RAHVA SUVERÄÄNNE VÕIM AMEERIKAS Erinevalt enamusest teistest maadest ei ole Ameerikas rahva suveräänsuse printsiip kuhugi kadunud ega viljatu. See on sätestatud seadustes ja esineb tavades, ta toimib vabalt. Suveräänsuse printsiip ei pääsenud kohe alguses juhtivaks põhimõtteks, kuna teda ei saanud seaduseks sõnaselgelt sätestada, sest asundused olid esialgu veel sunnitud emamaa käsku täitma. Ühiskond ei olnud valmis seda kogu täieuses omaks võtma. Uus-Inglismaa teatav aristokraatlik mõju jättis ilma paljud kodanikud valimisõigusest, kehtis tsensus. Aga peale Ameerika revolutsiooni tuli rahva suveräänsuse doktriin kommuunist välja ja laienes ka riigivalitsemisele. Ta muutus seaduste seaduseks. Selle võitlusega läks võim demokraatiale. Kõik pidid alistuma. Demokraatlik kord vallandus seda tormilisemalt, mida sügavamad olid aristokraatia juured teatud osariikides. Ameerikas on kasutanud see printsiip oma kõiki võimalusi. Vahel teeb rahvas...
Demokraatia ja diktatuurid. 1.Eluolu pärast Esimest maailmasõda - Kuidas muutus eluolu. Otsingud ja saavutused. Ameerika mõjutused. Pärast sõda muutusid inimesed ning kultuur kergemeelsemateks. Tänu kolme range keisrikoja (Saksa, Vene, Austria-Ungari) kadumisega liberaliseerisid kombed. Aadel ja õukond säilisid vaid Rootsis ning Inglismaal, kuid ka seal mindi uuendusmeelsemateks. Uuenes kunst, kirjandus ja mood- kergemeelsus. Kleidiserv kerkis põlvedeni, naised võisid õlgu ning käsivarsi paljastada. Tänavatele ilmus järjest rohkem autosid, Euroopas olid need küll kallid, kuid ameeriklastel ei käinud need nii väga üle jõu. Levima hakkas dzässmuusika, mille arengule aitas kaasa lisaks grammofonile raadio väljakujunemine. Kultuurielu oli saavutusterohke. Sveitsist sai alguse kunstivool dadaism, mis levis üle Euroopa. Kirjandusvooluna hakkas levima sürrealism, mis väljendas vaenulikkust, karmust, maailmas...
1. Euroopa lõimumine Ühise Euroopa-identiteedi otsingud. Euroopa integratsiooni algus ja kujunemine, koostöö tihenemine kuni tänapäevani. Euroopa ühendamisest oldi unistatud sajandeid. Kõik katsed mõõgaga ebaõnnestusid ja tõid Euroopale tohutuid kannatusi. Mõttekam oli arendada riikide koostööd, sest iga sõda oli eelmisest laastavam. Esimesele maailmasõjale järgnenud vapustusest kasvas välja Euroopa ühisriiki propageeriv Pan-Euroopa liikumine, mille algatajaks oli Eesti. Vastuolud Euroopa riikide vahel olid aga liiga suured. Teise maailmasõjaga kaasnenud häving näitas, et kui Euroopa soovib uut sõda vältida, peab ta ühinema. Suuremat tähelepanu hakati pöörama integratsioonile siis, kui saadi aru, et koostöö peab haarama nii võitjaid kui kaotajaid, nii süüdlasi, kui ka süütuid kannatanuid. 9.mail 1950 esines Robert Schuman deklaratsiooniga, mille põhjal asutasid Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Belgia, Holland ja Luksemburg Euroopa Söe- ...
20. sajandi algul valitses maailma Euroopa: 1) Peaaegu kogu maailm olijagatud Euroopa asumaadeks. 2) Peale Euroopa oli ülejäänud maailmas ainult kaks iseseisvat suurriiki Jaapan ja USA. Euroopa tsivilisatsiooni, mille aluseks on isikuvabadus ja inimeste võrdsus, eraomand, ja turumajandus, rahva suveräänsus ja demokraatia, käsitleti kui inimkonna tulevikku. Euroopa kultuuri ja teadvuse vormi aluseks olid positiivsed teadmised ja ratsionaalne mõtlemine. Põhiideed, millel rajaneb tänapäeva Eruoopa, seostatakse Suure Prantsuse revolutsiooniga. Liberaalne kord võidutses. Ühiskondliku heaolu kasv, raudteed, elekter kõike seda veedeldi kui uue korra võidukäigu tulemust. Liberaal-demokraatlik kord polnud võimul siiski üle Euroopa Austaria-Ungaris, Venemaal, Balkanimaades veel liiguti selles suunas: tunnistati kehtetuks keskaegsed seadused, mis piirasid inimeste elukoha ja tööala valikuid, tühistati seisuslikud privileegid. Turumajandusel ...
Lääs versus islam – tsivilisatsioonide kokkupõrge Kaisa Kamenik 20. sajandi teise poole maailma illustreerivaks mõisteks oli bipolaarsus. Selles vastandusid ühelt poolt Ameerika Ühendriigid kui kapitalismi ja demokraatia kants ja teiselt totalitaarne ning sotsialistlikku majandusmudelit praktiseeriv Nõukogude Liit. 1991. aastal viimane aga lagunes ning USA ja laiemas tähenduses Lääs paistsid jõudvat oma hegemoonia tippu, millele enam konkurente ei leidu. 1993. aastal aga raputas politoloogiamaailma Samuel P. Huntingtoni ajakirjas Foreign Affairs ilmunud artikkel „Tsivilisatsioonide kokkupõrge“, kus tema peamiseks ideeks oli, et tuleviku konfliktid pole enam ideoloogilist laadi, vaid tekivad religiooni ja kultuuri taustal. Eelkõige pidas ta silmas Lääne ja islami konflikti. Tema kolm aastat hiljem ilmunud samateemalisest raamatust on nüüdseks ...
1. Pinged peale I Maailmasõda ·Esimese maailmasõja tulemused rahuldasid väheseid. ·Ainsaks puutumatuks territooriumiks oli USA, kelle majanduslik mõju kasvas. ·Saksamaal suurim pettumine (ei olnud rahul Versaille rahulepinguga). ·Ungari pidi loovutama enamiku territooriumist ( nad pidasid seda ülekohtuseks). ·Kaotajaks pidas end ka Venemaa kuid kes pidas eesmärgiks maailm uuesti ümber jagada. ·1922. a sõlmisid Saksamaa ja Venemaa Rapallos Versaille`i süsteemi vastase koostöölepingu. ·Itaalia ja Jaapan, Antanti riigid, kaotasid palju kolooniaid, mida pidasid enda riigi osadeks. ·1918a. järgses Euroopas puudutas vaesus ja tööpuudus peaaegu igat riiki, see andis olulise põhjuse rahulolematuseks Itaalial, Saksamaal ja Austrial. 2. Ülemaailmne majanduskriis ·Esimesena ilmnesid kriisid põllumajanduses. ·Valitses ületootmine, hinnad hakkasid langema. ·Põllumajanduse probleemid toodanguga tekitasid ebakindlust ülekuumenenud ning seetõttu häiri...
