Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Anatoomia kodutöö". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kops, sülje, bakter, neerud, peensool, jämesool, nääre, neel, söögitoru, antibiootikumid, trahhea, probiootikumid, ensüümid, kõri, sõlmed, süljenääre, diafragma, suurrasvik, seedeelundkond, mehaaniline, produktid, mikroobid, bronhid, häälekurrud, peabronh, lümfisõlmed, gaasivahetus, süsihappegaas, veen, peatüki, magu, pärasool70. Seedekanali osad: Suuõõs, Neel, Söögitoru, Magu, Peensool, Jämesool 71.Seedekanali seina ehitus:nimta 3 kesta, nende iseloomustus. Sisemine limaskest kohevast sidekoest, mis ühendab limaskesta lihaskestaga. Keskmine lihaskiht koosneb silelihasrakkudest Välimine serooskest õhuke ja siledapinnaline, katab magu ja soolt. 72. Suured süljenäärmed, nende asend, avamine suuõõnde(Joonis 11) · 2 Kõrvasüljenääre-väliskõrva ees all mälulihase peal. Avaneb suuõõnde teise purihamba kohal. · 2 Lõuaalunesuljenääre-alalõuanurga kohal
70. Seedekanali osad: Suuõõs, Neel, Söögitoru, Magu, Peensool, Jämesool 71.Seedekanali seina ehitus:nimta 3 kesta, nende iseloomustus. Sisemine limaskest kohevast sidekoest, mis ühendab limaskesta lihaskestaga. Keskmine lihaskiht koosneb silelihasrakkudest Välimine serooskest õhuke ja siledapinnaline, katab magu ja soolt. 72. Suured süljenäärmed, nende asend, avamine suuõõnde(Joonis 11) 2 Kõrvasüljenääre-väliskõrva ees all mälulihase peal. Avaneb suuõõnde teise purihamba kohal. 2 Lõuaalunesuljenääre-alalõuanurga kohal
Anatoomia - siseelundid 70. Nimeta seedekanali osad. Suuõõs neel söögitoru magu peensool (kaksteistsõrmik, tühisool ja niudesool) jämesool (umbsool, käärsool (ülenev käärsool, ristikäärsool, alanev käärsool, sigmakäärsool) ja pärasool) ( pärak) · Joonis lk 106 + tv joonis 12. 71. Seedekanali seina ehitus: nimeta 3 kesta, nende iseloomustus. Seedekanali sein koosneb kolmest kestast: · Sisemine limaskest (tunica mucosa), koos selle aluskihi submukooskihiga. Sisaldab rohkesti seedenõret tekitavaid näärmeid
lõhustumisprotsessides on piisavalt energiat vabanenud. *Toidust- Kui organism ei saa pikemat aega toitu, saavutavad organismis ülekaalu lõhustumisprotsessid ja süntees aeglustub. *Ensüümide kaudu- kui muuta organismis ensüümide hulka või ensüümide aktiivsust suurendades või vähendades SEEDEELUNDKOND Seedeelundkond on läbi inimese keha kulgev kanal, mis algab suuõõnega ja lõpeb pärakuga. Inimese seedeelundkonna moodustavad suuõõs koos hammaste ja keelega, neel, söögitoru, magu, peensool, jämesool ja pärak. Mööda neid elundeid kulgeb lõhustub toit. Söödud toit muutub inimesele kasutatavaks alles siis, kui toitainete lõhustumissaadused on jõudnud verre. SUUNEELSÖÖGITORUMAGUPEENSOOLlõhustumissaadused imenduvad läbi sooleseina VERRE või LÜMFI (toitainete imendumine on nende lõhustamisel tekkinud lihtsamate molekulide tungimine läbi peensoole seina vereringesse) Magu *lihaseliste seintega kott *seedekulgla kõige mahukam osa
Nimeta seedekanali osad Suuõõs, neel, söögitoru, magu, peensool ja jämesool Seedekanali seina ehitus, kestad, Sisemine limaskest koos selle aluskihi iseloomustus submukooskihiga , sisaldab näärmeid Keskmine lihaskest, 2-kihiline silelihas, ringi ja pikilihas Välimine serooskest, õhuke sidekoeline kest
