Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Andmeanalüüs kodutöö 2 valikuuuring". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
vaatate, film, saatsin, üldkogum, küsitluse, viin, lahtised, digi, viasat, kanaleid, filme, reklaame, telekatotsuseid väiksema valimi põhjal. Küsimustikud saadetakse kõikidesse gümnaasiumidesse. · Üldkogum Uuring viiakse läbi kõigis gümnaasiumides üle Eesti, et saada seeläbi võimalikult objektiivne ja ülevaatlik tulemus. · Valimi maht ja valikueeskiri Andmeid kogutakse küsimustiku abil, mille täitjateks on kooliõpilased (10.- ja 12.klass) erinevatest koolidest. Valimi suuruseks on planeeritud 1300 õpilast. Valikumeetodina kasutan kaheastmelist valikut, viies läbi küsitluse kahes suuremas linnas Tallinnas ja Tartus. · Küsitlusankeet (tõmmake ring ümber sobival vastusevariandil) 1. Kas olete mees või naine (m/n)? 2. Milliseks hindate enda inglise keele kasutusintensiivsust (kõrge/keskmine/väike) ? 3. Kui oluliseks peate ingliskeelse hariduse kättesaadavust (väga oluline/oluline/vähe oluline)? 4. Kumba keelt eelistate näha oma lapse hariduskeelena (eesti/inglise) ? 5
........................8 3. EESTI TELEVAATAJATE TÜPOLOOGIA.................................................................9 3.1. Peamised televaatajate tüübid...........................................................10 4. TNS EMORI ANDMED KESKMISE EESTLASE TELEMEEDIA TARBIMISE HARJUMUSTE KOHTA 2014. AASTA SEPTEMBRIKUUST DETSEMBRIKUUNI 12 5. LÄHTE ÜHISGÜMNAASIUMI 3. KOOLIASTMES JA GÜMNAASIUMIS LÄBIVIIDUD KÜSITLUSE TULEMUSED JA JÄRELDUSED..................................17 5.1. Küsitluse tulemused...........................................................................18 5.2. Järeldused.......................................................................................... 23 5.2.1. Küsitluse tulemuste võrdlus TNS Emori andmetega.....................24 KOKKUVÕTE................................................................................................................25 KASUTATUD KIRJANDUS......................................................................
HEA VASTAJA! Käesoleva küsitluse eesmärgiks on läbi viia diplomitöö uurimus ,,Eestlaste hoiakud teisest rahvusest või rassist sisserändajate suhtes: Pärnu linna näitel". Uuringuga hõlmatakse Pärnu linna. Käesolev küsimustik koosneb neljast osast, mis puudutavad Teie üldisi andmeid, tolerantsust, eelistusi sisserändajate suhtes ning võimalikke ohte sisserände suurenemisega seoses. Küsimustikule vastates palun valige etteantud vastusevariantidest Teile sobiv variant ning tehke selle juurde märge . Osade küsimuste juures on palutud anda, kas selgitus või põhjendus vabas sõnastuses. Osade küsimuste juures on võimalik lisada sobiva variandi puudumisel Teie isiklik variant oma sõnastuses. Kuna antud uuringu eesmärgiks on koguda võimalikult täpset ja tõest teavet hoiakute kohta teisest rahvusest või rassist sisserändajate suhtes, siis on väga oluline, et Te vastaksite küsimustele erapooletult ning ausalt lähtudes iseenda kogemustest ja seisukohtadest. Teie
(laulukoor, korvpalli trenn, kunstiring, jne) Mitu paralleelklassi avatakse? Kui suured on selles koolis klassid? (väikesed, keskmised, suured) Mis on õpetajate keskmine vanus selles koolis? Kas koolis on juurutatud kvaliteedikindlustussüsteem? (jah, ei) Olles kõne alla tulevate koolide kohta andmed kokku kogunud, tuleb järelduste ja otsuste tegemiseks andmeid analüüsida. Lihtsamal juhul, kui teil on andmeid vähe (antud juhul siis vaid mõne kooli kohta), piisab sellest, et vaatate kõik andmed üle, mõtlete pisut ja jõuategi otsusele st analüüs toimub ilma formaalseid meetodeid kasutamata. Kui aga andmeid on rohkem, siis on mõistlik andmetest ülevaate saamiseks neid mõne sobiva meetodi abil kokku võtma hakata. Nii võib 10 nt peale ankeetküsitluse läbiviimist hakata vastuseid kokku võtma ankeete ükshaaval (korduvalt)
