a. 1942 määrati ta 658. Idapataljoni ülemaks.1944.a jaanuar osales Volhovi-Novgorodi piirkonnas.Nende lahingute eest sai ta autasu esimese eestlasena ( Raudristi Rüütlirüstiga). Sai saksamaal Augsburgis 8.03.1976 kopsuvähi. 1948-1949.a teenisid eestlased USA-vägedes.Valvasid Nürnbergi vanglat.Aitasid hoida käigus Berliini õhusildu.Kokku moodustasid üheksa kompaniid, kus käisid läbi 5000 eestlast. UUS ALGUS! Relvajõudude taastamine 17 .veebruar 1991 .a 3. september 1991.a ülemnõukogu otsusega võeti vastu kaitseväe kohustus. 31. oktoober algas KV-peastaabi loomine.Väeosad 18.03.1992 Kalev ja KUP, ÜJP Tänapäeva kriisid ja relvakonfliktid! Sõda- riikide , rahvaste vaheline relvastatud võitlus Poliitika jätkamine teiste vahenditega. Puudub traditsiooniline rindejoon. Kriis- traumeetiline või pingeline muutus.Riikide või mingite piirkondade ebastabiilne olukord. Sõda ei alga kunagi ootamatult.
Nato North Atlantic Treaty Organization Tallinn 2008 Sisukord 2 1. Riigikaitse struktuur ja juhtimine 3 2. Eesti Kaitsejõud Kaitsejõud on riigi sõjaväeliselt korraldatud relvastatud struktuurid. Kaitsejõudude ülesanne on tagada pidev sõjaline valmisolek ja kaitse. Kaitsejõudude komplekteerimise isikkoosseisuga tagavad ajateenistus, mis on kohustuslik kõigile meeskodanikele, lepinguline tegevteenistus kaitsejõududes, kohustuslik teenistus reservis ja vabatahtlik teenistus Kaitseliidus.
Lisaks Horvaatiale on Eesti osalenud ÜRO rahumissioonidel BosniaHertsegoviinas, Liibanonis ja Lähis Idas. Seni suurim, 136 kaitseväelasest koosnev rahuvalvekompanii ESTCOY osales 19961997 ÜRO UNIFIL missioonil LõunaLiibanonis. ÜRO relvarahu järelvalve organisatsiooni UNTSO (UN Truce Supervision Organization) missioonil Lähis Idas osaleb Eesti aastast 1997. Praegu on missioonil Eestist kaks sõjalist vaatlejat. Eesti osaleb ka ÜRO mandaadiga NATO juhitavates rahvusvahelistes jõududes Kosovos (KFOR) ja Afganistanis ISAFi (International Security Assistance Force) koosseisus, samuti koalitsioonivägede koosseisus Iraagis ning Euroopa Liidu juhitaval rahutagamismissioonil Bosnias ja Hertsegoviinas. Eesti on alates 1996. aastast üle 30 politseinikuga osalenud ÜRO Rahuvalveosakonna koosseisus politseimissioonidel Bosnias ja Hertsegoviinas ning Kosovos.
ja 7. ptk), Peep Tambets (5. ptk), Tõnu Tannberg (1. ptk) Konsulteerinud Margus Kolga Keeletoimetanud Ene Sepp Illustreerinud Toomu Lutter Fotod: Ardi Hallismaa, Boris Mäemets, Andres Lumi, Andres Rekker, Avo Saluste Kaane kujundanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Küljendanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Trükkinud Tallinna Raamatutrükikoda Kolmas, parandatud trükk Üleriigilise ajaloo, ühiskonnaõpetuse ja kehalise kasvatuse ainenõukogu ühiskomisjon soovitab kasutada õpikut riigikaitse valikaine õpetamisel. Riigikaitse valikainekava asub Kaitseministeeriumi koduleheküljel www.kmin.ee © Kaitseministeerium ISBN 9985-9339-9-0 Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Eesti iseseisvus ja sõltumatus on aegumatu ning võõrandamatu. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 1 Sisukord Saateks ....................................................................................................... 7 1
1991 NATO Rooma tippkohtumine ja PõhjaAtlandi Koostöönõukogu (North Atlantic Cooperation Council, NACC) loomine. NACCist saab struktuur, mille kaudu saab alustada koostööd Kesk ja IdaEuroopa riikidega uuenenud poliitilises situatsioonis. Eesti on NACCi asutajaliige. 1994 jaanuar Brüsseli tippkohtumisel tutvustatakse NATO rahupartnerlusprogrammi (Partnership for Peace, PfP), Eestile esitatakse kutse programmiga liitumiseks ning 3. veebruaril 1994 ühineb Eesti rahupartnerlusprogrammiga. 1995 jaanuar NATO käivitab PfP egiidi all Planeerimis ja Ülevaatusprotsessi (Planning and Review Process, PARP), millesse lülitub ka Eesti. 1996 Eesti alustab NATOga 16+1 läbirääkimisi liitumise ettevalmistamiseks, mis saab nimeks Intensiivne