Seedeelundkond on läbi inimese keha kulgev kanal, mis algab suuõõnega ja lõpeb pärakuga. Seedeelundkonna moodustavad suuõõs koos hammaste ja keelega, neel, söögitoru, magu, peensool, jämesool ja pärak. Kui toitained jõuavad verre, siis need muutuvad energiaks. Suus peenestatakse toit hammastega (lapsel 20, täiskasvanul 32). Suus segatakse toit hammaste ja keele abil ning samal ajal niisutatakse süljega, sest seda on lihtsam neelata. Suust liigub toit neelu (12cm pikkune lihaseline elund). Neelus ristuvad toidu ja õhu liikumisteed. Neelust liigub toit söögitorusse (25-30 cm toru). Sellele aitab kaasa erituv lima. Edasi läheb toit makku (mahuks 1,5-3,5 l, lihastega kotike)
SEEDEELUNDITE SÜSTEEM SYSTEMA DIGESTORIUM Mis moodustavad seedelundkonna/seedeelundite süsteemi? ● seedekanal ja sellega seonduvad lisaelundid (u 7m kanal + suuerd seedenäärmed: maks, pankreas) 1. ühinenud õõneselundid: suuõõs - CAVUM ORIS toidu peenestamine neel - PHARYNX neelsmine, segamine, imemine söögitoru - OESOPHAGUS jtranspordib toidu suust makku magu - GASTER, VENTRICULUS toit seguneb maomahlaga, tekib küümus peensool - INTESTINUM TENUE resorptsioon (seedimine, imendumine) jämesool - INTESTINUM CRASSUM vesi, miner.soolad imenduvad 2. lisaelundid: keel - LINGUA hambad - DENTES
Rangluualune veen VENA SUBCLAVA 21. Alumisse õõnesveeni koguneb veri parema ja vasaku ühise niudeveeni ühinemisel 22. Värativeen VENA PORTA Tähtsus Anastomooside tõttu tagatakse kollateraalne vereringe, kui vere äravool antud piirkonnas või elundi peamise veeni kaudu on raskendatud Moodustamine Ülemise ja alumise kinnitiveeni ning põrnaveeni ühinemisel Kogumispiirkond Venoosne veri kõhuõõne paaritutest elunditest (magu, peensool, põrn, kõhunääre,sapipõis) 23. Lümfisüsteem Funktsioon Eriliste rakkude produtseerimine lümfotsüüte mis võtavad osa organismi immuun- e. kaitsereaktsioonidest, muutudes seejuures kaitserakkudeks immunotsüütideks. 24. Lümfisüsteem on venoosse vereringe paralleelne äravoolusüsteem. Lümfisoonte ehitus on saranne veenidega sest kulgeb ainult ühes (tsentraalses) suunas ja vallandub tagasi vereringesse, ülemise õõnesveeni süsteemi. 25
Eesmärk on kaitsefunktsioon haigustekitajate eest. Söögitoru oesophagus- umbes 25-30 cm pikk, tema funktsioon on toidu juhtimine makku ning tema iseärasuseks on see, et ta on lihaseline ja olemas on kitsused. Tühjana kokkulangenud olekus Olema ska 3 osa. Kaelaosa, rinnaosa ja kõhuosa. Lisaks on söögitorus olemas kõverus. Kõhuõõs- cavum abdomininis- , selle topgraafilised osad on: · Ülakõht ehk epigastrium- maks, magu sapp, kõhunääre · Keskõht ehk megagastrium jämesool, peensool · Alakõht ehk hypogastrium- jämesool peensool, pärak Kõhukelme - peritoneum- jaguneb 2: · Väline leste- parietaalelste, mis asub kõhuõõne ees ja külgseinal pideva kihina.Põletik=valu · Visteraalleste- sisekõhukelme,mis katab eluneid ja moodustub elundite ümber rasvkihte. Magu- gaster, ventriculus- on j kujuline seedetrakti laienenud osa, mis paikneb kõhuõõnes diafragma kupli all vasakul pool.Magu segab ja lagundab toitu. Mao osad:
