Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga ",,Andaluusia koer´´". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
film, andaluusia, breton, dalÃ, unenägu, filmiks, filmile, filmiajaloos, filmivormis, sürrealismi, vabast, irratsionaalsus, ibeeria, pistoda, unenäod, korduvat, saatsid..............................................................10 3.3. Tutvused Pariisis................................................................................10 3.4. Kunstilised eksperimendid................................ ..........................................11 4. SÜRREALISM.......................................................................................12 4.1. Andaluusia koer...............................................................---...............12 4.2. Kohtumine Galaga..............................................................................12 4.3. Sürrealistide rühm........................................................................................................13 4.4. Mälu püsivus................................................................................................................14 4.5. Sürrealistlikud esemed
hulka. Buñuel omandas esimese hariduse väga ranges jesuuutide erakoolis, aga kuna ta polnud kõige usklikumat meelelaadi läks ta ennem kooli lõpetamist õppejõuga tülli ning lahkus koolist. 1917. aastal astus Buñuel Madridi ülikooli, kus ta kohtus oma tulevase filmi kastootjatega luuletaja Federico Garcia Lorcaga ja kunstnik Salvador Daliga. Nende meeste vahelisest sõprusest sündis 1929. aastal Luis Bunueli esimene film "Andaluusia koer" ("Un Chien Andalou") Luis Buñueli enda arvates, ei olnudki Salvador niivõrd suur kunstnik, kui geniaalne mõtleja, kirjanik ja kõneleja. Mina tutvusin Luis Buñueli filmiga "Andaluusia koer" just läbi Salvador Dali loomingu, kes on minu arvates on kahtlemata üks kõige geniaalsemaid kunstnikke kunstiajaloos. Salvador Dalit peetakse üheks sürrealismi alustajateks. Sürrealism kasvas välja
Sürrealism on 20. sajandi kunsti- ja kirjanduse vool, milles on olulisel kohal ebareaalsus, unenäod, hallutsinatsioonid, patoloogiliste seisundite jms. 1924 koondas siis veel dadaistide hulka kuuluv André Breton enda ümber sürrealistide koolkonna, mille keskpunktiks oli Pariis. Kesksed sürrealistid jagunesid kahte põlvkonda: esimene põlvkond on sündinud aastail 18901898 (Breton, Antonin Artaud, Louis Aragon jt.). Teine põlvkond on sündinud sajandi alguses (Salvador Dalí). Mõjutusi saadi Sigmund Freudi psühhoanalüüsiõpetusest, mille kohaselt looming lähtub alateadvusest, nägemustest, unenägudest, vaistlikest assotsiatsioonidest jne
Walt Disneyga tegi Dalí koostööd 1946. aastal filmiprojektis ,,Destino", milles oli eesmärgiks kombineerida näitlejad ja reaalsed rekvisiidid joonistegelaste ning fooniga. Kolm kuud pärast filmi tootmise alustamist loobus Disney projektist, kuna väljavaated selle kommertsedule olid nigelad. Ehkki projekt ei läinud käiku, pidas Disney koostööd Dalíga väga produktiivseks ja mehed jäid pikkadeks aastateks sõpradeks. Suurbritannia ja Hispaania koostöös on 2008. aastal valminud film Salvador Dalí elust, mis käsitleb peamiselt kunstnik Salvador Dalí ning poeedi ja näitekirjaniku Federico Garcia Lorca oletatavat armulugu. Film on nimetatud Dalí maali "Little Ashes" järgi. Kasutatud kirjandus: Weyers, F. Salvador Dalí. Elu ja looming. Saksa keelest tõlkinud Meelika Öpik. Sari Väike kunstiraamat, kirjastus Koolibri, Tallinn 2006, 96 lk. Priit Kivi: Salvador Dali hullumeelselt geniaalne mõistatus, Eesti Päevaleht, 25. oktoober 2008 Salvador Dalí Vikipeedia
