Milline oli inflatsioon antud riigis? Vastus: Ip=0,4*(-5)+0,25*2+0,15*4+0,05*10+0,15*4= -2+0,5+0,6+0,5+0,6=- 2+2,2=0,2%. Siin on arvutus tehtud kasutades osakaalusid, mille summa annab 1 ning hindade muutus on protsentides. Tulemus on ka protsentides. 5. Kuidas on omavahel seotud investeeringud, amortisatsioon ja kapitali juurdekasv? Aasta alguses oli ettevõtte kapitali väärtus 10 miljonit eurot, investeeringuid tehti aasta jooksul 2 miljonit, amortisatsiooninorm oli 30% ja amortisatsioonieraldised arvutati kapitali väärtuselt aasta alguses. Milline oli kapitali väärtus aasta lõpus? Andke ka valem. K1=K0+d*K0+I=10-0,3*10+2=9 6. Kui ressursid on 10% alakasutatud ja u*=8,5%, ja k=2,5 ning tuleb leida tegelik tööpuudus u. (Y*-Y)/Y*=k(u-u*) u= (100-90)/100=2,5(u-0,085) siis 0,1=2,5(u-0,085) 0,1=2,5u-0,2125 0,3125=2,5u u=0,3125:2,5=0,125 ehk 12,5%. NB
I aasta II aasta Kas ettevõte hakkab/on registreeritud käibemaksukohustuslaseks (jah/ei) Krediiti müügi osakaal käibest (kui suur osa müügiarvetest laekub järgmisel kuul) % Hoonete amortisatsiooninorm % Seadmete amortisatsiooninorm % Immateriaalse põhivara amortisatsiooninorm % Finantsprognooside täitmise juhend 1. Täita ära "Algandmed" lehel kõik vajalikud rohelise taustaga lahtrid! 2. Täita ära "Tooted" lehel kõik vajalikud andmed! NB! Sinisega täidetud lahtrid on näitlikud ja neid saab muuta! 3. Täita ära "Bilanss" lehel eelmise tegevusperioodi veerg (B) kui majandustegevus on toimunud enne 2013 aastat, 2013.a. andmed palun täita vastavalt jooksvale majandustegevusele; 4. Täita ära "Kassavood" lehel tühjad lahtrid
I aasta II aasta Kas ettevõte hakkab/on registreeritud käibemaksukohustuslaseks (jah/ei) jah jah Krediiti müügi osakaal käibest (kui suur osa müügiarvetest laekub järgmisel kuul) % Hoonete amortisatsiooninorm % Seadmete amortisatsiooninorm % Immateriaalse põhivara amortisatsiooninorm % Finantsprognooside täitmise juhend 1. Täita ära "Algandmed" lehel kõik vajalikud rohelise taustaga lahtrid! 2. Täita ära "Tooted" lehel kõik vajalikud andmed! NB! Sinisega täidetud lahtrid on näitlikud ja neid saab muuta! 3. Täita ära "Bilanss" lehel eelmise tegevusperioodi veerg (B) kui majandustegevus on toimunud enne 2016 aastat, 2015.a. andmed palun täita vastavalt jooksvale majandustegevusele; 4. Täita ära "Kassavood" lehel tühjad lahtrid
I aasta II aasta Kas ettevõte hakkab/on registreeritud käibemaksukohustuslaseks (jah/ei) jah jah Krediiti müügi osakaal käibest (kui suur osa müügiarvetest laekub järgmisel kuul) % Hoonete amortisatsiooninorm % 20 20 Seadmete amortisatsiooninorm % 20 20 Immateriaalse põhivara amortisatsiooninorm % 35 35 Finantsprognooside täitmise juhend 1. Täita ära "Algandmed" lehel kõik vajalikud rohelise taustaga lahtrid! näitlikud ja neid saab muuta! majandustegevusele; 4. Täita ära "Kassavood" lehel tühjad lahtrid! Siin esitada andmed projekti esimese majandusaasta kohta. Kuude nimetusi ja aastaid muuta ei saa
I aasta II aasta Kas ettevõte hakkab/on registreeritud käibemaksukohustuslaseks (jah/ei) jah jah Krediiti müügi osakaal käibest (kui suur osa müügiarvetest laekub järgmisel kuul) % 1 1 Hoonete amortisatsiooninorm % 1 1 Seadmete amortisatsiooninorm % 20 20 Immateriaalse põhivara amortisatsiooninorm % Finantsprognooside täitmise juhend 1. Täita ära "Algandmed" lehel kõik vajalikud rohelise taustaga lahtrid! näitlikud ja neid saab muuta! majandustegevusele; 4. Täita ära "Kassavood" lehel tühjad lahtrid! Siin esitada andmed projekti esimese majandusaasta kohta. Kuude nimetusi ja aastaid muuta ei saa. Kui teie projekt algab näiteks 2013.a
