metalli või metalloidiga. Põhjustajad: Bakterid Seened Vetikad 1. Bioloogiline alküülimine Toimub alküülrühma(de) ülekanne. Protsess on iseloomulik metalloididele. Näiteks arseenbetaiin BIOGEENNE TEKE Demetüleerimine ja dealküülimine Vastandprotsessid, kus orgaanilise rühmaga seotud metall või metalloid vabastatakse Näide ANTROPOGEENNE TEKE 1. Trinbutüültina kasutati laevavärvide koostises biotsiidina lahustudes palju püsivamad kui arvati settisid merepõhja ning imendusid merekarpidesse ja muudesse selgrootutesse 1. Tetraetüülplii kasutati bensiini lisandina detonatsiooni vastu sattus loodusesse ebapiisava põlemise või kütuselekete tulemusena biolagunemise tagajärjel formeerunud trimetüül ja
1.Abiootilised tegurid Abiootilised tegurid tulenevad organisme ümbritsevast anoorgaanilisest maailmast,nende hulka kuuluvad kliima,valgus,temp,niiskus. 2.Biootilised tegurid Biootilised tegurid on organismide elutegevust mõjutavad elus looduse tegurid,tulenevad organismide kooseksisteerimisest 3.Antropogeenne tegur Antropogeenne tegur on inimtegevuse mõju organismide elutegevusele. 4.Sümbioos Sümbioos on kooseluvorm ,mis on mõlemale osapoolele kasulik. 5.Kommensalism Kommensalis on kooseluvorm ,mis on ühele osapoolele kasulik teisele neutraalne 6.Parasitism Parasitism on kooseluvorm ,mis on ühele osapoolele kahjulik teisele kasulik(paeluss) 7.Konkuretns Konkurents on sama või erinevat liiki organismide vastastiku piirav kooseluvorm 8.Kisklus Kisklus on röövlooma ja saaklooma omavaheline suhe 9.Tippkiskja
1. Mõisted Ökoloogia – teadus organismide vahelistest suhetest ning organismide seostest eluta keskkonnaga Ökoloogiline tegur – kõik eluta ja eluslooduse tegurid Abiootiline tegur – organisme ümbritsevad ja mõjutavad eluta looduse tegurid Biootiline tegur – organismi mõjutavad liigikaaslased ja teiste liikide esindajad Antropogeenne tegur – inimese mõju elusale loodusele Populatsioon – rühm ühe liigi isendeid, kes elavad samal ajal samas kohas ja on võimelised saama omavahel järglaseid Kooslus – ühes kohas eri liiki isendid Ökosüsteem – elusorganismidest ja eluta keskkonna teguritest moodustuv isereguleeruv tervik Bioom – mingi maaala mingi taimkatte ja ühtlasi ka kliimavööndi piires Biosfäär – kogu maailma elusloodus Sümbioos – vastasikku kasulik kooseluvorm
maailmast. Nende hulka kuuluvad kliimategurid: valgus, temperatuur, niiskus, tuul, päikesevalgus, sademed, pH, aeratsioon(õhustatus), toitainete sisaldus, veereziim, rõhk, tuli Biootilised tegurid eluslooduse tegurid, mis tulenevad organismide kooseksisteerimisest. Võivad olla kõigile osapooltele kasulikud, ainult ühele osapoolele kasulikud või kõigile kahjulikud.Sümbioos, ommensalism, parasitism, kisklus, fütofaagia, konkurents. Antropogeenne tegur inimmõju, inimtegevusest tulenev tegur. Keskkonna saastatus, metsade hävitamine, soode kuivendamine, võõrliikide sissetootmine, loomsete ressursside kontrollimatu kasutamine. 2. Kirjelda erinevaid organismidevahelisi suhteid; too näiteid. 1. sümbioos- see on eri liiki organismide vastastiku kasulik kooselu. N: samblik= rohevetikas (fotobiont) või tsüanobakter + seeneniidistik (mükobiont) Mükoriisa e seenjuur: taim (taim võib olla puud ja rohttaimed) + seen 2
Õhureostus • õhureostus on mingite osakeste, bioloogiliste molekulide või muude kahjulike ainete sattumine Maa atmosfääri • võib põhjustada haigusi või surma ning kahjustada elusorganisme • WHO andmete kohaselt suri 2012. aastal ~7m inimest õhureostuse tõttu Kliimamuutus • Kliimamuutus on pika aja jooksul ilmnev muutus ilmastikuolude statistilistes näitajates • aastakümnetest miljonite aastateni • Põhjuseks inimtegevus • antropogeenne globaalne kliimasoojenemine • Päikesekiirgus • Päikesesüsteemi planeedid ja kuu • Mandrite paigutus ja albeedo • Ookeanide tsirkulatsioon • Pilvkatte albeedo • Kasvuhoonegaasid ja aerosool • Inimetegevus • Ookeanite tsirkulatsioon Inimtekkelised tegurid • Stationaarsed allikad • liikuvad allikad • kontrollitud põlemised • Suits • Prügimäed • Sõjalised allikad Looduslikud tegurid • Tolm • Metaan • Radoon
http://www.abiks.pri.ee Abioot.tegurid eluta looduse tegurid:temp,valgus,niiskus,tuul. Antropogeenne tegur inimtegevusest tulenev mõju loodusele. Areaal e. levila, mis on igal liigil. Bioom samatüübiliste ökosüsteemide kogum. Bioot.tegurid eluslooduse tegurid(tulenevad organ. kooseksisteerimisest):sümbioos,kisklus. Biosfäär maad ümbritsev elu sisaldav kiht. Biotehnoloogia organismidele omastele protsessidele põhinev tehnoloogia mitmesuguste ainete saamiseks tehistingimustes. Destruent e. lagundaja lagundab kõigi talle eelnevate tasemete surnud orgaanilist ainet
Alumine taluvuslävi ökoloogilise teguri intensiivsuse tase, mille alanedes organismi areng seiskub Ülemine taluvuslävi ökoloogilise teguri intensiivsuse tase, mille tõustes organismi areng seiskub. Ökoloogiline amplituud ökoloogilise teguri intensiivsusvahemik, milles organism saab areneda Ökoloogilise teguri optimum teguri intensiivsus, mille toime on organismi arengule kõige soodsam Biootilised ökoloogilised tegurid organisme vastastikku mõjutavad tegurid Antropogeenne tegur inimtegevuse mõju Sümbioos eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm Eksosümbioos organismide vaba kooselu vorm Endosümbioos üks organism elab teise sisemuses Kommensalism eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele poolele kasulik, teisele neutraalne Konkurents sama või eri liiki organismide vastastikku piirav kooseluvorm Parasitism eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele kasulik, kuid teisele kahjulik
Keskkonnategurid ehk ökoloogilised faktorid. Keskkonnateguriteks nimetatakse nii biootilisi kui ka abiootilisi keskkonna komponente, mis mõjuvad organismile. Biootilised tegurid - avalduvad teiste org. mõjus. ( sümbioos, kisklus, parasitisim jne ) inimtegur, ehk antropogeenne tegur Abiootilised tegurid - eluta keskkonna füüsikalis-keemilised ja mehaanilised mõjud organismile. ( päikesekiirgus, mulla niiskus. jne), kliimategurid. Liebigi miinimumseaduse kohaselt piirab organismi eksisteerimist kõige rohkem see tegur, mis rahuldab liigi nõudlust kõige vähem. Kui puudub üks eluks vajalik toiteelement, ei saa taim normaalselt kasvada, kuigi ülejäänud aineid on külluses.
