7) Mis on refleks? 8) Tugevuse järgi jagunevad ärritajad: a) ..... b) ...... c) ...... 9) Labiilsuseks nimetatakse ...... 10) Mida tähendab erutuse rütmi transformeerimine närvikeskuses? II variant 1) Kuidas reageerib organism mahajahtumise ohule? 2) Mis on neeru funktsionaalne üksus ja millest ta koosneb? 3) Neerupealise säsi hormooni, adrenaliini nim ....., selle ülesanded: 4) Struumaks nimetatakse ......., tekib ....... 5) Antidiureetilist hormooni toodab ....., tema ülesanded: 6) Milline on kesknärvisüsteemi funktsionaalne jaotus? 7) Kuidas jagunevad kõik refleksid? 8) Reobaas on .... 9) Parabioosi staadiumid: a) ..... b) ..... c) ....... 10) Mis on erutuse summeerumine närvikeskuses ja kuidas see jaguneb? III variant 1) Kuidas tekib soojus organismis? 2) Mis on esmasuriin ja kui palju teda tekib? 3) Neerupealiste koore mineraalkortikoidide ülesandeks on: .......
higistades(aurustub ka nahast ilma higistamatta). Higistades toodab organist soolast vedelikku, et säilitada ühtlane temperatuur, kui pärast higistamist vett juurde ei saa, toodab organist vähem uriini. Ajus, hüpotalamuses asuvad osmoretseptorrakud, mis on tundlikud vere osmootse kontsentratsiooni suhtes. Vere osmootne rõhk tõuseb, kui organism kaotab vett. Hüpotalamus reageerib sellele 2 viisil: stimuleerib ajus asuvat janukeskust, stimuleerib ajus asuvat käbikeha sünteesima antidiureetilist hormooni. Mida rohkem on veres antidiureetilist hormooni, seda rohkem vett imetakse esmauriinist tagasi, kui vett on liiga palju muutub veri lahjemaks ja selle tunnevad ära hüpotalamuse rakud ja vähendavad antidiureetilise hormooni eritamist. Kui antidiureetilist hormooni on veres vähem, eritub rohkem uriini, mis on lahjem. Inimene peaks jooma ööpäevas ära 2 liitrit vett. Termoregulatsioon. Inimestel on higinäärmed. Meie nahk suudab toota melaniini-tumedat pigmenti, mis kaitseb
Meie veevajadus ei ole püsiv, vaid oleneb kliimast, east, tööst, tervislikust seisundist ja teistest näitajatest. Mida rohkem on organism rasvunud, seda väiksem on tema veesisaldus ja vastupidi. Erituselundite ülesandeks on kõrvaldada organismist ekskreete ehk ainevahetuse jääkained ja organismi sattunud mürkaineid. Kontrollib keha veetasakaalu Kui kehas on veepuudus siis hüpotalamus: Stimuleerib ajus asuvat janukeskust stimuleerib ajus asuvat käbikeha sünteesima antidiureetilist hormooni Antidiureetilisest hormoonist sõltub kui palju vett imatakse esmauriinist tagasi • Eraldub higi, mis koosneb veest, mineraalsooladest ja higi ainevahetusjääkidest (nt. kusiainest) Higistamine aitab higinääre säilitada keha temperatuuri Ööpäevas eritub inimesel umbes 0,5 liitrit higi. • Eemaldavad veeauru. Ööpäevas – 0,3 – 0,4 liitrit vett. • Eraldavad CO2
Osmoos on organismi veekasutuses üks olulisemaid protsesse. Osmoosi teel rakkudsesse tungiv vesi tekitab neis pingeoleku. Ajus, hüpotaalamuses, asuvad osmoretseptorrakud, mis on tundlikud vere osmootse kontsentratsiooni suhtes. Kui vere osmoodne kontsentratsioon tõuseb, siis on see signaaliks, et veekadu on suurem kui vee saamine. Hüpotaalamuse reaktsioon sellele- stimuleerib ajus asuvat janukeskust, stimuleerib ajus asuvat käbikeha sünteesima antidiureetilist hormooni. Mida rohkem on veres antidiureetilist hormooni, seda enam imatakse vett esmasuriinist tagasi. Kui organismis on vett liiga palju, muutub veri lahjemaks. Hüpotaalamuse retseptorid tunnevad selle ära ja vähendavad antidiureetilise hormooni eritumist verre. Seega imatakse ka vähem vett organismi tagasi. Selle tagajärjel uriini hulk suureneb ja on lahjem. Termoregulatsioon- Normaalne temp. On 37 C. Soojust toodetakse ainevahetusreaktsioonide
s.t. suurem osa veest, suhkrud, osa soolasid. LÕPLIK URIIN sisaldab vett,kusiainet ja sooli, tekib umbes 1,5 liitrit ööpäevas, 1cm3 minutis VEEBILANSS vee saamine veekadu Uriini teket kontrollib peaajus asuv hüpotaalamus, mille osmoretseptorrakud on tundlikud vere osmootse kontsentratsiooni suhtes.Kui osmootne rõhk tõuseb, on see märk, et veekadu on suurem kui vee saamine. Käbikeha toodab ANTIDIUREETILIST hormooni,mille peale imetakse esmasuriinist rohkem vett organismi tagasi Osmoteseptorrakud tunnevad ära,kui veri läheb lahjemaks,kui vett on palju. Antidiureetilist hormooni tuleb siis vähem, seda vähem vett imetakse esmasuriinist tagasi. Kehast väljutatava uriini hulk kasvab. Ka suurte verekadude puhul asub tööle antidiureetiline hormoon veekao vähendamiseks ja vere säilitamiseks.
