stop-bittide arv 2 ja kontrollisime andmeside toimimist arvutite vahel. 6. Ostsillograafil seadistasime nii, et saime mõõta vahelduvpinget. 7. Fikseerisime liinis kulgeva signaali ajalise esituse andmeedastuse ajal, edastades mõlemalt poolt mõnda sümbolit või tähte, meil @. Ja salvestasime saadud pildi. 8. Panime ostsillograafi tööle spektrianalüsaatori reziimi ja fikseerisime liinis kulgeva signaali võimsusspektri kui andmeedastust ei toimunud ja kui edastatati mõlemalt poolt sümbolit @. Kui andmeedastust ei toimu: Kui mõlemalt poolt edastati: 3.4 Kodune individuaalülesanne Kasutades järjestikliidest on vaja edastada N bitti andmeid. N on üliõpilaskoodi numbrid korda 19 (näiteks üliõpilaskoodi numbrid on 123456, N = 123456 * 19 = 2345664 bitti). RS-232C liidese parameetrid võtta tabelist 1 oma üliõpilaskoodi viimase numbri järgi. Leida mitu bitti edastatakse liinil ja kui palju kulub edastuseks aega
t 3. Impulss-signaalide jälgimine Langus: Signaali amplituut Um = 8,06 V Signaali periood T = 22,8 ns 4. Kõlari resonantssageduse määramine Signaali amplituut Um1 = 1,42 V Signaali amplituut Um2 = 0,87 V Signaali amplituut Um3 = 0,43 V Signaali periood T = 5 ms Signaali sagedus f = 84,64 Hz Sumbuvustegur: U m1 = ln * f = ln(1,42/0,87)*84,64 Hz=41,47 1/s U m2 5. RS232 signaalide jälgimine Digitaalostsillograafi sisendiga ühendati terminal ja uuriti andmeedastust liideses RS232. 40 V mõõtepiirkond, 10ms mõõtepiirkond. Ühe impulsi laius: 0,2 ms Amplituud: A = 22,19 V Tähe "T" ülekanne liideses RS232 Tabelis T: 0010100
Signaali periood T = 10,07 ms Signaali amplituud Um = 11,44 V Impulsi pikkus t = 4,95 ms Kõlari resonantssageduse määramine Signaali võnkeperiood T = 36,75 ms Signaali võnkesagedus f = (1/T)= 27,21 Hz a (t ) A0 Sumbuvustegur = = ln / T = ln * f = 34,37 1/s T a (t + T ) A1 RS232 signaalide jälgimine Digitaalostsillograafi sisendiga ühendati terminal ja uuriti andmeedastust liideses RS232. 50 V mõõtepiirkond, 500 ns mõõtepiirkond. Ühe impulsi laius: 46 150 = 104 ms Amplituud: A = 23,2 V Tähe "K" ülekanne liideses RS232 startbitt paarsusbitt stopp-bitt Tabelis K: 1101001
positsiooni (koordinaatidega) ja muu AIS-infoga; - Reisiplaani koostamist; - Reisiplaani realiseerimist; - Elektrooniliste direktsiooninurkade (aasimuutide) kuvamist; - Navigatsioonimarkerite kuvamist; - Kõikehõlmavat laevajuhi navigatsiooniinfot ja alarmsignalisatsiooni; - Navigatsiooniandmete elektroonilisi väljavõtteid ja printimist; - Autopiloodi juhtimist; - Kiiruse muutmist; - Radaripilti eraldi ja laotuna elektronkaardile; - ECDIS kaartide kasutamist; - Andmeedastust VDR-le (nn. ,,Mustale kastile"); - Oma vajadustelevastavate elektronkaartide tegemist vastava tarkvara olemasolul; - Laeva jõuseadmete info kuvamist; - Meteoroloogiliste andmete kuvamist. Tähtsaimad kuvatavad navigatsiooniandmed saab süsteemi rikke korral ka eraldiseisvatelt displeidelt: - Kurss (heading) - Kiirus vee suhtes - Kiirus maa suhtes - Geograafilised koordinaadid - Süvis, kreen ja different
(none) Mõõtmised Paarsuskontroll ja Valitud sümbol ja Aeg esimese 0 nivoo algusest Mitu bitti selle aja edastatava sümboli valik sümboli ASCII kood kuni viimase 0 nivoo lõpuni jooksul edastati Odd, sümbolis "1" arv V (0110101) 464,0 mks 9 paaritu Edastuskiirus (bit/s): Edastus kiiruse arvutus: 9bit/464mks=19 390(bit/s) 3.3 Modemühendus arvutite vahel Andmeedastust ei toimu, 30,0 Hz 368 Hz 2 spektrijoone sagedused Edastatakse mõlemalt poolt sümbolit @, 980 1,19 1,67 1,86 4 spektrijoone Hz kHz kHz kHz sagedused Võrrelda joonis 3 ja Spekter on laiem. Andmed liiguvad liinis. saadud katsetulemusi 3.4 Kodune individuaalülesanne Alg andmed: Õppilas kood = 158274 Korrutada=27 Kiirus=14400 Data=7 Paarisus=Paaritu Stopp-Bitte=2 Lahendus:
muusikat. Selleks, et seda teha saaks tuleb kasutusele 3G kolmas põlvkond. Selle tehnoloogia abil on andmeedastus palju kiirem. 3G2 Hetkel arendatakse kõige rohkem UMTSi. See on Universal Mobile Telecommunications System. Seda aitavad arendada kõik maailma juhtivad arvuti- ja mobiilside tootjad. See tehnoloogia suurendab andmeedastuse kiirus ja lubab ka videoid saata üle mobiilside võrgu. 3G3 Iga3G telefon omab kiiremat andmeedastust ja muid lisateenuseid mida GSM telefon ei võimalda. Helistamise omadused oma ka UMTS puhul samad mis praegusel GSM telefonil. Hetkel on andmeedastuse kiiruseks 2Mbit/sek. See on kiirem kui enamus ADSL ühendusi. 3G4 Kasutades UMTS-i peaks edaspidi saama näha ka helistaja pilti ja näha millega ta helistamise ajal tegeleb. Tulevikus peaks UMTS hind muutuma odavamaks kui praeguse GSM telefoni hind. See tähendab seda, et osad teenused, mida
kood nivoo lõpuni Even, sümbolis 100010 7.6 ms 8 "1" arv paaris http://web.zone.ee/166734/Sidelabor%203/ 2/5 15.11.2016 Side labor 3 aruanne Edastuskiirus (bit/s): s = 7.6 ms Edastuskiirus(v) = 8 bit / 0,0076 s = 1052 bit/s 3.3 Modemühendus arvutite vahel Andmeedastust ei toimu, 975Hz 1,65kHz 2 kühmu sagedused Edastatakse mõlemalt poolt sümbolit @, 980Hz 1160Hz 1680Hz 1870Hz 4 kühmu sagedused http://web.zone.ee/166734/Sidelabor%203/ 3/5 15.11.2016 Side labor 3 aruanne Võrrelda joonis 3 ja saadud Tulemus tuli ligilähedane katsetulemusi 3
kullerside signaalside Raadioside Raadioside kujutab endast informatsiooni edastamine elektromagnetlainetega läbi õhu. Raadioside on informatsiooni edastamise eesmärgil ühenduse loomine ja signaalide edastamine, milles kasutatakse informatsiooni kandjana avatud keskkonnas levivat elektromagnetlainet. Raadioside on juba selle sajandi algusest peale olnud tihedalt seotud moduleerimisprotsessiga. Juba esimestes, raadioseanssides kasutati digitaalset andmeedastust, seda telegraafisignaalid punktide ja kriipsude kujul. Raadioside toimub raadiosaatja ja ühe või enama raadiovastuvõtja vahelise sideliini kaudu. Sideliini vahepunktides võivad olla retranslaatorid ‒ signaale vastuvõtvad, võimendavad, muundavad ja edasisaatvad seadmed. Satelliitsides nimetatakse neid seadmeid transponderiteks. Raadioside on elektroonilise side liik traatside ja optilise side kõrval.