Inimese sugukromosoomid on x ja y Suguliiteline geen- inimese x kromosoomis paknevgeen. Homoloogilised ehk paarilised kromosoomid... kromosoomid mis sisaldavad samu pärilike tunnuseid määravaid geene. Nad on ka välimiselt sarnased. Fenotüüp- isendi vaadeldvate tunnuste kogum mis tuleneb genotüübi ja keskonna tegurite koostoimest. Mõned tunnused on rangelt määratud genotüübi poolt (nt.veregrupp), osa tunnuseid saab KK-tingimuste abil muuta (nt.kehakaal) antropogeenne t inimtegevuse mõju organismide elutegevusele areaal-ühe süsteemikaüksuse(nt. liik) asuala biomassi püramiid ökoloogilise püramiidi graafiline esitus, milles toiduahela kõigi troofiliste tasemete biomassi kujutavad ristkülikud on paigutatud ülestikku biootiline t- org elutegevust mõjutav looduslik tegur, mis tuleneb org kooselust. biosfäär-maa pinnakihtide ruumiosa, mida asustavad elusorganismid biotsönoos-ökosüsteemi elusosa, mille mood eri tüüpide org populatsioonid
2) Temperatuur - kõigusoojased (loomadel talvel talveunii), püsisoojased (võib jääda talveunne). 3) Sademed (taimeid mõjutab). 4) Õhk - õhu koostis (kõik elusolendid vajavad õhku). 5) Muld. Ökoloogilise teguri intensiivsusvahemikku, milles organism saab areneda, nim. ökoloogiliseks amplituudiks. Teguri intensiivsust, mille toime on organismi arengule kõige soodsam, nim. ökoloogilise teguri optimuseks. 2. Biootilised tegurid: organisme vastastikku mõjutavad 1) Antropogeenne tegur - inimtegevuse mõju. 2) Sümbioos - eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm (liblikõieline+mügarbaketer). 3) Kommensalism - kommensaal = kasu saaja. Eri liiki organismide kooseluvorm, mis ühele poolele on kasulik ja teisele kahjulik. 4) Konkurents - sama/eri liiki organismide vastastikku piirav kooseluvorm (puud). 5) Parasitism - eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele kasulik, teisele kahjulik (inimene+paeluss).
Ökoloogilised tegurid- organismide elutegevust mõjutavad keskkonnategurid. Abiootilised tegurid- organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid. Elukeskkond ja kliima(muld, õhk, vesi, temperatuur, sademed, tuul, päikesekiirgus) Biootilised tegurid- organismide elutegevust mõjutavad elusa looduse tegurid, mis tulenevad organismide kooselust. (kisklus, parasitism) Antropogeenne tegur- inimtegevuse mõju organismide elutegevusele KOKKU: soodustavad või pidurdavad organimside elutegevust. Mõjutavad organismide arengut, pärilikkust, tunnuste väljakujunemist ning evolutsiooni. Soojuskiirgus- pikalaineline infrapunavalgus, mis on neeldunud objektidesse. Suures koguses ultravalgust tungib rakkude sissemusse ja põhjustab DNA mutatsioone nind denatereerib valke. Alumine ja ülemine taluvuslävi Ökoloogiline amplituud- ökoloogilise teguri intensiivsusvahemikk,
Ökoloogia 1. Ökoloogiline tegur – organismide elutegevust mõjutav keskkonnategur, mis tuleneb ümbritsevast eluta ja elusast loodusest. Abiootilised tegurid – on pärit organisme ümbritsevast eluta loodusest.(nt: elukeskkonna ja kliimaga seotud tegurid) Biootilised tegurid – tulenevad organismide kooselust. Nende mõju võib olla kas kasulik, neutraalne või kahjulik. Antropogeenne tegur – inimtegevuse mõju organismide elutegevusele. Fotoperiodism - organismide reaktsioon ööpäevase valgus- ja pimedusaja muutustele. • Lühipäevataimed – neil moodustuvad õied ainult siis, kui päevavalguse periood ei ületa 12 tundi.(nt riis, kanep, daalia) • Pikapäevataimed – vajavad õitsemaminekuks enam kui 12 tunnist päevapikkust.(nt: kartul, oder, nisu,hernes) Valguse ja temperatuuri mõju organismidele:
Abiootiline tegur organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid; eristatakse elukeskkonnaga (õhk, vesi ja muld) ning kliimaga seotud tegureid. Antropogeenne tegur inimtegevuse mõju organismide elutegevusele. Areaal (levila) ühe süstemaatikaüksuse(nt populatsioon, liik, perekond) asuala. Biomassi püramiid ökoloogilise püramiidi graafiline esitus, milles toiduahela kõigi troofiliste tasemete biomassi kujutavad ristkülikud on paigutatud ülestikku. Biootiline tegur organismide elutegevust mõjutavad elusa looduse tegurid, mis tulenevad organismide kooselust.