SEEDEELUNDITE SÜSTEEM Systema digestorium seu apparatus digestorius. Seedeelundite süsteemi e. seedeelundkonda kuulub seedekanal ja sellega seonduvad lisaelundid. Seedekanali moodustavad toidu vastuvõtuks, seedimiseks ja imendumiseks ning jääkproduktide eemaldamiseks e. elimineerimiseks ühinenud õõneselundid: suuõõs ( c a v u m o r i s ) neel ( p h a r y n x ) söögitoru ( o e s o p h a g u s ) magu ( v e n t r i c u l u s, g a s t e r ) peensool ( i n t e s t i n u m tenue ) jämesool ( i n t e s t i n u m crassum ) Lisaelunditeks on keel, hambad, seinavälised seedenäärmed. Mao ja soolestiku mõned osad täidavad peamiselt edasitransportimise funktsiooni (suuõõs,
Tallinn Siseelundid 54. Seedekanali osad: Suuõõs Neel Söögitoru Magu Peensool Jämesool Kõverkäärsool Pärasool Pärak 55. Hammaste arv, liigid: (Joonis 11) Inimesel on kaks hammaste vahetust piima- ja jäävhambad. Piimahambaid on inimesel 20: 2 lõikehammast; 1 silmahammas; 2 purihammast. Jäävhambaid on aga 32: 2 lõikehammast; 1 silmahammas; 2+3 purihammast (ees- ja tagapurihambad) 56. Hamba ehitus: (Joonis 11) Hammas koosneb juurekanalist, hambaõõnest, mida
DEHÜDRATSIOON-vee sisalduse langus. HÜPERHÜDRATSIOON-veesisaldusetõus. Hüpotooniline hüperhüdratsioon tekib madala mineraalainete sisaldusega vedeliku tarbimist pärast vedelikukaotust. Tulemusena langeb vererõhk ja vesi liigub raku sisemusse. Selle tagajärjeks on krambid hallutsinatsioonid ajuturse. Mineraalainete ainevahetus Vitamiinide tähtsus ainevahetusprotsessis A Siseelundid 54. Seedekanali osad: Suuõõs Neel Söögitoru Magu Peensool Jämesool Kõverkäärsool Pärasool Pärak Seedekanali seina ehitus: Seedekanali sein koosneb kolmest kestast: sisemine limaskest (submukooskiht), keskmine lihaskest, välimine serooskest Kõhukelme, rasvikud: Kõhukelme on serooskest, mis vooderdab kõhuõõne seinu ja läheb üle siseelunditele on kaetud mesoteeliga. Rasvik on kahest kõhukelme lestmest koosneb moodustis, mille vahel on tavaliselt hulgaliselt rasvkudet
Lümfijuhad-parem lümfijuha kogub lümfi rindkere, kaela, pea paremalt poolelt, paremast ülajäsemest, suubub paremasse veeninurka. Rinnajuha kogub lümfi ülejäänud kehaosadest, suubub vasakusse veeninurka. Lümfisõlme ül-rikastab end lümfotsüütidega, hävitab teistest organitest võõrkehi ja-aineid. Regionaalsed lümfisõlmed-iga rühma lümfisõlmed saavad lümfi keha kindlast piirkonnast. Hingamisteed-ninaõõs, nina kõrvalurked, neel, kõri, hingetoru, bronhid. Häälepaelad e alumised häälekurrud. Kõri ül-hääle tekitamine. Hingetoru-kõrist 6-7 kaelalüli kõrgusel, hargneb 5 rinnalüli kohal kaheks peabronhiks. Kopsud-ulatuvad üle rangluu. Kopsu sisestruktuur-kopsusagarad jag segmentideks. Segmendid koosnevad sagarikest. Kopsu väiksemad üksused alveoolid e sombud, toimub gaasivahetus. Peabronhi ehitus-jag sagaratele paremal kolmeks, vasakul kaheks sagarakihiks, mis jag segmendibronhideks
