Ühiskond §3.1-3.6 §3.1 Erakonnad ja ametiühingud. 1. Mis on erakond? Miks on erakondi vaja? Erakond kindla liikmeskonna ja ideoloogiaga poliitiline organisatsioon, mis püüab valimiste kaudu saada võimule, et oma seisukohti ellu viia. Erakondi on vaja, et saaks esindatud erinevad inimeste huvid ning et kodanik saaks oma hääle ühiskonnas kuuldavaks teha. 2. Miks võib öelda, et mitmeparteilisus on demokraatia tunnus? Sest kui esindatud on vaid üks partei, siis tähendab see seda, et sul pole mingit valikuvõimalust ning nende poliitika on sulle pealesurutud. Mitu erinevat parteid tähendab seda, et on ka mitu erinevat ideoloogiat, mistõttu
Millist rolli etendab riigi arengus kodanikualgatus ? Kodanikualgatus on igasugune avaliku võimu institutsioonide väline algatus mõne eluvaldkonna edendamiseks. See on vabatahtlik tegevus, mida tehakse selleks, et riigis asjad areneksid. Sellel on omad plussid ja miinuseid , kuid kokkuvõttes on ta väga tähtis. Miks on kodanikualgatus kasulik ? Kodanikualgatus saab toimida ainult demokraatlikus ühiskonnas, sest näiteks diktatuurilises ühiskonnas poleks see võimalik, sest keegi ei kuula rahvast ega nende probleeme. Kodanikualgatus annab inimestele võimaluse midagi muuta. Suur osa on selles meedial. Meedia abi kasutamisel on selge see, et inimesed ei jää ka tähelepanuta. Kodanikualgatus näitab ka seda, et riigijuhtimises on tehtud vigu, et midagi on üldse vaja muutma hakata. Igasuguste survegruppide ja liikumiste
Kodanikualgatuste populaarsus ja selle positiivne mõju Eesti ühiskonnale Viimaste aastatega on Eestis märkimisväärselt laienenud erinevad kodanikualgatused. Need on enamasti spontaanselt tekkinud liikumised, mis väljendavad ja teenivad inimeste vajadusi. Kodanikualgatus viitab tihti sellele, et inimesed on mõne eluvaldkonna edendamiseks asunud tööle vabatahtlikult. Erinevad elanikkonna poolsed algatused avaldavad ühiskonnale silmnähtavalt positiivset mõju ning on mitmeid põhjuseid, miks need on viimaste aastatega laienenud. Esiteks, inimkonna teadlikkus sellest, et maakera on hääbumas on kasvanud. Maailmas elab üle 7 miljardi inimese ning igaüks meist toodab rohkemal või vähemal määral prügi. Suur hulk
kuulata, taluda ja teha konstruktiivset kriitikat, võimet levitada rõõmu ja head tuju. R.Jensen ,,Unelmate ühiskond" töö on kaasahaarav, meeliülendav, tööd peab nautima! - oluline on emotsionaalse intelligentsuse teadvustamine. Tänapäeval: 1) avatud ühiskond demokraatlik, kus riik moodustab vaid ühe sektori; 2) suletud ühiskond korralduselt totalitaarne. Avatud ühiskond ka kodanikuühiskond : - vabatahtlikud kodanikuühendused; (tsiviilühiskond) - kõige aluseks on kodanikuaktiivsus; - kodanikuühendused mõjutavad ühiskonda. Avatus tähendab kodanikuühiskonna puhul seda, et ühiskonna liikmed on informeeritud, on tagatud avaliku teabe kättesaadavus ning loodud võimalused osaleda otsustusprotsessides. Kodanikuühiskond tähendab ühiskonda, mille liikmed saavad teha ja teevad koostööd selleks, et
