Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Antiikfilosoofide mõtteteri". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
samasse, sokrates, platon, herakleitos, astume, eeslid, kullale, õlgi, empedokles, iseennast, ärgu, aristoteles, olemuseltNARVA EESTI GÜMNAASIUM 10. KLASS Julia Malõseva FILOSOOFIA JA KREEKA FILOSOOFID Referaat Juhendaja: Tanel Mazur NARVA 2009 SISUKORD 1. Mis on filosoofia ning kuidas see välja kujunes 3-5 2. Filosoofia areng. Periodiseering. Esindajad 6 3. Tuntumad ja silmapaistvamad kreeka filosoofid 3.1 Pythagoras 7 3.2 Herakleitos Efesos 7-8 Allikad 2 1. MIS ON FILOSOOFIA NING KUIDAS SEE VÄLJA KUJUNES? Filosoofilise mõtlemise katsed ulatuvad kreeklaste juures kaugesse minevikku. Juba igivanas religioosses luules ja mütoloogias esineb säärase elu ja maailma seletamise elemente, mõtisklusi, mis aga ei ulatu veel iseseisva järelemõtlemiseni. 7.sajand e.Kr. oli Vana-Kreekas ühiskondliku murrangu ajaks. Rauast töövahendite levimine
4)teatri iidol – usaldatakse liialt teatud autoriteete + näited! Teadmiste saavutamiseks on 3 teed: 1) sipelga tee – inimene kogub palju teadmisi kokku, aga ei loo seoseid 2) ämbliku tee – palju seoseid, aga seos reaalse eluga on nõrk 3) mesilase tee – vaatlused ja katsed ning nende andmete läbitöötlus on tasakaalus Pilet 2 1. Loodusfilosoofia. Demokritos ja aatomiõpetus Mileetose koolkond -> Parmenides-> Empedokles | | vastanduvad Thales Herakleitos | vastanduvad Pythagoras Mileetose koolkond (7-6 saj) – ütlesid, et on olemas algaine Edasi tuli teine põlvkond (6-5 saj) Herakleitos <-> Parmenides – Mis on algaine põhiomadus? Herakleitos – algaine põhiomadus on muutumine, paigalseis on näiline. Kõik voolab. Teda kutsuti „nutvaks“, sest alati, kui Herakleitos väljus kodust ja nägi
Filosoofia Kaks suunda: - Joonia koolkond, mis esitab küsimuse asjade algusest ja põhjusest. - Sofistid, kes tegelevad inimese küsimuseganing otsivad elutarkust Platon ühendab need suunad. Platon esitab kolm põhilist küsimust Filosoofias: Mis on tõene, mis on hea, mis on ilus? Uusajal esitab Immanuel Kant neli küsimust: Mida ma võin teada(metafüüsika)? Mida ma pean tegema(moraal)? Mida ma võin loota(religioon)? Mis on inimene(antropoloogia)?
(APOORIAID-mitte tee,väljapääsmatus). Apooria sisaldab alati 2 teineteisega vastuolus olevat lauset. Ta sureb uhmris surnuks tambituna. Herakleitos Efesos (443 eKr) Sündis aristokraatlikus perekonnas oli Ateena kuningate soost, loobus sellest tiitlist. Oli üksildane, masside põlgaja, demokraatia vastane. Oma mõttetööski otsib ta omi, seni veel läbikäimatud teid. Vanaduses elas üksikuna. Säilinud pn 130 fragmenti. ''Ma ei saa kaks korda ühte ja samasse jõkke astuda'', ''Kõik voolab, miski pole püsiv''. Hüüdnimi ''tume'', ''hämar''. Aforismid sisaldavad raskelt mõistvat pildikeelt. Kõik voolab, kuid voolamise enda seadus on muutumatu ja püsiv. See on LOGOS SÕNA. Ürgaineks on tal TULI. Maailmaprotsess on tsükliline. ''Suure aasta'möödudes muutuvad kõik asjade uuesti tuleks. Kosmost juhiv välk. Suur seadus, millele vastavalt ürg-energiast tekib asjade mitmekesidus, on ühtsuse vastandites.