KT V SISEELUNDID 70. Seedekanali osad Suuõõs Neel Söögitoru Magu Peensool Jämesool 71. Seedekanali seina ehitus Kolm kesta: (sisemine) Limaskest rohkesti seedenõret tekitavaid näärmeid. Aluskiht kohevast sidekoest, mis ühendab limaskesta lihaskestaga (keskmine) Lihaskest silelihasrakkudest, kahekihiline: välimine pikilihaskiht, sisemine - ringlihaskiht (välimine) Serooskest õhuke ja siledapinnaline, eritab vähesel määral libedat seroosset vedelikku, mis muudab kõhuõõne elunditevahelise hõõrdumise
Sisaldavad palju ensüüme Osalevad vere hüübimises Vere hüübimatus ehk hemofiilia on pärilik suguliiteline puue Pole liikumisvõimelised, neid kannab veri Suur vereringe tagab kõikide rakkude ja kudede ainevahetuse. Südame vasak vatsake aort arterid kapillaarid veenid südame parem koda Väike vereringe. Tagab vere rikastumise hapnikuga. Südame parem vatsake kopsuarter kops kopsuveen südame vasak koda Hingamiselundkond Ülesandeks tagada pidev hapniku juurdevool organismi ning süsihappegaasi eraldamine Ladustatud energia arvelt saab organism mitu päeva toiduta hakkama. Ilma hapnikuta on võimalik olla mõned minutid. Pidev hapnkuvajadus on seotud energia moodustumisega rakkudes. Glükoosi lõhustumisel vabanev energia salvestub ATP-sse Rakuhingamine Hapnik + glükoos veri transpordib rakkudesse rakkudes glükoos hapniku toimel
- ventraalseina ülaosast lähtub kilpnäärme alge ja alumisest osast paarilised ülalõugjätked (pärinevad 1. lõpusekaarest) alumiste hingamisteede alge paarilised alalõugjätked (pärinevad 1. lõpusekaarest) - lõpussoolest areneb neel need kõik piiravad suusopist - lõpusevagude taandareng algab 2. kaarel kaane- ehk - 5. embrüonaalnädalal moodustub otsmikujätkel haistmisplaadi ümber operkulaarjätke moodustumisega paariline mediaalne ja lateraalne ninajätke kasvan kaudaalsuunas - paarilised jätked kasvavad kesktasandi suunas -> kohtuvad -> liitub alumise kaelapiirkonnaga
HINGAMISELUNDITE SÜSTEEM RESPIRATOORNE SÜSTEEM Hingamiselundite süsteem täidab väliskeskkonna ja organismi vahel gaasivahetuse ülesannet ja koosneb järgmistest elunditest: ninaõõs cavum nasi kõri larynx hingetoru trachea peabronhid bronchi principales kopsud pulmones ( kops - p u l m o; parem ja vasak kops pulmo dexter et sininster) Vastavalt talitlusele jaotatakse hingamiselundid: * päris-hingamiselundid - need on kopsude alveoolid, kus toimub gaasi vahetus õhu ja vere vahel * hingamisteed - kõik teised ülalnimetatud elundid, millede ülesandeks on sisse- ja välja- hingatava õhu juhtimine Kliinilises praktikas on tavaks ninaõõnt koos neelu ninamise osa ja kõriga nimetada ülemisteks hingamisteedeks; hingetoru ja teisi õhku juhtivaid elundeid nimetatakse alumisteks hingamisteedeks.
Seedeelundkonnas toit seeditakse. Seedeelundkond on läbi inimese keha kulgev kanal,mis algab suuõõnega ja lõpeb pärakuga. Inimese seedeelundkonna moodustavad suuõõs (hammaste ja keelega), neel,söögitoru,magu,peensool,jämesool ja pärak. Suu seedimine algab suus, kui toit peenestatakse hammastega. Suus segatakse toit hammaste ja keele abil ning samal ajal niisutatakse süljega.Niisutatud toidupala on lihtsam neelata.Suust liigub toit neelu. Neel on lehtrikujuline 12-13cm. pikkune lihaseline elund.Toidu neelamine on viimane tahtele allutatud tegevus. Neelust liigub toit söögitorusse. Toidu liikumist hõlbustab ohtralt erituv lima. Söögitoru on 25-30cm. pikkusega elund,mis juhib toidu makku. Magu meenutab lihaselise seintega kotti,mille mahuks on 1,5-3,5 liitrit. See on seedekulgla kõige mahukam osa.Magu asetseb ülakõhus vasakul pool.Mao sisepinna limaskesta katab üherakuliste näärmete kiht.Need näärmed eritavad toidu seedimiseks vajalikku soolhapet sisaldab maon�
