Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "ANATOOMIA KÜSIMUSED JA VASTUSED". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
rakk, elund, plasma, hormoon, membraan, lümf, luud, nõre, epiteel, musculus, arter, moodustav, rasv, ainevahetus, rakud, difusioon, sensorid, nääre, liiges, vahetuse, närvirakk, lipiidid, seljaaju, kõhrkude, erutus, arteria, sapi, neel, sagar, epiteeli, veri, kere, rasvkude, motoorse, sünaps, suuraju, regulatsioon, neerupealise, tsütoplasma....................................11 2.6Skelett...............................................................................................................................12 2.6.1Lülisammas...............................................................................................................12 2.6.2Rindkere....................................................................................................................13 2.6.3Õlavööde, küünarvarre luud ja käe luud ning liigesed..............................................13 2.6.4Vaagnavööde, jala luud ning liigesed........................................................................14 2.6.5Tallavõlv....................................................................................................................14 2.7Mõisted.............................................................................................................................14 2.8Kolju..
...... 57 VASTUSED .................................................................................................................................. 64 3 1. BIOLOOGIA UURIB ELU 1.1. Reastage mõisted loogilisse järjekorda alustades rakuga. 3 punkti KUDE, KOOSLUS, BIOSFÄÄR, ELUND, ISEND, POPULATSIOON RAKK 1.2. Reastage antud näited vastavalt eluslooduse organiseerituse tasemetele lihtsamalt keerukamale. Kasutage reastamisel numbreid. 3 punkti taimerakk Viidumäe lehe DNA leht harilik luuderohi
.............................................................................................. 47 10. EVOLUTSIOON .................................................................................................................... 57 VASTUSED................................................................................................................................. 64 1. BIOLOOGIA UURIB ELU 1.1. Reastage mõisted loogilisse järjekorda alustades rakuga. 3 punkti KUDE, KOOSLUS, BIOSFÄÄR, ELUND, ISEND, POPULATSIOON 1.2. Reastage antud näited vastavalt eluslooduse organiseerituse tasemetele lihtsamalt keerukamale. Kasutage reastamisel numbreid. 3 punkti taimerakk Viidumäe luuderohud DNA leht lehe põhikude harilik luuderohi Reastage need eluslooduse organiseerituse tasemed loogilisse järjekorda. 1.3. Bioloogia uurib loodust erinevatel tasanditel: 4 punkti A) molekulaarsel tasandil B) raku tasandil C) liigi tasandil D) ökosüsteemi tasandil
eeltuumsed ja päristuumsed. Eeltuumsete organismide rakkudes puudub tuum. Eeltuumsed organismid on bakterid. Päristuumsed on kõik ülejäänud organismid, keda saab jaotada 4 riiki. Päristuumsed organismid on taimed, loomad, seened ja protistid. Rakutuum on nähtav ka valgusmikroskoobis. Rakutuuma ümbritseb 2 membraani, mis koos nende vahele jääva ruumiga moodustavad tuumaümbrise. Tuuma ümbritsevates membraanides on poorid. Pooride kaudu on tummasisene plasma ühenduses rakuplasmaga. Poorid on vajalikud aine- ja infovahetuseks. Rakutuum sisaldab pärilikkuseainet ehk kromosoome. Rakutuum kontrollib ja suunab raku elutegevust. Pärilikkuse aine info alusel sünteesitakse kõik organismi valgud. Tuuma kromosoomides olev info kandub edasi põlvest põlve. Tuumas on alati kindel arv kromosoome. Kromosoomide arv ja kuju on igal liigil erinev ning kindel tunnus. Näiteks äädikakärbsel on 8 kromosoomi, inimesel 46 tükki.
