neist said parimad sõbrad. Et tema kultuslikke sümboleid kivihunnikuid - kasutati ka teetähistena, peeti Hermest ütlasi teedejumalaks. Teda kujutati sageli reisikaabu ja tiivuliste sandaalidega. Artemis (Diana) Zeusi ja Leto tütar, Apolloni kaksikõde, jahi-, viljakuse-, kuu-, abiellumis- ja metsade jumalanna. Ta oli julge, vooruslik ja uhke. Artemist kujutatakse tavaliselt koos vibu ja nooltega. Loomade valitsejana seostati teda eriti hirve ja karuga, tema saatjateks olid
armastust igaühes, keda need nooled tabasid. Teda kujutati enamasti peegli, lillede ja oma poja Erosega. Hermes (Mercurius) Hermes oli Zeusi ja Maia poeg. Ta suutis oma sündimise päeva lõunaks juba kõndida. Ta oli kaupmeeste, varaste, teekäijate jumal. Ta oli väga nobe ja osav ning tal olid tiivulised sandaalid. Ta oli kaval. Juba noorena varastas ta Apolloni lehmad. Hiljem leppisid nad Apolloniga ära ja neist said parimad sõbrad. Ta oli noor ja väle jumalate käskjalg, kes saatis jumalaid ja edastas nende teateid. Ta oli ka hingede hauatagune saatja. Hermes leiutas 7 flöödi, lüüra, poksi ja mitmesugused võiduajamised, ning seetõttu on tema kujud staadionitel ja gümnaasiumides kogu Vana-Kreekas
Rütm oli kreeklaste jaoks muusika põhialus, lähtus värsside pikkade ja lühikeste silpide vaheldumisest. Värsi ehitusega on seotud ka meloodia. Melos'e elemendid on Plantoni järgi logos (sõna), harmoonia (helide järgnevus, pingesuhe meloodia erinevate helide vahel) ja rütm (liikumise kord). Esimeseks Muusika oli kreeklaste jaoks jumaliku päritoluga. Esimesteks muusikuteks peeti Zeusi poegi Apollonit ja Amphioni. Kreeka kultusmuusika oli seotud eelkõige valguse- ja tõejumala Apolloniga, kes oli muusikute kaitsja ja kelle pilliks oli harmoonilisi kooskõlasi mängiv lüüra ning looduse ürjõu ja veinijumala Dionysosega, kelle pill aulos matkib aga eksalteeritud inimhäält, karjet ja mängib alati üksikut eredat meloodialiini. Vastanduvad kaks muusika põhiprintsiipi: apollonlik muusika korrastatult harmooniline ja mõistuslik ning dionüüsoslik muusika ekstaatiline ja meeleline. Kreekas olid levinuimateks pillideks näpitavad keelpillid. Vanim neist on
· Klassikalise ajastu skulptuurid ongi valdavalt pronksist · Paljud kreeka pronksskulptuurid on säilinud aga marmorkoopiatena · Arhailise ajastu skulptuur on küllaltki üheülbaline · On tehtud peamiselt kahte tüüpi kujusid: alasti noormehi kuros riietatud tütarlapsi kore · Kurosekujusid on leitud peamiselt surnuaedadest vanade meeste haudadelt · Enamasti seostatakse neid jumal Apolloniga · Arvatakse, et tegemist oli Olümpiamängude võitjate auks püstitatud kujudega · Neil kujudel on ka näol kerge naeratus nn arhailine naeratus, käed on neil kramplikult külgedel ja nad seisavad puiselt püsti · Kore kujud kujutavad ilmselt aastaaegade vaheldumise jumalannat Persephonet · Kõige rohkem on leitud korekujusid Ateena akropolilt · Suur murrang kreeka skulptuuris toimus arhailise ajastu lõpul 6. saj keskel eKr, kui võeti kasutusele
Eurystheus andis Heraklesele ülesandeks Keryneia hirv elusalt kinni püüda ja talle tuua. See oli Heraklese kolmas vägitöö. Aasta otsa jahtis Herakles hirve, püüdes teda kusagile tupikusse ajada, kus tal oma kiirusest kasu poleks, aga ebaõnnestunult. Lõpuks laskis Herakles talle noole jalga, nii et hirv ei saanud eest ära joosta, ja võttis ta kinni. Mõne allika järgi olevat ta püüdnud hirve võrkudesse.Kui ta hirve tagasi viis, kohtus ta Artemise ja Apolloniga. Artemis oli vihane, et tema hirve oli haavatud. Herakles palus andeks, selgitas, et ei püüdnud hirve omal algatusel, ja Artemis andestas talle tingimusel, et Herakles pärast hirve jälle vabaks laseb. Nii ka Herakles tegi.Rohkem Keryneia hirv legendides ei esine, sest Zeus tõstis ta taevasse tähtkujuks. Vanad kreeklased nimetasid Heraklese tähtkuju Hirve tähtkujuks, aga Vanas Roomas kinnistus sellele Herculese (Heraklese) nimi. 4