põhivara inventarikaartidel. Põhivarade amortisatsiooni arvestamisel tekib mitterahaline kulu. Amortisatsiooni arvestamisega ei kaasne rahalist liikumist. Rahaline väljaminek toimus hetkel, kui põhivara soetati ja selle eest tasuti. Amortisatsioon vähendab ettevõtte kasumit ja seda tuleb teostada vaatamata sellele, kas majandusaastal esineb kasum või kahjum. Aasta amortisatsioonisumma leitakse, kui soetusmaksumus jagatakse eeldatava kasutuseaga. Amortisatsiooninorm on konstantne norme, mis kehtestatakse protsentides põhivara soetusmaksumusest aasta kohta. Näide: põhivara soetusmaksumus on 10000 eurot ja eeldatav kasutusiga 10 aastat, siis aasta amortisatsioonisumma on 1000 eurot (10000/10=1000) Amortisatsiooninorm on 10% (1000/10000*100=10%) Materiaalse põhivara amortiseerimine on küllaltki komplitseeritud, kuna on olemas mitmeid erinevaid meetodeid amortisatsiooni arvestuseks.
amortisatsioonimeetodit Cost - Maksumus vara soetusmaksumus Salvage - Jääk väärtus amortisatsiooni lõpus . (nimetatakse ka vara jääkmaksumuseks) Life - Kestus perioodide arv, mille jooksul vara amortiseerub (nimetatakse ka vara kasulikuks tööeaks). Period - Periood periood, mille jooksul toimunud amortisatsiooni soovite arvutada. Periood peab kasutama samu ühikuid kui kestus. Factor - Tegur kiirus, millega amortisatsiooninorm väheneb. Kui argument tegur puudub, eeldatakse, et see on 2 (topeltdegressiivne amortisatsioonimeetod). Seadme soetusmaksumus oli 2 400. Jääkväärtus 300, Kasulik tööiga 10 aastat. 1. Esimese päeva amortisatsioon, 2. Esimese kuu amortisatsioon, 3.Esimese aasta amortisatsioon, 4. Neljanada aasta amortisatsioon, 5.Teise aasta amortisatsioon teguri 1,5 kasutamisel, 6.Kümnenda aasta amortisatsioon DB -Tagastab vara amortisatsiooni määratud perioodil kasutades degressiivset
Amortisatsiooni arvestus on vajalik, et väljendada vara kasutamist. Vajaduse korral tehakse vara ümberhindamist ehk arvutatakse amortisatsioon. 1) Lineaarne amortisatsioon ehk võrdeline- igal aastal kantakse kuludesse üks ja sama summa. Sobiv kasutada, kui vara väärtus kahaneb võrdselt, põhivara kasutatakse erinevatel kasutusaastatel ühesuguse intensiivsusega, remondikulud kasutusaastatel suuresti ei erine. Näide. Sõiduki maksumus 25000.-, kasulik eluiga 5 aastat, amortisatsiooninorm 20%. Esimese aasta amortisatsioon = 25000 * 20% = 5000.- Sama igal järgmisel aastal. Koosta kirjend. D 4401 5000,- K 10931 5000,- 2)Tegevusmahul põhinev amortisatsioon (tootmisühiku meetod) - arvestus vastavalt vara kasutamisele. Näide. Printer hinnaga 700.-, tehniline kasutusiga 70 000 prinditud lehte. St kuludesse 700 : 70 000 ehk 0,01 iga prinditud lehe kohta. Esimesel aastal prinditakse 15 000 lehte ja arvestatakse amortisatsioon. D 4401 150,-
I aasta II aasta Kas ettevõte hakkab/on registreeritud käibemaksukohustuslaseks (jah/ei) jah jah Krediiti müügi osakaal käibest (kui suur osa müügiarvetest laekub järgmisel kuul) % 3 3 Hoonete amortisatsiooninorm % 2 2 Seadmete amortisatsiooninorm % 15 15 Immateriaalse põhivara amortisatsiooninorm % Finantsprognooside täitmise juhend 1. Täita ära "Algandmed" lehel kõik rohelise taustaga lahtrid! 2. Täita ära "Tooted" lehel kõik andmed! NB! Sinisega täidetud lahtrid on näitlikud ja neid saab muuta! 3. Täita ära "Bilanss" lehel eelmise tegevusperioodi veerg (B) kui majandustegevust on varem toimunud 4. Täita ära "Kassavood" lehel tühjad lahtrid
Käsundus, töövõtuleping ja tööleping. 15. Kui põhikohaga töötaja põhipuhkus on 28 kalendripäeva, siis mitu kalendripäeva on ½ kohaga töötava töötaja põhipuhkus? Osaline tööaeg ei tähenda osalist puhkust, seda saab sama palju kui täistööajaga töötamise korral (28kalendripäeva). 16. Mida tähendab põhivara? Materiaalne põhivara on vara, mida majandustegevuses kasutatakse pikemalt kui 1 aasta jooksul. 17.Kuidas leitakse vara lineaarne amortisatsiooninorm aastaks? Too näide. Sirgjooneline ehk lineaarne meetod (straight-line method) on kõige enam levinud amortisatsiooni arvestamise meetod, mis lähtub eeldusest, et amortisatsioonikulu sõltub ainult põhivara kasulikust elueast (kasutusajast) ning amortisatsioonisumma on igal aastal sama. Amortiseeritav osa arvestatakse põhivara soetusmaksumuse ja lõppväärtuse vahena ning kantakse perioodiliselt võrdsete osadena kulusse.