∗ Mitu paralleelklassi avatakse? ∗ Kui suured on selles koolis klassid? (väikesed, keskmised, suured) ∗ Mis on õpetajate keskmine vanus selles koolis? ∗ Kas koolis on juurutatud kvaliteedikindlustussüsteem? (jah, ei) Olles kõne alla tulevate koolide kohta andmed kokku kogunud, tuleb järelduste ja otsuste tegemiseks andmeid analüüsida. Lihtsamal juhul, kui teil on andmeid vähe (antud juhul siis vaid mõne kooli kohta), piisab sellest, et vaatate kõik andmed üle, mõtlete pisut ja jõuategi otsusele st analüüs toimub ilma formaalseid meetodeid kasutamata. Kui aga andmeid on rohkem, siis on mõistlik andmetest ülevaate saamiseks neid mõne sobiva meetodi abil kokku võtma hakata. Nii võib 10 nt peale ankeetküsitluse läbiviimist hakata vastuseid kokku võtma ankeete ükshaaval (korduvalt)
kogutud andmete töötlemist, analüüsimist ning põhjendatud järelduste tegemist. Lihtsamal juhul, kui meil on olemas meid huvitava sihtgrupi iga liikme kohta andmed ning me saame eeldada, et mõõtmistulemused on täpsed, s.t ei sisalda süstemaatilisi ega ka juhusest tingitud vigu, saame statistiliste meetodite abil oma andmed kokku võtta ja teha uuritud grupi kohta järeldusi, mille paikapidavuse kindluses ei ole vaja kahelda. Nii võime näiteks peale lastevanemate küsitluse tulemuste 5 kokku võtmist väita, et küsitluses osalenud lastevanematest [täpselt] 135 (62%) nõustus sellega, et erivajadustega õpilased peaksid õppima erikoolis, mitte tavakooli klassides. Samas tuleb osata aru saada, et statistilise maailmavaate keskseks mõisteks on TÕENÄOSUS, s.t
Valiidsus selles näites – kas ta ikka mõõdab seda, mis oli kavas – reklaamikampaania mõju müügitulemustele. Uuringute valiidsus on kriitiline probleem. Usaldusväärsus. Seda näitajat seostatakse uurimistulemuste stabiilsuse ja konsistentsiga. Kui sama uurimistegevust korrata sarnastes tingimustes, siis alati ei ole tulemused samad. Eriti teravalt kerkib usaldusväärsuse probleem inimesi küsitledes. Harva on kahe esindusliku valimi puhul küsitluse tulemused identsed. Sel puhul lubatakse teatud etteantud hälvet uurimistulemuste hindamisel. Objektiivsus. Uurijal ei tohi olla eelarvamust uuringu väljundi kohta. Kui objektiivsus puudub, siis teaduslik meetod ei anna reaalset pilti tegelikkusest, vaid aitab saavutada soovitud väljundit. 2.2. Turundusuuringute klassifikatsioon Turundusuuringute liigitamiseks on mitmeid võimalusi lähtuvalt uuringu eesmärkidest ja klassifitseerimise aspektist 2.2
Aktiivne kuulamine. Mida meil selleks vaja on, et me saaks aktiivselt kuulata? Huvi, sobiv aeg, ruum, tahtmine kuulata. Kas te peaksite olema avatud? Avatud hoiak ja kontakt. Miks need olulised on? Mille järgi ma saan aru, et te mind kuulate? Te vaatate mulle otsa. Suunatud tähelepanu? Tähelepanu ja keskendumine peab olema. Tuletage meelde need välised kontaktioskused. Muude tegevuste katkestamised peavad siin ka olema. Kui ma neid ei kaota ära, siis ma järelikult aktiivselt kuulata ei suuda. Tegelikult peab siin olema psühholoogiline kohalolek. Kuidas me peaksime suhtuma sellesse inimesse? Kas ma võiks teda usaldada? Usaldus peaks tekkima inimeste vahel. Ega me ei saa inimeste suhtes avatud hoiakut, keda me ei usalda. Oma miimikaga
eesmärgiks on : - genereerida hüpoteese; - uurida suhteliselt erandlikke olukordi/ objekte; - saada eksperthinnanguid. Kvalitatiivse intervjuu tulemustele ei rakendata tavalisi statistilisi meetodeid ja saadavad tulemused ei ole standardsete meetodite abil üldistatavad. Kvantitatiivne küsitlus , mille korral kasutatakse standardiseeritud küsitlusvormi ankeeti ning tulemused üldistatakse üldkogumile. Sellise küsitluse puhul tuleb jälgida terve rea eelduste täidetust, et tulemused oleksid üldistatavad. Küsitluse vastuste ja tulemuste puuduseks ei ole 100 protsendiline objektiivsus ( vastused ei ole alati õiged vasatakse huupi; ei saa kõiki küsitluslehti tagasi ), kuid üldjuhul annavad nad ammendavaid tulemusi vajalikul tasemel. Küsitlusmeetodi puhul tuleb esmajärjekorras püstitada ja fikseerida selle uuringu eesmärk ja seejärel koostada küsimused.
