Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "ANATOOMIA 22. LOENG ". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
liigutuse, sisaldis, lukuti, maolukuti, laseb, valendik, kitsal, pikilihaste, seedivad, kontaktis, seinaga, ensüümid, motoorika, segamine, peensoolde, avaneb, piirkonnast, magu, jook, peensooles, peristaltika, jääva, omandab, laienenud, ossa, segmentatsioon, piiritletud, niimoodi, 10cm, pikkune, toimivadpoolteist jätkuvad selle vitamiini varud maksas – siis ähvardab inimest kehvveresus ehk aneemia. Sisemine vereloome faktor vajalik selleks, et inimene suudaks omastada vitamiin B12-t (välist vereloome faktorit). Ilma sisemise vereloome faktoritega ei saa B12-t käte. Kui inimene on söönud loomset toitu, mis seda sisaldab, siis peensoones moodustuvad vitamin B12 ja Castle’i faktor kompleksina (ühendina). Peensooles, selle lõpposas, on suhteliselt kitsal alal retseptorid, millega see kompleks ühineb ja saab imenduda just selles kitsas retseptoorses alas. Siis selles piirkonnas koos vitamin B12-ga saab ühilduda. Mõlemad vajalikud, aga välist ei saa ilma sisemiseta kätte. (Kui mao limaskest on kahjustunud, siis tekib ka kehvveresus – sel juhul oeab vitamin B12 süstima. Kehvveresus tekib ka paelussi korral) HCl ehk vesinikkloriidi ehk soolhappe funktsioon: Soolhape tekitab
liiguvad mao poolt jämesoole suunas. Enamus peristaltilisi laineid toimuvad nii, et kokkutõmbele eelneb lõõgastus. 4 Segmentliigutused toimuvad ka ringlihaste osavõtul, aga kitsalt piiritletud alal (cm- 2), korraga erinevates kohtades. Kui ühes kohas toimuvad ära kokkutõmbed, siis segment lõõgastub. Segmentliigutused segavad. Pendelliigutused toimuvad pikilihaste kokkutõmbe abil. Korraga lüheneb mõnevõrra pikem lõik kui oli seda segment või peristaltika ajal (nt. 5cm pikkune soolelõik tõmbub pikilihaste abil kokku sool lüheneb sellest kohast). Nüüd ta siis lõõgastub ja pärast lõõgastumist see sisaldis nihkub soole seina suhtes (liigub teise kohta). Parasümpaatiline närvisüsteem stimuleerib soolte motoorikat ja sümpaatiline aeglustab soolte motoorikat. 5
järgnevad kirjeldatud peristantilised liigutused. SEEDIMINE MAOS Mao ehitus: magu on paunakujuline õõneselund, tema seinas eristatakse kolme kesta, eespool limaskest, keskel lihaskest, väljas serooskest. Limaskestal omakorda on veel kolm kihti. Selline mitmekihiline lihaskest võimaldab mao seintel kokku tõmbuda erinevates suundades. Maos eritatakse erinevaid piirkondi, et paremini kirjeldada erinevates mao osades toimuvaid protsesse. Maolävis maopõhimik korpus maolukuti. Mao limaskestas paiknevad näärmerakud, osa nendest on välissekretoorsed ja produtseerivad maonõret ja tema üksikuid komponente. Osa on aga sisesekretoorsed, need produtseerivad hormoone, mis lähevad näärme rakkudest verre ja mõjutavad seedeelundite talitlust, osalevad regulatsioonis. Maonõre koostise ülesanded: 1. HCl soolhape, teda produtseerivad parietaalrakud ja tal on järgmised ülesanded: a) lood maos happelise keskkonna b) bakteriaalse toimega c)
