Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Antiik-renessanss". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kirik, rüütlikirjandus, laulikud, peegelda, arturi, romaanid, novell, draama, müsteerium, humanist, satiir, eepos, hispaania, roland, inimlikkus, episood, roosiromaan, antiigist, uusaeg, maist, filosoof, saaga, kangelaslaulu, testamendis, aegadest, nibelungide, rolandi, karli, keskpaik, kurtuaasne, õukond, hell, armastaja, õukonnas, romaanis, graalKeskaja kirjanduse põhinähtused. Lääne-Rooma riigi lagunemisest V saj. – renessansi algus XV saj. Uute religioonide tulek ja levik kõrvuti vanade rahvaste ümberpaiknemisega Hispaanlaste jagelemine araablastega Ristiusk ja selle levitamine germaani hõimude poolt. See ei soosinud paganlikel uskumustel põhinevat rahvaloomingut, hävimine Euroopa mandril. Iirimaa, Island – ääremaad, müüdid levisid suust suhu Põhinähtused: kangelaslaulud ehk kangelaseeposed, rüütlikirjandus, Hispaania romansid, linnaluule ja-romaan, keskaegne draama 2. Vanim keskaegne eepika Islandil ja Iirimaal (Vanem Edda, MKL, KA). Anglosaksi eepos (Beowulf) Iirimaal jättis varajane ristiusk saagadesse teatud mõjusid ja motiive. Saagad proosa vormis, kuid poeetilise rütmiga. Põhja- ja Lõunaiiri saagad. Island: Vanem Edda. Koondab laule, mis pärinevad eri aegadest ja tihti ka räägivad teineteisele vastu. Kirja pandud XI-XII sajandil. Pajatavad maailma tekkest. Jumalad hiiud
perioodi 1. üleminek sugukondlikult korralt feodaalsuhetele(kuni10.saj.) 2. Väljakujunenud feodaalajastu.(11-13.saj.) Esimene periood oli kultuuriliselt vaesem,sealt on säilinud üksikuid kirjanduslikke tekste:näit.anglosaksi eepos "Beowulf." Risttiusk ei soosinud rahvaloomingut, mis põhines paganlikele uskumustele. Ja Euroopa mandril hävitati peaaegu täielikult.Müüdid ja rahvapärimused säilusid aga IIRIMAAL. Iirimaa asustanud keltide seas olid laulikud suure au sees.Meieni jõudnud saagad ja laulud kujunesid arvatavasti 2-7.saj.-l. Laulikuid-jutuvestjaid kutsuti 1. filideks, kes olid kuninga lähikonnast ja jäädvustasid sugukondade sugupuud, muistseid müüte ja uskumusi. 2. bardideks, kes esitasid muusika saatel ülistuslaule valitsejatele ja sangaritele. Ristiusu võtsid keldid vastu rahulikult.Filide ja bardide looming kandus põlvest põlve edasi suulises vormis.Kirja hakkasid panama iiri mungad alates 7.sajandist.
korralt feodaalsuhetele (kuni 10 saj) ja väljakujunenud feodaalriikide ajastu. (11-13 saj) · Esimesest perioodist vähe säilinud kultuuriliselt, sest ristiusk ei soosinud muistsetel paganlikel uskumustel põhinevat rahvaloomingut. · Paremini säilisid muistsed müüdid ja rahvapärimused suust suhu euroopa äärealadel, Iirimaal ja Islandil. 2. Vanim keskaegne eepika Islandil ja Iirimaal; Anglosaksi eepos (Beowulf) Iiri saagad Iirimaal olid keltide seas laulikud suure au sees. Meieni jõudnud saagad ja laulud kujunesid arvatavasti IIVII sajandil. Laulikuid-jutuvestjaid nimetati 1) filideks, kes oma lauludes jäädvustasid sugukondade genealoogiat, müüte ja uskumusi; 2) bardideks, kes esitasid ülistuslaule valitsejatele ja sangaritele. Iirimaal võeti ristiusk vastu rahumeelselt. Laulikute looming püsis suulises vormis, hiljem panid mungad neid kirja. Ristiusk jättis iiri saagadesse oma motiive. Iiri saagad olid loodud
