Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Antiikaja naine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
rooma, varandus, kaasavara, lahutus, sparta, kreeta, varanduse, ateena, polis, abikaasad, suguvõsa, tuumperekond, draama, majapidamine, kultus, roomlased, adopteerimine, pompeji, aasia, kirves, kreeklased, seksuaalsus, esil, kujusid, draamad, seisid, panek, teisalt, orjad, abikaasade, tütred, isadus, truudus, baari, kommete, hellenism, emaks, orjusNaine antiigis Kettli Arand Antiikaja naine Ajalooürikutes naist tavaliselt ei kujutata. Teave antiikaja naiste kohta on kirja pandud erandidult meeste poolt. Naisi peeti psühholoogiliselt sõltuvaiks ja suutmatuiks end kontrollida. On naisi, kes löövad läbi, tugevad lesknaised, preestrinnad, Sparta jõukad naised, jms. Kreeta naine Kreeta ehk minoa ühiskonnas olid naised silmapaistvalt esil. Preestrinnad, kelle ühiskondlik staatus oli kõrge jõukad maaomanikud, kellel oli abilisi. Kreetlased kummardasid naisjumalust Kreeka naine Oraator Demosthenes ütlus: "Armukesi peame lõbu jaoks, orjatare argielu vajaduste rahuldamiseks, aga ka abikaasasid selleks, et nad sünnistaksid lapsi ja juhiksid truult meie majapidamist." Linnriik(polis) oli mehe ja kodune majapidamine(oikos)
..........................................................................11 Kokkuvõte.......................................................................................................................13 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................14 SISSEJUHATUS Rooma õigus on Euroopas enim õiguse progressi ja arengut mõjutanud. Ühtlasi on paljud tänapäeva seadused saanud oma algse kuju just Rooma õigusest tulenevalt. Rooma õigus pärineb alates VIII sajandist eKr ning kulmineerus ,,Corpus iuris civilis" seadustekogu loomisega keiser Justinianuse ajal. Siiski on aja jooksul totaalselt muutunud naise positsioon ning õiguslik seiskord ühiskonnas ja see pole enam ligilähedanegi Rooma ajal eksisteeriunud seadustega. Tänapäeval on naistel samad õigused meestega, kuid Roomas oli naine mehe võimu all ning sõltumatus oli veel kauge tulevik
Tallinn 2012 SISSEJUHATUS Roomat nimetatakse Igaveseks Linnaks. Sealne elu ja ühiskond erines teistest linnadest. Oma referaadis keskendun ma eelkõige naiste rollile Roomas, ent toon välja ka muid faktoreid. Referaadi põhiprobleemiks on roomlannade õigused- millised need olid ja kuidas neid piirati ning mida lubati. Üritan selgusele saada kui suur tähtsus oli Rooma naistel ning kas fakt,et nende õigused olid väga piiratud, vastab tõele. Roomas oli seisuslik ühiskond. Perekonnapeale kuulus piiramatu võim kõigi pereliikmete üle. Need olid tema naine, vallalised tütred ja pojad koos oma lastega. Isegi täiskasvanud pojad allusid oma isale. Ka kohtuasjades olid nad ühe või teise meessoost isiku hoole ja eeskoste all. Naise peamiseks vooruseks peeti abielutruudust. Rooma naistel puudus juurdepääs avalikule
Naised keskajal Keskaeg on ligikaudu tuhande aasta pikkune ajalõik Euroopa ajaloos, mille kestvuseks loetakse tavaliselt aastaid alates Rooma riigi langemisest aastal 476 kuni Ameerika avastamiseni Kolumbuse poolt aastal 1492. Eestis peetakse keskaja alguseks tavaliselt Põhja- Euroopa ristisõdade siiajõudmist ning siinsete alade kristlikuks muutmist aastatel 1208-1227. Lõpuks peetakse üht kahest sündmusest: Reformatsiooni siiajõudmist aastatel 1520-1530 või 1558-1583. aastatel toimunud Liivi sõda. Keskaja inimese igapäevaelu kirjendanud ja tutvustanud kursuse käigus räägiti meile palju
grammatikat. Arvutati peast ja sõrmede abil. Peaaegu igaüks võis hakata algõpetajaks, mingit ametlikku luba selle jaoks vaja ei läinud. Seetõttu peeti algkooli õpetajaid inimesteks, kes millegi muuga hakkama ei saa. Õpetaja palk oli väga väike, selle raha eest pidi ta rentima ka ruumi, kus lapsi õpetada. Tihti oli see ruum vilets, sest õpetajal ei jätkunud parema ruumi rentimise jaoks raha. Algkool kestis 5 aastat. Et saada vägevaks riigimeheks, pidid rooma poisid käima kolmes kooliastmes. Grammatiku kool tuleneb sõnast grammata-raamatud. Nagu nimigi ütleb, tegeleti grammatiku koolis raamatutega. Õpetajateks olid grammatnikud, nad olid tunnustatud õpetajad, tavaliselt olin nad kreeklaste poolt vabaks lastud orjad. Grammatiku koolis õppisid harilikult aristokraatide pojad. Grammatnikud õpetasid noormehi õigesti kõnelema ja kirjutama, loeti klassikalist kirjandust, kirjutati kirjandeid ja kommenteeriti ning analüüsiti loetut
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Pedagoogika aluste seminar Keskaja Naine Referaat nimi rühm Tartu 2010 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Naise elu keskajal................................................................................................................... 4 Poiste eelistamine................................................................................................................... 5 Haridus.....................................................................................