tootmiskulude summa ja toodanguühikute arvu jagatis; ühe tooteühiku rahamahutus. reaalne ehk esemeline investeering (suurendab põhi- ja valmistamise kulud Amortiseerumine - vara (turu)väärtuse kahanemine käibekapitali, kuid sellega koos investeeritakse ka nähtamatut kapitali, vastavalt selle kulumisele ja väärtuse osade kaupa ülekandumisele so haridust ehk inimkapitali ning uurimis- ja arendustöö toetamist); valmistatavasse toodangusse Amortisatsiooninorm (-määr) - igal aastal rahaline investeering (raha paigutatakse väärtpaberitesse, so aktsiatesse amortisatsioonieraldistena kuludesse kantava summa ja seadme või obligatsioonidesse, deposiitidesse jms). puhasinvesteeringuks algmaksumuse suhe Kogukulud - kõigi püsivkulude ja muutuvkulude (kasutatakse tootmishoonete ja elamute ehitamiseks või masinate-
c. Mida lähemal koordinaatide alguspunktile ÜKK asub, seda suuremat tarbija kogurahulolu ta väljendab d. Kui tarbija liigub mööda ÜKK-d allapoole, siis tema kogukasulikkus väheneb e. Mida madalam on tarbija sissetulek, seda kaugemal asub tema EJ koordinaatide alguspunktis ETTEVÕTLUSE ALUSED>>>> Aktiivsed tootmistegurid on: Tööjõud ja ettevõtlus Aktiivsed tootmistegurid võivad toimida: Ilma passiivseteta, kuid nende toime on sel juhul väheefektiivne Amortisatsiooninorm e. amortisatsioonimäär on: Igal aastal amortisatsioonina kuludesse kantava summa ja seadme algmaksumuse suhe, määratakse nii, et seadme "lõpuni kulumise" hetkeks oleks võimalik teda füüsiliselt asendada. Arvutuslik tootmisfunktsioon kujutab endast: Funktsiooni, kus sisendid kujutavad endast tootegruppe (agregeeritud ressursse), seega on sisendite arv oluliselt väiksem kui teoreetilise tootmisfunktsiooni korral
STH-JR1= Sr1*1,33+ ( M/ 1000)* LÜ1= 17104 * 1,33+ ( 250/ 1000)* 191155= 70537,1 EEK STH-JR2= Sr2*1,33+ ( M/ 1000)* LÜ2= 34321 * 1,33+ ( 250/ 1000)* 382309= 141224,2 EEK 5.3 Muutuvkulud kokku MK1= Sküt1+ Strõ1+ Smõ1+ Sjv1+ Sre1+ STH-JR1= = 291511,3+ 460+ 12740+ 200+ 48000+ 70537,1= 423448,4 EEK MK2= Sküt2+ Strõ2+ Smõ2+ Sjv2+ Sre2+ STH-JR2= = 583021,3+ 920+ 25490+ 300+ 96000+141224,2= 846955,5 EEK 5.4 Veeremi amortisatsioon Aastane veeremi amortisatsioon, ( aastane bussi amortisatsiooninorm- NA; bussi ostuhind- Sa): Sam1= ( NA* Sa* AN1)/ 100= ( 10* 500000* 2)/100= 100000 EEK Sam2= ( NA* Sa* AN2)/ 100= ( 10* 500000* 3)/100= 150000 EEK 5.5 Bussijuhtide palk koos sotsiaalmaksuga Sj1= Sj1* 1,33= 167871,2 * 1,33= 223268,7 EEK Sj2= Sj2* 1,33=335503,4* 1,33= 446219,5 EEK 5.6 Lisakulud Lähteandmetes on antud, et lisakulud moodustavad 27% kogukuludest, seega kogukulud on 73%, sellest tulenevalt: KL1= ( MK1+ Sam1+ Sj1)/ 73* 27= (423448,4+ 100000+ 223268,7)/ 73* 27= 276183 EEK
Elamud ei rahulda enam inimeste vahepeal kasvanud vajadusi. - Moraalse vananemise hindamisel võrreldakse antud hoonet sama tüüpi täisväärtusliku etalonhoonega - Moraalne vananemine kõrvaldatakse hoone rekonstrueerimisega. Hoone kasutuse jääktööiga - Hoone ja tema tarindite kasutuse veel järelejäänud tööiga, ehk lühemalt jääkiga, hinnatakse nende füüsilise vananemise ja nn aastase amortisatsiooninormi järgi, - Aastane amortisatsiooninorm on teatud protsent taastamiskuludest. - Vundamentide füüsiline vananemine tuleb 5-10% väiksem seinte füüsilisest vananemisest. Tarindite kandevõime hindamise soovitav järjekord - Esmalt kontrollitakse tarindi kandevõimet arvestusega. Kui arvestuse tulemusena selle kandevõime pole piisav, võib tarindi materjali tugevusnäitajad määrata katseliselt. - Paindele töötavate tarindite puhul on otstarbekas neid kontrollida katsekoormamisega