purustatakse ning süljega segatakse (lisaks limaskestasisestele süljenäärmerakkudele suubuvad suhu gl. sublingualis'e, gl. submandibularis'e ja gl. parotis'e juhad). Neelamisega transporditakse toit söögitorru (oesophagus) ja makku. Maos (gaster s. ventriculus) seguneb toit maonõrega ja transporditakse maoliigutustega distaalsesse mao-ossa. Sülje ja maonõrega segunenud toidumassi nimetatakse küümuseks, mis transporditakse läbi maolukuti (pylorus) duodenum'isse. Duodeenumisse sekreteerub soolenäärmete sekreet ning siia suubuvad ka pankrease ja sapijuhad (ühissapijuha tuleb duodenumi pars descendens'isse ja avaneb papilla duodeni majori'il koos pankreasejuhaga- ductus pancreaticus'ega. Juhade lõpposad võivad olla ka ühinenud ampulla hepatopancreatica'ks). Duodeenumi limaskesta näärmerakkudes sünteesitakse palju seedekulgla hormoone, mis reguleerivad seedenäärmete tegevust. Peensoole lihaskihid
poole) ja ● väikest kõrverikkuCURVATURE MINOR (nn seespool, mao tagaseinal, söögitoru valendiku jätkuks) 10 Mao osad: 1. LävisCARDIA: söögitoru ja mao ühinemiskoht - ⅓ maost - klapina toimiv alumine söögitorusulgur avaneb ning laseb toidupalal makku pääseda ja sulgub, et takistada selle tagasivaltumist. 2. MaopõhiFUNDUS GASTRICUS - lävisest vasemal ülal, lai - täidetud gaasiga (maomull) - nim ka maovõlviks FORNIX 3. MaokehaCORPUS VENTRICULI - suurem osa maost, järgneb lävisele, kitseneb alanedes, pöördub põiki paremale - läheb edasi lukutiosaks ● LÄVIS, MAOPÕHI ja MAOKEHA on toidreservuaariks
Kui seda ikkagi ei suudeta teha, tekivad lihase spasmid ümber toidupala. Kui neelamist ei toimu, siis söögitoru on lõdvestunud, kuid ülemine ja alumine sfinkter on pidevalt ahenenud. Kui need sfinkterid ei ole korralikult sulgunud, siis õhu sissehingamine võib põhjustada aspiratsiooni neelust ja võib poolenisti seedunud toit söögitorru üles tõusta ehk tekib refulks (kõhuõõnes on kõrgem rõhk kui rinnaõõnes) – see kahjustab söögitoru limaskesta, sest mao happeline sisaldis söövitab ja söögitoru pole selleks kohastunud. Paljudel loomadel siseneb söögitoru makku terava nurga all (lihtsustab sfinkteri sulgumist). Eriti hobusel, seega mao täitumisel toidu oksendamine võimatu. Koer, kass, siga ja inimene saavad oksendada. Koerad kasutavad seda suurematest konditükkidest vabanemiseks. peristaltika – õõneselundite lihaste rütmiline kokkutõmbumine ja lõtvumine, mille tagajärjel sisu nihkub edasi
paremale, minnes üle lukutiosaks. Piiriks maokeha ja lukutiosa vahel on väikesel maokõverikul olev nurgasälk. Läviseosa, maopõhi ja -keha on toidu reservuaariks, siin peetub toit pikemat aega. Peamiselt leiab aset tema mehhaaniline segamine ja keemiline töötlemine e. seedeprotsess, toitainete imendumine teostub peensooles. Lukutiosa pars pylorica, maokehale järgnev osa on lukutikoobas antrum pyloricum. Lukutiosa on mao kitsenenud osa, duodeenumist eraldab teda lukuti ehk pylorus, milles on ringlihaskihi paksend-lukutisulgur m. sphincter pylori. Ta reguleerib avaust mao ja duodeenumi vahel, mao inaktiivses olekus on sulgur lõõgastunud ja avatud. Kui magu sisaldab toitu on sulgur suletud. Mao kuju on varieeruv, see sõltub mao täitumusest, keha asendist jne. (sarvekujuline, õngekonksukujuline, sukakujuline), lukutiosa läheb üle peensooleks. Magu on ühendatud söögitoruga kardia- e. lävisesuistiku kaudu ja duodeenumiga püüloruse abil.
Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia 4.loeng Refleksid, refleksi mõiste Refleks on organismi vastus ärritusele. Refleks realiseerub mööda refleksikaart. Refleksikaar: Erutuse võtab vastu retseptor---aferentsed(sensoorsed)---keskus(KNS) levib edasi efektorile. Efektorile saadavad eferentsed kiud (motoorsed (juhul kui efektoriks on lihas) v sekretoorsed (juhul kui efektoriks on närvirakk). Tulemuseks on reaktsioon e. vastus (see pole enam tegelt refleksikaare osa). Refleks on organismi talitluse regulatsiooni põhiline vahend. Närvisüsteemi regulatsioon realiseerub reflekside kaudu. Et regulatsioon oleks efektiivne, on vaja tagasisidet. Reaktsioonist informeeritakse nii keskust, kui retseptorit. Seljaaju, ehitus ja funktsioonid Seljaaju paikneb lülisamba kaares. Ta koosneb üksikutest luudest, mille vahel on kõhrekettad. Need annavad lülisambale liikuvuse. Slejaaju ise on sekmentaarse ehitusega st. et koosneks justkui üksteise ppeal paiknevatest sarnastest se
Füsioloogia kordamisküsimused 1. Füsioloogia mõiste. Homöostaasi mõiste. Homöostaatilise kontrolli mehhanismid. Füsioloogia on teadus bioloogilise organismi ja tema osade talitlusest e. funktsioonist. Eksisteerib erinevaid viise füsioloogia jaotamiseks. Physis + logos, kr. physis tähendab loodust ja kr. logos mõistet või käsitlust. Aristotelese järgi hõlmab see kogu looduse tõlgendamist ja mõistmist, olles seega midagi natuurfilosoofia taolist. Aristotelese füsioloogia tegeleb looduses ettetulevate nähtuste, jõudude ja seadustega. Füsioloogia kuulub teadusliku meditsiini alusdistsipliinide hulka, sest nii tervis kui haigus on seotud teatud viisil organism talitlemisega ning arst ja meditsiini valdkonnas töötavad teadlased vajavad teadmisi ning oskusi organismi seisundi hindamiseks ja mõistmiseks. Homöostaas – > kr homoios ‘taoline, sarnane’ + stasis ‘seisund’ - bioloogiliste ja küberneetiliste süsteemide võime säilitada neis toimuvate pro
Gastroenteroloogia e. seedeelundite haigused Toivo Laks Seedeelundid Suuõõs, neel, söögitoru Magu Maks Kõhunääre e. pankreas Peensool ja jämesool Seedimine Toitainete töötlemine organismile sobivateks komponentideks ja seejärel imendumine Seedimisega paralleelselt toimub toitainete ladestumine (maksas), Jääkainete eemaldamine, Hormoonide produtseerimine, Immuunreaktsioonid Seedekanal Seedekanali histoloogia Sisemine limaskest e. tunica mucosa, milles on lihaskiht, mis tagab kurdude liikuvuse aluskiht e. submukoosa, mis tagab kurrulisuse Keskmine kiht on lihaskiht e. tunica muscularis Sile seroosne väliskiht on tunica serosa Seedekanali epiteel on olenevalt paiknemisest kas ühe- või mitmekihiline silinderepiteel Lihaskiht koosneb silelihastest (va. pärasoole välimine sulgurlihas, mis on vöötlihas) Serooskiht on kõhukelme üks osa, mis vähendab hõõrdumist Seedekulgla n
alfa-amülaas jne) Funktsioonid-suu limaskesta niisutamine kõnelemisel, toidu niisutamine ja libestamine, toitainete lõhustamise alustamine, kaitse mikroobide eest hammastele jne. Neelamise etapid- Esimeses lükatakse toidukämp tahapoole, teises etapis on toidukämp neelus ja kolmandas toimetab söögitoru selle peristaltiliste lainete abil makku. 57.Magu(eraldi lehel mao joonis) Mao osad- maolävis, maopõhi, maokeha, maolukuti. Maolimaskesta kaitsemehhanismid-paks 1mm kiiresti uuenev limakiht mao sisepinnal ja kiiresti uuenev pinnaepiteel. Maonäärmete ehitus-koosneb maolohukesest, näärmete kitsustest, maopõhja näärmetest, näärmete lõpposast ning on kaetud limaskestaga. Seedimine maos ja selle regulatsioon-toidu segamisel maomahlaga tekib kört, mis võib seal püsida 2- 3h. Vedelik pääseb peensoolde peaaegu kohe, CH rikas toit läbib magu kiiresti, valgurikas toit aeglasemalt
