Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga ""Inimene on sündinud vabana ja ometi on ta kõikjal ahelas"". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
jacques, rosseau, sündides, omaenda, hooliv, lubada, kinki, ausammas, tuhka, valgustusaja, filosoof, rousseau, öelnud, kuhugi, sugugi, mistõttu, igavesti, sunnitakse, alluma, orjad, endalt, käsudarvatavasti idioot." (Salvador Dali) · ,,Haridus on see, mida enamik saab, paljud annavad edasi ja vähesed omavad." (K. Kraus) · ,,Inimene ilma eetikata on maailma lahti lastud koletis." (Manley Hall) · ,,Inimene on olemuselt poliitiline loom." (Aristoteles) · ,,Inimene on ratsionaalne loom, kes läheb närvi, kui teda palutakse käituda mõistlikkuse piirides." (Oscar Wilde) · ,,Inimene on sündinud vabana ja ometi on ta kõikjal ahelais." (Jean Jacques Rousseau) · ,,Inimesi ei tee õnnelikuks ei ihuramm ega raha, vaid õiglus ja mitmekülgne tarkus." (Demokritos) · ,,Kaitstes oma kultuuri, kaitseme ka rahvuse identiteeti." (Vytautas Landsbergis, Leedu ekspresident) · ,,Kes tahab pähkli tuuma süüa, peab pähkli katki hammustama." (Plautus) · ,,Kõige arusaamatum asi maailma kohta on, et see on arusaadav." (Albert Einstein) · ,,Kõige tähtsamad tõed on need mida ühiskond kõige vähem kuulda tahab." (W. H. Auden)
Jean-Jacques Rousseau ARUTLUS INIMESTE EBAVÕRDSUSE PÄRITOLUST JA PÕHJUSTEST Jean-Jacques Rousseau Tõlkinud Mirjam Lepikul (Eessõna ja I osa) EESSÕNA Mulle näib, et inimese tundmine on kõige kasulikum teadmine, mis meil iganes olla saab, aga siiski oleme selles vallas vähem edasi jõudnud kui milleski muus. Söandan isegi väita, et üksainus Delfi templi raidkiri1 pakub tähtsama ja sügavama õpetuse kui kõik moralistide paksud raamatud. Niisamuti on käesoleva arutluse teema minu meelest üks huvitavamatest probleemidest, mida filosoofia üldse saab püstitada, aga paraku ka üks okkalisemaid, mida filosoofid võivad lahendada püüda -- sest kuidas tunda inimeste ebavõrdsuse allikat, kui me ei alusta inimeste endi tundmisest? Kuidas saaks inimene jõuda nii kaugele, et näeks ennast sellisena, nagu loodus ta lõi, hoolimata kõigist muutustest, mille aegade ja asjade vahetumine on pidanud tema algses konstitutsioonis tekitama? Kuidas teha vahet sellel, mis on inimese
Kõik filosoofid, kes on püüdnud uurida ühiskonna aluseid, on tahtnud mõttes minna tagasi loodusseisundisse, kuid see pole õnnestunud. Nad on kandnud küll ideid, mis räägivad inimestest kui metslastest, kes on egoistlikud ja omakasupüüdlikud. Arvan, et loodusseisundi puhul saaks tugevamad suure eelise nõrgemate ees, kuna neil on rohkem jõudu ja võibolla ka kiirust ja osavust ning nad kasutaksid seda oma kasuks kindlasti vajadusel ära. Rosseau on öelnud, et tagasipöördumine loodusseisundisse oleks võimatu, kuna me oleme juba tugevasti ühiskonna poolt rikutud ja mõjutatud. Samuti paneb Rosseau sünge arusaam mind sügavalt mõtlema, tema traktaat haridusest algab nii: "Jumal tegi kõik asjad headeks, inimene paneb neile käe külge ja nad muutuvad halbadeks." (Wolff 1996). Kui selle mõtte üle arutleda, siis on see tõesti mingil määral nii ning see paneb kurvastama ning sügavamalt mõtlema. Kuid inimesed on kord sellised,
Tulevad uued lähtealused, selle tulemusena muutuvad loodusteadused iseseisvate teadustena populaarseks. Tuntumaid füüsikuid I. Newton, tema teos ,,Mehaanika" (1687). Põhjalik looduse seletus. On olemas teatud korrapära, üks asi on põhjustatud teisest. (Nt varem: äike on jumala viha väljendus. Inimene haigestub sp, et kuri vaim läks sisse. Loodusteadused ütlevad aga, et äike lööb, sest elektrilaeng on, inimene haigestub, sest on nt bakterid). Toimub teaduses läbimurdeid. Samuti valgustusaja tagajärjel võimendub inimeste usk progressi. Inimene ei elatu ainult armuandidest, mis loodus annab, vaid loodus tuleb alistada, sellelt võtta kõik. Ühiskond Ühiskonnas hakkab ilma tegema eraldi seisva inimgrupina kodanlus (manufaktuuride omanikud, kaupmehed, pankurid, käsitöölised jne.). Inimesed kel kogunes materiaalseid vahendeid, kogusid jõukust. Algab aadelkonna allakäik. Kodanluse esilekerkimine toob kaasa majanduse kasvu. Liberalism majanduses- vabakaubandus, konkurents.