· Aristoteles tuli Ateena barbaarseks peetud põhjalast. Iga õige otsus peegeldab seega olemissuhteid. · Platoni vanaks saades tekkis pingeid: · SÜLLOGISTIKA: · Aristoteles: " Platoniga tarkus ei sure." · Väide (deduktiivne järeldus) · Alamväide (induktiivne järeldus) · Platon: "Õpilane on nagu varss, kes lööb oma ema pärast · Järeldus seda kui ta temast on kogu jõu väljaimenud." · Kõik inimesed on surelikud. · Peale Platoni surma (347 a.e.Kr.) lahkus Aristoteles · Sokrates on inimene. Akadeemiast. · Järelikult on Sokrates surelik. · 342 a. e.Kr. võtab Makedoonia Filippus ta oma poja · Kõik inimesed on mõistusega.
Sokratese-eelne filosoofia keskendub maailma valitsevatele põhiprintsiipidele ja algainele, millest maailm ja selles leiduvad asjad on tekkinud. Järgnenud klassikaline ajajärk (u 480 320 eKr) oli kreeka tsivilisatsiooni kõrgaeg, kui jõuti suurimate saavutusteni kujutava kunsti (Akropoli laiendamine Periklese ajal, silmapaistvad skulptorid Myron, Pheidias, Polykleitos), kirjanduse (atika tragöödia suurimad esindajad Aischylos, Sophokles, Euripides) ja filosoofia (Sokrates, Platon, Aristoteles) vallas. Tollal kujunes Ateena filosoofia keskuseks ning seal arenes täiuseni uus riigikord, linnriik ehk polis.4 1 Filosoofia ajalugu, Antiikajast tänapäevani, lk 6 2 Sealsamas 3 Sealsamas 4 Sealsamas 4 Hellenistlikul ajajärgul (323 1.sajand eKr) tekkis idamaiste elementide ülevõtmisel segakultuur, ent kreeka mõju jäi siiski valdavaks. Kreeklased valitsesid
SISSEJUHATUS Veendumust, et loovus sünnib isiksustest- et inimkultuuri tipu moodustavad üksikisikud. See raamat esitab küsimuse, millised on oma hingelt ja stiililt, ilmelt ja temperamendilt mõtteajaloo tipud. Taval ei ole muud moraali kui enesesäilitamine. SOKRATES Just Platon on on vorminud Sokratese tegelaskuju filosoofina läänemaisesse mütoloogiasse. Sokratest ei oleks ilma Platonita. On võimatu öelda, kust algab üks ja lõpeb teine. ,,sokraatiline probleem". Sokrates ei olnud metafüüsik ega teoreetik- oletatavalt- vaid värvikas ja omapärane isiksus, elufilosoof ja filosoof oma elus. Sokrates sündis aastal 469 või 470 ning suri 399 eKr. ta oli rahvapärane, eetiline õpetaja, kes veetis oma aega vesteldes, vaieldes ja õpetades filosoofiat Ateena tänavatel. Ta oli tähelepanuäratav- ja tähelepanu nautiv- ärritav ekstsentrik. Ta hukati süüdimõistetuna ,,väärate jumalate kummardamise ja noorsoo rikkumises". Isiksus
14.Kes oli esimene filosoof, kes tegi vahet olemuse ja nähtumuse vahel? Thales (6 saj eKr) 15.Mis on olemus? mõistusega käsitatav, nö mõistusega nähtav 16.Mis on nähtumus? meeltega tajutav Kõige-kõige... 17.Mis on Thalese arvates kõige kiirem? mõistus 18.Mis on Thalese arvates kõige suurem? ruum 19.Mis on Thalese arvates kõige tugevam? paratamatus 20.Mis on Thalese arvates kõige targem? aeg §3. SOKRATES (469-399 eKr) Eluloost 1.Milline oli Sokratese välimus? V: paljas pea, suur ümmargune nägu, sügaval asetsevad silmad, lai tömpnina, habe, lühike kasv, punnis kõht 2.Kuidas vastas Sokrates küsimusele, miks ta elab koos Xanthippega? V: "Inimesed, kes tahavad saada heaks ratsutajaks, ei võta endale kõige rahulikumaid, vaid tuliseid hobuseid" 3.Kuidas vastas Sokrates küsimusele, kas abielluda või mitte? V: "Tee, mis tahad niikuinii kahetsed" 4
Tallinna Kuristiku Gümnaasium 10. klass ANTIIKKULTUURI FILOSOOFIA Referaat Tallinn 2014 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS..........................................................................................................................3 2. ANTIIKFILOSOOFIA ALGUS...................................................................................................4 3. SOKRATES..................................................................................................................................6 3.1 Sokratese filosoofiamõtte näide..............................................................................................7 4. PLATON.......................................................................................................................................8 4.1 Platoni filosoofiamõtte näide.................................................
