Mina ise, mõeldes sellele sõnale olen seda kuulnud ka mujal kui ainult spordis. Selle sõna kohta võiks tuua mitmeid erinevaid näiteid, kuid neid oleks lõpmata palju. Iga kord kui teen mingit kooli tööd, siis endamini korrutan, seda sõna, sest on ka teha palju muud peale öppimise. On erinevad huviringid ja ka niisama tahaks aega veeta olgu see siis arvutis või väljas. Sõna altius tähendab kõrgemale. Juba varasest ajast on inimesed tahtnud minna aina kõrgemale. Alguses võis see olla ainult kas lennuk, kuid nüüd on juba kõiksugused kosmose süstikud ja palju muud säärast. Kes teab mis meil varsti veel õnnestub teha või kui kõrgele suunduda. Kõrgemale võib ka tähistada mõtte tegevust ja selle lõpmatust. Ka kõrgust kasutada spordis. Kui kõrgele sa suudad minna oma tulemustega
Latin Abbreviations e.g-exampli gratia-for example-näiteks CV-curriculum vitae-biography-elulugu NB!-nota bene-pay attention-pane tähele a.m.-ante meridiem-before noon-enne keskpäeva p.m.-post meridiem-after noon-pärast keskpäeva AD-anno domini-after Christ-peale Kristust(pKr) BC-before Christ-enne Kristust(eKr) Repetito mater studorium est.-Kordamine on tarkuse ema. Errare humanum est.-Eksimine on inimlik. Citius, altius, fortius.-Kiiremini, kõrgemale, kaugemale. Lupus in fabula.-Kus hundist juttu. Ars longa, vita brevis est.-Kunst on pikk, elu lühike.(Art is long, life is short)
Salt Lake City Olympic Games 2002 Kristin Prangel ja Kertu Roose 10.c General Information XIX Olympic Games February 8th through February 24 George Washington Bush Olympic fire Host city and location Changes New facilities High mountains Salty lake Rocky Mountain Region Olympic Village Symbols Motto: Citius, Altius Fortius Powder Copper Coal Snowflake Light the Fire Within Events 78 events Olympic medals Venues Worldclass venues 14 different places 10 to 60 minute drive Community facilities Highlights Ole Einar Bjørndalen Samppa Lajunen China Janica Kosteli Other information 1st Winter Olympic games. The most recent games 78 athletes Estonian athletes 18 competitors Biathlon Cross country skiing Figrue skater Nordic combined Ski jumper References http://www.utah
.......................................... 7 Kasutatatud allikad................................................................................................. 9 2 Elulugu Gerd Kanter on sündinud 6. mail 1979. aastal Tallinnas. Kanteri elupaikadeks on Tallinn ja Vigala vallas asuv Tiduvere küla. Võistlustel esindab ta Tallinna Kalevit (alates 9. jaanuarist 2007; varem oli ta Pärnu SK Altius esindaja). Pärast 1. klassi lõpetamist läks ta koos vanematega Tallinnast elama Vigalasse ja asus õppima Vana-Vigala põhikooli. Keskkooli läbis Gerd Pärnu-Jaagupis. Keskkooli lõpetamise järel siirdus Kanter õppima Tallinna Tehnikaülikooli Kõrgemasse Majanduskooliärijuhtimise erialale ja sai diplomi 2001. aasta juunis. Praegu on tal pooleli magistriõpingud Estonian Business Schoolis. Kanteri elupaikadeks on Tallinn ja Vigala vallas asuv Tiduvere küla. Võistlustel esindab ta
Naiste osavõtt olümpiamängudes t Keity Vaistla 12.C 1900. aasta suveolümpiamängud Leidsid aset Pariisis 14. maist 28. oktoobrini 1900. aastal. Alad: kroket, tennis, purjetamine, ujumine, jalgpall, võimlemine, ragbi, veepall, sõudmine, vehklemine, golf, kergejõustik, ratsutamine, jne. Kasutati esimest korda motot: Citius, altius, fortius. Eesti sportlased Pariisis ei osalenud Pierre de · Coubertin Kaasaegsete Click to edit Master text styles Second level Third level olümpiamängu Fourth level Fifth level