Samuti tunnetab Jumal iseennast ja kõike muud vabalt, sest ainult tema loomuse paratamatusest järeldub, et ta kõike tunnetab. Te näete niisiis, et ma ei aseta vabadust vabasse otsustamisse, vaid vabasse paratamatusesse."3 Lühidalt öeldes väidab Spinoza, et iga asja määrab paratamatult mõni väline põhjus kindlal ja täpsel viisil olema ja toimima. Uskumine, et vaba liikumine ja olemine ei leia aset mingil muul põhjusel kui omaenda tahtel. See aga ongi inimlik vabadus, mida kõik väidavad endil olevat ja mis seisneb vaid selles, et inimesed teavad oma soove, kuid ei tea põhjusi, mis neid mõjutavad.4 Mina isiklikult Spinoza väitega 100% nõustud ei saa. Ma nõustun sellega, et asi on vaba, kui ta eksisteerib ja teotseb oma loomuse vajalikkusest, ma ei nõustu aga sellega, et Spinoza 1 Steiner Rudolf ,,Vabaduse filosoofia" lk 11 2 Von Wright ,, Minerva öökull" 3 Steiner Rudolf ,,Vabaduse filosoofia" 4
ühekülgse mõistusehariduse asemele tundliku südame tungiv keel, kunstliku asemele loomulikkus. Kuid kogu tööst käib läbi punase joonena armastus lapse vastu. ,,Ei tunta lapseiga ja seepärast satutakse valeteedele... Lapses otsitakse ikka meest, ei teata aga, mis on laps enne, kui ta saab meheks. Õppige oma lapsi paremini tundma, sest tõepoolest teie ei tunne neid. Kui teie loete seda raamatut selles mõttes, siis arvan ma, pole see kasuta." Nii lausus Rosseau. Jean- Jagques Rosseau elulugu Kuidas möödusid lapseiga ja noorus? Rosseau sündis Genfis 28. juunil 1712. aastal. Ta õppis palju varem lugema kui teised lapsed ja andus juba viie- või kuueaastaselt isa kõrval hoolsale, aga korratule lugemisele. Sügavat mõju avaldas poisile Plutarchos. Temast võis ta hiljem öelda, et ta on harinud tema südant ja mõistust. Ta õppis linna kirjutaja juures, siis vasegraveerija juures, kuni põgenes kodulinnast
paratamatusest. Samuti tunnetab Jumal iseennast ja kõike muud vabalt, sest ainult tema loomuse paratamatusest järeldub, et ta kõike tunnetab. Te näete niisiis, et ma ei aseta vabadust vabasse otsustamisse, vaid vabasse paratamatusesse.“ Lühidalt öeldes väidab Spinoza, et iga asja määrab paratamatult mõni väline põhjus kindlal ja täpsel viisil olema ja toimima. Uskumine, et vaba liikumine ja olemine ei leia aset mingil muul põhjusel kui omaenda tahtel. See aga ongi inimlik vabadus, mida kõik väidavad endil olevat ja mis seisneb vaid selles, et inimesed teavad oma soove, kuid ei tea põhjusi, mis neid mõjutavad. Mina isiklikult Spinoza väitega 100% nõustud ei saa. Ma nõustun sellega, et asi on vaba, kui ta eksisteerib ja teotseb oma loomuse vajalikkusest, ma ei nõustu aga sellega, et Spinoza väidab, et inimkond teab oma soove, kuid ei tea põhjusi, mis neid mõjutavad. Rudolf
üksikisiku huvidesse niimoodi suhtumises pole midagi ebademokraatlikku. Enamus on valitsenud ühe isiku kahjuks. Siin näeme pinget, mis paikneb otse demokraatliku teooria südames. De Tocqueville tõi selle punkti hästi välja oma fraasiga "enamuse türannia". Nimetatud ideed edasi arendades osutas John Stuart Mill, et enne demokraatlike reziimide suureulatuslikku kehtestamist eeldati üldiselt, et kui inimesed valitseksid omaenda huvides, ei saaks poliitilist rõhumist eksisteerida. Sest kui rahvas valitseb iseennast, mille pagana pärast peaks ta siis vastu võtma repressiivseid seadusi? Kuid nagu Mill ütleb, on siin viga selles, et rahvast mõeldakse kui ühetaolisest, ühesuguste huvidega massist, kus iga inimest mõjutab iga poliitika ühtviisi. Kuna me tegelikult niisugused ei ole meil on erinevad eesmärgid, huvid ja plaanid, me elame erinevates paikades ja oleme