(1,2,3,4) Mõistuse tähtsaim printsiip on eesmärk (lõppeesmärk ei ole vahend). 3. Antiikfilosoofia lühiiseloomustus. 7.saj e.m.a. 6.saj. Perioodid: 1) Sokratese- eelsed 6-5.saj e.m.a tinglik nimetus filosoofidel, kes tegutsesid ajalooliselt enne Sokratest või Sokratese-ealised (Sokrates ei mõjutanud). Herakleitos, Pythagoros, atomistid Leukippus ja Demokritos, sofistid 2) Klassikaline antiikfilosoofia 3) Hellenistlik filosoofia 4) Rooma filosoofia Kokkuvõte: 1) Kaemus = mõtlemise olemise vaheline seos 2) Vana-Kreeka filosoofia keskseks ideeks inimese (mikrokosmos) ja maailma (makrokosmos) vaheline harmoonia 3) Sokratese-eelne filosoofia väheliigendatud teadus maailma kõiksuses
· "Ära karda surma, vaid elu." (Bertolt Brecht) · "Elu on lühike, kuid kuulsus võib olla igavene." (Cicero) · "Et kurjus saaks võidutseda, selleks piisab heade inimeste tegevusetusest." (Edmond Burke) · "Et luua täiuslikku riiki, tuleb kõigepealt luua sellised olevused, kes igal pool ja alati ohverdaksid oma hüve ühiskondliku heaolu nimel." (A. Schopenhauer) · "Et tsempioniks saada, võitle veel üks raund." James J. Corbett · "Ilu on igavik, mis kestab hetke." (Albert Camus) · "Inimene eksib surmani." (Johann Wolfgang Goethe) · "Inimene peab elama nii, et ta on alati valmis surema" (Kofutsius) · "Kaheldes jõuame tõeni." (Cicero) · "Kogemus on kamm, mille elu kingib kiilaspäiseks jäänud inimesele." (Judith Stern) · "Kogemus on nimi, mille igaüks paneb oma vigadele." (O. Wilde) · "Kõige kummalisem on see , et mida kaugemale sa jõuad ja mida rohkem sa teed, seda rohkem tajud ja näed, kui vähe sa tead ja oskad sellest, mida
Mõistuse kohus on olukorda kontrollida, valitsedes tahte abil kirge. Platoni arvates oli ideaalilähedaseks riigiks Sparta. Kogu tema filosoofiast annab ülevaate tema põhiteos, dialoog ,,Riik". Platoni mõju oli väga oluline kristluse kujunemisele, kuna filosoofi täiusliku ideede maailma õpetus sobis kristliku ainujumala ideega. Kuigi nähtavad maailmad on tekkimises ja hävimises, on see, mis neid asjadena vormib, olemus, Platoni uskumuse kohaselt püsiv ja hukkumatu. Platon jõuab olemuste eristamiseni, ideeõpetuseni sokraatilisest lähtest: huvist üldmõistete vastu. Kuna teadmine pidi Sokratesel olema midagi kindlamat arvamusest ja teadmine põhines üldmõistetel, siis võib siit järeldada, et üldmõistete sisu peab olema püsiv ja muutumatu. Üldine on ainult mõteldav, mitte kogetav. Üldmõistete sisuks on asjade olemus, seda nimetas Platon ideeks Platoni vastus metafüüsika põhiküsimusele: olev tervenisti on idee
· ,,Inimene on olemuselt poliitiline loom." (Aristoteles) · "Kõigest hoolimata usun ma siiski, et inimesed on · ,,Pole olemas võimatuid unistusi, on vaid piiratud südames head." (Anne Frank) ettekujutus võimalikkusest." (Beth Mende Conny) · "Kõik suured asjad on lihtsad ja paljusid neist saab · "Mõelge sellele, et tänast päeva ei tule enam kunagi." väljendada ühe sõnaga : vabadus, õiglus, au, kohustus, (Dante) halastus, lootus." (sir Winston Churchill) · "Ainult haritud saavad olla vabad." (Epiktetos) · "Kõik vägi on seestpoolt, seega meie kontrolli all." · "Armastada tähendab tegutseda." (Victor Hugo) (Robert Collier) · "Armastus ilma austuseta ei suuda minna kuigi · "Labane käitumine reostab toredaid rõivaid rohkem kui kaugele ega tõusta väga kõrgele, ta on ingel �
· ,,Inimene on olemuselt poliitiline loom." (Aristoteles) · ,,Pole olemas võimatuid unistusi, on vaid piiratud ettekujutus võimalikkusest." (Beth Mende Conny) · "Mõelge sellele, et tänast päeva ei tule enam kunagi." (Dante) · "Ainult haritud saavad olla vabad." (Epiktetos) · "Armastada tähendab tegutseda." (Victor Hugo) · "Armastus ilma austuseta ei suuda minna kuigi kaugele ega tõusta väga kõrgele, ta on ingel ühe tiivaga." (Alexandre Dumas noorem) · "Carpe diem." (kasuta aega/ela päevas) (Horatius) · "Demokraatia on leiutis, mis tagab meile sellise valitsuse, millise oleme ära teeninud." (George Bernard Shaw) · "Eksimine on igale inimesele loomulik, kuid mitte keegi peale rumala ei eita kangekaelselt oma vigu." (Aristoteles) · "Eksimine on inimlik, kuid selleks, et asju tõeliselt sassi ajada, on vaja arvutit." (Paul Ehrlich) · "Elu eesmärk on enesearendamine." (Oscar Wilde) · "Elu ilma p