doctus nemo nascitus - keegi ei sünni targana dum spiro, spero - kuni hingan, loodan errare humanum est - eksimine on inimlik historia est magistra vitae - ajalugu on elu õpetaja ira furor brevis est - viha on lühike hullumeelsus manus manum lavat - käsi peseb kätt o tempora, o mores - oh ajad, oh kombed exceptio confirmat regulam - erand kinnitab reeglit ars longa vita brevis - kunst on pikk, elu lühike citius, altius, fortius - kiiremini, kõrgemale, tugevamini femina mors anima - naine on hinge surm labor corpus firmat - töö tugevdab keha mens sana in corpore sano - terves kehas terve vaim omnia vincit amor - armastus võidab kõik sit tibi terra levis - olgu muld sulle kerge veni, vidi, vici - tulin, nägin, võitsin bibamus, moriendum est - joome, sest me peame surema per aspera ad astra - läbi raskuste tähtede Dies diem docet - päev õpetab päeva Honores mutant mores - amet muudab inimesi
Vana-Vigala põhikooli. Keskkooli läbis Gerd Pärnu-Jaagupis. Keskkooli lõpetamise järel siirdus Kanter õppima Tallinna Tehnikaülikooli Kõrgemasse Majanduskooli ärijuhtimise erialale ning sai diplomi 2001. aasta juunis. Hetkel on tal pooleli magistriõpingud Estonian Business Schoolis. Kanteri elupaikadeks on Tallinn ja Vigala vallas asuv Tiduvere küla. Võistlustel esindab ta Tallinna Kalevit alates 9. jaanuarist 2007. Varem oli ta Pärnu SK Altius esindaja). Gerd jõudis kettaheiteni suhteliselt hilja alles 17-aastaselt. Ta jõudis kettaheiteni tänu oma isale. Kui Gerd oli umbes 17-aastane, otsustas isa talle paar kettaheite harjutust õpetada. Esimesel võistlusel heitis Gerd ketast 30 meetri kanti. Peale põhikooli lõpetamist tekkis ligi kaks meetrit pikal noormehel mõte korvpalluriks hakata. Miskipärast praakisid asjatundjad turske nooruki välja, ning täiesti juhuslikult sattus ta hoopis Ando Palginõmme kettaheitetrenni
7. Jumal masinas deus ex machina 8. Kadedus järgneb kuulsusele gloriam invidia sequitur 9. Kahest pahast tuleb valida väiksem ex duobus mali minus est deligendum 10. Kaht jänest taga ajades ei saa kumbagi kätte duos lepores insequens, neutrum cepit 11. Kasuta päeva carpe diem 12. Keegi ei sünni targana doctus nemo nascitur 13. Kelle maa, selle usk cujus regio, ejus religio 14. Kiiremini, kõrgemale, kaugemale citius, altius, fortius 15. Kui tahad rahu, valmistu sõjaks si vis pacem, para bellum 16. Kuldne kesktee aurea mediocritas 17. Kuni hingan, loodan dum spiro, spero 18. Kus hundist juttu lupus in fabula 19. Kuula, vaata, vaiki audi, vide, sile 20. Kõik, mis mul on, kannan endaga kaasas omnia mea mecum 21. Käsi peseb kätt manus manum lavat 22. Läbi raskuste tähtede poole per aspera ad astra 23. Ma ei õpi mitte kooli, vaid elu jaoks vitae, non scholae discimus 24
4. amo amorem tuum – armastan sinu 28. in vino veritas – veinis peitub tõde, armastust joobnu ei varja tõtt 5. ars longa vita brevis – kunst on pikk, 29. labor omnia vincit – töö võidab kõik elu lühike 30. manus manum lavat – käsi peseb kätt 6. audi, vide, sile – kuula, vaata, vaiki 31. mente et manu – mõistuse ja käega 7. citius, altius, fortius – kiiremini, 32. omnia vincit amor – armastus võidab kõrgemale, tugevamini kõik 8. cogito, ergo sum – mõtlen, järelikult 33. ora et labora – palveta ja tööta 34. tempora, o mores! – oh ajad, oh olen olemas 9. credo, quia absurdum – usun, sest kombed! (Cicero) 35. otium reficit vires – puhkus kosutab see on mõttetu