nüüd oodati seda riigilit. · Kodanlikud revolutsioonid, mille tulemusel kehtestati esimesed demokraatlikud valitsemisreziimid, kujunes kodanikuühiskond. Heaoluriik hakkas kujunema 19. saj lõpus 20. sajani alguses. Riik püüab parandada inimeste toimetulekuvõimalusi, sekkub sel eesmärgil majandusse, tulude jaotamisse. Riik pakub teenuseid (haridus, tervishoid, toetused). Heaoluriik täidab lisaks klassikalistele riigi funktsioonidele nagu seadusloome, õiguskord ja riigikaitse ka sotsiaalseid ülesandeid ning reguleerib majandust. Majanduspoliitika abil jagatakse ümber tulusid, korraldatakse haridus, tervihoiu ja perepoliitikat. Heaoluriigi eesmärgiks on ühishüvede pakkumine. Heaoluriigil on 2 põhilist tunnust: 1. Ülekandeühiskond, ressursside ülekandmine. 2. Umbes pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks. Heaoluriigi põhimudelid: · konseravtiiv-korporatiivne - see ongi Bismarcki loodud saksa variant, mis on
(edaspidi töötaja) tööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, tööandja ja töötaja õigused ja kohustused tervisele ohutu töökeskkonna loomisel ja tagamisel, töötervishoiu ja tööohutuse korralduse ettevõtte ja riigi tasandil, vaidemenetluse korra ning vastutuse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest. (2) Käesolevat seadust kohaldatakse tegevteenistuses olevate kaitseväelaste teenistustingimuste ning kaitseväe, Kaitseliidu, politsei, päästeasutuste ja piirivalve töötajate töö suhtes niivõrd, kuivõrd eriseadustega või nende alusel kehtestatud õigusaktidega ei ole sätestatud teisiti. (3) Käesolevat seadust kohaldatakse ka: 1) kinnipeetava tööle vanglas vangistusseaduses sätestatud erisustega; 2) õpilase ja üliõpilase tööle õppepraktikal; 3) juriidilise isiku juhatuse või seda asendava juhtorgani liikme tööle;
kodanikuõigused. Miinimumnõue vabad, konkureerivate kandidaatidega valimised. Täieliku, liberaalse demokraatia tunnused: - kodanikuvabadused - õigusriik ja võrdsus seaduste ees - võimude lahusus ja tasakaalustatus - kohtu sõltumatus 3 - pluralistlik kodanikuühiskond ja vaba ajakirjandus - vähemuste õigustega arvestamine - tsiviilkontroll relvajõudude üle Eeldab põhiseaduslikku valitsemist. Alles siis kui kogu rahvas, k.a. poliitiline eliit ja ametnikkond neid põhimõtteid tunnustavad, võib rääkida demokraatliku ühiskonna juurdumisest 5. Seadused ja õigusnormid Õigus on mingis ühiskonnas kehtivate ettekirjutuste ja käitumisnormide kogum. Seadus on kirjapandud õigusnorm. Õiguskorrast kinnipidamise tagamine on riigivõimu üks tähtsamaid ülesandeid. Selleks on riigi poolt
Mehhikos ja Venemaal sealsetel revolutsioonidel. 1933-1945: Laienemine: maailm muutub, ÜRO, WTO; IMF; Nato, USA maailma suurvõim; Konflikt- II MS, Külma sõja algus. USA IMPERIALISM: Imperialism- ühe riigi enesekeskne poliitika oma võimu- ja mõjupiirkonna laiendamiseks. Majanduses: USD globaalne reservvaluuta, Wall Street. Kultuuris- Macdonalds, Facebook, inglise keel, Hollywood. Poliitiliselt- süsteemi põhised organisatsioonid NATO, IMF, UN, vabakaubanduslepped. Nt USA Panama- USA aitas Panamal iseseisvuse taastada ja vastutasuks sai ehitada Panama kanali. 1999 anti õigused üle Panamale, kuid USAl on õigus kanalit kaitsta ning hädajuhtudel on USA sõjalaevadel garantii olla eesotsas. IDENTITEET USA IMPERIALISMIS Briti impeeriumi pärandus- “valge mehe koorem” USA erandlikkus (Restad 2012)- USA spetsiaalne ja unikaalne roll maailmas. Erineb juba ajalooliselt vanast maailmast. Esinduslikkuse ja misjonäri identiteet
noorsoomlased(mässumeelsed), neid eristas keel, ametlik keel 19 saj lõpuni oli rootsi keel, noorsoomlased rääkisid rootsi keeles, vanasoomlased soome keeles Rahvusvahelised suhted 20. Sajandi algul Riikide liidud 1- Kolmikliit 1882 Kolmikliit Sksamaa- juhtiv riik Austria-Ungari- sisemiselt ebakindel Itaalia-nõrgim lüli 2. 1983 Antant Vene-Prantsuse liit 1904 Prantsuse-Inglise liit (Entente cordiale) 1907 Vene-Inglise liit Rahvusvahelised kriisid 1905 I Maroko kriis Prantsusmaa tahtis kehtestada kontrolli Maroko üle. Saksamaa oli selle vastu ja ähvardas sõjalise sekkumisega Konflikt lahendati rahvusvahelise konverentsi kokkutulemisega 1908 Bosnia kriis 1908 liitis Austria-Ungari endaga Bosnia Venemaa ja Serbia olid selle vastu Saksamaa toetas Austria-Ungarit 1911 I Maroko kriis Prantsusmaa laiendas oma võimu Marokos Saksamaa saatis Maroko rannikule omma sõjalaeva, ähvardades sõjaga.
