Signaal S(n) = [7.8 7.4 5.1 2.0 3.3 6.3 2.8 7.3] Joonis 1 Signaal S(n) 1. Signaali analüüs ja kvanteerimine Analüüsida signaali ning kvanteerida signaal S(n) kasutades balansseeritud võrdlust tingimusel, et järkude arv F = 4 bitti fikseeritud komaga formaadis. Kvanteerimiskvandi väärtus tuleb valida lähtuvalt signaalist ning nõutud järkude arvust. F = 4 bitti Qnmax = 2F-1 = 24-1 = 15 Nivoode arv: 2F = 16 Q = Sq(n)max / 2F = 7.8 / 16 = 8 / 16 = 0.5 (Qnq-q/2) < Sd(n) (Qnq+q/2) Sd(n) Qnq+q/2 Qn (Sd(n)-q/2) / q Sq(n) = Qn*q Sd(0) = 7.8 Q0 15.1 -> 15 Sq(0) = 7.5 Sd(1) = 7.4 Q1 14.3 -> 14 Sq(1) = 7 Sd(2) = 5.1 Q2 9.7 -> 10 Sq(2) = 5 Sd(3) = 2.0 Q3 3.5 -> 4 Sq(3) = 2 Sd(4) = 3.3 Q4 6.1 -> 6 Sq(4) = 3 Sd(5) = 6.3 ...
Loogikakäske kasutatakse lihtsate binaarfunktsioonide programmeerimiseks (nt. NING, VÕI, EI ja nende kombinatsioonid). Programmeerimiskeel STEP 7 võimaldab programmeerida kuuel erineval viisil. Järgnevates peatükkides vaadeldakse põhiliselt kolme erinevat programmeerimisviisi - loogikaskeem, kontaktaseskeem ja käsulist (tabel 1.1). Tabel 1.1 Loogikaelemendid Joonisel 1on esitatud elektriskeemina, kontaktaseskeemina ja loogikaskeemina NING- ja VÕI- lüli. NING-lüli tööd iseloomustab see, et väljundis on olek "1" ainult siis, kui kõigis sisendites on olek "1". VÕI-lüli tööd iseloomustab see, et väljundis on olek "1", kui kasvõi ainult ühes sisendis on olek "1". Sisend ja väljundahelate kohale kirjutatakse operandide koodid. Kui võrrelda kahte joonist omavahel, võib öelda, et S1-le vastab kontrolleri sisend aadressiga 0.0, S2- le vastavalt sisend aadressiga 0.1 ning H1-le väljund aadressiga 0.0. ...
Tallinna Tehnikaülikool Raadio- ja sidetehnikainstituut Mikrolainetehnika õppetool Isesisev töö nr.1 õppeaines ,,Sideseadmete mudeldamine" Ionosfäärse sidekanali mudeldamine Töö koostaja: Aet Udusaar 030740 IATM Tallinn 2007 Töö eesmärk. Analüüsida ionosfäärset levi maakera kahe punkti vahel, tutvuda ionosfäärse side eripärade ja mudeldamise programmiga VOACAP. Analüüsitavad punktid: A: Madrid, Hispaania koordinaadid 40.24.N, 03.41W. B: Tallinn, Eesti koordinaadid 59.25N, 24.45E. Sagedus: F=9MHz Töö käik. 1. Käivitasin programmi VOACAP ja sisestasin andmed. Joonis 1. Andmetega peaaken 2. Signaal-müra suhte sõltuvus sagedusest ja kellaajast. Joonis 2. Signaal-müra suhte sõltuvus sagedusest ja kellaaj...
1. Kahendsüsteem ja selle teisendamine kümnendsüsteemi. Sümbolite arv ehk süsteemi alus p=2, sümbolid on 0 ja 1. Järkude kaalud vasakul pool koma on 2 0; 21; 22; 23 jne. Ning paremalpool koma 2-1; 2-2; 2-3; jne. Näide. Hakkame , pihta ja liigume vasakule (0 ei pea kirjutama) 100101,1012 = 1*20+0*21+1*22+0*23+0*24+1*25+1*2-1+0*2-2+1*2-3 =1+4+32+1/2+1/8=37+0,5+0,125=37,625 10 2. Kümnendsüsteem ja selle teisendamine kahendsüsteemi Sümbolite arv ehk üsteemi alus p=10 sümbolid on 0;1;2;3;....;9, järkude kaalud vasakul pool koma on 100; 101; 102; jne ning paremal pool koma 10-1; 10-2; 10-2 jne. Näide. 598,7410 = 8*100+9*101+5*102+7*10-1+4*10-2 Teisendamine 2'hend süsteemi. Täisarvu teisendamiseks kahendsüsteemi jagatakse seda süsteemi alusega ja jääk kirjutatakse kõrvale. Näide. 55 10->2 55:2 1 27:2 1 13:2 1 6:2 0 3:2 1 1 1 Vanemad järgud on allpool ja arv kirjutatakse vastusesse vasakult par...
Operatsioon võimendid: Operatsioon võimendid on integraalselt teostatud ahela muutmisega võimendus tegurit, siis nihkub võimendi ülemine sagedus piir universaalsed võimenduselemendid, mida võib kasutada väga mitmeti, sõltuvalt lisatud madalamatele sagedustele. Juhul kui saadud ülemisest sagedus piirist ei piisa tuleb võtta elementidest. Operatsioon võimendil on kaks sisendit,üksväljund ja teda toidetakse kahe kasutusele suurema transiitsagedusega Op võimendi. Op võimendite rakendusi: Oma polaarse sümeetrilise pingega (+,-maa suhtes).Plussiga tähistatud sisendit loetakse mitte nimetuse on Op võimendi saanud esmasest kasutus valdkonnast. Sest tema abil on inventeerivaks sisendiks ja sinna antav signaal tekkitab väljundis samafaasilise signaali. võimalik teostada elektriliselt matemaatilisi operatsioone, see tähendab liitmist, tähistatud sisendit loetakse inventeerivaks sisendiks ja sinna antud sign...