kuuluvate küsimuste lahendamiseks. Unitaar- ehk ühtsesse riiki iseseisvaid riike ei kuulu. Unitaarriigil on tsentraliseeritud riigivõimu- ja valitsemisorganid ning ühtne seadusandlus, territoorium on jagatud haldusüksusteks, milledel ei ole iseseisvust, vaid on keskse riigivõimu kohalikud esindused. Tänapäeval on enamik riike unitaarriigid. Vt LISAD Eesti on riiklikult korralduselt ühtne ehk unitaarriik. Riik sätestab territoriaalse halduskorra (maakond, vald). Tsiviilühiskond ehk kodanikuühiskond. Esimestena rääkisid tsiviilühiskonnast T. Hobbes, J.Locke ja G.W Hegel, nad eristasid organiseeritud ühiskonda, mille suhtes riik valitseb. See on analüütiline kontseptsioon, kuna tsiviilühiskond ei eksisteeri ilma poliitilise võimuta, ilma riigita. Kodaniku- ehk tsiviilühiskonna peamine tunnus on inimeste vaba koondumine mitmesugusteks ühendusteks. Vaba selles mõttes, et nad on tekkinud kodanike vaba initsiatiivi tulemusena
organisatsioon, mille eesmärk on töötajate sotsiaal-majanduslike nõudmiste kaitsmine ja esindamine.Ametiühingud nõuavad väärikat palka,õigust puhkusele, seadusega sätestatud tööaega,tervislikku töötingimust ja tööaega.Sotsiaaldialoog-läbirääkimised valitsuse,ametiühingute ja ettevõtjate vahel.Ametiühingud teevad äärmuslikes olukordades streike ja tööseisakuid.Õigus streikida on inimõigus.Eesti Ametiühingute Keskliit,Teenistujate Ametiliitude organisatsioon. Kodanikuosalus-inimese omaalgatuslik kaasalöömine ühiskondlikes ettevõtmistes, aktsioonides, organisatsioonides. Kodanikuühendus- kodanikuosaluse raames kujunenud organisatsioon.(mittetulundusühing, sihtasutus, seltsing).Kodanikuühiskond-ühiskonnaosa, mis hõlmab mittepoliitilisi kodanikuorganisatsioone.See edendab ühiskonnas vabameelsust.Mittetulundusühing- kodanikuühenduse üks organisatsioonilisi vorme tegutsemas mitmetes valdkondades,ei tohi teenida kasumit
kuulata, taluda ja teha konstruktiivset kriitikat, võimet levitada rõõmu ja head tuju. R.Jensen ,,Unelmate ühiskond" töö on kaasahaarav, meeliülendav, tööd peab nautima! - oluline on emotsionaalse intelligentsuse teadvustamine. Tänapäeval: 1) avatud ühiskond demokraatlik, kus riik moodustab vaid ühe sektori; 2) suletud ühiskond korralduselt totalitaarne. Avatud ühiskond ka kodanikuühiskond : - vabatahtlikud kodanikuühendused; (tsiviilühiskond) - kõige aluseks on kodanikuaktiivsus; - kodanikuühendused mõjutavad ühiskonda. Avatus tähendab kodanikuühiskonna puhul seda, et ühiskonna liikmed on informeeritud, on tagatud avaliku teabe kättesaadavus ning loodud võimalused osaleda otsustusprotsessides. Kodanikuühiskond tähendab ühiskonda, mille liikmed saavad teha ja teevad koostööd selleks,
Kõige olulisem on maaomand Industriaalühiskond: püsiv, suurlinnad. Masstootmine, tootmisvahendid Postindustriaalühiskond: püsiv, metropolid, tööjõu vaba liikumine. Teenused, oskused Industriaalühiskonna eesmärk: suurendada standardtoodangut Teabeühiskonna eesmärk : suurendada individuaalset loovust Tänapäeval: 1) avatud ühiskond demokraatlik, kus riik moodustab vaid ühe sektori 2) suletud ühiskond korralduselt totalitaarne. Avatud ühiskond ka kodanikuühiskond : - vabatahtlikud kodanikuühendused; (tsiviilühiskond) - kõige aluseks on kodanikuaktiivsus - kodanikuühendused mõjutavad ühiskonda. Avatus tähendab kodanikuühiskonna puhul seda, et ühiskonna liikmed on informeeritud, on tagatud avaliku teabe kättesaadavus ning loodud võimalused osaleda otsustusprotsessides. Kodanikuühiskond tähendab ühiskonda, mille liikmed saavad teha ja teevad koostööd