Loomade keharakkudes säilitavad osmootse rõhu (rõhk mis peab mõjuma suurema kontsentratsiooniga lahusele, et osmoos katkeks) erituselundid. Ajus, hüpotaalamuses, asuvad osmoretseptorrakud, mis on tundlikud vere osmootse kontsentratsiooni suhtes. Kui vere osmoodne kontsentratsioon tõuseb, siis on see signaaliks, et veekadu on suurem kui vee saamine. Hüpotaalamus reageerib sellele kahel viisil: - stimuleerib ajus asuvat janukeskust - stimuleerib ajus asuvat käbikeha sünteesima antidiureetilist hormooni Mida rohkem on veres antidiureetilist hormooni, seda enam imatakse vett esmasuriinist tagasi. Kui organismis on vett liiga palju, muutub veri lahjemaks. Hüpotaalamuse retseptorid tunnevad selle ära ja vähendavad antidiureetilise hormooni eritumist verre. Seega imatakse ka vähem vett organismi tagasi. Selle tagajärjel uriini hulk suureneb ja on lahjem. Termoregulatsioon Inimene on püsisoojane organism.
Osmoregulatsioon - Kehavedelike lahustsunud ainete sisalduse regulatsioon. Vee tasakaalu hoiame negatiivse tagasiside abil. Ajus, hüpotalamuses, asuvad osmoretseptorrakud, mis on tundlikud vere osmootse kontsentratsiooni suhtes. Kui vere osmootne konsentratsioon tõuseb, siis on see siganaaliks, et veekadu on suurem kui vee saamine. Hüpotalamus reguleerib sellele kahel viisil: stimuleerib ajus asuvat janukeskust; stimuleerib ajus asuvat käbikeha sünteesima antidiureetilist hormooni. Mida rohkem on veres antidiureetilist hormooni, seda rohkem vett imatakse neerudes esmasuriinist tagasi. Kui veri on liiga lahja, siis hüpotalamus vähendab antidiureetiluse hormooni eritumist verre. Osteoporoos on luude hõrenemine, luude tihedus suureneb kuni 20 eluaastani. Pärast seda hakkab luude tihedus aeglaselt vähenema. Meestel pole luude hõrenemine tavaliselt probleemiks. Seevastu, naistel eriti pärast menopausi, on luude tihedus alati väikem kui meestel
ainete lagundamine, sapi tootmine, rasvade sisalduse kt, vitamiinide varu säilitamine, kolesterooli süntees) Eritamine ja veebilanss Eritamisega tegelevad neerud(hoiavad, et jääkproduktid ei koguneks organismi;filtreerivad pidevalt verd; reabsorbeerivad olulisi aineid), kops(veeaur ja co2), nahk(vesi ja soolad). Hüpotalamus reageerib vere kontsentratsiooni tõusmisel kahte moodi: stimuleerib ajus asuvat janukeskust, käbikeha sünteesima antidiureetilist hormooni(mida rohkem seda on seda enam imatakse vett emasuriinist tagasi) 2. Neuraalne regulatsioon- närvisüsteemi omandamisel toimub loomorganismi elundite ja elundkondade talitluse regulatsioon(väga kiire). 3. Apoptoos-organismile vajalik üksikute rakkude programmeeritud surm normaalses organismis. 4. Neuteenia- nähtus, millal ühe liigi areng on tahtlikult aeglustunud. Termoregulatsioon Hüpotalamus reguleerib keha tempt. Madalama temp. Korral on inimese eluiga pikem
Kui glükoosi hulk veres muutub liiga väikseks, hakkab pankreas sünteesima glükagooni. See hormoon aktiveerib rakkuds ensüümid, mis hakkavad glükogeeni lagundama. Tekkinud glükoos läheb verre ja tõstab suhkrusisaldust.Pankreasglükagoonmaksglükoos Janu - Ajus, hüpotalamuses, asuvad osmoretseptorrakud, mis on tundlikud vere osmootse konsentratsiooni suhtes. Kui see tõuseb, siis vett kaob rohkem kui tuleb ning reageerib: stimuleerib janukeskust ja sünteesib antidiureetilist hormooni. Mida rohkem on antiduereetilist hormooni, seda rohkem imatakse neerudes vett esmasuriinist tagasi, kui on vähem hormooni, siis uriin lahjem ja vesisem. Puhkeasend -Energiakulu: süda pumpab verd; me hingame; toitu liigutatakse sooltes; toitained imatakse soolest verre; neerudes tekib uriin; närvid viivad meeleelunditest saabuvaid signaale keskNS-i; me mõtleme aju töötleb infot; soojuskadu soojus tuleb asendada, tuleb
Suhkrusisaldus kõrge: pankrease beeta-rakkudes vabaneb insuliin aktiveeruvad transpordivalgud lihaste-, maksa- ja rasvkoerakkudes insuliin siseneb rakkudesse aktiveeruvad ensüümid, mis muudavad glükoosi glükogeeniks normaliseerub. 11. Kuidas reguleeritakse neerude tööd? Reguleerimine käib negatiivse tagasiside meetodil. (hüpotaalamus) Kui vere osmootne rõhk tõuseb: veekadu liiga suur, tekib janutunne, käbikehas hakatakse sünteesima antidiureetilist hormooni, see vähendab veesisaldust uriinis, st seda rohkem võetakse esmauriinist välja. Kui vere osmootne rõhk langeb: veekadu liiga väike, käbikehas antidiureetilise hormooni süntees väheneb, vee sisaldus uriinis suureneb, vähem vett esmauriinist välja, uriini kogus väheneb. Esmauriini toodetakse kogu aeg sama palju, lõppuriini koguse suurus sõltub antidiureetilise hormooni tööst.