- Tiit Sokk (kuld), Anatoli Krikun, Jaak Lipso, Priit Tomson (hõbe), Ilmar Kullam, Heino Kruus, Joann Lõssov (hõbe) - Parimad korvpalli koondised: Korvpalli Meistriliiga, Kalev/Cramo, Rakvere Tarvas, Tallinna Kalev, Tartu Ülikooli korvapallimeeskond Olümpiamängud - Esimesed kaasaegsed olümpiamängud toimusid 1896 Kreekas, Ateenas - avatseremoonia, sportlaste sissemarss, mida alsuatb alati Kreeka ja lõpetab korraldajamaa -olümpiadeviis: Citius. Altius. Fortius- kiiremini, kõrgemale, tugevamini. - Lipp vasakult sinine (Euroopa), must (Aafrika), punane (Ameerika) ja all kollane (Aasia) ja roheline (Austraalia). -olümpiahümn, viisi (Spyros Samaras) ja sõnade (Kostis Palamas) autorid Kreekast, -Olümpiatule teekond: tuli süüdatakse päikesekiirte ja nõguspeegli abil Olümpias, Hera templi esisel. Olümpias liigub tuli teatejooksga tõrvikutest kantuna olümpialinna. Viimane
keskel asub viievärviline olümpiasümbol Esimene olümpialipp valmistati 1913. aastal Pariisis. 3 meetrit pika ja 2 meetrit laia lipu valgel põhjal on kujutatud olümpiarõngad Esmakordselt heisati olümpialipp 5. aprillil 1914. aastal Pan-Egiptuse mängudel Aleksandrias Olümpiamängudel heisati olümpialipp esmakordselt 1920. aastal Antverpenis Olümpiadeviis Olümpiadeviisiks on ladinakeelne "Citius, altius, fortius" (eesti keeles "Kiiremini, kõrgemale, tugevamini") Olümpiadeviisi idee pärineb prantsuse preestrilt Henri-Martin Didon'ilt Olümpiahümn Mängiti esimest korda 1896. a. I OM-l. Viisi komponeeris Spyron Samaras. Sõnad kirjutas Kostis Palamas. Hümn kinnitati ROK 1957. a. Istungjärgul Olümpiatuli On tuli, mis süüdatakse ROK-i volil päikesekiirte abil Olümpias Kreeka jumalate kuninganna Hera
46) Homo additus naturae - inimene on looduse täiendus 47) Facio ut facias - teen selleks, et sina teeksid 48) Faber est suae quisque fortunae - igaüks on oma õnne sepp 49) Ex ore parvulorum veritas - laste suust kuuleb tõtt 50) Do ut es - annan, selleks et sina annaksid 51) Docendo discimus - õpetades õpime 52) Dies diem docet - päev õpetab päeva 53) De gustibus non est disputandum maitse üle ei vaielda 54) Cujus regio, ejus religio kelle maa, selle usk 55) Citius, altius, fortius kiiremini, kõrgemale, tugevamini 56) Audi, vide, sile - kuula, vaata, vaiki 57) Ascultare disce! - õpi kuulama! 58) Aut vincere, aut mori - kas võita või surra 59) Cibi condimentum est fames - kõige parem kokk on nälg 60) Cognosce te ipsum - tunne iseennast
a Pariisis. 3 meetrit pika ja 2 meetrit laia lipu valgel põhjal on kujutatud olümpiarõngad (selle kujutise laius on 2 meetrit ja läbimõõt 60 cm). Esimest korda heisati olümpialipp 5. aprillil 1914. a PanEgiptuse mängudel Aleksandrias. Lõpliku heakskiidu sai lipp 1914.a juunis Pariisis kogunenud VI olümpiakongressil. Olümpiamängudel heisati olümpialipp esimest korda 1920. a Antverpenis. Olümpiadeviis on ladinakeelne citius, altius, fortius (eesti keeles 'kiiremini, kõrgemale, tugevamini'). See väljendab läkitust, mille ROK adresseerib kõikidele olümpialiikumises osalejatele, kutsudes neid silma paistma kooskõlas olümpiavaimuga. Olümpiadeviisi idee pärineb Prantsuse preestrilt HenriMartin Didonilt. Ametliku olümpiahümni muusika autor on Kreeka helilooja Spyros Samaras ning originaalsõnade autor
