Kükloobid Kreeka mütoloogias on kükloobid Taeva, Uranose ja maajumalanna Gaia pojad, tahumatud, üheainsa keset laupa asetseva silmaga hiiglased, Hephaistose sepasellid. Sagedamini on mainitud Argest, Brontest, Steropest. Võimuvõitluses sulges isa kükloobid maa sügavusse (Antiigileksikon, 1983), kuid Zeus vabastas nad pikast vangistusest. Kükloobid kindlustasid tema valitsust ja sepistasid tema jaoks piksenooli ja välke (Fink, 2000). Eeposes ,,Odüsseia" on kükloobid merede valitseja Poseidoni jõhkrad algelise eluviisiga pojad (Antiigileksikon, 1983), eraklikud koopaelanikud ühel saarel Läänes, tahumatud hiiglased, kes ei hari põlde, vaid karjatavad ainult oma loomi. Üks neist oli metsik Polyphemos, kes ei austanud jumalaid ja tappis inimesi
riigiga. Sise- ja väliskujundus eristusid üha suuremal määral, iseloomulik oli looduses ja ühiskonnas toimuva ratsionaalne mõtestamine. Siiski kasutati ka mütoloogilist suzeed, näiteks Pergamoni altar. Pelgulinna Gümnaasium HELLENISM Referaat Õpilne: Jessy Kirsipuu Juhendaja: Kulno Kala Tallinn 2009 Kasutatud materjal Johannes Irmscher. Antiigileksikon 1. Tallinn ,,Valgus" 1983 Johannes Irmscher. Antiigileksikon 2. Tallinn ,,Valgus" 1983 http://wiki.zzz.ee/index.php/Hellenism http://www.slideshare.net/madlimaria/hellenism-presentation http://en.wikipedia.org/wiki/Hellenistic_civilization
6 ,,Lakooni grupp" Polykleitose ,,Odakandja" Kasutatud kirjandus 7 www.paideyg.ee www.en.wikipedia.org/wiki/Art_in_ancient_greece www.et.wikipedia.org/wiki/kreeka_kunst www.miksike.ee otsingumootor: Vana-Kreeka skulptuur VEB Bibliographisches Institut (Tõlgitud eesti keelde) ,,Antiigileksikon 1" VEB Bibliographisches Institut (Tõlgitud eesti keelde) ,,antiigileksikon 2" 8
Kodanikuõigus tõi kaasa sõjaväeteenistuskohustuse ja riigimaksud, õiguse hääletada rahvakoosolekuil (jus suffragii), passiivse valimisõiguse (jus honorum), edasikaebamisõiguse karmi karistuse korral (jus provocationis) ning lepingute (jus comercii) ja abielu sõlmimise õiguse (jus conubii). Kodanikuõigus võeti ära orjaks muudetud ja pagendatud isikuilt ning neilt, kelle kohta tegi sellekohase otsuse rahvakoosolek. Ebaseaduslik kodanikuõiguse omastamine oli karistatav. Antiigileksikon 1. A- Met. Tallinn 1983, lk 258-259. 2 Latiinid olid Latiumi asukad, itaalikute põhirühmi; elasid Tiberi alamjooksu ja Albanuse massiivi vahel ning Kesk-Itaalia rannikualal. Sel ajal kui latiinid roomlastega kokku puutusid, olid nad ürgkogukondliku korra viimases staadiumis. Juba varakult tegelesid latiinid põllunduse ja karjandusega ning oskasid maad kuivendada. Nad elasid kindlustatud asulais ja neil olid ühised pühamud. 496 e.m.a. võitsid roomlased latiinide Regilluse
Pindaros 6.5. s. eKr (528- 438 eKr) Teeba poeet, ülistuslaulu tuntuim viljeleja, kes sai hariduse Ateenas. Ülistuslaule kirjutati tellimise peale, nende sisuks oli teatud isiku ja tema suguvõsa vooruste ülistamine ning õpetlikud filosoofilised arutlused. Stiililt olid ülistuslaulud pidulik-tõsised ning värsiehituselt keerulised. Voorust ei pidanud Pindaros kellegi isiklikuks omaduseks, vaid jumalate ja esivanemate päranduseks. Luuletaja arvates ühendas vooruse mõiste atleetikat ja eetikat, see tähendab väljendas harmoonilise isiku ideaali. Pindarose luulet iseloomustavad raskepärane stiil, assotsiatiivsus, kõnekujundite rohkus ning sõnalooming. Pindarose looming oli antiikajal jaotatud 17 raamatusse, mis hõlmasid mitmesugusei...
