Pärast abielurikkumist on Anna määratud pagendusele kõrgseltskonnast ning hiljem enesetapule. Ta on pühendunud perele ja lastele, eriti Serjozale. Viimane on ainuke põhjus, miks Anna keeldub Karenini lahutuspakkumisest, kuigi see annaks talle vabaduse. Anna elu põhitõdemus seisneb selles, et armastus on tugevam kõigest, isegi kohustustest ning ta on sellele põhimõttele pühendunud. Ta põlgab ära Karenini pakkumise, kes ootab, et nad säilitaks väliselt perekondliku ilme. Aleksei Karenin on vähese isikupäraga riigiametnik. Karenin säilutab oma maski, mis laseb tal näida haritud ja ratsionaalse mehena. Ta hoiab end kursis kaasaegse luulega, loeb raamatuid ajaloost ning esitleb end avalikult seltskondlikel koosviibimistel. Ta on viisakas kõigi suhtes. Algul paistab Karenin vaga tegelase ning andestava abikaasana, kes on vaevatud oma naise kireotsingutest. Hiljem näib ta pigem mehena, kes on kaotanud oma iseloomuomadused tänu äärmisele pühendumisele karjääri vallas
"Anna Karenina" on vene kirjaniku Lev Tolstoi romaan, mis esmakordselt avaldati aastail 18751877 järjejutuna ajakirjas " ", kuid ajakirja toimetaja Mihhail Katkovi tülide tõttu Tolstoiga, ei avaldatud romaani täies mahus. Aastal 1878 töötas Tolstoi "Anna Karenina" põhjalikult ümber ning samal aastal ilmus see ka raamatu kujul.Teost peetakse üheks realismi tippsaavutuseks, Tolstoi nimetas seda raamatut oma esimeseks "tõeliseks" romaaniks. Raamatu peategelase Anna Karenina prototüübiks oli osaliselt Aleksandr Puskini vanem tütar Marija Hartung (18321919). Tolstoi oli Marijaga kohtunud lõunalauas ka isiklikult.Enamik vene kriitikuid peab raamatut kõrgkihi elu ja armusuhete lahkamiseks. Fjodor Dostojevski nimetab oma "Kirjaniku päevikus" teost aga tõeliseks kunstiteoseks.Ajakirja Time 2007. aasta jaanuarinumber nimetab "Anna Kareninat" kõigi aegade suurimaks raamatuks."Anna Karenina" põhjal on tehtud hulgaliselt filme. Ühed kuulsaimad on 1927. ja 1935
Ta otsustas Vronskiga kohtuda rongijaamas ning sõidab meeltesegaduses kohale. Kohale jõudes ei olnud seal Vronskit ja lootusetusest viskub ta rongi alla ning sureb. Anna elu põhitõdemus seisneb selles, et armastus on tugevam kõigest, isegi kohustustest ning ta on sellele põhimõttele pühendunud. Ta oli ka väga abivalmis, näiteks kui Dolly ja Stiiva abielu oli karlile jooksmas sõitis ta kohe Moskvasse, et nende abielu päästa. Aleksei Karenin on vähese isikupäraga riigiametnik. Ta oli kõigi inimeste vastu väga viisakas. Väga haritud mees. Kui Karenin esmakordselt kuulis oma naise vahekorrast Vronskiga, mõlgutas ta pinnapealselt mõtteid Vronski väljakutsumisest duellile. Kuid see plaan haihtus kiiresti, kui Karenin kujutles püstolitoru, mis on suunatud temale. Ta siiski armastas oma naist Annat, kuid lasi tal minna Vronskiga oma teed. Ta ei
1. Tegevuspaigaks peamiselt Moskva, 19.sajand 2. Tegelased: Anna Karenina nägus, väljapeetud, Aleksei Aleksandrovits Karenini naine ning Vronski armuke Vronski nägus, heasüdamlik, aus, rahulik, armastas Annat esimesest silmapilgust kuni lõpuni välja Levin armastas väga tugevalt Kittyt, lõpuks nad abielluvad ning saavad lapse; ta armastas linnaelust enam maaelu- Kitty leidis, et maal olles, oli Levin ka alati rahulikum 3. Teose käivitav sündmustik: ESIMENE RAAMAT *Raamatu alguses on Darja Aleksandrovna Oblonskaja (Dolly) saanud