......................3 I. RETOORIKA AJALUGU........................................4 Antiik Kreeka.......................................................4 Vana-Rooma........................................................5 Retoorika kesajal...................................................6 Renessanss, reformatsioon ja Martin Luther..................7 Eestikeelse kõnekunsti areng.....................................8 II. TEGELASED...................................................9 1. Sokrates..........................................................9 2. Platon............................................................9 3. Aristoteles.......................................................9 4. Demosthenese..................................................10 5. Cicero...........................................................10 7. Quintilianus....................................................10 KOKKUVÕTE...................................................12 KIRJANDUS..........
Kust sa tead? See nõuab väidete põhjendust. FILOSOOFIA VÄÄRTUS Võib öelda, et peale instrumentaalsete väärtuste (vahendid millegi saavutamiseks nt raha) on ka väärtused omaette ehk iseseisvad väärtused. Filosoofiaga tegeletaksegi filosoofia enda pärast, sest ta pakub naudingut tekitab uusi huvisid ja eneseteostamise võimalusi. Teiseks on praktiline väärtus filosoofiline analüüs aitab paremini mõista üksteist ja ka iseennast, suunab meid kriitiliselt suhtuma oam arusaamadesse, ning selle abil muudab meid tolerantsemaks teiste (arusaamade) suhtes. 1 FILOSOOFIA VALDKONNAD · Metafüüsika tegeleb olemise lähteprintsiipide ja algpõhjustega (nt keha ja vaimu probleem kas on olemas materiaalne keha ja mittemateriaalne hing ehk vaim) · Epistemoloogia uurib, kuidas tekib teadmine tunnetusõpetus. Mis on teadmine?
transdistsiplinaarsed. Kuna meie reaalsus on mõjutatud meedia poolt, tegelikkus näib näilisest näilsem ja esteetika puudutab iga inimese igapäevaelu. Kunst on ainult üks osa esteetikast. Kunst mõjutab ka seda kuidas me reaalsust tajume. Kunste ei ole maailmast eraldatud, iseseisvus on näivus. Me võtame kunstiteoseid vastu alati mitmiktajuga ja arvestades selle sotsio-poliitilist konteksti, sest me ise oleme selle osad. 3). ……… (KÜSIMUS: Antiikfilosoofia. Eelsokraatikud, Platon, Aristoteles.) ANTIIKI ning Vana-Kreeka kultuuri peetakse läänemaise vaimukultuuri alustalaks ehk õhtumaise kultuuri hälliks. Kreeka ÜHISKONNAS oli (umb 4. saj eKr) maailma kohta arusaam, 4 et asjad ongi SUHTELISED ning näivad ja tõde pole olemas, ega pole mõtet ka seda taga ajada. Usk sellesse, et kunagi kaua aega tagasi olid kuldsed jumalate ajad, mitte pole head ajad
Epitaaf hauakiri Anakreontiline luule Anakreoni anonüümsete järgijate luule Lüürika kr. Keelpilli saatel esitatav kunstluule, tnp. Ilukirjanduse üks põhiliike, elamuste vahetu kujutamine seotud kõnes. 9. Nimeta klassikalise ajastu proosa liigid ja iga liigi tähtsamad esindajad Ajalooline proosa Herodotos ajaloo isa, Kreeka ja Pärsia sõjad Retooriline proosa kohtud ja kõnekunst - Demosthenes Filosoofiline proosa Sokrates, Platon, Aristoteles 10. Sokrates (470-390 eKr) ei hoolinud välisest edukusest. Ta kõndis mööda tänavaid ja jutles inimestega. Üritas nendega vestlustesse astuda ja neid oma seisukohti põhjendama panna. Tema põhiseisukoht oli: "tunne iseennast". Sellega üritas ta inimesi mõistusele tuginema panna. Teistele näis ta kui tüütu targutaja. Talle esitati süüdistus väärjumalatesse uskumises. Vastupidiselt oodatud vabandamisele hakkas ta kohtuga vaidlema