biootilised tegurid- organismide elutegevust mõjutavad elusa looduse tegurid, mis tulenevad organismide kooselust. Abiootilised ja biootilised kas soodustavad või pidurdavad organismide elutegevust. ökoloogiline amplituud- Ökoloogilise teguri intensiivsusvahemik, milles organism saab areneda, elada ja paljuneda. Organisme vastastikku mõjutavaid tegureid nim. Biootilisteks ökoloogilisteks teguriteks. antropogeenne tegur - inimtegevuse mõju organismide elutegevusele. sümbioos - eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm. kommensalism - eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele poolele kasulik ja teisele kahjutu. konkurents - sama või eri liiki organismide vastastikku piirav kooseluvorm. parasitism - eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele kasulik ja teisele kahjulik. kisklus - röövlooma toitumissuhe saaklooma-ga. herbivooria - taimtoidulise looma toitumissuhe taimedega
Abiootiline tegur organismide elutegevust mjutavad eluta looduse tegurid ( hk,muld,vesi); eristatakse elukeskkonnaga ning kliimaga seotud tegureid. Antropogeenne tegur inimtegevuse mju organismide elutegevusele. Areaal he sstemaatikaksuse asuala( nt populatsioon, liik, perekond) Biomassi pramiid koloogilise pramiidi graafiline esitus Biootiline tegur organismide elutegevust mjutavad elusa looduse tegurid, mis tulenevad organismide kooselust Biosfr Maa pinnakihtide ruumiosa, mida asustavad elusorganismid Biotsnoos kossteemi elusosa, mille moodustavad eri tpi organismide populatsioonid Herbivooria - taimtoidulise looma toitumissuhe taimedega
ilveseid vähe. Skandinaavias hunte ei ole, välja arvatud väikesed saarekesed Kesk-Rootsis ja Ida- Soomes, kuid seal puuduvad ka metskitsed, kes on ilveste põhitoiduks, ning ilvesed peavad leppima jänestega. Euraasia ilvese toidusedelis moodustavad jänesed kolmandiku, metskitsed ligi poole. Jäneste epideemiad ja arvukuse muu kõikumine toovad ilveseperre nälja. Nii võib ilveste arvukus samuti väheneda. Teine ilvese populatsiooni mõjutav tegur on metsade hävitamine ehk antropogeenne tegur. Ilvestele meeldivad tihedad kuusikud: kevadeti aitavad kuuseokkad vabaneda talvekarvadest. Pesa teeb ta maha tihnikusse. Talvel meeldivad ilvestele männikud, sest sinna kogunevad metskitsekarjad. Ilvestele sobivad veel haavikud-kaasikud ja kaljumaastikud. Ilvesed vallutavad 2000-meetriseid mägesid, kuid kivised mägismaad neile siiski elamiseks ei sobi. Metsade hävitamine võtab ära neilt kodu, samuti toob see inimese loomale lähedale ning haavata saanud loom võib inimest rünnata
Bioloogia kordamine 1. Mis on ökoloogia? Ökoloogia on teadus organismidevahelistest suhetest ja organismide suhetest keskkonnaga. 2. Mis on ökoloogilised tegurid, kuidas jaotuvad, näited. Ökoloogilised tegurid on tegurid, mis mõjutavad organismide elutegevust, need jaotuvad: biootilised ( elus; nt inimene, karu, lehetäi jne) ja abiootilised (eluta; nt tuul, vihm, mulla koostis). Antropogeenne tegur on inimtegur. 3. Kuidas mõjutavad organismi valgus ja soojus? Nähtav valgus on vajalik rohelistele taimedele fotosünteesiks. Valgus aitab näha. Soojus aitab temperatuuri suurendada, liiga palju infravalgust on kahjulik, kuna põhjustab DNA mutatsioone ja denatureerib valke. Temperatuuri erinevuste tõttu magavad mõned loomad talveund ja linnud lendavad ära. Inimene suudab kohastuda. 4
kohta 3 l ööpäevas. Veekasutus Kui voolavast veest võtta tagastamatult kasutusse üle 10-20%, tekivad pöördumatud muutused. 1930-1960 laiendati Araali mere piirkonnas niisutatavat ala ning kasutati jõgede Amu-Darja ja Sõr-Darja aastasest vooluhulgast ära pea 40%. 1960-1990 suurendati niisutatavat pindala veelgi, lisaks suunati vett linnade ja tööstuse tarbeks. 1962. aastast on alanenud Araali mere veetase pidevalt ja pöördumatult. Tulemuseks antropogeenne kõrbestumine. Ligi 60 % maismaast asub veevaeguse tsoonis; 25 % inimkonnast kannatab magevee nappuse all. Rahvusvaheliste normide järgi loetakse vee tarbimist alla 1000 m³/a inimese kohta veepuuduse olukorraks. Araali meri antropogeenne kõrbestumine Põhjavesi Põhjavesi jaguneb: 1. Surveta põhjavesi e. vabapinnaline e. pinnasevesi. Asub maapinnast lähtudes esimese vettpidava eralduskihi peal. Vabapinnalise põhjavee tase sõltub peamiselt sademetest ja aastaajast. 2
34. kliiniline surm- on katkenud südametegevus ja hingamine, bioloogiline surm, aju tegevus katkenud. 35.mutatsioon- muutus pärilikus aines 36. mutageen- mutasioone põhjustav tegur, kantserogeen- vähitekitaja 37. geenifon- populatsiooni kõikide geenide ja alleelide kogum. 38. kaksikute meetod-uuritakse keskkonna mõju geenide avaldamisele 39.pärilik haigus- saadakse kaasa vanematelt vigaste kromosoomidega. 40.a ja biootiline tegur- eluta looduse tegur 41.antropogeenne tegur- inimtegur 42.areaal- leviala 43.ökosüsteem- isereguleeriv tervik, mis koosneb elukooslusest ja elupaigast 44. troofiline tase- toitumistase 45.biotehnoloogia- elusorganismide abil inimesele vajalike ainete tootmine 46.liik- organismirühm, kes omavahel ristuvad ja annavad sigimisvõimelisi järglasi 47.kloon- ühe raku järglaskond 48.partenogenees- järglase areng viljastumata munarakust 49.tropism- liikumine välisärritaja(valgus) suunas 50