Eksamiküsimused 1. Millised on uurimistöö kvaliteedikriteeriumid? Tähtsus ehk olulisus, uudsus ehk aktuaalsus, eetilisus, asjatundlik meetodite kasutus, sisukos ja kompelksus, esitluse ja vormistuse korrektsus, objektiivsus, tõestatavus ehk usaldusväärsus, selgus ehk arusaadavus, kriitilisus. 2. Millised on uurimistöö koostamise etapid? Teema valimine Info, teabe kogumine, tutvumine varasemate uuringutega Uurimisprobleemi, eesmärgi piiritlemine Uurimismeetodi valik Uurimiseks vajaliku andmestiku kogumine Uurimismaterjali analüüs Uurimuse koostamine ja vormistamine 3. Milline on uuringutüüpide üldine klassifikatsioon? Teoreetiline uurimus, empiiriline uurimus, rakendust loov ehk arendusuurimus. 4. Mis on empiiriline uurimus? Uurimus mille eesmärkideks on nähtuste kirjeldamine, võrdlemine, seletamine, ennustamine ning tõlgendamine. Sisaldab uute andmete kogumist või olemasolevate andmete töötlemi
Triin kelder Signe Hunt Alexandr Pavlov Metoodika Uuring viidi läbi aastal 2013, 1päevasel perioodil 19 Oktoober (madalhooaeg) Eestis, Võrtsjärve külastuskeskuses ja Laeva rabas. Küsimustik oli koostatud kolmes osas. Esimene osa koosnes 9-st reisieesmärkidega seotud küsimusest. Teine osa koosnes vaatlusest (külastajate tegevuste kirjeldus, millised inimesed viivivad seal, mida nad teevad, ning millist teenust nad kasutavad). Küsitluse kolmas osa oli suunatud üldisele külastaja rahulolule ja koosnes see 3-st küsimusest ning hinnat 5- palli süsteemis. (Nt sihtkoha üldine rahulolu 1 – pole üldse rahul ja 5 - väga rahul, Mida arvatakse hindadest , pole üldse kallis kuni väga kallis , kui tõenäoliselt nad külastaksid sama sihtkohta jälle mitte eriti tõenäoiline kuni kindlasti külastan). Küsitleti 19.10.1013. Eestis, Võrtsjärve külastuskeskuses ja Laeva rabas
2.2 Küsitlus Ühiskondliku ja poliitilise aktiivsuse uurimiseks kasutati individuaalandmeid, mida koguti veebikeskkonnas Surveymonkey.com. Koostati ankeet pealkirjaga Valimisaktiivsuse küsitlus. Vaatluse alla võeti küllaltki laia sihtgrupp. Ainukeseks nõudmiseks vanusele oli vähemalt täisealisus. Alustuseks teostati proovitesti autorite sõprade peal, kellel paluti vastata küsimustikule. Nende tagasiside oli küllaltki positiivne, kuid tuli ka kriitikat teatud küsitluse punktide kohta. Võeti nõu kuulda ning kohandati küsimusi, lähtudes inimeste soovitustest. Pärast seda korrati katseuuringut ning lasti uuesti inimestel vastata küsimustele. Seekord jäädi ankeediga rahule. Valminud küsitlusankeedi link laeti üles veebipõhisesse suhtluskeskkonda facebook.com ning paluti kõigil vastata küsimustikule. 7 2.3 Vaatlus
................................................ 6 1.2 Mängu „League of Legends“ ajalugu................................................................7 1.3Mängu kirjeldus................................................................................................. 9 1.4 Mängu „League of Legends“ populaarsus......................................................10 2.1 Meetodi ja valimi kirjeldus........................................................................11 2.2 Küsitluse tulemused................................................................................. 11 Lisa 1 Küsitlusankeet............................................................................................ 18 4 SISSEJUHATUS Teemaks valisin „League of Legends“ ja selle populaarsus Tapa Gümnaasiumis. Probleem on selles, et kogu vaba aeg, mis mul on kulub selle mängu peale, see on umbes 5-7 tundi päevas.