Miks tekkisid 1950-1960. a maailmas sõjad ja kriisid? Peatselt peale Teise Maailmasõja lõppu tekkis maailmas uus tõsine vastasseis. See toimus kahe üliriigi- Ameerika Ühendriikide ning Nõukogude Liidu vahel ning seda hakati nimetama külmaks sõjaks. Külm sõda mõjutas maailmapoliitikat ning rahvusvahelisi suhteid veel pea 40 aasta vältel. Kahe peamise külmas sõjas osaleva riigi NLi ja USA tohutu sõjalise võimsuse tõttu vältisid mõlemad riigid üksteisele otseselt sõja kuulutamist. Selle asemel toimus pidev võitlus oma mõjusfääride laiendamise pärast, mis puudutas eelkõige riike, mis ei kuulunud otseselt NSV Liidu või USA liitlaste hulka. Selline võitlus toimus kõigil mandritel, kuid eriti teravalt Euroopas, Lähis- Idas ja Kagu-Aasias. Juba 1950ndate aastate algul tekkis tõsisem kriis Kagu-Aasias. Peale Teist Maailmasõda jagatud Korea poolsaar oli jagatud põhjas kommunistliku Korea Rahvademokraatilku Vabariigi ni...
Tööleht. Demokraatia 1920.-1930.aastail. USA 1920.-1930.aastail. 1. Too näiteid demokraatia laienemise kohta pärast esimest maailmasõda. Enne sõda oli demokraatlike riike Euroopas vähem kui mittedemokraatlike aga sõja võitsid demokraatlikud siis demokraatia kasuks otsustasid paljud uued riigid ___________________________________________________________________________ _ja demokraatia laienes siseriiklikult ka pärast uusi seadusi mis suurendas kodanike demokraatlikke õigusi ___________________________________________________________________________ _ 2. Lõpeta skeem. Parempoolsed erakonnad Põhiseisukohad Kodanikuõiguste ja vabaduste Liberaalid tagamine Ettevõtlusvabadus,riik peab võimalikult vähe sekkuma inimese ellu ...
Miks 1920-30. aastail asendus demokraatia diktatuuriga? Peale Esimest maailmasõda loodeti, et demokraatia jääb valitsema ja enam sõdu ei tule. Paraku pidid inimesed demokraatias pettuma, kuna hüppelist majanduskasvu ei tulnud ning elujärg ei läinud paremuse poole. Siinkohal kasutasid olukorda ära uute ideoloogiatega juhid. Demokraatia tähendab sõnavabadust, õiglasi valimisi ning rahva võimu. Samuti tagab see inimese eralelu puutumatuse ja isikuvabadused. Diktatuur, demokraatiale vastandudes, on valitsemisvorm, kus juhil on piiramatu võim. Sellega kaasneb isikuvabaduste piiramine ja vastaste igal võimalikul viisil mahasurumine. Sageli puudub vastutus oma tegude moraalsetele ja eetilistele tagajärgede eest. 18. jaanuarist 1919. aastast kuni 21. jaanuar 1920. aastani toimunud Versailles' rahukonverents kuulutas Saksamaa sõjasüüdlaseks. Samuti ei saanud loodetud alasid Itaalia. Mõlemas riigis t...
DEMOKRAATLIKUD RIIGID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 1. DEMOKRAATIA LEVIK EUROOPAS I MAAILMASÕJA JÄREL Näiliselt olid Esimese maailmasõja järgsed aastad demokraatia võidukäigu ajaks. Demokraatlikud vabadused laienesid (nt said naised valimisõiguse) Kuna I maailmasõja võitsid demokraatlikud riigid, peeti demokraatiat kõige autoriteetsemaks riigikorralduseks Kuid demokraatia ei osutunud kõigis riikides jätkusuutlikuks. Demokraatia autoriteet nõrgenes ning tekkis igatsus stabiilsuse ja nn "kõva käe" järele. DEMOKRAATLIKUD IDEOLOOGIAD 19. saj. Peamisteks liberalism ja konservatism 20.saj olukord muutus Liberaalid kaotasid hääli nii konservatiividele kui ka sotsiaaldemokraatidele Konservatiivid nt Inglise Konsertvatiivid, Ühendriikide Vabariiklik partei hakkasid rohkem tegelema majandusküsimustega vaba turg Keskendusid indiviidi vabadustele, traditsioonide hoidmisele Sotsialistlikud ...
Riikide iseloomustamine Eesti Riigi tekketeooria: Vägivalla teooria Riigivõimu iseloom: Demokraatia-Liberaalne Riigikorralduse vorm: Unitaarriik Riigivalitsemise vormid: Vabariik-Parlamentaarne Tunnused: 18-aastane isik on täisealine ning tohib tarbida, osta ja omada alkoholi- ning tubakatooteid. Parlamentaarne seadus Riigivõimu komponendid: Riigikogu, Valitsus, Parlament Venemaa Riigi tekketeooria: Vägivalla teooria Riigivõimu iseloom: Diktatuur-Autoritaarne Riigikorralduse vorm: Föderatsioon Riigivalitsemise vormid: Vabariik-Presidentaalne Tunnused: Viisata riiki pääsemine võimatu Riigivõimu komponendid:Parlament, Ameerika Ühendriigid Riigi tekketeooria: Markistlik teooria Riigivõimu iseloom: Demokraatia-Liberaalne Riigikorralduse vorm: Föderatsioon Riigivalitsemise vormid: Vabariik-Presidentaalne Tunnused: Mitmes osariigis on 18aastane isik täisealine, aga alkoholi ostmise vanusepiirang on 2...
Kuidas mõjutas ülemaailmne majanduskriis demokraatia arengut Euroopas? Ma valisin teemaks ,,Kuidas mõjutas ülemaailmne majanduskriis demokraatia arengut Euroopas?",sest praegu on ka maailmas majanduskriis. Räägin ka ,,Mustast neljapäevast "ehk majandus kriisist. 1920. aastatel kasvasid Ameerika Ühendriikide börsidel aktsiate hinnad. Seetõttu hakkasid paljud ameeriklased kergemeelselt uskuma, et raha teenimise ning rikastumise kõige lihtsamaks teeks on raha väärtpaberitesse paigutamine. Nii muutuski aktsiate ostmine ja müümine üle kogu Ameerika väga populaarseks. Samas aga inimesed ei teadvustanud enesele, et lähevad välja suurele riskile ja et nad võivad kõik oma säästud üleöö kaotada AKTSIATE NÕUDLUSE KASV AJAS PÕHJENDAMATULT ÜLES NENDE HINNA; järelikult ei olnud 1920. aastate hinnatõusu taga mitte niivõrd majanduslikud tegurid kuivõrd psühholoogilised faktorid. ,,Must neljapäev" sündmus, mis andis tõuke...