otsustas Kleopatra end tappa. Kleopatra lasi ennast mürkmaol hammustada. Kasutatud pildid http:// www.korzo.net/Svijet-Aktualno/Pronadeni-grobovi-Kleopatre-i-Marka-Antonija.html http://et.wikipedia.org/wiki/Tallinna_merelahing http://www.teadus.ee/?cat=19&paged=3 http://www.salonkleopatra.pl/firma/ofirmie.htm Kasutatud kirjandus Vahur Joala "Egiptuse vaaraode lühikroonika" Peter A. Clayton "Vaaraode kroonika" "Antiigileksikon" Ajaloo õpik 6.klassile "Vanaaeg, II osa" Tänan vaatamast!
POSEIDON Koostanud - Liisa Kivimaa, Kadri-Johanna Ilumäe, Kärt Erikson Poseidon · Poseidon on Kreeka merejumal. · Merejumalaks sai ta oma vendade Zeusi ja Hadesega liisku tõmmates. · Poseidon on üks Olympose jumal. · Tal on hiilgav palee keset ookeani, kuigi sagedamini on ta Olympose mäel. · Kronose ja Rhea poeg ning Zeusi(peajumal) ja Hadese(allilma valitseja) vend. · Nagu meri isegi, on see jumal mõnikord kõvasüdameline ja metsik ning teinekord jälle õrn ja heatahtlik. · Tema relvaks on kolmhark, millega ta paneb mere mässama ja maa värisema · Poseidoni pühaks loomaks peetakse hobust. Ta kinkis inimkonnale hobuse. · Meresõitja-rahvana pidasid kreeklased Poseidonit suures aus ja otsisid temalt tihti kaitset. · Poseidoni naine on Amphtirite, kellega on tal poeg Triton. · Ta röövis Amphtirite tema isa(Nerdus) juurest ning siis abiellus temaga. ·...
paadimees, kes viib sind allilma. Sealt tagasi tulemist ei ole. 6 Kokkuvõte Omandasin mitmekülgseid teadmisi ja oskusi nii Kreeka jumalate kui ka referaadi koostamise kohta. Sain teada, et Hades on ahne ja kibestunud jumal, allmaailmale sobilik valitseja, kelle võimu alla jääb kõik allapoole maapinda. Tal on küll suur perekond ja naine, aga lapsi veel mitte. 7 Kasutatud allikad Antiigileksikon. (1985). Tallinn: Valgus. Cartwright, M. (10.07.2012) http://www.ancient.eu/Hades/ (04.11.2014) Hades [Foto]. http://www.comicvine.com/profile/shootingnova/blog/hades-respect-thread/99878/ (04.11.2014) Hamilton, E. (1975). Antiikmütoloogia. Tallinn: Eesti Raamat. Kreeka jumalate sugupuu [Foto]. http://mythology.wikia.com/Hades (04.11.2014) 8
Poseidoni positsioon jumalate hulgas oli peajumalast järgmine, kuid kreeklastele oli merejumal kõige tähtsam Merejumal Posidoni naine oli Amphitrite, kes sünnitas neile poja Tritoni. Palju on merejumalat kujutatud kunstis, mis annab tõestust sellest, et Poseidon oli väga tunnustatud ja tähtsal kohal inimeste hulgas. Tööd kirjutades laienes minu silmaring ning tekkis huvi ka teiste Kreeka jumalate vastu. Kasutatud kirjandus 1.Antiigileksikon 2. Kirjastus Valgus 1983 2. Fink, G. (1993) ,,Kes on kes antiikmütoloogias" Tallinn: Avita 3. Hamilton, E. (1993) Antiigimütoloogia, Tallinn: ,,Eesti Raamat" 4.Maailma mütoloogia entsüklopeedia, Tallinn: Varrak (2001) 5.Wikimedia. http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/4/47/Peter_Paul_Rubens_- _The_Voyage_of_the_Cardinal_Infante_Ferdinand_of_Spain_from_Barcelona_to_Genova_in _April_1633%2C_with_Neptune_Calming_the_Tempest.jpg/794px-Peter_Paul_Rubens_-
Tekkis 16. sajand Itaalias. Esineti nii lavadel kui ka vabas õhus. Tegelastüübidcon näiteks rikas ja ihne kaupmees ning edutu naistekütt (Pantalone), naiivne ja ühtaegu saamatu Arlekiin, nutikas Pulcinella, koomiline unistaja Pierrot, koketne teenijanna Colombina jne. Valmis teksti siin ei ole, stsenaarium määrab vaid üldiselt ära tegevuskäigu. Kirjandus Annus, Epp, Arne Merilai, Anneli Saro: Poeetika. Tartu 2007. Antiigileksikon. Tallinn 1985. Aristoteles: Luulekunstist. Vanakreeka keelest tõlkinud ja kommenteerinud Jaan Unt. Toimetanud Ain Kaalep. Tallinn 2003. (ka võrguteavikuna) Epner, Luule: Draamateooria probleeme 1. [Võrguteavik] Tartu Ülikool; Epner, Luule: Draamateooria probleeme. 2. [Võrguteavik] Tartu Ülikool Hamacher, Bernd: Aspekte der Dramenanalyse. In: Arbeitsbuch: Literaturwissenschaft. Hg von Thomas Eicher u. Volker Wiemann. 3., vollständig überarbeitete Auflage 2001.