ajaloolisteks raamatuteks, õpetusraamatuteks ja rohvetiraamatuteks. Vana-Testamendi põhilised teemad on maailmaloomine, usunduse areng, pattulangemine, veeuputus ja Kaieni ning Abeli lugu. Uue-Testamendi peamised teemad on Jeesus Kristusest kui lunastajast, peamiselt rõõmusõnumid. 4) Mis keeles need osad olid? Vana-Testament oli algselt kirja panud heebrea ja aramea keeles ning Uus-Testament kreeka keeles. 5) Mis on apokriiva raamatut? Need on salajased piibli osad, mida kirik pole pühakirjaks kuulutanud, aga mis kuuluvad piibli tervikvaäljaandesse. 6) Miks on piibli tõlkimine igat kultuuri rahva jaoks oluline? Kuna piibel oli paljude jaoks suur loomeläte. Seal oli palju erinevaid kirjanduszanreid koos ning just see on muutunud ta eriliseks. See oli selle keele arngu jaoks väga suure rolliga. See aitas arendada konkreetset keelt. Saadi väga palju aimu erinevast kirjanduszanritest ja see aitas arendada kirjandust edasi
pärast. Hinnatud mõõdukas ja kaine meel, arukus, ettenägelikus ja sõprus. Avadlub ka põhjamaiselt nukker ilukogemus- “Alviissi loos”, kus on näide kenningist (nimisõna asendamine vähemalt kahesõnalise ümberütleva ühendiga, peidetud sõnaline pilt). “Eddas” on ka selliseid laule, kus kesksel kohal ei ole jumalad, vaid inimestest kangelased. Riimi pole. Kõlarikkus ja rütm saavutati tänu rõhkude korrapärasusele. Samal ajal levis ka skaldide luule – elukutselised laulikud, kes kuulusid ülikute ja kuningate kaaskonda ning ülistasid oma luules nende tegusid. Arenenud värsikunst, leiutasid kenningeid. Võisid kokku puutuda trubaduuride luulega. 4.KANGELASLAULUD EHK KANGELASEEPOSED (KANGELASLAUL, ŽONGLÖÖRID, HULGAARID, ŠPIILMANNID) Hakkasid arenema 11. – 13.saj, avaldub rahvusteadvus, kristluse teenimine ja levitamine. Enne oli tähtsam sugukond, nüüd rahvus. Päritolu ega autor ei ole teada
Keskaeg kestis 5.-15. Sajandini, algas 476 pKr Rooma keisririigi lagunemisega ja lõppes 1492 pKr, mil Kolumbus avastas Ameerika. Periodiseering: varakeskaeg (5.11. sajand), kõrgkeskaeg (11. sajand 14. sajandi lõpp), hiliskeskaeg (15. sajand 16. sajandi algus). Keskaja kirjandus on tugevalt seotud ristiusustamisega. Mõjutused on järelkaja antiikmaailmast, rahvalood, piibel ning ristiusk. Kirjanduszanrid: Proosas: romaan, novell. Lüürikas: sonett, ballaad, romanss. Draamas: müsteerium, miraakel, farss.. Tekivad rõhuline silbisüsteem ja lõppriim. Suur tähtsus oli eepikal ja saagadel. Martin Luther (teesid, 1517). Kolumbus (Ameerika avastamine 1492). Egill Skallagrimson (skald-islandi laulik), Benoit de Sainte-Maure (rüütliromaan ,,Trooja romaan"), Chretien de Troyes (nimekaim prantsuse truväär), Wolfram von Eschenbach (saksa laulik, ,,Parziwal"), Gottfried von Strassburg(saksa laulik,
SBR. · baskid on säilitanud oma rahvuse ja keele · keldid baskimaa, sotimaa, wales · Keskaja kirjanduse arenemist mõjutasid: o rahvaluule o ristiusk o antiikkultuur · kirjanduse areng algas jälle algusest rahvaluulest · Kuidas mõjutas ristiusk kirjandust? o Eelmistes uskudes oli tähtsal kohal tempel, preester ja ohver, kuid nüüd otsene kontakt hingega. · 14. saj oli kirik kaotanud oma moraalse prestiizi · ??vande all kiriklikke toiminguid läbi ei viidud (nt jumalateenistus, pulmad, ei maetud kiriklikult) · Augustinus (IV V saj) traktaat ,,Jumalariigist" (,,De evitate Dei"): 2 riiki 1. ,,maine riik" ja 2. ,,jumalariik" 1. aluseks väline võim, ilmalike asjade eest hoolitsemine; 2. kujutab endast usklike ja vagade inimeste vaimset ühendust. On eeskujuks ja normiks ,,maisele riigile".