Referaat: ROOMA PEREKOND JA ÕIGUSLIKUD SUHTED Rooma eraõiguse alusd Sissejuhatus Rooma õigusel on õigusteaduse ja juriidilise hariduse seisukohast suur tähtsus. Võime vaadelda millest on tingitud, et Rooma õigusel on selline eriline koht õigusteaduses. Siinkohal võib kasutada Rooma ja tsiviilõiguse alal tuntud vene õigusteadlase J.A. Pokrovski (1868 1920) ütlust, et see õigus on "üle elanud teda loonud rahva ja kaks korda vallutanud maailma. Rooma õiguse sünnikoduks oli väike linnriik. Mis asetses keset Apenniini poolsaart. Aegade alguses elas sealne rahvas tavalist elu- tegeles karjapidamise ja põlluharimisega ning ühiskondlikud suhted puudutasid esmajoones maavaldust, millele lisandusid suhted abielu,
usulisest seisukohast kõrgeim ja turvalisim aste, madalaim oli abielu ja lese seisus nende vahepeal. Eri gruppi kuuluvatel naistel olid erinevad kohustused. Naise elu mõjutas ka ühiskondlik positsioon ja kodukoha geograafiline asend. Naine oli ebatäiuslik mees. Teda iseloomustati epiteetidega nõrk, kirglik, ebatäiuslik, habras, irratsionaalne ja emotsionaalne. Kuigi abielus oli naise positsioon mehe omast nõrgem, ei olnud naine keskajal siiski ka päris ilma õigusteta. Kui Rooma õigus 12. Sajandil taasavastati, siis paranes ka naise õiguslik positsioon. Germaani hommikuand asendati kaasavaraga, millele valdamisele teatud olukordades oli ka naisel õigus. Kaasavara käsutamisõigust oli naisel võimalik kohtu kaudu nõuda. 14. sajandi keskel hakati kõrgelt hindama naise mitmekesiseid majapidamistöid perekonnas, kuna 14. Sajandi keskel möllas must surm, mis tappis umbes kolmandiku Euroopa elanikkonnast
See tähendab seda, et naiste positsioon oli Vana-Kreekas madalam kui Vanas-Egiptuses. Samuti oli Vana-Rooma perekond väga mehekeskne. Naistel puudusid poliitilised õigused. Nii nagu Vanas-Kreekas abiellusid ka Vanas-Roomas tüdrukud murdeea lõpus. Naiste suurimaks vooruseks peeti truudust. Nad võisid osaleda kodus korraldatud pidusöökidel ja nad olid oma mehe kõrval aukohal. Näiteks kuulus mehele piimatu võim kõigi pereliikmete üle. Mehele kuulus ka kogu pere varandus, loomulikult ka abielus laste oma. Mehel oli nii suur võim, et ta võis oma pereliikmeid ka surma mõista. Vanas-Roomas suhtuti naistesse vabameelsemalt kui Vanas-Kreekas. Kõige kõrgem naiste positsioon oli Vanas-Egiptuses, sest naistel oli seal väga palju õigusi, mida teistes riikides polnud. Näiteks olid nad mehega peaaegu võrdsed, aga teistes riikides pidi naine oma vara mehele andma. Enamus riikides olid perekonnad mehekesksed, näiteks Vanas-
TALLINNA ÜHISGÜMNAASIUM KESKAJA NAINE Referaat Tallinn 2011 Sissejuhatus Naiste elu keskajal polnud lihtne. 90% lihtrahvast elas maal ning seega oli vaja teha väga palju füüsiliselt rasket tööd nii meestel kui ka naistel. Tavaliselt oli naisel elu jooksul vähemalt 5-7 rasedust, mis kurnas neid vaimselt ja kehaliselt. Selle tõttu pidi naine ka enamuse oma elust tegelema lastega ning nende kasvatamisega. Naised jagati kolme rühma: neitsid, abielus ja lesed. See liigitus määras naiste elus palju ning eri gruppidesse kuuluvatel naistel olid erinevad kohustused. Abielu peeti väga tähtsaks. Ilma naiste tootva tööga poleks toime tuldud, neil oli väga suur osatähtsus. Levinuimaks naiste ametiks sai tavalisim teenijaamet. Nende palk oli oluliselt väiksem kui meestel ning vahel palgati neid seepärast ka rohkem. Vaesemad naised valisid raha teenimiseks lihtsama ning räpasema tee prostitutsiooni. Mõned naised otsustasid aga perekonna ja abielu a