edastamise aeg edastuskiirustel 300 bit/s, kui andmebittide arv on 7, paarsuskontroll Even, stoppbittide arv on 2. Bitti kokku = 11 (7 andmebitti, 1 startbitt, 2 stopbitti, 1 paarsusbitt) Saadetud faili suurus = 1359 baiti * 8 bitt = 10872 bitt Sümboleid edastati = 10872 bitt / 7 bitt = 1554 sümbolit Edastatav andmehulk = 1554 süm * 11 bitt = 17094 bitt 17094 bit / 300bit/s = 57 s 3.4 Modemühendus arvutite vahel Andmeedastust ei toimu, 2 kühmu sagedused 980 Hz 1,65 kHz Edastatakse mõlemalt poolt sümbolit p, 950 Hz 1,19 kHz 1,62 kHz 1,86 kHz 4 kühmu sagedused Võrrelda joonis 3 ja saadud katsetulemusi peaaegu võrdsed 4. Individuaalülesanne Õppuri kood: ...732 Kiirus = 1200 Andmebitte = 7 Paarsuskontroll = Paaris(even) Stoppbitte = 2 Voo juhtimine = puudub N = 179732 * 27 = 4852764 bitti
8255 kasutatakse laialdaselt ka mitte ainult paljude mikroarvuti/mikrokontrollerite süsteemides eriti Z-80 baasil, koduarvutitel nagu SV-382 ja kõikidel MSX-del, kui ka tuntumatel emaplaatidel (rohkem tuntud BM-PC, Pc/XT, PC/jr, jne ) ja kloonidel, koos paljude koduehitatud avutitel nagu N8VEM Intel 8251A 8251A on programeeritav järjestiksüsteemide poolse kiibiga mis on mõeldud sünkroonse ja asüknroonse andmesideme jaoks. See toetab seriaal andmeedastust ja see on pakitud 28 pin DIP. Kokkuvõtteks · 8080 oli 8-bitine protsessor · Register säilitas 8-bitise mahuga informatsiooni · ALU on võimeline 8-bitise väärtuses andmeid arvutama · Kasutati 16 adresiiniliiniks Intel 8080 oli teine 8-bitine mikroprotsessor mis projekteeriti ja valmistati Inteli poolt ja väljastati 1974 aaasta aprillis. See oli laiendatud ja täiustatud variant varasema 8008 disaini poolelt, kuigi ilma binaarse
Referaat Raadioside Raadioside on informatsiooni edastamine raadiolainete vahendusel. Raadioside on informatsiooni edastamise eesmärgil ühenduse loomine ja signaalide edastamine, milles kasutatakse informatsiooni kandjana avatud keskkonnas levivat elektromagnetlainet. Raadioside on algperioodist (juba selle sajandi algusest) peale olnud tihedalt seotud moduleerimisprotsessiga, kusjuures nii üllatav kui see ka ei tundu, kasutati juba esimestes raadioseanssides tegelikult digitaalset andmeedastust (telegraafisignaalid punktide ja kriipsude kujul). Kõrgsageduslik raadiolaine ei kanna endas mingit informatsiooni, selle lisamiseks tuleb teda mingil viisil mõjustada (moduleerida). Märgime, et raadiolainete võnkesageduste piirkonnaks loetakse tavaliselt 30 kHz kuni 3 GHz; seejuures vahemik 30 MHz-300 MHz kannab meeterlainete (VHF- Very High Frequency) ja vahemik 300 MHz kuni 3 GHz detsimeeterlainete (UHF- Ultra High Frequency) nime
Raadioside on informatsiooni edastamine raadiolainete vahendusel. Raadiosaatja ja ühe või enama raadiovastuvõtja vahelise sideliini kaudu toimub raadioside. Sideliini vahepunktides võivad olla signaale vastuvõtvad, võimendavad, muundavad ja edasisaatvad seadmed. Neid nimetatakse satelliitsides transponderiteks. Raadioside on selle algperioodist peale olnud seotud tihedalt moduleerimisprotsessiga, kusjuures juba esimestes raadioseanssides kasutati tegelikult digitaalset andmeedastust. Andmeedastus toimus telegraafisignaalide punktide ja kriipsude kujul. Kõrgsageduslikku raadiolainet tuleb mingil viisil moduleerida, et see kannaks endas mingit informatsiooni. Raadiolainete võnkesageduse piirkonnaks loetakse tavaliselt 30 kHz (kiloherts) kuni 3 GHz (gigaherts), samas vahemik 30 MHz (megaherts) - 300 MHz kannab meeterlainete ja vahemik 300 MHz kuni 3GHz detsimeetrilainete nime. Viimases kahes lainealas töötavad ka ringhäälingu raadio- ja televisioonijaamad.
• 2007 - RFC 3659 - erinevate FTP lisade standardiseerimine. Kasutus tänapäeval Failide edastus FTP abil on tänapäeval paljuski erinev võrreldes algse versiooniga. FTP algses spetsifikatsioonis ei olnud meetodit andmete krüpteeritud kujul edastamiseks. Kuna aga tehnoloogia arenedes selline vajadus tekkis, võeti kasutusele SFTP ja FTPS. SFTP (ehk SSH file transfer protocol) on võrguprotokoll mille eesmärgiks on pakkuda andmeedastust üle igasuguse usaldusväärse andmevoo. Kuigi tavaliselt kasutatakse SFTP protokolli koos SSH 2.0 protokolliga, on SFTP mõeldud kasutamiseks ka muude 2 protokollidega. SSH on protokoll andmete edastamiseks kahe arvutivõrgu abil turvaliselt ühendatud seadme vahel. FTPS on FTP laiendus, mis lubab andmeid edastada üle TLS (transport layer security) ja SSL (secure sockets layer) krüptograafilise protokollide.