Amortisatsioon on arvestuslik kulu ja see kantakse toodanguliigi kuludesse (omahinda) kaudseid meetodeid kasutades. Amortisatsioonide jaotusmeetodid: 1. Ühtlane ehk lineaarne amortisatsiooni jaotusmeetod. Iga-aastane amortisatsioon pn ühe suurune. Väärtusaluseks on vara maksumus. Aastase amortisatsiooni arvutamiseks jagatakse vara maksumus kasutusaastatega. Valiku eelduseks: võrdne kasutamine aastate jooksul. Nt. Maksumus 88000 eek ja planeeritav kasutusiga 10 aastat, amortisatsiooninorm on 10% ja amortisatsiooni summa on 8800 aastas. 2. Alanev amortisastiooni jaotusmeetod. Eelduseks on vara väärtus alaneb algul kiirelt ja vara aastane kasutus väheneb vara vananedes. Eristatakse : o Geomeetriline. Ühe ja sama protseni alusel vara jääkväärtusest. o Aritmeetiline- arvetstakse amortisatsiin väheneva konstandi määral iga aasta kohta. Nt. Kui vara kasuatatkse 5 aasta, liidetakse
arvestuse tarbeks. Põhivara kaardile tuleb sisestada põhivara kirjeldus, soetusmaksumus, soetamise kuupäev, ning amortisatsiooniarvestuse algus kuupäev. Materiaalse põhivara iga objekti kohta koostatakse arvele võtmise akt, millele lisatakse koopia ostudokumendist koos muu dokumentatsiooniga. Aktile märgitakse vara kasutuskoht ja materiaalselt vastutav isik. Põhivara objekti arvele võtmisel määratakse tema kasulik eluiga ja selle alusel amortisatsiooninorm. Erandiks on piiramatu kasutuseaga objektid (maa, raamatud jne), mida ei amortiseerita. Vara amortiseerumine algab tema kasutusele võtmisest ja seda tehakse, kuni vara on täielikult amortiseerunud või maha kantud. Kui täielikult amortiseerunud vara on kasutuses, hoitakse seda null-jääkväärtuses bilansis kuni vara eemaldatakse kasutusest. 10 Kasuliku eluea ning amortisatsiooninormi määramine Merit Aktivas toimub esimese
d. tasakaalust on väljas kuid töötus ei esine Question 68 (1 point) Ettevõtte seisukohalt on kõige odavam kasutada investeeringuteks: a. laene b. * kasutada aktsiakapitali laiendamisega saadud omakapitali c. kasutada omavahendite jaotamata kasumi osa Question 69 (1 point) Mis põhjustab elamuehituse suurema tundlikkuse intressimäärade muutumisele võrreldes sõiduautodega? a. autodega juhtub õnnetusi sagedamini kui majadega b. elamuid tuleb pidevalt remontida; c. * elamute madal amortisatsiooninorm(pikem kasutamisaeg) Question 70 (1 point) Raha pakkumine suureneb, kui: a. pangad kehtestavad omal soovil lisaks kohustuslikule reservmäärale ka täiendava reservmäära b. kohustuslik reservimäär suureneb c. * raha baas suureneb d. raha multiplikaator väheneb Question 71 (1 point) Neoklassikute arvates toob liigne tööjõu pakkumine kaasa: a. palkade tõusu b. palkade külmutamise c. * palkade languse d. inflatsiooni Question 72 (1 point)
14,2 14300 14,2 11960 12,5 28600 2 16,6 18200 + + + + + (2.6) 100 100 100 100 16,6 15990 12,5 8060 + + = 69014,40, 100 100 kus AAM seadmete amortisatsioon EEK; a seadmete amortisatsiooninorm %; B seadmete bilansiline maksumus EEK. Eelpuhastus-kuivatuspunkti seadmete amortisatsioon koristusperioodi vältel on esitatud lisas (Tabel A.1). 2.5. Hooldusremondikulud Eelpuhastus - kuivatuspunkti seadmete hooldusremondikulud koristusperioodi vältel on arvutatud järgmise valemiga n th B 18 260000 18 38740 18 10920 18 17420 ETH = = + + + +