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND TALLINNAS Eraõiguse instituut PEREKONNA- JA ABIELUÕIGUSLIKUD SUHTED ROOMA PEREKONNAS Referaat Juhendaja: Aleksei Kelli Tallinn 2011 1. Sisukord 1.Sisukord...................................................................................................................................2 2.Sissejuhatus............................................................................................................................
Alates 12. sajandist kujunes tavaks, et naine on mehest tunduvalt noorem (seni oli abielu sõlmitud üheealiste vahel). 14. sajandil muutus suhtumine abielunaistesse. Kuna katku oli surnud suur hulk inimesi, hakati senisest enam naiste tööjõudu hindama ning naiste rolli majapidamistööde tegijana ja kodu eest hoolitsejana väärtustama. Erinev oli aga abielu roll tavaliste inimeste ja aadlike/kõrgklassi hulgas. Kõrgklassi hulgas oli abielu peamiseks ülesandeks liitude kinnitamine ja varanduse edasi andmine. Seega osutus naise roll tühiseks ja mehel oli täielik võim naise omandi üle. Vaesemate kodanike jaoks oli abielul hoopis teine tähendus. Naine tegeles koduste majapidamistöödega peamiselt üksinda. Ka oli naise ülesandeks tervishoiu eest hoolitsemine, seega pidid nad tundma maarohtusid. Perekonnale teenisid lisaraha tütred rohkem kui pojad, kuna ketramine ja kudumine oli tulusam poegade tehtavast tööst.
Hiljem on selle tulemuseks valimatud sõprussuhted, puuduv süütunne, sotsiaalse kohanemise häired, ebapiisavad emotsionaalsed väljendused, vaene sõnavara ning algklassides halb lugemis- ja kirjutamisoskus, kuueaastaselt ei ole need lapsed sageli kooliküpsed (Lunge,1993). HOOLITSUS Just perekonnas saadakse kogemus hoolitsemisest ja hoolitsetud olemisest – siin väljenduvad vabamalt inimeste nõrkused, hädad ja haigused. Abikaasad hoolitsevad vastastikku teineteise eest, pakkudes seega eeskuju lastele. Väikelaps sõltub täielikult tema eest hoolitsevatest täiskasvanutest, õpib ja harjub aga seega ka ise märkama, millal tema saab hoolitseja rolli täita. HARIV/ KULTUURILINE FUNKTSIOON Lapsed õpivad vanematega suheldes hindama kirjandust ja valima teleprogrammidest seda, mida vaadata tasub. Muusikalise kasvatuse kohalt oli kodu ehk parem kasvataja
Hiljem on selle tulemuseks valimatud sõprussuhted, puuduv süütunne, sotsiaalse kohanemise häired, ebapiisavad emotsionaalsed väljendused, vaene sõnavara ning algklassides halb lugemis ja kirjutamisoskus, kuueaastaselt ei ole need lapsed sageli kooliküpsed (Lunge,1993). HOOLITSUS Just perekonnas saadakse kogemus hoolitsemisest ja hoolitsetud olemisest siin väljenduvad vabamalt inimeste nõrkused, hädad ja haigused. Abikaasad hoolitsevad vastastikku teineteise eest, pakkudes seega eeskuju lastele. Väikelaps sõltub täielikult tema eest hoolitsevatest täiskasvanutest, õpib ja harjub aga seega ka ise märkama, millal tema saab hoolitseja rolli täita. HARIV/ KULTUURILINE FUNKTSIOON Lapsed õpivad vanematega suheldes hindama kirjandust ja valima teleprogrammidest seda, mida vaadata tasub.