aktiivsust teeb vaatajast jälgija, võtab talt aktiivsust paneb tundma paneb otsustama vahendab elamusi vahendab teadmisi vaataja elab kaasa vaatajale näidatakse huvi lahenduse vastu huvi tegevuse käigu vastu Kirjandus Annus, Epp, Arne Merilai, Anneli Saro: Poeetika. Tartu 2007. Antiigileksikon. Tallinn 1985. Aristoteles: Luulekunstist. Vanakreeka keelest tõlkinud ja kommenteerinud Jaan Unt. Toimetanud Ain Kaalep. Tallinn 2003. (ka võrguteavikuna) Epner, Luule: Draamateooria probleeme 1. [Võrguteavik] Tartu Ülikool; Epner, Luule: Draamateooria probleeme. 2. [Võrguteavik] Tartu Ülikool Hamacher, Bernd: Aspekte der Dramenanalyse. In: Arbeitsbuch: Literaturwissenschaft. Hg von Thomas Eicher u. Volker Wiemann. 3., vollständig überarbeitete Auflage 2001.
tekkis dilemma, et mida võiks kirjutada ja mida välja jätta. Teemadest raskeimaks kujunes arhailine eepos. Otseselt arhailise eepose kohta oli materjali väga vähe ja olemasolev ei olnud usaldusväärne. 6 Kasutatud kirjandus Maailmakirjandus 1. , Koolibri, 2001 Maailma mütoloogia entsüklopeedia, Varrak, 2006 Antiikmütoloogia ja kultuur, Varrak, 2008 E.Hamilton, Antiikmütoloogia, Eesti Raamat, 1975 Antiigileksikon, Valgus, 1983 Homeros, Ilias, ERK, 1960 7
Rooma Sõjavägi ja sõjaväekorraldus Sõdu on peetud inimajalooalgusest saati. Algselt küll ellujäämise eesmärgil (toiduhankimine ning uutele, söögirohkete aladele liikumine). Siiski varsti hakati sõdima lihtsalt võimu pärast ning teiselt poolt oma kaitsmiseks. Viimase saja aastaga on muutunud drastiliselt sõdimisviisid. Sõda on muutunud nüüd juba neljamõõtmeliseks: merel, õhus, maismaal ning kübermaailmas. Samas, ajaloost on teada, et maailma võimsaim sõjavägi oma hiigelaegadel oli just Rooma sõjavägi. Rooma sõjavägi koosnes laias plaanis kolmest osast. Need kolm suuremat jaotust olid: tuumikvägi (sealhulgas praetoorid ehk keisri ihukaitse, linnakohordid, tuletõrje), teiseks leegionärid (kodanikkonnast moodustatud sõjavägi) ja kolmandaks abiväed (mittekodanikest moodustatud sõjavägi). Selline üldjaotus püsis suhteliselt muutumatuna läbi terve riigi ajaloo. Praetoorid loodi püsivak...
Rooma ühiskond ja seisused . Ühiskond Rooma oli seisulik ühiskond, mis oli paljuski ära määratud seadustega. Ehkki juba hilise vabariigi ajal ei määranud inimese seisundit kuulumine patriitside või plebeide hulka, oli seisuslik päritolu ülioluline. Ühiskonnaliikmed ei olnud võrdsed, rikastel kodanikel olid oma sõltlased kliendid, kelle nad andsid maad ja raha ning vastutasuks toetas klient teda sõjaretkedel ning hääletas nii nagu patroon seda soovis. Kõige tähtsamad ühiskonna liikmed olid senaatorid, kes tulid Rooma linna jõukate patriitsi- ja plebeisuguvõsade hulgast. Keisrid hakkasid senaatoriteks arvama ka teiste Itaalia ja provintside linnade ülikuid. Senaatori ametirüüks oli valge purpurpunase triibuga tooga. Senaatorid olid suurmaavaldajad, kuid nende elu möödus kõrgetes riigiametites Roomas. Senaatorite hulgast pärinesid ka provintside asevalitsejad ja sõjaväeülemad. Jär...