majandusliku arenguga riik Euroopas. 10. “Külm sõda” ja “raudne eesriie.” Millal? Kus? Kuidas mõjutas nende riikide elanikke? Külma sõja mõiste võttis esimene kasutusele Churchill 1947. a. Külmaks sõjaks nimetatakse USA ja Nõukogude Liidu vahel toimunud vastasseisu ilma otsese sõjalise konfliktita (II MS lõpp-1991). Avaldusvormid: vastastik propaganda, ideoloogia, luure, vastandlikud sõjalised liidud(NATO,VLO). Külma sõja ajal toimus võidurelvastumine ja mitmed kriisid, kus kaks osapoolt kaudselt teineteise vastu sõdida üritasid (Kuuba kriis, Korea sõda, Berliini kriis ja Vietnami sõda). Külma sõja lõpp- 1980-1990 vahetus(Idabloki ja NSVL lagunemine, Saksamaa taasühinemine). USA eesmärk oli viia Moskva mõju ja võmsus miinimumtasemeni, millal ta enam ei ohusta maailma ja rahvusvaheliste suhete stabiilsust. Muuta rahvusvaheliste suhete põhimõtteid, mida järgib Venemaal võimul olev valitsus. Otsene vastasseis tekkis 1946, kui Stalin teatas,
aastani eesti keeles Saksa Föderatiivne Vabariik (lühend Saksa FV)) kohta ajal, kui ta eksisteeris kõrvuti Saksa DV ehk Ida-Saksamaaga. Nime "Lääne-Saksamaa" saab kasutada Saksamaa LV kohta ajavahemikul Saksamaa LV moodustamisest Ameerika Ühendriikide, Suurbritannia ja Prantsusmaa okupatsioonitsoonis 23. mail 1949 kuni Lääne- ja Ida-Saksamaa ühendamiseni 3. oktoobril 1990. NATO Aprillis 1949 loodi NATO, kuhu algselt kuulus 12 riiki, vastukaaluna NSVL sõjalisele võimsusele. EUROOPA SÖE- JA TERASEÜHENDUS oli riikidevaheline majandusorganisatsioon, mis eksisteeris iseseisvana aastatel 1952–1967. 1967–2002 oli ta üks Euroopa Ühenduse ja hiljem Euroopa Liidu allorganeid. Euroopa Söe- ja Teraseühendus loodi 50 aastaks ja aastast 2002 teda enam ei eksisteeri. Ühendus loodi prantsuse majandustegelase ja poliitiku Jean
Berliini blokaad 1948-1949 Põhjus: 3 Saksamaa läänetsoonis läbi viidud rahareform. Juunis 1948 sulges NSVL Lääne-Berliini maismaaühenduse. Tulemus: Lääne- Berliin ei arvatud ooodava SM Liitvabariigi koosseisu, vaid jäi iseseisvaks haldusüksuseks. Blokaad tekitas SM lõhenemise: kolmes läämnetrsoonis kuulutati välja Saksa LV, idatsoonis Saksa DV Vastastikuse Majandusabi Nõukogu Idabloki majanduskoostöö organisatsioon NATO ja VLO ● NATO 1949 ● Varssabi Lepingu Organisatsioon 1955 USA aatomipomm 1945 NSVL aatompomm 1949 USA vesinikupomm 1951 NSVL vesinikupomm 1952 Lähis-IDa pingekolle ● Iisrael - araablaste riigid ● 1948 Iisraeli tekkimine ● 1948-1949 I Iisraeli-Araabia sõda Hiina Rahvavabariik 1949 ● 1949 lõppes Hiina kodusõda ● Hiina lõhenes: Mandriosa - Hiina Rahvavabariik, Taivani saar - Hiina Vabariik Korea sõda 1950-1953 17.juuni 1953 Berliini ülestõus