- 25 cm (hammastest maoni 40 cm) - pars cervicalis hingetoru taga - pars thoracica keskseinandis ülal hingetoru taga, all südamepauna taga, ristub aordiga sellest eespool - pars abdominalis kõhuõõnes (1-3 cm) Kitsused - larüngeaalne alguskohal - aortaalne aordikaare ja vasaku peabronhi vahealal - diafragmaalne diafragmast läbiminekul Limaskest - pikikurrud + valendik tähekujuline Lihaskest piki- ja ringlihaskiht Adventitsiaalkest - serooskest katab vähesel määral rinnaosa paremal küljel ja all vasakul, kõhuosa ees ja külgedel Neelamine - reflektoorne akt, mille käigus optimaalse mahuga toidupala viiakse suuõõne tagaosast neelu (I faas 0.7-1 s), neelust söögitorusse (II faas momentaanne) ja söögitorust makku (III faas 2-8 s; sõltuvalt toidu konsistentsist, edasiliikumine peristaltika abil)
ÄRRITUVUS Kõikidele elusatele struktuuridele omane võime vastata väliskeskkonna mõjutustele ja sisekeskkonna muutustele bioloogiliste reaktsioonidega. See on omane nii taimedele kui ka loomadele. Ärrituvuse avaldumisvorm ja kestus olenevad koeliigist ja kudede funktsionaalsest seisundist. Närvikude lihaskontraktsioon, näärmekude - nõre eritumine ÄRRITAJAD Välis- ja sisekeskkonna faktorid, mis põhjustavad elusates struktuurides bioloogilisi reaktsioone. Elusa koe ärritajaks võib olla igasugune piisavalt tugev ja kestev ning kiirelt toimiv välis- või sisekeskkonna mõjustus. Energeetilise olemuse alusel: Füüsikalised temp, valgus, heli, elekter, mehaanilised faktorid(löök, venitus) Keemilised hormoonid, ainevahetusproduktid(laktaat, pürovaat), ravimid, mürgid Füüsikalis-keemilised osmootse rõhu, pH, elektrolüütide koosseisu muutused Füsioloogilise toime alusel: Adekvaatsed ärritajad, mille vastuvõtuks on kude evolutsiooni käigus spetsiaalse
ANATOOMIA: SÜDAME-VERESOONTE SÜSTEEM 1. Arterid on veresooned, milledes veri voolab südamest elundite suunas 2. Veenid on veresooned, milledes veri voolab elunditest südame suunas 3. Mõisted Kollateraal Väiksemad ehk kõrvalveresooned Anastomoos Veresooned, mille kaudu veri võib ühest veresoonest teise voolata Kapillaar Kõige peenemad veresooned, mis on nähtavad ainult mikroskoobi all 4. Arteri ja veeni seina erinevused Veeni seintel on vähem elastseid kiude ja lihaskiude, mistõttu pole nad nii vetruvad ja langevad kiiresti kokku Veenid on varustatud klappidega, mis avanevad verevoolu suunas ja soodustavad vere liikumist südame suunas Veenide arv ja summaarne maht ületab arterite oma umbes kaks korda 5. Süda lad. k. COR Asend Rindkereõõnes kopsude vahel, keskseinandi eesmises alumises osas. 2/3 mediaantasapinnast vasakul
I SISSEJUHATUS FÜSIOLOOGIASSE. · F kui teadus organismi talitlusest. F on bioloogia haru. See on teadus organismide, nende elundkondade, elundite ja rakkude talitlusest. F on eksperimentaalteadus, mis on võrsunud inimese ja loomade uurimisest. Uuritakse eluvaldusi iseloomustavaid nähtusi, nagu ainevahetus, organismi ja kudede hapnikutarbimist, kehatemperatuuri, vererõhku, bioelektrilisi potensiaale jne. F ja inimese F harud. F harud:*üldF käsitleb eluvalduste üldiseid seaduspärasusi (erutuvust, energia muundumist, homöostaasi jne.). *eriF käsitleb eriorganismide ja elundkondade talitlust /imetajateF, lindudeF, putukateF, vereringeF, seedimiseF jne./. Uurituim on inimeseF, sellesse kuuluvad ka spordi-,töö- , ea- ja psühhofüsioloogia eriharud. *võrdlev F uurib erineval arenguastmel olevate organismide talitlust. Talitluse seost organismide, nende elundkondade ja elundite arenguga käsitleb evolutsioonilineF, haigete organismide talitlust patoloogiline- ja kliinil
ANATOOMIA EKSAM Sissejuhatus Anatoomia on õpetus organismi ehitusest. Füsioloofia on teadus elusorganismide talitlusest. Homöostaas on rakkudele stabiilse sisekeskonna tagamine; püüd säilitada füsioloogilise parameetri konstantsust. See tagatakse protsesside abil, mida reguleeritakse negatiivse tagasiside põhimõttel täpse regulatsiooni abil, milles on oluline koht reflektoorsel tegevusel. Näiteks, keskonnatemp tõustes, tõuseb natuke ka inimkeha temperatuur, inimene hakkab higistama, higi aurustub keha pinnalt, alandades nii kehatemp. Palavik soodustab paranemist. Palaviku korral on soojusregulatsioonikeskus nagu ümber häälestatud ,,uutele näitudele". Bakteri mürgid või muud tegurid panevad leukotsüüdid valmistama palavikku tekitavaid aineid, mis mõjutavad keskust. Need ained on näiteks interleukiin II ning mõned teised tsütokiinid. Palavikku alandavad ravimid, nagu atsetüülsalitsüülhape, normaliseerivad soo