Tallinna Tehnikaülikool Infotehnoloogia teaduskond Raadio- ja sidetehnika instituut Iseseisev töö aines IRZ0060 Häirekindlus Töö koostaja: Aet Udusaar 030740 IATM Tallinn 2007 Ülesanne Uurida ja analüüsida joonisel 1 antud skeemi. Joonis 1. Infoedastussüsteemi struktuurskeem Andmed: Edastuskanal: AWGN+Rice (K=1) Modulatsioon: BPSK Häirekindel kood: CC (4;2,8) Edastuskanal AWGN lühikirjeldus AWGN (Additive White Gaussian Noise) tähendab lühendit valge gaussi müraga edastuskanalile (additive white gaussian noise). Vastuvõtjas võetakse vastu signaal, mis omab kuju r(t) = s(t) + n(t), kus r(t) on vastu võetud signaal, s(t) edastatud signaal ja n(t) on valge müra. Valge gaussi müra on müra, mille sagedusspekter on pidev ja ühtlane üle kogu sagedusala. Samuti on valgel müral iga hertsi kohta võrdne...
LELOL Praktiline töö eP1 praktILINE TÖÖ Õppeaines: Hüdro- ja pneumoseadmed Mehaanikateaduskond Õpperühm: MI-31B Juhendaja: lektor Samo Saarts Tallinn 2015 1. Tööülesanne. Vastata antud küsimustele. EP1.H1 Küsimused: 1. Milles seisneb loogilise tehte NING sisu? 2. Mis juhtub, kui seadme juhtimisel jääb üks või kaks lülitit mõjutamata? 3. Kirjeldada lülitusnupu põhimõttelist ehitust. 4. Millisel põhimõttel toimub elektriliselt juhitava jaoti siibri nihutamine? 5. Võrrelda NING tehte realiseerimist elektriliselt ja pneumaatiliselt (töö PN4 või PN5). 6. Tuua praktikast näiteid NING tehte kasutamise kohta. Vastused: 1. NING sisu peitub selles, et enne ei lasta midagi läbi kui kõiki signaale pole saadud. 2. Siis silinder ei liigu. 3. Nupule vajutades ühendatakse omavahel 2 klemmi (peale tuleva voolu oma ning välja minev voo...
SÜMMEETRILISE STRUKTUURIGA peamiselt viiteaja ja doppleri FIR FILTER-idee seisneb selles, et sagedusnihke potentsiaalse likvideerida viide sisend ja mõõtetäpsuse ning signaalide väljundsignaalide vahel. Selleks tuleb potentsiaalse eristusvõime hulgaliseks Nihutada ajaarvamise impulsskaja hindamiseks. TÄISNURKNE, keskpunkti. IMPULSISISESE Arvutusmahtu on võimalik kokku hoida MODULATSIOONITA SONDEERIV kui fir filtri impulsskaja on paaris või SIGNAAL-analüütiline valem: paaritu funktsioon. Paarisfunktsiooni s(t)=A(t)cos0t. Kompleksamplituud on korral . Määramatuse funktsiooni h(n) = h c (n)h c (- n) =h c (n) N . uurimisel kasut tema lõikeid erinevate üksteise suhtes tuleb nihutatud tasapindadega. Keerukuse tõttu sisendsignaalid summeerimise alusel kas...
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond SATELLIITMÕÕDISTAMINE I Referaat MI.0909 Koostaja: Kristi Ruul Juhendaja: dotsent Aive Liibusk Tartu 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................... 3 1. ÜLEVAADE EGNOST ................................................................................................. 4 2. EGNOS KOLM TEENUST ........................................................................................... 6 3. RAKENDUSED EGNOS .............................................................................................. 7 4. EESTIS ................................................................................................................
Side 6 labor – Mobiilside kärgvõrk aruanne Töötegija nimi: ************ Töö tegemise kuupäev: Wed Det 14.12.2016 Andmete analüüs mobiilterminalis Tugijaama kuvatud informatsioon LTE: 2031-257135115--1 Kordiinaadid: 59.3369290, 24.6282260 Võimsusmõõturi andmed RSRP (Reference Signal Received): dBm -87 Viide signaalile vastava jõu jaoks. RSRP on RSSI tüübi mõõtmine, sellele on teatavaid definitsioone ja detaile. Teisisõnu RSRP defineeritakse kui tagavara elementide kaasabi lineaarset keskmist, mis kannab toiteelemendile omast võrde signaali arvestatud signaali laineala mõõtmise sees, seega RSRP mõõdetakse ainult sümbolites mis kannavad RS'i. RSRP (dBm) näitab signaali keskmist laineala. RSSNR (Signal-To-Noise Ratio): dB 0.9 Analoog ja digitaal kommunikatsioonides, signaal-müra suhe, tihti kirjutatakse S/N või SNR, on suhteline taustmüra signaali tugevuse mõõtmine. Suhet mõõdetakse tavaliselt detsibellides (DB) kasutade...
Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Harjutusülesannete aruanne õppeaines Automaatjuhtimise alused Üliõpilane: Matrikli nr.: Õpperühm: AAAB-41 Juhendaja: Taavi Möller Tallinn 2013 1. Lineaarsete süsteemide tüüplülid 1 1 voimendus1 Eesmärgiks on tutvuda integreerimis, ...
Kodutöö 3 Algandmed: Rs1=50Ω, Us=5mV, f=1-1000Hz, Uv=0,3V, A0=200000, Rs0=2MΩ. 1. Arvutan välja võimenduse Sisendsignaal on 5mV, väljundsignaal peab olema 0,3V. 5mV / 0,3V = 60 ehk võimendus peab olema 60-ne kordne ning kuna sisend on antud inteverteerivasse sisendisse, siis võimendus -60. 2. Leian sisendvoolu. Valin takistuseks R1=50kΩ. Arvutan sisendvooluks sellise voolu, mille korra saame soovitud takisti suuruse 5mV signaalipinge korral. 5mV / R1 = 10nA 3. Nüüd leian R2-e kasutades teadaolevat võimendust ning R1-te. Võimendus on takistite suhe. Au = -R1 / R2 seega R2 = -R1 / Au ehk R2 = 5MΩ / 60 = 0,83kΩ 4. Nüüd leian takistite poolt tekitatava müra. Teades, et 1kΩ takistus tekitab 1kHz juures 4nV müra, siis järelikult: Um1= 4 nV × √ 240× √1000 = 1,96μV Um2= 4 nV × √ 4 × √ 1000 = 0,25μV Takistil R1 tekkiv müra võimendatakse vastavalt võimendusastmele, mis on antud juhul 60. S...