(karvad, küüned, higi- ja regulatsioon, rasunäärmed) kaitsefunktsioon, jääkainete väljaviimine organismist, temperatuuri-, rõhu- ja valuaistingute vastuvõtmine. Skeletisüsteem Moodustavad kõik keha luud toetada ja kaitsta keha, ja neid ühendavad liigesed teostada keha liigutusi, toota vererakke, moodustab mineraalainete varu Lihaste süsteem Skeletilihased Kehaosade liigutused, keha asendi säilitamine, soojuse
sisemembraan sisaldab 20% lipiide ja 80% valke (läbilaskvus väiksem) Membraanide vahele jääb intermembraanne ruum ja sisemembraanist sissepoole mitokondri siseosa e maatriks Mitokondrites toimub energia talletamine viisil, et rakul on võimalik kasutada seda oma elutegevuses Energia allikateks on suhkrud ja rasvhapped ning nende oksüdatsioonil vabanev energia muudetakse adenosiintrifosfaadiks ATP-ks paljudes rakkudes paikneb enamik mitokondreid seal, kus rakk tarvib intensiivselt ATP-d KUDEDE MÕISTE JA KLASSIFIKATSIOON Koed on ühtse tekke, struktuuri ja talitlusega rakkude ja nende rakkude poolt produtseeritava põhiaine kogumikud Ehituslike ja talitluslike tunnuste alusel jagatakse koed neljaks põhitüübiks: Epiteelkude Sidekude Lihaskude Närvikude EPITEELKUDE Epiteelkude jaotub: Katteepiteeliks e pinnaepiteeliks Näärmeepiteeliks
1. Nimeta millist tüüpi luid esineb inimesel ja too iga tüübi kohta üks näide? - Lameluu (koljulaeluu, rinnak) - Pikad luud (reieluu, küünarluu, pindluu, sõrme lülid, pöia luud) - Lühikesed luud (randmeluud, kannaluud, seesamluud (patella, ja randmes hernesluu) - Sega luud (abaluu, roided, selgroolülid) 2. Käelabaluud: Nimeta käelaba osad (3). Märgi iga osa juurde kuidas nimetatakse selle sees olevaid luid ja mitu neid on? - Randmeluud (8) trapetsluu, trapetsoidluu, päitluu, konksluu, lodiluu, kuuluu, kolmkantluu ja hernesluu. - Kämblaluud (5) - toruluud - Sõrmeluud (14) toruluud, pöidlal kaks, teistel sõrmedel kolm (proksimaalne (lähimine)-, keskmine- ja distaalne (kaugmine) sõrmelüli) 3. Nimeta liigese abiaparaadid (4-5)
Väikeaju koores on 3 kihti. 1. Molekulaarkihis (stratum moleculare) on üksikud närvirakud ja gliiarakkude tuumad. 2. Pirnrakkude e. Purkinje rakkude kihis (stratum purkinjense) on suuremad pirnrakud e Purkinje rakud (neuron purkinjense). 3. Sõmer- e granulooskihis (stratum granulosum) on võrkjalt koondunud sõmerrakkude tuumad. Sõmerkihile järgneb valgeaine. 11. Ektodermi derivaadid Ektodermist kujunevad: • epidermis ja tema derivaadid • nahanäärmed • eessoole, tagasoole epiteel • meeleelundite sensoorne epiteel • silmalääts • kesknärvisüsteem, perifeersed neuraalse päritoluga struktuurid • pigmentrakud 12. Maksa verevarustus 1) organspetsiifiline verevarustus maksa värativeeni (vena portae) kaudu 2) tavaline organi verevarustus maksaarteri (a. hepatica) kaudu Maksaarteri haru -> <- portaalveeni haru interlobulaararter -> <- interlobulaarveen
1. Histoloogia-alased mõisted Histoloogia- teadus rakkude, kudede ja organite arenemisest, ehitusest ja talitusest Ehituselt ja funktsioonilt ühtsed rakud moodustavad koe o Kude koosneb rakkudest ja nende tekistest- rakuvaheaine ja koevedelik, mis on toodetud rakkude poolt ja rakkude vahelisse ruumi eritatud 2. Kudede jaotus (morfoloogilis-füsioloogiline klassifikatsioon) Epiteelkoed Sidekoed e tugikoed o Troofilised koed- veri ja lümf, retikulaarne sidekude, rasvkude, kohev sidekude o Toetavad koed- tihe sidekude, kõhrkude, luukude Lihaskoed- silelihaskude, skeletilihaskude, südamelihaskude Närvikoed- närvikude 3. Epiteelide üldiseloomustus, ülesanded Iseloomustus o Rakud on tihedalt üksteise kõrval ja rakuvaheainet on vähe o Epiteelid ei sisalda teiste kudede elemente o Epiteelirakud on eraldatud allpool asuvast sidekoest basaalmembraaniga
süsivesikuid, kolesterooli. Raku elussisu (va rakutuum) on tsütoplasma, kus asuvad kõik raku organellid. Kahekordse membraaniga organellid * rakutuuma sisekeskkond on karüoplasma. Raku elutegevuse juhtimine. Tuumas paiknevad kromatiin (kromatiinist koosnevad kromosoomid) ja tuumake. Tuumamembraanis esinevad tuuma poori kompleksid (NPC), läbi mida liiguvad makromolekulid tuuma ja tsütoplasma vahel. Tuumake on hägusate piiridega moodustis, millel puudub membraan. Tuumakese peamiseks ülesandeks on rRNA süntees ja ribosoomide moodustamine. * mitokonder Ühekordse membraaniga organellid * sile tsütoplasmavõrgustik (sER) – membraanse ehitusega kanalikeste ja tsisternikeste süsteem. sER ülesanded on lipiidide ja süsivesikute süntees ja ainete transport. * tsütoplasmavõrgustik (rER) – sarnane ehitus eelmisega, kuid pinnal paiknevad ribosoomid. Valkude süntees ja ainete transport.