DEMOKRAATIA ning DIKTATUUR Ajalugu Kaimar Pihlapuu 1. Milles seisnes demokraatia tugevus ja nõrkus pärast I maailmasõda? Tugevus:Demokraatlike riikide arv suurenes sõja järel järsult.Paljudes riikides laienesid demokraatlikud vabadused.Suurbritannias vastu võetud uus valimisseadus suurendas näiteks valimisõiguslike kodanike hulka peaaegu kolm korda,valimisvõiguse said ka naised. Nõrkus: Demokraatlike traditsioonide nõrkus ning poliitiliste erakondade arenematus,aga ka noorte riikide põhiseadustes ning valimisseadustes tehtud vead.Tihti ei suudetud tasakaalustada parlamendi võimu presidendi institutsiooniga,üliproportsioonalne valimisseadus tõi parlamenti väikese toetusefa erakondade esindajad,see aga ei võimaldanud luua stabiilset valitsust. 2. Võrdle USA, Inglismaa ja Prantsusmaa majanduslikku arengut. Millest olenes riigi majandusliku arengu edukus? USA:Arenes sõjajärgsel aastakümnel kiiresti.Kasvas mitte ainult Ühendriikide...
DEMOKRAATIA ning DIKTATUUR Ajalugu Kaimar Pihlapuu 1. Milles seisnes demokraatia tugevus ja nõrkus pärast I maailmasõda? Tugevus:Demokraatlike riikide arv suurenes sõja järel järsult.Paljudes riikides laienesid demokraatlikud vabadused.Suurbritannias vastu võetud uus valimisseadus suurendas näiteks valimisõiguslike kodanike hulka peaaegu kolm korda,valimisvõiguse said ka naised. Nõrkus: Demokraatlike traditsioonide nõrkus ning poliitiliste erakondade arenematus,aga ka noorte riikide põhiseadustes ning valimisseadustes tehtud vead.Tihti ei suudetud tasakaalustada parlamendi võimu presidendi institutsiooniga,üliproportsioonalne valimisseadus tõi parlamenti väikese toetusefa erakondade esindajad,see aga ei võimaldanud luua stabiilset valitsust. 2. Võrdle USA, Inglismaa ja Prantsusmaa majanduslikku arengut. Millest olenes riigi majandusliku arengu edukus? USA:Arenes sõjajärgsel aastakümnel kiiresti.Kasvas mitte ainult Ühendriikide...
Ajaloo kodune töö nr 1. 1. Milliseid sündmusi allikad kajastavad? Allikad kajastavad Trumani Doktriini, mis lubas Kreeka ja Türgi valitsustele sõjaväelist ja majandusabi, vältimaks nende riikide langemist Nõukogude Liidu mõjusfääri. 2. Too välja allikates leiduvad põhiseisukohad. Allikas A: USA president Truman leidis, et kindlustamaks Kreeka positsiooni vaba riigina on majanduslik ja rahaline abi möödapääsmatu. Allikas B: Venelaste nägemuse kohaselt oleks Ameerika Ühendriikide abi Kreeka riigi iseseisvusele ja suveräänsusele suureks ohuks. 3. Leia ja põhjenda allikates A ja B esitatud erinevaid seisukohti ja vaateid ning sarnaseid seisukohti ja vaated. Trumani arvates aitaks USA poolne abi saavutada majanduslikku stabiilsust ning tagaks poliitiliste protsesside normaalselt kulgu. USA presidendi meelest oli Ameerika Ühendriikide kohus osutada Kreekale abi. Tema arvates ei eksisteeri maailmas teist riiki, kelle poole Kreekal oleks ...
Tsivilisatsioon-kõrgkultuur. Vanaaja tsivilisatsioonide tunnused:Põlluharimine,karjakasvatus,paiksed inimesed, linnade ja asulate kujunemine,varanduslik ebavõrdsus,klassi ühiskonna olemasolu,seaduste olemasolu,riiklik kord, kirja olemasolu.Tsivilisatsioonid jagunevad:Primaarseteks ehk esmasteks- on tekkinud mingi välismõju tõttu, on kõige vanemad.Sekundaarseteks ehk teisesteks- tekkisid sõltumatud primaarsed tsiviilriigid Kesk- ja Lõuna-Ameerikas.Sekundaarsed tsivilisatsioonid:hetiidid,foinukiad,juudid.Euroopa vanim tsiviilriik: KreetaKreekaRooma.Vanaaja lõpuks loetakse aastat 476 eKr. Hiinas kulges kõik samalaadselt edasi (siiamaani). Tsiviliseeritud keisririik Hiina,India.Kesk- Aasia,Pärsia,Iraan(tänapäev),Põhja-Aafrika,Egiptus,Rooma impeerium.Türgi,Lääne- ja Lõuna- Euroopa(kõrgkultus).Pärast Lääne-Rooma lagunemist tekkisid selle asemele barbarite kuningriigid.Hispaanias kujunes Lääne-Gootide riik.Prantsusmaal oli keskne Frangi riik.K...
1. Kas nõustud väitega, et Esimese maailmasõja tulemused soodustasid demokraatia laienemist Euroopas. Põhjenda oma arvamust. Nõustun/ ei nõustu NÕUSTUN. Põhjendused- 1. sõjas jäid peale demokraatlikud riigid- Inglismaa, Prantsusmaa, Ameerika Ühendriigid 2. demokraatlike õiguste laenemine nendele inimrühmadele, kelle juurdepääs oli enne piiratud. Naised said valimisõiguse, mitmes riigis alandati valimisiga. 2. Nimeta kaks diktatuurile iseloomulikku joont, mis olid ühised Saksamaale ja Itaaliale. 1. Pettumus demokraatlikud riigikorralduses: valimiskümnise ja demokraatlike traditsioonide puudumine tekitas terava riigisisese võimuvõitluse ja ebastabiilsuse, mis kahjustas demokraatia autoriteeti. 2. raskused majanduses: diktaatorid lubasid võimule tulles riigi majanduslikku järje paranemist 3. Nimeta kaks iseloomulikku tunnust, mille poolest diktatuuririik erineb demokraatlikust riigist. 1. Demokraatia puhul riigivõim kuulus rahval...