Keskaeg Keskaeg algas 476.aastal, kui kukutati viimane Lääne-Rooma keiser. Keskaeg oli periood, mis jäi vana ja uue aja vahele. 5.-15.sajand Ristiusk- kõiki ristiusulisi ühendas katoliku kirik. (Katoliku kirik-üleüldine) Vaimulikud ja kloostriinimesed olid ainsad haritud. Haridus oli privileeg. Usuti hauatagusesse ellu. (Taevariiki ja põrgut) Kolm seisust oli ühiskonnas: 1)Vaimulikud 2)Aadlikud 3)Lihtrahvas Elu jagunes heaks ja kurjaks- nende vahel toimus võitlus. Saatan oli endine ingel Lucifer, kelle jumal minema kihutas pattude pärast. Puhastustuli- purgatoorium Pärispatt- Aadama ja Eeva patt.
madrigal, romanss; eepikas uut tüüpi tõestada ning suurtest katsumustest kangelaslaulud, allegoorilised ja hoolimata võidab kõik deemonid ja õpetlikud poeemid; proosas tänapäeva koletised, kes tema teele ette satuvad. põhizanrid romaan ja novell. "Vanem Edda" (9. - 10. saj) on Teatris müsteerium, miraakel, moralitee, Skandinaavia eepos, mille varajasem osa farss; keskaja lõpus asenduvad need jutustab maailma ja inimese loomisest, tragöödia ja komöödiaga.
Vanim keskaegne eepika. Iiri saagad, islandi eepika Vanim keskaegne eepika Haridust hinnati Roomas. Eeskuju võeti kreeklastelt. Haridust peeti oluliseks. Naised ei käinud koolis. Hariduse osatähtsus vähenes keskajal. Kirjaoskajad inimesed olid siis vaimulikud, mungad. Tegid ülestähendusi, ümberkirjutisi. Uusi tekste kirjutati, aga vähe. Suurimad varakeskaja kirjanduslikud mälestusmärgid kuuluvad eepika valkonda. Müüdid ja muinasjutud säilisid Euroopa äärealadel (Iirimaa, Island). Kirik ei suhtunud müütidesse hästi ja need kuulutati valeks. Nende asemel püüdsid vaimulikud edasi kanda jumalasõna müütide jms asemel. Äärealadel säilis folkloor paremini. Iiri saagad Iiri saagad kujunesid välja 2-7. sajandil. Iiri laulikud ja lauluvestjad olid filid, kes jäädvustasid müüte, uskumusi ja sugukondade genealoogiat. Teine laulikute rühm oli bardid, kes esitasid ülistuslaule kangelastele ja valitsejaile muusika saatel. Filide ja
- Prantsusmaal nimetati žonglöörideks, Hispaanias huglaarideks ja Saksamaal spiilmannideks. Kreekas olid laulikuteks aoidid ja rapsoodid, Roomas miimid. 6.Mis ajast alates sai Lääne-Euroopas mõjukaks rüütelkonna kultuur? Iseloomusta seda. - 7.Kuidas nimetatakse rüütlikirjandust? - Kurtuaasne kirjandus rüütli ja õukonnakirjandus, sai alguse 11. ja 12. saj Lõuna- Prantsusmaal provanssaalikeelse lüürikana, viljelejateks elukutselised laulikud. 8.Kuidas nimetatakse eri maakondades/maades rüütlilaulikuid? - Trubatuur on keskaegne rändlaulik, viljeles armastusluulet, trubatuurid võisid olla aadlikud, piiskopid, kaupmehed, käsitöölised. 9.Nimeta tähtsamad keskaegsed luulevormid. Alba – hommikulaul, milles kujutatakse armastajate lahkumist pärast salajast öist kohtumist; hommikune äratuslaul või daami ülistamine päeva algul. Ballaad – algselt keskaegne tantsu- ja ringmängulaul (tänapäeval traagilis-