Kui kätte saadi, siis tapeti, kui jõudsid templisse, siis pidid sinna rangete reeglitega preestrinnadeks jääma. Ennete tõlgendamine. Oraaklid, kelle sõnu võeti hästi tõsiselt. Tõlgendati jumalate tahet ka lindude lennuga. Tuli istuda põhja suunas ja tõlgendam hakata. Oli ka pühaduse tõlgendajad hieromantis, kes saavutasid jumalaga kontakti. Epimenides, Aristeas, Abaris Sibylla- hiromantika, naised olid need. Hing nö eraldus kehast. Sestus Apolloniga. Nendega seotud piirkonnad olid Marpesos, kus elas u 6.saj keskpaigas sibüll, ja Erythrai, kus võis olla sama sibüll, kes oli lihtsalt asukohta vahetanud või muu. Teada on ka seal koobas ja nad elasid sisi mitusada aastat? Eryrhrai kohta on veel teada, et ta sai surma, tema veri jäi maha, kasvas rohi ja loomad, kes seda sõid, said ka jumaliku ilmutuse. Kõige levinud sibülli nimi oli Herophile. On ka teada, et sibüll käis Delfis kuulutamas
maa peal. Koos Athenaga oli ta üpris tähtis jumal linna elus. Mõlemad kaitsesid käsitööd ja kunsti, mis olid põlluharimise kõrval tsivilisatsiooni alustugedeks. Kui toimus laste pidulik vastuvõtmine linnakodanike hulka, oli Hephaistos selle tseremoonia jumal. (Hamilton 1975:30) 13.Hestia Hestia oli Zeusi õde ja nagu Athena ja Artemis neitsilik jumal.(Hamilton 1975:30) Neitsiks jäi ta selle tõttu, kuna keeldus abiellumast Poseidoni ja Apolloniga.(Chaline 2005:47) Temal pole väljakujundatud isikupära ja ta ei etenda müütides mingit osa. Tema oli kodukoldejumalanna, kodu sümbol, mille ümber tuli kanda vastsündinud last, enne kui too võidi perekonda vastu võtta. Iga eine algas ja lõppes ohvrianniga Hestiale. "Hestia, kõigis kodudes, nii maal kui taevas, on sinu vastu suurim austus, sest et sulle pakutakse hüva veini iga pidustuse algul, lõpul.
pisaraid valavaks kaljuks. Temast sai ülisuure kurvastuse võrdkuju. Antiikajast peale on niobiidide surm olnud sagedane kunstimotiiv. Kuulsaim skulptuur Artemisest on Leocharesele omistatav nn. Versailles' Diana. Kuningas Henri II sai selle kuju kingituseks Rooma paavstilt Paul IV-lt. Enne Louvre'isse ületoomist hoiti seda imelist skulptuuri pikka aega Versailles' lossi peegelgaleriis, kust ka teose nimi. Nii on ka nn. Belvedere Apolloniga, mida hoiti pikka aega Belvedere paavstilossis Vatikanis. MÕTLE VÕI UURI JÄRELE! 1. Millega jäädvustas end maailma ajalukku Efesose linna elanik Herostratos? 2. Kuidas hindad tema "kangelastegu"? 3. Efesose linna Artemise tempel oli üks antiikmaailma seitsmest maailmaimest. Milliseid selle aja maailmaimesid oskad veel nimetada? 4. Kuidas toimis Artemise ja Apolloni isa nendega, kes Letole peavarju ei andnud? 5. Miks kutsutakse kõige kuulsamat skulptuuri Artemisest Versailles' Dianaks?
Ainult materjal on olnud pehmem: liivakivi ja marmor. Kreeka skulptorid võtavad kasutusele ka pronksi. Klassikalise ajastu skulptuurid ongi valdavalt pronksist. Paljud kreeka pronksskulptuurid on säilinud aga marmorkoopiatena. Arhailise ajastu skulptuur on küllaltki üheülbaline. On tehtud peamiselt kahte tüüpi kujusid: alasti noormehi kuros;riietatud tütarlapsi kore. Kurosekujusid on leitud peamiselt surnuaedadest vanade meeste haudadelt. Enamasti seostatakse neid jumal Apolloniga. Arvatakse, et tegemist oli Olümpiamängude võitjate auks püstitatud kujudega. Neil kujudel on ka näol kerge naeratus nn arhailine naeratus, käed on neil kramplikult külgedel ja nad seisavad puiselt püsti. Kore kujud kujutavad ilmselt aastaaegade vaheldumise jumalannat Persephonet. Kõige rohkem on leitud korekujusid Ateena akropolilt. Suur murrang kreeka skulptuuris toimus arhailise ajastu lõpul 6. saj keskel eKr, kui võeti kasutusele pronks.