5. Hübriidne liigiteke erineva genotüübiga organismide (peamiselt taimede) ristumisel, kusjuures ristand osutub vitaalseks ning sigimisvõimeliseks 6. Polüploideerumine ehk kromosoomide arvu kordistumine. Areaali kujutamine kaardil: 1. Punktmeetod ehk märgimeetod Laigumeetod 2. Piirdemeetod 3. Võrgu- ehk rastermeetod 4. Joonhindamismeetod 5. Profiilmeetod Areaali teke võib olla: 1. Spontaanne ehk looduslik kujunenud looduslike protsesside toimel; 2. Antropogeenne ehk inimtekkeline kujunenud inimese tegevuse tagajärjel. Areaal võib olla: 1. Pidev ehk katkematu ehk kontinuiirne. 2. Katkeline ehk disjunktne. Katkelisuse põhjusteks on: 1. Eellasliigi pideva levila tükeldumine leiukohtade hävimise tõttu selle mõnes osas (näiteks halvad keskkonnatingimused vms.); 2. Uute arellide kujunemine kauglevi tõttu; 3. Polütoopne liiigiteke; 4. Inimtegevus. Areaali levimistõkked ehk barjäärid on. ökoloogiline tegur või tegurite kompleks,
1. Mis on ökoloogia? Ökoloogia teadus, mis uurib organismidevahelisi suhteid ja organismide suhteid keskkonnaga. 2. Mis on ökoloogilised tegurid, kuidas jaotuvad, näited. Organismide elutegevust mõjutavaid keskkonnategureid nim ökoloogilisteks teguriteks. Jagunevad : biootilised ja abiootilised tegurid. Biootilised elus keskkond, abiootilised eluta keskkond. Näited : biootilised (taim, loom, seen, bakter, inimene (antropogeenne)). Abiootilised (kliima, elupaik, muld, õhk, vesi) 3. Kuidas mõjutavad organismi valgus ja soojus? Nähtav valgus on vajalik rohelistele taimedele fotosünteesiks. Valgus aitab näha. Soojus aitab temperatuuri suurendada, liiga palju infravalgust on kahjulik, sest põhjustab DNA mutatsioone ja denatureerib valke. Temperatuuri erinevuste tõttu magavad mõned loomad talveund ja linnud lendavad ära. Inimene suudab kohastuda. 4
LÄÄNEMERI-ÜLLATUSTE MERI! *8-10 promilli, Lääne-Eesti juures ka 2,7 promilli* Millised keskkonnatingimused teevad elu Läänemeres raskeks? -Läänemeri on VÄGA tundlik reostustele. Toksilised ühendid, mis satuvad kalade organismidesse, M-74 haigus, kütuse vette laskmine, vetikate vohamine(valgust vähe). Nt. PCB ühendid Vene allveelaevade värvides (venkud ei hooli! ) ; kloororgaanilised ühendid ; naftareostus(pidevalt ja koguaeg!!! laevaõnnetuste arv suureneb!) Antropogeenne eutrofeerumine: *kui kasutad riiete pesemiseks oma pesumasinat ja lisad sinna koguaeg keemiat sisse, et neid puhtaks saada.. seesama vesi RINGLEB(ja hävitab)! *lehm (lehma)kook :D *traktor põriseb – mürgised gaasid torudest välja, väetised *jne ROOSTIK ei ole süüdi eutrofeerumises! Toitainete tõusuga suureneb see ala. Kuidas teada, kas püüdsid kasvanduses elu alguse näinud lõhe või LOODUSLIKULT sirgunud lõhetüdruku
Organism ja elupaik. Organismide kasulik ja kahjulik kooselu. Mõisted: ELUPAIK Liigi (populatsiooni) olemasoluks ja arenguks vajalike abiootiliste ja biootiliste tingimuste kogum. BIOOTILINE Organismidest ja nende suhteist olenev. BIOOTILINE TEGUR Organismidele mõju avaldavad eluta looduse tegurid. ABIOOTILINE Eluta loodusest põhjustatud. ABIOOTILINE TEGUR Organismidele mõju avaldavad eluslooduse tegurid. ANTROPOGEENNE TEGUR Inimtegevusest tulenevad tegurid, mis avaldavad mõju organismidele. KOOSLUS Organismide kooselu vorm. PRODUTSENDID/TOOTJAD Orgaanilise aine tootjad. KONSUMENDID/TARBIJAD Orgaanilise aine tarbijad. DESTRUENDID/LAGUNDAJAD Surnud orgaanilise aine lagundajad. PARASITISM Erinevat liiki organismide kooselu vorm, mis on ühele kasulik, kuid teisele kahjulik . PESAPARASITISM Võõrvanemad kasvatavad üles teise loomaliigi poja. TRANSPORDIPARASITISM
I Mõisted 1. Abiootiline tegur organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid 2. Antropogeenne tegur inimtegevuse mõju organismide elutegevusele 3. Areaal leviala 4. Biomassi püramiid ökoloogilise püramiidi graafiline esitlus(ristkülikud) 5. Biootiline tegur - organismide elutegevust mõjutavad elusa looduse tegurid 6. Biosfäär maa pinnakihid(litosfäär, hüdrosfäär, atmosfäär) 7. Herbivooria/herbivoor - taimtoidulisus 8. Karnivooria /karnivoor - loomtoidulisus 9. Kisklus röövlooma toitumissuhe saakloomaga 10.Kommensalism +/0 11
1) lai ökoloogiline amplituud (erinev toit ja võib elada mitmes kohas; nt karu) 2) kitsas ökoloogiline amplituud ( kindel toit; nt panda ja kindel elukoht; nt pingviin) Optimum on teguri intensiivsus, mille toime organismi arengule on kõige soodsam. 2. Organismide vahelised suhted Organisme vastastikku mõjutavaid tegureid nimetatakse biootilisteks ökoloogilisteks teguriteks. S.h inimtegevus ehk antropogeenne tegur. Mis on organismide vastasmõju sümbioosi ja kommensialismi korral? Sümbioos on eri liiki organismide vastastikku kasulik kooselu vorm. Sümbioosis elavaid liike nim. Sümbioosideks. N: Osad taimeliigid elavad sümbioosis seentega nii moodustub taime juures ja seene hüüfie läbipõimumisel mükoriisa. Liblikaõielised on sümbioosis mügarbakteritega-Mügarbakterid seovad õhulämmastikku, mida liblikõielised muidu ei saaks. Bakterid ise saavad taimede juurtest orgaanilisi aineid
Väävelhappe tootmisel ja väävlirikaste kütuste põletamisel tekib piiskne H2SO4 udu, mis on tuntud happevihmade ilminguna. · Atmosfääri saaste Atmosfääriõhu saastet põhjustavad tolmuosakesed, vedeliku piisad ja gaasid. Õhu saaste mõjutab ilmastikku ja kliimat. Looduslik atmosfääri, täpsemalt troposfääri, "saaste" on seotud vulkaanide pursetega, magma degaseerimisega, pinnaste erosiooniga, jne. Antropogeenne saaste on seotud erinevate kütuste põletamisega ning metallurgia ja keemiatööstusega. 90- nendate aastate jooksul heideti troposfääri iga aasta 20 mrd. tonni CO2, 150 mln tonni SO2 (looduslik osa 30 mln. tonni), lämmastiku oksiide kuni 53 mln tonni (looduslik osa 30 mln. tonni). Lisaks vee fluoriühendeid, CO, elavhõbedat (ning teisi raskmetalle), fenoole ning teisi toksilisi aineid ning aerosoole (tolm, tahm, lendtuhk jne).