selhulgas ka piirkondlikke sõjalisi konflikte, milles osalesid kolmandad riigid (peamiselt Aasias ja Aafrikas). NATO NATO aluseks sai 1949. aasta aprillis Washingtonis alla kirjutatud Põhja-Atlandi pakt. Asutajaliikmeid oli 12 USA, Kanada, Suurbritannia, Prantsusmaa, Belgia, Itaalia, Holland, Luksemburg, Norra, Taani, Island ja Portugal. Hiljem ühinesid paktiga Kreeka ja Türgi ning Saksamaa liitvabariik. 1960. aastail lahkus Prantsusmaa NATO sõjalisest struktuurist, kuid jäi tegutsema selle poliitilises organisatsioonis. Põhja-Atlandi pakt koosneb 14 artiklist, kuid üheks tähtsamaks nende hulgas peetakse viiendat. ,,Lepinguosalised on üksmeelel selles, et relvastatud kallaletungi ühele või mitmele neist, Euroopas või Põhja-Ameerikas, käsitatakse kallaletungina kõigile lepinguosalistele, ning lepivad kokku, et kui niisugune relvastatud kallaletung aset leiab, siis igaüks neist,
selhulgas ka piirkondlikke sõjalisi konflikte, milles osalesid kolmandad riigid (peamiselt Aasias ja Aafrikas). NATO NATO aluseks sai 1949. aasta aprillis Washingtonis alla kirjutatud Põhja-Atlandi pakt. Asutajaliikmeid oli 12 USA, Kanada, Suurbritannia, Prantsusmaa, Belgia, Itaalia, Holland, Luksemburg, Norra, Taani, Island ja Portugal. Hiljem ühinesid paktiga Kreeka ja Türgi ning Saksamaa liitvabariik. 1960. aastail lahkus Prantsusmaa NATO sõjalisest struktuurist, kuid jäi tegutsema selle poliitilises organisatsioonis. Põhja-Atlandi pakt koosneb 14 artiklist, kuid üheks tähtsamaks nende hulgas peetakse viiendat. ,,Lepinguosalised on üksmeelel selles, et relvastatud kallaletungi ühele või mitmele neist, Euroopas või Põhja-Ameerikas, käsitatakse kallaletungina kõigile lepinguosalistele, ning lepivad kokku, et kui niisugune relvastatud kallaletung aset leiab, siis igaüks neist,
selhulgas ka piirkondlikke sõjalisi konflikte, milles osalesid kolmandad riigid (peamiselt Aasias ja Aafrikas). NATO NATO aluseks sai 1949. aasta aprillis Washingtonis alla kirjutatud Põhja-Atlandi pakt. Asutajaliikmeid oli 12 – USA, Kanada, Suurbritannia, Prantsusmaa, Belgia, Itaalia, Holland, Luksemburg, Norra, Taani, Island ja Portugal. Hiljem ühinesid paktiga Kreeka ja Türgi ning Saksamaa liitvabariik. 1960. aastail lahkus Prantsusmaa NATO sõjalisest struktuurist, kuid jäi tegutsema selle poliitilises organisatsioonis. Põhja-Atlandi pakt koosneb 14 artiklist, kuid üheks tähtsamaks nende hulgas peetakse viiendat. „Lepinguosalised on üksmeelel selles, et relvastatud kallaletungi ühele või mitmele neist, Euroopas või Põhja-Ameerikas, käsitatakse kallaletungina kõigile lepinguosalistele, ning lepivad kokku, et kui niisugune relvastatud kallaletung aset leiab, siis igaüks neist,
selhulgas ka piirkondlikke sõjalisi konflikte, milles osalesid kolmandad riigid (peamiselt Aasias ja Aafrikas). NATO NATO aluseks sai 1949. aasta aprillis Washingtonis alla kirjutatud Põhja-Atlandi pakt. Asutajaliikmeid oli 12 USA, Kanada, Suurbritannia, Prantsusmaa, Belgia, Itaalia, Holland, Luksemburg, Norra, Taani, Island ja Portugal. Hiljem ühinesid paktiga Kreeka ja Türgi ning Saksamaa liitvabariik. 1960. aastail lahkus Prantsusmaa NATO sõjalisest struktuurist, kuid jäi tegutsema selle poliitilises organisatsioonis. Põhja-Atlandi pakt koosneb 14 artiklist, kuid üheks tähtsamaks nende hulgas peetakse viiendat. ,,Lepinguosalised on üksmeelel selles, et relvastatud kallaletungi ühele või mitmele neist, Euroopas või Põhja-Ameerikas, käsitatakse kallaletungina kõigile lepinguosalistele, ning lepivad kokku, et kui niisugune relvastatud kallaletung aset leiab, siis igaüks neist,