Analoog- digitaal muundur alltoodud skeemil on näidatud analoog digitaal muundur (ADM, eesti; ADC, inglise). antud muundur on ehitatud loenduri ja digitaal-analoog muunduri baasil. analoogsisendisse antakse analoogsignaal mida tahetakse viia digitaalsele kujule stardi pulss: muundamise protsessi (konversiooni) alustamiseks antakse vastav signaal taktsageduse sisendisse antakse mingisuguse sagedusega clock signaal loenduri sisu seerendamiseks digitaalväärtus mis vastab analoogsignaalile saadakse loenduri väljundist võrdluselemendiks sobib hästi komparaator operatsioonivõimendi baasil, annab märku sellest kas analoogsignaal (analoogsisendist) on suurem või väiksem digitaal analoogmuundurist (DAC) tulevast signaalist. vaikimisi, kui loenduri sisu on 0 siis võrdluselemendi väljundis on "1". muunduri tööpõhimõte on järgmine: mingil ajahetkel saabub impulss stardi sisendile. sellega nullitakse loenduri sisu. ja katkestatakse hetkeks lo...
3.VASTUVÕTJA INFORMATIIVNE TRAKT- Informatiivse trakti struktuur sõltub: projekteerimise lähteandmetest (mida on eelnevalt teada signaalist, müradest), optimaalsuskriteeriumitest. kirjanduses on palju tuntud optimaalseid lahendusi teatud tüüpsituatsioonide kohta. Samas on need tüüpsituatsioonid suhteliselt lihtsad ning ei pruugi tegelike vajadustega kokku langeda. sellegipoolest taandub informatiivse trakti optimaalse projekteerimise lähtelahendused suurel määral lihtsustatud optimaalsete tüüpstruktuuride leidmisele. Informatsioonitraktis lahendatakse klassikalisi signaalitöötluse ülesandeid, milledeks on mürade, häirete taustal oleva signaali:Demodulatsioon (detekteerimine);Regeneratsioon (signaali taastamine tavaliselt impulss-kood modulatsiooni korral; Otsimine (sageduse, amplituudi, modulatsiooni liigi, faasi järgi); Avastamine; Sünkronisatsioon (sageduse, faasi, kandevlaine viiteaja, alamkandesageduse, taktsageduse, koodi järjest...
Seda tööd kasutades hoiad sa kokku kõvasti aega paljude jooniste, valemite ja muude asjade sisestamisega. Samuti on antud enamike ülesannete täpne lahendus. Mõnedes kohtades tuleb aga ise vaeva näha, sest mina nägin ja ei kavatsegi kõigi eest tööd ära teha. Antud ülesanded on tehtud konkreetsete arvude ja andmetega, mis olid määratud sellel ajal mulle. Kui sul veab langevad mõned andmed kokku, võib-olla isegi kõik, kuid ÄRA OLE NII LAMMAS, ET EI KONTROLLI JA EI MUUDA MITTE MIDAGI NING KOPEERID KÕIK LIHTSALT ÜMBER!!! INDIVIDUAALNE ÜLESANNE 1 IRZ0050 INFOHANKESÜSTEEMID 2010 a. sügissemester Üliõpilane: SINU NIMI Ülesanne nr. 1. Asukoha määramiseks kasutatakse kauguste vahe meetodit. Raadiomajakad on paigutatud täisnurkse kolmnurga tippudesse B,A,C . Raadiomajakate vahelised kaugused on AB ja AC km. Navigatsiooniobjekt O on paigutatud nii, et kauguste vahed o...
Korvpalli mängu reeglid. Korvpall: Korvpalli mängitakse kahe viieliikmelise võistkonna vahel. Mõlema võistkonna eesmärgiks on pall vastaste korvi visata ja takistada vastasvõistkonda oma korvi viskamast. Mängu juhivad väljakukohtunikud, lauakohtunikud ja komissar. Korv, kuhu võistkond üritab palli visata, on vastaste korv ja korv, mida kaitstakse, on võistkonna oma korv. Mänguaja lõpuks rohkem punkte visanud võistkond on mängu võitja. Võistkonna koosseisu kuuluvad mitte rohkem kui kaksteist mänguõigusega võistkonna liiget, kaasa arvatud kapten, treener ja võistkonna vastaval soovil ka teine treener ning maksimaalselt viis eriülesannetega (nt esindaja, arst, füsioterapeut, statistik, tõlk) võistkonna saatjat, kellel on õigus istuda võistkonna pingil. Mängu jooksul on mõlemast võistkonnast korraga väljakul viis mängijat ja neid võib vahetada. Vahetusmängijast saab mängija ja mängijast ...