Tallinna Nõmme Gümnaasium Greete Hiiemäe Egeuse ehk Kreeta-Mükeene kunst Juhendaja: Rainer Vilumaa Tallinn 2013 SISUKORD: 1. Sissejuhatus Egeuse kunsti..................................................................... 3 2. Ehituskunst............................................................................................. 4 3. Tarbekunst ja seinamaalid...................................................................... 5 4. Kokkuvõte.............................................................................................. 7 5. Kasutatud kirjandus................................................................................ 8 Sissejuhatus Egeuse kunsti Egeu...
Émile Zola; Eduard Vilde 19./20. sajandi vahetus 20. sajand Modernism, avangardism... Postmodernism Kaanon Ja mis sai edasi? Küsimusi sellest, milline on kunstiteos, milline on tema mõju jms on teemaks pigem esteetikauuringute ja kunstifilosoofia all; Ka kirjandusteadus tegeleb poeetika küsimustega; Kirjanikud loovad endale ise poeetika: subjektiivselt, produktile suunatult, nö projektipõhiselt. Autoripoeetika. Kirjandus Annus, Epp, Arne Merilai, Anneli Saro: Poeetika. Tartu 2007. Antiigileksikon. Tallinn 1985. Aristoteles: Luulekunstist. Vanakreeka keelest tõlkinud ja kommenteerinud Jaan Unt. Toimetanud Ain Kaalep. Tallinn : Keel ja Kirjandus, 2003. (ka võrguteavikuna) Ihonen, Markku: Sissejuhatus kirjandusteooriasse . Soome keelest tõlkinud Pärt Lias. Tallinn : Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 1996. Neithal Reet; Lehte Tavel: Mis on mis kirjanduses : kirjandusterminite leksikon keskkoolile. Tallinn: Koolibri 1999.
seadused ei jäänud püsima. Religioonis mängisid naised olulist rolli vestaalidena ja leidsid väljundi oma võimujanule. Siiski tuleb tõdeda, et mitte üheski ühiskonna institutsioonis ei eksisteerinud naised ilma meeste mõjuvõimuta. Ka religioonis oli see nii. Naised pidid olema ja jääma alati teisejärguliseks ning ei tohtninud vastuta millegi muu kui äärmiselt iseenda eest. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Antiigileksikon 1. 1983. Tallinn. 2. Antiigileksikon 2. 1983. Tallinn. 3. Giardina, A. Vana-Rooma inimene. 2004.Tallinn 4. Gillian, C. Women in Late Antiquity: Pagan and Christian Lifestyles. 1993.Oxford. 5. Ilus, E. 2000. Rooma eraõiguse alused. Tallinn 6. Johnston, D. Roman Law in Context. 2004. Cambridge 7. McClure, L. Sexuality and Gender in the Classical World. 2002. Oxford. 8. Pereterski, I.S. Üldine riigi ja õiguse ajalugu I. Vanaaeg II vihik Vana-Rooma. Tallinn 9. Setälä, P. Antiikaja naine. 2001. Tallinn. 10
võtnud küll osa poliitilisest elust, aga see-eest olid nad valdavalt truud abikaasad, sünnitasid lapsi ning olid enda varanduse täielikud valitsejad. Naine võis seaduslikult abielluda ja olla iseseisev ning hoida kontrolli all enda vara, kui ta algselt pani paika enda tingimuse 3 päeva aastas võis ta magada väljaspool mehe kodu- see ei võimaldanud mehel vaadata teda kui enda omandit. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Setälä, P. 2001. Antiikaja naine. Tallinn. 2. Antiigileksikon 1-2, Tallinn ,,Valgus" 1983 3. Greivz, Robert ,,Mina, Claudius" ajalooline romaan. Sankt-Peterburg 2006 4. http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/kreeka_rooma_erinevused_katr e.htm 5. http://www.istorya.ru/book/womenofrome/13.php 6. http://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%94%D1%80%D0%B5%D0%B2%D0%BD %D0%B8%D0%B9_%D0%A0%D0%B8%D0%BC
Küsimused ja teemad kordamiseks 2010.a. Nende teemade alusel tuleb 5 lühivastustega küsimust (4-5 lauset). Pikem analüüsiv vastus valmistada ette 2 teema jaoks. Teemade loetelu ja vastavad teosed on AY loengukavas (ÕIS) ja loengus jagatud materjalides. Iseseisva tööna on osa vastuseid vaja ette valmistada Antiigileksikoni ja Tragöödialeksikoni alusel. Mütoloogia teemade kohta vt. õpikud kirjanduse loetelust. 1. Millises seoses on omavahel mõisted humanism ja antiik (vt. ka Antiigileksikon, HUMANISM, UUSHUMANISM? Humanistid leidsid klassikalisest antiigist absoluutsed standardid, mille järgi hinnata kultuuri ja õigupoolest kõiki inimtegevuse alasid. Saadi aru, et elu ühiskonnas ei kulge mitte ainult Jumalast seatud korra järgi, nagu arvati eelmistel sajanditel. Algas usk inimesesse, tema mõistuse jõusse ja loomingulistesse võimetesse. http://wiki.zzz.ee/index.php/Renessanss_Itaalias