ANATOOMIA EKSAM Sissejuhatus Anatoomia on õpetus organismi ehitusest. Füsioloofia on teadus elusorganismide talitlusest. Homöostaas on rakkudele stabiilse sisekeskonna tagamine; püüd säilitada füsioloogilise parameetri konstantsust. See tagatakse protsesside abil, mida reguleeritakse negatiivse tagasiside põhimõttel täpse regulatsiooni abil, milles on oluline koht reflektoorsel tegevusel. Näiteks, keskonnatemp tõustes, tõuseb natuke ka inimkeha temperatuur, inimene hakkab higistama, higi aurustub keha pinnalt, alandades nii kehatemp. Palavik soodustab paranemist. Palaviku korral on soojusregulatsioonikeskus nagu ümber häälestatud ,,uutele näitudele". Bakteri mürgid või muud tegurid panevad leukotsüüdid valmistama palavikku tekitavaid aineid, mis mõjutavad keskust. Need ained on näiteks interleukiin II ning mõned teised tsütokiinid. Palavikku alandavad ravimid, nagu atsetüülsalitsüülhape, normaliseerivad soo
Suurimate arterite keskkihis on palju elastset kude, väiksemate arterite seinas jällegi silelihaskude. Veresoonte väliskest on kollageenkiuline sidekude, mis ühendab veresooni ümbritsevate kudedega. Suurte veresoonte seinas on omad väikesed veresooneseinaveresooned, mis varustavad väliskesta. Nad ei pärine varustatavast veresoonest, vaid saavad alguse mujalt. Arterites on üsna kõrge vererõhk ning nad on paksuseinalised. Arterite valendik ehk luumen on väike, seetõttu veri voolab arterites kiiresti. Veenid on õhukeste seintega ja vererõhk neis on madal. Arteritest on nende läbimõõt palju suurem. Vere voolukiirus on veenides oluliselt aeglasem kui arterites. Samasse sihtkohta kõrvuti kulgevad veresooned on kollateraalid. Anastomoos on veresoonte ühendusharu. See võib olla nii kollateraalide kui ka teiste veresoonte (nt arterite ja veenide) vahel. Enamikul juhtudel pääseb veri mööda neid kõrvalteid tromboseerunud
Rakkudest esinevad lümfis peamiselt lümfotsüüdid ja väiksemal määral monotsüüdid. Üldiselt on lümfi keemiline koostis ja ta rakkude hulk kõikuv ( 1mm3-s umbes 8000 rakku). Rakulised elemendid segunevad plasmaga peamiselt lümfisõlmedes. 14. Ainete transpordi viisid läbi membraanide. Ainete transport : ·probleemid - ainete konsentratsioonid; transport vastu konsentratsioonigradienti nõuab energiat; lipiidne kaksikkiht laseb vabalt läbi vett, O2, CO2, aga mitte ioone, hüdrofiilseid molekule (glükoos) ega makromolekule. ·transpordiviisid difusioon mööda konsentratsioonigradienti ( vesi, gaasid, etanool, glütserool jt. väikse molekuliga polaarsed ained) abistatud difusioon läbi valgumolekulidest moodustunud kanalite konsentratsioonigradiendi suunas. Ained liiguvad läbi kanali vabalt või seotakse vahepeal transportvalguga. Kõik kanalid on spetsiifilised.
Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia I. LUUD JA LIHASED A. Luude ehitus, kasv ja seda mõjustavad tegurid. Luustumise ja kasvu häired ning nende võimalikud põhjused. Luud moodustavad organismi tugiaparaadi. Osa luudest on ka kaitseks (N: kolju – peaajule, rindkere – kopsudele ja südamele, vaagen – kõhuõõne elunditele, eritus- ja suguelunditele). Oma kuju poolest eristatakse: 1. Toruluud – jäesemete luud 2. Lameluud – vaagna, kolju ja abaluu luud 3. Väikesed luud – lülisamba lülid ning jalalaba- ja käelaba luud 4. Kombineeritud luud – mitmesuguse kujuga, mida ei saa paigutada eelneva kolme alla N: oimuluu Luud koosnevad luukoest ja selle kasv ning areng toimub kõhrerakkude paljunemis teel ja kõhrerakkudesse kaltsiumisoolade ladestumise teel. Luukoe kasv toimub osteoblastide ja lagundamine osteoklastide mõjul. Toruluude areng ja kasv Toruluudel eristatakse: 1. epifüüs – neid on toruluudel 2, kumma