täieliku amortiseerumise või kasutusest eemaldamise kuule eelneval kuul. Kui täielikult amortiseerunud vara on veel kasutuses, kajastatakse bilansis nii soetusmaksumust kui akumuleeritud kulumit seni, kuni vara on lõplikult kasutusest eemaldatud. Põhivarade analüütilist arvestust peetakse põhivarade amortisatsiooni arvestamise tabelis (excel). Tabelis kajastub põhivara soetamise aeg, algmaksumus, amortisatsiooninorm, akumuleeritud kulum, aruandeaasta kulum, jääkmaksumus. Amortisatsioonieraldisi arvestatakse üks kord kvartalis. Ettepaneku amortisatsiooninormi kehtestamiseks teeb vara tundev spetsialist, lähtudes eeldatavast vara kasulikust elueast. Põhivara amortisatsiooninormid kinnitab juhataja. Põhivara amortisatsiooni arvestamisel lähtutakse üldjuhul järgmistest amortisatsioonimäärade vahemikkudest:
kassavood/ rida 27. Siis ilmub summa automaatselt: IGF/ kassavood/ rida 42. Kuna EAS-i toetus ei kata kogu soetusmaksumust, siis omafinantseeringu osa immateriaalse põhivara soetamisel kantakse: IGF/ kassavood/ rida 43. 31 Ilma toetuseta soetatav immateriaalne põhivara kantakse samuti: IGF/ kassavood/ rida 43. Põhivara olemasolul tuleb määrata ka nende amortisatsiooninorm. Amortisatsiooninorme saab sisestada vaid täisarvudena. Seadmete amortisatsiooninorm sisestatakse: IGF/ algandmed/ rida 5. Immateriaalse põhivara amortisatsiooninorm sisestatakse: IGF/ algandmed/ rida 6. 32 Kannete tegemise tulemus on näha bilansis ja kasumiaruandes.. 13. STARDIKAPITAL, INVESTEERINGUD JA RAHASTAMINE Stardikapitali prognoos on üheksanda peatüki esimene alapeatükk
..8 aastat. Amortisatsiooni arvutamine lineaarsel meetodil: Soetusmaksumus 100 000.- Jääkmaksumus 5 aasta pärast 0.- Kasutusiga oli 5 aastat seega aastane amort on 100 000/5=20 000 Amortisatsiooni arvutamine väheneval meetodil (tuntud ka kui kahekordse alaneva jäägi meetod): 1 MA = 2 100 kasutusaeg Soetusmaksumus 100 000.- Kasutusiga oli 5 aastat seega aastane amortisatsiooninorm on 40% 7 Ettevõtte rahandus Kristo Krumm 1 MA = 2 100 = 40% 5 aasta algsumma amortisatsiooninorm amortisatsioonisumma jääkmaksumus 1 100 000 0,4 40 000 60 000
maksud). Laenu- ega liisinglepingu intresse ei lisata soetusmaksumusse. Edasiselt kajastatakse materiaalne põhivara bilansis soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Põhivara võetakse arvele ostudokumendi või üleandmisakti alusel. Põhivara objekti arvele võtmisel määratakse tema kasulik eluiga ja selle alusel amortisatsiooninorm. Kanded pearaamatus: 1. Masinate ja seadmete soetamine ostuarve alusel: D 1830 Masinad ja seadmed D 1514 Põhivara soetamisel tasutud käibemaks K 2310 Võlad tarnijatele 2. Põhivara soetamine kapitalirendi tingimustel ja vara arvele võtmine lepingu järgi: D 1830 Masinad ja seadmed K 2130 Pikaajalise kapitalirendi tagasimaksed järgm.perioodil K 2830 Pikaajalised kapitalirendi kohustused 6.3. Materiaalse põhivara kulumi arvestus