Euroopa kirjanduse aluseks. Luule vanim vorm on töölaul, mis kujunesid tööprotsessi saatvatest ja oma rütmiga reguleerivatest häälitsustest. Töölaulust arenes tavandilaul, kus kujutati miimiliselt inimese tööd-tegevust ja ühiskondliku elu hetki. Viljeldi kalendaarseid tavandilaule, millega tähistati looduse pöördepunkte, nt kevade algus. · Keskaja kirjanduse varasele arengule avaldas katoliku kirik suurt mõju: palju algperioodi teoseid kiriklikku päritolu. Kiriku rüpes tekkis kultuslik draama. Varane historiograafia ja didaktiline kirjandus järgisid ladinakeelse kloostrikirjanduse eeskuju. · Antiigil oli otsene mõju kirjandusele, nt varases rüütlilüürikas on Ovidiuse mõjud; rüütliromaanide ja jutustuste eelastmeks kujunesid Vergiliuse ,,Aeneise" töötlused ja Makedoonia Aleksandri legendid. 5.13
Kantsoon Romanss neiu kaebe laul Serena õhtulaul armsama akna all Ballaad refrääniga tantsulaul Pastorell dialoogia vormis lühike luuletus, üks kõnelane oli karjane, rüütel Minnesinger Saksamaal on teada u. 200. Kõige tuntum on 13. sajandist Tannhauser. Richard Wagneri ooper Tannhauser. Rüütliromaanide ainestik sai peamiselt aluse keldi müütidest. Need rääkisid peamiselt Briti kuningast Arthurist ja tema rüütlitest. Ümarlaua romaanid RÜÜTLIKIRJANDUS KANTSOON - kõige kõrgem lüürikaliik, võrredav antiikse oodiga. kõrgem lüürika liik, ülistav, armastus teemal · ROMANSS - käsitleb nagu pastoraalgi armuseiklust, aga naispartneriks on daam. Serenaad- akna all, õhtulaul · BALLAAD-tantsulaul, õrnad, pikad, terviklik sisu mis jutustab mõne loo · PASTORELL- dialoogi vormis lühike luuletus, üks karjane teine rüütel
Niebelungide laul Vana Germaan eepos , Islandi eepos vanem edda , beowulf - anglosaksi eepos , Rolandi laul - prants, Laul minu Cidist - hisp., 15. Iseloomusta rüütlikirjandust. 12-13saj. rüütel pidi korralikult käituma , õrnalt daamiga ümber käima , daamikultus - rüütlikirjanduse põhi aspekt , austus naise vastu lõigi rüütlikirjanduse rüütlikirjandus oli pigem ilmalik. 16. Millised olid rüütliaja populaarsemad romaanisarjad? Tristan ja isolde , Kuningas arturi lood ja graal 17. Iseloomusta linnakirjandust. Hilise rüütlikirjandusega samaaegselt hakkas linnades kujunema oma väljenduses lihtsam ja rahvalähedasem uut tüüpi kirjandus, mis esindas järjest tugevneva "kolmanda seisuse", s.o. keskklassi (kaupmeeskonna, käsitööliste) maailmavaadet. · Kirjandus laskus rüütlikultuuri kôrgustest "maa peale". · Tärkas protest seisusliku ebavôrdsuse vastu. Nördimust tekitas aadlike ja vaimulike jôudeelu.
Kloostrikoolid: seitse vaba kunsti. Püha Benedictus- uus kloostri põhikiri. Benediktlaste ordu. Rändmunkade ordud: augustiinlased, karmeliidid (Karmeli mäel Palestiinas klooster; ristisõdijate järeltulijad), dominiiklased, frantsisklased. Linnakultuur "Draama sündis linnaväljakul..." -Puskin Keskaegne draamakunst sündis karnevalist. Linnas eri tüüpi kultuuride tihe kokkupuude. Kirikliku ja linnakultuuri vastasseis. Linnaväljakul rahvalik draama: rändüliõpilased e vagandid parodeerisid kirikut. Linn hakkas õppima: linnakoolid, ülikoolid. Kirjanduszanrid: fabiloo(elukondlik stseen), proosanovell, romaan, loomaeepos. Rüütlikultuur Õitseng 12. sajand. Maise elu jumaldamine, armastus naise vastu. Kurtuaasne lüürika, rüütliromaan. Ristisõjad- rüütlite vaimulikud vennaskonnad (Templirüütlite ordu, Teutooni ordu). Olemasolevate mungaordude reformimine, uute rajamine. Cluny reform. Karolingide renesanss