Uriin on neerus toimuvate protsesside lõpp-produkt. Kehavedelikes lahustunud ainete sisalduse reguleerimist nimetatakse osmoregulatsiooniks. Neerudesse sisenev veri peab olema kõrge rõhu all, muidu ei saaks neerud seda filtreerida. Inimese neerud talitlevad ultrafiltratsiooni põhimõttel. Mida rohkem on veres antidiureetilist hormooni, seda rohkem vett imetakse neerudes esmasuriinist tagasi. Kui organismis on liiga vett, muutub veri lahjemaks. Termoregulatsioon Meil on lühike soojust isoleeriv rasvakiht ja väga hõre karvkate. Meie nahk suudab toota melaniini tumedat pigmenti, mis kaitseb kahjuliku ultraviolettkiirguse eest. Inimesed on endotermsed püsisoojased loomad
tõstab glc. sisaldust. Maksa ülesanded - Vere glükoosisisalduse, aminohapete, rasvade sisalduse regulatsioon; plasmavalkude, kolesterooli süntees; punaste vereliblede süntees lootel; kahjulike ainete lahundamine; sapi tootmine; vitamiinide varu säilitamine. Eritamine ja veebilanss- kehavedelike koguse ja koostise regulatsioonis põhiline roll neerudel. Saame veest joogiga ja toiduga. Asub hüpotalamuses, osmoretseptorid veresoontes. Vee kadu: janu, käbikeha toodab antidiureetilist hormooni. Termoregulatsioon - inimesed endotermsed püsisoojased loomad, kehatemperatuur püsiv olenemata väliskeskkonnast. Temp. higistamine, veresooned laienevad. Temp. külmavärinad, veresooned ahenevad. Soojusbilanss soojuse saamine sama suur kui soojuse kadu. Soojusjuhtivus - ülekanne ühelt kehalt teisele, kui need omavahel kontaktis. Konvektsioon - soojuse juhtimine õhu- või veevooluga. Aurustumine - aine muutumine vedelast olekust tahkeks
Veekadu on vältimatu, sest ainevahetuse jääke saab uriiniga eemaldada vaid lahustunult ja vett kaob alati ka väljahingamisel ning ka higistamine. Keha veetasakaalu hoidmine toimub ajus, hüpotalamuses, seal asuvad osmoretseptorrakud, mis on tundlikud vere osmootse kontsentratsiooni suhtes. Kui see tõuseb, on see signaaliks, et veekadu on suurem kui vee saamine. Hüpotalamus reageerib: 1)stimuleerib janukeskust, 2)stim käbikeha sünteesima antidiureetilist hormooni. Kui vere osmootne c tõuseb, siis on see märk, et veekadu on suurem kui vee saamine. Toodetakse antidiur hormooni ning rohkem vett imatakse neerudes esma uriinist kehasse tagasi. Kui vett on piisavalt siis hüpotalamuse rakud ei stimuleeri käbikeha antidiureetilist hormooni sünteesima ja uriin on lahjem. Janutunne on organismi hoiatussüsteem, kui veri muutub soolarikkaks. Janutunne saab alguse aju keskmises piirkonnas. Ilma veeta võib inimene elada sõltuvalt tingimustest vaid 4
kehast nimetatakse eritamiseks. Uriin on neerus toimuvate protsesside lõpp-produkt. Kehavedelikes lahustunud ainete sisalduse reguleerimist nimetatakse osmoregulatsiooniks. Neerudesse sisenev veri peab olema kõrge rõhu all, muidu ei saaks neerud seda filtreerida. Inimese neerud talitlevad ultrafiltratsiooni põhimõttel. Mida rohkem on veres antidiureetilist hormooni, seda rohkem vett imetakse neerudes esmasuriinist tagasi. Kui organismis on liiga vett, muutub veri lahjemaks. Termoregulatsioon Meil on lühike soojust isoleeriv rasvakiht ja väga hõre karvkate. Meie nahk suudab toota melaniini tumedat pigmenti, mis kaitseb kahjuliku ultraviolettkiirguse eest. Inimesed on endotermsed püsisoojased loomad. Me suudame hoida
Nad soodustavad või takistavad hüpofüüsi hormoonide teket. Steroidsed hormoonid: Valgulised hormoonid: Türosiini derivaadid: HÜPOFÜÜS 1. Hüpofüüs kontrollib teisi näärmeid. ·. Koosneb: ·. a) eessagar ·. b ) kesksagar ja hüpotaalamus. ·. c) tagasagar hüpofüüs ·. Hüpofüüsi tagasagar toodab: §. antidiureetilist hormooni (vee regulatsioon) §. oksütotsiini kutsub esile silelihaste (eriti emaka) kontraktsioone . ·. Kehaline koormus, valu, stress, nikotiin, morfiin soodusatavad hormooni ertumist, seega uriini vähem. Alkohol inhibeerib hormooni eritust, uriini rohkem! home.scarlet.be/~janson01/imgs/hersenen.JPG HÜPOFÜÜS e AJURIPATS · Hüpofüüsi eessagara hormoonid reguleerivad teiste