,,Arlekiini karneval" (1924-1925) ,,Hollandi interjöör" (1928) 3 Palju levinum on siiski suund milles unenägudest, hallutsinatsioonidest, asjade teadlikust mõistusevastaseks töötlemisest sündinud kujundeid väljendati väga realistlikus, looduslähedases vormis. Sellist suunda nimetatakse ,,veristlikuks" (ladina keeles veritas tõde) sürrealismiks. Veristliku sürrealismi eelkäija oli Giorgio de Chirico (1888-1987), kes juba Esimese maailmasõja ajal maalis kummalisi, ängistavalt mõjuvaid pilte. Need on tavaliselt linna- või interjöörivaated, millede justkui õhutühjas ruumis seisavad nuku või mannekeenisarnased figuurid. Sageli on nihestatud perspektiiv. Oma kunsti nimetas Chirico ,,metafüüsiliseks maalikunstiks". ,,Tänava melanhoolia ja müsteerium" (1915) ,,Hector ja Andromache" (1971)
,,Arlekiini karneval" (1924-1925) ,,Hollandi interjöör" (1928) 3 Palju levinum on siiski suund milles unenägudest, hallutsinatsioonidest, asjade teadlikust mõistusevastaseks töötlemisest sündinud kujundeid väljendati väga realistlikus, looduslähedases vormis. Sellist suunda nimetatakse ,,veristlikuks" (ladina keeles veritas tõde) sürrealismiks. Veristliku sürrealismi eelkäija oli Giorgio de Chirico (1888-1987), kes juba Esimese maailmasõja ajal maalis kummalisi, ängistavalt mõjuvaid pilte. Need on tavaliselt linna- või interjöörivaated, millede justkui õhutühjas ruumis seisavad nuku või mannekeenisarnased figuurid. Sageli on nihestatud perspektiiv. Oma kunsti nimetas Chirico ,,metafüüsiliseks maalikunstiks". ,,Tänava melanhoolia ja müsteerium" (1915) ,,Hector ja Andromache" (1971)
Time Magazine kaanele. Seal kirjutatakse, et ilma Dalita poleks USA-s sürrealism kunagi nii suurt edu saavutanud. Tänu soojale vastuvõtule Ühendriikides ja lepingu sõlmimisele Edward Jamesiga, kindlustas ta endale korrapärase sissetuleku. Majanduslik kindlustunne põhjustas ka uue loomepuhangu, sest nüüd sai ta maalida, seda mida ta ise soovis ja ei pidanud nii palju arvestama sellega, mida kunstikaupmehed soovisid. Dali ja filmikunst Dali esimeseks filmiks on ,,Andaluusia koer". Selle filmi algusstseen, kus pilveriba liigub öötaevas kuu ette, ekraan tumeneb ja nähtavale ilmub noore naise silm, mis habemenoaga läbi lõigatakse, on kindlasti üks legendaarsemaid ja kuulsamaid stseene filmiajaloos. 1929.aasta juunis toimunud mitteavalikul seansil viibisid arhitekt Le Corbuiser, Pablo Picasso ja André Breton. 1945.aastal võttis Dali vastu Alfred Hitchocki tellimuse filmile ,,Nõiutud" loomiseks. Dali
3. KOKKUVÕTE Tänu referaadi koostamisele, sain Salvador Dali kohta tead palju uut ja põnevat. Ta oli üks vähestest kunstnikest, keda ümbritses kuulsuse oreool juba eluajal. Teda saab mõnes mõttes võrrelda Pablo Picassoga, kes oli samuti elamise ajal kuulus. Dali muutis inimeste mõttelaadi ja tekitas paljudes müstilisust ja põnevust. Ta ja jättis jälje ka sürrealistlikku gruppi, mis näitab, et oli tihedalt seotud sürrealismiga. Minu arvates ei saa sürrealismi pidada kunsti ja kirjanduse stiiliks ega vooluks, pigem on see maailmavaade, ellusuhtumine ja vaimne hoiak, mis olid Dali puhul väga suurejoonelised ning isikupärased. 4. KASUTATUD MATERJAL Johannsen, Rolf H. (2006) Maalid 50 klassikut. Tallinn: Tea. Kelomees, R. (1993) Sürrealism. Talinn: Stiil & Aeg. Juske A. (2014) Salvador Dali ja sürrealism Eestis. Tallinn: Tea. Salvador Dalí (1904-1989), M. Kuldkepp. http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?