Rooma oli enne langemist vallutanud suure osa Euroopast =Füüsiliselt ja kultuuriliselt =Romaniseerumine Pärast Rooma langemist levib ristiusk ja katoliku kirikuga koos toimub kristianiseerimine =Keldid 5.sajand =Skandinaavia 10-11. sajand =Eesti 1184-1227 Katoliku kiriku keskuseks sai Rooma Ristiusustamine oli väline, sisemises elus olid endiselt paganlikud kombed =Jumalateenistus ladina keeles, keegi ei saanud aru Keskajal oli kirik hariduse ja kultuuri keskus, sest vaimulikud olid põhiline haritud seisus =Kloostri- ja kirikukoolid =Avati ülikoolid =Vaimulikel oli selge ladina keel =Seitse vaba kunsti -Grammatika, retoorika, dialektika, loogika, geomeetria, aritmeetika, astronoomia, muusika Tekivad rahvuskeelsed kirjandused =Domineeris antiikkirjanduse mõju =Tihti kiriklik sisu =Rahvalooming Suurimad teosed: =Eepika e
Eeposed enamuses tõlgitud Rein Sepa poolt. 1) Keskaja ajalooliskultuuriline taust. Keskaja kirjanduse põhinähtused. 2) Vanim keskaegne eepika Islandil ja Iirimaal. (Vanem Edda) Anglosaksi eepos. (Beowulf). 3) Keskaja kangelaseeposed (Nibelungide laul lugeda vana värssteksti Rein Sepa tõlkes 1977. aastast. Ainuke, mis suurtest keskaja kangelaslauludest on tervikuna eesti keeles) 4) Keskaja rüütlikirjandus ( Wolfram von Eschenbach Parzival, värssteos, erandiks, kuna pole tervikteos) 5) Kirjandus keskaegses linnas. Ldnkeelne kirjandus. Keskaja draama. Rahvaluule. (Keskaja hispaania luule). Villon (Testament) 6) Renessansi ajaloolis-kultuuriline taust. Renessansi kirjanduse põhinähtused. 7) Üleminek keskajalt renessansile. Dante Alighieri (Jumalik komöödia tõlkimisel, seni olemas vaid katkendid õpikutes) ja Chaucer (Canterbury lood
põimusid klassitsism, sentimentalism, eelromantism; keskmes on R isiksus, tema tundeelu, vabadusiha, püüdlused ja pettumused; A. Puskin (1799-37) üks asi on rahva vabadus, teine isiksuse ja poeedi sõltumatus; poeemid: ,,Ruslan ja Ludmilla" (20) muinasjutulis-romantiline, ,,Kaukasuse vang", värssromaani "Jevgeni Onegin"; jutustus ,,Kapteni tütar". M.Lermontov- loomingus sai vene R poeem uusi jooni& tema poeemid ühtlasi ammendasid selle zanri; poeem ,,Deemon"; draama ,,Maskeraad", romaan ,,Meie aja kangelane" H.Heine- hilisR luule; iroonilisus, vabavärss; "Laulude raamat", "Tannhäuser". R proosa- F.R.de Chateaubriand- lühiromaanid ,,Atala" ja ,,René". Ajal.romaan- W. Scott- "Järveneid", ,,Ivanhoe"; ühendas oma teostes realistliku taustakirjelduse, üksikasjaliku kirjelduse põneva, ajaloolises ümbruses lummava romantilise seiklusega. J.F. Cooper- I tõeline Ameerika kirjanik, pöördus täiesti uue
sõjakäigust Hispaaniasse võitlema mauride vastu. Peategelane ja sõjakäigu eestvedaja oli Roland ning tema sõber ja tubli sõjamees (sõjard) oli Oliver. · Nibelungide laul: 13. sajandi saksa kangelaseepos, mis räägib Nibelungide dünastia traagilisest hukkumisest. Siegfried (Madalmaade kuningapoeg); Kriemhild (Burgundia kuningatütar); Gunther (Burgundia kuningas); Brüngild (Islandi valitseja); Hagen (Guntheri vasallu/teener) 5. Rüütlikirjandus 12. sajandil sai rüütlist aadel. Rüütlitel tekkisid kombed, peen käitumine Neil oli kurtuaasne elulaad ja sellest ka kurtuaasne kirjandus. Kuidas saadi rüütliks? 7-aastaselt midi kuskile aadli perre elama ja õppima 15.aastaselt saadi kannupoisiks ~20-21-aastaselt löödi rüütliks. · Rüütlikultuur: Turniiridel osalemine; Daamikultus, mis oli ka kogu rüütlikirjanduse keskne teema; abielu seaduslike järglaste saamine, aga armastus pole oluline (eetikaga vastuolus).