tusinstitutsioonid. Riikliku juhtimise lihtsustamiseks on tihti (kuid mitte alati) rida majanduspoliitilisi ülesan-deid pandud avalik-õiguslikele omavalitsusinstitutsioonidele (kaubandus- ja tööstuskojad, põllumajanduskojad jne). Ametiühingud ja tööandjate ühendused on turumajanduse tingimustes olulised autonoom-sed otsustusinstitutsioonid tööturu ja palgakorralduse küsimuste lahendamisel. Ametiühing on organisatsioon, mille ülesandeks on kaitsta töövõtjate palga- ja töötingimustega seotud huve. Nende strateegilised suunad on kollektiivläbirääkimised; seaduste jõustamine; ühine turvalisus. Ametiühingud on iseseisvad, omaalgatuslikud töötajate ühendused, mille eesmär-giks on töötajate töö-, teenistus- ja kutsealade ning majanduslike huvide esindamine ning kaitsmine. Tööandjate
1 I NÜÜDISÜHISKOND Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid (tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ühiskonna mõiste ühiskond on inimeste olemasolul viis. Ühiskond koosneb inimestest, samas ei saa olla inimest ilma ühiskonnata. (Aristoteles inimene on poliitiline loom.)
kohe kasutusele Siirdeühiskond- ühiskond, mis on üleminekufaasis totalitaarselt ühiskonna korralduselt demokraatlikule Heaoluühiskond- riigikorraldusvorm, mis püüab parandada inimeste toimetulekuvõimalusi sekkudes majandusellu, et makspoliitika abil tulusid ümber jaotada. Jätkusuutlikus-arenguaste, mis rahuldab praeguse põlve vajadusi, seadmata ohtu tulevaste põlveded samu huve. Ei tohi probleemi lahendada teiste arvelt. Demokraatliku ühiskonna valitsemine ja kodanikuosalus Riik ja riigi vormid Riik- võimu ja valitsemisasutuste süsteem, mille abill hallatakse ühiskonda. Organiseeritud inimeste kogu, kes elab kindlal maa-alal ja on seotud ühise avalik- õigusliku seadustega. Riigi koostisosad: maa-ala, rahvas, võim Riigi ainuõigused: Kehtestab seadusi ja makse Rakendada sundi (vägivalda) Riigi ülesanded ehk funktsioonid: Kujundada oma rahva ühtekuuluvustunne (nt lõimumisega)
õigussuhetega . Kodanikuühiskond on avaliku elu sektor mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ja ühendused . nende eesmärk on edendada ja tugevdada kohalikku elu ja ühtekuuluvustunnet. AVALIK SEKTOR Poliitika Riik ( haridus, eluaseme, sotsiaal ja Keskkonna poliitika avalik Poliitika. ) ERASEKTOR Majandus Turg Tulundussektor KOLMAS SEKTOR Kodanikuühiskond Kodanikuühendused Mittetulundussektor ERAELU Kodu Pere Kultuur mitme inimpõlve poolt loodud materiaalsed ja vaimsed väärtused Moraal kõlbluspõhimõte , millest inimene oma käitumises juhindub Õigus riigivõimupoolt kehtestatud kohustuslike käitumisnormide ja suhete kogum Avalik elu ühiskonna osa kus suhteid reguleerivad õigusnormid ja aktid Eraelu indiviidi isiklik elukorraldus Kommunikatsioon .