Egiptuses oli tüüpiliseks paarperekond: naine, mees ja nende alaealised lapsed, samas kui Mesopotaamias oli täiesti tavaline kui mehel oli mitu naist. Nii Vanas Kreekas kui ka Vanas Roomas sõlmiti abielu tavaliselt kohe pärast tüdruku murdeea lõppemist ja see tähendas põhimõtteliselt naise üleminekut abikaasa eestkoste alla. Kõigis neis neljas tsivilisatsioonis oli ka lahutuse võimalus, mille korral tagastati pruudi kaasavara kas talle endale või ta meessugulastele, Egiptuses võis naine isegi nõuda osa ühisvarast. Seksusaalsuhetes oli Vanaajakultuurides tunduvalt suurem vabadus kui naistel. Nii Mesopotaamias kui ka Iisraelis oli meestel õigus pidada mitut naist, Vanas Kreekas olid aristokraatidel tihti püsivad abieluvälised suhted mõne hetääriga, samas kui naiselt nõuti kõikjal ranget monogaamsust. Mesopotaamias oli naisele karistuseks abielurikkumise eest lausa surmanuhtlus
(juudid naised, sest nad olid targad, kuna lastega tegeletakse) Bassek suri ära, aga meile tuli balti sakslane Karl Seeler, kes elas Riias. Oli õppinud Tartu Ülikoolis. Ta pidas saksa keeles loenguid. Oli õppinud Berliinis. David Grimm-balti-sakslane. Berliinis õppinud mees. Teda asendati ajaloorektoriga, kes oli ühtlasi ta vend. Kui Grimm midagi ütles, siis nii ka tehti. Grimmile võlgneme tänu juurahariduse autoriteedi eest, enne Grimmi, seda olemas ei olenud. Grimm oli Rooma eraõiguse professor. Grimm oli autoriteet ja pani kogu sellele asjale aluse. Vello Salu „Targad ülikoolid oskavad teha tarku erandeid, rumalad ei oska“ Uluots tõmbas Rooma Eraõiguse õpetamisest tagasi, sest ei näinud enam vajadust. David Grimmile otsiti õpilaseks ERST Ein. Õpilasi saadeti erinevatesse Ülikoolidesse Juurat õppima, et kõik ei õpiks Tartus (nt. Austria jne.) Kui Grimm ütles, et Erst Ein on valmis, siis ta saadetakse rooma. Peatro Bon Fante-
Töö autor olles tõstatanud neli uurimisküsimust, püstitas hüpoteesi. Hüpoteesiks toodi, et islam on kui šovinistlik usk, mis teenib vaid mehe huve, kus naisel õigused puuduvad. Teema fokusseeris autor teemast Šariaat tänapäeval, sest Šariaat tähistab seadusi ja ka käske, mis põhineb enamasti Koraanil. Lisaks teema valikul lähtus autor eelkõige huvist naiste õiguste vastu erinevates ühiskondades. Olles eelneval aastal teinud referaadi Rooma õiguse eestkostest naise üle ehk tutela mulierum’ist, tekkis huvi uurida ka Koraanis käsitletud naise positsiooni. Tihti tänapäeva läähenemaailmas peetakse islamit naiste ahistatuse ja allasurutuse sümboliks per excellence, seega soovis uurida, kas see vastab tõele. Töö on jaotatud neljaks peatükiks. Esimeses osas annab autor ülevaate Koraanist ning teises osas uurib, kuidas on Koraanis käsitletud perekonda. Kolmandas peatükis keskendub autor
TALLINNA ÜLIKOOL Ühiskonnateaduste instituut Siseriiklik õigus NAISTE ROLL JA ÕIGUSED ISLAMISTLIKUS SAUDI-ARAABIAS Essee Õppejõud: Tanel Kalmet TALLINN 2015 Sissejuhatus Koraani peetakse Islami püha raamatuks. Koraan sisaldab endas palju naiste õigusi ja kohustusi, mis puudutavad perekondlike teemasi. Laialt levinud arvamusena leitakse, et tänu Koraanile paranes oluliselt Islami naiste roll võrreldes islami eelse ajaga. Paljud usuvad,