Kehavedelike lahustsunud ainete sisalduse regulatsiooni nimetatakse osmoregulatsiooniks. Vee tasakaalu hoiame negatiivse tagasiside abil. Ajus, hüpotalamuses, asuvad osmoretseptorrakud, mis on tundlikud vere osmootse kontsentratsiooni suhtes. Kui vere osmootne konsentratsioon tõuseb, siis on see siganaaliks, et veekadu on suurem kui vee saamine. Hüpotalamus reguleerib sellele kahel viisil: stimuleerib ajus asuvat janukeskust; stimuleerib ajus asuvat käbikeha sünteesima antidiureetilist hormooni. Mida rohkem on veres antidiureetilist hormooni, seda rohkem vett imatakse neerudes esmasuriinist tagasi. Kui veri on liiga lahja, siis hüpotalamus vähendab antidiureetiluse hormooni eritumist verre. Termoregulatsioon Inimesed on endotermsed püsisoojased loomad. Me suudame hoida kehatemperatuuri püsivane eolenemata väliskeskkonnast. Normaalne kehatemperatuur on 37ºC +/-1ºC. Soojust toodetakse inimese organismis toimuvate ainevahetusereaktsioonide tagajärjel
Vee allikad: · Toit ja jook 2100 cm³ (ööpäevas) · Metaboolne vesi (lagnemisreaktsioonid rakkudes) 200 cm³ Veekadu: · Naha kaudu 350 cm³ · Higistamise 100 cm³ · Hingamisel 350 cm³ · Uriiniga 1400 cm³ · Väljaheidetega 100 cm³ Regulatsioon: keskus hüpotaalamuses · Vett liiga vähe eritub antidiureetilist hormooni ja neerud imavad rohkem vett tagasi, uriini hulk väheneb · Vett liiga palju vähendatakse antidiureetilise hormooni sünteesi ja neerud imavad vähem vett tagasi, uriini hulk suureneb · Reguleerib ka janukeskuse tööd 7. Termoregulatsioon Endotermsed püsisoojased Reguleerib hüpotaalamus mõõdab vere temperatuuri · Temperatuur tõuseb higistamine
19. Mälu kujunemine. Vastus: vaata vihikust 20. Hüpotalamuse osa sisenõrenäärmete regulatsioonis? Vastus: On koos ajuripatsiga osa vaheajust. Nad juhivad koos sisenõrenäärmete talitlust. 21. Sisenõrenäärmed ja vastavad hormoonid ning nende toime organismile. Vastus: Ajuripats Kasvuhormoon - mõjutab kasvu Endorfiine - õnnetunne, suurendab valutaluvusvõimet, vallandub sportlike pingutuste ajal ADH - antidiureetilist hormooni Oksüdotsiini - aitab ujedusest vabaneda (osaleb sünnituses ja piimaerituses) Kilpnääre Türoksiin - reguleerib ainevahetust ja kehatemperatuuri Pankreas e. kõhunääre Insuliin - muudab glükoosi glükogeeniks, muudab lihasraku membraanid glükoosile läbilaskvaks Neerupealised Adrenaliin ja noradrenaliin - aitavad organismil pingutuseks valmistuda Munasarjad Östrogeen ja progesteroon - reguleerivad menstruaaltsüklit Munandid Testosteroon - teisesed sootunnused Platsenta
teel (osmoos vee liikumine madalamalt rõhult kõrgemale rõhule). Henle lingus imendub tagasi veel umbes 20% esmasest uriinist. Ülejäänud 15% veest imendub tagasi valikuliselt distaalsetes väänilistes torukestes ja kogumistorukestes. Järele jääb 20 % e umbes 20-25 liitrit. Tagasiimendumine sõltub osmoosest rõhust, vastavalt osmoosele rõhule produtseeritakse hüpotaalamuse ja hüpofüüsi tagasagara poolt antidiureetilist hormooni (ADH). Kui osmootne rõhk on kõrgem, tekib ADH'd rohkem ja intensiivsus kogumistorukestes on suurem. Lõplikku uriini tekib siis vähem. ADH on lõpliku uriini tekkimise regulaator, tema tase(ADH) sõltub omakorda osmoosest rõhust. Sellest 20 liitrist võib tagasi imenduda 18 liitrit, siis lõplikku uriini tekibki ainult 2 liitrit. Magediabeet mageda diabeedi tekkepõhjuseks on puudulik ADH produktsioon. Hüpotaalamus ei produtseeri teda piisavalt
distaalsetes neerutorukestes, vähendades seeläbi diureesi ning säilitades (suurendades) vererõhku. Tõsi küll, vererõhku suurendav efekt ilmneb kõnealusel hormoonil vaid tema äärmuslikult kõrge kontsentratsiooni korral inimese veres. Sellisel juhul soodustab ADH vererõhu tõusu mitte üksnes vee peetuse tulemusena organismis, vaid ka tema toimel tekkiva arterite konstriktsiooni tagajärjel. Mainitud efekti tõttu on antidiureetilist hormooni sageli nimetatud ka vasopressiiniks. Füsioloogilistes tingimustes on ADH peamine roll siiski kahtluseta vee ainevahetuse ja organismi sisekeskkonna osmootse tasakaalu reguleerimine, mitte vererõhu kontrollimine. Oksütotsiinil on olulised funktsioonid naise organismis. Oksütotsiin soodustab tupe ja emakalihaste kontraktsioone seksuaalvahekorra ajal ja sünnitusel. Samuti soodustab oksütotsiin oluliselt piima väljutamist rinnanäärmest lapse imetamisel, mis on viimasele