Kodanikuõpetus II kursusele RIIK Riik on avalik-õiguslik organisatsioon, mis oma õiguskorra loomisel ja sellel korral põhinevates võimuavaldustes on oma territooriumil piiramatu ja rahvusvahelistes suhetes sõltumatu igast muust võimust. Riigi mõiste (status ladina k `seisukord, seisund, olukord' inglise state, saksa der Staat ) Euroopas kasutusele keskaja lõpul ja uusaja alguses. Antiikajal kasutati mõisteid politeia (kreeka
Heaoluriigid tekkisid kahe ühiskonnamuutuse tõttu: · Tööstusrevolutsioon tegi valitsevaks vabrikutöö, mistõttu muutus leibkonnamudel, üksi jäid vanurid ja lapsed, kes vajasid riigi abi varem, agraarühiskonnas kandsid sotisaalhoolekande, tervishoiu ja hariduse kkohustusi kirik, perekond ja kogukond, nüüd oodati seda riigilit. · Kodanlikud revolutsioonid, mille tulemusel kehtestati esimesed demokraatlikud valitsemisreziimid, kujunes kodanikuühiskond. Heaoluriik hakkas kujunema 19. saj lõpus 20. sajani alguses. Riik püüab parandada inimeste toimetulekuvõimalusi, sekkub sel eesmärgil majandusse, tulude jaotamisse. Riik pakub teenuseid (haridus, tervishoid, toetused). Heaoluriik täidab lisaks klassikalistele riigi funktsioonidele nagu seadusloome, õiguskord ja riigikaitse ka sotsiaalseid ülesandeid ning reguleerib majandust. Majanduspoliitika abil jagatakse ümber tulusid, korraldatakse haridus, tervihoiu ja perepoliitikat
Poliitika, parteid ja ideoloogiad, korruptsioon, kodanikuühiskond, kodakondsus 1. Poliitika: mõiste seletus, millega tegelevad poliitikud (õp. I osast lk 64); Poliitika-ühiskonna ja riigi toimimist korraldav sihiteadlik ja järjekindel tegevus, milles osalevad eeskätt huvirühmitised ja institutsioonid, nende eesmärk on riigivõimu omandamine, kasutamine ja säilitamine. Poliitikud on need, kes poliitikaga tegelevad. 2. Erakond e. partei: mis see on, kellest koosneb, kuidas parteid (üldjoontes)
o kodanikuvabadused o vabade valimiste korraldamine; o õigusriik ja kõigi võrdsus seaduste ees o enamuse võimu teostamine; o võimuinstitutsioonide lahusus ja o vähemuse õiguste austamine; tasakaalustatus o põhiseadusel rajanev riigivõim; o kohtusüsteemi poliitiline sõltumatus o kontroll võimude tegevuse üle; o pluralistlik kodanikuühiskond ja vaba o valitsusväliste kodanikualgatuslike ajakirjandus eraorganisatsioonide loomise ja o vähemuste õigustega arvestamine tegutsemise võimalikkus. o tsiviilkontroll relvajõudude üle Demokraatia on valitsemiskord, mille puhul on täidetud kolm põhinõuet: konkurents, hääleõigus ja kodanikuõigused. Miinimumnõue vabad, konkureerivate kandidaatidega valimised. Demokraatia eeldab põhiseaduslikku valitsemist
Võimulolev valitsus tugineb valijate enamusele Rahvaesindajad pole seotud konkreetsete valijatega, nad tegutsevad oma ametiala iseseisvalt Demokraatia tähendab huvide, vaadete, seisukohtade paljustust 2 Vähemusse jäänul on õigus oma seisukohtadele kindlaks jääda; vähemuste õigustega arvestamine Vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond (ehk tsiviilühiskond avaliku elu valdkond, mille moodustavad kodanike algatusel ning kehtivate õigusnormide raames loodud vabatahtlikud organisatsioonid, ühendused ja liikumised) ning vaba ajakirjandus, mis pakuvad mitmekesiseid kanaleid huvide väljendamiseks Kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite (keskvalimiskomisjon, keskpank, riigikontroll) poliitiline sõltumatus Kodanikuvabaduste tunnustamine