poliitilise tegevuse raskeks. Kolmekümne türanni hirmuvalitsuse ajal 403-404 (türannide hulka kuulus ka Platoni sugulasi ja tuttavaid) tõmbus ta peagi poliitikast tagasi ja pühendus filosoofiale. Kui türannide valitsus kukutati, lootis ta, et demokraatide juhtimisel olud paranevad, kuid ta pettus sügavalt ka demokraatides, kui nad mõistsid Sokratese, "tolle aja õiglasima mehe", surma. Kaheksa aastat, kahekümnendast eluaastast saadik, oli Platon olnud Sokratese õpilane. Ta kuulus oma õpetaja lähemate õpilaste ringi. Kohtupidamist Sokratese üle jälgis Platon kohapeal ning kirjutas Sokratese kaitsekõne põhjal "Sokratese apoloogia". Mälestuse õpetajast jäädvustas ta oma teostes. Pärast Sokratese surma tegi Platon pikki reise. Ta peatus mõnda aega Megaras Eukleidese, Sokratese ühe kõige ammusema õpilase juures, viibis tõenäoliselt mitu korda Egiptuses ja käis mitu korda Lõuna-Itaalias, kus ta kohtus pütaagorlaste
Mõtteteadus - elu liigub mõtte jõul edasi. Kui mõte on loid, siis nii liigub ka elu. Filosoofias on erinevaid vaateviise ühele ja samale asjale. Filosoofia lätteks on kõrgem uudishimu, mis Vanas-Kreekas liikus kahes suunas: 1)Joonia koolkond (praeguse Türgi, Väike-Aasia rannik) - esitatakse küsimus asjade algusest (arhe); 2)Sofistide ajastu - neid ei huvita asjade algus, nende mõtete keskmes oli inimene (antropos). Need kaks suunda võttis kokku suur Kreeka filosoof Platon. Ta leiab, et tarkus voolab mõlemast allikast - maailmast ja me endi sügavusest. Platon esitab filosoofia 3 põhiküsimust: 1)Mis on tõene?; 2)Mis on hea? (eetikaküsimus); 3)Mis on ilus? (esteetika). Immanuel Kant on viimane suur valgustaja, suur kriitik. Immanuel Kant sõnastab 4 küsimust: 1)Mida ma võin teada? (sellele vastaks metafüüsika); 2)Mida ma pean tegema? (moraali- või eetikaküsimus); 3)Mida ma võin loota? (religiooniküsimus); 4)Mis/kes on inimene? (antropoloogiaküsimus).
liikumine olla paigalseisude summa? 5. Herakleitose mõtlemine tule-doktriini ja logose-doktriini vastuoluna. Logose mõiste. Herakleitos (540-480): Kui tuld tõlgitseda arche-na, siis näeme, et erinevalt Parmenidesest peab archet liikuvaks, mitte kooshoiduvaks. Kreeklastele omaselt ei ole selles igaveses liikumises rahumeelset harmooniat, vaid kosmos on polemoslik -- toimub võitlus. Teine temaatika, mida saaks tõlgitseda alusena (archena) on logos (kõne, lausumine). Logose kohta ütleb Herakleitos: kui inimesed kuulavad kõnet, sarananevad nad kogenematutele ja kogevad kõnet nii nagu seda esitatakse vastavalt oma loomusele. Ülejäänute eest on see varjatud ja unustuses (nagu magadeski). Ka lausus Herakleitos, et ,,loodus/loomus armastab varjuda" ja ,,et nähtamatu harmoonia nähtavast vägevam". 6. Sokratese tunnetusteoreetiline pööre, tema mõtlemise meetod, Sokratese erinevus sofistidest. Sokratese pööre: see viitab probleemiasetuse muutusele ning olulisusele. Pööre seisneb
........................................................................8 Anaximandros (vt Lisa 2).......................................................................................................8 Anaximenes (vt Lisa 3)..........................................................................................................9 Parmenides (vt Lisa 4)............................................................................................................9 Herakleitos (vt Lisa 5)............................................................................................................9 Empedokles (vt Lisa 6)...........................................................................................................9 Anaxagoras (vt Lisa 7).........................................................................................................10 Demokritos (vt Lisa 8).....................................................................