naisi ja orbe. Ta pidi olema vapper, õiglane ning helde. Tekkisid rikkad rüütlilossid, kus seltskond veetis kommetekohast peent jõudeelu. Algsest Maarja-kultusest kasvas rüütliseisuse ilmalikumaks muutudes daamikultus ja rüütel arenes robustsest sõjamehest seltskondlikuks, peenekombeliseks kavaleriks. Lihtsakoelised kangelaslaulud ei suutnud enam rahuldada maitset ja kajastada maailmavaadet. Rüütlikirjandus ei sisalda ainult kangelaslikkust, vaid ka eetilist ideaali. Tekkis kirjandus tänapäevases mõttes - kirjandus kui sõnakunst. Lüürikat lauldi muusika saatel, eepikat loeti. RÜÜTLILÜÜRIKA Algab Lõuna-Prantsusmaal (12.-13. sajandil) provanssaalikeelse lüürikana, mille loojat ja esitajat nimetati trubaduuriks (teada u 500, kuulsaid u 40). Trubaduur oli kutseline luuletaja ja helilooja, kes oli nii sõnade kui viisi autor, sest lüürikat esitati muusika saatel
Keskaja olulisus: uued keeled; kaubanduslikud linnad; kapitalistlik majandus; tuuleveskid; kompass. 5-15 saj. Keskaeg valmistas ette uute rahvaste ning kultuuride sündi ning uute religioonide levikut. Kirjanduszanrid: proosas: romaan, novell. lüürikas: sonett, ballaad, romanss. Draamas: müsteerium, miraakel, farss. Keskaja kirjanduse arenguetapid 1)varakeskaeg 5-10 saj, ladinakeelsus, rahvustunde mahasurumine 2)klassikaline keskaeg 11- 15 saj, linnade kasv, intellektuaalne aktiivsus, rahva- ja rüütlikirjanduse areng. Vanim keskaja eepika 1)keldi eepika-mütoloogia, esiisade vägevuse kinnitamine 2)islandi eepika-jumalad, kangelased, müütilised loomas, uskumused maailma kohta. Kangelaslaulud-nimetus pärit Prantsusmaalt, värsivormis
oma elu lõpuaastad tundmatu karjusena. KESKAEG 5.saj-15.saj *Võimule pääses uus suk-kristlus, võim oli kiriku käes. *teaduses tunti: kompassi, püssirohtu, araabia numbreid ja trükikunsti *Kirjanduses oli neli põhisuunda: 1.rahvuslikud kangelaseeposed- rahavasuus olnud lugulalue, mis sisaldasid nii legende kui ka tegelikku ajalugu, hakati kirja panema: Vanem Edda, Beawulf, Nibelungide laul jne 2.Vaimulik kirjandus-piibel, piiblilugude ümberjutustused, kirikulaulud,, kirikunäidendid: müsteerium, miraakle, passioon 3.rüütlikirjandus-(autori nimi polnud oluline) *Bütsantsi romaan(kreeka aluspõhjaga sündmused) *Aleksandri romaan(makedoonia aleksandri sõjaretked) Aenese romaan(rooma eempose aineil) Arturi romaan(keldi aluspõhjaga) *Graali romaan(saksa varanduse otsimine) *Tristani ja Isaolde romaan(keldi aluspõhjaga) 4.Linnakirjandus-(autori nimi polnud oluline)*Roosiromaan(sümboltegelased) *Rebaseromaan(Allegoorlised loomad tegelasteks) *fablioo(satiiriline jutt)
7.a Viimsi 2009 Teater keskajal Teatrietendusi hakati korraldama juba 6.sajandil eKr, sellal olid põhizanriteks tragöödia ja komöödia. Seejärel teatrikunst kui selline taandus, teatritraditsiooni kandsid edasi rändnäitlejad, keda ajaloolased nimetavad ka histrioonideks. Keskajal tekkis teater uuesti kiriklikus keskkonnas, eeskätt jõulude ja ülestõusmispühade teatraliseeritud jumalateenistustest, lavastati müsteeriume ja miraakleid. Müsteerium ongi liturgiline jumalateenistus, kus etendati Piibli-ainelisi näidendeid, etendustes kasutati uhkeid dekoratsioone ja kostüüme. Vanim 12. sajandi keskelt pärit müsteerium on teadaolevalt "Aadama mäng". Lihavõtete ajal etendati kannatusmänge ehk passioone. On teada, et 15. sajandil loodi ka ilmalikke müsteeriume, näiteks Orleans´i piiramisest ja Trooja sõjast. Miraaklis räägiti pühakute elulugudest ja imetegudest.
pühad tekstid, pühakute elulood 3) Folkloorne ehk rahvaloominguline osa levinud barbarite hulgas. Kõige rohkem keskendusime me erinevate maade ja rahvaste eepostele ja muistenditele. Tutvusime erinevate kangelaslugudega ja saime ülevaate keskaegsest rüütlikirjandusest. IIRI SAAGAD: Mitmed varakeskaja kirjanduslikud mälestusmärgid võib määrata eepika valdkonda. Iirimaad asustanud keltide ühiskonnas olid laulikud, kes kandsid ette saagasid. Saagad olid vanad pärimused. Filid olid laulikud-jutuvestjad, kes hõimupealike (kuningate) lähedaste nõuandjate ja ennustajatena jäädvustasid sugukondade genealoogiat, muistseid müüte ja uskumisi. Filid talletasid mitmeid lugusid sõjakäikudest. Teist rühma laulikuid kutsuti bardideks. Nemad esitasid muusika saatel ülistuslaule valitsejaile ja sangareile. Nemad tegelesid ka armastusluulega.