ained kui ka ebavajalikud). Lõplikus uriinis on vaid natuke vett, jääkained, uurea. 20. Organismi veetasakaalu hoitakse negatiivse tagasiside abil. Ajus, hüpotalamuses, asuvad spetsiaalsed retseptorrakud, mis on tundlikud vere osmootse kontsentratsiooni suhtes (kui see on suur, siis on veekadu suurem vee saamisest). Hüpotalamus stimuleerib ajus asuvat janukeskust ja paneb käbikeha sünteesima antidiureetilist hormooni (loe hormoonide punkti alt). 21. Loomadest higistavad vaid imetajad (va kiskjad, sõralised ja närilised). 22. Termoregulatsioon inimesel toimub hüpotalamuse kaudu, mis toimib termostaadina (mõõdab vere temperatuuri). Kui inimesel on palav nahaalused kapillaarid laienevad, higieritus suureneb. Kui inimesel on külm nahaalused kapillaarid ahenevad, higieritus lakkab, kehakarvad tõusevad püsti, toimub värisemine. 23. Pruun rasvkude
nende ainete sisaldus kehas püsiks vajalikul tasemel. · Keha veetasakaalu hoidmine toimub negatiivse tagasiside abil. Ajus, hüpotalamuses, asuvad osmoretseptorid, mis on tundlikud vere osmootse konsentratsiooni suhtes. Kui vere osmootne konsentratsioon tõuseb, siis on see signaaliks, et veekadu on suurem kui vee saamine. Hüpotalamus reageerib sellele kahel viisil. Stimuleerib ajus asuvat janu keskust ja ka käbikeha sünteesima antidiureetilist hormooni. Inimesel tekib janu ja samaaegselt neerudes imatakse esmasuriinist rohkem vett tagasi. Termoregulatsioon toimub soojuskadude vähendamise või suurendamise abil. · Temperatuuri tõustes inimene hakkab higistama ja nahas olevad veresooned laienevad. Nii antakse rohkem kehasoojust ära. · Temperatuuri langedes tekivad külmavärinad, kananahk ja nahas olevad veresooned ahenevad. Nii hoitakse kehasoojust kokku. Kõrgem närvitalitlus
Ultrafiltratsioon: *Primaarne e. esmasuriin tekib, kui verest filtreeruvad ained nefronitesse *Lõplik uriin tekib pärast vajalike ainete reabsorbtsioonil *Vee allikad: Toit ja jook -2100 cm³ (ööpäevas); Metaboolne vesi (lagnemisreaktsioonid rakkudes) -200 cm³ *Veekadu: Naha kaudu 350 cm³; Higistamise 100 cm³; Hingamisel 350 cm³; Uriiniga 1400 cm³; Väljaheidetega 100 cm³ *Regulatsioon: keskus hüpotaalamuses Vett liiga vähe eritub antidiureetilist hormooni ja neerud imavad rohkem vett tagasi, uriini hulk väheneb Vett liiga palju vähendatakse antidiureetilise hormooni sünteesi ja neerud imavad vähem vett tagasi, uriini hulk suureneb Reguleerib ka janukeskuse tööd 6. Termoregulatsioon (Endotermsed püsisoojased) *Reguleerib hüpotaalamus mõõdab vere temperatuuri · Temperatuur tõuseb higistamine ja veresoonte laienemine nahas
torukestes. Umbes 2/3 (160-180-st ehk 150 liitrit) Na ja veest imendub väänilistest torukestest tagasi, Na ees, vesi järel. Henle lingus imendub veel 15% Na ja esmasuriinist tagasi (= ligikaudu 20 liitrit veel). Lõplik uriini kogus otsustatakse tagasiimendumise intensiivsuse kaudu kogumistorukestesse. Tagasiimendumist kogumistorukestes reguleerib antidiureetiline hormoon (diurees – uriini teke; anti – vastand: järelikult uriini teket vähendav hormoon). Kui antidiureetilist hormooni (ADH-d) tekib rohkem, siis lõplikku uriini tekib vähem. Vastupidisel juhul tekib lõplikku uriini rohkem. ADH-d tekib rohkem siis, kui osmootne rõhk organismis on tõusnud. Osmootse rõhu tõus omakorda võib olla tingitud soolase ja magusa söömisest; suurest vedelikukaotusest (tugev higistamine, oksendamine või kõhulahtisus). ADH-d tekib rohkem, esmasuriini imendub rohkem tagasi ja lõpliku uriini kogus väheneb. Lõpliku uriini hulk