valdava enamiku organismide pea kõikide füsioloogiliste protsesside toimimiseks. 6. Mis on ensüümid? Milleks organism neid vajab? Millised omadused on ensüümidel? Vastus: Eriliste omadustega valgud, mis tagavad keemiliste reaktsioonide toimumise organismis, jäädes ise samal ajal muutumatuks. Viivad läbi kindlat reaktsiooni, väga aktiivsed, vajavad kindlaid tingimusi. 7. Seedeelundkonna osad. Joonis. Mis toimub mingis seedeelundkonna osas? Vastus: Suuõõs, neel, süljenäärmed, söögitoru, magu, maks, sapipõis, kõhunääre, kaksteistsõrmik, peensool, ussiripik, jämesool. Suuõõnes algab süsivesikute lõhustamine süljes sisalduva ensüümi amülaasi abil. Süljes on ka lima, mis muudab toidupala libedaks, et seda oleks kergem alla neelata. Neelus ja söögitorus liigub toit edasi, seal seedimist ei toimu. Söögitorus hölbustab toidu edasiliikumist selle sisepinda kattev lima. Mao seinte lihaste pidev liikumine segab toitu maonõrega. Maos algab valkude
Tavaliselt loetakse siia: a)Seede- ja hingamiselundid, b)Kuse– ja suguelundid. Sageli ka: c) Ringeelundid (vere- ja lümfielundid), d) Sisesekretsioonielundid. Mõnikord koguni pea- ja seljaaju! Siseelundid jaotatakse: a)Parenhümatoossed elundid – töötav kude täidab enam-vähem kogu elundi Näiteks: maks, põrn, keel, munasarjad jne. b)Õõneselundid – torukujulised, tööorganiks on sein, sees on valendik, milles liigub töödeldav või transporditav sisaldis. Näiteks: neel, magu, sooled, kusejuha jne. Õõneselundi seina ehitus: Klassikalistel õõneselunditel on alati 3 kesta ja nende vahel vahekihid: 1.Limaskest ehk mukoosa (tunica mucosae) a) Limaskesta alune kiht ehk submukoosa (lamina submucosae) 2.Lihaskest (tunica muscularis) b) Väliskesta alune kiht ehk subseroosa (lamina subserosa – kui on serooskate!) 3.Väliskest (kas serooskelme –serosa või väliskate ehk adventiitsia - adventitia) Tavalise limaskesta ehk mukoosa ehitus: 1
kühukelmeks e. peritoneumiks. Kõhukelme jaguneb seinu vooderdavaks parietaalperitoneumiks ja organeid katvaks vistseraalperitoneumiks. Parietaalperitoneum sisaldab ohtralt närvilõpmeid, mis muudab sealsed põletikud väga valulikeks. 23. Seedeorganite mõiste ja üldine iseloomustus Seedeorganid moodustavad seedeaparaadi. Seedeaparaadis toimub toidu vastuvõtt, seedimine, imendumine ja seedimata toiduosade kõrvaldamine. Seedeaparaadi koosseisu kuuluvad suuõõs koos hammaste ja keelega, neel, söögitoru, magu ning peen- ja jämesool. Süljenäärmed, maks ja kõhunääre on seedeaparaadi suurimateks seinavälisteks näärmeteks. Seedeaparaati kuuluvad organid moodustavad toruja seedekanali e. seedetrakti. Seedekanali sein on seestpoolt kaetud limaskestaga, mis suupilu- ja pärakupiirkonnas läheb üle nahaks. Kõhuõõnes, vaagnaõõne eesosas ja osaliselt ka rinnaõõnes on seedekanali väliskestas serooskest. Väljaspool kere õõsi katab seedekanalit adventitsiaalkest.