· Albert Suur · 354 - 430 Albertus Magnus · Üldiselt · u. 1206 -1280 · Augustinuse mõttetöös leiab tõusev kristlik kultuur · Üldist oma esimese kõrgfilosoofilise väljenduse. · Entsüklopeedilise harituse tõttu on teda nimetatud · Ta on "kristliku filosoofia" rajaja. ka "doctor universal'iseks". · Elu ja töö · Tema puhul on tegemist ühe suurejoonelisema · "Sa oled meid enese suunas loonud, ja rahutu on katsega ühendada üksikteadmisi ja kreeka meie süda, kuni see rahu leiab Sinus." filosoofiat. Confessiones. · Üldist · Augustinus kirjeldab oma "Pihtimustes" ( 13 · Albert kommenteerib Aristotelese teosei
Ma määratlesin valgustuse põhipunktina inimeste väljumist nende omasüülisest alaealisusest eelkõige religiooniasjus, sest kunstide ja teaduste suhtes pole meie valitsejail huvi mängida oma alamate üle eeskostjat; pealegi on see alaealisus teistest niihästi kahjulikum kui ka autum. Kuid riigipea, kes soosib religiooniasjus valgustust, läheb veelgi edasi oma mõtlemisviisis ning mõistab, et isegi seadusandluse suhtes oleks ohutu lubada alamail avalikult tarvitada omaenese mõistust ning esitada ilmale avalikult mõtteid, koguni koos juba olemasoleva otsekohese kriitikaga – parema seadusandluse loomiseks. Selle kohta on meil olemas hiilgav näide, ja veel ükski monarh pole ületanud seda, keda me austame Platon (Kriton): (427-347 eKr) 7) Kritoni argumendid, millega ta püüab veenda Sokratest põgenema ELU VõI SURM
omakasule, oma klassi, kooli, kompanii kummutada. Tagasihoidlik peab loovust või teaduskonna kasule, vaid laiemalt. toetav õpetaja kindlasti olema, aga samal Inimene, kelle loomingul on tähendus, ajal mõnes küsimuses absoluutselt kannab endas alati ka üldist huvi ja kannatab järeleandmatu. On ju asju, mida ei tohi kõigi inimeste kannatusi. lubada. Õpetaja peab suutma taluda ka Mehelikud ja naiselikud. Ühelt poolt pedagoogilise loovuse piina: uue vaatenurga on andekad inimesed maskuliinsed, otsimisel, konfliktide lahendamisel, mehelikud, teiselt poolt naiselikud, kuni õpilasi köitvate eesmärkide seadmisel mehelike naiste ja naiselike meesteni ja põnevate tegevuste leiutamisel. välja sedagi tuleb ette
koeral vaprust ja lammastel mõõdukust. Õiglus on kõigi osade kooskõla ja koostöö nii, et kõik saavad sellest kasu. Õiglane riik saavutatakse läbi vastava hariduse ja filosoof-valitseja. Õiglus Õiglus on kohane vastastikkune suhe kolme klassi vahel. Töölistel ei ole ei looduse poolt antud andeid sõdimiseks ega ka valitsemiseks, ega pole neil ka vastavat haridust, nende ülesanne on seega vaid kuuletuda! Oleks ebaõiglane lubada neil osaleda poliitikas. "Ei ole midagi paremat, kui see, kui inimesel on oma töö, mille tegemine on tal loomuses, see on parim nii talle ka teistele inimestele," ütleb Platon. ,,Iga inimest tuleb kohelda sellisena nagu ta on, tema võimete ja väljaõppe valguses ning igalt ühelt oodatakse seda, mida nõuab aus nende ülesannete täitmine, mis vastab tema positsioonile." Igaüks peab täitma oma ülesannet, vaid nii on võimalik kord ja rahu.