Ühelt poolt vägev sõdalane ja julm hävitaja, teisalt hoopis lapsikum – kiuslik, pidevatest lüüasaamistest morjendatud ja igale uue väljakutsele vastu jooksev. Arest võib müütidest leida veidi vähem kui teisi jumalaid. Või ei ole ta neis tihti peategelane. Ometi oleks Olümpus oma jumalatega ilma musta lambata palju vähem kirevam . Ja pealegi - kui inimesed ei pea enam kannatada – on neil siis üldse jumalaid vaja? Kasutatud kirjandus : Antiigileksikon. 1985. „Valgus“ , Tallinn Martin, Richard P. 2003. „ Vana-Kreeka müüdid“ , Tallinn Fink, Gerhard. 2000 . „Kes on kes antiikmütoloogias?“ Hamilton , Edith „Antiikmütoloogia“ .1975 .Tallinn 1985 ,„Eesti nõukogude entsüklopeedia (ENE) 1.“ Tallinn , „Valgus“ Hjortso , Leo .2007. „Rooma jumalad ja kangelased“ Tallinn ,“Tänapäev“ http://en.wikipedia.org/wiki/Ares http://homepage.mac.com/cparada/GML/Ares.html
kd, Tallinn, Eesti Entsüklopeediakirjastus 1995, lk 461 Miksike: Leonardo da Vinci maalid; URL=http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/vinci_liissandre.htm Vikipeedia: Leonardo da Vinci; URL= http://et.wikipedia.org/wiki/Leonardo_da_Vinci Alpatov, M. "Kunstiajalugu" Tallinn, 1982 Croce, Benedetto "Esteetika kui väljendusteadus ja üldlingvistika. Teooria ja ajalugu" Tallinn, 1998 Huovinen, Lauri "Italian Renessansikultuuri" Turku Kangilaski, J. "Üldine kunstiajalugu" Tallinn, 1998 "Antiigileksikon" Tallinn, 1983 "Compton's Interactive Encyclopedia 1998 Edition" "Eesti (Nõukogude) Entsüklopeedia" Tallinn, 1990 9 Sisukord: Sissejuhatus...........................................................................1 Leonardo da Vinci elulugu...................................................2-3 Leonardo kui kunstnik..........................................................3-6 Arhitektuuri- ja inseneritööd................................................7-8 Kokkuvõte.......................
a. saadetuna Pärsia shahhi aedniku M.Pissard´i poolt. Tema lehed on avanedes punased, hiljem värvuvad tumepurpurseks, aga nad ei värvu sügiseks roheliseks. Valged õied avanevad roosadest pungadest. Viljad on punakad. Nad on üsna maitsvad, aga sellised vesised. Kasutatud kirjandus: "Maailma toiduainete entsüklopeedia". Tallinn, Tea 2006 "Pomoloogia. Puuviljad ja marjad Eestis". Tallinn, Tea 2010 "A ja O". Tallinn, "Valgus" 1987, lk. 154 "A ja O". Tallinn, "Valgus" 1987, lk. 248 Antiigileksikon, 2. kd., lk. 119 „Eesti ploomisordid“ 1998 K. Kask, H. Jänes http://miksike.ee/documents/main/referaadid/viljapuud.htm http://www2.hariduskeskus.ee/opiobjektid/dendro/harilik_ploomipuu.html http://sordivaramu.emu.ee/ http://www.hansaplant.ee/ http://www.seedripuukool.ee/
Milliseid autoreid oskate nimetada ja Ka kirjandusteadus tegeleb poeetika küsimustega; miks on nad olulised? Kirjanikud loovad endale ise poeetika: subjektiivselt, Mis on klassika? produktile suunatult, nö projektipõhiselt. Autoripoeetika. Otsige leksikonidest kaanoni definitsioone. Võrrelge neid. Kirjandus Annus, Epp, Arne Merilai, Anneli Saro: Poeetika. Tartu 2007. Antiigileksikon. Tallinn 1985. Aristoteles: Luulekunstist. Vanakreeka keelest tõlkinud ja kommenteerinud Jaan Unt. Toimetanud Ain Kaalep. Tallinn : Keel ja Kirjandus, 2003. (ka võrguteavikuna) Ihonen, Markku: Sissejuhatus kirjandusteooriasse . Soome keelest tõlkinud Pärt Lias. Tallinn : Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 1996. Neithal Reet; Lehte Tavel: Mis on mis kirjanduses : kirjandusterminite leksikon keskkoolile. Tallinn: Koolibri 1999.