Uriini teke: Verre filtreeruvad tagasi kõik organismile vajalikud ained, kahjulikud ained jäävad koos veega neerutorukestesse ja väljuvad uriiniga. Inimese veesisalduse regulatsioon Neerude tööd regullerib hüpotaalamus. Hüpotaalamusel asuvad osmoretseptorid, mis on tundlikud vere keemilise koostise suhtes. Kui organismis on vett liiga vähe, reageerib hüpotaalamus sellele kahel viisil: 1)Stimuleerib ajus olevat janukeskust. 2)Asub ajus olevat käbikeha sünteesima antidiureetilist hormooni (ADH). (antidiureetiline- ei lase uriinil erituda) Kui organismis on vett liiga palju: 1)Hüpotaalamuse retseptorid reageerivad sellele muutusele ning vähendavad antidiureetilise hormooni eritumist verre. Inimese kehatemperatuur ja termoregulatsioon Inimene kuulub püsisoojaste hulka. Oleme kohastunud elama soojas kliimas: · Väike rasvakiht · Karvkatte puudumine · Higinäärmed kogu keha nahas
produtseeritud kogus sõltub reguleeritavate protsesside kulgemise aktiivsusest 8. SOMATROOPSET e. kasvuhormooni toodavad eessagara epiteelrakud. ÜL: stimuleerib inimese kasvu (gigantism, kääbuskasv, akromengaalia ); intensiivistab valkude ja nukleiinhapete sünteesi; intensiivistab rasvhapete vabanemist rasvkoest; kehalisel töö produktsioon suureneb - soodustab üleminekut süsivesüsivesikute kasutamiselt rasvade kasutamisele 9. ANTIDIUREETILIST HORMOONI toodab tagasagar e. neurohüpofüüs. ÜL: reguleerib vere mahtu ja osmootset rõhku soodustades vee tagasiimendumist neerudes, vähendades diureesi; tõstab vererõhku. 10. NEERUPEALISED JAGUNEVAD: a) säsi b)koor 11. NEERUPEALISE SÄSI HORMOONI, ADRENALIINI NIMETATAKSE alarmi hormooniks ÜL: lõhustab maksas glükogeeni; suurendab süd. löögisagedust; parandab erutusjuhtivust ja erutuvust; seedekulgla toonus langeb; motoorika suureneb. 12
õhuga. Kehavedelikes lahustunud ainete sisalduse reguleerimist nimetatakse osmo- regulatsiooniks. Neerud reguleerivad soolade ja vee hulka veres hüpotalamuse kontrolli allultrafiltratsiooni põhimõttel. Hüpotalamuse osmoretseptorrakkude poolt sünteesitud antidiureetilise hormooni hulgast veres sõltub, kui palju vett esmasuriinist tagasi imendub ja kui palju vett organismist eemaldatakse. Mida rohkem on veres antidiureetilist hormooni, seda rohkem vett imatakse neerudes esmasuriinist tagasi. Ka vere mahtu reguleeritakse antidiureetilise hormooni vahendusel. Kui verekatuse tõttu vererõhk langeb, tekib signaal arterite rõhuretseptorites, mis omakorda edastavad selle hüpotalamusele. Algab antidiureetilise hormooni süntees veekao vähendamiseks ja vere hulga säilitamiseks. Erituselundid ei suuda väljutada kõiki organismi sattuvaid keemilisi ühendeid. Eriti käib
Loomade keharakkudes säilitavad osmootse rõhu (rõhk mis peab mõjuma suurema kontsentratsiooniga lahusele, et osmoos katkeks) erituselundid. Ajus, hüpotaalamuses, asuvad osmoretseptorrakud, mis on tundlikud vere osmootse kontsentratsiooni suhtes. Kui vere osmoodne kontsentratsioon tõuseb, siis on see signaaliks, et veekadu on suurem kui vee saamine. Hüpotaalamus reageerib sellele kahel viisil: - stimuleerib ajus asuvat janukeskust - stimuleerib ajus asuvat käbikeha sünteesima antidiureetilist hormooni Mida rohkem on veres antidiureetilist hormooni, seda enam imatakse vett esmasuriinist tagasi. Kui organismis on vett liiga palju, muutub veri lahjemaks. Hüpotaalamuse retseptorid tunnevad selle ära ja vähendavad antidiureetilise hormooni eritumist verre. Seega imatakse ka vähem vett organismi tagasi. Selle tagajärjel uriini hulk suureneb ja on lahjem. Termoregulatsioon Inimene on püsisoojane organism.
ained. · Inimese erituselundkonna moodustavad neerud, kusejuhad, kusepõis ja kusiti. · Lisaks erituselundkonnale osalevad ainete eritamises ka kopsud (põhiliselt CO2 eritamine) ja nahk (higistamine). · Neerud on kuseloomeelundid. · Neerude tööd reguleerib hüpotaalamus. · Kui vere soolsus tõuseb, stimuleerib janukeskust ning käbikeha, kus toodetakse antidiureetilist hormooni ja esmasuriinist imendub rohkem vett tagasi verre. · Ühes neerus 1 000 000 nefronit. · Vere filtreerimine, veesisalduse kontroll. · NÄRVISÜSTEEM KOOS MEELEELUNDITEGA · Vahendab informatsiooni väliskeskkonnast, töötleb ja salvestab saadud informatsiooni, seob ja kooskõlastab kõigi teiste elundkondade tööd ning reguleerib organismi talitlust vastavalt elukeskkonnas toimuvatele muutustele.