Euroakadeemia Rahvusvaheliste suhete teaduskond Kelly Koort JEAN-JACQUES ROUSSEAU „ÜHISKONDLIKUST LEPINGUST EHK RIIGIÕIGUSE PÕHIPRINTSIIBID“ Referaat Juhendaja: Toomas Varrak, PhD Tallinn 2016 Raamatu kirjutamisel on Rousseau lähtunud uudishimust uurida, kas ühiskonnakorralduses võiks leiduda reegel, mis tagaks ühiskonna seadusandliku ja kindla juhtimise, st võttes nii inimesi kui seadusi niisugustena nagu nad on ning nagu nad saavad olla. Autor käsitleb raamatut pigem uurimusena, aga kindlasti mitte tõestusena. I Inimene sünnib vabana, kuid juhtub terve oma elu elama ahelais. Rahvast on kogu selle ühiskonna ajaloo vältel valitsetud ning rahvas on allunud. Kas inimeselt, kes saab oma vabaduse tagasi sama õiguse alusel, mille alusel see temalt rööviti, on
suhtes, on analoogilised kommertsreklaami meetoditega. * Demokraatlik meetod teostab üldist hüve, lastes rahval endal otsustada küsimusi indiviidide valimise teel. Iga inimene taipab ühise hüve olmemasolu. Iga inimene võtab osa hea ja halva määramisest. 12. Milliseid hädaohte näeb Mill demokraatiale ja milliseid väljapääse ta pakub? Mill: enne demokraatlike režiimide suureulatuslikku kehtestamist eeldati üldiselt, et kui inimesed valitseksid omaenda huvides, ei saaks poliitilist rõhumist eksisteerida. Sest kui rahvas valitseb iseennast, mille pärast peaks ta siis vastu võtma repressiivseid seadusi? Probleemid: 1. Rahvast mõeldakse kui ühetaolisest, ühesuguste huvidega massist, kus iga inimest mõjutab iga poliitika ühtviisi. Tegelikult aga on meil erinevad eesmärgid, huvid ja plaanid, me elame erinevates paikades ja oleme erineva
Lähtekohaks peaks tänapäeval olema leida tõde ja seda teed mööda peab igaüks ise käima, ükskõik kuhu see meid ka ei viiks tähtsustab isiklikku mõtlemist. Ainult nii palju on meil tõelisi teadmisi, kui palju me neid leiame iseseisvalt, mõeldes ja juureldes. Teiste teadmisi uurimata omaks võttes targaks ei saa. Pealegi surutakse neid meie mällu meilt luba küsimata. See probleem on aktuaalne ka tänapäeval (just hariduse andmisel). 3. Mõistuse sündides puhas tahvel (ladina keeles Tabula rasa) Teadmised hakkavad sinna kogunema kogemusest. Inimese suhe ümbritsevaga on vastasmõju suhe, ja teadmisi hangib ta reaalsust vaadeldes. Kogemus võib olla kahesugune: väliste meelte kaudu saame aistinguid ja sisemise meele ehk enesevaatluse abil saame teadmisi iseendast ehk reflektsiooniideid. Kogemus räägib meile vaatluse abil, asjad sünnitavad meis ideid, mis neid asju esindavad. Sp nimetatakse tema õpetust ka esindusteooriaks.
kardetakse ning juhuslike asjade pidamises ennustatavateks – seisneb religiooni loomupärane seeme, mis on mõningate inimeste erinevate ettekujutuste, arvamuste ja tunnete tagajärjel kasvanud niivõrd erisugusteks usutalitusteks, et see, kuidas üks inimene toimetab, on teise jaoks enamasti naeruväärne. Religioone teeb erinevaks kultuur. Neid seemneid on saanud harima kahte liiki inimesed. Ühed on need, kes vastavalt omaenda tarkusele on neid seemneid toitnud ja korraldanud, teised on teinud seda vastavalt Jumala käsule ja juhtnööridele. Kuid mõlemat liiki inimesed on teinud seda eesmärgiga muuta inimesed, kes nende peale loodavad, veelgi altimaks kuulekusele, seadustele, rahule, ligimesearmastusele ja poliitilisele ühiskonnale 7. Nii et esimest liiki inimeste religioon on osa inimlikust poliitikast, mis õpetab ühte osa neist kohustustest, mida nõuavad maised kuningad oma alamatelt. Ja teist liiki