Vastutav õppejõud: Ivar-Olavi Vaasa Kordamisküsikused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks NORMAALNE JA PATOLOOGILINE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA (ARFS. 01.078 ) I. Luud ja lihased 1. Luude ehitus, kasv ja seda mõjustavad tegurid. Luustumise ja kasvu häired ning nende võimalikud põhjused. Luud moodustavad organismi tugiaparaadi. Osa luudest on ka kaitseks (N: kolju – peaajule, rindkere – kopsudele ja südamele, vaagen – kõhuõõne elunditele, eritus- ja suguelunditele). Oma kuju poolest eristatakse 1) Toruluud – jäesemete luud 2) Lameluud – vaagna, kolju ja abaluu luud 3) Väikesed luud – lülisamba lülid ning jalalaba- ja käelaba luud 4) Kombineeritud luud – mitmesuguse kujuga, mida ei saa paigutada eelneva kolme alla N: oimuluu Luud koosnevad luukoest ja selle kasv ning are
1 Kordamispunktid füsioloogias Lihasfüsioloogia Lihasvalgud aktiin ja müosiin. Aktiini ja müosiini kutsutakse mikrofilamentideks ehk pisiniitideks. Leidub eriti rohkelt lihasrakkudes, kutsuvad esile lihaste kokkutõmbeid ehk kontraktsioone. Tekitavad liikumist ja säilitavad rakusisese süsteemi. Kokkutõmbevalgud. Aktiin on väiksema molekulmassiga kui müosiin. Müofibrill-Sarkomeeride ahel, koosneb aktiini filamentide kimpudest. Lihasrakk ehk lihaskiud koosneb müofibrillidest. Müofibrilli moodustavad pikas reas üksteise kõrval olevad sarkomeerid. Sarkomeer- Skeletilihaste struktuurne ja funktsionaalne üksus. Iga sarkomeer koosneb kahte tüüpi filamentidest: peened filamendid, mis koosnevad aktiinist ja paksud filamendid, mis koosnevad müosiinist. Lihaste kokkutõmbumisel lühenevad nad 70%.
1 Kordamispunktid füsioloogias Lihasfüsioloogia Lihasvalgud aktiin ja müosiin. Aktiini ja müosiini kutsutakse mikrofilamentideks ehk pisiniitideks. Leidub eriti rohkelt lihasrakkudes, kutsuvad esile lihaste kokkutõmbeid ehk kontraktsioone. Tekitavad liikumist ja säilitavad rakusisese süsteemi. Kokkutõmbevalgud. Aktiin on väiksema molekulmassiga kui müosiin. MüofibrillSarkomeeride ahel, koosneb aktiini filamentide kimpudest. Lihasrakk ehk lihaskiud koosneb müofibrillidest. Müofibrilli moodustavad pikas reas üksteise kõrval olevad sarkomeerid. Sarkomeer Skeletilihaste struktuurne ja funktsionaalne üksus. Iga sarkomeer koosneb kahte tüüpi filamentidest: peened filamendid, mis koosnevad aktiinist ja paksu
transpordivahendit (verd) pidevalt ringlemas elastsetest torudest (veresoontes) koosnevas suletud süsteemis. Selle süsteemi tähtsaim ülesanne on varustada organismi kõiki elavaid rakke nende normaalseks funktsioneerimiseks vajalike ainetega, samuti ära transportida rakkude 8 ainevahetusjääke. Ainete juurde- ja ärakandmine ringleva vere abil ei toimu seejuures mitte otseses kontaktis rakkudega, vaid kaudselt, interstitsiaalse vedeliku vahendusel. Veri ringleb kinnises veresoonsüsteemis, mille osadena eristatakse kopsu- ja keharinget. Kehavereringes surutakse veri vasaku vatsakese poolt süstoli ajal aorti, kust väljub suur hulk artereid. Sel teel kujunevad veresoonestikus paljud omavahel parallelselt lülitatud regionaalsed piirkonnad, mis moodustavad organismis jaotudes alaringeid ehk elundivereringeid (südames, ajus, maksas, neerudes, lihastes, nahas)
Viimased moodustavad kuni 30% kuivväljaheite kaalust. 30. Pankrease ja maksa tähtsus seedeprotsessis (kõhunäärmenõre- ja sapi ülesanded). Kõhunäärmenõre koostis: - Trüpsiin lõhustab valke - Amülaas lõhustab süsivesikuid (polüsahhariiddisahhariid) - Lipaas põhiline sooletraktis rasvu lõhustav ferment. Kõhunäärmenõrel on leeliseline reaktsioon, tema pH on 7,8-8,4. Fermendid, mis seedivad valke, eritatakse inaktiivsetena. Neid aktiveerib soolenõre ferment enterokinaas. Lipaasi toime tugevneb sapi juuresolekul. Kõhunäärmenõre sekretsioon algab 2-3 minutit pärast toidu vastu võtmist ja kestab 6-14 tundi. Erituva nõre hulk ja fermentatiivne koostis olenevad söödud toidu hulgast ja koostisest. Leiva söömisel täheldatakse kõhunäärme suurimat sekretsiooni esimesel tunnil, liha söömisel teisel tunni, piima puhul kolmandal tunnil pärast söömist.