- Elukohaks koopad, onnid - Korilus, küttimine, kalapüük - Laste ühine kasvatamine - Vanematelt lastele teadmiste edasi andmine - Müüdid, rituaalid, sümbolid - Ohverdamine - Vanemate, ka lahkunud esivanemate austamine Sumerid 3.-1.saj e.Kr Hammurapi seaduste kogu määratles perekonna suhted, õigused ja kohustused - Perekonna monogaamne - Abielu vimalik lahutada(mehel lihtsam) - Abieluleping, milles märgiti naise kaasavara suurus - Ema surma korral pärisid kaasavara lapsed - Isa vastutus poegade kasvatuse ja hariduse eest - Kõrgest soost naistel võimalus tegeleda teaduse või kirjandusega - Naise ülesanne mehe majapidamise eest hoolitseda, terveid lapsi (eelkõige poegi sünnitada ja nad üles kasvatada) Egiptus u 4.saj. e.Kr.-1.saj. - Nii vanemate sõlmitud abielud kui ka noorte oma vaba südame hääle järgi valitud
- Elukohaks koopad, onnid - Korilus, küttimine, kalapüük - Laste ühine kasvatamine - Vanematelt lastele teadmiste edasi andmine - Müüdid, rituaalid, sümbolid - Ohverdamine - Vanemate, ka lahkunud esivanemate austamine Sumerid 3.-1.saj e.Kr Hammurapi seaduste kogu määratles perekonna suhted, õigused ja kohustused - Perekonna monogaamne - Abielu vimalik lahutada(mehel lihtsam) - Abieluleping, milles märgiti naise kaasavara suurus - Ema surma korral pärisid kaasavara lapsed - Isa vastutus poegade kasvatuse ja hariduse eest - Kõrgest soost naistel võimalus tegeleda teaduse või kirjandusega - Naise ülesanne mehe majapidamise eest hoolitseda, terveid lapsi (eelkõige poegi sünnitada ja nad üles kasvatada) Egiptus u 4.saj. e.Kr.-1.saj. - Nii vanemate sõlmitud abielud kui ka noorte oma vaba südame hääle järgi valitud
Seda tõestab asjaolu, et pojad võtsid kasutusele ema suguvõsale viitava nime, kui seda peeti isa suguvõsast väärikamas. Naiste mõju ilmnes ka selles, et nad võisid iseenda nimel teha rikkalike annetusi, näiteks kloostritele. Perekonnas ja abielus oli naistel tähtis roll, kuid juriidiline positsioon oli neil meestest nõrgem. Mehe võim naise omandi üle oli nii suur, et naised kaotasid oma vara käsutamisõiguse. Naise õiguslik olukord paranes seoses Rooma õiguse taasavastamisega 12. sajandil. Igapäevaelus oli naistel perekonnas tähtis roll: nendest sõltus perekonna heaolu ja käitumisest perekonna au, kogu majapidamine oli nende õlul ning nende kohustuseks oli ka lisasissetulekute hankimine, kuna tütarlapsed hankisid ketrajate ja kudujatena perekonnale suuremat lisatasu kui pojad meeste tööga. Samuti pidi ka naine suguvõsa koos hoidma, kindlustades abikaasade vahelise üksmeele ja ära hoidma konfliktid. Vaatamata naiste
Perekonna funktsioonid · Soojätkamisfunktsioon o Järglaste saamine · Seksuaalfunktsioon · Majanduslik funktsioon · Sotsiaaliseerimisfunktsioon · Hoolitsus · Hariv/kultuuriline funktsioon o Minnakse perega reisima jne · Turvalisuse pakkumine o Kodu on mu kindlus · Ühistegevused Perekonna ajalugu · Patriarhaat- Perekonna pea või juht on mees · Matriarhaat- Perekonna pea või juht on naine Perekonna ajalugu · Sparta ühiskond o Nõrgad ja väetid poisid ning tüdrukud tapeti ära. · Vana-Kreeka o Naisi ei koheldud hästi Ainult lapse saamiseks o Kirjaoskus ainult vabadele meestele o Kreeka armastus ehk homoseksuaalsus · Rooma ühiskond o Matroon- Lugupeetud ja austatud pereema o Suurem mõjuvõim naistel kui Kreekas o Tunti ka aborte · Tsölibaat- Elatakse ilma vastassugupooleta o See oli levinud keskajal Mungad ja nunnad