statistiliste meetoditega. Ainestik on selgelt piiritletud. Kui vaatlusmatriits on loodud, siis üldjuhul ei lisata sinna enam tähelepanekuid ega muutujaid. (3) Kvantitatiivses uuringus on materjali kogumine, selle töötlemine ja analüüs läbi põimunud. Analüüs võib kinnitada, et ainestikku tuleb täiendada. Pärast lisamaterjali kogumist jätkatakse analüüsi. Ainestiku piirid on selles mõttes lahtised, need võivad uurimise käigus laieneda või aheneda. Tabel 2. Kvantitatiivse ja kvalitatiivse uuringu erinevus Kvantitatiivne uuring Kvalitatiivne uuring Ainestik esindab statistilist põhigruppi Ainestik esindab uurimisobjekti olulisi omadusi, on teoreetiliselt tähtis Ainestiku kogumine, töötlemine ja Ainestiku kogumine, käsitlemine ja
Ühiskondlikud motiivid Praktilisi soovitusi teema valikuks Vali teema, mis sind huvitab Ära vali liiga laia, kuid ka liiga kitsast (tehnilist) teemat. Mõtle, kas varasematest esseedest ja seminaritöödest ei saaks välja kasvatada BA- töö teemat Vaata, kui palju on teema kohta kirjandust ja mis on sellel alal üldse varem tehtud Mõtle võimalikule meetodile ja andmekogumisviisile (kui ikka statistikat üldse ei valda, siis ära küsitluse peale mine) Mõtle, kas inimesed/organisatsioonid, keda tahad uurida, on ligipääsetavad Mõtle teema mahule - kas uurimistöö pole liiga suur? Mõtle oma juhendaja profiilile ja oskustele meetodite osas Kust saada ideid BA-töö teemadeks? Aktuaalsed ühiskondlikud debatid meedias: Isiklikud kogemused Loengumaterjalid Õpikud (Populaar)teaduslikumad raamatud/ajakirjad Teadusajakirjad
suunatud koomiksid ja raamatud). Nüüdseks on telereid kodus juba enamasti mitu ja need on muutunud tavaliseks tarbeesemeks. Juba telerite pealetungi algul oli probleemiks Briti laste liigne telerite ees istumine, milleks oli tollal umbes 2 tundi päevas. Uuritud on noorte inimeste ajakasutust ja selgus, et teleri vaatamine on suurim meediakasutuse kategooria. Telerivaatamine on eri riikides märkimisväärselt sarnane, enamasti on keskmine vaatamisaeg 1,5- 2,5 tundi. Suurbritannias tehtud küsitluse põhjal ütles enamik lastest (üle 80% vanusegrupis 7-12 aastat), et vaatas televiisorit eemisel õhtul ning tavaliselt vaatab 3- 6 saadet igal õhtul. Paljud 9- aastased ja peaaegu kõik vanemad lapsed olid televiisorit vaadanud pärast südaööd. Seega ei vaata lapsed ainult lastesaateid. Põnevikud, draamad ja komöödiad on olnud populaarsed lapseea keskpaigast saati. (Oja, 2011.) Samal ajal on televiisori vaatamine saanud elu vältimatuks osaks, eestlane vaatab
hajuvust testida (Homogeneity of variance test). Mida näitab väljundiaken (Output)? - Kui valisite kirjeldava statistika kuvamise, siis see peaks olema esimene tabel, mis ANOVA puhul näidatakse. Seal on mh kajastatud gruppide suurused, nende keskmised mõõdetud parameetril, jms. - Järgmisena peaks olema hajuvustest selle abil otsustaste, kumma post hoc testi tulemusi vaatate. Kui p> .05 (ehk ei ole statistiliselt olulist erinevust), on tegemist sarnase hajuvusega ning vaadata tuleks Tukey testi tulemusi; kui aga p < .05 (ehk on statistiliselt oluline erinevus), ei ole tegemist sarnaste hajuvustega ning peaks vaatama Games-Howell testi tulemusi. 5
Tallinna Ülikool Loodus- ja terviseteaduste Instituut Organisatsioonikäitumise õppekava Merilin Mõttus, Triin Urb, Merilin Jürma, Hanna Havam, Irina Zujeva INTERVJUU UURIMISMEETODINA Uurimisplaan Õppejõud: Kadi Liik, MSc Tallinn 2018 Intervjuu uurimismeetodina. Uurimisplaan 2 SISUKORD SISSEJUHATUS ....................................................................... Error! Bookmark not defined. TEOREETILINE ÜLEVAADE ................................................ Error! Bookmark not defined. EMPIRILINE UURIMUS ......................................................... Error! Bookmark not defined. Eesmärk ja hüpoteesid .........................................