Füsioloogia eksami küsimused 1. Füsioloogia mõiste. Homöostaas. Füsioloogia on bioloogias ja meditsiinis õpetus organismi ja selle elundite talitusest ja funktsioonidest. Homoöstaas on organismi sisekeskkonna suhteline püsivus. Konstantsena hoitakse: · glükoosi kontsentratsioon · erinevate ioonide kontsentratsioon (nt. naatrium, kaalium, kaltsium) · süsihappegaasi kontsentratsioon · vee- ja osmoregulatsioon (vee ja lahustunud aine vahekord) · temperatuur · pH (happe ja leelise vahekord) Füsioloogia on õpetus elusorganismide talitlusest ja nende seosest ümbritseva keskkonnaga. Talitlust ei saa mõista ilma organismide ehitust uuriva õpetuse anatoomia aluseid teadmata. Füsioloogia on bioloogias ja meditsiinis õpetus organismi ja selle elundite talitusest ja funktsioonidest. Homoöstaas on bioloogiliste süsteemide (elusorganismide) võime säilitada neis toimuvate protsesside tasakaalu, vältida süsteemi põhiomaduste eluoht
tööd. Glükolüüsi abil energia tootmine on kiire ja ei vaja hapnikku, kuid raiskab glükoosi · aeroobne (hapnikuga) energia tootmine toimub mitokondrites. See protsess on aeglane, kuid annab palju energiat ja kergemini eemaldatavad jääkained Lihaste koostöö: · agonist lihas, mis uuritavat liigutust teeb · antagonist lihas, mis teeb täpselt vastupidist liigutust. Agonist töö ajal annab järele, muutes liigutuse sujuvaks ja juhtivaks · sünergist lihas, mis töötab agonistiga umbes samas suunas või muudab liigutuse suunda meile vajalikus suunas · fiksaator - lihas, mis liigutuse ajal fikseerib agonisti alguskoha või alguskohast proksimaalsemal oleva kehaosa, et agonist saaks kogu jõu rakendada distaalsemasse punkti. SISENÕRESÜSTEEM JA HORMOONID Sisenõresüsteem = endokriinsüsteem = kõik elundid (ja ka üksikrakud), mis eritavad bioloogiliselt
1. TÖÖ SÜDA 1. Süda, anatoomilised näitajad, funktsioon. Süda on õõnes lihaseline elund, millel on kaks koda (veri sisse) ja kaks vatsakest (veri välja). Rusika suurune. Süda asub rindkeres, diafragma kohal, kahe kopsu peal, 2/3 südamest asub vasakul pool keha keskjoonest ja 1/3 paremal. Südamel eristatakse tippu ja põhimikku, rinnak-roidmist ja diafragma pinda. Südant katab kolm kihti – endokard, müokard, epikard. Müokard on vatsakestes kolme-, kodades kahekihiline. Hüpertroofia – südamelihase paksenemine treeningu tagajärjel. Südame põhifunktsiooniks on vere pideva ringluse tagamine veresoontesüsteemis. Süda talitleb pumbana, mis vere kehas ringlema paneb. Suur ja väike vereringe. Südame verevarustus - Südant ennast varustavad verega vasak ja parem pärgarter, mis lähtuvad harudena aordi algusest. Venoosne veri kogutakse tagasi südameveenidesse, südameveenid omakorda kogunevad pärgurkesse ja pärgurge suubub s
Milleks IAF? · Ümbritsevat tunnetamine algab võrdlusest iseendaga. · Inimese ehituse ja talitluse tundmine on meile lähtekohaks looduse tundmaõppimisel laiemalt. Anatome kr. lahti või välja lõikamine Anatoomia alajaotused: 1) normaalanatoomia 2) patoloogiline anatoomia 3) topograafiline anatoomia teatud kohtade või organite anatoomia (N:pea, rindkere jne.) 4) arenguanatoomia viljastatud munarakust kuni täiskasvanuks; embrüoloogia - viljastatud munarakust kuni lootekestadest vabanemiseni 5) mikroskoopiline anatoomia e. erihistoloogia 6) võrdlev anatoomia 7) funktsionaalne anatoomia jne Füsioloogia on teadus elusorganismide talitlusest. Nii ajalooliselt kui ka sisuliselt rajaneb ta anatoomial õpetusel organismide makro- ja mikrostruktuurist Physis kr. loomus, loodus ; = ld. Natura Füsioloogia alajaotused: 1) normaalfüsioloogia 2) patoloogiline füsioloogia 3) spordifüsioloogia - muutused rakkude ja organite funktsioneerimises kehalise koormuse korral 4) neurof