Hiljem jätkas kunstiõpinguid Peterburis mitmes erakunstikoolis. 1910.a. sõitis hariduse jätkamiseks Pariisi. Kuigi Chagall pidas ennast elu lõpuni vene kunstnikuks, mõjutasid teda Euroopa ja prantsuse kultuur. Siit pärines kunstniku eripära, ta kalduvus segada kokku fantaasia ja olustikulisus, minevik ja tulevik, müstika ja reaalsus. Värvide ja joonte väljendusrikkus tegid Chagallist ekspressionisti ja sürrealismi eelkäija. Juba Chagalli esimestest maalidest õhkub lapselikku siirust, mingit alateadvuslikku, instinktiivset ja ohjeldamatut ilu. Ta tööd mõjuvad tõeliselt värskete ja fantastilistena.1912.a. eksponeeris Chagall oma töid esmakordselt näitusel Peterburis. Seejärel toimusid veel mitmed näitused Venemaal ja Euroopas.Esimese maailmasõja puhkedes viibis Chagall kodus puhkusel ja ei saanud sõja tõttu tagasi Berliini sõita. 1915.a
aastatel võis Dalí töödes märgata jooni, mis jäid domineerivaks läbi tema loomingu. Dalí kombineeris kunstistiile klassikalisest maalist modernse avangardismini . Vanadest autoritest mõjutasid teda Raphael, Bronzino, Francisco de Zurbarán, Jan Vermeer van Delft ja . Diego Velazquez 17.sajandi Hispaania kunstniku Diego Velázquezi eeskujul kasvatas Dalí endale suurejoonilised vuntsid, mis jäid tema lahutamatuks osaks kuni elu lõpuni. Sürrealism. 1929. aastal tegi Dalí koostööd sürrealismi viljeleva režissööri Luis Buñueliga, mille tulemusel valmis lühifilm "Un Chien Andalou" ("Andaluusia koer"). Samal aastal kohtus Dalí oma muusa Galaga. Dalíst 10 aastat vanemast naisest, kelle pärisnimi oli Elena Ivanovna Diakonova, sai hiljem Dalí abikaasa. 1929. aastal olid Dalíl mitmed olulised näitused ning ta liitus ametlikult Pariisis Montparnasse’i kvartalis tegutsenud sürrealistide rühmitusega. Dalí looming oli juba sellele eelnenud kahel aastal
kummalisemalt. Loomingus räägin lähemalt tema teostest ,,Mälu püsivus'' ja ,,Lõputu mõistatus'' ning samuti Dali paranoiakriitilisest meetodist ning ülikooli aegsetest katsetustest. SÜRREALISM Sürrealism on üks pikema kestusega, samal ajal aga ebamäärasemaid moodsa kunsti voole, mille mõjusid võib leida tänapäevalgi. Selle sünd oli Esimese maailmasõja järgses Pariisis, kus 1924. aastal koondas Andre Breton, kes sel hetkel veel kuulus dadaistide hulka, enda ümber mässumeelsete ja sõjas ning ühiskonnas pettunud kirjanikud ja kunstnikud, kellega moodustati sürrealistide koolkond. Nimi ,,sürrealism'' tuleb prantsusekeelsest sõnast surrealisme, mis tähendab üleloomulikku realismi. See on fantaasiakunst, kus tavalised olendid ja esemed ühendatakse omavahel ebatavalistesse seostesse, saades nii mingeid nägemusi või unenägusid meenutavaid kujutluspilte. Niisuguse kunsti tekkel oli suur osa 20
Sürrealism Referaat Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................3 1 Lähtealused........................................................................................4 2 André Breton.........................................................................5-6 3 Salvador Dali......................................................................................................7 4 Charles Baudelaire......................................................................................................8-9 4.1 Elukäik...............................................................................................................8 4.2 Looming...........................................
...............................9 KOKKUVÕTE .............................................................................................................................11 KASUTATUD MATERJAL.........................................................................................................12 LISAD ...........................................................................................................................................13 1. SISSEJUHATUS Antud referaat räägib väga tuntust sürrealismi esindajast Salvador Dalist, kuna ma tunnen tema loomingu ja olemuse vastu suurt huvi. Salvador Dali maalid mõjuvad väga suurejooneliselt ning nende ebareaalsus mõjub samas väga reaalselt. Kunsti ei luua, kui selles puudub hing, kui süda on külm, järelikult pidi tegemist olema väga sooja ning tundelise inimesega. Ma arvan, et tõeline kunstnik ei kopeeri kunagi tegelikkust, vaid interpreteerib seda enda sisemaailma kaudu, mille järgi lähtub ka Salvador Dali, kui tema maale vaadata.