USA oli 20. saj. alguses n-ö isolatsioonis Euroopa sõjalises osas. ● Ise hakkama saamine ● Neutraalsus ja mitte-ühinemine -> Neutraalsus on konfliktis poole mitte-võtmine (riik kuulutab ise välja). Mitte-ühinemine on väga konkreetses konfliktis mitte-osalemine, külmas sõjas ei võtnud kolmas maailm sellest osa. [non-alive movement??] ● Liidud - Casus foederis -> ehk põhjus, päästik, mis selle liidu tegevuse valla päästab, nt NATO 5 artikkel - Kohustused -> Millal tekivad? Mõnel pool automaatselt, mõnel pool läbirääkimiste käigus. - Vägede integratsioon -> Uus leiutis, NATO on lipulaev, vägede ühildamine, suhtlemine jne. - Geograafiline ulatus -> NATO ei sekkunud Falklandi sõjas, sest see toimus Lõuna- Atlandi piirkonnas. Heaolu ● 20. sajandi eesmärk - Sotsiaalne heaolu ja majanduskasv ● Strateegiad
kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ning vaimuelus. AGRAARÜHISKOND->TÖÖSTUSÜHISKOND- >POSTINDUSTRAALNEÜHISKOND->INFO-JA TEADUSÜHISKOND 2) ''Manifest kõigile Eestimaa rahvastele'' Eesti Vabariik kuulutati 23. veebruaril 1918. aastal kell kaheksa õhtul esmakordselt välja Pärnus, kui advokaat Hugo Kuusner luges Endla teatri rõdult rahvale ette “Eesti iseseisvuse manifesti”. Pärnus toimus ka äsja väljakuulutatud riigi kaitseväe esimene paraad. Paraad toimus 24. veebruaril. Samal hommikul luges “Eesti iseseisvuse manifesti” teist korda Pärnu Eliisabeti kiriku kantslist ette koguduse õpetaja Hasselblatt. Veel enne manifesti ettelugemist otsustasid selle korraldanud Pärnu Postimehe toimetaja Jaan Järve koos üliõpilase, hilisema kauaaegse Pärnu linnapea Oskar Kase jt kaasvõitlejatega korraldada iseseisvuse proklameerimise auks sõjaväeparaad, et iseseisvuse väljakuulutamist veelgi rohkem esile tõsta ja
Maailma avalikkuse hukkamõist, USA maine langemine Vietnami sõja vastu protesteeriti ka USAs endas, eriti üliõpilased, kes keeldusid sõjaväkke minekust. d) Vietnami sõja tagajärjed. 1972 USA viimased ametlikud üksused lahkuvad, sõda vietnamiseerub, mis tähendab sõja jätkamist põhiliselt Vietnami sõjaväe jõududega. 1973.a. jaanuaris sõlmiti Pariisis rahuleping Vastavalt kokkuleppele pidid ameeriklased Lõuna-Vietnamist 60 päeva jooksul lahkuma. Rindejoon jäi kahe Vietnami piiriks. Kodusõda aga jätkus. 1975.a. kevadel alustas Põhja-Vietnami Rahvuslik Vabastusrinne pealetungi Saigonile ning varsti oli kogu Lõuna-Vietnam kommunistide võimu all. 1976.a. ühendati riigi põhja- ja lõunaosa Vietnami Sotsialistlikuks Vabariigiks. Vietnami sõja kaotused: USA 58 000 surnut, 300 000 haavatut, Põhja-Vietnam 900 000 surnut, 2 miljonit haavatut Lõuna-Vietnam 250 000 langenut, 600 000 haavatut.