Demokraatia -Tekkis Kreekas -Kolm põhinõuet (konkurents, hääleõigus, kodanikuõigused) Liberaalne demokraatia -Kodanikuvabadused (sõna, valimis) -Õigusriik (seadustel põhinev otsustamine) -Võimude lahusus (täidesaatev, seadusandlik, kohtuvõim) -Kohtusüsteemi ja teiste organite sõltumatus -Vaba ajakirjandus -Vähemustega arvestamine -Relvajõud tsiviilkontrolli all Demokraatia vormid -Otsene demokraatia *Antiik-Kreeka *Referendum-rahvahääletus -Esindusdemokraatia *Esindajate valimine *Mandaat-valija volitus esindada enda huve Demokraatia ohud -Harimatu massi võimuletulek -Enamuse türannia -Riigiaparaadi liigne sekkumine ühiskonnaellu -Demagoogide võimalused Osalus- ja elitaardemokraatia -Osalus *Rahva kaasamine poliitikasse *Interneti kasvav roll -Elitaardemokraatia *Eliidi võim rahva nõusolekul Demokratiseerumise lained -I 1826-1922 -II 1945-1956 -III 1974-1995 Siirdeühiskond -Demokraatia kindlustamine -Vabad valimised -Reformide aeg...
1. Selgitada, mis on autoritaarne ja totalitaarne riik ning lisada -------------------- Autoritaarne riik Totalitaarne riik -- Selgitus Riigis on enamik võimust Riigis on kogu võim koondatud ühe isiku või koondunud ühe juhi ja tema isikute väikese rühma “sõltlaste” kätte, kindlalt kätte, poliitiliste diktatuurne riik. Totalitarismi erakondade tegevus on kas iseloomustab kontroll lõpetatud või piiratud, kodanike mõtteavalduste ja rahval puudub otsene väljendusvõimaluste üle võimalus oma juhtide ning inimõiguste rikkumine. otsuseid mõjutada. Riigis Kõrgeimaks seaduseks on tähtsustatakse diktaatori soov. konservatiivseid väärtusi ega propageerita vägivalda riigi ees seisv...
Kas Valgustusajastu muutis Euroopat paremaks? Valgustusajastu leidis aset 18. sajandi Euroopas, kuigi mõned allikad alustavad selle perioodi dateerimist juba 17. sajandist. Ajastu peamised muudatused seisnesid selles, et kui varem peeti ilmaliku võimu pead riigi eesotsas Jumala saadikuks maa peal, siis nüüd asendus selline mõtteviis ideega, et ilmalik võim peaks põhinema ikkagi kainel mõistusel. Seesugune murrang ideoloogias muutis Euroopa ja kogu maailma saatust drastiliselt. Valgustusajastule alusepanijaks loetakse Hollandi filosoofi Baruch Spinozat. Selle ajastu filosoofid leidsid, et suuri mõtlejaid ning kirjanikke ei tohiks piirata hirm rikkuda juba traditsiooniliseks saanud põhimõtteid, neil tuleks lasta taga ajada tõde ükskõik mis kujul. Liikumise suurkujude hulka kuuluvad veel näiteks prantsuse filosoof Montesqieu, kelle loodud võimude lahususe teooriat täna palju iseenesest mõistetavakspeavad ning Voltair...
1) Demokraatia tunnused Demokraatia korral on kõigil võimalus osaleda asjade korraldamises ehk rahva võim. Püütakse kõikide huvidega arvestada. Demokraatia tunnuseks on valimised ning valimine käib seaduste järgi. Kõik inimesed on seaduse ees võrdsed. 2) Diktatuuri tunnused Üheks diktatuuri tunnuseks on üks ideoloogia. Võim ei ole avalik ega kontrollitav ning puudub trüki- ja sõnavabadus. . Valitsemine toimub jõu abil võimu haaranud diktaatori kaudu, teisisõnu juhikultus. Rahvas pole seega iseseisev ega sõltumatu. 3) Berliini kriis (müür) Kremli eesmärgiks oli kommunistliku süsteemi kehtestamine kogu maailmas. NSV Liit tahtis allutada Lääne-Berliini oma võimule. NSV Liit hakkas nõudma, et lääneriigid viiksid oma väed Lääne-Berliinist ära. Moskva jaoks oli alandav, et Lääne-Berliin oli idasakslastele väravaks, mille kaudu nad läände valgusid. 1961. Aastal sulges Hruštšov selle värava. Nõukogude sõjaväelased rajasid peaae...
Demokraatia ja diktatuur Võrdlustunnus Demokraatia Diktatuur Iseloomutunnus ja Rahva määrav osa Võim on koondunud iseloomulikud jooned ühiskonna tähtsamate ühe isiku või rühma küsimuste kätte, seadusi lahendamises, muudetakse oma suva kodanikuõiguste ning järgi, rahvas ei osale kodanikuvabaduste riigi juhtimises. olemasolu. a) kindel juht a) rahva määrav osa. b) sala- ja b) kodanikuvabaduste- julgeolekuteenistu ja õiguste olemasolu. ste loomine Kehtib võimude c) ainupartei lahususe põhimõte ning d) propa...
Miks said endistest liitlastest vaenlased? Arutlus Pärast Teist maailmasõda oli maailm jagunenud kaheks: sotsialismileeri maad (NSVL, Poola, Tsehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Ida-Saksamaa), riigid (Jugoslaavia, Albaania) kes raudse eesriide taha ei kuulunud, kuid olid kommunistliku valitsemiskorraga, ning riigid, kus valitses demokraatia. Demokraatliku Lääne-Euroopa ja USA vahel tekkis tihedam koostöö, kuna kardeti järjepanu suurenenud Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu edasist pealetungi. Sellise maailma jagunemise järgi hakati lääneliku demokraatia ja idapoolsete riikide diktatuuri (antud juhul sotsialismi) ideoloogiate vastasseisu nimetama külmaks sõjaks. Suure sõja lõppedes on liitlasteks saanud USA, Prantsusmaa, Suurbritannia ja Nõukogude Liit. Kuna NSVL oli selleks ajaks saanud väga võimsaks riigiks eelkõige oma sõjaväe suuruselt, ei soovin...
Demokraatlikud riigid kahe maailmasõja vahel Demokraatia levik Euroopas Esimese Maailmasõja järel Demokraatlike riikide arv suurenes sõja järel järsult. Demokraatlikumad valimisseadused kehtestati enamikus uutes demokraatlikes riikides. Mitmes riigis ei osutunud demokraatia paraku jätkusuutlikuks. Peamiselt olid selle põhjusteks demokraatlike traditsioonide nõrkus ning poliitiliste erakondade arenematus, aga ka vead noorte demokraatiate põhiseadustes. See nõrgestas demokraatia autoriteeti rahva silmis ning tekitas igatsuse stabiilse ,,kõva käega" valitsuse järele. Demokraatlikud ideoloogiad 19.sajandi läänemaailma peamised poliitilised ideoloogiad olid liberalism ja konservatism. 20.sajandil aga hakkasid Konservatiivid rohkem tegelema majandusküsimustega, et kaitsta vaba turgu, ning meelitades sellega liberaalidelt valijaid enda poole. Samas oli nende meelest jätkata traditsioonide jätkamist, kiiresti muutuvas maailmas. Klassikalised ko...