pikenevad. Ainevahetuslik hormoon stimuleerib valgu sünteesi. Aga see stimuleerib ka lihasvalgu sünteesi. Kasvuhormooni kasutatakse ka dopinguainena. Kasvuhormooni otsene toime on seotud rasvade ja süsivesikute ainevahetusega. See simuleerib rasvkoe rakkude ammutamist ja võimaldab paremini energiat kätte saada. Neuro hüpofüüs ja selle hormoonid · neuro hüpofüüsi: hüpotaalamuse neurosekretoorsed tuumad (paraventikulaarne ja praoptikum) produtseeriva antidiureetilist hormooni ADH ja oksüdosiini. Mõlemad hormoonid transporditakse mööda aksonit tagasagarasse ja vabanevad vastava stiimuli korral. ADH e vasopressiin: ADH teket ja vallandumist stimuleerib: · osmootse rõhu tõus - võib olla põhjustatud rohke magusa söögi ja joogi tarbimisest. Osmootne rõhk võib tõusta ka suurel vee kaotusel: higistamine, oksendamine või kõhulahtisese korral.
sünteesi). See toime on enam avaldanud just kasvueas. Kasvuhormooni otsene toime on seotud rasvade ja süsivesikute ainevahetusega. Nimelt stimuleerib rasvkoe rakkude lammutamist e lipolüüsi ja võimaldab rasvkoe rakkudest paremini energiat kätte saada. Samuti stimuleerib glükogeneesist glükoosi teket. Neurohüpofüüs ja selle hormoonid Neurohüpofüüsi moodustavad tagasagar ja hüpotalamuse neurosekretoorsed tuumad: 1)Paraventrikulaarne 2)supraoptiline Nemad produtseerivad antidiureetilist hormooni (ADH) ja oksüdotsiini. Nende kahe hormooni süntees toimub hüpotalamuse tuumas. Mõlemad transporditakse piki aksonit tagasagarasse. Sealt vabanevad nad verre vastava stiimuli korral. Nad võivad jääda esialgu tagasagarasse aksoni lõppossa graanulite kujul pidama (ehk kohe ei väljutata, kui tuleb stiimul, paisatakse verre, aga võib ka kohe paisata verre). ADH e vasopressiin teket ja vallandumist stimuleerib A) osmoose rõhu tõus see võib olla põhjustatud soolase(annab nt
1) Bikarbonaatne – piimhappe prootoni sidumine ja kehast välja viskamine 2) Aminohapped – võib siduda aluseid või happeid Vesinikside -Nõrk side. Hoiab valgusideme stabiilsena nii et geneetiline kood ei läheks kaduma. Veebilanss - veetasakaalu hoidmine toimub negatiivse tagasiside abil Vere osmootne kontsentratsioon tõuseb -> signaal vee kaotamisest on vee saamisest suurem -> hüpotalamus 1) stimuleerib ajus asuvat janukeskust või 2)stimuleerib ajus asuvat käbikeha sünteesima antidiureetilist hormooni -> mida rohkem hormooni, seda rohkem imatakse neerudest esmauriini tagasi -> vett palju, muutub veri lahjemaks -> hormooni eritumine verre väheneb -> vähem hormooni -> vähem vett imatakse neerudest organismi tagasi -> uriini hulk suurem ja lahjem. (Mida tumedam uriin, seda vähem organismis vett) SÜSIVESIKUD (sahhariidid) Orgaaniline aine. Süsivesikud reguleerivad isu ja toitumiskäitumist veresuhkru kaudu. Toit sisaldab 50-60% süsivesikuid, 30% rasvu ja 10% valke
Sinna ei tule juhtteid hüpotalamusest, regulatsioon toimub vere kaudu.Hüpotalamuses paiknevad neuronite jätked eritavad verre hormoone, liberiine ja statiine. Mitmeid eessagara hormoone nimetatakse tropiinideks, mis edendavad teiste organite tööd ja kasvu(somatotropiin, kortikotropiin, follitropiin) Hüpofüüsi tagasagar koosneb hüpotalamuse paiknevate neuronite jätketest, mis sekreteerivad vereringesse oksütotsiini jaa antidiureetilist hormooni. 38. Hüpofüüsi eessagara hormoonide sekretsiooni regulatsioon? Hüpotalamus vabastab vereringesse prolaktoliberiini, mis muutub hüpofüüsi hormooniks prolaktiin. Tema mittendokriinne märklaud on rind. Samuti vabastab hüpotalamus vereringesse türeoliberiini, mis muutub hüpofüüsi hormooniks türeotropiin. Tema endokriinseteks märklaudadeks on kilpnääre ja kilpnäärme hormoonid. Mitteendokriinseteks märklaudadeks on mitmed koed. 39