üldistada üldkogumile. Seega kursuse läbinu peab oskama 1) kirjeldada kokkuvõtvalt uuringu käigus kogutud andmeid ja 2) anda selle põhjal statistiliselt usaldusväärseid üldistatud tulemusi. 1. ANDMEANALÜÜSI PÕHIMÕISTED (Valik)uuringu läbiviimisel on kindlad etapid, iga etapp kasutab ja vajab umbes kolmandiku uuringu ressurssidest: 1. Planeerimise alla kuuluvad järgmised mõisted ja etapid - probleemülesanne, statistiline ülesanne, üldkogum, loend, valim, tunnused, mõõtmismeetod ja -vahend; 2. Andmete kogumise all mõtleme andmete kogumist, kodeerimist jms, sisestamist, korrigeerimist; 3. Andmetöötlus on andmete statistiline töötlus, analüüs (interpretatsioon), uuringu väärtustamine, publitseerimine (esitamine). 1.1 Üldkogum ja valim Vastavalt uurija eesmärgile määratletakse üldine uurimisobjekt ehk üldkogum. Üldkogumiks on
turunduse alused kordamisküsimused. Eleriin juur VE-15 1. Kordamisküsimused 1. Kas turundus ja müük on sünonüümid? Kui ei, siis milles on erinevus? 2. Kas mõisted "tarbija" ja "klient" on sünonüümid? Kui ei, siis milles on erinevus? 3. Kas politsei, haigla, kirik, hotell ja teater saavad oma tegevuses kasutada turundusprintsiipe? 4. Too konkreetseid näiteid erinevate turundusfilosoofiate rakendamise kohta! 5. Kas sotsiaalse turunduse kontseptsiooni see osa, mis puudutab ühiskonna üldisemate vajaduste arvestamist, on jäänud vaid unistuseks või on ta praktikas realiseerunud? Too näiteid Vastused: 1.Võib küll öelda, et need on erinevad turundus ja müük, kuna turunduse eesmärk on kokku viia ostjad ja nende vajadus, selle toote või teenuse järgi. Kuid müük iseenesest hõlmaks minu jaoks seda, et kas ja kui palju suudan oma toodet või teenust müüa just nendele ,kellele oleks seda toodet või teenust vaja. 2.Klient ehk persoon, kes soetab antud toote või te
vastamast, arvates, et uurimus pole muud, kui varjatud müügitellimus või siis on nad lihtsalt hõivatud. Seetõttu ei anna uuring tihtipeale usaldusväärseid tulemusi. TELEFONIKÜSITLUS. Telefoni teel tehtav küsitlus on suhteliselt odav ja kiire ning tagab küllaldase info mitmekülgsuse. Tavaliselt kuvatakse küsimused intervjueerija arvuti ekraanile ja küsimuste esitamise järel sisestatakse kohe vastused. Sellise küsitluse halvaks küljeks on aga asjaolu, et saadud andmete hulk on piiratum kui kirjaliku küsitluse, intervjuu ja rühmaarutelu puhul, sest info tuleb vaid telefoniomanikelt. 8 Turundusuuring KIRJALIK KÜSITLUS. Kirjaliku küsitluse puhul lähetatakse tarbijale postiga ankeedid, mille nad täidetult tagastavad