varaga. Rastignac viib Delphine`i ballile ja on väga nördinud sellest, et Goriot´ tütardele isa haigus sugugi korda ei lähe. Isa Goriot sureb, nägemata enne surma kumbagi oma tütardest. Veel hetk enne surma saab ta aru, et ta tütred tegelikult ei hooligi temast ja neab neid sonides koledasti. Lõpuks andestab neile siiski. Eugene ja Biancon matavad isa Goriot´i oma rahade eest, sest tema tütarde abikaasad ei ole nõus seda matust kinni maksma. Eugene laseb hauakivile kirjutada kirja: " Siin puhkab härra Goriot, krahvinna de Restaud´ja paruniproua de Nucingeni isa, maetud kahe üliõpilase kulul". PILET NR.4 1.EDUARD VILDE ,,MÄEKÜLA PIIMAMEES" ,,Mäeküla piimameest" peetakse Vilde tugevamaks teoseks. Romaanile on omane realistlik kujutluslaad ja sügav psühholoogiline vaatlus. Romaani võib nimetada psühhioloogiliseks romaaniks. Põhisisu on ühe perekonna lagunemine mõisniku süü läbi. Raamat algab sellega,
et nad on minetanud ilutunde. Kirjanik oli veendunud, et ,,kunstnik on ilusate asjade looja,,. Oma esteetikas ei saanud ta siiski täielikult välistada üldlevinud seisukohta, et kunst peab ka midagi õpetama, samuti polnud võimalik mööda minna arutlustest kunsti kasulikkuse üle. ,,Õnnelik Prints ja teisi muinasjutte,, (1888 ). (Linna kohal on kullast ja kivikestest silmadega prints, kes on küll ilus aga on kurb kuna ta näeb inimeste julmust ja vaesust. Nii ta laseb linnul tükkhaaval oma väärtuslikud osad viia vaestele kuni tai se on lõpuks kole. Seepeale kõrvaldatakse tema kuju, et see asendada linnapea kujuga. Prints viiakse prügimäele ja tema seatinast süda tahetakse üles sulatada, aga see ei sula, sest see on nii palju inimeste kannatusi näinud.) Autori vaatepunkt ilmneb erinevate seisukohtade kokkupõrkes. See puudutab ja Wild'I estetismi peaküsimust: milline on kunsti ja tegelikkuse vahekord? Otseselt püstitas ta
Erich Maria Remarque "Triumfikaar" Peategelaseks on saksa emigrant Ravic, endine haigla peaarst ja geniaalne kirurg. Ta elab illegaalselt Pariisis ja opereerib salaja prantsuse doktorite Veberi ja Durant' eest, et elatist teenida. Ta elul pole viga midagi, võrreldes sellega mida paljud teised pagulased läbi peavad elama. Ometi on tal pidevalt igav, ta ~40aastane elu tundub olevat end ammendanud ja mees ei igatsegi midagi ergemat. Valitseb üldine minnalaskmismeeleolu, ta laseb end rutiinist kanda. Ühel õhtul satub ta tänaval kokku surnud silmadega naisega. Too on nagu kuju, hirmunud ja külm - Ravic võtab ta kaasa, veidi vastutahtsi, kahetsedes, et naisele tähelepanu pööras. Too aga haarab kinni esimesest veidi lahkemast näost. Ravici juures nad magavad koos, ja see tundub samuti nagu kõik muu veidi igapäevane, loomulik ja tavaline. Joan Madou, pärit itaaliast, elanud koos mingi mehega, kes vahetult enne surnud oli, on see poolsurnud naisenatuke
keda ta siiski väitis armastavat ja minu meelest ka armastas. 6) Aleksei ja Liidia Ivanova Pärast suhete purunemist Annaga, hakkab Liidia üha enam Alekseid külastama ning lõpuks kolib tema juurde on temasse armunud. Aleksei oli tuim mees, kellele oli väga tähtis positsioon, poeg, üleliigne perekond pole tunnete tasandil tähtis, abielu on mõistuse abielu. Samas on Karenin elav inimene, mõnel hetkel võimeline tõeliselt kannatama ja armastama, kuid elureeglid suruvad tema headusepuhangu maha . Karenin peidab oma kannatused suurilma moraali kirjutatud ja kirjutamata seaduste varju ning inimene kannatab taas. Põhiprobleemid: - Kas armastuse pärast tasub perekonda hüljata? - Mis on armastus? - Kas ühiskond või mina? - Kas põgenemine on vastus?