Operatsioon võimendid: Operatsioon võimendid on integraalselt teostatud universaalsed võimendi väljundtakistus ongi reaalselt mõne ringis, seega 100 korda väiksem kui Op võimendi võimenduselemendid, mida võib kasutada väga mitmeti, sõltuvalt lisatud elementidest. Operatsioon takistus. Väljundtakistuse vähenemine on seda tugevam, mida tugevam on kasutatav tagasiside. võimendil on kaks väljundit, üks väljund ja teda toidetakse kahe polaarse sümeetrilise pingega (+, - maa Inventeerivvõimendi: suhtes). Plussiga tähistatud sisendit loetakse mitte inventeerivaks sisendiks ja sinna antav signaal tekkitab väljundis samafaasilise signaali. tähistatud sisendit loetakse inventeerivaks sisendiks ja sinna antud signaal tekitab väljundis vastasfaasilise signaali. Op võimendi on alalispinge võimendi, seetähendab tema võimendus sageduse alumine piir on 0. see omadus tingib omakorda võimendi sees otsese sidest...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Automaatikainstituut OLGA DALTON 104493IAPB Töö nr 2 nimetusega SIGNAALIDE MÕÕTESEADMED Aruanne aines ISS0050 Mõõtmine Õppejõud: Rein Jõers Tallinn 2011 Üldine iseloomustus Seadmed vahelduvsignaalide pinge ja voolu mõõtmiseks on oluliselt erineva ehituse ja ühendusviisiga kui seadmed alalissignaalide mõõtmiseks Töö eesmärk Tutvu signaalide mõõtmiseks kasutatavate mõõteriistadega: multimeetriga, ostsillograafiga, generaatoriga, fasomeetriga. Mõõteriistade ühendamine ja kasutamine. Kasutatud seadmed: Generaator G3-112/1 Voltmeeter V7-40/4 Voltmeeter V7-37 Ostsillograaf S1-83 Fasomeeter F2-34 Töö käik 1. Vahelduvpinge mõõtmine a) Siinuseline signaal: sagedus 2 kHz, pinge 3 V ...
Side 6 labor – Mobiilside kärgvõrk aruanne Töötegija nimi: ************ Töö tegemise kuupäev: Wed Det 14.12.2016 Andmete analüüs mobiilterminalis Joonis 1 Tugijaama kuvatud informatsioon LTE: 2031-257071628-457 (+/-10m) (4G leviala) Kordinaadid: 59.3071150, 24.4005350 Võimsusmõõturi andmed (vasakpoolne) RSRP (Reference Signal Received): dBm -97 Viide signaalile vastava jõu jaoks. RSRP on RSSI tüübi mõõtmine, sellele on teatavaid definitsioone ja detaile. Teisisõnu RSRP defineeritakse kui tagavara elementide kaasabi lineaarset keskmist, mis kannab toiteelemendile omast võrde signaali arvestatud signaali laineala mõõtmise sees, seega RSRP mõõdetakse ainult sümbolites mis kannavad RS'i. -97 RSRP (dBm) näitab signaali keskmist laineala. RSSNR (Signal-To-Noise Ratio): dB 30.0 Analoog ja digitaal kommunikatsioonides, signaal-müra suhe, tihti kirjutatakse S/N või SNR, on suhteline taustmüra signaali tugevuse mõõ...
Põltsamaa Ametikool Automaatkäigukastid A3 Alvar Müür Kaarlimõisa 2010 1. Ülevaade automaatkäigukastidest 1.1Automaatkäigukastide liigid Automaatkäigukastid muudavad ülekandearvu ehk käike, nagu nimigi ütleb, automaatselt, ilma autojuhi sekkumiseta. Tänapäeva automaatkäigukaste võib jaotada kolme rühma: a) astmeteta, ehk CVT variaatorkastid; b) elektromehaanilise käiguvahetusega käigukastid; c) hüdraulilise käiguvahetuse ja planetaarülekannetega käigukastid. Automaatkäigukastide eeliseks on nende kasutamise mugavus ja suurem sõiduohutus. Autojuht väsib vähem ja ülekandearv muutub koos sõidutingimustega. Hüdrotrafo väldib mootori ja jõuülekande ülekoormamise. Automaatkäigukastide puuduseks võib pidada sidurite läbilibisemisest ja lisandunud elektrienergia vajadusest tin...
EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut Üliõpilane WIFI SIGNAALI MÕJUTAVAID TEGUREID Kursuseprojekt õppeaines ,,Inseneriinformaatika" TE.0556 Tehnotroonika eriala Üliõpilane: ,,....." ............... 2013. a ............................... Üliõpilane Juhendaja ,,....." ............... 2013. a ............................... dots. ******* Tartu 2013 ABSTRACT Õpilane, Ü. WiFi signal strength of router Thomson TG784 and its impact on connetion. Course work Tartu: EMÜ, 2012. 17 pages, 8 figures, 3 tables, format A...
EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut Kursuseprojekt õppeaines ,,Inseneriinformaatika" Energiakasutuse eriala Üliõpilane: "....." ................. 2013. a .............................. Juhendaja: "....." ................. 2013. a .............................. Tartu 2013 Sisukord TÄHISED JA LÜHENDID....................................................................................................4 SISSEJUHATUS....................................................................................................................5 1. ÜLEVAADE KASUTATUD VAHENDITEST..................................................................6 1.1. Ruuter, sülearvuti...
MHX0065 Mehhatroonikasüsteemide komponendid Praktikum Alalisvoolu mootor aruanne Kuupäev: 6.12.12 Meeskonnaliikmed: 1. Ove Hillep 2. Joosep Andrespuk 3. Ragnar Jaanov Aruande täitis ja esitas: Ove Hillep Labori eeltöö ULN2003 on kõrgpingeline ja kõrge vooluga darlingtontransistor, mis koosneb seitsmest emitteriga darling- toni paarist. Transistori nimivoolu tugevus on 500 mA, kuid see suudab taluda kaa 600 mA voolu. Darlingtontransistor koosneb kahest bipolaarsest transistorist, mis on ühendatud sedasi, et esimesest tran- sistorist tulev vool võimendatakse veelgi enam teise transistori poolt. Püsimagnetiga alalisvoolumootorid on laialt levinud erinevates rakendustes, kus olulised on väikesed mõõt- med, suur võimsus ja madal hind. Nende suhteliselt suure pöörlemiskiiruse tõttu kasutatakse neid tihti koos ülekandega (reduktoriga) madalama kiiruse ja suurema pöördemomendi saavu...