bilansilisele väärtusele siis, kui on täidetud järgmised kriteeriumid: (a) on tõenäoline, et ettevõte saab sellest tulevikus majanduslikku kasu ning (b) nende soetusmaksumust on võimalik usaldusväärselt mõõta. Asendatud osad kantakse bilansist välja. Kõik teised väljaminekud kajastatakse kuludena perioodil, mil vastavad kulutused tehti. Materiaalse põhivara amortiseerimisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsiooninorm määratakse igale põhivara objektile eraldi sõltuvalt selle kasulikust elueast. Amortisatsioonimäärad aastas on põhivara gruppidele järgmised: • Masinad ja seadmed 10-25 % • Muu inventar, tööriistad ja sisseseade 20-33 % Piiramata kasutuseaga objekte (maa) ei amortiseerita. Amortisatsiooni arvestamist alustatakse hetkest, mil vara on kasutatav vastavalt juhtkonna poolt plaanitud eesmärgil ning lõpetatakse kui
soetusmaksumusest. Sünteetiline arvestus toimub kontodel: hooned ja rajatised, masinad ja seadmed, autod jm. transpordivahendid. Analüütiline arvestus on iga inventariobjekti (üksikese, lõpetatud ehitis, komplekt) kohta eraldi. Igale põhivarale on avatud inventarikaart, millele on kantud põhivara objekti iseloomustavad andmed: nimetus soetamisaeg asukoht (Maarja saekaater, Pala saekaater, Jõgeva kontor) soetamismaksumus amortisatsiooninorm aastas ja summa rekonstrueerimise, parendamise, täiendamise kulud sisesed ümberpaigutused väljalangemise aeg ja põhjus vastutav isik 15 Põhivara mahakandmine toimub tegevdirektori kinnitatud mahakandmisaktiga või ostu- müügilepinguga, millistes kajastuvad: nimetus tehnilised andmed soetusmaksumus arvestatud kulumi summa väljamineku põhjused
soetusmaksumusest. Sünteetiline arvestus toimub kontodel: hooned ja rajatised, masinad ja seadmed, autod jm. transpordivahendid. Analüütiline arvestus on iga inventariobjekti (üksikese, lõpetatud ehitis, komplekt) kohta eraldi. Igale põhivarale on avatud inventarikaart, millele on kantud põhivara objekti iseloomustavad andmed: nimetus soetamisaeg asukoht (Maarja saekaater, Pala saekaater, Jõgeva kontor) soetamismaksumus amortisatsiooninorm aastas ja summa rekonstrueerimise, parendamise, täiendamise kulud sisesed ümberpaigutused väljalangemise aeg ja põhjus vastutav isik 15 Põhivara mahakandmine toimub tegevdirektori kinnitatud mahakandmisaktiga või ostu- müügilepinguga, millistes kajastuvad: nimetus tehnilised andmed soetusmaksumus arvestatud kulumi summa väljamineku põhjused
rendileping ning igakuiselt tuleb maksta üüri 800€, millele lisanduvad kommunaalkulud kasutatud vee ja elektri eest. Lisanduvad veel valvekulud 10€ ning kindlustusega seotud kulutused 55€. 7.3.2 Seadmed Suurköögi seadmete soetamiseks taotletakse EAS starditoetust 5000 € suuruses. Seadmed on kvaliteetsed, suure tootmisvõimsuse ja pika kasutusajaga. Tarniva ettevõttega on sõlmitud hoolduslepingud, et tagada seadmete korrasolek ja maksimaalne töövõime. Seadmete amortisatsiooninorm aastas on arvestatud 10 % aastas. 7.3.3 Väikevahendid Väikevahenditest hangib ettevõte erinevaid nuge ning teisi köögiriistu, erinevas suuruses potte, panne, lõikelauad, kausid jm väiksemad köögitarvikud. Lisaks erinevaid koristusvahendeid ruumide korrashoiu tagamiseks, esmaabitarbed kööki, kokkadele kokariided ja teenindajatele sobilikud vormiriided. Ruumide sisustamiseks mööbel, 32