Siia kuuluvad valitsuse statistika, valitsuse teadaanded, kauplemise statistikad, ajakirjanduse poolt läbiviidud uuringud, turu-uuringute firma poolt avaldatud informatsioon. Sageli nimetatakse teiseste andmete kogumist, kas “kirjutuslaua-“ või “raamatukogu uuringuks” (Oliver). Tihti saab probleemile leida lahenduse, kui uuritakse ainult teiseseid andmeid. Esmaseid andmeid kogutakse spetsiaalselt käesoleva probleemi lahendamiseks. See on uus, originaalne info, mida saadakse küsitluse, vaatluse, eksperimendi või mõne muu meetodiga (Vihalem 2001). Sellest lähtudes saab öelda, et esmaste andmete kogumiseks tuleb aega ja raha rohkem kulutada kui teisesele uuringule. Seega, kui firmas on otsustatud, et vajatakse firma välist informatsiooni tuleb järgnevalt otsustada, kas vajalikku informatsioni saab teisesest uuringust või tuleb informatsiooni vajaduse rahuldamiseks korraldada esmane uuring. Enne
töökohtade vähenemine, mistõttu on paljud noored ka lahkunud ning leidnud töö välismaal. Samas ei ole Aastal 2010 käivitati projekt Talendid koju, mille eesmärk on leida välismaa kogemustega noori ning tuua nad tagasi kodumaale ja viia nad kokku Eestimaiste tööandjatega. Selle projekti tarbeks on loodud internetikeskkond, kus nii välismaal töötavad noored kui ka tööandjad saavad kokku. 3 Kui siiski otsida tööd välismaal, tuleks töökoht leida ametlikke kanaleid pidi. Euroopas kehtib töötajate vaba liikumise põhimõte ning see teeb välismaale tööle asumise töötaja jaoks tunduvalt lihtsamaks. Kuid esineda võib ka raskusi nagu näiteks: tuleb kohaneda teise riigi kultuuriga, tööl tuleb suhelda võõrkeeles ning loomulikult on oluline viia end kurssi teise riigi seadustega ning maksu- ja sotsiaalkindlustussüsteemiga. 3 Projekt Talendid Koju. Arvutivõrgus: http://www.talendidkoju.ee/projektist
ei saa olla absoluutselt õiged. · Eelkõige matemaatiline statistika abil töötatakse välja meetodid kõige ohutumate järelduste tegemiseks, st risk eksida otsuse tegemisel muudetakse võimalikult väikeseks ja seda riski on reeglina võimalik hinnata. Valikuuringud: matemaatilised alused 1897 Kiaer: valim peab peegeldama üldkogumit, valik kas juhuslik või eesmärgipärane 1937 Neyman: suund juhuslikule valikule 1946 Cochran: superpopulatsioon, lõplik üldkogum kui lõpmatu üldkogumi realisatsioon, mida kirjeldab mingi mudel 1965 Kish: disainiefekt, valimihinnangu statistiliste näitajate hindamine keerulise valikudisaini korral Samaaegselt aktsepteeritav ka mittetõenäosuslike (juhuslikkusel mittepõhinevate) valimite kasutamine Valikuuringute rakendamine: USA presidendivalimised Ajakiri Literary Digest: valijatele postkaardid küsimusega, keda valiksid. Edukas 1920-1932.