Looduse hoolikas tundmaõppimine koos antiikkunstist ja varasemailt meistreilt eeskuju võtmisega oli tema esteetika ülim nõue. Kasutatud kirjandus: · Alpatov, M. "Kunstiajalugu" Tallinn, 1982 · Croce, Benedetto "Esteetika kui väljendusteadus ja üldlingvistika. Teooria ja ajalugu" Tallinn, 1998 · Huovinen, Lauri "Italian Renessansikultuuri" Turku · Jîlek, Frantiek "Mees Vincist" Tallinn, 1988 · Kangilaski, J. "Üldine kunstiajalugu" Tallinn, 1998 · "Antiigileksikon" Tallinn, 1983 · "Compton's Interactive Encyclopedia 1998 Edition" · "Eesti (Nõukogude) Entsüklopeedia" Tallinn, 1990 · "Encyclop¿dia Britannica" 1954
nõue. 12 Kasutatud kirjandus · Alpatov, M. "Kunstiajalugu" Tallinn, 1982 · Croce, Benedetto "Esteetika kui väljendusteadus ja üldlingvistika. Teooria ja ajalugu" Tallinn, 1998 · Huovinen, Lauri "Italian Renessansikultuuri" Turku · Kangilaski, J. "Üldine kunstiajalugu" Tallinn, 1998 · "Antiigileksikon" Tallinn, 1983 · "Compton's Interactive Encyclopedia 1998 Edition" · "Eesti (Nõukogude) Entsüklopeedia" Tallinn, 1990 · Wikipeadia.com (tõlgitud ise) 13
anda.Zeus saatis Pandora "kauni pahena" inimeste sekka.Hoolimata Prometheuse hoiatuselt Zeusilt mitte midagi vastu võtta,abiellus tolle vend Pandoraga,kes avas vaadi(nn.pandora laegas) ja laskis kõik sellesse suletud pahed peale petliku lootuse inimeste sekka. Roomas kutsutakse teda Vulcanuseks. Maalid Hephaistosest Kasutatud kirjandus: Hamilton,E.1975.Antiikmütoloogia.Tallinn:Eesti raamat 1985.Antiigileksikon.2.trükk.Tallinn:Valgus http://en.wikipedia.org/wiki/Main_Page (10.oktoober 2007) http://et.wikipedia.org/wiki/ (10.oktoober 2007) Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium KAKSTEIST SUURT OLÜMPLAST Referaat Autor: Klass: Juhendaja: Tallinn SISUKORD Sissejuhatus 1 Maailma sünd 1-2
Seos Ateenaga on näha ka müntimistehnika jäljendamises. Atika ja Korintose müntide ja neil kujutatud kiivrite võrdlus näitab, et tegemist on kahe erineva isikuga. Atika müntidel on naine Ateena kiivriga ja ilma kaelakeeta; Korintose müntidel seevastu on algusest peale kujutatud naisepead Korintose kiivriga, kusjuures kogu kael on nähtaval, kaelas helmekee. Naine on kujutatud atraktiivsena, kuid samas ka jõulise ja võimsana. Kasutatud kirjandus Antiigileksikon. Tallinn, 1985 Blomberg, Peter E., On Corinthian Iconography. Uppsala, 1996 Hamilton, Edith, Antiikmütoloogia. Tallinn, 1975 Petiška, Eduard, Vanakreeka muistendid ja pärimused. Tallinn, 1983 Auli Kütt Pegasos ja Aphrodite 6
Damokles sai õppetunni, et rikkus ja edu ei kaitse ohtude eest. 82. Pyrrhose võit- Pyrrhose võidu mõiste tuleneb Kreeka linnriigi Epeirose kuninga Pyrrhose sõnadest pärast eriti kaotusterohket Ausculumi (279 eKr) lahingut: "Veel üks selline võit, ja ma olen kadunud." 83. Prokrustese säng- Prokrustes (kreeka keeles venitaja), ka Damastes ja Prokoptas, on kreeka mütoloogias koletis, kes asus Eleusise lähedal (Antiigileksikon, 1983). Prokrustes oli julmade kalduvustega võõrustaja, kes kutsus rändajaid oma majja ning pakkus neile ööbimiseks sängi pikkadele lühikest, lühikestele pikka. Ta raius pikkadel maha üle ääre rippuvad kehaliikmed või tagus lühikesi külalisi haamriga pikemaks, et need sängi sobituksid (Fink, 2000). Lõpuks pani heeros Theseus ta sinnasamasse raudsesse sängi, kuhu Prokrustes