Evalota- Liisbeth Link 11.a klass Raadioside Raadioside kujutab endast informatsiooni edastamist elektromagnetlainetega läbi õhu. Raadioside on informatsiooni edastamise eesmärgil ühenduse loomine ja signaalide edastamine, milles kasutatakse informatsiooni kandjana avatud keskkonnas levivat elektromagnetlainet. Raadioside on juba selle sajandi algusest peale olnud tihedalt seotud moduleerimisprotsessiga. Juba esimestes, raadioseanssides kasutati digitaalset andmeedastust, seda telegraafisignaalid punktide ja kriipsude kujul. Raadioside toimub raadiosaatja ja ühe või enama raadiovastuvõtja vahelise sideliini kaudu. Sideliini vahepunktides võivad olla retranslaatorid ‒ signaale vastuvõtvad, võimendavad, muundavad ja edasisaatvad seadmed. Satelliitides nimetatakse neid seadmeid transponderiteks. Raadioside on elektroonilise side liik traatside ja optilise side kõrval. Kõrgsageduslik raadiolaine ei kanna endas mingit informatsiooni, selle lisamiseks
17. Firewire : Kiire järjestiksiin firmadelt Apple ja Texas Instruments, mis võimaldab ühe arvuti külge ühendada kuni 63 välisseadet. On tuntud ka nimetuste all IEEE 1394, iLink ja High Performance Serial Bus (HPSB). Kui esialgne standard määras ära andmekiirused 100, 200 ja 400 Mbit/s, siis IEEE 1394b lisas 800, 1600 ja 3200 Mbit/s. FireWire toetab nn. käigultühendust, mitut erinevat kiirust ühel ja samal siinil ning isokroonset andmeedastust, mis multimeediaperatsioonide puhul tagab kindla ribalaiuse. Lauaarvutite juures kasutatav 6 jalaga FireWire pistik. Sülearvutites kasutatakse 4 jalaga pistikut ning müügil on üleminekukaableid, millel on ühes otsas 4 ja teises otsas 6 jalaga pistik. On olemas ka pistikuadapterid, millel üks pool on emane 6 jalaga pistik ja teine pool 4 jalaga isane pistik Kiirem FireWire 800 vajab 9 jalaga pistikut. 18
sarnastest USB ja FireWire lahendustest. SAN (Storage Area Network) Suurfirmades ühendab kettavõrk palju servereid kokku üheks suureks ühiskasutatavaks salvestiks. Võrreldes sadade serverite eraldi haldamisega muudavad kettavõrgud süsteemihalduse efektiivsemaks. Firma kõigi salvestite käsitlemine üheainsa ressursina teeb hõlpsamaks nii kettaseadmete hooldamise kui ka varukoopiate tegemise planeerimise. Kettavõrk võimaldab arvutite ja kettaseadmete vahelist andmeedastust sama suure andmekiirusega nagu oleks need vahetult kokku ühendatud. Põhiliseks ühendusviisiks on siin Fibre Channel, mida kasutatakse harilikult SCSI käskude kapseldamiseks. On olemas ka SSA ja ESCON'i tugi. Kettavõrgud võivad olla kas tsentraalsed või hajutatud. Tsentraalne kettavõrk ühendab suure hulga servereid kettakollektsiooniks, hajutatud kettavõrk seevastu kasutab üht või mitut Fibre Channel'it või SCSI kommutaatorit võrgusõlmede
4p V: Et kas see on formaaditud õigesse FAT32, et saaks sinna peale talletada vähemalt üle 4-5 gb-iseid faile. Ja veel peaks vaatama kas arvuti ikka toetaks selle 3TB ketta ära. 15. Ketta vähemälu(disk cahce) ülesanne ketta töös? 3p V: Jätta meelde mingi mälu suuruse osa, et saada kiiremini lahti mingiseid faile mille olid alles sulgenud 16. SATA3 liidese maksimaale andmeedastuskiirus? 1p V: On hinnatud et 6Gb/s andmeedastust 17. RAID0 tööpõhimõte? 4p V: Andmed jaotatakse plokkidena (hargsalvestus). 18. RAID1 tööpõhimõte? 4p V: Peegeldamine teisele kettale, nn peegelsalvestus. 19. Mis on SSD ketas ning nimeta selle eelised kõvaketta ees? 4p V: Pooljuhtketas on andmekandja, mis kasutab püsimälu info hoiustamiseks. Eeliseks on see, et see võimaldab suuremat jõudlust arvutil. 20. Mida tähendab mõiste IOPS SSD ,,ketaste" juures? 3p
Transpordiprotokollid ● Transpordiprotokollid jagunevad ühendusele orienteeruvalt, protokollideks ja ühendusteta protokollideks ● Ühendusele-orienteeritud protokoll: ● Ühendusele-orienteeritud protokoll tähendab, et enne kui kahe osapoole vahel saab hakata infot vahetama tuleb luua sideseanss. Sellist ühendust nimetatakse ka voogedastuseks. Ühendusele-orienteeritud protokollid võimaldavad garanteeritud andmeedastust lisades andmepakettidele järjekorranumbrid. Kaks osapoolt kinnitavad üksteisele andmete kohalejõudmist vastava signaaliga. ● side töökindlus ● ühenduste haldamine ● vigade puudumine ● pakettide järjestamine TCP päis sisaldab järgmist infot: ● lähteport - infot edastava TCP port ● sihtport - infot vastuvõtva TCP port
See võimaldab kiiremat ja suuremat andmeedastusmahtu. Lisaks lubab DDR3-standard kiibi mahuks kuni 8 gigabitti, võimaldades sedasi mälumooduli suuruseks kuni 16 gigabaiti (kasutades 16 kiipi). Esimesi DDR3 prototüüpe tutvustati 2005. aasta algul. Tooted emaplaatide näol ilmusid turule 2007. aasta juunis. Need põhinesid Inteli P35 „Bearlake“ kiibistikul, mille DIMM'id (Dual in-line memory module) toetasid kuni DDR3-1600 (PC3-12800) andmeedastust. Intel Core i7 protsessor, mis lasti välja novembris 2008, suhtleb mäluga otse, ilma kiibistiku abita. Core i7 toetab ainult DDR3 tüüpi mälusid. AMD esimesed AM3 pesaga Phenom II X4 protsessorid, mis anti välja veebruaris 2009, olid AMD esimesed DDR3 toega protsessorid. DDR3 DIMM mälumoodulitel on 240 kontakti, need on elektriliselt mitteühilduvad DDR2 moodulitega ja neil on ühendussälk teises kohas. DDR3 SO-DIMM mälumoodulitel on 204 kontakti. DIMM
üldkasutatavate andmesidevõrkude tarvis. · X.25 on kasutusel kogu maailmas · Frame Relay - kaadriretranslaator, FR-protokoll, FR-edastus · FR-protokoll võimaldab pakkuda odavat andmesideteenust kohtvõrkude (LAN) vahel ja laivõrkude (WAN) otspunktide vahel. Kaadriretranslaator paigutab andmed muutuva suurusega "kaadritesse" ja jätab igasugused veakorrektsioonid (andmekaadrite korduvedastamise) otspunktide mureks, kiirendades sellega oluliselt andmeedastust. Mõeldud digitaalsignaalide edastamiseks · ITU-T standardprotokollistik, X.25: · ITU-T standardprotokollistik, mis kirjeldab, kuidas andmeid käidelda ja kuidas arvutid saavad juurdepääsu pakettkommutatsiooniga võrgule · X.25 defineerib füüsilise kihi, andmelülikihi ja võrgukihi (alumised 3 on välja töötatud üldkasutatavate andmesidevõrkude tarvis. · X.25 oli mõeldud analoogsignaalide edastamiseks · X.25 on kasutusel kogu maailmas