Kaili Miil SISSEJUHATUS VENE KIRJANDUSLUKKU II Lea Pild 1. september 2009 Realismi tekkimine vene kirjanduses Kaks kirjanduslikku suunda: romantism ja realism. 1840ndatel aastatel kujuneb realism kirjandusliku suunana. Realismi on defineerida kõige raskem (võrreldes romantismi, akmeismi, futurismi jms). Kõigil teistel on väga täpsed kirjanduslikud määratlused. Nad kirjutasid manifeste, kuhu pandi kirja mingi suuna määratlused. Vene realismis ei ole manifesti olemas. Realism tekib vastureageeringuna romantismile. Romantistid Puskin, Lermontov poeetidena ja Gogol proosakirjanikuna. Puskini lõunapoeemid ei ole romantilised? Lermontovi ,,Meie aja kangelane" ei ole ka romantiline, vaid realismi tunnusmärkidega teos. Romantiline on ,,Deemon". ,,Deemon" Deemon oli ingel, keda Jumal karistas. Deemon vihkab maailma ja t
11. klassi kirjanduse eksami küsimused. Aleksandr Puskin ja ,,Jevgeni Onegin" (1799-1837) Ta sündis Moskvas aadliperekonnas, vanaisa oli abessiinlane. Esimesed kirjutised valmisid Tsarskoje Selo lütseumis ning tolleaegne looming oli kirev ja tsitaadirohke. Tihti käsitleb Napoleoni elu. Pagendusaastatel viljeles ta eleegilist lürismi. Mihalovskojes muutus tema looming uuesti ning hakkas kirjutama ajaloolisi teoseid. Suri 38 aastasel läbi duelli. ,,Jevgeni Onegin" värssromaan. Peategelane on seltskonnaelust tüdinenud Jevgeni Onegin, kes kolid Leningradist eemale mõisa. Seal ta kohtab Lenskit, kellega saab headeks sõpradeks. Lenski armastus Olga, kellel on õde Tatjana, kes omakorda armub Jevgenisse. Onegin lükkab armastusavalduse tagasi. Tatjana nimepäeva peol tantsib Jevgeni Olgaga ja armukade Lenski kutsub J duellilie: Lenski sureb. Jevgeni läheb tagasi linna j
ta aga rindele naasma. Rindel olemine osutub eriti vaevaliseks. Graeber teab, et Saksamaa on sõda kaotamas. Ometi pidi ta tagasi sõtta minema, tapma mitte millegi eest. Hetkegi ei saa ta Elisabethile mõtlemata olla. Temas kerkib esile kaastunne vangide suhtes, segadus ja meelehärm. Olukord muutub rindel pingeliseks, venelased tungivad peale ning sakslased peavad taanduma. Ernst saab käsu partisanid hukata. Seda ta aga ei suuda. Selle asemel tapab ta oma sõbra ning laseb venelased vabadusse. ,,Tänuks" aga, saab Graeber ühelt vabaks lastud venelaselt surmava kuuli. Ta sureb. 3 Ernst Graeber koolipingist sõtta sattunud noor, kes ei suuda kuidagi vastust leida elu mõttele. Ta on tüdinud sõjast, surmast ja tapmisest. Ta tunneb end süüdi ent samas mitte. Leidnud kodutänava varemeis, hakkab ta esmalt paaniliselt oma vanemaid otsima. Õige pea aga ei näe ta sellel tegevusel enam mõtet
PILET NR1 - ILUKIRJANDUSE OLEMUS JA TÄHTSUS, SEOS TEISTE KUNSTILIIKIDEGA (SELLE JAOTUS) Teaduskirjandus Publitsistika Tarbetekstid Graafilised Elektroonilised väitkirjand (ajakirjandus) eeskirjad tekstid tekstid artikkel uudis päevik kaardid telekas essee kuulutus juhised gloobus internet uurimustöö reklaam spikker skeemid arvuti referaat artikkel reklaam plakatid telefon koomiks kuulutused e. grafiti reportaaz fisid tatoveering kiri kujundatud tekstid Ilukirjandus ehk belletristika (kirjandus kui kunst) I Eepika ehk proosa 1)Rahvaluule muinasjutud - " 3põrsakest" muistendid ehk müüdid - Suur Tõll naljandid - "Peremees ja sulane" Leida Tiagme anekdoot mõistatused vanasõnad( lühike, terviklik, hinnanguline ja
Näidend seab iroonilisse valgusesse kirjandusliku auhindamise ühiskondliku tellimise järgi, tõusikliku linnakodanluse kultuurituse ja ärimaailma iseteadlikkuse. Komöödiat iseloomustavad tegevustiku hoogne kulg ja värvikad karakterid. Süzeearenduses on oluline koht Matildel, kes tahab näha oma meest Sandrit kuulsa kirjanikuna, sest see on moes. Teose peategelaseks on aga Piibeleht, kes laseb selleks, et kosida rikka ärimehe Vestmanni nooremat tütart, Matilde õde Laurat, oma teose avaldada Sandri nime all. Näidendi lõpus osutub boheemlane Piibeleht kavalamaks ja targemaks nii Sandrist kui ka vanast Vestmannist. Ta kosib Laura ning võidutseb karjeristide ja ärimeeste üle. Sellisena on see ka Vilde võit äriga seotud kunsti üle. Vilde on viljakamaid eesti kirjanikke. Tema kogutud teosed (19231935) koosnevad 33 köitest.