barbaritest üksused viisid käske täide oma äranägemise järgi ja kunagine range distsipliin ja efektiivsus kadus. Ründavate barbarite ratsaväe vastu võitlemiseks kujundati leegion ümber kergejalaväeks, selle tulemusel auksiliaarvägede ja leegionite erinevus hajus. Riigi lõpuaastatel oli kunagisest organiseeritud sõjamasinast järel ainult suutmatu, distsiplineerimata barbarite mass. Kasutatud kirjandus Raamatud: Antiigileksikon Watson, G. R. ,,The Roman Soldier"; Thames & Hudson, Ühendkuningriik 1969 Brand, C. E. ,,Roman Military Law"; Texase Ülikool, Austin 1968 Internet: http://wiki.zzz.ee/index.php/Kreeka
Originaal: ABCDEFGHIJKLMNOPQRSTUVWXYZ Siffer: DEFGHIJKLMNOPQRSTUVWXYZABC 15.märts 44 eKr Plutarchos: ,, Caesaril ei õnnestunudki lõpuks nautida kogu seda vägevust ja võimu, mille poole ta kogu elu suurimate ohtude hinnaga oli püüelnud ja mille säärase vaevaga saavutanud. Tasuks sai ta vaid valitseja tiitli ja kuulsuse, millega kaasnes kodanike vihkamine ja vaenulikkus. Kasutatud kirjandus: · Eesti Nõukogude entsüklopeedia nr. 1, lk 674 · Antiigileksikon nr. 1, lk 94-95 · ,,Caesar mees, kes painutas oma tahte alla rahvad" Friido Toomas, lk 5-98 · ,,21 maailmakuulsat väejuhti" lk 35-48 · ,,Keisrite elulood" Gaius Suetonius Tranquillus, lk 9-59 · ,,Rooma kirjanduse antoloogia" lk 219-225. ,,101 ajaloo suurkuju" Simon Sebag Montefiore, lk 50-52 · ,,Ajaloo kujundajad antiikajast tänapäevani 100 suurkuju" Brian Mooney, lk 76-7 · ,,Spartacus" Raffaello Giovagnoli · Kleopatra" A. Krawezuk
naeru". ""Jajaa," naeratas toimetajanna sibüllilist naeratust." Jaan Kross, VÄLJAKAEVAMISED, lk. 83. APOLLOONLIK - Valguse, ettekuulutamise ja luulekunsti jumala Apolloni järgi selge, harmooniline ja mõõdukas. DIONÜÜSILINE - Veini- ja peajumala Dionysose järgi ekstaatiline, joovastuslik, taltsutamatu, ohjeldamatu, lodev jne. FAUNILINE - Kolmas poolus. Fauni ehk Paani järgi mehe sugutungi, seksuaalsust, kiimalisust jne sümboliseeriv. KASUTATUD KIRJANDUS: Antiigileksikon, teine trükk, kirjastusValgus, Tallinn 1985 Gerhard Fink, Kes on kes antiikmütoloogias, kirjastus Avita ja AS BIT 2000 Edith Hamilton, Antiikmütoloogia, kirjastus Eesti Raamat, Tallinn 1975
,,Hekabe" ja ,,Troojalannad" mõlemad seotud Trooja sõjaga, mõlemas antakse sõjast kohutav pilt, kirjeldatakse võitjate märatsemist, Trooja naiste saatust. Kirjeldades müüdisõda, näitab Euripides, et on pika ja hävitava kaasaegse sõja (Peloponnesose sõda 431-404) vastu. KOKKUVÕTTEKS: Aischylos näitas üleloomulikke olendeid, Sophokles inimesi, nagu nad peaksid olema, ja Euripides inimesi, nagu nad olid, kõigi pahede, nõrkuste ja kirgedega. Allikad: ,,Antiigileksikon" K. Leht, O. Ojamaa ,,Väliskirjandus" J. Talvet ,,Maailmakirjandus I" Ph. Hamilton ,,Lühike teatriajalugu" Kleis ,,Antiikkirjanduse ajalugu"