Siin kontrollitakse andmete esitluskuju ja seansi juhtimist. Rakendused kasutavad üle võrgu suhtlemiseks erinevaid protokolle, mis suhtlevad omavahel portide kui unikaalsete identifikaatorite kaudu. (POP, SMTP, FTP, HTTP). Transpordikiht (transport I.) - Juhib programmide omavahelist suhtlemist võrgus, 3 kasutades TCP või UDP protokolli. Võrgukiht (internet I.) - Võimaidab andmeedastust masinate vahel, mis asuvad erinevates alamvõrkudes. Antud kihi teenuseid kasutavad lisaks lõppjaamadele ka marsruuterid. Toimub adresseerimine erinevate võrkude vahel. Kasutatakse IP ja ICMP protokolle. Võrgupöörduskiht (link I.) - Seob endas OSI kanalikihi ja osaliselt ka füüsilise kihi. Toimub füüsiline adresseerimine ja füüsiliste parameetrite määramine. Füüsiline kiht (physical I.) - Sellel tasemel toimub fuüsiline andmeedastus. 4. Ahelkommutatsioon. Pakettkommutatsioon
Fotoonika seisneb valguse väikseimate osakeste ära kasutamises, täpselt sama moodi, nagu elektroonika seisneb elektronide ära kasutamises. Kaasaegse elektroonika üks suurimatest muredest on korraliku jahutuse vajadus arvutusvõimsuse kasvades. Kasutades footoneid infokandjatena ei tekiks nii palju soojust, sest arvutikomponendid ei kuumeneks ligilähedaseltki nii palju. Lisaks sellele kasvaksid andmeedastuskiirused ja väheneksid edastusprobleemid (andmeedastust oleks raskem segada, kui kasutataks optilisi kiude). Järgmise põlvkonna mikrokiibid kasutavad valgust üha rohkem informatsiooni edastamisel. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia 13 Kasutatud allikas: vikipeedia https://et.wikipedia.org/wiki/Infotehnoloogia https://et.wikipedia.org/wiki/Info-_ja_kommunikatsioonitehnoloogia https://et.wikipedia.org/wiki/Internetiprotokollistik https://et.wikipedia
soovi, mille klient kadudeta andmevahetuse korral vastusega kinnitab. TCP tegeleb voo- ja koormusjuhtimisega. Voojuhtimine (flow control) tähendab, et TCP jälgib pidevalt otspunktide andmevooge ning teeb andmeedastuse kiiruses ja mahus selle järgi parandusi. Koormusjuhtimine (congestion control) tähendab, et TCP jälgib otspunktidevahelise võrgu koormust ning muudab ka selle järgi pakettide parameetreid. TCP sobib rakendustele, mis vajavat töökindlat andmeedastust, kus kiirus ei ole kriitiline ning seetõttu ei sobi ta sellistele asjadele nagu VoIP, SAN (Storage Area Network), DNS ja nii edasi. 7 Teine internetiprotokolli peal käitatav protokoll on UDP (User Datagram Protocol), mis saadab pakette nii hästi kui saab ning ei kontrolli nende kohalejõudmist. Seda kasutatakse näiteks multimeedia edastamisel ning mujal, kus tähtis on andmeside kiirus ja vähemtähtis kvaliteet
Maksimaalne üleslaadimiskiirus on nii ADSL, ADSL2 kui ADSL2+ puhul 1 Mbit/s. Kõnealuste kiiruste puhul on tegemist teoreetiliste maksimumkiirustega. VDSL - väga kiire digitaalne abonentliin, väga kiire DSL Digitaalse abonentliini asümmeetriline variant, mille andmeedastuskiirus allalaadimisel on 51,84 Mbit/s ja üleslaadimisel 2,3 Mbit/s. PLC (Power Line Communications) - Elektriliiniside GSM - globaalne mobiilsidesüstem GPRS - üldine raadio-pakettandmeside teenus. Võimaldab andmeedastust kiirusega 56 kuni 114 kbit/s ning pakub mobiiltelefonide ja personaalarvutite kasutajatele pidevat internetiühendust. EDGE - täiustatud GSM andmeside GSM mobiiltelefonisüsteemi kiirem versioon andmeedastuskiirusega kuni 384 kbit/s 5 3G - kolmas põlvkond Kolmanda põlvkonna (3G) laiaribaline mobiilside tehnoloogia andmeedastuskiirusega kuni 2 Mbit/s. 3G teine nimetus on UMTS. Peale kõne- ja andmeside
korraga, kasutades ühtainsat ühendusliini. See sarnaneb autoliiklusega üle silla, millel on olemas ainult üks sõidurada. Nii toimub näiteks andmeedastus tavaliste telefoniliinide kaudu. Jadaliidese füüsilist teostust arvutis nimetatakse järjestikpordiks. Saatja peab vastuvõtjale teatama sõnumi alguse sõnumi lõppu ja iga biti keskkoha. Jadaedastuse korral tuleb saatjale teatada sõnumi algus bittide asukoht ning seetõttu eristatakse asünkroonset ja sünkroonset andmeedastust. Rööpedastus Rööpedastuses kõik andmerühma bitid ( 1 -8 bitti) kantakse üle korraga, iga bitt mööda eraldi juhet. Rööpedastus sarnaneb sama kiiruse juures toimuva autoliiklusega mitmerajalisel maanteel. Rööpliidese füüsilist teostust arvutis nimetatakse rööppordiks. FÜÜSILISED KANDJAD RS-232 EIA poolt heakskiidetud järjestikliidese standard. Tegelikult avaldas EIA 1987.a. selle standardi uue versiooni EIA-232-D ning 1992. a. koos TIA'ga (Telecommunications
vöötkoodide printimiseks. Tuntumad printereid tootvad firmad on Epson, Hewlett-Packard, Fujitsu, Nec, Star, Hyndai. Muud lisaseadmed Suhtlemist kohaliku arvutivõrgu (intraneti) teiste arvutitega juhib teie arvutis spetsiaalne võrgukaart. Loodetavasti on teie kooli lokaalvõrk ühendatud ka ülemaailmse arvutivõrguga Internetiga. Kui soovite Interneti-ühendust oma koduarvutisse, siis peate muretsema modemi. Modem on seade, mis võimaldab andmeedastust arvutite vahel läbi telefoniliini. Modemi valikul on oluline teada tema kiirust. Andmeedastuskiirust mõõdetakse boodides, s.o. bittides sekundi kohta. Miinimumkiirust, millega on veel võimalik töötada, on 14400 boodi. Paremad modemid suhtlevad kiirusega 28800 boodi või üle 30000 boodi. Tegelik kiirus sõltub telefoniliini kvaliteedist. Skänner Skännerit võib vaja minna, kui on tarvis fotosid, jooniseid, logosid või teksti arvutisse lugeda.