...............................................................+9 9. Juhan Liivi elu ja looming + 1 luuletus peast.........................................+13 10. Lev Tolstoi elu ja looming....................................................................+14 "Sõda ja rahu" 1863-1869.......................................................................15 "Ülestõusmine" (1889- 1899)..................................................................15 Anna Karenina põhiprobleemistik.........................................................+15 11. Henrik Visnapuu looming + 1 luuletus peast........................................+16 12. Heiti Talviku looming + 1 luuletus peast..............................................+17 13. Anton Tsehhovi elu ja looming.............................................................+17 14. Marie Underi elu ja looming + 1 luuletus peast....................................+19 15. Eepika olemus ja romaan ning selle liigid....
1. Kristjan Jaak Peterson (18011822) 18. sajandi lõpus toimunud Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul oli muutumas kogu Euroopa vaimuilm ja ühiskond. Senine seisuslik ühiskonnakorraldus hakkas murenema, seisuse asemel tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas. Enne Petersoni värsiloomingu avaldamist oli Gustav Suits kirjutanud selle kohta ülistava artikli peal
Kui sul on au õukonda minna,» jätkas isa d'Artagnan, «milleks sulle muuseas annab õiguse kuulumine vanasse aadlisuguvõsasse, siis kanna väärikalt oma aadlikunime, mida sinu esivanemad on juba viissada aastat väärikalt kandnud sinu ja su omaste auks. Omaste all mõtlen ma sugulasi ja sõpru. Ära alistu kellelegi peale kardinali või kuninga. Tänapäeval võib noor aadlik elus edasi jõuda ainult oma julgusega, pea meeles, ainult oma julgusega. Kes hetkekski väriseb, laseb võib-olla enese eest ära näpata sööda, mis saatus talle just sel hetkel ulatab. Sa oled noor, sa pead olema julge kahel põhjusel: esiteks sellepärast, et oled gaskoonlane, ja teiseks sellepärast, et oled minu poeg. Ära karda juhust kasutada ja otsi seiklusi. Ma õpetasin sind mõõka käsitsema: sul on raudne põlveõnnal ja terasest ranne. Võitle igal võimalikul juhul. Võitle s_eda enam, et duellid on keelatud, mistõttu võitlemine nõuab kahekordset julgust
Poos ja ülepakutus kadunud, kohatine sügav pessimism, aga sellest hoolimata ei saa Gailitist realisti. Tööde põhitoon lüüriline, sekka kriitilisust, koomikat ja pisut groteskigi. Näiteks Viimne romantik, peategelaseks vaimugeeniusest kukk, tõeline aristokraatlind Kerill-Kerkerill. Aga ei saa temagi ümberringi laiutava matsikarja ja toore jõu vastu. Ja tema unistuski lendu tõusta kukub haledalt läbi. Õnneks laseb G tal seda pärast surma siiski teha. Neis kogudes ka Piibli-ainelised novellid Laatsarus ja Barrabas. Püromaaninovell Punased hobused. Niminovell Vastu hommikut peegeldab konkreetset aega - 1924.a. detsembriülestõusu mahasurumist. 4 inimest - revolutsionäär Soiden, pops Rabakukk, teenijatüdruk Aane ja poisiohtu Tanil ööl enne surmaotsuse täideviimist. Igaüks analüüsib elatud elu.