10.a klass Naiste tähtsus ei olnud suur valitsemises ja ühiskonna kultuuri kaasa löömises harv nähtus kui mõni naine sai tähtsamale kohale kui ta mees. Naiste tähtsus oli aga küll suur perekonnas, töö tegemises, kloostris, maagias ja ka rüütlikultuuris käsitleti naisi hästi. Arutlen nednel teemadel keskaja piirdes. Perekonnas ei tohtinud naised mehi petta, nad pidid olema head abikaasad ja emad. Naised pidid hoolitsema järel kasvatuse eest ja ka maja eest. Mehed käisid usuretkedel või sõjas siis jäi kõik mehe tööd ka naise teha, sest muidu läheks majapidamine hukka ja tuleks kannatada nälga kuna pole haritud põlde, ega pole midagi millest süüa teha (lk 59- 96). Ma arvan, et naised tegid liigapalju meeste eest ära kuigi neid aitasid abilised jäi tihti ikka tähtsamad ülesanded naiste hoolde. Keskajal oli naise töö osa pere sissetulekust
Tallinna 21. Kool Haarem Looritagune maailm Alev Lytle Croutier Tallinn 2011 Suur haarem Sõna haarem tuleneb araabia sõnast haram, mis tähendab ''seadusevastane'', ''kaitstud'' või ''keelatud''. Ilmalikus tähenduses viitab haarem ülejäänud ruumidest eraldatud majaosale, mille puutumatust hoolega kaitstakse. Haarem tähendab veel ''õndsuse koda'', kus lausa jumalakartlikult tunnistatakse ainult peremehe seksuaalseid huvisid, kuhu naine on suletud nagu kloostri müüride vahele, jäädes pühaks ja puutumatuks kõigile peale ühe mehe, kes valitseb kogu tema elu üle. Haarem, see rangelt eraldatud naiste maailm, on paljude traditsioonide põimumise tulemus. Naine sümboliseerib kirge, mees arukust. Sumeri, Egiptuse ja Kreeka tsivilisatsioonides oli naistel vaimuelus vägagi suur osa ning kõik nad olid v
nii füüsiliselt kui ka vaimselt rahuldust pakkuvat kaaslust. Roomas oli naine kogu elu mehe lapsepõlves isa, hiljem abikaasa ülemvõimu all. Tal ei olnud poliitilisi õigusi ja ka oma elu üle ei saanud ta otsustada. Kodu piires oli aga abielunaine matroon, mater familiae* ehk pereema auväärne isik. Kuni ta mehe sõna kuulas ja kombekalt käitus, tuli teda majapidamise valitsejana arvestada ja austada. Eriti lugupidavalt suhtuti emadesse. Müütides kirjeldatakse Rooma 1 kangelase ema alati laitmatu, patriootiliselt meelestatud, kõrgestisündinud matroonina. Rooma patriitsi kasutuses olid seevastu orjatarid ja lõbumajad, keelatud ei olnud ka homoseksuaalsus* ehk omasooiharus. Abielurikkumiseks peeti ainult suhet vaba, see tähendab mitte orjatarist abielunaisega, kõiki muid suhteid peeti loomulikuks. Laps oli Roomas oma vanemate vara,
(+) Atika elanike orjastamine oli Soloni ajast alates seadusega keelatud. (+) Riigiametnikud, kohtunikud ja nõukogu liikmed said ameti ajal riigikassast väikest palka. See oli tähtis vaesematele kodanikele, kellel olnuks muidu raske või lausa võimatu oma põhitööd kõrvale jätta ja üksnes riigi asju ajada. (+)Ateenas ei kuulunud kodanike hulka naised, orjad ega võõramaalased. (-) Nad pidid riigile regulaarselt maksu maksma ja teenima vajaduse korral Ateena sõjaväes.(-) Vana- Roomas asus ühiskonna kõige kõrgemal astmel pärilik senatiaristokraatia.(-) Vahepeal oli Vana-Rooma nii vabariik kui ka keisririik.(+) Senaatoritele järgneva ratsanikuseisuse moodustasid samuti rikkad ja mõjukad inimesed. (-) Senaatoritest ja ratsnikest moodustus rooma ühiskonna ülemkiht. Neist madalamal seisid linnade käsitöölised ning maal elavad vabad talupojad ja rentnikud.(-) . Tagamaks proletaaride kuulekust, hakati neile ära