noolega. Ning kui leegid lõkkele lõid, ilmus selgest taevast välk ja kangelane ülendati taevasse... Jõudnud taevasse, leppis Heraklesega ka Hera, kellest sai tema surematu ema. Herakles aga abiellus Hera tütre nooruse jumalanna Hebega. Kasutatud kirjandus: "THE DICTIONARY OF CLASSICAL MYTHOLOGY", EDITED BY STEPHEN KERSHAW, PENGUIN BOOKS, GREAT BRITAIN, 1991 "DICTIONARY OF SYMBOLS", JEAN CHEVALIER, ALAIN GHEERBRANT, PENGUIN BOOKS, GREAT BRITAIN, 1996 "ANTIIGILEKSIKON 1 / 2", VALGUS, TALLINN, 1983 "ANTIIKMÜTOLOOGIA" , EDITH HAMILTON, EESTI RAAMAT, TALLINN, 1975 "KES ON KES ANTIIKMÜTOLOOGIAS" , GERHARD FINK, AVITA, TALLINN 2000 "IIDSETE AEGADE LOOD", VENNAD STPHANISED, EESTI RAAMAT, 1991 Stewart, Michael. "People, Places & Things: Herakles (1)", Greek Mythology: From the Iliad to the Fall of the Last Tyrant. http://messagenet.com/myths/ppt/Herakles_1.html Stewart, Michael. "Herakles vs
seda sõjaväelaagrist). Linna vorm huvitas kreeka õpetlasi (eriti 5. ja 4. saj e.Kr) ainuüksi asendi, kliima ja plaanistuse seisukohalt, nende peamine tähelepanuobjekt oli polise struktuur. Kreeka linnades olid kolm tähtsamat ehitist turg (ka agoraa), gümnaasium ja teater. Antiikse Kreeka pealinnaks oli Ateena, iidse Ateena ja kogu Kreeka sümbolistlikuks keskuseks ja kompositsiooniliseks dominandiks peetakse akropoli, mis on sõna-sõnalt tõlkides "kõrge linn" (Vt Antiigileksikon I, lk 26). Jumalate asupaigana väljendab see kõrge platoo meresõitjate, kaupmeeste ja sõdalaste vaimset majakat. Akropoli hoonete avarates portikustes ja sammaskäikudes viibisid vabad ateenlased arvatavasti meelsamini kui oma kodudes, mis olid üsna algelised, kui hakata neid võrdlema vanade idamaade omadega. Argipäevane elutegevus keerles aga agoraa (Vt Antiigileksikon I, lk 17), s.o linna peaväljaku ümber, mis kasvas ja muutus koos linnaga
2001. 9. Lotman, Juri Semiosfäärist. Tartu. 1999 10. Lotman, Juri. Kultuurisemiootika. Tallinn. 1990. 11. Mägi, Arvo. Euroopa rahvaste ajaraamat. Tallinn.1992 12. Pikamäe, Priit. Eesti võimalustest jääda ellu Euroopa Liidus // Juridica. 8/95,lk.351- 355 13. Piirimäe, Helmut. Suur Prantsuse revolutsioon. Tallinn. 1990. 14. Strömholm, Stig. Juristide Euroopa // Akadeemia 11/1994, lk. 2326-2335. 15. Wies, Ernst W. Karl Suur. Keiser ja pühak. Tallinn. 1999 Antiigileksikon. 1-2. Tallinn. 1983. Võõrkeelne kirjandus: 1. Anners, Erik. Istorija evropeiskogo prava. Moskva. 1994 2. Berman G. Harold. Zapadnaja traditsija prava: epoha formirovanija.(Law and Revolution). Moskva. 1994. 3. Caenegem, Raoul Charles van. Legal History: a European perspective. London, Rio Grande.1991. 4. Caenegem, Raoul Charles van. An historical introduction to western constitutional law. Cambridge. 1995. 5. Caenegem, Raoul Charles van
annaabi.ee 