Too aga leiab varsti endale mustlasest mehe. Aleko tapab nii rivaali kui ka naise. Viimase isa kihutab ta laagrist minema). 1824 tragöödia "Boriss Godunov" (Tsaar Fjodor surnud, troonile Boriss, kuid too olevat lasknud tappa tsaari vennapoja Dimitri. Rahvast tahab uut tsaari, kes oleks õnnetu, ärapõlatud ja tagakiusatud. Üks Grigori kasutab juhust ja kuulutab end tapetud Dimitriks. Valitakse troonile. Kardab aga Borissi poega Fjodorit ja laseb tolle tappa). 1828 "Poltaava" oli poeetiliselt ja filosoofiliselt tema küpsemaid teoseid, kuid ei leidnud eriti vaimustatud vastuvõttu. Üks tähelepandavaid loomeperioode nii töö intensiivsuse kui ka teoste kunstiküpsuse poolest oli Boldino sügis (1830), mil ta lõpetas "Jevgeni Onegini", kirjutas väikeste tragöödiate draamatsükli, jutustusetsükli "Kadunud Ivan Petrovits Belkini jutustused", poeemi "Majake Kolomnas"
tark, oskab ühiskonda analüüsida, mee lõhn (peab mesilasi). Teemaks Eesti kultuuri jõudmine Euroopasse. Leo pianist. Läks Euroopasse kontserte andma. Naise Lilli ambitsioonid olid suured. Palkas Leo kuulsaks saamiseks laklöörid ja ajakirjanikud. See uudis jõuab peagi Eestisse. Leo saab peagi kuulsaksm kes hakkab ise ka uskuma, et on hea pianist. Vilde taunib väikekodanlust. Läheb suure õhinaga Eestisse kontserti andma. Eeva ütleb, et ma ei tabanud su mängus imet. Kui Lilli kuulis, et kõik ei läinud plaanipäraselt, tunnistab ta kõik üles, mis ta oli Leo kuulsaks saamise jaoks teinud. Leo on masenduses. Tavaliselt minnakse südamega asja sisse ja kui läbi põletakse, teeb see jubedalt haiget. Leo läks lõpus hulluks Lilli = Mathilde Leo = Piibeleht Eeva = Laura Gustav = Vestmann Mõlema teose probleemid on igavesed. 8. F.Dostojevski elu ja looming Sündis Moskvas, isa oli arst. Ema suri kui oli 16 ja isa kui 18 (tugev psühhika mõjutaja). Lapsed
2 prostituudina. Tema n-ö peremeesteks olid venelased Pasa ja Lavrenti, kes tüdrukut mitmel viisil piinasid ning väitsid, et Zara olevat neile võlgu. Ühel hetkel meenutab Zara pilti, mida vanaema talle Vladivastokist kaasa andis: sellel olid vanaema Ingel ning tema õde Liide. Vanaema tahtis, et Zara Liidet külastaks ning räägiks pärast talle sealsest eluolust. Peatselt kuulis Zara, et Lavrenti ja Pasa plaanivad sõita Tallinnasse. Pika moosimise ja palumise peale võtsid mehed Zara reisile kaasa. Lavrentil ja Pasal oli plaanitud kohtumine bossiga, viimane tahtis Zaraga magada, neiu aga tappis mehe ja põgenes. Ta jooksis läbi linna, metsade, üle põldude, ta palus küüti jne kuniks jõudis lõpuks vanaema õe Aliide maja juurde. Viimane võttis tüdruku enda hoole alla. Aliide ja Zara 1992. aastal Lääne-Eestis
uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud või kraabitud ja kiri on kadunud. Nõnda koheldakse keskaja imeväärseid kirikuid juba oma kakssada aastat. Neid rikutakse igapidi, küll seest-, küll väljastpoolt. Preester võõpab neid üle, ehitaja kraabib neid, lõpuks aga tuleb rahvas ja hävitab nad sootuks.