Küsimused Camus' Sisyphose müüdi kohta: · Kuidas kirjeldab Camus absurditunde avaldusi?- Maailma tihkus ja võõrus on absurd. Kõhedus, mida meis tekitab inimese enda ebainimlikkus on absurd. See võõras, kes meile aegajalt peeglis vastu tuleb, kelle me enda fotode järgi ära tunneme on absurd. Niipea kui absurdi tunnistatakse muutub ta kireks mis on piinavam kui ükski teine kirg. Absurditunde avaldused väljenduvad erinevates, kuid sugulaslikes maailmates ja nimelt aru, elukunsti ja lihtsalt kunstimaailmas . Alguses on absurdi atmosfäär, lõpuks on absurdi universum ja vaimne hoiak, mis heidab maailmale eripärast valgust ja näitab tema eesõigustatud ja halastuseta nägu, mida teisiti pole võimalik ära tunda . · Mis on absurditunde põhjuseks Camus järgi? Camuse arvates on kõigi suurte tegude ja mõtete algus naeruväärselt tühine. Suurteosed sünnivad sageli tänavanurgal või restoranifuajees, samuti ka absurd. Ja rohkem kui miski muu ammutab absurdi maailm om
Vabariigi võimalikkuseks on vaja ka (kodaniku)voorusi ja omakorda vooruste jaoks, tuleks säilitada kodanike sotsiaal-majanduslikku võrdsust. Prantsusmaal pole need eeldused täidetud. 8. Vabadus Prantsuse Revolutsiooni ajal. Robespierre’i „vooruse vabariik“ Prantsuse revolutsiooni algul domineerisid liberaalsed ideed konstitutsioonilisest monarhiast. Alates 1792. aastast kasvava majandusliku kitsikuse tingimustes hakkas domineerima radikaalsem jakobiinlik suund, mis rakendas Rosseau ning teiste vabariiklaste ideid. Kõige radikaalsemaks vabariigi ideoloogiks oli Robespierre. Tema unistuseks oli luua antiiksel eeskujul „Vooruse vabariik“. Ta väitis, et tõeline vabadus eeldab, et võim on rahva käes. Vabariigi võimalikkuseks on vajalik kodanikuvoorus ja kodanikuvoorus eeldab tegelikkut võrdsust ning kodanikureligiooni (riigipoolset jõulist kasvatamist; asendaks kirikut).
monarhia möödapääsmatuks] Ka riiki piirava mõistusliku loomuseaduse tõlgendusõigus oli riigil, isegi kui see mõne teoreetilise tõlgendusega vastuollu läks (pragmatism ja utilitarism?). Õiguse sisu üle otsustas võimu autoriteet. Riigialama käitumise ainus mõõdupuu on selle riigi (positiivne) seadus. H-i loomuõigusõpetus tipnes selliselt [naturalistliku?] positivismiga. [11]John Locke (1632-1704) Empirist: inimene on sündides [12]tabula rasa. Mõistuses ei ole midagi, mida enne pole olnud meeltes. Vt. Kaks traktaati referaat (Loengukonspekt OI 2005 LOCKE ref.doc). [13]Jean Jacques Rousseau (1712-1778) Sündis Genfis käsitöölise peres; isa kasvatada; Vana-Rooma vabariiklikud ideaalid. Prantsusmaa ajalooline taust: Revolutsiooniline loomuõigusõpetus, ent siiski naturalistlik. Dijoni Akadem. "Kas kunstid ja teadused on aidanud kaasa kommete paranemisele?"
Mis on argumendid eetilise relativismi vastu ? Problemaatiline relativismis puhul: See, kas mingit tegu pidada moraalselt õigeks või valeks, sõltub ühiskonnast/ kultuurist. Eri rahvaste kultuurid on erinevad, seepärast pole ka universaalset moraali. Kui pole universaalseid standardeid, ei saa mingit tegu ega praktikat kritiseerida. Me ei saa enam öelda, et teise ühiskonna moraalireeglid on valed. Ei saa mõista hukka ka orjust, anti-semitismi. Ei saa ka kritiseerida omaenda kultuuri moraalitõekspidamisi. Sest kõik, mida antud kultuuris peetakse õigeks, on seda. Moraali areng muutub küsitavaks. Eetilise relativismi puhul on hea: Relativism hoiatab meid, et on naiivne uskuda, et kõik meie eelistused põhinevad mingil ratsionaalsel standardil. Eetiline relativism osutab, et meie moraalivaated võivad lihtsalt peegeldada meie eelarvamusi. Eetiline relativism hoiatab arrogantsuse eest, kutsub üles tolerantsusele, avatusele. Tolerantsuse paradoks :