1927 veebruarist oktoobrini teenib sõjaväes, avaldab poeemi proosas ,,Püha Sebastian" ja töötab välja esteetika teooria ,,Pühast objektiivsusest" · Külastas Pariisi, kohtus Picassoga (=> Picasso ja Miro mõjutused) · kombineeris kunstistiile klassikalisest maalist modernse avangardismini · mõjud: Raphael, Bronzino, Francisco de Zurbaran, Jan Vermeer van Deft, Diego Velazques(vuntsid) SÜRREALISM · 1929 koostöö Luis Buñueliga => lühifilm Andaluusia koer; kohtus muusa Galaga (Elena Ivanovna Diakonova, 1934 abiellusid) · 1929 olulised näitused, liitus Montparnasse´i kvartalis sürrealistide rühmitusega · isa ei kiitnud heaks poja suhet Galaga ning arvas, et sürrealistid avaldavad poja moraalile halba mõju. Viimaseks piisaks sai teos "Jeesus Kristuse püha süda", kuhu Dalí oli lisanud provokatiivse lause: "Mõnikord ma sülitan lõbu pärast oma ema portreele"
ühenduses minu kõige salajasema minaga ning edastada mulle oma kiirgavat energiat peaaegu meediumile omasel moel. Gala kaudu sain osa elukarjest!" Sürrealism Sürrealism sündis sündis Esimese maailmasõja järgses Pariisis. Selle loomise juures olid sõjas ja ühiskonnas pettunud kirjanikud ja kunstnikud, kelle sekka kuulusid ka Sveitsist naasnud dadaistid. Sürrealistide mässumeelse seltskonna eesotsas oli kirjanik ja ideoloog Andre Breton. Sürrealistid pidasid ühiskonda ja kultuuri inimese vabadust ja tegelikke vajadust mahasuruvaiks nähtusteks ja üritasid vabastada inimeses peituvaid varjatud jõude, eelkõige spontaanset, alateadlikku eneseväljendust. Selles tuginesid nad psühhoanalüüsi rajaja Sigmund Freudi õpetusele. Sürrealistide eesmärgiks oli kunsti ja elu piiride ähmastamine ning Lääne ühiskonna lammutamine uue, inimese tegelikele vajadustele vastava ühiskonna loomiseks. Seepärast tegid
Tema filosoofias oli eriline koht kunstiloomel kunstis nägi ta kõikehõlmavat tunnetusvahendit, mis tema käsutuses olevate võimalustega on suuteline väljendama subjektiivseid seisundeid. Kunstipraktikale vahetumat teoreetilist alust pakkus see-eest teine tol ajal populaarne õpetus, nimelt Sigmund Freudi metapsühholoogia. Võib isegi öelda, et ilma Freudi psühhoanalüüsita oleks sürrealism vaevalt tekkinudki. Kõige ustavam Freudi järgija ning ühtlasi sürrealismi kõige skandaalsem ja poleemilisem esindaja on vaieldamatult Salvador Dali, kes lülitus või nagu Breton märkis, poetas end sürrealistide seltskonda 1928.a. 1 Salvador Domingo Felipe Jacinto Dalí i Domènech Salvador Domènech sünnib 1904. aastal Figuerases, väikeses linnakeses Kataloonia põhjaosas. Ta sirgub lugupeetud, aga maailmavaate poolest lõhestunud perekonnas
filmikunsti (Luis Buñuel). Sürrealistid mõistsid hukka rikutud ühiskonna ning jätkasid tegutsemist dadaismile omaselt, mässu- ja skandaalivaimus. Nad tundsid huvi unenägude ja hallutsinatsioonide ning eriti SIGMUND FREUDI alateadvusteooria vastu. Kunstnikud ei uurinud loodust vaid intiimset sisemaailma, ka olid nad vaimustunud Hieronymus Boschi nägemuslikest maalidest. Liikumise nimi pärineb Guillaume Apollinaire'i näidendi ,,Teireiase rinnad" alapealkirjast ,,Sürrealistlik draama". Sürrealismi vaimne juht, kirjanik André Breton avaldas 1924. aastal esimese sürrealismi manifesti: ,,...see on puhas automatism, mis sõnaliselt, kirjalikult või mõnel muul viisil väljendab mõtte tõelisi käike, ilma mõistuse kontrollita ja arvestamata eetilisi, religioosseid, esteetilisi või muid selletaolisi kaalutlusi." Aastal 1928 ilmus kirjutis ,,Sürrealism ja maalikunst". Breton oli mõistuse kontrollist sõltumatu automaatkirjutamise