ka autum. Kuid riigipea, kes soosib religiooniasjus valgustust, läheb veelgi edasi oma mõtlemisviisis ning mõistab, et isegi seadusandluse suhtes oleks ohutu lubada alamail avalikult tarvitada omaenese mõistust ning esitada ilmale avalikult mõtteid, koguni koos juba olemasoleva otsekohese kriitikaga – parema seadusandluse loomiseks. Selle kohta on meil olemas hiilgav näide, ja veel ükski monarh pole ületanud seda, keda me austame Platon (Kriton): (427-347 eKr) 7) Kritoni argumendid, millega ta püüab veenda Sokratest põgenema ELU VõI SURM 1) sõbra surm on õnnetus (“kui sa sured, siis pole see õnnetus mitte ainuke”) 2) õnnetus on ka haruldase sõbra surm (“sõber, millist ei leia ma enam kunagi”) 3) kaotab enamiku silmis maine (on häbiväärne pidada raha sõpradest tähtsamaks) Tähendus: enamiku arvates on elav inimene (sõber) tähtsam kui surnud asi (raha)
Peab õppima lihtsalt mõtlema inimesena. Ideaalne oleks see kui me oskaks mõelda nagu liblikas või Marsi elanik. Filosoofia väärtus · Võib öelda,et peale instrumentaalsete väärtuste (vahendid millegi saavutamiseks), on olemas ka väärtused omaette. Filosoofiaga tegeletakse tema enda pärast, sest see pakub naudingut uusi huvisid ja eneseteostamise võimalusi. · Filosoofial on ka praktiline väärtus. Ta aitab paremini mõista iseennast ja teisi, õpetab kriitilist analüüsi ja muudab meid tolerantsemaks jne. FILOSOOFIA PÕHIVALDKONNAD 1. Metafüüsika olemisele lähteprintsiipe ja algpõhjusi ( nt keha ja vaimuprobleem kas on olemas materiaalne keha ja/või mittemateriaalne hing). Tahtevabaduse probleem 2. Epistemoloogia ehk tunnetusõpetus (nt mis on teadmine). Mis on teadmiste allikad meeled, mõistus, intuitsioon, ilmutus. Mis on tõde. 3
-) Joonia koolkond: ,,Mis on mingi asja põhjus?" *) Algsed filosoofid olid kaupmehed. -) Sofistide koolkond: uuris inimestega seotud asju: ,,Mis on inimese elu mõte?" * 20. sajandi alguses hakati rohkem uurima muid teadusi nagu füüsika ning filosoofia hakkas veidi hääbuma, kuid tänapäeval pole nii tugevad ka need teadused ise, sest inimesed ei ole ikka veel õnnelikud. * Filosoofia põhiküsimused, mille sõnastas Platon: -) 1. Mis on tõene? -) 2. Mis on hea? (eetika ja moraali küsimused) -) 3. Mis on ilus? (esteetika) * Immanuel Kant formuleerib küsimused: -) 1. Mida ma võin teada? -) 2. Mida ma pean tegema? -) 3. Mida ma võin loota? (religiooni küsimus) ta leidis, et peaks olema mingi järelkaja elule siin Maa peal või muidu pole vahet, mida ma hetkel teen. -) 4. Mis on inimene? Kuhu tõmmata piir? Mis on filosoofia?