hüdrosfääriks, litosfääriks, krüosfääriks ja biosfääriks. Keskkonna komponentide vahel toimivad arvukad mitmesuguse iseloomuga seosed, millede kaudu keskkond säilitab oma tasakaalulise oleku. See tasakaal ei ole igavene vaid pidevalt muutuv, sõltuvalt välistingimuste muutumisest ja sisemisest evolutsioonist. Kuni kõige viimase ajani olid muutused keskkonnas ülekaalukalt looduslikud. Nüüd lisandub järjest kaalukamalt antropogeenne tegur. Muutused ise toimuvad üha kiirenevalt. Üldiselt määrab liigi indiviidi keskmine eluiga muutustega kohastumise kiiruse. Ajal, mil olulised muutused keskkonnas toimuvad juba inimese keskmisest elueast lühema aja jooksul, muutub kohastumine järjest raskemaks. Vähemalt ei saa inimene selles viiruste ja teiste kiiresti vahelduvate põlvkondadega liikide vastu. Kui atmosfäär mõtteliselt kõrvale jätta, siis moodustavad olulise osa maismaa keskkonnast
ja valgus lembelised. Ökoloogiline amplituud Ökoloogilise teguri intensiivsuse vahemiku, milles organismis saab areneda nimetadakse ökoloogiliseks amplituudiks. See on teguri taluvus vahemik. Uurimine taime elutegevuse intensiivsust sõltuvalt temperatuurist. Meie vööndis on see umbes 4-40C. Organismide vahelised suhted kui biootilised tegurid. Organismide vastastiku mõjutavaid tegureid nimetadakse biootiliseks ökoloogilisteks teguriteks. Sinna alla kuulub ka inimtegur ehk antropogeenne tegur. Suhted jaotadakse kasulikud neutraalsed või kahjulikud tegurid. Suhted on : LIIK A LIIK B Sümbioos- on vastastiku kasulik kooselu + + Kommensalism- suhe kahe liigi vahel, kellel selles suhtes ühel on Kasu, teisele neutraalne + 0 Parasatism- suhe peremehe ja parasiidi vahel - +
Ohtlike ainete seire Mererannikute seire Rannikumere eutrofeerumise seire on allprogrammidest kõige laiahaardelisem, hõlmates nii merefüüsika, keemia kui ka bioloogia uuringuid. Peamiseks on rannikumere toitelisuse muutuste jälgimine sellega seostuvate elustikus toimuvate muutuste kaudu. Rannikumere põhjataimestiku ning loomastiku seire on eutrofeerumise allprogrammiga tihedalt seotud, kuna siingi on oluliseks surveteguriks antropogeenne mõju ning sellest tingitud troofsuse tõus. Seitsmel seirealal Eesti rannikumeres hinnatakse põhjataimestiku katvust, põhjataimestiku ja loomastiku biomassi, liigilist kooseisu ja vertikaalset levikut. Ohtlike ainete ruumilisajaliste muutuste hindamiseks Eestit ümbritseval merealal kasutatakse rahvusvahelise HELCOM COMBINE programmis ette nähtud bioindikatsiooni meetodit, kus indikaatororganismideks on valitud kalad räim ja ahven. Tulemusi
tõus ja mõõn, aastaajad. Aperioodilised näiteks looduskatastroofid. · Keemilised/ füüsikalised/ bioloogilised/ (sotsiaalsed). Keemilised näiteks mulla elementaarkoostis (pH jne), füüsikalised: raskusjõud, UV-kiirgus. Bioloogilised: asustustihedus, toitumissuhted. Sotsiaalsed: isenditevaheline kommunikatsioon, rollijaotus · Looduslikud/ antropogeensed. Looduslikud: elus ja eluta keskkonna mõju. Antropogeenne: inimtegevuse otsesed ja kaudsed tagajärjed. · Vastavalt elupaigale: muld/ õhk/ vesi. (Nende kaudsed ja sekundaarsed mõjud elutegevusele) Kiirgus kui ökoloogiline faktor · Fooniline kiirgus (kõikjal)- nõrk stimuleeriv toime mutatsioonidele · Tugev radioaktiivne kiirgus- mitmekülgne võimas toime. Kui organism viibib kiirgussfääris võib kaasned hukkumine, haavandite teke, vabad radikaalid- tekitavad sekundaarseid kahjustusi
nimetatakse ökoloogiliseks amplituudiks. o Ökoloogiline amplituud on 4...40 °C o Teguri intensiivsust, mille toime on organismi arengule kõige soodsam, nimetatakse ökoloogilise teguri optimumiks. Organismide vahelised suhted Organisme vastastikku mõjutavaid tegureid nimetatakse biootilisteks ökoloogilisteks teguriteks. Inimtegevuse mõju antropogeenne tegur. Milline on organismide vastasmõju sümbioosi ja kommensialismi korral? o Sümbioos on eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm. o Näited: liblikõieline taim ja mügarbakter taimed ja seened o Eksosümbioos organismide vaba kooselu vorm. (sipelgad ja lehetäid) o Endosümbioos üks organism elab teise kehas. (veis ja bakterid) o Eri liiki organismide kooseluvormi, mis on ühele poolele kasulik ja teisele
sobimatust mulla koostisest aga ka teistest kahjuritest. Mis aga eriti oluline ökoloogia seisukohast - väga olulisel kohal on ka taimede omavahelised suhted - populaarsed on segakultuurid (tomat kapsas vaheldumisi, küüslauk maasikapeenras) - ühelt poolt vastastikune biotõrje (ühe liigi kahjurid ei talu teise taimeliigi eritisi), teisalt ka keskkonna ressursside parem kasutamine (eri liigid võtavad mullast veidi erinevalt). 20. Antropogeenne stress linnas, rohelised koridorid. antropogeenne stress: õhu saastumine mullakeskkonna häiritus reostamine ja lõhkumine rohelised koridorid: Inimesele paremate puhkevõimaluste loomiseks on kasulik ühiskondlikud haljasalad linnades rajada linna läbivate roheliste koridoridena. Kuid need on ka headeks teedeks kodumaiste liikide linnakeskkonda sisserändeks ja tehiskeskkonnaga kohanemiseks (laululinnud). Nad suurendavad linnakoosluste
Keskkonnategurid, millega organismid kokku puutuvad ja millest sõltuvad nim ökoloogilisteks teguriteks. Märksõnad: 1. Ökoloogiliste tegurite liigitus 2. Valgus kui ökoloogiline tegur 3. Temperatuur 1. Abiootilised tegurid on pärit organismi eluta loodusest. Siia kuuluvad elukeskkonna ja kliimaga seotud tegurid (niiskus, tuul, temp). Biootilised tegurid tulenevad organismide nendevaheliste suhete kooselust. Nende mõju võib olla kas kasulik, neutraalne või kahjulik. Antropogeenne inimtegur. 2. Ultravalgus, infravalgus, nähtav valgus. Ultravalgus lõhilainelisem. Nähtav valgus vajalik rohelistele taimedele fotosünteesiks, nägemismeelega seotud. Infravalgus soojuskiirgus, eelkõige läheb vaja kõigusoojastele (kalad, kahepaiksed, roomajad). Ultravalgus päikeseenergia nahale. Bioeetilised keskkonnategurid ehk organismide vahelised seosed Selgita milles see suhe seisneb ja too näiteid.