1 IMMANUEL KANT (1724 - 1804) I. ELU, ISIKSUS, TEOSED Õhtumaine filosoofia saavutab I.Kanti teostes oma kõrg- ja pöördepunkti. Erakordne on seejuures, et kõik see sünnib ühe mehe mõttetöö tulemusena. Samal aastal (1781) kui Lessing, suur saksa valgustusaja luuletaja ja tähelepanuväärseim kriitik, sulges silmad, ilmus Kanti esimene peateos, "Puhta möistuse kriitika". Selle teosega saavutab Euroopa valgustus oma körgpunkti ja ühtlasi ületab end körgemal astmel. Kant sündis 22. aprillil 1724 Königsbergis (Preisimaal) sadulameistri pojana. Üks ta esiisadest oli väljarännanud Sotimaalt mõned sajandid enne Immaneuli sündi. Tänu oma vanematekodule, eriti emale oli ta kokkupuutes pietismiga, mis nõudis puhta mõistuse usu
MORAAL / EETIKA kümne käsu valgusel Sissejuhatus Moraali (ladina keeles mos, mores "komme, tuju") all mõeldakse üksiku inimese, rühma või ühiskonna arusaamu heast ja halvast ehk õigest ning valest käitumisest. Sellega on olemuslikult seotud mingi arusaam, et on asju, mida võib ja peabki tegema, või mille tegemisest tuleb hoiduda. Kui tehakse, midagi sobimatut, siis sellele järgneb teiste inimeste poolne halvakspanu, hukkamõist või karistus. Kui aga käitutakse õigesti, siis on teised rahul ja võidakse kiitagi. Sõna eetika tuleneb kreeka keelsest sõnast ethos, ethika, mis tõlkes tähendab "komme, kommetesse puutuv". Seega eetika tähendab enamvähem sama mis moraal. Tänapäeval mõistetakse selle all teadust, mis uurib moraaliküsimusi ehk kõlblusõpetust. Eetika erineb teistest inimesekesksetest teadustest, näiteks psühholoogiast, selle poolest, et see ei piirdu nähtuste kirjeldamisega, vaid ka määrab, millised need peaksid olema. Teisisõnu
koeral vaprust ja lammastel mõõdukust. Õiglus on kõigi osade kooskõla ja koostöö nii, et kõik saavad sellest kasu. Õiglane riik saavutatakse läbi vastava hariduse ja filosoof-valitseja. Õiglus Õiglus on kohane vastastikkune suhe kolme klassi vahel. Töölistel ei ole ei looduse poolt antud andeid sõdimiseks ega ka valitsemiseks, ega pole neil ka vastavat haridust, nende ülesanne on seega vaid kuuletuda! Oleks ebaõiglane lubada neil osaleda poliitikas. "Ei ole midagi paremat, kui see, kui inimesel on oma töö, mille tegemine on tal loomuses, see on parim nii talle ka teistele inimestele," ütleb Platon. ,,Iga inimest tuleb kohelda sellisena nagu ta on, tema võimete ja väljaõppe valguses ning igalt ühelt oodatakse seda, mida nõuab aus nende ülesannete täitmine, mis vastab tema positsioonile." Igaüks peab täitma oma ülesannet, vaid nii on võimalik kord ja rahu.
Parem on olla halb kui halvaks peetud. W. Shakespeare Kui su ainuke tööriist on haamer, hakkab iga probleem sarnanema naelaga. A. H. Maslow Kõik,mida raha eest saab, on odavalt saadud. E.M.Remargue Tee rahast endale jumal ja ta hakkab sind kiusama nagu kurat. H.Fielding Siin ma seisan ja teisiti ei saa. Martin Luther Pea meeles, et sa oled inimene. Cicero Ainult lollikesed on positiivse ellusuhtumisega Moe Howard Ma ei ole taimetoitlane kuna armastan loomi,olen taimetoitlane kuna vihkan taimi. A.Whitney Brown Nostalgia ei ole enam see mis ta kunagi oli. Pet
3. Võrrelge omavahel otsest demokraatiat ja esindusdemokraatiat! Otsese demokraatia korral räägib iga inimene ise enda eest. Ta toob isiklikult välja oma probleemid ja vajadused ja arutleb nende üle. Esindus-demokraatial valivad inimesed endale esindajad, kes esindavad nende huve ja kaitsevad nende seisukohti. 4. Milles seisneb üldise tahte ja kõigi tahte erinevus Rousseau järgi? Kõigi tahe on kõigi üksikisikute konkreetsete tahete tulemus, see on omaenda huvides hääletamine ja hääletamine selle alusel, mida peetakse õigeks. Üldine tahe on hääletada selle poolt, mis on teie arvates moraalselt õige tulemus või ühine hüve, tähendab hääletada vastavalt oma arusaamale üldisest tahtest. 5. Selgitage demokraatia ja vabaduse vahekorda! 6. Selgitage vähemalt kahte asjaolu demokraatia kasuks! Strateegiline asjaolu: Võrreldes teiste valitsusvormidega võtab demokraatia arvesse kõige suurema hulga inimeste õigusi,