katsumisega üle lugedes. Sattusid ka tuulte maale, kust said pauna maailma ebasoodsate tuultega. Jõudsid peaaegu koduranda, aga laevamehed teevad pauna lahti ja laev paiskub jälle teele. Jõuavad ka nõid Kirke juurde, kes muundab mehed seaks, v.a. Odysseuse. Pärast muudab jälle meesteks tagasi. Kirke: niikaua läheb teil hästi, kui te ei puutu Heliose loomi veiseid. Mööduvad sireenidest, O valab meestel kõrvad vaha täis, ise laseb end masti külge siduda. Hiljem teevad mehed veistele liiga ja Helios purustas välguga laeva. Ainult O pääses. Järgmisel päeval toimetavad heldinud faiaagid Odysseuse Ithakale (faiaagid, „Odüsseias” Scheria saarel elanud muinasjutuliselt õnnelik meresõitjarahvas). Jumalanna Athena moondab Odysseuse kerjuseks. Pärast seda läheb Odysseus ühe karjuse juurde. Seal kohtab ta oma poega Telemachost. Koos kavandavad nad plaani, kuidas kosilastele kätte maksta. Nad
«Oh sa pai Oodokene!» Oodo vahtis laiul silmil veel pooluimaselt kõiki neid, kes tema ümber seisid, ajas enese istukile ja näis järele mõtlevat. «Ega sa palju häda saanud, kulla vennake?» kuulas Emmi osavõtlikult ja silitas .venna põske. Junkur vahtis imestades õe otsa ja pomises: «Mis häda, millal rffa häda sain?» «Kui . . . kui see rumal täkk su seljast maha viskas.» «Eks ole häbi,» pilkas eremiit sõbralikult, «noor rüütel laseb enese maha visata ja unustab 35 säherduse teotuse nii ruttu! Õige rüütel leinaks säärase häbi pärast eluaja.» Nüüd alles hakkasid junkru segamini raputatud ajud selgima, selgides kanget vahtu peale korjates. See vaht oli kärsitu viha, mis nüüd nagu kuiv kasetoht äkisti põlema süttis. Junkur kargas jalule, tõukas õe karedalt eemale ja kärgatas välkuvau silmil: «Mis häbi mul peab olema? Kelle ees? Teie, närude, ees? Kui ma tahan, saate kõik piitsa
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
HOLOKAUST Õ P P E MAT E R J A L 2007 Selle publikatsiooni autoriõigused kuuluvad Eesti Ajalooõpetajate Seltsile Õppematerjali koostamist ja väljaandmist rahastasid Eesti Vabariigi Valitsus ja International Task Force Holokaust Õppematerjal: allikad, õppeülesanded, mälestused, teabetekstid Autorid: Ruth Bettina Birn, Toomas Hiio, Mart Kand, Ülle Luisk, Christer Mattson, Meelis Maripuu, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Elle Seiman Koostanud Mare Oja Toimetanud Toomas Hiio Õppematerjali katsetanud Siiri Aiaste, Mart Kand, Tiia Luuk, Riina Raja Keeletoimetaja Mari Kadakas, Kärt Jänes-Kapp Ingliskeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Heli Kuuste, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Alias Tõlkeagentuur Saksakeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Anne-Mari Orntlich Ingliskeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Marina Grišakova, Alias Tõlkeagentuur Eestikeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Ludmila Dubjeva ja Tatjana Šor Venekee
Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, To
Kui kukrus kõliseb, siis vanamees nagu mesilane, muidu..." Mis muidu on, selle jättis voorimees ütlemata, sülitas ainult. Aga kui nad üle silla sõitsid, kinnitas ta veel kord: ,,Väga s... kool! Ei õigust ega ilusaid rõivid!" Peale seda ei lausunud ta enam sõnagi, nagu laiendaks ta koolile määratud halvakspanu ka sellele, kes mõtleb sinna kooli minna. Indreku peas ja südames läks midagi sootuks segi. Sellepärast ei märganudki ta, millal voorimees peatus, virgus alles siis, kui kuulis sõnu: ,,Soo, siin me siis olemegi -- vana Traadi juures... Seitsekümmend viis... Eestuksest otse sisse, see viib puhveti. Tagapool on tal ikka sakstele toad ka, päris kenad toad kohe. Minge aga julgesti sisse... Maurusele pole siit kaugel: pisut ümber nurga, ja oletegi seal. Küll vana Traat juhatab, tema teab. Kõik teavad. Aga pidage meeles: hoidke rahakott." Ütles, andis hobusele piitsa ja sõitis minema. Indrek trügis kastiga uksest sisse