Telefoniside teeninduspiirkonna suhtes. Globaalne sidesusteem Kõige lihtsam sidesüsteemi näide ,koosneb kahest teenindab abonente uhest maailma otsast teise abonendist A ja B ,ning neid ühendavast võrgust. ,ning lokaalne sidesusteem teenindab abonente A ja B nimetatakse ka terminaliks ,millesse ainult sisestatavad andmed liiguvad labi võrgu punktist hoone raames. Naiteks jagunevad vorgud soltuvalt A punkti B. Juurdepääsuvõrk on võrk mis oma suurusest jargmistesse liikidesse. ühendab otseselt lõppkasutajaga ehk teenuse WAN (laivork) wide area network kasutajaga. Juurdepääsuvõrk on ühendatud MAN (regionaalvork) metropolitan area network magistraalvõrguga mis koosneb suuri keskjaamu LAN (kohtvork) local area network ühendavatest liinidest. CAN (linnakuvork) campus area network Juurdepääsuvõrk ja ühe...
Ta l l i n n a Te h n i k a ü l i k o o l Automaatika instituut Mõõtmine ISS0050 Laboratoorne töö nr 3 Signaalide mõõteseadmed Töö mõõdetud Töö esitatud Töö kaitstud Tallinn 2011 AUTORIDEKLARATSIOON Deklareerin, et olen antud laboratoorse töö teostanud vastavalt eeskirjale, mõõtmisi olen teostanud koos etteantud brigadiriga . Aruande olen koostanud ise. Autor Töö iseloomustus: Seadmed pinge ja voolu signaalide mõõtmiseks kõrgematel sagedustel on oluliselt erineva ehituse ja ühendusviisiga kui seadmed võrgupinge ja voolu mõõtmiseks. Töö eesmärk: Tutvuda signaalide mõõtmiseks kasutatavate üldotstarbeliste mõõteriistadega: multimeetriga, ostsillograafiga, generaatoriga ja fasomeetriga...
Telefonijaam Antud juhul mõtlen telefonijaama kui telefoninumbrite laialijagamissüsteemi. Selleks, et iga kasutaja saaks endale koju lauatelefoninumbri on vaja teha jaamas ühendus liini peale, mis läheb läbi sidekappide kasutaja majani. Kasutaja saab endale telefoninumbri läbi maakaabli ühenduse otse jaamast. Liin peab minema telefoni, et see annaks tooni ning et saaks korraliku heli kvaliteedi tagada, peab kasutaja jaamast ca 10 km raadiuses elama, mida lähemal kasutaja asub, seda stabiilsem ning kindlam heli kvaliteet on. Kuna signaal levib läbi kaabli, siis viiteaeg on millisekunditest sekunditeni, kuna süsteem toimib vaseliini peal. Otseselt andureid ning täitureid liinil ega jaamas ei ole, ainukene monitoorimisvahend on jaamas asuv enda arvuti, mida saab lihtsalt kontrollimas käia, ega see kahjustusi pole saanud ning vajadusel mingi teatud aja möödudes (s. o. aastates) arvutile uuendusi jaamas teh...
LELOL iseseisev töö Nr. 3 iseseisev töö Õppeaines: Hüdro- ja pneumoseadmed Mehaanikateaduskond Õpperühm: MI-31B Juhendaja: lektor Samo Saarts Tallinn 2015 ÜLESANNE 1. Antud: A=25 m – vedeliku samba kõrgus P1=4 bar = 4*105 Pa – välisrõhk ρ=950 kg/m3 - tihedus g=9.81 m/s2 – gravitatsioon Leida: P2 - anuma põhjas olev rõhk F - jõud kui anuma põhjapindala on S=2 m2 Lahenduskäik: 1. Arvutan anuma põhjas oleva rõhu P2. P=P1+A*g* ρ P2=4*105 + 25*9.81 *950=632987.5 Pa=6.329875 bar 2. Arvutan jõu F. Pa=N/m2 632987.5 N/m2 / 2 m2=316493.75 N Vastus: P2=6.329875 bar F=316493.75 N ÜLESANNE 2. Antud: d=18 mm=0.018m – toru sisediameeter v=3.5 m/s – vedeliku kiirus l=130 m – toru pikkus υ=35 mm2/s=35*10-6 m2/s – kinemaatiline viskoossus tegur ρ=900 kg/m3 - tihedus Σξ=30 - kohalike takistuste summa Leida: p1 2 - Rõhukadu barides La...
MHX0065 Mehhatroonikasüsteemide komponendid Praktikum Raadioside aruanne Kuupäev: 15.11.12 Meeskonnaliikmed: 1. Ove Hillep 2. Joosep Andrespuk 3. Ragnar Jaanov Aruande täitis ja esitas: Ove Hillep Labori eeltöö Operatsioonivõimendi on kahe sisendiga võimendi, millel on suur pingevõimendustegur. Niisugune või- mendi võimaldab väheste väliskomponentide lisamisega luua mitmesuguseid lülitusi, mille parameetrid sõltuvad peamiselt vastusideahela (s.o negatiivse tagasiside ahela) omadustest. Spetsiaalseid, vastusideta operatsioonvõimendeid kasutatakse näiteks pingekomparaatoreina. Operatsioonivõimendi LM741CN on üldotstarbeline kvaliteetne ning võrdlemisi lollikindel mitteinver- teriv võimendi, millel on nii sisendi- kui ka väljundikaitsmed. Võimendustegur KD. Nimetatakse ka differentsiaali võimenduseks. Kujutab endast väljundpinge ja seda es- ile kutsunud differentsiaalp...
Kris Killing KORVPALLI REEGLID REFERAAT Terviseteaduste ja Spordi Instituut Kehakultuur(TK1-KÕ) Pärnu 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................................3 AJALUGU ..........................................................................................................................................4 MÄNGUVÄLJAK.............................................................................................................................. 4 KORVID..............................................................................................................................................5 KORVILAUAD...................................................................................................................................5 PALL.......................................................
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Automaatikainstituut Töö nr. 2 nimetusega Signaalide mõõteseadmed Õppeaine: ISS0050 Mõõtmine Töö tehti "15" aprill 2009.a. brigaadiga koosseisus: Silver Salben Taavi Tanila ARUANNE Üliõpilane: Silver Salben 083922 Aruanne esitatud _________________ Aruanne kaitstud _________________ Käesolevaga kinnitan, et töö on tehtud minu poolt ning selle aruande kirjutamisel ei ole kasutatud kõrvalist abi. ________________ (allkiri) Tallinn 2009 1.Vahelduvpinge mõõtmine Siinuliseline ...