Abielu peamine eesmärk oli saada seaduslikke järglasi, aristokraatlikes ringkondades ka poliitiline side. Naise ja mehe omavahelised suhted ei olnud abielus eriti olulised. Oli kujunenud arvamus, et naise koht on kodus, kus pidi ta kodu korras hoidma, lapsi kasvatama, toitu valmistama. Mehed olid aga enamasti väljaspool kodu. Naine oli kohustatud olema monogaamne tal tohtis olla üks suhe, oma mehega. Vastavatel kokkulepetel oli võimalik abielu lahutada, sel juhul läks naisega antud kaasavara suguseltsile tagasi ning naine läks taas oma isa eeskoste alla. Vana-Roomas oli naise positsioon Vana-Kreeka naise omaga üpris sarnane. Tüdrukuna kuulus ta isa eeskoste alla, neil polnud poliitilisi õigusi, abielluti peale murdeiga ja sellega koos mindi oma mehe eeskoste alla, naine pidi olema mehele truu. Küll aga oli Rooma naistel suuremad õigused abielu lahutamisel, peale abielu oli Rooma naisel võimalus üksi, ühestki mehest sõltumata elada
NAINE JA PEREKOND KESKAJAL SISSEJUHATUS Ma valisin selle teema nagu Naine ja perekond sellepärst, et keskajal oli naiste elu väga raske, nad ei saanud teha isegi seda mis on tänapäeval meie arust täiesti normaalene, nad ei sanud ise omale meest valida ja pidid põhimõtteliselt istuma kodus ja teenindama teisi pereliikkmeid. NAINE JA PEREKOND Naisi püütakse paigutada raamistusse, mille kaasaegsed ise neile andsid, sellesse piiranguteta kompleksi, mille kaudu suguvõsa ja perekond takistasid naisel end kehtestamast juriidiliselt, kõlbeliselt ja majanduslikult täieõigusliku isikuna. Perekondliku kontekstiga piirdudes vaatleb see uurimus sugudevahelisi suhteid seal, kus need kõige ilmsemalt ja igapäevasemalt kaasa mängisid: tuumikperekonna ja suguvõsa eesmärkide ning lootusi väljendavate koduste kohustuste ja vastustuste jaotuses. Keskajal tähendas abieluliit eelkõige rahu sõlmimist. Kui naine anti suguvõssa , kellega otsiti lepitust, sai pruudist kokkuleppe tuum.
Milline oli naise positsioon Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kultuurides? Vana-Kreeka ja Vana-Rooma antiikkultuuri ajastut nimetatakse antiikajaks. See kestis umbes 800 eKr kuni 500 pKr. Mõlemad kultuurid olid teineteise poolt mõjutatud, kuid leidus ka palju erinevusi. Milline oli naise positsioon Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kultuurides? Nii Roomas kui Kreekas puudusid naistel kodanikuõigused nagu ka orjadel ning võõramaalastel. Valitses patriarhaalsus ehk mehekesksus ning naistel puudus võimalus osaleda riigiasjades. Siiski leidus naisterahvaid, kes hoolimata sellest suutsid sõna võtta. Kuigi seadusega oli Kreekas mittekodanikel keelatud meditsiiniga tegeleda, maskeeris Agnodice (sünd. 300 eKr) end meheks ja hakkas günekoloogiat praktiseerima. Selliseid naisi oli vähe ning võim ja otsused jäid siiski meeste pärusmaaks. Kreeka naised olid avalikust elust välja tõrjutud. Nende peamiseks rolliks oli tugevate ja tervete laste sünnitamine ning ma