§ 18 DEMOKRAATLIKUD SUURRIIGID MAAILMASÕDADE VAHEL 1. Too viis näidet demokraatia leviku kohta Euroopas I maailmasõja järel. 1. Sõja võitsid demokraatlikud riigid (Inglismaa, Prantsusmaa, Ameerika Ühendriigid) 2. Demokraatlike riikide arv suurenes 3. Demokraatlikud vabadused laienesid paljudes riikides 4. Naised said valimisõiguse 5. 1918. aastal võeti Suurbritannias vastu uus valimisseadus, mis suurendas valimisõiguslike kodanike hulka 2. Täida tabel demokraatlike riikide kohta kahe maailmasõja vahelisel perioodil. RIIK SUURBRITANNIA PRANTSUSMAA AMEERIKA ÜHENDRIIGID Riiklik korraldus Parlamentaarne monarhia Presidentaalne vabariik Presidentaalne vabariik Parteisüsteem Kaheparteisüsteem ...
Memo Kellele: Kellelt: Kuupäev: Teema: ,,Demokraatia igapäevaelus" Demokraatia tugineb võrdsusele, see väljendub eelkõige võrdsuses seaduse ees. Demokraatliku ühiskonna märksõnaks on ,,vabadus". Ka igas kodus peaks see kehtima, Eesti riigis. Meie kodus nii see on, et kui midagi tehakse, siis arutatakse see kõigepealt läbi ja siis alles tehakse, mitte nii, et üks teeb midagi valmis, ja teised ei tea asjast midagi. Minu meelest see ongi kõige parem viis kuskile jõuda, kuna ühine arusaam viib sihile. Kuna meie kodus kehtib demokraatia, arvan, et kehtib ka paljudes, kui mitte enamustes eesti peredes. Ilma demokraatiata oleks asi keerulisem ja lahkarvamusi oleks palju rohkem. Demokraatia on väga hea võimu teostamise vorm, võrreldes teiste vormidega. On aga ka kindlasti palju erinevusi selles vallas, inimesed on kõik erinevad ja kõigil on omad põhimõtted ja arusaamad. Iga inimene tahab jääda oma põhimõtetele ja arusaamadele kind...
TEEMA 5 Maailma sõdadevaheline aeg: demokraatia areng USA, Inglismaa ja Prantsusmaa näitel õ. pt. 11, 12 demokraatia tunnused, poliitiline süsteem, majandus, ühiskonnaelu; ülemaailmne majanduskriis, maffia USA-s, Westminsteri statuut. DEMOKRAATIAD JA DIKTATUURID Demokraatiad Diktatuurid I maailmasõja lõpp, demokraatia laienemine Valimisõiguse laienemine (naised, töölised) Sotsiaaldemokraatia mõju tugevnemine DEMOKRAATLIKUD RIIGID mõõdukad sotsiaaldemokraadid DIKTATUURIRIIGID radikaalsed jõud (kommunistid, fašistid, natsionaalsotsialistid) “VANAD” “NOORED” Inglismaa Kesk- ja Ida- Prants...
Kordamine kontrolltööks Teema: USA ja Itaalia kahe maailmasõja vahel. 1. Võrrelge USA ja Itaalia majanduslikku ja poliitilist olukorda pärast Esimest maailmasõda. http://www.syg.edu.ee/oppematerjalid/ajalugu/merje_oopkaup/fashitaalia.html 2.Ülemaailmne majanduskriis 1929 – 1933: - põhjused - muutused majanduses, sisepoliitikas, rahva eluolus - keinsianism ja selle teooria rakendamine USA -s (F. D.Roosevelt ja „uus kurss“) 3. Fašismi tekkimine Itaalias: - põhjused - millele toetus fašistlik ideoloogia - fašistliku diktatuuri olemus - Mussolini võimuletulek ja valitsemine 4. USA ja Itaalia välispoliitiline orientatsioon kahe maailmasõja vahel. 2) Suur majanduskriis 1929-1933 Ületootmine (rohkem toodeti, kui suudeti osta) Vale majandamine (palju laene, mis muutusid suureks) Valitsuse vead kriisi ajal (loobumine vabakaubanduse põh...
inflatsioon rahaühiku ostujõu vähenemine ja langus, komintern e Kommunistlik Internationaal, rahvusvaheline kommunistlik organisatsioon, mille eesmärgiks oli proletariaali e töölisklassi diktatuur ning kehtestada kommunistlik kord kogu maailmas, patsifism maailmavaade, mis eitab igasugust sõda, uus kurss (New Deal) USA presidendi F. D. Roosevelti reformikava, mille kohaselt pidi ta maa riiklikku sekkumise suurendamisega riigi kriisist välja viia (1932), suur majanduskriis ülamaailmne majanduskriis, kui New Yorgi börsil puhkes paanika ning väärtpaberite hinnad langesid kohutava kiirusega (1929 - 1933), westminsteri statuut Briti parlamendi poold vastu võetud seadus, mis muutis senised dominioonid sise- ja välispoliitiliselt täiesti suveräänseks, panne aluse Briti Rahvaste Ühendusele, rahvarinne prantsuse kommunistide ja sotsialistide koostööleppe ning idee, mis avas võimaluse koostööks kodanlike erakondadega, autoritaarne d...
Ülemaailmne majanduskriis 1929. aastal alanud majanduslangus oli rängim seni olnud kriisidest, sest krahh halvas tervet maailma ja kestis väga pikalt 5 aastat. Kriis sai alguse USA-st, mille majandus sai suure tagasilöögi kiire majandusliku tõusu järel, pärast Esimest maailmasõda. Esimene maailma- sõda oli USA jaoks pigem positiivne, sest tõi kaasa majanduslikku kasu USA vahendas sõdivatele riikidele sõjavarustust ja andis samuti ka laene. Majandus oli paranemas, inimesed hakkasid väärtpaberitega spekuleerima (ostsid odavalt, aga müüsid kallilt) börsidel, lootuses kiiresti rikastuda, kui aga raha nappis siis laenati see pankadelt. Seoses sellega väärtpaberite hinna muutusid ebanormaalselt kõrgeteks. 24. oktoober 1929. a oli New Yorgi börsil spekuleerijate jaoks must päev (Must Neljapäev), sest järsku soovisid kõik korraga oma aktsiad müüa, kartes raha kaotada. Sellega kaasnes aga aktsia hindade langus ja...