Osirise ja Hapi ühisnimest tekkis Serapis. Horos (ladina keeles Horus) on vanaegiptuse mütoloogias Isise (viljakuse ja emaduse jumalanna) ja Osirise (ülestõusnute jumal) poeg, keda kujutatakse pistrikuna või pistrikupäisena. Ta on taeva- ja päikesejumal, algselt samane kuningaga. Osirise-müüdis maksis ta kätte Sethile kätte oma isa surma eest. Horost on kujutatud poisina (Harpokratesena), lapsena Isise kätel ja raudkullipeaga sõjamehena.Kreeklased samastasid Horost Apolloniga. Amon, Amun, Ammon oli Vana-Egiptuse ürgne loomise ja õhu jumalus, kes tekitab liikumist ning kaost. Alates 11. dünstiast oli Amon Teeba kohalik kaitsejumalus, alates 18. dünastiast, kui Teebast sai (kuning)riigi pealinn, sai Amonist riigijumal. Koos varasemate riigijumalatega (Re ja Ptah) moodustasid nad riigi valitseva "kolmainsuse". Amon jäi edaspidi Egiptuse jumaluseks, vaid korra asendati ta Echnatoni reformis Atoniga.samastati hiljem
ning kariloomade kaitsja. Vastutas meeste surma eest b. Mütoloogia põhipunktid. Neli päeva pärast sündi otsustas kätte maksta madu Pythonile tema ema rüvetamise eest raseduse ajal. c. Apollon ja Delphi. Tappis pythoni, kes valdvas Delfi oraaklit. Apollon oli Paanilt ennustamist õppinud ning võttis templi kaitse ja ennustamise enda peale. Preestritar Pythia hakka seal ennustamisega tegelema. d. Apolloniga seonduvad surelikud noormehed (Hyakinthos, Kyparissos, Hymenaios, Leukippos); i. Hyakinthosele õpetas Apollon kettaheitmist. Läänetuule jumal hakkas puhuma tuult ja haaras ketta õhust kinni ning paiskas selle armukadedushoos vastu Hyakinthose kolpa, tappes viimase e. Apollon ja initsiatsioonirituaalid. f. Apollon kui tõvejumal; - teda peeti hädade tõrjujaks ja tervistusjumalaks. Saatis
sajandil eKr. Delphis peeti ka Apolloni auks Püütia mänge. Pühamus tegutses ennustajana preestrinna ehk püütia. Arvati, et ta vahendas Apolloni enda ettekuulutusi, seetõttu tuntud üle kogu Kreeka, tema juures käis näiteks ka Herakles pärast seda kui Hera oli talle hullusehoo saatnud. Enne ennustamist käis püütia Kastaalia allikas, seejärel ohverdati kits. Seejärel läks püütia maa-alusesse kambrisse, adyton'i, mis asus templi all. Seal laskus ta transi ning suhtles Apolloniga, saades temalt küsija jaoks ettekuulutusi ja otsuseid. Apollonilt kaitse saamiseks tooti püütiale ohverduseks loorberi oksi, raha ja must oinas. Hellenistliku traditsiooni järgi laskus püütia transi vulkaanilise vingu abil, mis immitses kaljulõhest (seda pole ei 100% kinnitatud ega ümber lükatud). Olümpia Seal on pühamu, mis pühendatud Zeusile. Alates 776. aastast peeti seal Zeusi auks iga nelja aasta järel mänge. Seal ümbrusest on leitud veel pühamuid, mis võisid olla
Inimene on tulnud mullast ja veest. PARMENIDES eleaatide liider. Võttis kasutusele mõiste ,,olemine". Kõik mis on, see on olemas. Mida ei ole, seda ei ole olemas, ehk mitte olevat ei ole. Järelikult on olemas vaid olemine. Arvas, et lapsed on head filosoofid. ZENON hakkas kasutama dialoogi vormi, mis muutus filosoofilise kirjanduse zanriks. PYTHAGORASE KOOLKOND Pythagoras rajas esimese filosoofia kooli. Teda võrreldi valguse jumala Apolloniga. Oli väljapaistev matemaatik (tema teoreem). Kõik on mõõdetav, kaalutav, loendatav tõstis esile arve. Poliitilise filosoofia algus arvas, et riigis peab olema ka korrastatus nagu arvudes. Tegeles meditsiiniga arvas, et inimest saab ravida muusikaga. Muusika teeb kaineks!!! PLURALISMI KUJUNEMINE Pluralism mitme alge käsitlus. I etapp EMPEDOKLES maailmas on 4 juurt maa, õhk, tuli ja vesi 4 alget