Keskaja kirjandus 1. Euroopa keskaja ajalooline taust, iiri saagad 5- 15 saj. Keskaja alguseks peetakse Rooma Impeeriumi hukku. Rooma impeeriumi aegu oli toimunud vallutatud alade romaniseerimine, Oluline oli kirik ja religioon-- vaimulik kirjandus, aga selle kõrval kujunes ka rahvuskirjandus (antiikkirj mõju) nt rahvuseeposed ja rahvaluule. Ristisõjad. Eesti kristianiseeriti 13. saj. Feodaalsuhete kujunemine, arenes feodalismi kirjandus. Kloostri- ja kirikukoolid, 7 vabakunsti: grammatika, retoorika, dialektika, geomeetria, aritmeetika, astronoomia ja muusika. Vaimulikud olid ainuke haritud seisus ja nad kasutasid ladina keelt.
Kitsam tähendus kirjanduse all mõistetakse vaid ilukirjandust sõnalooming, millel on kunstiline ja esteetiline eesmärk ja piltlik väljendusviis. 8. Kuidas kirjandus tekkis? Ilukirjandus kasvas välja müütidest, mis on loomingu allikaks tänase päevani. 9. Millised on ilukirjanduse põhi- ja alaliigid? Ilukirjanduse põhiliigid on eepika (proosa), dramaatika (näitekirjandus) ja lüürika (luule). Põhiliigid jagunevad zanriteks ja vormideks: proosa romaan, novell, jutustus; näitekirjandus draama, komöödia, tragöödia; luule sonett, pastoraal, ood. 10. Millisest müüdist lähtub Marie Underi sonett ,,Aadam"? Mehe ja naise, Aadama ja Eeva, loomine. 11. Tee sonetist ,,Aadam" 8-10 lausega ümberjutustus. Looja Jumal, keda luuletuses nimetatakse Meistriks, oli just ta (Aadama) valmis saanud. Ta astus oma esimesi samme, veepeeglis imetleb oma saledat keha ja kalakeste vilkat sagimist. Piiblist on teada, et Jumal lõi Aadama põllumaa savist
loodud, meenutab Lääne- Euroopa eeposi, ülistatakse rüütliau ja patriotismi. 12- 13 saj Rüütlikirjandus ilmalik, enamasti Rüütlilüürika sündis rahvaluulest lähtuv, kuid aadliseisusele Lõuna-Prantsusmaal. Selle mõeldud kirjandussuund. Omane on loojaid ja esitajaid nimetati armastuseteema ja daamikultus, rüütlielu ja - trubaduurideks. vooruste idealiseerimine. 12. saj. keskpaiku arenes
miim. Olustikulise ja satiirilise sisuga miimides rakendati improviseeritud dialoogi ning laulu ja tantsu kõrval ka akrobaatilisi trikke. Fabula palliata varane Rooma komöödia, Kreeka aineline mantlikomöödia, milles näitlejad esinesid kreeka rõivastuses. Fabula togata toogakomöödia, toimus Roomas, tegelasteks roomlased 6. Missugused kirjanduszanrid on antiikajal? Eepika ( romaan, novell, eepos, valm, muinasjutt jne), Lüürika, Dramaatika (tragöödia, komöödia, draama) 7. Kirjanikud, kellest peab teadma midagi: 4 Homeros (elas arvatavasti 8. sajandil eKr), oli vanakreeka pime laulik, kahe kuulsa eepose (,,Ilias" ja ,,Odüsseia") autor. Sappho ( 6.s.eKr) AntiikKreeke luuletajanna ja pedagoog (esimene naisluuletaja). Sappho tegevusega Lesbose saarel pärineb mõiste lesbism. Simonides (6.5.s
ANTIIKKIRJANDUS 8saj.eKr-5saj.pKr *ANTIIK tuleb ladinakeelsest sõnast antiquus mis tähendab vana ja muistset *Termini ''antiik'' võtsid kasutusele prantsalased 18 saj. *Antiikkirjandust nim. Vanakreeka ja vanarooma kirjandust ajavhemikus 8-5 saj. Kirjandusliigid:eepos,tragöödia,komöödia,ood,satiir,dialoog,hümn jne. ''Ilias'' Homeros eepos Mükeene kuningas Agamemnon võtab Achilleuselt tema sõjasaagiks saadud orjatari Briseise. Achilleus keeldub kreeklasi võitluses toetamast .ta naaseb sõtta oma sõbra Partoklose pärast kes langeb hektori käe läbi.Ach.tapab Hektori. ''Kuningas oidipus'' Sophokles Laion neetakse ära ja ta käseb.käseb orjal oma poja Oidipuse tappa kuid too ei suuda seda.Ta saab korintose printsiks ja kuuleb delfilt et tapab oma isa ja abiellub oma emaga.Jõudes Teebaisse,Oidipus päästab linna kurja Sfinksi käest, kes asudes linna läheduses, esitas möödaminejaile mõistatusi, mille mittelahendajad ta sõi ära. Tasuks selle heateo eest saab Oidipus