kõiki hüvesid mis olid inimesele vajalikud tema põhiõiguste realiseerimise kindlustamiseks. Igaühel pidi kuuluma õigus võimalikult külluslikule elule. Mida rikkamad olid kodanikud, seda suurem hüvang pidi valitsema riigis. Riik on kõike sobivam ühiskonnavorm, et inimesed võiksid mõistuseseadust tunnetada ja selle ka positiveerida, kehtestada riigi positiivse seadusena. Moraalsed põhimõtted ei olevat midagi muud kui kogemuse ja mõistliku valiku tulemus. [Luts 1997, lk 95]. Jean Jacques Rousseau (1712-1778) pidas kõiki uusaegseid riigivorme loomuõigusega vastuolu olevaks. ,,Inimene sünnib vabana ja on ometi kõikjal ahelates" (Rousseau, 1750). Russeau eesmärk oli ,,...leida niisugune ühenduse vorm mis ühisel jõul kaitseks kõiki oma liikmeid ja nende vara ning milles iga ühinenu on ikkagi üksnes iseenese alam, jäädes vabaks kui enne" [Du contrat social I, 1762. Ch. VI]. Ühiskondliku lepingu sisu pidi Rousseau järgi
Otsese demokraatia korral räägib iga inimene ise enda eest. Ta toob isiklikult välja oma probleemid ja vajadused ja arutleb nende üle. Esindusdemokraatial valivad inimesed endale esindajad, kes esindavad nende huve ja kaitsevad nende seisukohti. 4. Kas demokraatia toob paratamatult kaasa vabaduse? Vabadus ei ole seotud demokraatiaga. 5. Milles seisneb üldise tahte ja kõigi tahte erinevus Rousseau järgi? Kõigi tahe on kõigi üksikisikute konkreetsete tahete tulemus, see on omaenda huvides hääletamine ja hääletamine selle alusel, mida peetakse õigeks. Üldine tahe on hääletada selle poolt, mis on teie arvates moraalselt õige tulemus või ühine hüve, tähendab hääletada vastavalt oma arusaamale üldisest tahtest. 6. Selgitage vähemalt kahte asjaolu demokraatia kasuks! 1. Strateegiline asjaolu: Võrreldes teiste valitsusvormidega võtab demokraatia arvesse kõige suurema hulga inimeste õigusi, arvamusi, huvisid. 2
Suurepärane õpetaja innustab. Tuleb teha seda, milleks sa end võimeliseks ei pea. Ärge kunagi kahetsege. Kõik hea on imetore. Kõik halb on kogemus. SISUKAID SENTENTSE Keegi ei vaidleks iialgi, kui kõik temaga nõus oleksid. Ta armastab iseennast ja selles tundes ei ole tal ainsatki konkurenti. Esineb olukordi, kus lolluste rääkimine on ainuke tark tegu. Kui igaüks teeks nii palju, kui ta lubab ja räägib, siis ei tarvitseks enam kellelgi midagi lubada ega rääkida. Kõige ohtlikum on vägisi targaks tehtud loll. Arukas suudab ka lolli mängida, lollil arukat mängida on aga hoopis raskem. Naeratus teeb inimese rikkamaks, aga kuhu sa selle rikkusega ikka lähed. AFORISMID ELU: Elu pole selleks, et hädaldada ja nutta, vaid selleks, et võidelda ja võita! Elu kestab vaid hetke, ja sellest hetkest piisab, et korda saata igaveseid asju!
Filosoofia Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen SH. klass 2011/12 Sisukord Filosoofia ,,sambad"..................................................................................................................4 Mis on filosoofia?...................................................................................................................... 5 Mileetose ehk Joonia koolkond.................................................................................................6 Eleaadid ehk elea koolkond.......................................................................................................7 Eelsokraatikute koolkond..........................................................................................................8 Sofistid........................................................................................................................................9 Sokraatikud..........