Aastatuhande vahetus Maailma arengujooned 1. Maailmas leidis aset sotsialismileeri lagunemine, mis tekitas paljudes inimestes vastuolulisi tundeid. Läänes leidus neid, kes seda eriti ei tunnustanudki. Nende inimeste arvates oli maailm just tänu neile kahele, enam vähem võrdsele üliriigile NSV liidule ja USA- le tasakaalus püsinud. Nüüd omasid maailmas suurvõimu positsiooni Ameerika Ühendriigid. 2.Külm sõda oli lõppenud ühe poole võiduga ja see oli nii öelda tõendiks , et demokraatia on kõikvõimas ja et demokraatliku korra ülesehitamine on kõigi rahvaste loomulik eesmärk. Need meeleolud võttis kokku USA filosoof Fukuyama oma teoses ,,Ajaloo lõpp ja viimane inimene", kus ta väitis , et demokraatia annab kõige rohkem võimalusi rahuldada inimese tunnustusvajadust ning seetõttu viib areng paratamatult demokraatiani, millest edasi enam ei minda, sest ükski teine kord inimese vajadustele nii hästi ei va...
Ülemaailmne majanduskriis Maailmas jäi peale esimest maailmasõda olukord pingeliseks. Ainsa võitjana lahkus esimesest maailmasõjast Ameerika Ühendriigid. Suurim pettumus lasus Saksamaal. Peale laastavat sõda ei elavnenud majandus ning tööpuudus kasvas. Euroopas oli majanduslik olukord halvenenud eelkõige Saksamaa pärast, kes pidi reparatsioone maksma. Saksamaal algas hüperinflatsioon, mille käigus raha kaotas kiiremini väärtust, kui seda trükiti ning selline majanduslik nõrkus mõjus ka kogu Euroopa majanduse arengule. 1920ndate keskel aga toimus majanduslik tõus. Ameerika Ühendriikide rahandusminister Dawes’i ettepanekul kergendati sakslaste reparatsioonikoormat, pikendati maksete tasumise tähtaega. USA’s oli kiire majanduse kasv, kuid see oli ebaühtlane, kuna oli koondunud vaid teatud aladele. Kuid kui maailm oli liikumas majanduslikult paremuse poole ning majanduse kasv oli märgatav, siis miks ja kuid...
Külma sõja võtjad ja kaotajad. Külmaks sõjaks nimetatakse perioodi peale teist maailmasõda. Külmas sõjas olid vastaseisusus Ameerika Ühendriigid ning Nõukogude Liit. See väljendus ideoloogias, kultuuris, majanduses ja sõjalisuses. Võitluse eesmärgiks oli enda seisukoha tugevdamine maailmas ja vastasriigi nõrgendamine. Kasutusel oli väga palju meetodeid näiteks: vastastikune luuretegevus, üksteise üle trumpamine, konfliktide ja kriiside vallapäästmine, pingekollete tekitamine ning neis pingete õhutamine, võidurelvastumine ning ähvardused, nii avalikud kui ka varjatud. Tolle aja mõjuvõimsamaks relvaks sai tuumarelv, mis ühest küljest pidi vastaseid hirmutama, kuid teisest küljest takistas külmal sõjal kuumaks muutuda, sest sellises sõjas poleks olnud võitjaid ega kaotajaid. Üheks sõja eesmärgiks oli enda ideoloogia ja maailmavaadete peale surumine. Selleks kasutati erinevaid taktikaid näiteks: propaganda, kus te...
Maailm pärast II maailmasõda. Külm sõda. USA ja Saksa Liitvabariik. 1. II Maailmasõja tagajärjed. Surma sai palju tsiviilelanikke Hävisid mitmed kultuurehitised Inimesed surid nälga Suur majanduslik ja põllumajanduslik kahju Oskad nimetada ka vähemalt 3 territoriaalset muutust Euroopas pärast II Maailmasõda (õp. lk. 10). Saksamaa ida poolsed alad läksid Poolale ja NSV Liidule Albaania sai iseseisvaks Osa Soome aladest läks NSV liidule Milliseks muutus uus jõudude vahekord maailmas? Suurriikide seast langesid mõneks ajaks välja sõja kaotanud Saksamaa, Itaalia ja Jaapan. Vähenes ka Prantsusmaa ja Suurbritannia osatähtsus. Seevastu muutus üliriigiks USA, kes läks majandusliku arengu poolest teistest maadest kaugele ette ning haaras lääneriikide seas liidripositsiooni Millised otsused võeti vastu Saksamaa suhtes? 2. Külm sõda (mõiste seletus, osapooled, valdkonnad, a...
Tööleht Külm sõda 1940.- 60.aa 1. Miks, kelle vahel, millal algas külm sõda? 1947-1991 - USA ja NSV Liidu ning nende liitlaste sõjaline, poliitiline, majanduslik, ideoloogiline, kultuuriline vastasseis. Stalin soovis kommunismi levitada, lääneriigid aga üritasid kommunismi levikut peatada (nt USA). Külma sõja alguseks olid nende suhted märgatavalt halvenenud, sest lääneriikidele hakkas üha enam tunduma, et Stalin üritab terve Euroopa oma võimu alla saada (kommunistlikud valitsused Ida- ja Kesk- Euroopas, territoriaalsed pretensioonid Türgile, keeldus vägesid Iraagist välja toomast, Berliini blokaad) 2. Millistes valdkondades toimus külm sõda? Võidurelvastumine: tuumarelvastus, tavarelvastus. III maailmasõja oht Majanduslik võistlus: turumajandus vs plaanimajandus EMÜ vs VMN Ideoloogiline võitlus: kommunism vs demokraatia ja kapitalism Konkurents kultuuri- ja spordi vallas 3. M...
SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................................................................2 1. DEMOKRAATIA PÕHIVORMID..............................................................................................3 1.1. Otsene demokraatia...............................................................................................................3 1.2. Esindusdemokraatia..............................................................................................................3 1.3. Osalusdemokraatia................................................................................................................4 1.4. Elitaardemokraatia................................................................................................................4 2. DEMOKRAATIA LIIGITUS POLIITILISTE IDEOLOOGIATE TASANDIL..........................6 2.1. Liberaalne demokraatia........
KONTROLLTÖÖ (Demokraatia ja diktatuurid maailmas) 9. klass kokku 30 punkti I variant 1. Millised demokraatlikud liikumised olid Euroopas olemas juba enne I MS? (3 punkti) 1) Liberaalid 2) Sotsiaaltemokraadid 3) 2. Täida lüngad. (10 punkti) 1) riigi korra paranemist 2) fasistid 3) natsianaalsatsalistid 4) kommunism 5) 6) sõjaväge 7) oma rahvust 8) Venemaal 9) Kommunistid? 10) Itaalias 3. Iseloomustab Prantsusmaa majanduslikku olkukorda pärast I MS. (4 punkti) Prantsusmaal oli tollimaks, pühendatud võõramaisele toor ainele. Tekstiili tööstus. 2 on puudu veel!!!! 4. Täida tabel Roosevelti reformide kohta. (2 punkti) Põllumajanduses: hakati maksma hüvitisi. Sotsiaalhoolekandes: hakati maksama töötuabi rahasid ja pensione maksama inimestele. 5. Liigita järgnevad ideelis-poliitilised voolud õig...