Miks ei ole mõistlik pikaajaline intensiivne (üle 170 lööki/min) treening? Kuidas tagatakse südamelihasrakkude toitmine ja varustamine hapnikuga? 11. Millised on organite verevarustuse põhimõtted? Millised organid on parema verevarustusega ja miks? 12. Milline peaks olema südant treeniv koormus? Miks just selline? 13. Luustiku ülesanded, luude koed. Kõhrkoe ehitus ja liigid, kuidas tagatakse kõhrkoele vajalik ainevahetus? 14. Miks on laste luud purunemiskindlamad kui vanematel inimestel? Kuidas on punaste vereliblede hulk seotud toruluudega? 15. Selgroo segmendid. Milleks on vajalikud selgrookõverused ja kus need paiknevad? Kuidas on seotud selgroovaheketaste kulumine ja alaseljavalud? 16. Millised on üla- ja alajäsemete peamised luud ja kuidas on need ühendatud kereluudega? 17. Lihaste ehitus ja funktsioonid. 18. Kuidas toimub lihastöö koordineerimine? Mis tagab liigutuste täpsuse? 19
ANATOOMIA KORDAMISKÜSIMUSED 1.Miks on otstarbekas õppida anatoomiat ja füsioloogiat koos? Sest struktuur ja talitlus on omavahel seotud, ei saa olla talitlust ilma struktuurita. Enamasti ei ole ka anatoomilist struktuuri ilma funktsioonita 2.Millised on organismi struktuuri ja funktsiooni tasemed? Molekulaarne->rakuline->koeline->organi->organismi tase. Rakk on organismi põhiline morfofunktsionaalne üksus, milles toimuvad füsioloogilised protsessid. Rakud moodustavad kudesid, koed organeid. Sama funktsiooni täitvad organid moodustavad organsüsteemi ehk elundkonna. 3.Mis on homöostaas? Homöostaas on rakkudele stabiilse keskkonna tagamine. See tagatakse protsesside abil, mida reguleeritakse negatiivse tagasiside põhimõttel. Näiteks kehatemperatuuri homöostaas. Keskkonna
KÄITUMISE FÜSIOLOOGIA EKSAM SKELETISÜSTEEM Osteoloogia õpetus luudest Sündesmoloogia õpetus luude ühendustest Luud on kõvad, veidi elastsed, kollakasvalge värvusega elundid, mis kokku moodustavad luustiku. Luustiku ülesanded: · kogu keha toestamine, luud on kas otse või kaudselt kinnituskohaks kõigile elundeile · siseelundite kaitse (kolju, rinnakorv jne) · keha sisekeskkonna keemilise stabiilsuse (pH) säilitamine (mineraalainete reserv) · luudes toimub vereloome (vererakkude tootmine) Luude ehitus: · keemiline koostis: 50% vett 17% mitmesuguseid orgaanilisi aineid e osseiin 33% mineraalsooli (Ca, P, Mg soolad jt) · 2 erinevat piirkonda: kompakta (plinkollus) tihe väline pinnakiht
Vastus: Ette lordoos, taha küfoos ja küljele skolioos. Rinnaosas on küfoos, nimmeosas lordoos. 3.Puusaluu: nim. osad(3). Nim. liigesed(2). Mille moodustamisest puusaluu osa võtab? Vastus: Osad niudeluu, häbemeluu ja istmikuluu. Puusaliiges ja niude-ristluuliiges. Vaagna moodustamisest 4. Nim. liigese abiaparaadid(4-5). Märgi millised neist esinevad kõigis liigestes? Vastus: Sidemed, diskid, liigeskettad, seesamluud, liigesemokad. Sidemed 5.Põlveliiges: mis luud moodustavad? Mis jagavad põlveliigese kaheks korruseks? Ülemise korruse telg ja liikumised. Alumise korruse telg ja liikumised. Vastus: Reie- ja sääreluu + põlvekeder( ainult abistav) Kaks võruketast e. meniskit. Frontaaltelg sirutus ja painutus. Vertikaaltelg sise- ja välisrotatsioon. 6.Nim. ajukolju luud(6). Märgi igaühe juurde kas seda on 1 või 2. Vastus: Kiiruluud(2), otsmikuluu(1), kuklaluu(1), sõelluu(1), oimuluud(2) ja kiilluu(1) 7.Lihaste üldosa: nim