Sürrealismi kaudseks eelkäijaks I MS ajal Sveitsis tegutsenud rühmitus DADA Salvador DALI (1904-1988) Hispaania (katoliiklane). Kuulsaim sürrealist. Õudust sisendav. ,, Silmad pildistavad peas juurdunud kõva hinge" Sõnade, kujunditega mängija. Fantaasiad kõrbemaastikel, unenäolised olendid. Täpsed loomutruud üksikasjad. Dali mõistis, et kunstniku väljendusvahendid ei piirdu enam lõuendi ja pintsliga. (Film ,,Andaluusia koer", kus pole juttu ei koerast ega Andaluusiast. Film tehti 6 päevaga koos ülikoolikaaslase Louis Bunueli`ga. Teadlikult põhimõte mida keerulisem, seda parem. Lõhkus norme, mis oli kinole peale surutud. Teine film ,,Kuldajastu" katoliiklus köitis teda. Suhted Bunueliga muutusid pingelisemaks, Dali jäi võtetest kõrvale. Tiitrites puudub isegi Dali nimi. Dali elus tähtsal kohal naine Gala. Tegeles ka filmiga. - Dali suhtub filmilinti kui lõputusse lõuendisse.
20. SAJANDI KUNSTI AJALOO EKSAM 2017 JAANUAR 1. Postimpressionism (Van Gogh, Gauguin, Cézanne, Toulouse-Lautrec, nabiid, neoimpressionism: Seurat) Vaevalt olid impressionistid leidnud oma stiili, vaevalt oli impressionistlik vormikõne lõplikult välja kujunenud, kui kunstis hakati otsima uusi väljendusvõimalusi. 19. sajandi lõpul tekkinud uutele suundadele on iseloomulik ennekõike vastutöötamine impressionismi rafineeritud nüansirikkusele, ebamäärasusele ja pehmusele, püüd suurema vormikindluse ja ilmekuse poole. Seda taotlesid osalt juba neoimpressionistid, kuid järjekindlalt kehastuvad uued tendentsid CÉZANNE´i, GAUGUIN`i ja VAN GOGH´i loomingus. Nende kolme meistri kunsti nimetatakse POSTIMPRESSIONISMIKS. KUNSTNIKUD ● PAUL CÉZANNE (1839 -1906) Paul Cézanne alustas romantiliste tumedate pastoossete piltidega, millel oli tihti kujutatud vägivaldseid sündmusi. 1870-ndate aastate alguses lähenes ta impressionistidele ja
Sürrealistid mõistsid hukka rikutud ühiskonna ning jätkasid tegutsemist dadaismile omaselt, mässu- ja skandaalivaimus. Nad tundsid huvi unenägude ja hallutsinatsioonide ning eriti SIGMUND FREUDI alateadvusteooria vastu. Kunstnikud ei uurinud loodust vaid intiimset sisemaailma, ka olid nad vaimustunud Hieronymus Boschi nägemuslikest maalidest. Liikumise nimi pärineb Guillaume Apollinaire’i näidendi „Teireiase rinnad“ alapealkirjast „Sürrealistlik draama“. Sürrealismi vaimne juht, kirjanik André Breton avaldas 1924. aastal esimese sürrealismi manifesti: „...see on puhas automatism, mis sõnaliselt, kirjalikult või mõnel muul viisil väljendab mõtte tõelisi käike, ilma mõistuse kontrollita ja arvestamata eetilisi, religioosseid, esteetilisi või muid selletaolisi kaalutlusi.“ Aastal 1928 ilmus kirjutis „Sürrealism ja maalikunst“. Breton oli mõistuse kontrollist sõltumatu automaatkirjutamise
Sürrealistid mõistsid hukka rikutud ühiskonna ning jätkasid tegutsemist dadaismile omaselt, mässu- ja skandaalivaimus. Nad tundsid huvi unenägude ja hallutsinatsioonide ning eriti SIGMUND FREUDI alateadvusteooria vastu. Kunstnikud ei uurinud loodust vaid intiimset sisemaailma, ka olid nad vaimustunud Hieronymus Boschi nägemuslikest maalidest. Liikumise nimi pärineb Guillaume Apollinaire'i näidendi ,,Teireiase rinnad" alapealkirjast ,,Sürrealistlik draama". Sürrealismi vaimne juht, kirjanik André Breton avaldas 1924. aastal esimese sürrealismi manifesti: ,,...see on puhas automatism, mis sõnaliselt, kirjalikult või mõnel muul viisil väljendab mõtte tõelisi käike, ilma mõistuse kontrollita ja arvestamata eetilisi, religioosseid, esteetilisi või muid selletaolisi kaalutlusi." Aastal 1928 ilmus kirjutis ,,Sürrealism ja maalikunst". Breton oli mõistuse kontrollist sõltumatu