Referaat Rooma ja roomlased Ma kästilen oma ettekandes seda riiki ja selle inimesi. Räägin nende eluolust, ühiskonnakorraldusest, perekonnast, roomlase haridusest, riietusest ja söögist. Antiikaja tugevaima orjandusliku riigi ajalugu jaotakse kolme põhiperioodi: kuningate ajajärk, vabariigi ajajärk ja keisririigi ajajärk. Rooma asus väga soodsas kohas mägedest alguse saanud laevatatava Tiberi jõe vasakul kaldal, soise tasandiku seitsmel künkal. Tiberi suudmes asus põhjast lõunasse viiva rannikuäärse tasandiku maismaatee sild. Selle silla ümber tekkis Rooma linn, millest hiljem sai maailmariigi pealinn. Pärimuse järgi toimus linna rajamine 21. aprillil 753. a eKr. Sellest ajast lugesid roomlased oma ajaarvamist. Traditsiooniline rooma elamu oli ühekorruseline nelinurkse põhiplaaniga kivist maja
Naiste tähtsus keskaegses ühiskonnas Keskaja naisajalugu on mitmekesine. Naiste tegelik elu on olnud hoopis midagi muud kui see, mis preestrite tekstides kirjas. Kiriku naiskäsitlus lähtus sellest, et Eeva läbi tulid maailma kannatus ja surm ning naised sel ajal olid sõltuvad oma soolisest kuuluvusest. Kuid ilma naisteta ei saanud ühiskond ega ka mehed hakkama. Naised olid olulisel kohal nii lastekasvatajatena, kauba tootjatena kui ka usuliste tõekspidamiste edasiviijatena. Harmoonilisel ja hästitoimival abielul oli keskaegses ühiskonnas tähtis koht. Naine oli rase ja hoidis lapsi kogu oma täisealiseks olemise aja. Naise üleasanne abielus oli hoida sidet üksikisikute ja perekondade vahel. Seelikukandja ettekirjutuseks oli veel abikaasade üksmeelsuse kindlustamine, kus ta pidi ära hoidma konfliktid kodus ja väljaspool seda. Kuid naisisiku põhiülesandeks oli ikkagi oma mehe armastamine, mis lõi abikaasade vahele võrdõigusliku suhte. Il
koha täitis minu arvates osaliselt Miina väljavalitu Hans, kes oli igati julgustav ja toetav ning uskus nende kahe ühisesse õnne. Ta püüdis mõistliku vestluse teel Miku otsust mõjutada ning poolehoidu võita, kasutades ära oma tarkust, ent hiljem ka kavalust. 2.1.2. Maret ja Miina ehk kosjakased Süzee jutustab, kuidas linnas ratassepaks õppinud Tõlla-Hans naaseb oma kodukülla, kus ta surnud sugulaselt suure varanduse pärib. Nääri talu tütar Maret himustab meest endale, et tema varaga talu võlgadest päästa, ja hülgab senise austaja Luige Siimu. Hans aga armub vaesesse, kuid see-eest sümpaatsesse Suli Miinasse. Tema akna alla istutab ta jaaniööl ka kosjakase. Näitemängu lõpuks lahenevad vahekorrad nii, et Hans kosib Miina ja Siim ei taha enam Maretit oma tulevaseks. Ka tema arvamus Hansust muutub (joonis 7). Joonis 7. ,, Kosjakased'' ,,Vanemuises''. Autor: K. Lotamõis.
kasvatust ja õpetust ainult selleks, et majapidamine korras hoida ning, et tagada mehele nii füüsilisi ja vaimset rahuldust. Roomas oli naine kogu elu mehe lapsepõlves isa, hiljem abikaasa võimu all, tal ei olnud poliitilisi õigusi ega õigust otsustada oma elu üle. Aga kodu piires oli abielunaine auväärne isik. Laps oli Roomas vanemate vara, kes võisid vabalt otsustada tema elu üle. Keskaeg See oli aeg, mil levis Rooma impeeriumis prostitutsioon aga vastukaaluks vabadusele seksuaalelus hakati üha enam rõhutama abielu väärtust. Varakristlased toetasid alandlikkust, halastust, üksteise aitamist ning rõhutasid lõbule pühendumise kahjulikkust. Väideti, et seksuaalsuhe on saatana leiutis ja pattu langenud Aadama väljamõeldis. Kuna Lääne-Euroopas peeti sageli sõdu, oli au sees mehelik võitlusvõime, jõud ja julgus. Aga naise saatuse määras suguvõsa.
annaabi.ee 