Pilet 1. 1. Valgusdioodid Valgusdiood on pn-siirdega diood, mis muudab elektrienergiat optiliseks kiirguseks tavaliselt spektri nähtavas või infrapunases osas. Teatud ainete kristallis moodustatud pn-siirde päripingestamisel (pluss p-kihil) injekteeruvad augud n-kihti ning elektronid vastassuunas. Need injekteerunud augud ja elektronid rekombineeruvad pn-siirdes ja selle läheduses vastasmärgiliste laengukandjatega ning osa vabanevast energiast eraldub kiirgusena. Kuna p-kiht on kõigest mõne mikromeetri paksune, siis väljub kiirgus kristallist. Kiirguse värvuse määrab pooljuhtmaterjali koostis. Toodetakse ka kahevärvilise kiirgusega valgusdioode. Nendel on tavaliselt kaks eri materjalist siiret ja kolm viiku. Siirdeid läbivate voolude muutmise teel saab siis valida mitmeid värvivarjundeid, näiteks punase ja rohelise korral punakaskollasest kollakasroheliseni. Valgusdioode valmistatakse peamiselt galliumarseniid-fosfiidist. Valguse lainep...
Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Harjutusülesannete aruanne õppeaines Automaatjuhtimise alused Üliõpilane: Matrikli nr.: Õpperühm: AAAB-41 Juhendaja: Taavi Möller Tallinn 2013 1. Lineaarsete süsteemide tüüplülid Eesmärgiks on tutvuda integreerimis-, aperioodilise- ja võnkelüliga. 1.1. Integreerimislüli 1 1 voimendus1 Sisendiks kasutada konstantset signaali. s Variandid Constant Transfer F...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHAANIKATEADUSKOND MASINAEHITUSE INSTITUUT TOOTEARENDUSE ÕPPETOOL PROBLEEMILAHENDUS Töö nimetus: Kasvuhoone automaatne kastmissüsteem Juhendaja Töö teostamise kuupäev: 9. DETS. 2011 Üliõpilased: Rühm Töö teostamist kinnitan: ' ............................................................................................................................ .................. ............................................................................................................................ ................... .............................................................................................................................
Kehtna Majandus-ja Tehnoloogiakool GPS Global Positioning System Siim Jaansoo MH-41 Kehtna 2007 Sisukord Sisukord .........................................................................................................................2 Sissejuhatus ...................................................................................................................3 Globaalne asukoha määramise süsteem ........................................................................4 Mis on GPS ................................................................................................................... 4 Mõõtmismeetodid ..........................................................................................................5 Absoluutne asukohamääramine ...........................
1. ANALOOGMODULATSIOONID 1.1 AMPLITUUDMODULATSIOON Selle näite puhul moduleeritakse kandvat kõrgsageduslikku signaali helisagedusliku või infosignaaliga. Kõrgsagedusliku kandva signaali amplituud hakkab muutuma moduleeriva infosignaali amplituudi järgi. Amplituudmodulatsiooni käigus saadakse modulaatori väljundisse kaks külgriba, mis kahekordistab ribalaiust. Modulatsiooni iseloomustamiseks kasutatakse modulatsiooni tegurit. Modulatsiooni tegur näitab kandevlaine amplituudi muutumise ulatust protsentides. Sümmeetrilise moduleerimise puhul Y=Z. Sümmeetrilise moduleerimise korral on vastvõtja väljundpinge võrdeline modulatsiooni teguriga. 1.2 SAGEDUSMODULATSIOON FM (frequency modulation) on kandevõnkumise sageduse muutmine vastavalt moduleerivale signaalile. Siinjuures ei esine modulatsiooniteguri mõistet, sest sagedusdeviatsioon ei ole piiratud. Sagedusdeviatsiooni piirid on pigem praktilist laadi. Ühelt poolt on selleks kasutam...
Kõigil juhtudel peaksite eksamil teadma ka tööpõhimõtet ja vastavaid skeeme (dioodil, Zener dioodil, RC,RL ja RCL ahelatel). Signaali käigu skitseerimise all on mõeldud seda, et peaks joonistama signaali kuju (näiteks siinuselise signaali mõne perioodiga) ja juurde kirjutama sageduse või perioodi ning amplituudi. 1. Skitseerige signaali käik RC madalpääsfiltris 16,7 kΩ takistiga ja 120 nF kondensaatoriga, kui siinuseline signaal on 10 V amplituudiga ja sagedus on 7,96 Hz, 137,8 Hz või 967 Hz. Milline on 7,96 Hz ja 796 Hz signaali korral ahelat läbiva voolu amplituud? (ω0 = 500 s-1 e. 79,6 Hz ja signaal väljundis on vastavalt Uv = 0,995Us, 0,5Us ja 0,0995Us ehk ligikaudu sama, 2 korda väiksem või 0,1 esialgsest signaalist. Voolu amplituud on 0,06 ja 0,6 mA) 2. Skitseerige antud skeemi korral Thevenini ja Nortoni ekvivalentskeemid ja tuletage neid iseloomustavad parameetrid. Kumba ekvivalntskeemi on mõistlikum kasutada, kui takisti on...
Rakenduselektroonika 1.1 Võimendid Võimenditeks nim seadmeid, mille abil toimub signaali amplituudi suurendamine, nii, et võimalikult säiluks signaali kuju. Joonis 1.1.1 Igal võimendil on alati 2 sisend klemmi millega ühendatakse signaali allikas ja 2 väljund klemmi millega ühendatakse see objekt millele antakse võimendatud signaal. Peale selle vajab võimendi ka toiteallikat, mille energia arvel toimub võimendus protsess. Võime vaadelda ka nii, et võimendi on regulator mis juhib toiteallika energiat tarbijasse kooskõlas signaali muutustega. Sõltuvalt sellest milliseid võimendus elemente kasutatakse on olemas erinevaid võimendeid. Elektriliste signaalide võimendamiseks kasutatakse: transistor võimendeid, elektronlamp võimendeid, magnet võimendeid ja eletrimasin võimendeid. Väga levinud on võimendite liigitus kasutus otstarbel ja sagedus omaduste järgi sest kasutusvaldk...