AJALOO RIIGIEKSAM 2010 EESTI AJALUGU Eesti ajaloo perioodid, üldiseloomustus ja pöördepunktid periood Eesti kaart pöördepunktid (haldusjaotus) muinasaeg 8 suurt maakonda + 4/6 Muistne vabadusvõitlus (1208-1227) kuni 13. väikest, kihelkonnad (45) sajandi alguseni keskaeg a) neli feodaalriiki: Jüriöö ülestõus 1343-1345 (Taani valduste 13.saj.-16. Tartu piiskopkond müümine, muutused talupoja õiguslikus olukorras: Saare-Lääne piiskopkond pärisorjuse ja teoorjusliku mõisamajanduse sajandi Eestimaa hertsogkond kujunemine), keskpaik (Taani valdus) Linnade tekkimine (9), Hansa Liit (4) Orduriik (jagunes komtuur- Liivi sõda 1558-1583, ja foogtkondadeks) Vana-Liivimaa poliitilise süsteemi 1202-1236 Mõõgavendade
70% maailma elanikkonnast. 9 Anatantei vastu võitlesid Saksamaa, Austria-Ungari, Bulgaaria, Türgi - Nelik Liit ehk Keskriikide liit. Suhted Venemaa ja Saksamaa vahel: Saksa keisri valitsus proovis Venemaaga sõlmida liidulepingut Suurbritannia ja Parantsusmaa vastu. Kui see ei õnnestunud, sest Venemaa oli majanduslikult Prantsusmaast sõltuv - võlad. Tsaar Nikolai II oli saksameelne, sest tema naine oli Saksa õukonnast pärit. 2.3 KRIISID ENNE I MAAILMASÕDA 2.3.1 I MAROKO KRIIS 1905-1906 Prantsusmaa esitas reformide projekti, mis tähendas sisuliselt Maroko allutamist Prantsusmaa alla. Saksamaa keiser Wilhelm II teatas, et Saksamaa kaitseb oma huve Marokos, kuid majanduslikult ei olnud Saksamaa sõjaks valmis. Kriis lahendati läbiraakimiste teel 1906 Hispaanias. Marokos kehtestati politsei juhtimine, mis allus Prantsusmaale ja Hispaaniale. Toolikontroll Maroko Alzeeria piiril läks Prantsusmaa kätte. 2.3
rahvusvaheliste organisatsioonide loomine (IMF, Maailmapank), Marshalli plaan -1950. aa alguseks olid lääneriigid taastanud majanduse sõjaeelse taseme ja asusid majandust moderniseerima Heaolu ühiskond ·Heaoluühiskonnale on iseloomulikud: 1) Kõrge elatustase, sh lihtinimese ostujõu kasv 2) Tekkis aega ja võimalusi meelelahutuse jaoks 3) Sotsiaalse turvalisuse kasv (nt töötuskindlustus, peretoetused, puhkusetasud, 8-tunnine tööpäev) KÜLMA SÕJA KRIISID KRIIS RIIGID PÕHJUS TULEMUS Berliini USA, Saksa, NSVL NSVL ei tahtnud, Kõik ühendusteed et läänes tekiks läänepoolega blokaad ühine tsoon. katkestati, Saksamaa lõhenes lõplikut. 1948- Valmis Berliini müür. 1949
Maailmasõja lõppu 11.11.19. Algavat sõda üritati Nõukogude Venemaa poolt näidata mitte kahe riigi vahelise sõjana, vaid Eesti kodusõjana. Venemaa poolel sõdisid Eesti kommunistid. Narva kommuun- eesti kommunistide nõukogude RIIK Narvas (19181919) Alanud sõda Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel nimetatakse meil Vabadussõjaks 2. Vabadussõja etapid: 1) Taganemine novembrist 1918 1919 jaanuari alguseni: · Eesti Kaitseväe mobilisatsioon viivitus, ei usutud sõja edukusse "Suure Venemaaga" · Puudus oli relvadest ja laskemoonadest · Punane terror vallutatud aladel (IdaEesti, eriti Tartu) 2) Murrangu saavutamine Vabadussõjas ja Eesti territooriumi vabastamine enamlastest 1919 jaanuar veebruar: · Soome, Rootsi ja Taani vabatahtlikud tulid appi Eesti Kaitseväele · Sõjaline abi Inglismaalt 3) Uued kaitselahingud Eesti piiridel 1919 märts aprill:
lk 8 tabel võrdlustega 3)satelliit-ja mobiiltelefonid internet info kiire levik inimesed hakkasid end võrdlema endataoliste inimestega teistes maades olulisteks muutusid teadus,uurimisasutused,avastuste-leiutiste rakendamine teadmusühikond- INFO OSKUSLIK ÜHISKOND HEAOLURIIK (1.2;2.7) .. on riik, mis püüab parandada inimese toimetulekuvõimalusi ning sekkub sel eesmärgil majandusse ja tulude jaotamisse. Klassikalised riigifunktsioonid – riigikaitse, õiguskord (korra tagamine, kohus,seadused jms.), turvalisus Heaoluriigi kujunemine – 19.saj lõpuks oli Lääne-Euroopas aset leidnud kaks põhjapanevat ühiskonnamuutust: (vt. paragrahvi algust) 1)Tööstusrevolutsioon 2)Kodanlikud revolutsioonid Arenguetapid (lk. 13)- 1880-1887. aastatest Saksamaal – tekkisid pensionid (sellel pani aluse Saksamaa kantsler Otto von Bismarck) Teise muutuse tõid revolutsioonid, mille tulemusena tekkis kodanikuühiskond. USAs 1930 aastatel (F