mitterverbaalseid reaktsioone,raskem keelduda, suurendab tagasisaadud vastuste osakaalu.,annab võimaluse esitada vastastikku täpsustavaid küsimusi . puudused: - Intervjuuolukord kui sotsiaalne suhe võib vastuseid kallutada,Üldjuhul on kulukam ja töömahukam kui kirjalik küsitlus . Kirjalik küsitlus: küsimused esitatakse küsitletavale kirjalikus vormis, vastaja vastab kirjalikus vormis, otsene kontakt küsitlejaga tavaliselt puudub. Standardiseeritud kirjaliku küsitluse tugevad küljed : - küsitletul on piisavalt aega vastata - vastamist ei mõjuta intervjueerija isik - võimaldab suhteliselt väikeste kuludega viia läbi geograafiliselt hajutatud ja suuremahulist andmekogumist Standardiseeritud kirjaliku küsitluse nõrgad küljed: - madal küsimustike tagastusprotsent (soovitav saata meeldetuletus) - ei saa registreerida vastajate spontaanseid reaktsioone - pole kindel, kas vastab tõepoolest soovitud isik - pole kindel, kas küsimusi mõistetakse õigesti
koolide eestikeelsele õppele, samas kui need punktid on mitte-eestlastele alles üheksandal ja kümmendal kohal. Sellegipoolest peavad sallivust ja võrdselt kohtlemise põhimõetet tähtsaks kõik Eesti elanikud, kuigi mitte-eestlastel on need punktid siiski kõrgemal kohal4. USA Strateegiliste ja Rahvusvaheliste Uuringute Keskus uuris aastatel 2009-2010 noorte Eesti venelaste ja eestlaste ning Venemaa noorte omavahelisi hoiakuid. Uuringus osalesid 16- 29aastased noored. Küsitluse vastuste kohaselt suhtub 34% eesti rahvusest noortest venelastesse vaenulikkuse või hirmuga ning ainult 7% imetluse või sümpaatiaga. Suurem osa vastajaid olid kas neutraalsed või ei osanud seisukohta võtta. Venelaste suhtumine nii Eestis kui Venemaal on uuringu kohaselt palju positiivsem. Eesti venelastest suhtub eestlastesse vaenu või hirmuga ainult 8% ja 30% neist suhtub eestlastesse hoopis imetluse või sümpaatiaga. Küsitlusele vastanud Venemaal elavatest noortest suhtub
1. Kvantitatiivse uuringu andmeid võib esitada... Vali üks või enam: a. Pildina b. Joonise ehk diagrammina c. Tsitaadina d. Tabelina e. Tekstina 2. Uurimistöö metoodika valik uuringus sõltub ennekõike... Vali üks: a. Metoodika kasutamise lihtsusest b. Kavandatava uuringu probleemist ja eesmärgist c. Uurija metoodika kasutamise oskustest 3. Mis iseloomustab statistilist mõtlemist? Vt. küs-lehelt 11 4. Millal eelistame kvantitatiivset uurimismeetodit? Nimeta vähemalt 2 nö katus-uurimisküsimust. Kui on vaja saada statistiliselt usaldusväärseid andmeid järelduste tegemiseks. Mida? Kui palju? 5. Uuringutes võib koos kasutada kvalitatiivset (struktureerimata) ja kvantitatiivset (struktureeritud) metoodikat. Vali üks: Tõene Väär 6. Mis on plagiaat ja kuidas seda oma uurimistöös vältida? Vt. küs-lehelt 5 7. Millal eelistame kvalitatiivset uurimismeetodit? Nimeta vähemalt 2 nö katus-uurimisküsimust. Kui otsitakse esmajoones vastus
1. Turunduse olemus: Turundus ehk marketing sai oma nime turu järgi, kus vanasti toimusid kauba vahetused raha või teiste toodete vastu linna keskel oleval turuplatsil. Turundus tähendab firma juhtimist turust lähtuvalt. Hõlmab turu-uuringuid, toote kujundamist, turunduskanalite valikut, hinnapoliitikat, reklaami, müüki ennast jpm. Ajalooliselt on levinumad kolm turundustõlgendust: · Turundus kui kaubandustegevuse organiseerimine · Turundus kui kaupade realiseerimise organisatsiooniliste, tehniliste ja kommertsfunktsioonide süsteem · Turundus kui tootmise juhtimise turukonseptsioon Turunduse 5 põhialust · Kõige tähtsam on tarbijakesksus; · Tarbijad ei osta toodet, vaid probleemilahendust; · Turundus on liialt oluline jätmaks see üksnes turundusosakonna mureks; · Turud on heterogeensed; · Turud ja tarbijad on pidevas muutumises. 2.Kogu turundustegev