TSÜTOLOOGIA KONSPEKT HISTOLOOGILISTE PREPARAATIDE VALMISTAMISE PÕHIETAPID Histoloogia uurimisobjektiks on inimese või katselooma organismi koed ja organid – selleks, et kude oleks võimalik valgusmikroskoobiga uurida, tuleb võetud proove töödelda ja sisestada Materjali võtmine – proov ei tohi olla liiga suur, sobiv suurus on 1x1cm, proovi lõigatakse skalpelli või žiletiga Fikseerimine – eesmärgiks on säilitada koed võimalikult elupuhuses seisundis, selleks kasutatakse nii liht- kui liitfiksaatoreid, koetükk asetatakse markeeritud kassetti (proovi nr, kuupäev) Veetustamine Sisestamine – sisestusliinid võimaldavad nii koe fikseerimist, veetustamist kui ka immutamist parafiiniga Lõikamine – parafiinblokkidest lõigatakse õhukesed lõigud, mis asetatakse alusklaasile ja kuivatatakse 12-24h Värvimine – et hinnata preparaa
FÜSIOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED HOMOÖSTAAS, ORGANISMI REGULATSIOONIMEHHANISMID 1. Füsioloogia mõiste. Homöostaasi mõiste (C. Bernard, W.B. Cannon). Homöostaatilise kontrolli mehhanismid. Füsioloogia on teadus bioloogiliste organismi ja tema osade talitlusest ehk funktsioonist. CLAUDE BERNARD “Koordineeritud füsioloogilised reaktsioonid, mis peavad tagama enamiku püsiseisundit kehas on sedavõrd keerulised ja iseäralikud elava organismi jaoks, et nende püsiseisundite käsitlemiseks on kasutusele võetud termin – homoöstaas. Bernard mõistis, et looma sõltumatus muutuvatest välistest tingimustest on seotud tema võimega säilitada suhteliselt püsivat keskkonda. WALTER CANNON Sõna ei tähenda midagi fikseeritut, eelnevalt paikapandut ja muutmatut, stagnatsiooni. See tähendab, et see seisund võib olla muutuv, kuid see on siiski suhteliselt püsiv. Cannon mõistis, et võtmeküsimuseks suhteliselt stabiilse sisekeskkonna s
INIMESE ANATOOMIA KONTROLLTÖÖ I 1) Koe mõiste? Kudedeks nimetatakse ühesuguse ehitusega, talitlusega ja tekkega rakkude ja nende poolt tekitatud rakuvaheaine kogumikke. Kudesid on neli põhigruppi. 2) Nimeta kudede põhirühmad, nende lühi iseloomustus 1) EPITEELKOED – katab keha välispindu ja vooderdab kehaõõsi seestpoolt, moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest ja minimaalselt on rakkudevahelist ainet. Iseloomulikuks tunnuseks on regeneratsiooni võime, etendab olulist osa haavade paranemisel. 2) SIDE e. TUGIKOED – Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse. 3) LIHASKOED - koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on kontraheerumisvõime. Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid. 4) NÄRVIKOED - koosneb närviimpulsse juhtivatest närvirakkudest ja abistavatest neurogliirakkudest mi
lümfoidseid rakke, millistel on õgivõime: 1) SUULAEMANDLID (2tk) kurgumandlid 2) TÕRVEMANDLID (2tk) kuulmetõrve neelu avanemise piirkonnas 3) KEELEMANDEL (1tk) keelejuure piirkonnas 4) NEELUMANDEL on neelulaes 72) Mao asend, osad, mao seina ehitus? Magu asub vasaku roide kaare all, diafragma all, keha keskteljest 5/6 vasakul pool ja 1/6 paremal pool. Mao maht kuni 1,5- 4 liitrit. OSAD: lävis, põhimik, väikekõverik, suurkõverik, lukuti, maomahl MAOMAHL: koosneb kolmest komponendist: 1) HCL soolhape (bakterite surmamiseks) PH 3-4 2) Lima (säästab magu enese seedimisest) 3) Ensüümid MAOSEIN: mao seinas on kolmekihiline lihaskest piki, ring, ja põikilihaskiht. 73) Maks, sapipõis, pankreas, nende ehituse põhimõte, nende asend ja seondumine seedekanaliga? MAKS: asub diafragma all kõhuõõne ülemises osas valdavalt paremal pool keha keskteljest. Maksal on ebakorrapärane seenekübarat meenutav kuju. Eristatakse
annaabi.ee 