Urineerimine - põielihaste kokkutõmme, sulgurlihaste lõõgastumine. Uriinitekke 3 protsessi Ultrafiltratsioon – valguvaba vereplasma neerupäsmakesest kihnu valendikku – moodustub esmasuriin (ööpäevane hulk: ca 160 l) Resorptsioon e tagasiimendumine – kõik organismile vajalikud ained ja 99% vett – tulemuseks: lõpliku uriini kogus ca 1,6 l. ->liigub vaikselt põide kusejuha kaudu Sekretsioon – mõningad ained viiakse uriini otse läbi neerutorukeste epiteeli ATP abil. Et neerud reguleerivad vee hulka veres, tekib uriini rohkem siis, kui inimene on palju vedelikku joonud, aga ka külmade ilmadega, kui vett ei kaotata higistamisega. Kui põis on täitunud, tõmbub põiesein kokku ja uriin väljutatakse. Seedeelundkond Suuõõs - Asuvad hambad, mis peenestavad toitu, ning keel, mis aitab toidul süljega seguneda. Neel - lehtrikujuline lihaseline elund, kus ristuvad õhu ja toidu liikumisteed. Kui me neelame,
Tingimatud- kaasasündinud nt. Neelamis ja imemisrefleks Tingitud- omandatakse elu jooksul nt. Kaitse ja käitumisrefleksid- silmapupillide ahenemine 18) Mis on närvisüsteemi ülesanne? · Reguleerib ja kontrollib organismi elundite talitlust · Kooskõlastab organismi kõigi elundite tööd · Kohandab organismi vastavalt väliskeskkonna muutustele · Häired närvisüsteemis kutsuvad esile häireid ka teistes elundsüsteemides 19) Nimeta ülemised hingamisteed Ninaõõs ja neel. 20) Nimeta alumised hingamisteed Kõri, trahhea, peabronhid, bronhid(kopsutorud), bronhioolid ja alveoolid. 21) Millised on hingamisteede põhifunktsioonid? Sisse- ja väljahingamine, kopsudes gaasivahetus. 22) Nimeta higamist reguleerivaid virgatsaineid. Hapnik ja süsihappegaas. 23) Milline aju osa juhib hingamist? Hingamiskeskus asub peaajus, täpsemalt piklikus ajus. 24) Milline ajuosa juhib südametööd? Südametöö keskus asub piklikus ajus. 25) Mida nimetatakse tahhükardiaks?
· Süljenäärmete Süljenäärmed ülesandeks on toota toidu niisutamiseks sülge. · Süljes sisalduva amülaasi toimel algab tärklise lõhustumine. · Sülg on leeliselise reaktsiooniga ja liikudes koos toiduga makku, aitab seal vältida mao ülihappesuse teket. Neel ja söögitoru Neelamisel suleb kõrikaane kõhr automaatselt kõri ja allaneelatud toit ei satu hingetorru. Toit liigub söögitorus edasi tänu söögitoru seinte lainelistele liigutustele. Söögitoru on 25 ... 30 cm pikkune lihaseline elund. Söögitoru limaskesta näärmed eritavad lima ja kergendavad toidu liikumist makku. Magu On lihaseliste seintega kott mille sisepind on kurrulise limaskestaga (1,5 - 3,5 l) · toidu segamine · toidu soojendamine · maohappes olev ensüüm
keemilisi reaktsioone. Avitaminoos on ühe vitamiini puudus. Ainevahetus toit->seedimine->ainevahetus rakkudes->jääkide eritamine Seedeelundkond Seedeelundkond on läbi keha kulgev kanal, mis paikneb peamiselt kõhuõõnes. Suuõõs: -toidu peenestamine -segamine -algab toidu seedimine Süljes olev ensüüm amülaas lagundab tärklise glükoosiks. Jäävhambaid on 32. Toit liigub söögitorus edasi tänu söögitoru seinte lainelistele liigutustele. Magu on lihaseliste seintega kott, mille sisepind on kurrulise limaskestaga: -toidu segamine; toidu soojendamine; maohappes olev ensüüm pepsiin lagundab valke; maohape hävitab mikroobe. Peensool on kurrulise ja hatulise sisepinnaga ja seal imenduvad toitained verre. 12sõrmiksoola liigub toit maost, valkude rasvade, suhkrute lagundamine ja toitainete imendumine. Maks toodab sappi, mis kogutakse sapipõide, sapp aitab