Ajalugu Marite Pilv 12e Vasta küsimustele : 1. Kas nõustud väitega, et Esimese maailmasõja tulemused soodustasid demokraatia laienemist Euroopas. Põhjenda oma arvamust. Nõustun / Ei nõustu NÕUSTUN Põhjendused · Kuna sõjas jäid peale demokraatlikud riigid Inglismaa, Prantsusmaa, Ameerika Ühendriigid. · Tekkis palju uusi demokraatlike riike, mis kehtestasid samad või veelgu demokraatlikumad valimisseadused. Nt: Naised said valimisõiguse. 2. Nimeta kaks diktatuurile iseloomulikku joont, mis olid ühised Saksamaale ja Itaaliale. 1. Pettumus demokraatlikus riigikorralduses: valimiskümnise ja demokraatlike traditsioonide puudumine tekitas terava riigisisese võimuvõitluse ning ebastabiilsuse,mis kahjustas demokraatia autoriteeti. See tõi kaasa igatsuse '' kõva käega'' valitsuse järele. 2. Majanduslikud raskused: diktaatorid lubasid võimul...
WTO - Maailma Kaubandusorganisatsioon Eesmärk: Elavdada rahvusvahelist kaubandust, vähendada sealseid tökkeid ja makse, liberaliseerida IMF - Rahvusvaheline Valuutafond Eesmärk: Tagada valuuta stabiilsus, vältida kursi kõikumist ja finantskriise. EL(EU) - Euroopa Liit Liikmesriigid(28):Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Horvaatia, Itaalia, Iirimaa, Kreeka, Küpros, Leedu,Luksemburg, Läti, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Suurbritannia,Taani, Tšehhi, Ungari. NAFTA - Põhja-Ameerika Vabakaubanduse Assotsiatsioon Tagada liikmesriikide vaheline vaba kubandus Liikmesriigid: USA, Kanada, Mehhiko OPEC - Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon Eesmärk: Määrata liikmetele toodang ja eksport ning sellega reguleerida nafta hinda maailmaturul. Liikmesriigid: Iraan, Iraak, Saudi Araabia, Araabia, Ühendemirandid, Katar, Kuveit, Ecuador, Venezuela, Alžeeria, Liibüa, ...
Tähtsamad rahvusvahelised organisatsioonid 1) ÜRO Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) on 26. juunil 1945. aastal San Franciscos loodud 51 riigi poolt moodustatud rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine ja majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine.Liikmesriike on 192. ÜRO peasekretär on Ban Ki-moon. ÜRO töökeelteks on inglise, prantsuse, hispaania, hiina, araabia ja vene keel. Peaassamblee (General Assembly) koosneb liikmesriikide delegatsioonidest. Korralised istungjärgud toimuvad igal aastal septembrist detsembrini. Suure töömahu tõttu suunab Peaassamblee enamiku arutusele tulevatest küsimustest oma kuuele peakomiteele. Julgeolekunõukogu (Security Council) on tähtsaim püsivalt tegutsev organ. Koosneb 15 liikmest, kellest viis - Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia, ...
Tänapäeva demokraatia tunnusjooned Alates demokraatia algusest Antiik-Kreekas on ühiskond läbi teinud suuri muutusi. Rahvaarv kasvas, riigid suurenesid ning demokraatiat ei olnud võimalik enam rakendada kuni viimaste sajanditeni, mil demokraatia taas levima ning arenema on hakanud. Demokraatia vorme on nüüd kaks: otsene demokraatia ja esindusdemokraatia ning tänapäeval saab neist toimida valitseva riigikorrana vaid üks esindusdemokraatia. Esindusdemokraatia alustalaks on vabad valimised, et tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine. Rahvas valib endale parlamendi ja kohalike omavalitsuste nõukogud end esindavate saadikute näol. Valimistel kehtib konkurents, võrdsus ja vabadus. Kõikidel on õigus kandideerida , oma vaateid propageerida ning hääletada. Eestis vahetub parlament ja kohalikud volikogud iga nelja aasta tagant. Peamisteks valimissüsteemideks on majoritaarne ja proportsionaalne valimissüsteem. Majo...
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? Diktatuur on majanduslikult valitseva klassi poliitiline võim teiste klasside üle. Diktatuuid jagunevad kaheks: autoritaarne- pehme diktatuur, segu demokraatiast ja totalitarismist, kogu võim on koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigi juhtimises ning totalitaarne- jäik diktatuur, majandus on riigile allutatud, võimude koondumine ühe isiku või rühma kätte, kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle, ühiskonna elu oli pisiasjadeni ühtlustatud ja reeglitele allutatud. Diktatuuri põhilisteks tunnusteks on võimude lahususe põhimõte puudub, rahvas ei ole iseseisev, ühe partei süsteem, riigivõim on koondunud diktaatori või väikese grupi kätte, üks ideoloogia, range kontroll ajakirjanduse üle, juhikultus, võim ei ole avalik ega kontrollitav, valitsemine toimub jõu abil võimu haaranud diktaatori kau...
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? Diktatuur on majanduslikult valitseva klassi poliitiline võim teiste klasside üle. Diktatuuid jagunevad kaheks: autoritaarne- pehme diktatuur, segu demokraatiast ja totalitarismist, kogu võim on koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigi juhtimises ning totalitaarne- jäik diktatuur, majandus on riigile allutatud, võimude koondumine ühe isiku või rühma kätte, kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle, ühiskonna elu oli pisiasjadeni ühtlustatud ja reeglitele allutatud. Diktatuuri põhilisteks tunnusteks on võimude lahususe põhimõte puudub, rahvas ei ole iseseisev, ühe partei süsteem, riigivõim on koondunud diktaatori või väikese grupi kätte, üks ideoloogia, range kontroll ajakirjanduse üle, juhikultus, võim ei ole avalik ega kontrollitav, ...
TALLINNA ÜLIKOOL Õigusakadeemia Õigusteaduskond Referaat Valgustusajastu mõju Euroopa õiguse ajaloos Õppejõud: Peeter Järvelaid Koostaja: Viktoria Gratsjova Tallinn 2014 Sisukord Sisukord....................................................................................................2 Sissejuhatus..............................................................................................3 Valgustusajastu............................................................................................................ 4 Inglismaa valgustus:................................................................................................. 4 Saksamaa valgustus:.....................................................................