· Kortikotropiin (adrenokortikotroopne hormoon) kortikoliberiin · Türeotropiin (türeoidnääret stimuleeriv hormoon) türeoliberiin · Follitropiin (folliikuleid stimuleeriv hormoon) gonadoliberiin · Lisaks prolaktiin prolaktoliberiin, prolaktostatiin e. dopamiin Hüpofüüsi tagasagar (neurohüpofüüs) koosneb hüpotalamusel paiknevate neuronite jätketest, mis sekreteerivad veringesse: oksütotsiini ja antidiureetilist hormooni e. vasopressiini. Neerupealiste hormoonid. Neerupealiste koore hormoonid: · Glükokortikoidid suurendab glükoneogeneesi maksas ja valkude lõhustamist peamiselt skeletilihastes. Organismi stressi taluvus sõltub oluliselt glükokortikoididest. · Mineralokortikoidid vähendab Na+ ja vee eritumine neerudest. Neerupealiste säsi hormoonid (katehhoolamiinid) · Adrenaliin · Noradrenaliin · (dopamiin)
· Kortikotropiin (adrenokortikotroopne hormoon) kortikoliberiin · Türeotropiin (türeoidnääret stimuleeriv hormoon) türeoliberiin · Follitropiin (folliikuleid stimuleeriv hormoon) gonadoliberiin · Lisaks prolaktiin prolaktoliberiin, prolaktostatiin e. dopamiin Hüpofüüsi tagasagar (neurohüpofüüs) koosneb hüpotalamusel paiknevate neuronite jätketest, mis sekreteerivad veringesse: oksütotsiini ja antidiureetilist hormooni e. vasopressiini. Neerupealiste hormoonid. Neerupealiste koore hormoonid: · Glükokortikoidid suurendab glükoneogeneesi maksas ja valkude lõhustamist peamiselt skeletilihastes. Organismi stressi taluvus sõltub oluliselt glükokortikoididest. · Mineralokortikoidid vähendab Na+ ja vee eritumine neerudest. Neerupealiste säsi hormoonid (katehhoolamiinid) · Adrenaliin · Noradrenaliin · (dopamiin)
See toime on enam avaldanud just kasvueas. Kasvuhormooni otsene toime on seotud rasvade ja süsivesikute ainevahetusega. Nimelt stimuleerib rasvkoe rakkude lammutamist e lipolüüsi ja võimaldab rasvkoe rakkudest paremini energiat kätte saada. Samuti stimuleerib glükogeneesist glükoosi teket. Neurohüpofüüs ja selle hormoonid Neurohüpofüüsi moodustavad tagasagar ja hüpotalamuse neurosekretoorsed tuumad: 1)Paraventrikulaarne 2)supraoptiline Nemad produtseerivad antidiureetilist hormooni (ADH) ja oksüdotsiini. Nende kahe hormooni süntees toimub hüpotalamuse tuumas. Mõlemad transporditakse piki aksonit tagasagarasse. Sealt vabanevad nad verre vastava stiimuli korral. Nad võivad jääda esialgu tagasagarasse aksoni lõppossa graanulite kujul pidama (ehk kohe ei väljutata, kui tuleb stiimul, paisatakse verre, aga võib ka kohe paisata verre). ADH e vasopressiin teket ja vallandumist stimuleerib A) osmoose rõhu tõus see võib olla põhjustatud soolase(annab nt
2) Vahesagar e. pars intermedia INTERMEDIIN – reguleerib naha pigmendisisaldust. Suvel aktiivsem kui talvel. Oleneb UV kiirguse mõjust organismisle. 3)Tagasagar e. neurohüpofüüs ANTIDIUREETILINE HORMOON - reguleerib vere mahtu ja osmootset rõhku soodustades vee tagasiimendumist neerudes, vähendades diureesi. Tõstab vererõhku. Aktiviseerub kehalisel tööl. 2. Somatotroopset e. ......kasvuhormooni... toodab ...eessagar......, selle ülesanded: vt. ülalt. 3. Antidiureetilist hormooni toodab.......tagasagar........., tema ülesanded: vt. ülalt --- EPIFÜÜS e. ülemine ajuripats e. käbinääre paikneb keskaju nelikküngastiku peal ja funktsioneerib eriti aktiivselt esimese 7 - 8 eluaasta vältel. Pidurdab hüpofüüsi gonadotroopset funktsiooni ja väldib enneaegset sugulist küpsemist. Hormoonid: • MELATONIIN - kujundab organismi bioloogilist kella (ärkamine-uinumine) • ANDROGALOON – sugunäärmete funktsiooni pidurdamine
(osmoos vee liikumine madalamalt rõhult kõrgemale rõhule). Henle lingus imendub tagasi veel umbes 20% esmasest uriinist. Ülejäänud 15% veest imendub tagasi valikuliselt distaalsetes väänilistes torukestes ja kogumistorukestes. Järele jääb 20 % e umbes 20-25 liitrit. Tagasiimendumine sõltub osmoosest rõhust, vastavalt osmoosele rõhule produtseeritakse hüpotaalamuse ja hüpofüüsi tagasagara poolt antidiureetilist hormooni (ADH). Kui osmootne rõhk on kõrgem, tekib ADH'd rohkem ja intensiivsus kogumistorukestes on suurem. Lõplikku uriini tekib siis vähem. ADH on lõpliku uriini tekkimise regulaator, tema tase(ADH) sõltub omakorda osmoosest rõhust. Sellest 20 liitrist võib tagasi imenduda 18 liitrit, siis lõplikku uriini tekibki ainult 2 liitrit. Magediabeet mageda diabeedi tekkepõhjuseks on puudulik ADH produktsioon. Hüpotaalamus ei produtseeri teda piisavalt
annaabi.ee 