AFORISMID 1. Ära üritagi öelda , et sul on kahju või ära ürita teha kõike õigeks . Ära raiska oma hingetõmbeid , sest on liiga hilja , on liiga hilja 2. Kõik need momendid , mis on möödunud me üritame neid tagasi saada ja neid olematuks teha . 3. Ennast korrateski saab olla kordumatu isiksus! 4. Iga kõrkuse taga on oma nõrkus. 5. Kes julgeb ennast kõverpeeglist vaadata, sellele inimesele ei ole ka põhjust näpuga näidata. 6. Taganejagi komistab ja enamasti oma saamatuse otsa. 7. Tulijat iseloomustatakse välimuse põhjal, minejat tegude järgi. 8. Iseloomujooned vajavad soodsat pinnast, et täies hiilguses õide puhkeda. 9. Kergem on näidata näpuga teise inimese kui iseenda peale. 10. Hing saab kergesti täis, rahakott aga mitte kunagi. 11. Enesekiitust ei pea teostama alati kiituse vormis. 12. Mida vähem on meil vigu, seda paremini saame nendest aru ja julgemini oleme valmis neid ka teistele tunnistama. 13. Soovide täit
Augsburgi politseidirektor omandas selle reetmisega kurva kuulsuse ja lõi sel viisil eeskuju kaasaegsetele saksa võimudele, kes tegutsevad hr. Zeveringi kaitse all. 4 Selles väikeses linnakeses, mis särab kuldsetes kannatusekiirtes saksa rahva asja eest, selles vere poolest Baieri ja riikliku kuuluvuse poolest Austria linnas elasid möödunud aastasaja 80-ndatel aastatel minu vanemad. Isa oli kohusetundlik riigiametnik, ema tegeles koduse majapidamisega, jagades võrdselt oma armastust meie kõikide tema laste, - vahel. Ainult et väga vähe on neist aegadest jäänud minu mällu. Juba väga lühikese aja möödudes oli minu isa sunnitud maha jätma temale meeldima hakanud piirilinna ja ümber kolima Passausse, s.t. asuma elama päris Saksamaale. Tolleaegse Austria tolliametniku saatus tähendas sageli hulkurielu. Juba lühikese aja möödudes pidi isa taas ümber kolima, seekord Linzi
Et rakk saaks veenduda, kas mingi aine on kehaomane, asuvad rakumembraanis ka mõned valgumolekulid. Retseptorid – erutustundlikud organellid Üheks rakukesta tähtsaks ülesandeks on kontrollida ainete sisse- ja väljapääsu. Seda rakukesta omadust nimetatakse poolläbilaskvuseks või selektiivseks läbitavuseks. Vesi ja vees lahustunud teatud ained, nagu hapnik ja süsinikdioksiid, läbivad membraani oma väikese molekuli tõttu takistamatult. Samuti laseb membraan läbi enamiku rasvlahustuvaid aineid. Seetõttu seovad mõned ained end kandemolekulidega, mis muudavad need ained rasvas lahustuvateks ja võimaldavad neil rakku siseneda. Rakutuum ehk nukleus on iga raku keskus. Tuum vastutab selle eest, et rakk saaks täita oma ülesandeid. Peale selle sisaldab tuum inimese pärilikkusainet, mis raku jagunemise korral uutele rakkudele edasi antakse. Rakutuuma sisemuses asuvad kromosoomid, inimese pärilikkuse kandjad. Nukleus – tuum, rakutuum
Ajalugu kui konstruktsioon Ajalootekstid ei ole midagi enesestmõistetavat ega ka objektiivset. Millest tuleneb väide, et ajalugu on konstruktsioon, kellegi poolt ülesehitatud käsitlusviis? Allpool on mõned mõtlemisainet pakkuvad märksõnad. 1. uurija distantseeritus, kogemuse erinevus 2. konteksti muutused, tõlgendamise küsimused; võimalikud seosed või üldistused, mille tegelik alus on küsitav, järgmise põlvkonna jaoks arusaamatu vms. 3. uurija mitmesugused huvid ajaloo käsitlemisel (nt sõjaajalugu, kaubandusajalugu, põllumajandusajalugu; nt klassipositsioon, võimuküsimused/propaganda, avalik või salajane okupatsioon / kolonialiseerimine kuidas on kasulik ajalugu näidata, millest kasulik vaikida => kes tellib "muusika" ja kes maksab? St millegi õigustamine.) 4. objektiivse ja subjektiivse ajaloo ebamäärasus: subjektiivsete lugude (nt mälestuste) koondamine mingil kindlal teemal võib kokkuvõttes moodustada objektiivsema pildi kui nn objektiivne või tead
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