Vastus: Ette lordoos, taha küfoos ja küljele skolioos. Rinnaosas on küfoos, nimmeosas lordoos. 3.Puusaluu: nim. osad(3). Nim. liigesed(2). Mille moodustamisest puusaluu osa võtab? Vastus: Osad niudeluu, häbemeluu ja istmikuluu. Puusaliiges ja niude-ristluuliiges. Vaagna moodustamisest 4. Nim. liigese abiaparaadid(4-5). Märgi millised neist esinevad kõigis liigestes? Vastus: Sidemed, diskid, liigeskettad, seesamluud, liigesemokad. Sidemed 5.Põlveliiges: mis luud moodustavad? Mis jagavad põlveliigese kaheks korruseks? Ülemise korruse telg ja liikumised. Alumise korruse telg ja liikumised. Vastus: Reie- ja sääreluu + põlvekeder( ainult abistav) Kaks võruketast e. meniskit. Frontaaltelg sirutus ja painutus. Vertikaaltelg sise- ja välisrotatsioon. 6.Nim. ajukolju luud(6). Märgi igaühe juurde kas seda on 1 või 2. Vastus: Kiiruluud(2), otsmikuluu(1), kuklaluu(1), sõelluu(1), oimuluud(2) ja kiilluu(1) 7.Lihaste üldosa: nim
2. Oligodendrotsüüt- moodustavad müoliin katte. 5. astrotsüüt- vahendab toitaineid, valikuliselt laseb läbi. 6. Ependüümirakud- vooderdavad ajuvatsakesi ja seljaaju tsentraalkanalit, toodab liikvorit 7. Mikrogliia rakk- tõeline fagotsüüt, liikuv. Missugustest rakkudest moodustub pildil kujutatud elund? Endokriinset rakku, näärmerakku Kuidas nimetatakse membraanitranspordi protsessi, mille abil sisenevad rakkudesse kapillaaridest suured molikulid? Endotsütoos glükoproteiin Ekstratsellulaarne vedelik glükolipiid
sisekeskkond väliskeskkonnast. Liikumise ja muude adaptiivsetefunktsioonide tagamiseks täiustusid organismi reaktiivsusja regulatsioonimehhanismid. Vastavalt organismi nendele neljale elementaarfunktsioonile või omadusele – piiristumisele, sisekeskkonnale, liikumisele ja reaktiivsusele – jaotatakse koed nelja suurde rühma ja järgmisteks alaliikideks. Epiteelkude Side-ehk tugikude.Troofilised koed -pinnaepiteel - veri ja lümf -rasvkude -näärmeepiteel - retikulaarne sidekude -kohev sidekude Side- ehk tugikude.Toestuskoed. Lihaskoed -tihe sidekude -silelihaskude -kõhrkude -vöötlihaskude e.skeletilihaskude -luukude -südamelihaskude Närvikude - närvikude kitsamas mõttes -neurogliia 2.NÄRVIKUDE
· Moodustab tugevaid, kuid painduvaid tugistruktuure, kus kollageeni kiud on pakitud elastse võrgustikuna. · Toitub ja paraneb koe pinnal oleva sidekoe abil. Veresooned ja närvid puuduvad. · LUUKUDE · Jäik sidekude, kus kollageeni kiud on ümbritsetud kaltsiumi- ja fosforsooladega. Selline ehitus muudab luud jäigaks ja tugevaks, võimaldades täita organismi tugifunktsiooni. · Toimub intensiivne ainevahetus (luukoes palju veresooni). · Luukude moodustub enamasti kõhrkoest luustumisel (mineraalsoolade ladestumine). · VERI- JA LÜMFOIDKUDE · Vere peamisteks ülesanneteks on hapniku, hormoonide, toitainete ja teiste