Nüüdisühiskond Ühiskonna mõiste - inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Nüüdisühiskonna kujunemine - Nüüdisühiskond vormus käsikäes rahvusühiskondade ja rahvusriikide moodustumisega 19. sajandil. Samal ajal kujunesid välja ka ühiskonna kolm põhilist sektorit turumajandus, avalik ehk valitsussektor ning kodanikuühiskond. Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. (industriaalühiskond - Tööstusühiskond sai alguse tööstuspöördest, kuid selle lõplik väljakujunemine võttis aega üle sajandi. Majanduses tõusis tähtsuselt esikohale tööstuslik tootmine. Väikesed töökojad ja
vallavalitsus, Merko Ehitus Greenpeace, isiklikud suhted, politsei ja (kõik Eesti riik ei sekku piirivalveamet, eraettevõtted) Loomakaitse maksu- ja Selts, tolliamet, Naabrivalve, koolid, haiglad, huviringid hooldekodud Ülesanded Tagada riigi Kasumi Parandada üldist Tagada inimese toimimine ja teenimine, heaolu riigis, isiklik haldamine, töökohtade piirab poliitilist elukorraldus ja õiguskord loomine, võimu, uued heaolu
Valitsemissüsteeme mujal: Läti, Leedu, Rootsi, Saksamaa, USA. Riigiorganid: parlament, valitsus, president, maavalitsus, teised põhiseaduslikud võimuasutused. Kohaliku omavalitsuse ülesehitus ja ülesanded. EV õigus- ja kohtusüsteem. Anglosaksi ja germaani õigussüsteem. Eesti põhiseadus. Kodanike ja välismaalaste jaoks kehtivad õigused ja vabadused. Kodanike osalemine avalikus elus. Demokraatia põhimõtted ja säilimise tugisambad. Kodanikuühiskond. Ühiskonnaelus osalemise võimalused. Huvi- ja survegrupid. Valimised. Valimiste vajalikkus. Üldmõisted. Valimisõiguse ajaloost. Valimissüsteemid: enamusvalimised ja võrdelised valimised. EV Riigikogu valimised. Kohalike volikogude valimised. Poliitilised voolud enne ja nüüd. Erakonnad. Poliitiline skaala. Parem- ja vasakpoolsuse mõiste tekkimine. Alalhoidlikkus ja vabameelsus 18. sajandil ja 19. saj alguses. Sotsialistliku voolu kujunemine. Parempoolsus tsentrism vasakpoolsus
Kohtukaasistuja EV kodanik, kes aitab kohtunikku otsuse langetamisel. Ombudsman õiguskantsler. Apellatsioon kohtuotsuse edasi kaebamine ringkonnakohtusse ehk teise astme kohtusse. Kassatsioon kohtuotsuse läbivaatamine riigikohtus ehk kolmanda astme kohtus. Süüalune/kohtualune oletatav kuriteo või õigusrikkumise toimepannud isik. Kannatanu isik, kellele on kuriteoga tekitatud kahju. Ametiühingud mingi kindla ala töötajate organisatsioon nende huvide kaitseks. Kodanikuosalus inimese omaalgatuslik kaasalöömine ühiskondlikes ettevõtmistes, aktsioonides või organisatsioonides. Süütuse presumptsioon korrakohase õigusmõistmise põhimõte, mille kohaselt ei tohi kedagi süüdi mõista enne kohtuotsuse langetamist. Isikupuutumatus õigus, mille kohaselt ei tohi kedagi vahistada ilma kohtuniku loata (orderita).