Varem oli kaja summutaja alati IKM ühenduse seadmetes, seega keskjaama terminaaliahelas. Tänapäeval kasutatakse paindlikumaid lahendusi: kaja kustutaja aktiveeritakse vajaduse korral. Kui kaja kustutaja on vajalik, lülitab grupilüliti selle sisend- ja väljundliini vahele. Andmeedastusprobleemid Kaja summutajat ei saa kasutada andmete edastuse ajal. Kaja summutaja põhjustab signaali piiramist ja järske amplituudi muutusi, mis segavad andmeedastust ja teevad andmete dupleksedastuse võimatuks. Bitivoo tüürimisel võimendust muutes võib kaja summutaja põhjustada bitivigu. Erinevalt ISDN-st ei kasuta tavatelefonivõrk abonendi signaale, et teada anda erinevatest teenindustest. Selleks, et kaja summutaja andmeedastuse ajaks välja lülitada edastavad modemid kindlat helisagedust (tavaliselt 2100Hz). Kui kaja summutaja tuvastab sellise sagedusega signaali lülitub see konkreetse ühenduse ajaks välja.
GPRS võimaldas CSDst umbes kümme korda kiiremat andmesidet 9800 bpsvs 115 kbps. 2,75 ehk EDGE (Enhanced Data Rates for GSM Evolution) võimaldas andmeedastuskiirust kuni 236,8 kbps. EDGE on tänagi Eestis kasutusel (juhul kui kiirem andmesidevõimalus puudub). 3G selle täheühendi taha mahub juba väga palju muid lühendeid ja standardeid (nagu UMTS ja (W)CDMA2000). Algse spetsifikatsiooni kohaselt pidi 3G võimaldama andmeedastust kiirusega vähemalt 384 kbps (liikumisel), kuid varsti hakati rääkima uutest lühenditest (nagu HSPA) ning palju suurematest kiirustest. Tänane 3G HSPA võrk võimaldab kuni 14 Mbps allalaadimis- ning 5,8 Mbps üleslaadimiskiirust. Esimesed 3G võrgud avati selle sajandi algul. 4G võimaldab kiirusi liikuvatel objektidel kuni 100 Mbps ning statsionaarsetel 1 Gbps. Tänase seisuga on saadaval esimesed 4G telefonid ja USB-modemid ning ka Eestis katsetavad operaatorid esimeste võrkudega
Sellist protseduuri alustab Transpordikiht – Juhib programmide omavahelist suhtlemist kohalejõudmist ega nende õiget järjekorda (oluline aeg, mitte tavaliselt üks TCP ja teine TCP vastab sellele. Samas toimib võrgus, kasutades TCP või UDP protokolli. Võrgukiht – terviklikkus). Oluline on ühenduse hoidmine. see ka juhul, kui 2 hosti soovivad üheaegselt alustada TCP Võimaldab andmeedastust masinate vahel, mis asuvad 16. HTTP Veebiserveri ja brauseri omavahelise suhtlemise ühendust teineteisega. Ühenduse loomine toimub erinevates alamvõrkudes. Antud kihi teenuseid kasutavad lisaks protokoll, kasutab alusena TCP, on oleku vaba, mis tähendab, järgmiselt:1)TCP-A on suletud ja TCP-B ootel. 2)TCP-A lõppjaamadele ka marsruuterid. Toimub adresseerimine et veebiserver ei säilita infot kliendi eelmiste päringute kohta
· Iga kanal on jagatud ajapiludeks kestusega 625 ms · Pikovõrgus on üks peajaam (master) ja kuni 7 alamjaama (slave) 1 · Peajaam edastab signaali paarisarvuliste ajapilude ajal ja alamjaamad paaritute ajapilude ajal · Paketi pikkus võib olla kuni 5 ajapilu suurune · Iga pakett mahutab kuni 2745 bitti andmeid · Pikovõrgus kasutatakse kahesugust andmeedastust: sünkroonne ühendusega edastus (synchronous connecton oriented SCO) asünkroonne ühenduseta edastus (asynchronous connectionless ACL) · Igas pikovõrgus saab olla kuni kolm (3) SCO ühendust, igaüks kiirusega 64Kb/s seejuures sünkroniseerimiseks ja põrgete vähendamiseks määrab peajaam ära iga ühenduse kasutada olevad ajapilud · Pikovõrgu peajaam saab pidada kuni kolme (3) SCO ühendust ühe, kahe või kolme tütarjaamaga
· Iga kanal on jagatud ajapiludeks kestusega 625 ms · Pikovõrgus on üks peajaam (master) ja kuni 7 alamjaama (slave) 1 · Peajaam edastab signaali paarisarvuliste ajapilude ajal ja alamjaamad paaritute ajapilude ajal · Paketi pikkus võib olla kuni 5 ajapilu suurune · Iga pakett mahutab kuni 2745 bitti andmeid · Pikovõrgus kasutatakse kahesugust andmeedastust: sünkroonne ühendusega edastus (synchronous connecton oriented SCO) asünkroonne ühenduseta edastus (asynchronous connectionless ACL) · Igas pikovõrgus saab olla kuni kolm (3) SCO ühendust, igaüks kiirusega 64Kb/s seejuures sünkroniseerimiseks ja põrgete vähendamiseks määrab peajaam ära iga ühenduse kasutada olevad ajapilud · Pikovõrgu peajaam saab pidada kuni kolme (3) SCO ühendust ühe, kahe või kolme tütarjaamaga
turvalisus seatakse esimeseks, 50 miljonit hosti 2007 500 miljonit hosti, videokõned jms, P2P rakendused: BitTorrent (File sharing), Skype (VoIP), rakendused nagu YouTube jms, traadita ühenduse kiire areng 12. Mida erinevad rakendused nõuavad võrkudelt Laias laastus nõuavad rakendused võrkudelt kolme: 1)Usaldusväärne andmeedastus rakendused, mis on seotud elektroonse meili edastusega või failiedastusega nõuavad usaldusväärset andmeedastust, mis tähendab, et andmeid ei tohi kaotsi minna. Samal ajal kui mõned rakendused, mis on seotud näiteks filmi- või heliedastusega tolereerivad mingil määral andmete kaotsiminekut. Kui me võtame näiteks failiedastuse, siis sellel puhul ei pruugi andmete kaotsimineku puhul fail enam töötadagi, samal ajal kui muusika kuulamisel üle võrgu ei ole kahju nii suur kui üks sekund laulust kuulmata jääb. Sellepärast sõltubki rakenduse valikust ka protokolli valik võrgus.