- vara eest vastutav töötaja; - unikaalne inventarinumber (FIS varakaardi number); - täpsustav registrikood selle olemasolu korral (katastritunnus, ehitisregistri kood, kinnistu number, transpordivahendi registreerimisnumber jne); - seos teiste varaobjektidega (kui varaga on seotud iseseisvad varad, mille kohta võib olla vaja informatsiooni komplektina, näiteks hoone juurde kuuluvad liftid, signalisatsioonisüsteemid jms); - kasulik eluiga (amortisatsiooninorm); - arvestatud amortisatsioon (kulum); - ümberhindluse kuupäev; - varaobjekti asukoht; - varaobjekti amortisatsioonikulu eelarvetunnused; - kogus. Varakaardid avatakse FISis nii bilansis kajastuvatele põhivaradele kui ka bilansiväliselt arvestatavatele põhi- ja väheväärtuslikele varadele. Bilansivälise põhivara soetusmaksumus on 0 eurot, kuid FISi tehnilistel põhjustel võetakse taoline vara arvele soetusmaksumuse ja kulumiga 0,01 eurot. Varakaardile märgitakse
kui 10 000 krooni. Põhivara võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja muudest kasutuselevõtmist võimaldavatest väljaminekutest.Iga materiaalse ja immateriaalse põhivara objekti kohta peetakse individuaalset arvestust põhivara arvestuse kaartidel (Exceli tabelis). Materiaalne põhivara kantakse kulumisel maha juhatuse poolt kinnitatud aktide alusel. Materiaalse ja immateriaalse põhivara kuludesse kandmise (amortisatsiooni) meetod on lineaarne. Amortisatsiooninorm aastas (protsentides soetusmaksumusest) on järgmine: a)hooned 5%, b)masinad ja seadmed 33%, c)inventar 10%. Üldjuhul arvestatakse amortisatsiooni eeltoodud normide alusel. Nimetatud norme võib muuta juhataja (juhatuse) otsusega. Amortisatsiooni hakatakse arvestama põhivara arvelevõtmise kuust, amortisatsiooni arvestamine lõpetatakse väljalangemisele järgnevast kuust. Täielikult amortiseerunud põhivaralt amortisataiooni arvestamine lõpetatakse.
amortisatsiooni arvestust peetakse põhivara inventarikaartidel. Põhivarade amortisatsiooni arvestamisel tekib mitterahaline kulu. Amortisatsiooni arvestamisega ei kaasne rahalist liikumist. Rahaline väljaminek toimus hetkel, kui põhivara soetati ja selle eest tasuti. Amortisatsioon vähendab ettevõtte kasumit ja seda tuleb teostada vaatamata sellele, kas majandusaastal esineb kasum või kahjum. Aasta amortisatsioonisumma leitakse, kui soetusmaksumus jagatakse eeldatava kasutuseaga. Amortisatsiooninorm on konstantne norme, mis kehtestatakse protsentides põhivara soetusmaksumusest aasta kohta. Materiaalse põhivara amortiseerimine on küllaltki komplitseeritud, kuna on olemas mitmeid erinevaid meetodeid amortisatsiooni arvestuseks. Amortiseerimine peab väljendama vara kasutamist, mitte ilmtingimata tema väärtuse muutumist. Amortisatsioonimeetodite- ja määrade valikul on aluseks vara kasutamise võimalikult õige peegeldus.
kui 10 000 krooni. Põhivara võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja muudest kasutuselevõtmist võimaldavatest väljaminekutest. Iga materiaalse ja immateriaalse põhivara objekti kohta peetakse individuaalset arvestust põhivara arvestuse kaartidel (Exceli tabelis). Materiaalne põhivara kantakse kulumisel maha juhatuse poolt kinnitatud aktide alusel. Materiaalse ja immateriaalse põhivara kuludesse kandmise (amortisatsiooni) meetod on lineaarne. Amortisatsiooninorm aastas (protsentides soetusmaksumusest) on järgmine: a)hooned 5%, b)masinad ja seadmed 33%, c)inventar 10%. Üldjuhul arvestatakse amortisatsiooni eeltoodud normide alusel. Nimetatud norme võib muuta juhataja (juhatuse) otsusega. Amortisatsiooni hakatakse arvestama põhivara arvelevõtmise kuust, amortisatsiooni arvestamine lõpetatakse väljalangemisele järgnevast kuust. Täielikult amortiseerunud põhivaralt amortisataiooni arvestamine lõpetatakse.