Ühiskonna kontrolltöö Kodanikuühiskond on vabade inimeste suhtlemine ja toimetamise keskkond. Nende tegevus on loomult sotsiaalne ehk ühiskondlik ja pole suunatud kasumi saamisele, mistõttu nimetatakse kodanikuühiskond ka mittetulundussektoriks. Inimene saab oma hääle kuuldavaks teha erakondade kaudu. Hääletamisega on võimalik aidata kaasa oma huvide arvestamisele poliitikas. Erakonnal ehk parteil on kindel struktuur, liikmeskond ja ideoloogia. Erakond osaleb valimistel, et taotleda sellega pääsu võimu juurde. Erakond püüab teha võimalikult laia valijaskonna huvidele vastavad valimiskampaaniat, et nad saaks palju hääli
· NÕUDEV ALGATUS tahe mõjutada avalikku võimu toimima soovitud moel · TOETAV ALGATUS Koostöö avaliku võimuga oma soovide realiseerimiseks · ALTRUISTLIK ALGATUS- soovitud eesmärgid saavutatakse ilma avaliku võime poole pöördumatta Huvide realiseerimise kanalid Ühiskondlikud Huvi- ehk Erakonnad ehk liikumised survegrupid parteid Põhiseadus 1.Millal on EV Loodud 2. Millele on rajatud EV 3. millal on vastu võetud präegune põhiseadus? 4.Mille alusel võib väita, et EV on loodud kui rahvusriik? 1.EV on loodud 24 veebruar 1918 2. EV on rajatud õiglusele, vabadusele ja õigusele 3. Präegune põhiseadus on vastuvõetud 1992. aastal 28 juuni 4. Selle alusel et kõrgemavõimu kandjaks on rahvas SLAIDIDELT 1.Õigus vabadusele 2
2. Riik ei pea majandust reguleerima, vaba ettevõtluse pooldajad Riigi sekkumise pooldajad rõhutavad, et alati esineb turutõrkeid (=kaupade või teenuste pakkumise puudumine), siis riik peab sekkuma. Riigi rolli ulatusest tuleneb ka jaotus nn ``paksuks`` ja ``õhukeseks`` riigiks. ``paks riik`` 1. riik kulutab rohkem raha haridusele ja tervishoiule 2. on rohkesti riigile kuuluvaid ettevõtteid 3. maksud on pigem kõrged 4. loosung ``Rohkem riiki!`` 5. paksu riiki toetavad pigem vasakpoolsed erakonnad ``õhuke riik`` 1. maksud olgu madalad 2.vähem riigile kuuluvaid ettevõtteid 3. loosung ``Vähem riiki!`` 4. õhukest riiki toetavad parempoolsed erakonnad Kodanikuühiskond. Elanikkond kõik, kes elavad riigis (mõni elab ajutiselt, mõni on teise riigi kodanik jne). Kodanikkond kodanikud, kel on riigi ees nii õigused kui kohustused. Kodanikuühiskond ühiskond, kus kodanikud püüavad ühiselt oma probleeme lahendada ning
2. Riik ei pea majandust reguleerima, vaba ettevõtluse pooldajad Riigi sekkumise pooldajad rõhutavad, et alati esineb turutõrkeid (=kaupade või teenuste pakkumise puudumine), siis riik peab sekkuma. Riigi rolli ulatusest tuleneb ka jaotus nn ``paksuks`` ja ``õhukeseks`` riigiks. ``paks riik`` 1. riik kulutab rohkem raha haridusele ja tervishoiule 2. on rohkesti riigile kuuluvaid ettevõtteid 3. maksud on pigem kõrged 4. loosung ``Rohkem riiki!`` 5. paksu riiki toetavad pigem vasakpoolsed erakonnad ``õhuke riik`` 1. maksud olgu madalad 2.vähem riigile kuuluvaid ettevõtteid 3. loosung ``Vähem riiki!`` 4. õhukest riiki toetavad parempoolsed erakonnad Kodanikuühiskond. Elanikkond kõik, kes elavad riigis (mõni elab ajutiselt, mõni on teise riigi kodanik jne). Kodanikkond kodanikud, kel on riigi ees nii õigused kui kohustused. Kodanikuühiskond ühiskond, kus kodanikud püüavad ühiselt oma probleeme lahendada ning