Rakus on kiire jagunemisvõimega. 2) Sidekude Raku vaheainet on palju ning rakud asetsevad hõredalt ning neid on vähe. Esineb mitme vormina nt. Luu- ja kõhrkude, rasvkude ja veri 3) Lihaskude koosneb kokkutõmbevõimelistest rakkudest 4) Närvikude koosneb tähtja kujuga närvirakkudest, lisaks lühikestest ja pikkadest jätkestest. Tänu sellele toimub informatsiooni liikumine organismis. Elundid ja Elundkonnad Elund organismi osa, millel on mingi kindel ülesanne. Elundkond moodustavad elundid, mis täidavad koos ühiseid ülesandeid. 1) Tugi- ja liikumiselundkond 2) Seedeelundkond 3) Vereringeelundkond 4) Hingamiselundkond 5) Erituselundkond 6) Sisenõrenäärmed 7) Suguelundkond 8) Närvisüsteem Nahk Nahk inimese kõide suurem organ, mis katab inimese keha. Naha ülesanded : o Kaitseb (väliste vigastuste, haigustekitajate jne
LEUKOTSÜÜDID NING NORM- FUNKTS: ORGANISMI KAITSE. NORM: 4,0-8,8(10)x109/liitris TROMBOTSÜÜDID NING NORM- FUNKTS: OSALEMINE HÜÜBIMISES NORM: 150-400x109/liitris LIHASED (MIS TAASTUB JA MIS EI): LUUD - JAH; NÄRVID - EI; SIDE - JAH 5 MÄLURLIHAS, kinnitus ning ld.k- KINNITUB ALALÕUALUULE (MUSCULUS MASSETER) PÕLVELIIGES, millest koosneb ja ld.k- LIIGESE MOODUSTAVAD 3 LUUD: REIELUU(FEMUR), SÄÄRELUU(TIBIA) JA PÕLVEKEDER(PATELLA). ( lad.k. ART. GENUS) URETER, FUNKTS- KUSEJUHA, PIKKUS um. 30 cm, FUNKTS: URIINI JUHTIMINE NEERUVAAGNAST KUSEPÕIDE VILJASTUMINE- ehk FERTILISATSIOON TOIMUB MUNAJUHAS; VILJASTUMINE ON SPERMI JA MUNARAKU ÜHINEMINE, MILLELE JÄRGNEB NENDE TUUMADE LIITUMINE NAHA FUNKTSIOON- 1) KATTE- JA KAITSEF.2) HINGAMISF. 3) ERITUSF. 4) AINEVAHETUSLIK F. 5) TERMOREGULATSIOON NAHA PÕHIKESTAD + LAD. K.- PEALISNAHK/MARRASNAHK ehk EPIDERMIS ;
1. Mis on anatoomia? Õpetus organismi välis- ja siseehitusest, selle elundite asendist ja kujust Õpetus elusorganismide ja selle erinevate elundite talitlusest ja nende seostest ümbritseva 2. Mis on füsioloogia? keskkonnaga. Füsioloogia kirjeldab kuidas konkreetne elund oma ülesannet täidab. 3. Mis on patoloogia? Patoloogiline anatoomia uurib ehituslikke ja struktuurseid muutusi elundites ja kudedes. Sisenõrenäärmed: 1. hüpofüüs e ajuripats, 2. kilpnääre ja kõrvalkilpnäärmed, 3. harknääre, 4. 4. Nimeta endokriinorganid kõhunääre e pankreas, 5. sugunäärmed munasarjad (naistel) ja munandid (meestel)
Sümpaatikus kontrolllib termoregulatsiooni vastusena kuumale, renniini vabanemist neerust ja mtaboolset effekti. · Parasümpaatikus domineerib kui kogutakse jõudu: magades ja toitu seedides. Parasümpaatikus aeglustab südame löögisagedust, kiirendab seedetegevust ja eritamist ning mõjutab osaliselt ka kusepõie tühjenemist. Soole närvisüsteem. · Mao- ja sooletrakt koosneb mitmesugustest efektorsüsteemidest, nagu silelihased, sekretoorne epiteel, resorbeeriv epiteel, vaskulaarne ja endokriinne süsteem. · Nende efektorsüsteemide talitluse regulatsioon on soole närvisüsteemi, soolevälise sümpaatilise ja parasümpaatilise närvisüsteemi ning vistseraalsete spinaalide ja vagaalsete aferentide funktsiooniks. · Mao- ja sooletrakti soolevälise innervatsiooni väljalülitamine ei mõjuta enamikku mao ja soolestiku elementaarsetest funktsioonidest