Naiivrealismi probleeme: Asjad on muutlikud ja kaduvad. Mis on tõeline? Millised asjade omadused on tõelised? Millised on normaalsed tajumistingimused? Miks tajuvad erinevad subjektid asju erinevalt? Mida tähendab tajuda unenäos? Mis peaks tagama taju adekvaatsuse? 4 (L2) ANTIIKFILOSOOFIA kujunemine Antiikfilosoofiat võib jagada nelja perioodi: Kosmoloogiline periood (oluline on maailm ja selle tekkelugu; mis on algelement, kuidas see toimib jne) mileetoslased, Herakleitos,atomistid, Elea koolkond. Antropotsentriline periood (oluline on inimene, tema sisemaailm; mis on ilu, tarkus mehine jne) sofistid, Sokrates, küünikud, kürenaikud. Suur süntees (antiikfilosoofia kõrgperiood) Platon, Aristoteles. Hilisperiood stoikud, epikuurlased, skeptikud, uusplatoonikud. Antiikfilosoofias ilmneb kolm mõtlemisjoont: 1. Ratsionalism Pärineb tegelikult juba Dionysose kultusest. Ei usutud mütoloogiat,
Tõda kohtus mis saab kui keegi valetab 10. globaliseerumine ja terrorism, äärmusluse tekkepõhjused 11. kuhu edasi? Ajatelg üldiselt üksikule, filosoofia paigutatakse ajaloolisse konteksti 2 Antiikaeg -> Keskaeg -> Uusaeg (võibolla ka modernism) -> Postmodernism Mõelda mis juhtus ajastutel ja millega filosoofid tegelesid? Vaata millal elas, paigutada ajateljele et arusaada millised olid teemad!!! 1. Antiikaeg Aristoteles, Sokrates, Platon: filosofeerisid üldistel teemadel, maailm kui selline, olemine, religioon (Zeus ja Hera) sai läbi sõdadega; mõista ümberringi toimuvat (paradigmaatiline murrang) 2. Keskaeg Augustinus, Acquino Thomas, jumal, religioon (ristiusk) (muutus sest ei usutud junalat, tööstuslik revolutsioon) 3. Uusaeg/Modernism narratiiv, absoluutne tõde ja õitseng, Saksa Reich, Kant, Locke, Hobbes, Rousseau sai läbi sõdade tulemusel, suured ideed
Thales leidis, et algeks on VESI. Vesi on kosmiline aine, maailma element, ja teda leidub palju. Anaximenes pakkus algeks ÕHKU. 2. Dualism (duo) dualistlik lähenemine. See on kahe alge käsitlus. Enimlevinud- keha ja hing; sisu ja vorm; materiaalne ja vaimne ehk mentaalne. Nähtused ja asjad koosnevad kahest asjast. 3. Pluralism pluralistid, mitme alge käsitlus, vähemalt 3. Empedokles temal oli nelja juure käsitlus, et maailm koosnes neljast juurest maast, õhust, tulest ja veest. 2. Teine tasand on seotud TUNNETAMISEGA tunnetusõpetus ehk gnoseoloogia. Tunnetamise eesmärgiks on teadmised, et saada teadmisi. Seetõttu nim seda tasandit ka epistemoloogiliseks tasandiks (episteme teadmine). Erinevad tunnetamise võimalused: 1. tunnetada meeleliselt ehk sensuaalselt (näen, kuulen, kompan). Esindajaks 19 saj
Kristlik moraal on viinud inimkonna valele teele, selle olemus on absurdne, valelik, kurjuse kehastus. Füüsilist keha ning füüsilisust peatakse vähemtähtsaks kui vaimu. See moraal õpetas põlgama eluinstinkte, pannes inimesi uskuma valedesse väärtustesse. Kristliku moraali preestrid on end moraali abil luisanud kõrgemaks väärtuste üle kohtumõistjateks. 27. Kuidas iseloomustab Nietzsche "dekadentlikku inimest"? Dekadendi tunnus on see, et ta valib alati iseennast kahjustavad vahendid, kuigi ta on rahulik ning haritud. Isiksuselt pessimistlik, leplik ning kaastundlik. Nietzsche tunneb, et on dekadentse inimese vastand. Füüsiliselt terve, tundub ta siiski enamikule vaimuhaige. 28. Kuidas Nietzsche seostab oma filosoofiaga oma füsioloogilist seisundit? Nietzsche hakkas oma väärtusi ümber hindama, ta mõistis, et kui keha on haige, on ka mõtlemine haige ning ebanormaalne. Et oma keha terveks ravida, peab olema terve ka mõistus.