lihased. Vaagnaõõnes paiknevad pärasool, tühjenenud olekus kusepõis, pärak. Isasloomadel kusiti koos lisasugunäärmetega ja emasloomadel suguorganite sabapoolsed osad. 6. Seedeorganite üldine iseloomustus Seedeaparaat koosneb toidu vastuvõtuks, seedimiseks ja imendumiseks ning seedimata toiduosade kõrvaldamiseks ühinenud organitest, mis moodustavad seedetrakti. Seedeaparaadi koosseisu kuuluvad suuõõs koos hammaste ja keelega, neel, söögitoru, magu ning peen- ja jämesool. Süljenäärmed, maks ja kõhunääre on seedeaparaadi suurimateks seinavälisteks näärmeteks. Pikkuselt ja mahult peamine osa seedekanalist paikneb kõhuõõnes. Seedekanal on seestpoolt kaetud limaskestaga, mis suupilu- ja pärakupiirkonnas läheb üle nahaks. Seedekanali lihaskest koosneb silelihaskiududest. Ainult neelus ja söögitorus asenduvad need vöötlihaskiududega. 7. Suuõõs, keel, süljenäärmed, söögitoru
Inimese elundkonnad: 1. seedeelundkond-suuõõs,neel,söögitoru,magu,peensool,jämesool,pärasool 2. hingamiselund - hingetoru, kopsud, kopsutorue.bronh, kopsutoruharude.bronhioolid, nina, ninaneel 3 meeleelundkond - nahk,silmad,kõrvad,nina,keel 4 .katteelundkond - nahk 5. tugi-ja liikumiselundkond - luud,lihased 6. ringeelundkond - süda,veresooned,lümfisooned 7 .immuunsüsteem - vererakud,lümf 8. erituselundkond - neerud,kusepõis,kusejuha 9. suguelundkond - munandid,munasarjad 10. närvisüsteem - peaaju,seljaaju1 11. sisenõrenäärmed - käbikeha, kilpnääre, kõrvalkilpnääre, neerupealised, harknääre, sugunäärmed, kõhunääre, ajuripats 1 3. NAHK 1. Naha ehitus Naha pealmiseks kihiks on marrasknahk e epiderm, mille all on pärisnahk
Inimese elundkonnad: 1. seedeelundkond-suuõõs,neel,söögitoru,magu,peensool,jämesool,pärasool 2. hingamiselund - hingetoru, kopsud, kopsutorue.bronh, kopsutoruharude.bronhioolid, nina, ninaneel 3 meeleelundkond - nahk,silmad,kõrvad,nina,keel 4 .katteelundkond - nahk 5. tugi-ja liikumiselundkond - luud,lihased 6. ringeelundkond - süda,veresooned,lümfisooned 7 .immuunsüsteem - vererakud,lümf 8. erituselundkond - neerud,kusepõis,kusejuha 9. suguelundkond - munandid,munasarjad 10. närvisüsteem - peaaju,seljaaju1 11. sisenõrenäärmed - käbikeha, kilpnääre, kõrvalkilpnääre, neerupealised, harknääre, sugunäärmed, kõhunääre, ajuripats 1 3. NAHK 1. Naha ehitus Naha pealmiseks kihiks on marrasknahk e epiderm, mille all on pärisnahk
Naha põhikestad: pealisnahk(EPIDERMIS), pärisnahk(DERMIS), alusnahk(HYPODERMIS) Keel: skeletilihas. FN: kõne, imemine, toidu segamine, mälumine, neelamine, maitsetundlikkus. Sülg: süljega algab suus osaline süsivesikute lammutamine. Magu: happeline kk. FN: *toodab maomahla, mis alustab valkude seedimist pepsiini toimel *lihastöö segab toidu maomahlaga ja suunab peensoolde * Maomahl: soolhape, mis lõpetab HCl sülje. Vasak kops: (PULMO SINISTRA) vasakul pool rindkereõõnes. Kopsuvärat: (HILUS PULMONIS) asub mediaalpinna keskosas, teda läbivad peabronh, kopsuarter, närvid, bronhiaalsed sisse arterid, 2 kopsuveeni, lümfisooned, bronhiaalveenid (välja). Tugikude koosneb: veri, lümf, luud, kõhrkude, rasvkude ja sidekude. Unefaasid: sügav ja pindmine. Sügav: aeglaste lainete ilmumine entsefalogrammile. Pindmine: kiired silmade liigutused, sageli nähakse unenägusid. Vahelduvad omavahel 4-5 korda.