kanaleid. (Atsetüülkoliinesteraas aga lõhustab mediaatoreid, sulgedes kanaleid) 4. Selle tulemusel suureneb lihasraku membraani läbitungivus ioonidele nagu Na, Cl, Ca ja see depolariseerib lihasraku membraani. Neurotransmitter hüdrolüüsitakse pilus ja lagundatakse ensümaatiliselt presünaptilises membraanis. 4. Mis takistab põlveliigese siserotatsiooni? Ristatsisidemed 5. Mis ülesanne on sünoviaalkihil? Toodab liigesevõiet ehk sünooviat. LUUD 6. Nimeta luud: Kandluu (köber)- calcaneus Kontsluu - talus Lodiluu - navicular Talbluu – medialcuneiform Pöialluud – metatarsal – 5 tk Lülid *Luud, mis moodustavad pikivõlvi (medial longitudinal arch). Pikivõlv – koondub kontsluu köbrule ja läbib 5 varba põhimiku. 7. Vaagnaluud: nimeta luude osad, mis moodustavad piiri suur- ja väikevaagna vahel. 1- ristluu 2- niudeluu 3- häbemeluu
kanaleid. (Atsetüülkoliinesteraas aga lõhustab mediaatoreid, sulgedes kanaleid) 4. Selle tulemusel suureneb lihasraku membraani läbitungivus ioonidele nagu Na, Cl, Ca ja see depolariseerib lihasraku membraani. Neurotransmitter hüdrolüüsitakse pilus ja lagundatakse ensümaatiliselt presünaptilises membraanis. 4. Mis takistab põlveliigese siserotatsiooni? Ristatsisidemed 5. Mis ülesanne on sünoviaalkihil? Toodab liigesevõiet ehk sünooviat. LUUD 6. Nimeta luud: Kandluu (köber)- calcaneus Kontsluu - talus Lodiluu - navicular Talbluu – medialcuneiform Pöialluud – metatarsal – 5 tk Lülid *Luud, mis moodustavad pikivõlvi (medial longitudinal arch). Pikivõlv – koondub kontsluu köbrule ja läbib 5 varba põhimiku. 7. Vaagnaluud: nimeta luude osad, mis moodustavad piiri suur- ja väikevaagna vahel. 1- ristluu 2- niudeluu 3- häbemeluu
Gastrulatsioon rakkude ümberpaiknemine Ektoderm ja endoderm lootelehed, tekkinud gastrulatsiooni käigus Mesoderm rakud mis sopistunud nende vahele Mesenhüüm - Mesodermist ja ektodermist rändavad osad rakud lootelehtede vahele, moodustavad selle Kudede regeneratsioon rakkude uuendamine Uurimine elusorganismis in vivo Uurimine katseklaasis in vitro Näärmerakk rakk, mis toodab palju nõret sekreet aine, mida eritavad näärmed organismis kasutamiseks (nt.seedimiseks) ekskreet aine, mida eritatakse organismist väljutamiseks Kollageen moodustab sidekoe põhimassi Basaalmembraan - ühendab rakke omavahel ja ümbritseva sidekoega Makrofaag rakk, mis võtab enda sisse võõrkehasid ja baktereid ning hävitab need / fagotsütoosivõimeline rakk Osteotsüüt - luurakk
1. Liikumisaparaat, (kuhu kuuluvad skeleti- ja lihastesüsteem). 2. Seedeaparaat. 3. Hingamisaparaat. 4. Kuse-suguaparaat (kuhu kuuluvad kuse- ja suguorganid 5. Soontesüsteem. 6. Närvisüsteem. 7. Meeleorganid. 8. Endokriinnäärmed. 9. Keha väliskate. 4. Luude ehitus ja jaotus: Luude ehituses kehtib printsiip, et väikese materjalihulga ja kaalu juures saavutada suurim vastupidavus ja tugevus. Kuju ja struktuuri alusel jaotatakse luud: pikkadeks, lühikesteks ja lamedateks. Pikad ehk toruluud- teistest suuremad, esinevad jäsemete skeletis ja funktsioneerivad kangidena. Pikkadel luudel eristatakse paksenenud luuotsi, Viimaste vahel asetsevad luukeha, milles esineb üdiõõs. Lühikesed luud- mõõtmed on enam vähem võrdsed. Sellesse gruppi kuuluvad kanna- ja randmeluud, selgroolülid. Lamedad luud- Sellistel luudel on ulatuslik pind lihaste kinnitumiseks. Neid on leida jäsemete vöötmeskeletis ja koljus.