NEUROMUSKULAARSE SÜNAPSI TÖÖPÕHIMÕTE Sünaps kahe raku vaheline seos. Närvi- ja lihasrakud ei ole omavahel aga kontaktis, mistõttu antakse signaal edasi neurotransmitteri ehk vahendusaine ehk ülekandja abil. (Bogovski 1996: 301, Nienstedt 2001: 70). Närvilõpmes on rohkelt mitokondreid ja väikeseid sünapsipõiekesi. Lihasraku membraanil on retseptorid ehk vastuvõtjad, mis haaravad endasse sünapsipilusse pääsenud põiekeste sisu. (Nienstedt 2001: 71). Aktsioonipotentsiaal depolariseerib (muudab negatiivsest positiivsemaks) presünaptilise (sünapsiotsa) membraani, millesse tungivad Ca-ioonid. Ca-ioonide hulga tõus põhjustab transmitteri vabanemise põiekestest sünapsipilusse. (Nienstedt 2001: 71). Mediaatormolekulid (atsetüülkoliini molekulid) seostuvad postsünaptilise (sünapsist teisel pool asetseva ehk antud juhul lihasraku) membraani valkude (retseptorite) molekulidega, avades uusi kanaleid. (Atsetüülkoliinesteraas aga lõhustab mediaat...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut IRT3930, Side Õppeaine................................................................................................................ /kood, nimetus/ RS-liides ja aeglased modemid Laboratoorse töö.................................................................................................... .................................................................................................... /töö nimetus/ Aruanne Eero Ringmäe Täitja.................................................
OLULISEMATE ANDURITE TÖÖPÕHIMÕTE Mootorielektroonika seadmetest moodustavad andurid ühe suurema osa. Järgnevalt ongi toodud olulisemate andurite tööpõhimõtete kirjeldused. Temperatuuriandurid Temperatuuriandureid kohtab mootori jahutusvedeliku temperatuurianduritena, mootoriõli temperatuurianduritena, silindritele antava õhu temperatuurianduritena jne. Reeglina on need termistortüüpi andurid, mille põhiosaks on pooljuht, mida kutsutakse termistoriks. Selle pooljuhi omaduseks on temperatuuri tõustes vähendada oma elektrilist takistust. Termistor 100000 90000 80000 70000 Résistance en ohms ...
1. Juhusliku signaali ja selle realisatsioonide MA(All-Zero mudel) ARMA mudeli iseloomustab määratakse olenevalt parameetrist NW, kus N on CAT. Kriteerium baseerub Parzen'i criterion tekitamine järgmine valem: punktide arv ja W on ribalaius. NW on aja ja autoregressive transfer funktsioonil, mis on antud Juhuslik signaal signaal, mille vähemalt üks Saadud funktsioon näitab energia jaotust sageduse ribalaiuse korrutis, mis käib andmete kujul parameeter on juhuslik muutuja. Juhusliku muutuja jär...
1. Shannon–Weaveri mudel, ISO-OSI mudel, TCP/IP protokollistik. Shannon-Weaveri mudel: Allikaks võib olla kas analoogallikas (sarnane väljastavale signaalile – raadio) või digitaalallikas (numbriline). AD-muundur on ainult analoogallika puhul. Signaal on mistahes ajas muutuv füüsikaline suurus, müra on juhusliku iseloomuga signaal. Allika kodeerimine võtab infost ära ülearuse (surub info ajas väikseks kokku), muudab info haaratavaks. Kui pärast seda läheb veel infot kaduma, on kasulik info jäädavalt läinud. Kanali kodeerimisel pannakse juurde lisainfot, et vajalikku infot kaduma ei läheks. Modulatsiooniga pannakse abstraktne info kujule, mida on võimalik edastada. Side kanaliks võib olla näiteks kaabel, valguskaabel. Samuti võib side liikuda läbi õhu, elektromagnet-kiirgusega jne. Demodulaator ütleb, mis ta vastu võttis. Kui kindel pole, siis ennustab. Füüsiline signaal muudetakse tagasi abstraktseks. Kanali dekooder ...
Eksami küsimused: 1. Mida tähendab mitmekiireline levi Mitmekiireline levi – info levib mööda peegeldusi, otselevi on väga harva. Kohale jõuab mitu lainet samaaegselt. Halb, sest lained liituvad (võivad tasakaalustada ennast ning signaal kustub ära, nõrgeneb). Kuna inimene liigub, muutub sagedus – lainepikkus – tuleb kogu aeg kanalit järgi kruttida. 2. Mida tähendab alla- ja üleslüli ning dupleks kaugus mobiilsides Pertaining to computer networks, a downlink is a connection from data communications equipment towards data terminal equipment. This is also known as a downstream connection. The uplink port is used to connect a device or smaller local network to a larger network, or connect to the next "higher" device in the topology. For example, the edge switch connects "up" to the distribution layer managed switch. Lühidalt - The communication going from a satellite to ground is called...
Laboratoorse töö: Diferentsvõimendi ARUANNE Täitja: Juhendaja Ivo Müürsepp Töö tehtud 10.11.2011 Aruanne esitatud ............................................... (kuupäev) Aruanne tagastatud ............................................ (kuupäev) Aruanne kaitstud .............................................. (kuupäev) ...................................... (juhendaja allkiri) Tallinn 2011 1. Koostatud võimendi skeem koos arvutatud elementide väärtustega. Joonis 1. Pingejaguriga diferentsvõimendi skeem Rk1=Rk2=5,1 k RB=120 RE=4,3 k 2. Arvutuste lähteandmed E = +/-12V) Uk0=2,5 V Ik0=0,2 mA 3. Mõõdetud ja ...