Junot' avenüü" Jaan Oad (1899-1984) Kihnust pärit. Maalis detailirohkelt laevu ja rannaeelu. Paul Kondas (1900-1985) Kõige kuulsam eesti naivist. Lüürilised ja humoorikad teosed. "Tuleproov"1961 Sürrealism Sõja lõppedes saabusid paljud Zürichi dada liikmed Pariisi, kus nad kohtusid mässumeelse seltskonnaga, kelles vaimseks liidriks oli kirjanik ja ideoloog André Breton. Mõned tahtsid truuks jääd dadaistlikele anarhismimeelsetele jantidele, aga A.B otsis järjekindlamat ja positiivsemat tegevussüünda. Sellele võeti nimeks s ü r r e a l i s m. Sürrealismi üheks eesmärgiks oli kunsti ja elu oiiri kahtlaseks muutmine või kaotamine. Ühiskonda ja eriti läänemaailma kapitalistliku ühiskonda pidasid nad inimese vabadust ja tegelikke vajadusi mahasuruvaks jõuks. Spontaansuses, alateadlike tunnete väljendamises nägid nad vahendit inimese
Muistsed inimesed tõesti uskusid, et magav inimene on une ajal tõepoolest läbi elanud need sündmused, mida ta unes nägi. Laboratooriumitingimustes läbiviidud uuringute jooksul täheldati aastal 1953, et unenäo nägemise ajal liiguvad magaja silmad silmalaugude all vilkalt. Seda hakati nimetama REM- unestaadiumiks ( lühendina sõnadest rapid eye movements). Järgnenud uuringutes tehti selgeks et see staadium vaheldub reeglipäraselt raske une staadiumiga. Esimene unenägu hakkab meie teadvuses keerlema umbes 90 minutit pärast uinumist ja kestab viis kuni kümme minutit. Seejärel jätkub samasugune unerütm 90-minutiste vaheaegadega ja unenäo kestus pikeneb kord-korralt. Viimane unenägu enne hommikukoitu võib kesta isegi 40 minutit. Hommikupoolse öö unenäod on ka need, mis kergemini meelde jäävad kui me just mingil põhjusel ei ärka keset ööd varasemate unenäojärkude järel. Hilisemate uuringute vältel on tõdetud, et inimene
aastal patendeeris Frederick Eugene Ives maailma esimese stereokaamera, millel oli kaks kõrvuti asetsevat objektiivi ning mis on olnud eeskujuks tänapäeva 3D-kaameratele. Laiem avalikkus sai 3D-filmiimet näha aga 1922. aastal, kui Los Angeleses esilinastus tummfilm „The Power of Love“. Filmi näitamiseks vajaliku 3D projektori lõid selle filmi produtsent Harry K. Fairall ning kinematograaf Robert F. Elder. Ka see kujutas endas anaglüüfi meetodil töötavat masinat. Kahjuks on antud film praeguseks kadunud. Pilt 5: Fairall’i 3D-projektor Samas leidub spekulatsioone, millist filmi ikkagi esimeseks kolmedimensiooniliseks lugeda. 1903. aastal linastus lühifilm „L’arrivee du train“. Antud teose kvaliteet oli niivõrd hea, et väga mitmed inimesed publiku seast kartsid, et rong sõidab nendest kohe üle. Oma osa 3D kino arengule on andnud ka televiisori leiutaja John Logie Baird, kes pani aluse