signaalidest. Elektriline stiimul tingib Na-ioonkanalite kiire avanemise. Na liigub rakku, muutes selle sisemembraani positiivsemaks, välismembraan seega negatiivsemaks (depolarisatsioon ). Na-ioonkanalid sulguvad ja avanevad K-ioonkanalid lubades K-ioonide kiire difundeerumise rakust välja. Membraanide potentsiaalid muutuvad jällegi esialgseks.( repolarisatsioon ). Na/K- pumba abil taastatakse esialgne ioonide kontsentratsioon ja rakk on puhkepotensiaalis. Lihaskiu membraani ja närvikiudude ülesandeks on informatsiooni ja juhtimisimpulsside levitamine, erutuse edastamine. Lihaskiud vastab erutusele kontraktsiooniga, mis on tingitud Ca-ioonide vabanemisest sarkoplasmaatilisest retiikulumist ja ka ekstratsellulaarsest ruumist pärinevast Ca-ioonidest. AP ajal on Ca- ioonkanalid avatud ja Ca saab liikuda rakku. Ca-ioonid seostuvad troponiiniga, mis kokkuvõttes muudavad müosiinikiudude pikkust ja tekib lihaskontraktsioon.
Jaava saarelt Solo jõe kaldalt. Leitud ahvinimene oli u 165 cm pikk, pikliku peaga, umbes 900cm³ koljumahuga. Nimetati ta püstiseks ahvinimeseks. 1929. a. leiti Hiinas Pekingi lähedal kolju, selle omanik ristiti pekingi hiina inimeseks. Et ta ei erinenud kuigivõrd püstisest ahvinimesest nimetasid antropoloogid teda nüüd pekingi ahvinimeseks. Esimene tõeline inimene neandertali inimene. 1856.a. leiti Saksamaal Düsseldorfi lähedal Neandertalis luud, mille põhjal tehti kindlaks inimese olemasolu. Hiljem on neandertali inimese luid leitud peale Euroopa veel Aafrikas ja Aasias. Ta elas rohkem kui 100000 aastat tagasi, oli lühikest kasvu, jässakas, tugevate lihastega ja suure peaga. Pidas jahti, elas koobastes, keha kattis loomanahkadega. U. 50000 aastat tagasi ilmus neandertali inimese asemele uus liik inimesi, kes temast selgelt erinesid: ajukolju oli kõrgem ja kumeram, laup püstisem, lõuats tugevasti
Tsütohalasiin B on mikrofilamentide moodustumist takistav ühend.Selle aine lisamine seetõttu pärsib filamentide pikenemist !?!?! 34. Mitoosi ja tsütokineesi protsessides erinevuseks taime- ja loomaraku vahel on, et et telofaasis hakkab moodustuma taimedel rakuvahesin, aga loomarakus esineb rakusise... 35. Võrreldes mitoosi jooksul moodustunud tütarrakke G1 faasis vanemrakuga on tütarrakkudes pooled krom ja pool DNA hulgast 36. Rakk, mis sisaldab mitoosi alguses 92 kromatiidi, moodustab mitoosi lõppedes 2 rakku, milles kromosoomide arv on 46 37. Millises rakutsükli faasis esinevad kahest kromatiidist koosnevad kromosoomid? G2 faasist metafaasi lõpuni 38. rakutsükli pikim faas on interfaas 39. Milline netto kogus oksaalatsetaati (moolides) sünteesitakse tsitraaditsüklis kui tsüklisse siseneb 2 mooli atsetüülkoensüüm A-d? 0 40