konvendi otsuseid viivad ellu liidus osalevate riikide riigiorganid. konföderatsioon ise ei ole rahvusvahelise õiguse subjekt. subjektideks on riigid ise. föderatsioon on liitriik, mis tekib riigiõigusliku akti liituvate riikide ühise põhiseaduse vastuvõtmise tulemusel. niisugust riigikorralduse vormi omavad USA, india, mehhiko, saksamaa, austria, brasiilia, nigeeria jt. föderatsioonil on oma riigipea ja keskorganid. föderatsiooni kompetentsi kuuluvad eelkõige riigikaitse, välispoliitika ja rahanduse korraldus. peale selle peavad võivad sinna kuuluda muude eluvaldkondade korraldus. nt ülemkohus usas. kõiges muus säilitavad liitriigid siseasjade korraldamises suveräänsuse. isegi nõukogude liidus väljendus liiduvabariikide suveräänsus nende õiguses astuda välja nsv liidust ehkki see õigus oli formaalne tegelikult ja puudus juriidiline mehhanism selle õiguse realiseerimiseks. peeti seda siiski vajalikuks. Kohalik omavalitsus
nim külmaks sõjaks. Külm sõda ja selle põhi vormid. Külmaksõjaks nim majanduslikku ja poliitilist vastasseisu komunistliku idplokki ja Lääne riikide vahel 1945-1990. Külmasõja pealmiseks tulemuseks oli kommunistliku süsteemi kokkuvarisemine. Külmasõja põhivormid: 1. Võidu relvastumine- see puudutas tuuma ja tava relvastust. Usal oli ülekaal tuuma relvades aga NSVL aga tavarelvastuses. Loodi ka sõjalis- poliitilisi liide( NATO, Varasavi Lepingu Organisatsioon) 2. Idealoogiline võitlus- NSVL propaganda üritas tostada,et ainuõige on kommunisti õpetus, mida peavd järgima kõik rahvad. Ning varem või hiljem ootab kogu maailma kommunistlik tulevik. Lääne riigid kaitsesid demokraatia ja vaba turu ühiskonna väärtusi. Idealoogiline võitlus puudutas erinevaid valdkondi: teadust, kirjandust, massiteabe vahendeid jne
1930. pr lahkub Reinimaalt, 1931 majanduskriis, valitsus ei saa parlamendilt volitusi vajalike reformide läbiviimiseks - sagedased valitsuste vahetumised, 1939. sõja kuulutamine saksamaale, välispoolitiliselt (1931-40) otsitakse liitlasi saksamaa vastu - pr. ja ing. lähenemine, teises maailmasõjas kaotab saksamaale ja edasi toimub vastupanu liikumine, Vichy kollaboratsiooni valitsus, peale sõda tuleb võimule C. de Gaulle (ametis 1944-46 - astub tagasi), 1949. pr oli üks nato asutaja liikmeid, 1951. pr oli Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutaja liikmeid millest kasvas hiljem välja Euroopa Liit, 1953. Vichy valitsuse liikmed saavad amnestia, 1958. riigipööre Alžiiris - de Gaulle saab erivolitustega PM-iks, 1958. sept. uus presidentaalne konstitutsioon, 1959. de Gaulle saab presidendiks - algab pr. eemaldumine NATO-st kuna de Gaulle taunib USA ja UK head läbisaamist ja üldist USA mõju NATO’s (NATO väed lahkuvad pr.maalt ja pr. väed NATO üksustest)
ühiskond suudab oma liikmete vajadusi rahuldada vastavalt olemasolevatele ressurssidele ja majanduslikus käibes kehtivale korrale. Valitsuse majanduslikud ülesanded: 1) seadusandluse tagamine majandustegevuseks riik kehtestab seadused ettevõtte toimimiseks N: töö- ja puhkeaja seadus, tarbijakaitse- ning konkurendiseadus 2) tulude ümberjaotamine ühiskonnas toetused ja abirahad 3) avalike hüvede pakkumine riigikaitse, kultuur. Valitsus viib riigi eesmärke ellu maksu- ja rahanduspoliitika abil. Riigi poolt kehtestatakse elanikkonnale otsesed ja kaudsed maksud. Otsesed maksud on need, mida maksuamet otseselt maksumaksja käest sisse nõuab võetakse teenitud palgast maha ja otsese maksu peamiseks maksuks on tulumaks. Kusjuures otsene maks võib olla 1)progresseeruv e astmeline keskmine maksumäär tõuseb koos sissetuleku suurenemisega 2) proportsionaalne