Soojusautomaatika eksamiküsimuste vastused 1. Põhimõisted automatiseeritud tootmise alalt. Automaatikasüsteemide klassifikatsioon nende otstarbe järgi. Näited. Automatiseeritud tootmise põhimõisted: 1. Objekt 2. Regulaator 1. Andur 2. Tajur 3. Automaatikasüsteem Automaatikasüsteemide klassifikatsioon otstarbe järgi: 1. Automaatreguleerimise süsteemid (ARS) 2. Distantsioonjuhtimise süsteemid (DJS) 3. Tehnoloogilise kaitse süsteemid 4. Automaatblokeeringu süsteemid (ABS) 5. Reservseadme automaatse käivitamise süsteem (RAKS) 6. Automaatsed tehnoloogilise kontrolli süsteemid (ATKS) 7. Signalisatsioonisüsteemid (SS) valgus ja helisüsteemid 1. Tehnoloogiline SS andmed seadmete töö ja üksikute parameetrite kohta 2. Avarii SS teatavad võimalikest avariilistest olukordadest ja juba tekkinud avariidest 3. tsentraalsed SS on ette nähtud signalisatsioonisüste...
KOOL Nimi KORVPALL Referaat Pärnu 2011 1 SISUKORD Sissejuhatus ...........................................................................................................................3 Ajalugu...................................................................................................................................3 Reeglid...................................................................................................................................3 Võistlusriietus.........................................................................................................................5 Mängijad-vigastus...................................................................................................................7 Kapten-kohustused ja õigused................................................................................................7 Treenerid-kohustused ja õigused................
Ülesanne: Koostada ette antud jadaloenduri loogikaskeem koos 7-segmendilis(t)e indikaatori(te)ga ning testida selle tööd Multisim tarkvaraga. Minu variandiks oli 64-nd pärijadaloendur. Töö käik: Tunnitöö põhjal oli loenduri koostamine suhteliselt lihtne. Loogikaskeem MultiSim tarkvaras näeb välja järgmine: Joonis 1.: 64-nd pärijadaloendur Järeldus: Trigerid valisin oma arvu järgi. 63 kahendkoodis on 1 1 1 1 1 12 , see tähendab, et 64 loendamise jaoks on tarvis kuute trigerit (nii palju kohti on arvul kahendkoodis). 7-segmendilistel indikaatoritel kuvatakse kuueteistkümnendkoodi väärtused 0-st 3F- ni. 3F-le vastab 6310. Ehk et loendamine toimub 010-6310, mis teebki 64 loendamist. Loenduri lähtestamine toimub, kui kõigi kuue trigeri väljundites on signaal 0, ehk loenduris on arv 6410 = 1 0 0 0 0 0 02 Muud kommentaarid: kuna mul oli probleeme loenduri tööle...
INDIVIDUAALNE ÜLESANNE IRZ0050 INFOHANKESÜSTEEMID 2011 a. sügissemester Üliõpilane: Ülesanne nr. 1. Asukoha määramiseks kasutatakse kauguste vahe meetodit. Raadiomajakad on paigutatud täisnurkse kolmnurga tippudesse B,A,C . Raadiomajakate vahelised kaugused on AB ja AC km. Navigatsiooniobjekt O on paigutatud nii, et kauguste vahed on AO – BO ja AO – CO on vastavalt antud km, leida lõikuvad asukoha jooned ja esitada tulemus graafiliselt. Selgitada, kuidas toimub praktiliselt kauguste vahe mõõtmine ja kuidas muutuvad asukoha joonte asendid, kui kauguste vahe määramisel mõõdetakse ajalist intervalli täpsusega δτ = ±1 μsec? (Vt. Veebist LORAN navigatsioonisüsteemi materjale). B O o A C Selgitav joonis: Raadiomajakate asukohad on vastavalt A, B ja C. Majakate vahelised baaskaugused on antud. Ülesanne nr.2. Ra...
Saatja plokkskeem: 1)Mikrofoniahel kõne või pilt vooluvõnkumisteks. Nõrgad võnked, madal sagedus 16-20 k Hz.2) madalsageduste võimendamine. 3) Ms. võnkumise ühendamine kandva kõrgsagedusega. Moduleerimine.4) ks. Võnkumiste võimendamine. 5) Lahtine võnkering. Vastuvõtja plokkskeem: 1) Lahtine võnkering. 2)Kõrgsagedus võimendaja. 3) Moduleeritud ks eraldamine ms e detekteerimine.4) Ms võimendamine.5) Reproduktor. Modulaator ja moduleerimine. Seade milles ks ühendatakse ms-ga. Em võnkumiste saamiseks vajalik võnkering. Voolu tuleb anda impulssidena, selleks triood või transistor. 2 pooli ühisel südamikul L1 võrepool. Poolis L on muutuva suuna ja suurusega vool, mis indutseerib poolis L1 muutuva pinge. See üh. Võreahelaga, saab muutuva pot. Pos. Võre pot. oodust elektr üleminekut, mis tõstab võnkeringi energiat. Neg võrepooli korral peab võnkumine toimuma sinna antud energia arvelt. Energiat kasutatakse kui palju antakse. Kui energia on l...
1. Nimeta inimese meeleelundid ja meelesüsteemid ning kirjelda eraldi iga meeleprotsessi toimimumist täpselt (nt milline elund, kus asuvad retseptorid, nende nimetused jne.) Meeleelund on valdavalt anatoomiaalane mõiste ja kätkeb endas anatoomilisi struktuure, mis on kohastunud välismaailma ärritajate vastuvõtuks. Klassikaliselt eristatakse järgmisi meeli: nägemismeel (silm) kuulmismeel (kõrv), haistmismeel (ninaõõne haistmispiirkond), maitsmismeel (keele maitsmispungad) kompimismeel, valu ja temperatuurimeel (nahk). kinestees (lihased) tasakaal (kõrva sisene meeleelund) Funktsionaalsest aspektist vaadelduna koosneb meelesüsteem kolmest osast: sensorist ehk retseptorist, aferentsetest juhteteedest ning kesknärvisüsteemi struktuuridest ja nendega seonduvatest suurajukoore osadest. Nägemismeel- Valgus siseneb silma läbi läätse j...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