Biopsia diagnostlilisel eesmärgil elupuhune väikeste koetükikeste võtmine Epiteelkude 2. loeng A. Arend Epiteelkoed tekivad kõigest kolmest lootelehest, rakud tihedalt üksteise kõrval, vähe rakkudevaheslist ainet. Pole veresooni (va üks ala sisekõrvas) Rakkude ehitus asümmeetriline(polaarne diferents) Jaguneb kaheks: katteepiteel kaitse-ja imendumisroll ja näärmeepiteel sekretsioon Katteepiteel Jaguneb ühe- ja mitmekihiliseks, rakukihtide järgi. Ühekihiline epiteel jaguneb : lame- kuup- prismaatiline- ja mitmerealine epiteel. Kõikide puhul on rakud basaalmembraani peal. Mitmekihilistel on ainult alumine kiht basaalmembraani peal (oluline erinevus nende vahel), need jagunevad sõltuvalt pindmise kihi rakkude kujust; lame- prismaatiline- ja siirdeepiteel. Ühekihiline lameepiteel 1 kiht väga lamedaid rakke, hoiavad koos interdigitatsioonid põimunus tsütoplasmad ja kontaktkompleksid. Esineb veresoonte sisepindadel,
1. Inimese süstemaatiline kuuluvus 1. Inimese iseloomulikud tunnused 2. Inimese kui imetaja tunnused 3. KOED 4. Epiteel e. kattekude 5. Lihaskude 6. Lihaskoe liigid: 7. Sidekude 8. Närvikude 2. Elundid ja elundkonnad 1. Harjutus 2. Energiabilanss 3. Hingamiselundkond 1. Funktsioonid 2. Hingamiselundkonna regulatsioon 4. Vereringe elundkond ringelundkond 1. Funktsioonid 2. Südame töö regulatsioon 3. Veresuhkru sisalduse kontroll 4. Maks ja selle ül 3. Kordamine 4. Seedeelundkond 1. Seedeelundkonna funktsioonid 2
Ümbritsetud membraaniga, rakutuum- (asub raku keskel) - juhib rakkude elutegevust ja paljunemist. Mitokonder- varustab rakku energiaga. Ribosoomid- sünteesivad elutegevuseks ja kasvuks vajalikke valke. Tsütoplasmavõrgustik- toimub ainete süntees. Tsütoplasma- täitab rakku seest. Rakkude jagunemine- uusi rakke on vaja kasvamiseks ja surnud rakkude asendamiseks. Ei jagune- südamelihaskoe rajud ja närvirakud. Kude- sarnase ehituse, talituse ja päritoluga rakud koos rakuvaheainega. Epiteel, side, lihas, närvikude. 1) Epiteelkude- paiknevad tihedalt, näärmed toodavad vajalikke ühendeid. Kiire jagunemisvõimega. - Sidekude- rakuvaheainet on palju. Esineb mitme vormina. - Luu- ja kõhrkude- tugiülesanne, kujuneb keha toes. - Rasvkude- rakkudes talletuvad varurasvad, kaitseb külma eest, aitab neere paigal hoida. - Veri- toidab, kaitseb. 2) Lihaskude- kokkutõmbumisvõimelised rakud.
Siia kuuluvad sekreedisõmerad, pigmendid, rasvatilgad jt. Inklusioonid viibivad rakus vöga erinevat aega. Tsütoplasmasiseste struktuuride (organoidide ja inklusioonide) vahele jäävat struktuuritut ainet nim. hüaloplasmaks. 3) Kudede mõiste ja jaotus kude organismi ehitusmaterjal; ühetaoliste ja ühesuguse päritolu ning talitlusega rakkude ja rakkudevahelise aine koondisi, mis mitmeti omavahel rühmitudes moodustavad organi. Jaotus: Epiteelkoed e. epiteel (ka 4.vastus) siia kuuluvad katteepiteel ja näärmeepiteel. Iseloomustavad pinnalise asendiga, puhtakujulise koostisega ja õhukeste kihtide moodusta- misega. Asetseb alati sidekoe peal ja on sellest eraldatud õhukese kile (basaalmembraani) varal. Tugikoed Tugikudedeks on side- , kõhr- ja luukude. Arenguliselt kuuluvad sellessekudede rühma ka veri ja lümf. a)Vedelkoed (veri ja lümf). b) Sidekoed
annaabi.ee 