rohttaimed ja seejärel lehtpuud ( hall lepp, arukask). Need kasvavad kiiremini kui seemnetest arenevad kuused ning seega asendub üks metsatüüp teisega. Aga kui sirguvad taas noored kuused, varjutavad need valguslembesed lehtpuud ning kuusik taastub. Kokkuvõte Mõisted Abiootilised tegurid organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid Biootiline tegur organismide elutegevust mõjutav elusa looduse tegur, mis tuleneb organismide kooselust Antropogeenne tegur inimtegevuse mõju organismide elutegevusele Areaal (levila) ühe süstemaatikaüksuse (nt. Populatsioon, liik, perekond) asuala Biomassi püramiid ökoloogilise püramiidi graafiline esitus, milles toiduahela kõigi troofiliste tasemete biomassi kujutavad ristkülikud on paigutatud ülestikku. Biosfäär Maa pinnakihtide ruumiosa, mida asustavad elusorganismid Biotsönoos elukooslus. Ökosüsteemi elusosa, mille moodustavad eri tüüpi organismide populatsioonid
Selts: Jõekarbilised Sugukond: Ebapärlikarplased Perekond: Ebapärlikarp Liik: Ebapärlikarp Eestis oli näiteks 1950ndatel teada mitu ebapärlikarbi leiukohta. Praegu on elujõuline asurkond vaid Pärlijões, teiste andmete järgi leidub teda üksnes Pudisoo jões. Samas on mõlema asurkonna elupaik saastunud ja inimese poolt muudetud, mistõttu karbid edasi ei paljune. Võib väita, et nende populatsioonide puhul on tegemist väljasuremisvõlaga. Tänapäeval on tugev negatiivne antropogeenne mõju jõgedele seadnud ohtu ebapärlikarbi säilimise, eriti suurt mõju on avaldanud ülemäärasest biogeenide hulgas tulenev vee reostus ja melioratsioonitööd. Nende tegurite tõttu halveneb vee kvaliteet ja põhja settib palju orgaanilist materjali, mille tagajärjel häirub ebapärlikarbi normaalne elutegevus. Ebapärlikarp on Eestis I kategooria looduskaitse all olev liik, Eesti punase raamatu järgi kuulub ta 1. kategooriasse ja IUCNi punase nimestiku eriti ohustatud kategooriasse.
KIRJALIK TEST: KORDAMISKÜSIMUSED Osata analüüsida, tuua välja seosed põhjus-tagajärg, tuua näiteid. 1. Kuidas linnastumine ehk urbanisatsioon mõjutab maapiirkondi (liigid, maaressurss). 1.1 Miinused: Viimase 30a kasvavad linnad 2x kiiremini, kui rahvas. Oht looduslikele elupaikadele ja looduse mitmekesisusele. Vajadus materiaalsete ressursside järgi. Muutused maastikus ja maakasutuses. 1.2 Plussid: Antropogeenne surve looduskeskkonnale väheneb. On liike, kes kasu lõikavad. Vähendame oma öko jalajälge, kasutades vähem maad. Püsin linnade kogupindala. Linnastumise põhjuseks on inimeste ränne maalt linna, et asju paremini kätte saada, elutingimused on paremad (kanalisatsioonist tuleb vesi), töökohad on lähemal ja neid leidub siin rohkem, palgad on kõrgemad. Kui enamik inimesi kolib maalt linna siis on tööjõupuudus
elemendid välja ning taimede kasvutingimused halvenevad. Veekogude hapestumine toob kaasa olulisi muutusi vees elavate organismide liigilises koosluses. Paljud organismid hukkuvad. Atmosfääri saaste Atmosfääriõhu saastet põhjustavad tolmuosakesed, vedeliku piisad ja gaasid. Õhu saaste mõjutab ilmastikku ja kliimat. Looduslik atmosfääri, täpsemalt troposfääri, "saaste" on seotud vulkaanide pursetega, magma degaseerimisega, pinnaste erosiooniga, jne. Antropogeenne saaste on seotud erinevate kütuste põletamisega ning metallurgia ja keemiatööstusega. 90-ndate aastate jooksul heideti troposfääri iga aasta 20 mrd tonni CO2, 150 mln tonni SO2 (looduslik osa 30 mln. tonni), lämmastiku oksiide kuni 53 mln tonni (looduslik osa 30 mln. tonni). Lisaks vee fluoriühendeid, CO, elavhõbedat (ning teisi raskmetalle), fenoole ning teisi toksilisi aineid ning aerosoole (tolm, tahm, lendtuhk jne). Hüdrosfääri saaste
rolli mängivad ka keemilised muundumised. Näiteks, rannikualade väävlireostus koos merevee piiskadega põhjustab atmosfääri SO2 oksüdatsiooniga kõrge mittelenduva SO42- kontsentratsiooni tekke. Vastupidi, merevee NaCl võib tahkest aerosoolist lenduda atmosfääri HCl-na: 13. Kuidas satuvad atmosfääri vääveldioksiid ning väävelvesinik? Kuidas nad seal muunduvad? Väävel on peamiselt SO2, SO3, H2S ja sulfaatvormis. Antropogeenne tegevus lisab aastas atmosfääri ca 100 mln t väävlit, millest suurim osa on pärit kivisöe põletamisest. Bioloogilised protsessid ning vulkaanide pursked lisavad sellele aastas veel kuni 1 mln t. Väävelvesinik muundub atmosfääris kiiresti vääveldioksiidiks: Vääveldioksiidi reaktsioone atmosfääris mõjutavad mitmesugused faktorid: temperatuur, niiskus, valguse intensiivsus, osakeste pinnaomadused jm.