käsitletakse iga protsessi, mis toimub transpordikihist kõrgemal, sisaldades kõiki kasutajaga seotud toiminguid. Siin kontrollitakse andmete esitluskuju ja seansi juhtimist. Rakendused kasutavad üle võrgu suhtlemiseks erinevaid protokolle, mis suhtlevad omavahel portide kui unikaalsete identifikaatorite kaudu. (POP, SMTP, FTP, HTTP). Transpordikiht (transport l.) Juhib programmide omavahelist suhtlemist võrgus, kasutades TCP või UDP protokolli. Võrgukiht (internet l.) Võimaldab andmeedastust masinate vahel, mis asuvad erinevates alamvõrkudes. Antud kihi teenuseid kasutavad lisaks lõppjaamadele ka marsruuterid. Toimub adresseerimine erinevate võrkude vahel. Kasutatakse IP ja ICMP protokolle. Võrgupöörduskiht (link l.) Seob endas OSI kanalikihi ja osaliselt ka füüsilise kihi. Toimub füüsiline adresseerimine ja füüsiliste parameetrite määramine. Füüsiline kiht (physical l.) Sellel tasemel toimub füüsiline andmeedastus. 7
toiminguid. Siin kontrollitakse andmete esitluskuju ja seansi juhtimist. Rakendused kasutavad üle võrgu suhtlemiseks erinevaid protokolle, mis suhtlevad omavahel portide kui unikaalsete identifikaatorite kaudu. (POP, SMTP, FTP, HTTP). Transpordikiht (transport l.) – Juhib programmide omavahelist suhtlemist võrgus, kasutades TCP või UDP protokolli. Võrgukiht (internet l.) – Võimaldab andmeedastust masinate vahel, mis asuvad erinevates alamvõrkudes. Antud kihi teenuseid kasutavad lisaks lõppjaamadele ka marsruuterid. Toimub adresseerimine erinevate võrkude vahel. Kasutatakse IP ja ICMP protokolle. Võrgupöörduskiht (link l.) – Seob endas OSI kanalikihi ja osaliselt ka füüsilise kihi. Toimub füüsiline adresseerimine ja füüsiliste parameetrite määramine. Füüsiline kiht (physical l.) – Sellel tasemel toimub füüsiline andmeedastus. 4. Ahelkommutatsioon
a. DCS1800 ja PCS1900). GSM süsteemis pakutakse ka lühisõnumiteenust (SMS Short Message Service) , mis pole võimalik analoog-mobiilsidesüsteemides. GMS süsteemis on abonendil võimalus valida veel mitmesuguseid lisateenuste pakette vastavalt oma vajadustele (kõnede ümbersuunamine, kõneteated, kõnekonverentsid jne.) GPRS (General Packet Radio Service) - üldine raadio-pakettandmeside teenus. Eestis hakkas EMT pakkuma GPRS teenust 2001.a. ja see võimaldab andmeedastust kiirusega 56 kuni 114 kbit/s ning pakub 4 mobiiltelefonide ja personaalarvutite kasutajatele pidevat internetiühendust. Suur andmeedastuskiirus annab mobiilkommunikaatorite, pihuarvutite ja sülearvutite omanikele võimaluse korraldada videokonverentse ja kasutada interaktiivseid veebisaite ning muid taolisi lahendusi. GPRS põhineb GSM (Global System for Mobile
Sidevõrkude topoloogilistes lahendustes kasutatakse sageli järgmisi klassikalisi lahendusvariante: Siinvõrk Tegemist on tähttopoloogia erijuhuga, kus keskseks elemendiks on passiivne siin. Siinvõrgu topoloogiat kasutavad ka paljud traadita sidevõrgud. Võrgu sõlmede omavaheline sidestus on lihtne ja võrgu teostus on odav, kuid rike siinis halvab kogu võrgu. Samuti on võrgu infoläbilase madal, sest igal ajahetkel saan andmeedastust läbi viia üks sisendsõlme ja väljundsõlme paar. Siintopoloogiat kasutati varem sageli kohtvõrkudes. Ringvõrk Võrgu topoloogilises lahenduses on igasse võrgusõlme ühendatud kaks ruuterit – üks neist võimaldab pärisuunalist ja teine vastupidise suunaga andmeedastusi. Võrgu struktuur võimaldab kergesti korralda võrku kuuluvate sõlmede tehnilise seisundi testimist. Silmvõrk Silmvõrk (silmusvõrk) moodustatakse täielikult sidestatud võrgust osade linkide eemaldamise teel
kaablimodemühenduste puhul, kusjuures kaablimodemi ja ühendusepakkuja vahelise transpordikihina kasutatakse Ethernetti. b PPP juurde kuuluvaid protokollikihte ja autentimist ning võimaldab luua kakspunktühendusi Etherneti hitektuuris. Sideseansi alustamiseks teeb PPPoE avastamisprotsess kindlaks eemalasuva seadme MAC-aadressi 2. GPRS : üldine raadio-pakettandmeside teenus Eestis hakkas EMT pakkuma GPRS teenust 2001.a. ja see võimaldab andmeedastust kiirusega 56 kuni 114 kbit/s ning pakub mobiiltelefonide ja personaalarvutite kasutajatele pidevat internetiühendust. Suur andmeedastuskiirus annab mobiilkommunikaatorite, pihuarvutite ja sülearvutite omanikele võimaluse korraldada videokonverentse ja kasutada interaktiivseid veebisaite ning muid taolisi lahendusi. GPRS põhineb GSM (Global System for Mobile Communications) süsteemil ja täiendab olemasolevaid mobiilside teenuseid nagu kõneteenus ja
7. Ühendusele-orienteeritud ja ühenduseta andmeedastus Mõlema andmeedastuse puhul on eesmärgiks edastada andmeid ühest punktist teise. Ühendusele orienteeritud andmeedastus: Töökindel – tehakse kõik et garanteerida andmeedastus vajalik eelnev ühenduse loomine (handshaking). Sellist ühendust nimetatakse ka voogedastuseks. Ühendusele-orienteeritud protokollid võimaldavad garanteeritud andmeedastust lisades andmepakettidele järjekorranumbrid. Kaks osapoolt kinnitavad üksteisele andmete kohale jõudmist vastava signaaliga. Kui teatud ajapiiri sees kinnitust ei sada siis saadetakse pakett uuesti teele TCP protokoll - tegeleb voo kontrolliga (et saatja ei koormaks üle vastuvõtjat) ja ülekoormuse kontrolliga (saatja ja võrgu vaheline. Võrgu koormusest