VII SEEDIMINE 1. Seedeelundid. Seedeprotsessi üldiseloomustus. Seedeensüümide toimeks vajalikud tingimused. Seedeelundkonna moodustavad: suuõõs, neel, söögitoru, magu, peensool,( millel on 3 osa: kaksteistsõrmiksool ehk duodenum, tema pikkus on 20-30 cm. Teine, kõige pikem osa on jejunum, pikkus u 1,5 m kolmas on ileum, pikkus 2 m). Peensool on fikseeritud kõhuõõne tagumise seina külge. jämesööl, mille lõpposa kannab pärasoole nimetust. kõhunääre ehk pankreas. Makse vahetus naabruses asub sapipõis. Maksas tekkinud sapp koguneb sapipõide, söömise vaheaegadel. sapipõis tühjeneb söömise ajal. Saadab oma sisaldise 12sõrmiksoolde. pärak (anus). Maks pole puhtal kujul seedeelund, vaid on seotud ka ainevahetusega, aga seedeelundina ta produtseerib sappi. Seedeelundkonna funktsioonid:
1.Kui inimene ei saa piisavalt kõiki toitaineid, kujuneb vaegtoitumus, mille tõttu kaal oluliselt langeb. 2.Rasvumine soodustab südame-veresoonkonna haiguste teket , suhkrutõbe, liigeseprobleeme jm. 3.Pikaajaline nälgimine põhjustab noortel kasvu pidurdumist ning mõned organid võivad pöördumatult kahjustuda. 5. Seedeelundkonna osad, neis toimuvad protsessid. 1. Suuõõnes asuvad hambad, mis peenestavad toitu, ning keel, mis aitab toitul süljega segada. 2. Neel on lehtrikujuline lihaseline elund, kus ristuvad õhu ja toidu liikumisteed. Kui me neelame, sulgeb kõripealis automaatselt pääsu hingetorusse. 3. Süljenäärmed toodavad sülge, mis liigub juhade kaudu suuõõnde. 4. Söögitoru on pikk torujas lihaseline elund mille kaudu toit liigub makku. 5.Magu on seedekulgla kõige mahukam osa, mille limaskestas olevad näärmed eritavad maonõret, mis sisaldab soolhapet ja ensüüme. Mao seinte lihaste pidev liikumine segab toitu manõrega. Maos
Ümbritseb veresooni ja närve, asub lihaskiudude vahel, seostab elundeid omavahel. Tihesidekude – kõõlused, sidemed, naha võrkkiht Kõhrkude – kõrvalestad, lülivahekettad, liigeste kõhrelised pinnad Luukude – inimese skelett 1 3) LIHASKUDE Vöötlihaskude – moodustavad skeletilihaseid, keel, neel, söögitoru Silelihaskude – nahas, vere ja lümfisoonte ning õõneselundite seintes Südamelihaskude – südames, moodustades südamelihase võrgustiku 4) NÄRVIKUDE Närvikude – närvide ümber 4) Näärmete moodustamine, liigid, nende esinemine inimorganismis 1) Eksokriinsed – higinäärmed, süljenäärmed 2) Endokriinsed – toodavad hormoone. Ajuripats, käbikeha, kilpnääre on osad sellest süsteemist. 5) Elundi ja elundkonna mõiste. Näited?
· Sapp lõhub rasvaosakesed väiksemaks, lipaas lõhustab · maks: puhastab verd mittevajalikest ainetest, toitainete varupaik, sünteesitakse vajalikke ühendeid, osaleb vananenud erütrotsüütide lagundamises · seedimine lõpeb, lõhustumissaadused imenduvad läbi sooleseina verre või lümfi · Soole seinad kurrulised, väljasopistised ehk soolehatud, millesse siseneb veresoon, mis hargneb võrdustikuks ja seal on ka lümfisooned Jämesool: · kiudained ei seedu, muudavad toitkördi tahkemaks ja soodustavad selle edasiliikumist · seedimist ei toimu · vesi imendub pidevalt vereringesse, soolesisaldis muutub tahkemaks · tahked jäägid eemaldatakse päraku kaudu · bakterid toituvad mittevajalikest seedumata jääkidest, varustavad organismi vitamiinidega ja aitavad vältida tõvestavate bakterite kinnitumist soolestiku seinale ERITUSELUNDID: Kopsud: süsihappegaasi ja veeauru eemaldamine
annaabi.ee 