Imperialism enne ja pärast maailmasõda- samaks jäi :suurriikide püüd maailma valitseda, võidurelvastumine, konkurentsi teravnemine maailma majanduses, globaliseerumine, rahvusvaheliste tööstusmonopolide teke, shovinism, muutus :koloniaal impeeriumite teke. Demokraatia sõjavälisel ajal - ei olnud edukas sest paljudes riikides dem.asendus diktatuuriga, demokraatia oli nõrk, püsis ainult vanades tugevates riikides (ing, prm) Heaoluühiskond põhjamaades säilis raskel sõjajärgsel ajalsest nende riikide kultuurid ja tavad olid ühtsemad kui varem, nad ei olnud nii palju sõjast mõjutatud(laastatud), neil olid tugevad poliitilised parteid, tugev põhiseadus. Aasia, aafrika, ladina-ameerika arengmaailmasõjavahel: sarnasused-võitlus koloniaalikkest vabanemise eest, ladina ameerika võitlus USA mõjuvastu. Erinevused:türgist sai vabariik, hiina (sisemised pinged, kodusõda, kommunism) , jaapani soov saada Aasias hegemooniks. Kunst kirjandus, filosoofia ...
Suur Prantsuse revolutsioon - kas uue ajajärgu algus maailma ajaloos? Mitte keegi ei saa täpselt ööelda, millal algas Uusaeg. Mõned ajaloolased väidavad, et Uusaeg algas Inglise revolutsiooniga, mis algas 1640 aastal, teised aga arvavad, et Uusaeg algas kui Christoph Kolumbus avas Ameerikat. On ka neid, kes ütlevad, et Uusaeg algas Suure Prantsuse Revolutsiooniga. Kuigi, kui mind küsida, siis ma arvan, et Uusaeg võis algata Prantuse Revolutsiooniga, aga teised sündmused on sama moodi tähtsad. Kui me räägime üldse Prantsuse Revolutsioonist, siis me peame tuletama meelde, millal see oli. Ta kestis 10 aastat, algas 1789 ja lõppes 1799 aastal. Kõige olulisemaks faktiks, miks just Prantsuse revolutsioon on Uusaja sünd, on feodaalse süsteemi lõpp ja kapitalismi algus. Sest just Prantsuse revolutsioon lõpetas monarhiat, ja tekitas uue olukora, mis aitas arendada majandust, sotsiaalmõtlemist, kunsti ja teadust. Ma arvan, et Napoleoni võimule tu...
New York Asukoht ● Pindala: 1214 km² ● Asub New Yorgi osariigis vapp lipp ● elanike arv: 8 405 837 Rassiline jagunemine: ● asiaadid- 12,7% ● mustanahalised või aafriklased- 25,5% ● hispaanlased või latiinod- 28,6% ● valged- 44,0% ● mitte hispaanlased- 33,3% Ajalugu ● 1624. aastal Hollandi kolonist asutas kauplemiskoha. ● 1664. aastal oli Inglismaa kontrolli all, kingitus Yorki hertsogile. ● 1785-1790.aastadel oli New York Ameerika Ühendriikide pealinn. ● Ameerika iseseisvussõja suurim lahing peeti Brooklyni linnaosas 1776. aastal. Linnaosad Manhattan Bronx Brooklyn Queens Staten Island Vabadussammas ● Asub Liberty Islandil ● Kõrgus 46,05 m ● Ameerika Ühendriikide ja tema demokraatia sümbol. ● Kujutab naist tõrvikuga Central Park ● ehitati 1853. –1878. aastal ● Paju atraktsioone ● Pindala 3,4 km² ● Külastavaim park USA-s Time Square ● Asub ristteel Broadway ja seitsmenda Avenue- ...
Turunduskommunikatsioon- TMM0860 Tallinna Tehnikaülikool 2016 Artikkel kirjutas kultuuri ja demokraatia koostööst. Autoriks on Ronald Ingelhart. Autor tõi sissejuhatuses välja, et on kaks peamist väidet kultuuri mõjutustest demokraatias. Esimeseks, toetudes Weberi traditsioonidele, et kultuuritraditsioonid on äärmiselt vastupidavad ning kujundavad tänapäeval ühiskondade poliitilist ja majandusliku käitumist. Teiseks aga uuenduslik mõtteviis, väidetakse et industriaalühiskonna tekkimine on seotud loogiliste kultuurimuutustega, mis seisavad traditsioonilistest väärtussüsteemidest eraldi. Mulle väga meeldib Roland Inglehart-i väide et kultuur vormib demokraatiat, mitte vastupidi. Miks nii, kuna nagu ka artiklist oli võimalik välja lugeda siis eesti inimesed on siiani väga kinnised, usaldamatud ja enesekesksed, seda selle tõttu et oleme saanud läbi aegade alati nn peksa võõrvõimu all, meid on alati lükatud ja tõmmatud. See kõik on ka meid...
Ameerika Ühendriigid Ingrid Tagel 9.c "Kui Ameerika aevastab, siis Euroopa saab nohu" Majanduse ümber häälestamine Rahvusvaheline valuuta dollar Ainus vastane NSV Liit Võistlus relvastumises NSVLi ja USA vahel 196070 võeti vastu seadusi sotsiaalse turvalisuse tagamiseks Sisepoliitiline võimuvõitlus II maailmasõda ei toonud suuri muutusi Võimuvõitlus vabariikliku ja demokraatliku partei vahel Demokraatia raskused ja saavutused Hirm kommunismi ees Mustnahaliste olukord 1954 tunnistati põhiseadusevastaseks eraldi koolid 1960 võeti vastu seadused, mis parandasid mustanahaliste elu Mustanahaliste olukord Vietnami sõda 19591973 LõunaVietnami toetamine 1960 saatis USA sõjanõunikke PõhjaVietnami toetas NSVL 1973 kirjutati alla kokkuleppele Kahe aasta pärast sai Vietnamist kommunistlik riik USA 1980. aastail USA presidendiks s...
Ameerika Ühendriigid Läänemaailma eestvedaja Koostajad : Randel Konnula ja Kaisa Kängsep Juhendaja : Mai Kurrikoff 9. Klass 2013 Sisepoliitika Riigipea oli president Seadusandlikvõim kuulus Kongressile · Esindajate Koda · Senat Võimuvõitlus oli kriminaalne D e m o k r a a t i a r a s k u s e d j a s a av u t u s e d Ameeriklaste hirm kommunismi ees Neegrite diskrimineerimine Neegri laste haridus 1960. aastal murrang neegrite olukorras rassiline võrdsus Martin Luther King Majandus Välditi vigu mis tehti I Maailmasõja järel Majandus tõusis Kaubandus arenes( toiduained, tööstuskaubad) Dollar sai rah...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