kombinatsiooni nimetatakse sokliks. FireWire kiire järjestiksiin firmadelt Apple ja Texas Instruments, mis võimaldab ühe arvuti külge ühendada kuni 63 välisseadet. On tuntud ka nimetuste all IEEE 1394, i.Link (Sony) ja High Performance Serial Bus (HPSB). Kui esialgne standard määras ära andmekiirused 100, 200 ja 400 Mbit/s, siis IEEE 1394b lisas 800, 1600 ja 3200 Mbit/s. FireWire toetab nn. käigultühendust, mitut erinevat kiirust ühel ja samal siinil ning isokroonset* andmeedastust, mis multimeediaperatsioonide puhul tagab kindla ribalaiuse*. Kõige rohkem kasutatakse IEEE 1394 liidest tava- ja kõrglahutusega digitaalsetes videosüsteemides, nagu näiteks videokaamerates. *Isokroonne - isokroonseks nimetatakse perioodilist protsessi, mis mille perioodi pikkus on konstante, näit. kellapendli võnkumine. Multimeediumrakendused nõuavad isokroonset andmeedastust, et andmed jõuaksid
varunduste või andmeedastuste jaoks. Seejuures tuleb jälgida, et kõvakettal oleks piisavalt ruumi, kuna krüpteerimine/dekrüpteerimine saab edukalt toimida ainult siis, kui kõvakettal on piisavalt ruumi nii andmebaasi originaali kui ka krüpteeritud versiooni jaoks. Lisaks on võimalik andmeid jätkuvalt ka loetavas tekstivormis salvestada, kuid võrgujuurdepääsu jaoks rakendada krüpteeritud andmeedastust. Seda saab teha nt Oracle SQL*Net tootepere Secure Network Services abil. See, milliseid andmeid milliste meetoditega krüpteerida, tuleb määrata juba andmebaasi tüüptarkvara valimisel (vt M 2.124 Sobiva andmebaasitarkvara valimine). Seejuures tuleks andmehulkade krüpteerimise nõudeid võrrelda vastavate andmebaasitarkvara funktsioonidega. Miinimumnõudena peab igal juhul olema tagatud, et andmebaasi
Rakendusena käsitletakse iga protsessi, mis toimub transpordikihist kõrgemal, sisaldades kõiki kasutajaga seotud toiminguid. Siin kontrollitakse andmete esitluskuju ja seansi juhtimist. Rakendused kasutavad üle võrgu suhtlemiseks erinevaid protokolle, mis suhtlevad omavahel portide kui unikaalsete identifikaatorite kaudu. (POP, SMTP, FTP, HTTP). Transpordikiht Juhib programmide omavahelist suhtlemist võrgus, kasutades TCP või UDP protokolli. Võrgukiht Võimaldab andmeedastust masinate vahel, mis asuvad erinevates alamvõrkudes. Antud kihi teenuseid kasutavad lisaks lõppjaamadele ka marsruuterid. Toimub adresseerimine erinevate võrkude vahel. Kasutatakse IP ja ICMP protokolle. Võrgupöörduskiht Seob endas OSI kanalikihi ja osaliselt ka füüsilise kihi. Toimub füüsiline adresseerimine ja füüsiliste parameetrite määramine. Füüsiline kiht Sellel tasemel toimub füüsiline andmeedastus. (Füüsilise kiht defineerib elektrilised või muud
Rakendusena käsitletakse iga protsessi, mis toimub transpordikihist kõrgemal, sisaldades kõiki kasutajaga seotud toiminguid. Siin kontrollitakse andmete esitluskuju ja seansi juhtimist. Rakendused kasutavad üle võrgu suhtlemiseks erinevaid protokolle, mis suhtlevad omavahel portide kui unikaalsete identifikaatorite kaudu. (POP, SMTP, FTP, HTTP). Transpordikiht – Juhib programmide omavahelist suhtlemist võrgus, kasutades TCP või UDP protokolli. Võrgukiht – Võimaldab andmeedastust masinate vahel, mis asuvad erinevates alamvõrkudes. Antud kihi teenuseid kasutavad lisaks lõppjaamadele ka marsruuterid. Toimub adresseerimine erinevate võrkude vahel. Kasutatakse IP ja ICMP protokolle. Võrgupöörduskiht – Seob endas OSI kanalikihi ja osaliselt ka füüsilise kihi. Toimub füüsiline adresseerimine ja füüsiliste parameetrite määramine. Füüsiline kiht – Sellel tasemel toimub füüsiline andmeedastus. (Füüsilise kiht defineerib elektrilised või
(World Wide Web, WWW) nime. Samal ajal töötati välja esimene mugava kasutajaliidesega brauser Mosaic ning Interneti ja veebi laialdasem levik võis alata. 2012. aasta 30. juuni seisuga oli maailmas üle 2,4 miljardi internetikasutaja. 12. Mida erinevad rakendused nõuavad võrkudelt Laias laastus nõuavad rakendused võrkudelt kolme: 1)Usaldusväärne andmeedastus rakendused, mis on seotud elektroonse meili edastusega või failiedastusega nõuavad usaldusväärset andmeedastust, mis tähendab, et andmeid ei tohi kaotsi minna. Samal ajal kui mõned rakendused, mis on seotud näiteks filmi- või heliedastusega tolereerivad mingil määral andmete kaotsiminekut. Kui me võtame näiteks failiedastuse, siis sellel puhul ei pruugi andmete kaotsimineku puhul fail enam töötadagi, samal ajal kui muusika kuulamisel üle võrgu ei ole kahju nii suur kui üks sekund laulust kuulmata jääb. Sellepärast sõltubki rakenduse valikust ka protokolli valik võrgus.