välk, bioloogilised protsessid kui ka saasteallikatest. NOx tekib peamiselt fossiilkütuste põletamisel. NO tekib sisepõlemismootorites: Põletamisel kõrgetel temperatuuridel tekivad hapniku ja lämmastiku aatomid: kus M on suure energiaga keha, mis omab piisavalt energiat, et lõhkuda O2 ja N2-molekulide keemilist sidet 21. 22. 23. Kuidas satuvad atmosfääri vääveldioksiid ning väävelvesinik? Kuidas nad seal muunduvad? Väävel on peamiselt SO2, SO3, H2S ja sulfaatvormis. Antropogeenne tegevus lisab aastas atmosfääri ca 100 mln t väävlit, millest suurim osa on pärit kivisöe põletamisest. Bioloogilised protsessid ning vulkaanide pursked lisavad sellele aastas veel kuni 1 mln t. Väävelvesinik muundub atmosfääris kiiresti vääveldioksiidiks: Vääveldioksiidi reaktsioone atmosfääris mõjutavad mitmesugused faktorid: temperatuur, niiskus, valguse intensiivsus, osakeste pinnaomadused jm. Atmosfääris võib SO2 osaleda:
saasteaineid liigitatakse keemilise koostise alusel (süsinik-, väävli-, lämmastik- ja kloori- jt halogeenide ühendid), agregaatolekult (tahked aerosoolid, tolmud, vedelad aerosoolid, udud, gaasid), kahjuliku toime järgi (inimese tervist kahustavad või häirivad, nt halvasti lõhnavad), päritolu, tekkekoha järgi (loodusliku tekkega, tööstuses tekkivad, transpordivahenditest tekittud, olmes tekkinud, loomakasvatuse ja põllumajandusliku tootmise põhjustatud). Inimtekkeline (antropogeenne) saaste on seotud erinevate kütuste põletamisega ning metallurgia ja keemiatööstusega. 5. Hüdrosfääri saaste. Veekogud saavad majapidamistelt ja tööstuselt tuhandeid aineid ja ühendeid, mis haaratakse ringetesse. Need ained ohustavad inimese tervist ja mõjutavad ökosüsteemi. (Päritolu, omaduste ja mõju poolest liigitakse nimetatud aineid: haigusi tekitavad, hapnikku kulutavad, taimede toitekomponendid, raskelagunevad sünteetilised ühendid, soolad, metallid
Toimuvad mutatsioonid, isendid kohastuvad, tekib uus liik. (Saasteainete toimel hävivad puudel samblikud ja puutüved tahmuvad. Nendes tingimustes on eelis tumedatiivalistel liblikatel, keda linnud ei märka.) *lõhestav valik keskkonnatingimused muutuvad, ühest liigist tekivad kaks erinevat liiki. 2.Ahvena populatsiooni järves mõjutavad nii biootilised kui ka abiootilised ökoloogilised tegurid. Nimetage biootiline, abiootiline ja antropogeenne tegur, mille mõju tagajärjel ahvena populatsiooni arvukus järves kahaneks. Selgitage iga teguri toimet. Biootiline ökoloogiline tegur (organismide elutegevust mõjutavad looduse tegurid, mis tulenevad organismide kooselust) ja selle mõju: konkurents toidu pärast ellu jäävad tugevamad, kiiremad Abiootiline ökoloogiline tegur (organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid; eristatakse elukeskkonnaga (õhk, muld, vesi) ning kliimaga seotud tegurid) ja
Tekib nn. sekundaarne reostus ning hapnikusisaldus väheneb järsult. Kui õitsemist põhjustavad sinivetikad, siis tekivad vees toksilised ühendid, hukkub elustik ja vesi muutub igas suhtes kõlbmatuks. Erinevalt suurtest jõgedest ja järvedest ning veehoidlatest täheldatakse väikestes jõgedes suurtaimede makrofuutide massilist levikut. Veekogu antropogeenne eutrofeerumine muudab suhteliselt kiiresti tema troofsusseisundit. Troofsus ehk toitelisus on veekogu aine- ja energiaringe tüüpi ja intensiivsust määravate mineraalsete ja orgaaniliste (eriti fosfori- ja lämmastiku-)ühendite sisaldus vees ja põhjasetetes ning nende akkumuleerumise intensiivsus. NB: joonis!! · Kirjeldage ja joonistage väävliringet.