samuti saate ka hajuvust testida (Homogeneity of variance test). Tulemused: a) Kui valisite kirjeldava statistika kuvamise, siis see peaks olema esimene tabel, mis ANOVA puhul näidatakse. Seal on mh kajastatud gruppide suurused, nende keskmised mõõdetud parameetril, jms. b) Järgmisena peaks olema hajuvustest selle abil otsustaste, kumma post hoc testi tulemusi vaatate. Kui p> .05 (ehk ei ole statistiliselt olulist erinevust), on tegemist sarnase hajuvusega ning vaadata tuleks Tukey testi tulemusi; kui aga p < .05 (ehk on statistiliselt oluline erinevus), ei ole tegemist sarnaste hajuvustega ning peaks vaatama Games-Howell testi tulemusi. c) ANOVA tabel meid kõige enam huvitava küsimuse vastust kas gruppide vahel on statistiliselt olulised erinevused või mitte. Sig (ehk olulisuse tõenäosus) annab meile vastuse. Kui p <
· e-kirjadega kiusamine · jututubades kiusamine · veebilehtedel kiusamine (Naruskov, Internetis toimuv kiusamine kui küberkiusamise alaliik kahe Tartu linna kooli näitel) 8 3 Uurimistöö raames läbiviidud uuring Küsitlusele vastasid Rapla Ühisgümnaasiumi õpilased klassides 10-12, vanuses 15-19. Küsitluse viisin läbi 50-ne õpilase seas, kellest 25 olid poisid ja 25 olid tüdrukud. Küsitluse läbiviimise viisiks kasutasin elektroonilist meetodit, kuna pidasin seda mugavamaks. Vanus Tabel 2 uuritavate vanuseline jaotus 15 aastat 2 vastanut 4% 16 aastat 11 vastanut 22% 17 aastat 18 vastanut 36% 18 aastat 13 vastanut 26% 19 aastat 6 vastanut 12% Vanuselises koosseisus oli vastanutest kõige rohkem 17 aastaseid ja kõige vähem 15 aastaseid. Sugu Diagramm 1 Sooline jaotus Tabel 3 uuritavate sooline
9/6/2011 Eesmärk · Kursuse läbinud üliõpilane: omab teadmisi teadusfilosoofia sissejuhatusest, äriuuringute spetsiifikast, uuringu ülesehitusest ja uurimisprotsessi etappidest; teadmisi kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete andmete kogumise ja Majandusalased uurimismeetodid
Viimsi Kool SULGPALLI MÄNGUGA KAASNEVAD RISKID Uurimistöö Merily Viibur Juhendaja õp Marika Seppor Viimsi 2010 2 KOKKUVÕTE Käesoleva uurimistöö eesmärgiks on kirjanduse ja küsitluse ning autori oma mängijakogemuse põhjal välja selgitada, millised vigastused sulgpallis tekivad, kuidas neid vältida ning kas sulgpall on riskantne spordiala. Vigastusi tekib igal spordialal, nii ka sulgpallis, on ka vigastusi, mida ei ole võimalik või on raske vältida, sest kehalised eeldused ei ole antud spordialale sobivad. Uurimistöö käigus viidi läbi küsitlused 15-19 aastaste sportlaste seas, kahe sulgpalli treeneriga ja ühe spordiarstiga.
Lugemisharjumuste uurimiseks vajalikud andmed koguti 5., 8. ja 11. klassides läbi viidud küsitlusega, mille koostamisel hoiti silme ees sihti saada võimalikult mitmekülgne, kuid samas ka detailne ülevaade iga klassi kohta. Andmete analüüsimisel eristati poiste ja tüdrukute vastused, et võrrelda, kas ja milliseid erinevusi nende vahel leidub. See uurimistöö on jaotatud kaheks suuremaks peatükiks. Esimeses on täpsemalt kirjeldatud töö meetodeid, sealhulgas sihtgrupi valikut, küsitluse koostamist ja tulemuste analüüsimise põhimõtteid. Teises peatükis on esitatud õpilaste vastuste analüüsist saadud tulemused, eraldi alajaotused on internetimeedia, ajalehtede, ajakirjade, kohustusliku kirjanduse, omal initsiatiivil loetava kirjanduse ja üldiste lugemisharjumuste kohta. Uurimistööle on lisatud täpne õpilaste hulgas läbi viidud küsitlusankeet (LISA 1) ning õpilaste poolt loetavate ajakirjade (LISA 2) ja lemmikraamatute (LISA 3) täielike nimekirjade tabelid.
annaabi.ee 