olevat. Samas kõlaks tänapäeval kellegi kohta sellise nimetuse kasutamine solvanguna antud inimese aadressil. Millest selline vastuolu, miks on sõnale sofist tekkinud selline negatiivne tähendus? Üheks väliseks põhjuseks on olnud see, et (filosofeerivate) sofistide teosed on väga katkendlikult säilinud. Põhilisteks allikateks sofistide kohta on Platoni teosed, kus sofistid esindavad paraku sageli Platonile vastandlikku positsiooni. Platon polemiseerib sofistidega, nähes nendes enda ideelisi vastaseid ega ole seetõttu nende suhtes ehk päris erapooletu. Niisiis pärineb sofistide halb renomee osaliselt siit, sest Platonil on olnud suur mõju kogu järgneva aja Euroopa filosoofia-traditsioonile. Kuid oli ka sisulisi põhjusi, miks sofistide renomee ei olnud juba nende kaasajal kõige parem. See johtub samast eespoolkirjeldatud ühiskondlikust situatsioonist – turumajanduslike suhete
Nietzsche leiab, et kristlik moraal on liialt inimesi jõuetuks muutnud. Kristlik moraal on valskustahte pahaloomulisim vorm . Inimesed on endid käest lasknud lausa terve inimkond. Kuidas iseloomustab Nietzsche "dekadentlikku inimest"? Dekadentlik inimene on esmalt haritud. Tema suurimaks vooruseks võiks lugeda kaastunde. Kuidas Nietzsche seostab oma filosoofiaga oma füsioloogilist seisundit? Nietzsche füsioloogiline seisund aitas tal taaskord iseennast leida. Tal oli suur elutahe. Nietzsche vastandab kristlikule moraalile oma moraali, mida ta kutsub "füsioloogiaks" ja "hügieeniks" (lk. 24-5). Millised on tema "hügieeni" põhimõtted? Mitte vaenutsemises ei tule vaenule lõpp, vaid sõprus lõpetab vaenu. Nõrkusest sündinud vihavimm on kõige kahjulikum nõrgale endale. Mina arvan,et selle kõige eelnevaga tahabki ta öelda, et vihkamisest saab kõige suuremat kahju vihkaja ise. Millise rolli omistab Seneca filosoofiale VIII ja XVI kirjas
2. Kuidas on võimalik määratleda ilu? Shakespear loeb iluks midagi ebamaist, mis siit maailmast ei pärine, näiteks Julia ilu (Romeo ja Julias). Ilu on alati olnud mingi iha objekt. Eriti teiste ilu näiteks seks partneri ilu. On olemas kahte sorti ilu: objektiivne ilu ja subjektiivne ilu. Subjektiivse ilu all mõistetakse midagi sellist, mis kuulub vaatlejale. Objektiivset ilu kirjeldab kõige paremini Platon. Platoni jaoks tähendab ilu asjade omadust olla sarnane asjade arhetüüpidele. Nende kaudu näitavad nad ise ennast arhetüüpidena ehk presentsus teeb asju ilusaks. Ilusateks asjadeks loetakse ka asju, mis 6 matkivad kosmost. Kuna kosmos on harmooniline seega ilusad asjad on kõik harmoonilised. Ilus võib peituda ka matemaatikas ja numbrites kuna need on enamjaolt sümmeetrilised.
juut.Sealiha,veretoit ei sööda. ANTIIKFILOSOOFIA(7 saj eKr 5 saj eKr).18.saj Prantsusmaal võeti see termin kasutusele.V-Kr ja V-Rooma filosoofia. Vana-Kreeka. Mõistuse fil. Sokrates-tarkuse armastaja. Euroopa fil.baseerub v-kr fil-l.Kujunes 3-st lainest: 1.laine-tekkis Väike-Aasia rannikul Milatose koolkond. 2.laine L-Itaalia. Eleoni koolkond. 3. laine- Kreekas endas. Keskus Ateena. KOOLKONNAD 1) Mileitose koolkond: Thales, Anaximandros,Anaksimenes, Herakleitos, Pythagoras. Thales vanim Eur fil, mitmekülgne matemaatikas, mõõtis püramiidede kõrguse. Astronoomia ennustas ette päikese varjutuse. 28.05.585 eKr. Esimene teaduslik hüpotees. Pakkus, et maailm on laine taldrik ja see taldrik ujub vees. Vesi on alge. Hingel on magnet. toime. ,,Inimene peab piiri". Anaximandros-Th. õpilane. Tõi välja aine omadused. Aine on lõputu. Aine on ebamäärane, kuid on lõputu, püsitu ja pidevas liikumises. Vanima teadaoleva teose autor ,,Loodusest".In
annaabi.ee 