· Kreeka skulptorid võtavad kasutusele ka pronksi · Klassikalise ajastu skulptuurid ongi valdavalt pronksist · Paljud kreeka pronksskulptuurid on säilinud aga marmorkoopiatena · Arhailise ajastu skulptuur on küllaltki üheülbaline · On tehtud peamiselt kahte tüüpi kujusid: alasti noormehi kuros riietatud tütarlapsi kore · Kurosekujusid on leitud peamiselt surnuaedadest vanade meeste haudadelt · Enamasti seostatakse neid jumal Apolloniga · Arvatakse, et tegemist oli Olümpiamängude võitjate auks püstitatud kujudega · Neil kujudel on ka näol kerge naeratus nn arhailine naeratus, käed on neil kramplikult külgedel ja nad seisavad puiselt püsti · Kore kujud kujutavad ilmselt aastaaegade vaheldumise jumalannat Persephonet · Kõige rohkem on leitud korekujusid Ateena akropolilt · Suur murrang kreeka skulptuuris toimus arhailise ajastu lõpul 6. saj keskel eKr, kui võeti kasutusele pronks
korra näha oma naist. Kuid suri hiljem ja siis läks ta naine ka kaasa. Trooja sõjaväe juht oli Hektor. 9 aastat peeti Tr sõda, ja siis puhkes Achilleuse & Agamemnoni vahel tüli ning sõjaõnn läks ajutiselt tr poolele. Tüli puhkes, kuna kr olid vangistanud tr preestri tütre (Chryseis), kuid Agamemnon ei nõustunud isa palvetega tütar tagastada ja Apollon lasi nooli kr sekka ja paljud mehed surid (katk). Achilleus leidis, et tuleb Apolloniga lepitust leida või koju sõita. Ennustaja Kalchas nõudis, et Ach teda kaitseb kui avalikustab tõe, miks jumal neid vihkab. Kalchas ütles, et preestri tütar tuleb tagasi anda, ja Agam tuli samuti alla anda. Kuid Agam nõudis Ach teist autasu, neiu Briseist. Ach tõotas, et Agam peab selle teo eest maksma. Ach ema, merenümf Thetis tahtis, et Ach ei oleks kreeklaste poolel ning läks Zeusilt troojalastele abi paluma, kuid Z keeldus. Niikuinii olid jumalad kahes eri leeris
Kuid suri hiljem ja siis läks ta naine ka kaasa. Trooja sõjaväe juht oli Hektor. 9 aastat peeti Tr sõda, ja siis puhkes Achilleuse & Agamemnoni vahel tüli ning sõjaõnn läks ajutiselt tr poolele. Tüli puhkes, kuna kr olid vangistanud tr preestri tütre (Chryseis), kuid Agamemnon ei nõustunud isa palvetega tütar tagastada ja Apollon lasi nooli kr sekka ja paljud mehed surid (katk). Achilleus leidis, et tuleb Apolloniga lepitust leida või koju sõita. Ennustaja Kalchas nõudis, et Ach teda kaitseb kui avalikustab tõe, miks jumal neid vihkab. Kalchas ütles, et preestri tütar tuleb tagasi anda, ja Agam tuli samuti alla anda. Kuid Agam nõudis Ach teist autasu, neiu Briseist. Ach tõotas, et Agam peab selle teo eest maksma. Ach ema, merenümf Thetis tahtis, et Ach ei oleks kreeklaste poolel ning läks Zeusilt troojalastele abi paluma, kuid Z keeldus. Niikuinii olid jumalad kahes eri leeris. Aphrodite,
Kui tüdruk käe selle poole sirutas, haaras allilma valitseja ta endaga kaasa. 2. Narkissos oli tohutult kena noormees. Tark Teiresias oli talle ennustanud, et ta elab pika elu, kui ta kunagi iseennast ei näe. Oma ilu üle uhke noormees tõukas endast eemale kõik, kes temasse armunud olid. Kättemaksujumalanna Nemesis nägi seda ning ahvatles nooruki tiigi äärde, kus ta omaenese peegelpilti armus ning suutmata selle juurest lahkuda, suri sealsamas. Hyakintos Hyakintos oli hea sõber Apolloniga ning kord nad võistlesid kettaheites. Apolloni ketas lendas kogemata vastu Hyakintose laupa, mistõttu mees surmkahvatuna maha varises. Apollon põlvitas nuttes tema jurde ning soovis, et võiks anda oma elu või surra koos temaga. Verest kastetud rohi muutus uuesti roheliseks ja kasvama hakkas uus õis, mida nimetatakse hüatsindiks. Apollon jäädvustas kroonlehele H-tähe või 2 tähte kreekakeelsest sõnast „õnnetus“.
annaabi.ee 