Miinimumnõue-vabad, konkureerivate kandidaatidega valimised. Demokraatia eeldused: • üldine kirjaoskus ja kohustuslik kooliharidus • ajakirjanduse (meedia) levik ja kättesaadavus • omavalitsuste kujunemine • kodanikuühiskonna kujunemine Demokraatia tunnused: • kodanikuvabaduste tunnustamine • võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus • sõltumatu kohtuvõim, mille poole võivad kõik pöörduda ja mille ees kõik on võrdsed • pluralistlik kodanikuühiskond ja vaba ajakirjandus • vähemuste õigustega arvestamine • tsiviilkontroll relvajõudude üle • kõigi võrdsus seaduste ees ja õigusriik ( seaduste ülimuslikkus) • toimivad vabad, konkureerivate kandidaatidega valimised Demokraatia eelised: + Kaitseb üksikisikut võimu eest ja kaitseb tema vabadust + Edendab haritust ja sotsiaalset kapitali; võimaldab osaleda poliitikas + Edendab ühist ja individuaalset heaolu + Tagab poliitilise stabiilsuse. Demokraatia puudused:
on gei-klubi); 2) siirdeühiskonna periood kestab ajaliselt 10-15 aastat (algab esimeste demokraatlike parlamendivalimistega) Eestis lõppes seega siirdeühiskonna periood 2007; 3) usk kodanikualgatusse on suur, nt Teeme Ära! projektis osales 40 000 inimest. Tänaseks on aega näidanud, et Teema Ära projekt on osutunud jätkusuutlikuks ning laienenud Eesti Vabariigist ka välisriikidesse; 4) Eestis on välja kujunenud tugev kodanikuühiskond e tsiviilühiskond (toimuvad piketid, demonstratsioonid) Valitsus ja parlament on oma otsuste tegemisse kaasanud 2 kodanikud. Pigem on: 1) usk kodanikualgatusse on vähene, nt peamised kodanikualgatuslikud ühendused on korteriühistud; 2) kodanikuühiskond e tsiviilühiskond on veel väljakujunemata, sisuliselt pole kodanikuühiskond suuteline riigivõimu kontrollima;
Miinimumnõue-vabad, konkureerivate kandidaatidega valimised. Demokraatia eeldused: · üldine kirjaoskus ja kohustuslik kooliharidus · ajakirjanduse (meedia) levik ja kättesaadavus · omavalitsuste kujunemine · kodanikuühiskonna kujunemine Demokraatia tunnused: · kodanikuvabaduste tunnustamine · võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus · sõltumatu kohtuvõim, mille poole võivad kõik pöörduda ja mille ees kõik on võrdsed · pluralistlik kodanikuühiskond ja vaba ajakirjandus · vähemuste õigustega arvestamine · tsiviilkontroll relvajõudude üle · kõigi võrdsus seaduste ees ja õigusriik ( seaduste ülimuslikkus) · toimivad vabad, konkureerivate kandidaatidega valimised Demokraatia eelised: + Kaitseb üksikisikut võimu eest ja kaitseb tema vabadust + Edendab haritust ja sotsiaalset kapitali; võimaldab osaleda poliitikas + Edendab ühist ja individuaalset heaolu + Tagab poliitilise stabiilsuse. Demokraatia puudused:
seadusandliku võimu institutsiooniks on parlament, täidesaatva võimuorganiks valitsus õigusriik - riik, milles nii valitsetavad kui ka valitsejad järgivad õigusnorme; kõik ühiskonnaliikmed on seaduse ees võrdsed kodanikuühiskond - ühiskonna osa, mis hõlmab mittepoliitilisi kodanikeühendusi (kolmas sektor) kodanikualgatus - inimeste omaalgatuslik tegevus mõne probleemi arutelu algatamiseks või lahendamiseks näiteks naabrivalve kodanikuosalus - inimeste omaalgatuslik kaasalöömine ühiskondlikus tegevuses pluralism - erisuguste arvamuste, vaadete, ideede, ühenduste olemasolu ühiskonnas põhiseadus - riigi põhikorda sätestav ülimuslik kirjalik õigusnormide kogum, millega kõik teised seadused peavad olema kooskõlas põhiseaduslik institutsioon - Eestis on seitse põhiseaduslikku institutsiooni. Seadusandlik võim kuulub Riigikogule. Vabariigi President on Eesti riigipea. Täidesaatev riigivõim kuulub Vabariigi