..................................................................3 5. Mis iseloomustab unenägusid ja mis nendega kaasneb?..................................................................5 6. Une ja unenägude tüübid..................................................................................................................5 Kasutatud kirjandus..............................................................................................................................8 1. Mis on uni ja unenägu? Uni on tähtis osa inimese vaimsest ja füüsilisest elust. Inimesed magavad iga päev, sest läbi une uueneb meie vaimne ja kehaline jõud. Tänu magamisele saame omandada energiat, et elada. Täiskasvanu uni kestab keskmiselt 8 tundi ööpäevas ja keskmise eluea jooksul veedab inimene magades ligi kolmandiku oma elust. Magamise ajal nähakse unenägusid, mis moodustavad täiskasvanul umbes 20% magatud ajast. Unenägusid näeb inimene iga 40-60 minuti järel 4-5 korda öö jooksul
kummalisemateks piltideks. Unes ei saa näha seda, mida ei ole kuulnud, näinud, lugenud, puudutanud või mõnel muul viisil tajunud. Kurtide unenägudes ei esine helisid, pimedate maailm on ka unenägudes selline, nagu nad seda ette kujutavad ärkvel olles. 4.Unenägude kestus ja esinemine Mida noorem on inimene, seda rohkem näeb ta und. Täiskasvanud inimene näeb und igal ööl umbes 1-1,5 tundi, öö jooksul 4-5 korda. Meelde jääb harilikult viimane unenägu. 70-ndaks eluaastaks on ta näinud umbes 150 000 unenägu. Kõik inimesed näevad und, kuid paljudele ei jää unenäod lihtsalt meelde. Kõige halvemini mäletavad unenägusid endassesulgunud, kinnise iseloomuga inimesed, kes on kergesti teistega nõus, vältides igasugust konfrontatsiooni, või need, kes väidavad, et neil puuduvad absoluutselt probleemid. Kergesti jäävad tavaliselt unenäod meelde melanhoolse temperamenditüübiga inimestele, kellel on märksa tundlikum närvisüsteem
Schwitters (Juuksenõelapilt). Dada oli lühiajaline nähtu ja lagunes pärast sõda. Seda ei maksa pidada ainult kõike eitavaks mässuks, vaid ka kunsti piiride avardajaks. Itaalias tekkis nn metafüüsiline maalikunst. Selle looja oli Giorgio de Chirico, keda huvitasid sümbolistlik kunst ja sümbolismi teooriad ning Itaalia klassikaline arhitektuur. Temaga liitus endine futurist Carlo Carra. Sürrealism: vaimseks liidriks Andre Breton (toetudes Freud-I õpetusele, rajas oma arusaamise sürrealismist). Sürrealismi üheks eesmärgiks oli elu ja kunsti piiri kahtlaseks muutmine või kaotamine. Praktikas oli see siiski kunstivool. Kuulsad: Max Ernst (tegi frotaaze); Miro (Hollandi interjöör); Tanguy (Naine peegliga); Dali (Mae West).
20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hing." (Arvo Pärt) IMPRESSIONISM Realistid muutsid lõplikult reegliks kaasaegse elu kuju
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Unenägude seos reaalsusega Arvestuslik töö Kertu Rannak PK-11 Pärnu 2011 Sisukord Sissejuhatus 1.Uni ja unenäod 1.1.Unetüübid 1.1.1. Une sügavus 1.2. Mis on unenägu? 1.3. Mis on unenäo põhjuseks? 1.4. Unenägude nägemisega seotud füüsilised protsessid 1.5. Unenäod ja Jumal 1.6. Ennustamine unenäo abil 2.Unenägude analüüs 2.1. Kõige sagedamini nähtavad asjad (sündmused) 2.2. Ennustusunenäod 2.3. Omapärased esemed, sündmused, mida näeme unes 2.4. Unenäod ei jää meelde Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Lisa Sissejuhatus Ligi kolmandiku oma elust veedab inimene unes