andmetele eraldatakse sama mälu, või mälueraldus toimub automaatselt. Osa andmetest, mis ei mahu muutmällu, kirjutatakse püsimällu. Kui nende järele vajadus tekib, loetakse nad sealt muutmällu ja seal enne olnud andmed, mis jagavad mällu loetavatega samu mälupesi, kirjutatakse nende asemele püsimällu. Andmete lugemine püsimällu ja muutmällu võtab aega, sellepärast tuleks ülekattestruktuurideks määrata andmed, mida võimalikult vähe korraga ja vaheldumisi kasutatakse, et andmeedastust püsi- ja muutmälu vahel oleks võimalikult vähe. Põhimõtteliselt võib tänapäeval osa muutmälust eraldada mõttelise osa andmete jaoks, mida tavaliselt hoitakse püsimälus. Saadakse niinimetatud suvapöördusketas. Sellel olevate andmete poole pöördumine käib palju kiiremini kui püsimälus olevate andmete poole pöördumine. Kuid tuleb arvestada, et arvuti väljalülitamise korral lähevad suvapöörduskettal olevad andmed kaduma
Lokaalne nimeserver puhverdab infot, et 31.IP aadress MAC aadress ARP Toimub füüsiline adresseerimine ja füüsiliste parameetrite määramine. _ Internet layer võrgukiht võimaldab andmeedastust masinate parandada päringute kiirust korduvate päringute puhul. Juurserverid sisaldavad infot kõigi tippdomeenide kohta (com, org, edu). Authorative nimeserver on see, mille andmebaasis on info domeeninime ja sellele vastava IP aadressi kohta
Voo juhtimine tegeleb iga andmevooga eraldi. Võrgu koormuse reguleerimine tegeleb kõikide andmevoogudega korraga. Eesmärk on see, et arvutist ei läheks võrku rohkem andmeid, kui see võrk suudab vastu võtta. Rakendused, mis nõuavad andmete 100%-list kohaleminekut, need kasutavad TCP protokolli. Ühenduseta andmeedastuse puhul teise osapoole käest ei küsita kas ta on valmis, vaid kohe hakatakse saatma. Selleks on olemas protokoll UDP. Andmevoog on pidev ning ei tagata 100% töökindlat andmeedastust ning ei teostata voo ega ülekoormuse kontrolli. Rakendused, mis ei nõua andmete 100%-list kohaleminekut, need kasutavad UDP protokolli. Näiteks, kui räägime telefoniga, mis on realiseeritud läbi interneti, siis telefonisides põhimõtteliselt võivad osa andmeid kaduma minna. See tähendab telefonikõnes vaid väikseid katkestusi, aga tervikuna kõne toimib ja saab rääkida. Telefonikõnes ei ole mõistlik kasutada
ZCAV Zoned Constant Angular Velocity, konstantse nurkkiirusega tsoonkettad. Need kettad paistavad silma muutuva andmeedastuskiirusega: välimiselt rajalt loevad nad pea kaks korda kiiremini kui sisemiselt. Ketas on jagatud tsoonideks ja üks rada sisaldab igas tsoonis erineva arvu sektoreid. Kuna ketta pöörlemiskiirust hoitakse konstantsena, siis liigub välimise raja salvestis lugemispeast lihtsalt kiiremini mööda, võimaldades kiiremat andmeedastust. See meetod on kasutusel paljude SCSI-magnetketaste ja uuemate magnetoptiliste ketaste juures. Holograafiline Holograafiline mälu võimaldab väga suurt info tihedust kuid paljude tehniliste probleemide tõttu ei ole veel laialdaselt kasutusel. · Erinevate pöördus viisidega mälud ( pinumälu (Stack, LIFO), puhvermälu (FIFO) ) Stack LIFO FIFO 46
ZCAV Zoned Constant Angular Velocity, konstantse nurkkiirusega tsoonkettad. Need kettad paistavad silma muutuva andmeedastuskiirusega: välimiselt rajalt loevad nad pea kaks korda kiiremini kui sisemiselt. Ketas on jagatud tsoonideks ja üks rada sisaldab igas tsoonis erineva arvu sektoreid. Kuna ketta pöörlemiskiirust hoitakse konstantsena, siis liigub välimise raja salvestis lugemispeast lihtsalt kiiremini mööda, võimaldades kiiremat andmeedastust. See meetod on kasutusel paljude SCSI-magnetketaste ja uuemate magnetoptiliste ketaste juures. o Holograafiline Holograafiline mälu võimaldab väga suurt info tihedust kuid paljude tehniliste probleemide tõttu ei ole veel laialdaselt kasutusel. Erinevate pöördus viisidega mälud ( pinumälu (Stack, LIFO), puhvermälu (FIFO) ) o Stack o LIFO o FIFO 46
Seda meetodit kasutatakse laserketaste puhul. ZCAV Zoned Constant Angular Velocity, konstantse nurkkiirusega tsoonkettad. Need kettad paistavad silma muutuva andmeedastuskiirusega: välimiselt rajalt loevad nad pea kaks korda kiiremini kui sisemiselt. Ketas on jagatud tsoonideks ja üks rada sisaldab igas tsoonis erineva arvu sektoreid. Kuna ketta pöörlemiskiirust hoitakse konstantsena, siis liigub välimise raja salvestis lugemispeast lihtsalt kiiremini mööda, võimaldades kiiremat andmeedastust. See meetod on kasutusel paljude SCSI- magnetketaste ja uuemate magnetoptiliste ketaste juures. · Optilised mäluseadmed (Optic memory) Suurema salvestamistihedusega kui magneetilised kettad. CD Infrapunase laseriga põletatakse 0.8 micronilise diameetriga augud klaasist kattega master diskile. Sellest vormitakse CD, kus on aukude asemel mügarikud. Polükarbonaadi abil vormitakse sellest CD, mis on sama mustriga nagu master. CD
antud NS ei ole authorative, ta sisaldab sel juhul ka Type A sõnumit(?record) mis pannakse NS tüübi Value väärtuses) Type CNAME - nimi on alias host nime kanooniline nimi. e (royalpug.com, relay1.caliphate.royalpug.com, CNAME) Type MX - Value on meiliserveri kanooniline nimi, millel on alias host nimi Name. 17. Töökindel andmeedastus Ehk..TCP? Aga selle kohta on all mitu küsimust ju? Või ta mõtleb p2p andmeedastust? 3.4 Principles of Reliable Data Transfer Lk 28 Merikese 230 lk konspektist Eksamil vaja teada - millised on töökindla andmevahetuse tagamisega seotud probleemid ja kuidas neid lahendada 18. Go-back-n: PIPELINED PROTOCOLS: ● Pipelining: Sender allows multiple, “in-flight”, yet-to-be-ack-d packets ○ Range of sequence numbers must be increased ○ Buffering at sender and/or receiver ● Pipelined protocols:
annaabi.ee 