2. 1) Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused. Seadused ja õigusnormid. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused Demokraatia on valitsemiskord, mille puhul on täidetud kolm põhinõuet: konkurents, hääleõigus ja kodanikuõigused. Miinimumnõue – vabad, konkureerivate kandidaatidega valimised. Täieliku, liberaalse demokraatia tunnused: - kodanikuvabadused - õigusriik ja võrdsus seaduste ees - võimude lahusus ja tasakaalustatus - kohtu sõltumatus - pluralistlik kodanikuühiskond ja vaba ajakirjandus - vähemuste õigustega arvestamine - tsiviilkontroll relvajõudude üle Seadused ja õigusnormid Õigus on mingis ühiskonnas kehtivate ettekirjutuste ja käitumisnormide kogum. Seadus on kirjapandud õigusnorm. Õiguskorrast kinnipidamise tagamine on riigivõimu üks tähtsamaid ülesandeid. Selleks on riigi poolt loodud vastavad institutsioonid: politsei, kohus ja muud justiitsorganid. Õigusriigiks nimetatakse sellist riiki, kus valitsemist
KODANIKUD JA DEMOKRAATIA Teema: KODANIKEÜHISKOND Klass: IX Õpilane peab teadma Oskab kasutada tegutsemisvõimalusi kodanikeühiskonnas, teab ja oskama: kodanikeühiskonnas vajalikke käitumis- ja suhtluspõhimõtteid, Põhimõisted Kodanikeühiskond, osalusdemokraatia, kodanikuosalus, mittetulundusühing; inimõigused Õppematerjalid Õpik, töövihik, sõnastik, Eesti Vabariigi põhiseadus , esitlus 3 Kasulikud viited: E-riik, Kodanikuportaal, Täna otsustan mina, Eesti Ametiühingute Keskliit 1. ülesanne: selgita skeemi abil kodanikuühiskonna toimimist, märgi skeemile mõistete omavahelised suhted ( ). Kodanike-
3.1 Erakond- kindla struktuuri, liikmeskonna ja ideoloogiaga registreeritud organisatsioon. Ül : osaleb valimistel ja taotleb selle kaudu pääsu võimule. Vasakpoolsed parteid- peavad suurimaks väärtuseks sotsiaalset õiglust ja võrdsust. SDE,Keskerakond,ERL Parempoolsed parteid- esindavad jõukamate, ettevõtlusega tegelevate inimeste huve Reformierakond, IRL Tsentripartei- mõnes küsimuses kalduvad vasakpoolsusse ja mõnes küsimuses parempoolsusse. Nt: Rohelised Ametiühing- mingi kutseala teenistujate/tööliste organisatsioon, mille eesmärk on töötajale SOT-
maksude seaduses sätestatud tingimustele. Maksud laekuvad kohalikku eelarvesse. Kohalikud maksud on: 44 müügimaks 45 paadimaks 46 reklaamimaks 47 teede ja tänavate sulgemise maks 48 mootorsõidukimaks 49 loomapidamismaks 50 lõbustusmaks 51 parkimistasu. Kohalike maksude maksuhaldur on valla- või linnavalitsus või muu maksumääruses sätestatud valla või linna ametiasutus. Kodanikuühiskond ühiskond, kus kodanikud püüavad ühiselt oma probleeme lahendada ning osalevad mitmesugustes seltsides ja ühingutes. Kodanikuühiskonna oluline tunnus on nn kolmas sektor seltsid, ühingud, liidud jne. Ühiskonnaelu sektorid: 52 esimene sektor e avalik sektor riigiorganid 53 teine sektor e erasektor - eraettevõtted, mille eesmärk on teenida kasumit 54 kolmas sektor e mittetulundusühendused mitmesugused vabatahtlikud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