1. PILET FILOSOOFIA AJALOO PÕHIPERIOODID, NENDE PÕHIJOONED S. KIERKEGAARD 19. SAJANDI IRRATSIONALISMI ESINDAJA JA EKSISTENTSIALISMI EELKÄIJA Antiikkreeka filosoofia - küsimus maailma algest ja algseadusest ning kõiki ühendavast alusest, olemuslikud küsimused, tõe ning tõelise tunnetuse otsimine inimese loomuse uurimine ning eetiliste põhimõtete kujundamine, isikliku õnne otsimine. On omakorda eelsokraatiline periood, klassikaline periood, hellenistlik periood. Keskaja filosoofiat iseloomustab kristluse ja filosoofia tihe side, tollased filosoofid olid enamjaolt vaimulikud. Põhiteemaks on usu ja teadmiste vahekord. Jaguneb: patristiline periood (proovitakse antiikfilosoofia abiga üles ehitada kristlik õpetus), skolastika (küsimustele hakatakse lähenema ratsionaalselt). Renessanssile saab omaseks eksperimenteerimine. Renessanssi ajal tehti rida leiutisi, avastusi, mis mõjutas oluliselt ka filosoofiat. Uuritakse tõelisust (tajutavat, hoomatavat), humanis
Filosoofia KT 1. Immanuel KANT (1724-1804) Ema kaudu oli Kant saksa päritolu. Kanti soontes voolas ka sotlase verd. Kanti isa oli sadulsepp. Immanuel oli peres neljas laps. Tal oli kolm venda ja seitse õde, kuid ellu jäid vaid üks vend ja kolm õde, teised surid varases nooruses. Perekonnas valitsesid pietistlikud veendumused ning elu oli väga kombekohane: siin ei nähtud midagi sündsusetut ega kuuldud midagi kõlvatut. Varases nooruses oli Kant häbelik ning hajameelne, mis takistas tema õppetööd Friedrichi kolleegiumis. Alles vanas eas sai Kant lahti häbelikkusest, kui see muutus tagasihoidlikkuseks. Ema suri, kui Immanuel oli 13aastane (isa surma ajal oli ta 21aastane). Täites ema soovi, astus ta ülikooli usuteaduskonda. Hiljem Kant veendus, et kutsumust tal vaimuliku elukutseks ei ole ning häälgi oli selleks liiga nõrk. Kant kuulas lisaks matemaatika-, filosoofia- ja füüsikaloenguid ning tema kaaslased ei saanudki aru, mis elukutseks ta valmistub. Pärast Königsbe
"Kogemus on nimi, mille igaüks paneb oma vigadele." (O. Wilde) "Inimese iseloom on tema saatus." Herakleitos (filosoof) "Tõde on kõige kindlam vale." (Juudi vanasõna) "Rumalad ei andesta ega unusta, naiivsed andestavad ja unustavad, targad andestavad, aga ei unusta." (T. Szasz) "Te ei saavuta elus oma kohta, kui seisate valvel, vaid kui ründate ja saate ka ise kõvasti kolki." R .W. Emerson (ameerika kirjanik ja filosoof) "Ärge kunagi selgitage. Teie sõbrad ei vaja seda ja teie vaenlased ei usu seda niikuinii." E. Hubbard (ameerika ulmekirjanik) "Oskus meeldida on tegelikult oskus petta." (Vauvenargues) "Kes vaene on ja rahul, on rikas küllalt." (W. Shakespeare) "Tõelist sõpra tuntakse hädas" Cicero(kreeklane, töötas Roomas, filosoof) "Pole olemas muret, mida aeg ei vähenda, ega pehmenda." Cicero "Elu on lühike, kuid kuulsus võib olla igavene." Cicero "Nälg on parim kokk."..Cicero "Sõja ajal seadused vaikivad."..Cicero "Kuidas külvad, nõnda lõikad."..Cicero "Kaheld
1. Mis on ja millega tegeleb filosoofiline antropoloogia? Milliseid filosoofilise antropoloogia paradigmasid te teate? Antropoloogia on uurimus inimesest (õpetus inimesest)- filosoofiline antropoloogia on filosoofiline õpetus inimesest. · Filosoofiline antropoloogia on uurimus inimesest ja tema loomusest (millised on inimesele omased toimemehhanismid, milline on inimese sisemine loomus, millest ta koosneb jne...). iga konkreetne inimene on alati erand üldisest reeglist, ta on isiksus. Üldiste definitsioonidega on üldiselt vähe võimalik ära teha. Strateegiad: · Etoloogiline- bioloogilisest lähtuvusest (eripära ja sarnasus loomariigiga) Tuleb küsimus: mille poolest inimene ikkagi loomadest erineb? Mis on see inimese eripära teiste elusolenditega võrreldes? Inimest iseloomustab mõistus (või keel). Platon on defineerinud inimest kui mõtleva loomana (inimene kuulub loomade klassi ja see erisus, mis teda teistest loomadest eristab, seisneb mõtlemise võim
annaabi.ee 