põhjusteks. Inimtegevuse mõju fosforiringele on tingitud liigsest või hoolimatust fosforit sisaldavate väetiste kasutamisest, mis põhjustab veekogudes fosfori akumulatsiooni ja eutrofeerumist. Eutrofeerumine lõhub veeökosüsteeme. Lämmastikuringe – so. Lämmastiku liikumine eluta loodusest elusasse ja tagasi elutusse Inimmõju: Seda põllumajandusliku tootmise (lämmastikväetiste kasutamise) ja fossiilsete kütuste põletamise tagajärjel. Antropogeenne mõju globaalsele lämmastikuringele on kõige suurem sõidukite heitgaaside ja tööstusliku põllumajanduse tõttu arenenud maades ja Aasias. Dilämmastikoksiidi osakaal atmosfääris on tõusnud põllumajandusväetiste tootmise, biomassi põletamise, karjakasvatuse ja tööstuslike allikate arvu suurenemise tagajärjel.Lämmastikdioksiid käitub katalüsaatorina atmosfäärse osooni lagundamisel. Lämmastikdioksiid on kasvuhoonegaas, asudes
11 Põhilisteks maailma reaostuse faktoriteks on : 1. Tööstusjäätmete või reovee juhtimine veekogudesse, pinnasesse. 2. Põllumajandusreostus üleväetamine ja valel ajal väetamine, reostus sõnnikuhoidlatest. 3. Transpordireostus-teede soolatamine, õnnetused teedel-bensiini sattumine pinnasesse. 4. Olmereostus. Põhjavee taseme languse tõttu toimub ümbruskonnas antropogeenne kõrbestumine. Kogu maailma mastaabis asub ligi 60 % maismaast veevaeguse tsoonis ja vähemalt 25 % inimkonnast kannatab magevee nappuse all. Kuni miljard inimest kannatab joogivee puudust või selle halba kvaliteeti. On kohti, kus joogivee järel käiakse paarikümne kilomeetri kaugusel ja kus vee toomine moodustab tähtsaima päevase toimingu. Mitmed riigid veavad joogivett sisse ja mitmed on sunnitud kasutama magestatud vett. (Keskkonnaõpetus 2008)
Tulenevad organisme ümbritsevast Tulenevad organismide kooseksisteerimisest anorgaanilisest maailmast Organismide vastastikune suhe võib olla Kliimategurid valgus, temperatuur, ainult ühele osapoolele kasulik või kõigile niiskus, tuul jt. osapooletele kasulik või kahjulik. Lisaks keskkonna happesusereaktsioon, raskemetallide ühendid, radioaktiivne kiirgus jm. Antropogeenne tegur inimtegevusest tulenev mõju keskkonnale. Valguskiirguse mõju Valgus jaotatakse vastavalt lainepikkusele kolmeks vahemikuks: a) ultraviolettvalgus - alla 380 nm b) nähtav valgus - 380-750 nm c) infrapunakiirgus ehk soojuskiirgus üle 750 nm Taimerakkude kloroplastides saab fotosüntees toimuda vaid nähtava valguse olemasolul glükoosi sünteesimiseks. Fotosünteesi intensiivsus on otseses seoses valguskiirgusest. 15
täheldatakse väikestes jõgedes suurtaimede makrofuutide massilist levikut. Veekogude eutrofeerumist iseloomustavad järgmised tunnused: -biomassi kvantitatiivne suurenemine (põhjaloomastik jm, biomass võib hoopis väheneda), -kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed muutused veekogu ökosüsteemis, -veekogu fuusikalis-keemiliste omaduste halvenemine (toitainete taseme tõus, põhjasetete kuhjumine, hapniku defitsiit jne.). Veekogu antropogeenne eutrofeerumine muudab suhteliselt kiiresti tema troofsusseisundit. Troofsus ehk toitelisus on veekogu aine- ja energiaringe tüüpi ja intensiivsust määravate mineraalsete ja orgaaniliste (eriti fosfori- ja lämmastiku-)ühendite sisaldus vees ja põhjasetetes ning nende akkumuleerumise intensiivsus. 20. Kirjeldage ja joonistage väävli ringet. Väävliringe olulisimad etapid on järgmised:
poolest Venemaa metsades teisel kohal. Viimase 15 aasta jooksul on ametlikult märgitud keskmiseks metsade kahjustuseks putukate ja haiguste poolt 5-10 miljonit hektarit metsamaad. Venemaa teadlaste ja metsaekspertide hinnangul on putukate ja haiguste poolt tekitatud kahjustus samas suurusklassis tulekahjude kahjustusega. Viimastel aastakümnetel on täheldatud haiguste ja kahjurite mõju kasvu metsade, selle peamisteks põhjusteks on antropogeenne surve metsadele ja kestvad kliimamuutused (Roshchupkin 2007). 3.2. Ehitussektor Ehitussektor on väga oluline metsatööstuse mõjutaja, kuna ehituses kasutatakse palju metsatööstuse produkte (saematerjali, puidupõhiseid plaate ja ka ümarpalke). Venemaal ei ole küll puidu kasutamine ehituses nii levinud, kui Euroopas ja Põhjamaades, kuid võrreldes varasemate aastatega on areng märgatav. Kuni 2006. aastani on ehitus Venemaal
• Toimub keskkonna eutrofeerumine • Lisaks ka otsene mulla toomine linna (Nõmme nõmmedest on saanud salukoosluste variandid) Linna kliima • Mõjutatud inimtegevusest (kõrgem talvine ja ka suvine temperatuur). • Tõusvad õhuvoolud ja tahm, tolm ning aerosoolid soodustavad pilvede kujunemist – maapinnani jõuab vähem päikesekiirgust. • Mikrokliimas palju äärmuslikke olukordi. Antropogeenne stress • A) õhu saasta(u)mine (sambliku- ja okaspuukõrb) • B) mullakeskkonna häiritus • Saasteained kahjustavad mikroorganisme ja seeni + nendega sümbioosis elavaid puid • Lumetõrjesool, halofüüdid • Tallamine Tallamise tagajärjed • Umbne sillutamine (asfalteerimine, betoneerimine). • Varise koristamine (linnamullas vähem laguahelaga seotud organisme) • C) Reostamine ja lõhkumine
taseme piires. Nii saab võrrelda herbivooride rühmi omavahel, kuid mitte taimtoidulisi loomtoidulistega. Erinevate taksonite arv funktsionaalses rühmas (nt liikide arv). On võimalik mõõta palju liike on antud alal või kui palju alleele on liigil ühes lookuses jms. Ühtlus ehk nende arvukuse suhtelise jaotus. Ühtluse iseloomustab kui ühtlaselt on organismid jaotunud taksonite vahel neid huvitava grupi piires 26. Antropogeenne häirimine: agroökosüsteem, definitsioon, iseloomustus. Agroökosüsteem on ökosüsteem, mille on loonud inimene saagi kui bioproduktsiooni saamiseks. Iseloomustavad lühiealisus, väike kohanemisvõime, mulla toitainete tarbimise ülekaal nende mulda tagastamise üle, isereguleerivuse puudumine, kultuurtaimede suhteliselt väike ökoamplituut. Enamikel juhtudel käsitletakse agroökosüsteemi kui inimese poolt mõjutatud
kohta päevas? · 55. Toiduga tarbib inimene 0.6 kuni 1,2 liitrit ehk keskmiselt 0.9 liitrit vett. · 56. Tööstusriikides tarbitakse inimese kohta 220 liitrit vett ööpäevas, arengumaades on see näitaja vaid 3 liitrit. · 57. [4 p.] Iseloomusta veesaaste tüüpe: (a) mehaaniline saaste on vee saastumine tahkete osiste, võõrkehade jmt. sellega võib kaasneda muud liiki saasteid. Teke võib olla nii loduslik kui inimtregevuse tagajärg. (b) antropogeenne eutrofeerumine on inimese poolt tekitatud vete saastumine, mis tekitab neis toitainete liigrohkuse (c) toksiline saaste on vee saastumine mürgiste ainetega. Peamised tekkeallikad tööstus ja põllumajandus. (d) termaalne e. soojuslik saastumine on vee temperatuuri tõus. Peamiselt toimub see nähtus põhjavees, mille saastumine võib toimuda maasisesoojuse arvel. Vee temperatuuri tõus toob kaasa ainete parema lahustumise vees. · 58. [1 p
annaabi.ee 