M.Duchampile uus võte-nn ready-made, mis sisuliselt polnud midagi muud kui valmiobjektide, tavapäraste igapäevaste esemete eksponeerimine kunstiteostena. Uudse võttena töötasid George Groz ja John Heartfeld välja dadistliku fotomontaazi, mida hiljem arendas edasi Man Ray. Dadaistidel oli omane lähtumine juhuslikkuse seadustest, mis andis sageli täiesti ootamatuid ja absurdseid sõnade, kujundite kombinatsioone. Dada hääbus 1920. aastate alguses. Täpsemalt - dada suubus sürrealismi, mida ongi tihti nähtud prantslasliku dadana. SÜRREALISM Sürrealism on 20. sajandi kunsti- ja kirjanduse vool, milles on olulisel kohal ebareaalsus, unenäod, hallutsinatsioonid. 1924 koondas siis veel dadaistide hulka kuuluv André Breton enda ümber sürrealistide koolkonna, mille keskpunktiks oli Pariis. Kunstivoolu mõju kasvas peale Teist Maailmasõda. Kui seni olid moodsa kunsti rühmitused tegelenud peamiselt maalispetsiifiliste küsimustega,
Arvamus tekitas vastukaja USAs, hipiliikumise ajal muidugi muutusid tema raamatud popiks (teised raamatud räägivad ka seksuaalteemadel). Põhiliselt kasutatakse ikkagi info edastamiseks sõnu. Vis antr on paljudes kohtades kasutusel mitte ainult akadeemiliselt/teadustes on laialivalguv ja interdistsiplinaarne. Määratlemine on keeruline. Antr on väga sõnakeskne, tavaliselt tehakse raamatud/artiklid, tekst on abstraktne, seal saab spekuleerida, tulla välja teooriatega. Foto ja film on konkreetsed (spetsiifilised), see ei ole abstraktne, vaid reaalne elu ja konkreetne ajahetk. Kuigi see tuleb samuti tõlkida tekstiks. Klassikaliselt kuuluvad filmid, aga ka koduvideod jm tarbefilmid. Algelt mõeldi visuaalse antropoloogia all filmi eksootilistest rahvastest. Fotograafia osakaal oli algselt minimaalne. Paljud olid uurimusfilmid, nt uuriti näoilmeid või kuidas inimesed kasutavad ruumi jne. Visual Anthropology räägitakse
Näljane näeb tihti unes sööki, rahapuuduse all kannataja leiab unes hunniku raha, armastaja näeb unes armastatut jne. Sellelt seisukohalt võib meie unenägusid seada kõrvuti unistustega. Ka unistuste aluseks on tihti mingi rahuldamata jäänud soov, nagu soov olla kuulus, rikas jne. Kuulsa Viini psühhiaatri Freud'i arvates ei ole unenägudes midagi juhuslikku, midagi, milles puuduks loogiline side elementide vahel. Unenäo tekitajaks on ikka teatud kindel soov ja kogu unenägu tuleb seletada lähtudes kõigepealt sellest soovist. Kuid otseselt väljenduvad soovid unenägudes harva, tavaliselt laste unenägudes. Täiskasvanul on unenäo tekitajaks harilikult mingi varjatud, tema alateadvuses peituv soov. Need soovid, mis peituvad meie teadvuses, võivad olla ka sellised, mis ei kannata päevavalgust. Need võivad olla meie teadvusest välja tõrjutud teadvusetusse. Rahva seas on tuntud ka selline nähtus nagu "luupainaja".
Paljud dadaistid liitusid sürrealistidega. Kuid dada ühiskonnavastane mässumeelsus mõjutas mitmeid hilisemaid kunstivoole, eriti 1960-ndate aastate neodadaismi ja popkunsti. SÜRREALISM Sürrealism sündis sündis Esimese maailmasõja järgses Pariisis. Selle loomise juures olid sõjas ja ühiskonnas pettunud kirjanikud ja kunstnikud, kelle sekka kuulusid ka Sveitsist naasnud dadaistid. Sürrealistide mässumeelse seltskonna eesotsas oli kirjanik ja ideoloog Andre Breton. Sürrealistid pidasid ühiskonda ja kultuuri inimese vabadust ja tegelikke vajadust mahasuruvaiks nähtusteks ja üritasid vabastada inimeses peituvaid varjatud jõude, eelkõige spontaanset, alateadlikku eneseväljendust. Selles tuginesid nad psühhoanalüüsi rajaja Sigmund Freudi õpetusele. Sürrealistide eesmärgiks oli kunsti ja elu piiride ähmastamine ning Lääne ühiskonna lammutamine uue, inimese tegelikele vajadustele vastava ühiskonna loomiseks
annaabi.ee 