Giovanni Boccaccio ''Dekameron'' · Boccaccio on novellizanri looja. · Boccacciost alates saame rääkida itaalia klasssikalisest kirjandusest. · Novell tähendas uudislugu või uudisjuttu. · Lisaks uudisloole pidi novellis olema pistrik. · Pistrik tähendab kas sündmust lauset, olukorda, mis võimaldab novelli viia lõpplahenduseni. · Novell on eepikazanr, milles on vähe tegelasi, vähe sündmusi ja ootamatu lõpplahendus ehk püänt. · Boccaccio kirjeldab 14.sajandi itaalia elu. · Dekameroni avalause kõlab järgnevalt: '' On inimlik kaasa tunda neile, kelle meel on kurb.'' · See teos on koostatud raamjutustusena, mis tähendab, et põhilisi sündmusi ümbritseb justkui raam. · Pealkiri Dekameron tähendab 10 päeva, mis omakorda tähendab, et 10 päeva jooksul
karaktereid jms. Üks esimesi teoseid Euroopa kirjanduses, kus on kujutatud rahvustunnet ja kodumaa armastust. Roland oli keskajal populaarne kangelane ka saksa, hispaania, eriti itaalia rahvalaulikute loomingus. (Mihkel lisas: "Kunstiliselt tervik. Palju liialdusi ja ajaloost ei peeta kinni. Sõnum tänapäeva oleks, et valetajad saavad oma tasu, vahel tuleb oma uhkus alla neelata ja teiste paremust tunnistada.") Pilet nr 3 1. Rüütlikirjandus, rüütliromaan 2. "Laul minu Cidist" lähivaates: Hispaania kangelaslaul. 711. aastal vallutasid araablased peaaegu kogu Pürenee poolsaare. Sellele järgnes periood rekonkista. 11. sajandil oli võitluse eesotsas Rodrigo Diaz de Vivar. Maurid, kes olid alistatud, hüüdsid teda oma cidiks ehk isandaks. Cid satub kuninga pahameele alla, saab lindpriiks. Cid läheb oma väikese salgaga Kastiiliast pagendusse. Vallutab Valencia kindluse. Lõpuks
*prantsuse ehk Ronsard'i sonett (4+4+3+3), riimiskeem on abba abba ccd ede. *inglise ehk Shakespeare'i sonett (4+4+4+2), riimiskeem on abab cdcd efef gg. Inglise soneti üht varianti nimetatakse Edmund Spenseri järgi Spenseri sonetiks, riimiskeem on abab bcbc cdcd ee. Sonette on kirjutanud: Dante, Petrarca, Cavalcanti, Pierre de Ronsard, V. Hugo, Baudelaire, William Shakespeare, V. Adams, B. Kangro, M. Under, G. Suits, V. Ridala, J. Sütiste. 6. Giovanni Boccaccio. - Novell sai oma zanrinime hiliskeskaja lühikese lõbusast itaalia rahvalikust lühijutust novella'st. Novellizanri algatajaks Euroopas peetakse Giovanni Boccacciot. Boccaccio teosed: ,,Filocolo", ,,Fiammetta", ,,Fiesole nümfid", ,,Dekameron". Boccaccio sai oma teoste jaoks süzeesid rahvajuttudest. ,,Dekameroni" novellide aluseks olid kohalikud anekdoodid, suulised pärimused ja elujuhtumised, mis toimusid Firenzes ja selle ümbruses. Boccaccio ümbritses oma novellid raamjutustusega
zürii. Kõik osalejad said auhindu. Teatri põhilisteks osadeks olid orkestra, pealtvaatajate kohad ja skeene (telk). Orkestra oli väike väljak Dionysose altariga keskel ja kahe külgmise sisskäiguga. Skeene oli algselt näitlejate ümberriietumiseks mõeldud ruum. Hiljem sai see dekoratsiooniks. Osalised esinesid maskides, mis markeeris kujutatava Isiku soo, vanuse, ühiskondliku positsiooni, kõlbelised omadused, hingelise seisundi. Riietus sõltus vastavalt draama zanrist: tragöödias oli see pikk ja pidulik, komöödias ja saatürdraamas veider ja kohmakas. Kõiki osi mängisid mehed. Näitleja amet oli au sees, näiteks vabastati maksudest. Koor koosnes tragöödias alguses 12, Sophoklese ajast alates 15 lauljast ja kujutas tavaliselt selle maakoha elanikke, kus tegevus toimus. Komöödias oli 24 lauljat ja nad võisid kujutada peale inimeste ka loomi ning isegi fantastilisi olendeid (pilvi, linde jt). 4.saj kahanes koori
annaabi.ee 