inventarinumber kõikidesse nendesse dokumentidesse, mis antud põhivara puudutavad Põhivara kaart - Põhivara nimetus - Põhivara seerianumber - Põhivara tehnilise dokumentatsiooni andmed ja dokumentatsiooni asukoht - Põhivara kasutusse võtmise aeg - Põhivarale omistatud inventarinumber - Põhivara arvestamise sünteetiline raamatupidamiskonto - Põhivara algmaksumus (soetusmaksumus) - Põhivara kasulik tööiga - Põhivara amortisatsiooninorm - Andmed põhivara arvelevõtmisel tehtud raamatupidamiskirjendi kuupäeva ja numbri kohta - Põhivaraobjekti lühike individuaalne iseloomustus ning selle juurde kuuluvate seadeldiste ja tarvete loetelu (kui neid on) vara kasutamise käigus kantakse kaardile : - Igaaastased arvutatud amortisatsiooni ehk kulumi summad - vara sisemine ümberpaigutamine - Põhivara parendused ja täiendused - Põhivara kapitaalremondid
taastamiseks nii olemasoleva põhivara remondi kui ka uue põhivara soetamise teel. Amortisatsioonieraldised arvestatakse protsendina põhivahendi soetamismaksumusest, kusjuures ettevõttel on õigus valida nii arvutusmeetod kui ka aastase amortisatsiooninormi protsendimäär pidades silmas riiklikult kehtestatud vahemikke. Näide võimalikest amortisatsiooninormidest on järgmises tabelis. Jrk nr. Põhivahend Kasutusaeg Aastane amortisatsiooninorm % 1 Hooned 50 2 2 Arvutid 3 30 3 Väikemasinad 3 30 4 Statsionaarsed kraanad 8 12,5 5 Liikuvmasinad 4 25 6 Tehnoloogilised autod 4 25
b) laenasin 1000 krooni oma sõbrale; c) Saudi Araabiasse transporditi jäämägi, mida müüakse hinnaga 5 krooni kuupmeeter; d) nädalalõpp suusatades enne eksamisessiooni. 52. Kas lineaarne amortisatsiooniarvestus on tüüpiline tänapäeva Eestile? On küll 53. Mis alljärgnevatest väidetest on õiged? a) kasum on vajalik, kui ettevõte soovib jätkata oma tegevust; b) kasum on ettevõtte jaoks signaal tootmise efektiivsusest; c) suurem amortisatsiooninorm vähendab ettevõtte kasumit, kuid on sellegipoolest ettevõttele kasulik; d) mitte kõik ettevõtted ei arvuta amortisatsiooni. 54. Millise kujuga saab olla isokvant? 55. Mis on mastaabiefekt? 56. Millisel juhul on mastaabiefekt püsiv? 57.Mille poolest erinevad raamatupidamislikud ja (majandus)teoreetilised kulud? 58. Kas raamatupidamislikud kulud saavad olla suuremad kui (majandus) teoreetilised kulud? Ei saa 59. Kas raamatupidamislikud kulud saavad kokku langeda (majandus)
Norm ja hälve on sotsioloogia põhimõisteid ühiskonna ja inimese vahekorra käsitlemisel. Norm ettekirjutus või ettekujutus sellest, kuidas teatud asjaoludel on õige, peab, tuleb jne toimida inimesel või inimeste ühendusel. Nii on norm sotsiaalse ehk ühiskonnas kulgeva käitumise reegel ehk reegel, mis määratleb sobiliku käitumise. Majandusvallas tähistab norm praktikas kujunenud või ka seadusega kehtestatud proportsioone, minimaalseid või maksimaalseid suurusi: amortisatsiooninorm, kasuminorm jms. Teiseks tähistab norm meie kõnepruugi tihti kõige sagedamini ettetulevat, tüüpilist, massilist: ütleme, et miski on normaalne, kuivõrd üldjuhul on nii, enamasti toimitakse just sel kombel vm. Meditsiinis võrdsustatakse norm harilikult normaalsusega, pidades silmas tervist, see on kehalise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisundit. Norm on ettekirjutus või ettekujutus sellest, kuidas teatud asjaoludel on õige, peab, tuleb jne toimida inimesel või inimeste ühendusel.
Vedukauto amortisatsioonikulu ja jääkväärtuse arvutamine Andmed Veoki ostuhind on 65 000 € Prognoositav kasutusaeg ettevõttes 8 aastat Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Amortisatsiooninorm aastas on 17% Ülesanne Arvuta amortisatsioonikulu igal aastal ja veoki jääkväärtus amortisatsiooniaja lõpul Lahendus Veoki amortisatsioon kaheksa aasta jooksul
annaabi.ee 