volikirjad. Ratifitseerib ja denonsseerib rahvusvahelisi lepinguid. Annab Valitsuse ettepanekul diplomaatilisi auastmeid. Määrab peaministri kandidaadi, kellele ülesandeks on uus valitsuse moodustamine. Teeb peaministri ettepanekul muudatusi valitsuse koosseisus; vabastab ametist ja nimetab ametisse üksikuid ministreid, valitsuse liikmeid; Eesti Panga nõukogu ettepanekul Eesti Panga presidendi, Riigikohtu ettepanekul – kohtunikuid; valitsuse või kaitseväe juhataja ettepanekul kaitseväe juhtkonna. Teeb Riigikogule ettepaneku järgmiste kõrgemate ametnike nimetamiseks: Riigikohtu esimees, Eesti Panga nõukogu esimees, riigikontrolör, õiguskantsler ja kaitseväe juhataja või ülemjuhataja sõjaajal. President kuulutab välja Riigikogus vastu võetud seadused. Tal on ka vetoõigus. Omab kontrolliõigust nii materiaal- kui ka protsessuaalõiguslike sätete üle. Põhiseaduse kohaselt ei ole presidendil seaduste algatamise ja põhiseaduse muutmise õigust
oktoober omavalitsuste ning talude üle 30 ha ulatuv maa; pool võõrandatud maast jagati väiketaludeks, pool jäi sööti. 1941 Esimene suurküüditamine: Venemaale viidi 10 157 inimest; vastuseks sellele tekkis 14. juuni metsavendlus. 22. juuni Saksamaa alustas sõda NSV Liidu vastu. juuni lõpp Kutsealuste mobilisatsioon Punaarmeesse. Valdavalt endise Eesti kaitseväe sõduritest komplekteeritud 22. Eesti 4. juuli – 22. territoriaalkorpuse lahingud sakslastega Pihkva ja Staraja Russa lähedal, 5500 august mehest sattus 4500 sakslaste kätte vangi (suur osa neist tuli ise üle). Sakslased jõudsid Eesti piirile, punavägi tõmbus Pärnu-Viljandi-Tartu joonele; 6. juuli Lõuna-Eestis taastati Eesti Vabariigi aegsed omavalitsusorganid. Sakslased jõudsid Pärnusse ja Viljandisse
Ajakirjas “Postimees” algatati projekt IME-Isemajandav Eesti, millega tehti ettepanek NSV Liidule, et Eesti hakkab end ise majandama. 1988. a aprill- loominguliste liitude preemum. Suvel algas laulev revolutsioon(protestiliikumine fosforiidikaevanduste rajamise osas), mis tipnes 11.sept üritusega “Eestimaa laul”. Rahvaüritustel hakati kasutama sini-must-valget lippu. Avalikult loodi Eesti Muinsuskaitse Selts- EMS. 16. nov. 1988.a võttis ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni. (Iseseisvusdeklaratsioon). Hakati looma Eesti komiteesid ning ette valmistama Eesti kongressi, mis pidi olema Eesti rahva tõeline pralament(ja taastame Eesti kontinuiteedi alusel). 1988. a tekkis ka Interrinne. 1989.a Eesti komitee kuulutas välja Eesti kongressi. Kongressi tööd juhtis Tunne Kelam. 23. aug toimus Balti kett, millega tähistati MRP 50ndat aastapäeva. 1990. märtsis kuulutas end Iseseisvaks Leedu. Eesti võtab vastu rida seadusi, mis
1951-1961- Aleksei Müürissepp 1961-1984- Valter Klauson- Tegutses majandussektoris. Polnud poliitilisi ambitsioone, ei soovinud saada EKP esimeseks sekretäriks. Ta oli rahul valitsusjuhi kohaga. Selletõttu ta püsis võimul nii pikka aega. 1984-1988- Bruno Saul 1988-1990- Indrek Toome Seadusandlik võim: Seadusandliku võimu teostati kahel tasandil: Ülemnõukogu istungjärkudel. Ülemnõukogu Presiidiumi tegevuse kaudu. Esinduslik oli Ülemnõukogu, EKP ülemnõukogu, mida isegi nimetati uhkelt parlamendiks. Ülemnõukogu tegeles seadusandliku võimu esindajana. Enamik seadusandlike akte olid kinnitatud Ülemnõukogu Presiidiumi poolt. Ülemnõukogu Presiidiumil oli kinnitav roll, kuid ei arutatud seadusi. Nõukogu Presiidium esindas liiduvabariiki terves NSVL'us. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimehed: 1940-1946- Johannes Vares-Barbarus. - Poeet, doktor. Võttis vabatahtlikult endalt elu. 1946-1950- Eduard Päll
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