Mängud toimusid 1900. aasta maailmanäituse raames. Hoolimata Kreeka püüetest jätta mängud oma maale, otsustas Rahvusvaheline Olümpiakomitee 1897 pidada neid igal aastal ise kohas ja 1900. aastal Pariisis. Kreeklased plaanisid seepeale hakata korraldama iga kahe aasta tagant Ateena mänge, kuid esimene katse 1906. aastal kukkus läbi. Ametlikku avamis- ega lõpetamistseremooniat ei toimunud. Neil mängudel kasutati esimest korda olümpiamängude motot Citius, altius, fortius(Ladinakeelne "Citius, altius, fortius" tähendab eesti keeles 'Kiiremini, kõrgemale, tugevamini'.)Kaasaegsete olümpiamängudel on lisaks antiiksele hüüdlausele kasutusel ka iga korraldajamaa oma üleskutse, mille ROK oli heaks kiitnud 1897. Muide 2008 Pekingis toimuvate olümpiamängude ametlik deviis on "Üks maailm, üks unistus". Pariisis on kaasaegsed suveolümpiamängud toimunud kahel korral: · II olümpiaadi mängud 1900. aastal · VIII olümpiaadi mängud 1924
Kuulsus, uhkus enda üle võistlused Citius altius fortius Mens sana in corpone 1.Kes teevad sporti motivatsiooni kasuks? 2.Mille nimel sport pakub rahulolu? 3.Kelle jaoks on sport tervisele kasulik? 4.Mille nimel on spordis tulnud sportimisharjumused? 5
Olümpiaharta järgi võivad olümpiamängudel võistelda ainult amatöörsportlased, mängudest osavõtjate vanusepiire ei ole kehtestatud. Harta määrab kindlaks ka olümpiaautasud ning autasustamise tingimused ja korra. OLÜMPIALIPP, -SÜMBOL, -DEVIIS JA EMBLEEM Olümpialipp, -sümbol, -deviis ja embleem on ROK-i ainuomand. Olümpialipp valmistati 1913. aastal Pariisi. Valgel põhjal on olümpiasümbol viis omavahel põimunud rõngast. Originaallipul on ka olümpiadeviis citius, altius, fortius. Esimest korda heisati olümpialipp Pariisis 1914. aasta olümpiamängude taassünni kahekümnenda aastapäeva tähistamise puhul. Olümpiamängudel lehvis lipp esimest korda 1920. aastal. Antverpenis, selle lipu kinkis ROK-ile 1920. aastal Belgia Olümpiakomitee. Olümpiamängude avapidustustel annab eelmisi mänge morraldanud linna esindaja olümpialipu ROK-i presidendile, kes annab selle omakorda olümpiamänge korraldava linna linnapeale. Lipp lehvib kogu mängude aja
The first recorded Olympic contest took place in the Stadium of Olympia in 776 BC. For many years the Olympics were for male contestants and for male spectators only. The only event in the first 13 Olympics was a footrace of about 180 meters. At the ancient Games, the winners were presented with a simple olive tree branch, which was cut with a gold-handled knife from a wild olive tree. At the modern Games, Olympic medals are presented to the winning athletes. The Olympic motto is Citius, Altius, Fortius, which means Faster, Higher, Braver. Summer Games are held in a major city, and the Winter Games in a winter resort. The Summer Games and the Winter Games are scheduled to occur on four-year cycles, two years apart. The Summer Games are held in various months and draw as many as million spectators during the 16 days of competition. A sport must be popular in at least 75 countries on four continents before it can be considered for the Summer Games in men's
Kirjelda olümpiamängude sümboolikat - olümpiasümbol koosneb viiest omavahel põimunud rõngast, mis on ühe- või mitmevärvilised. Olümpiarõngaste värvid tähistavad viit kontinenti: sinine Euroopat, must Aafrikat, punane Ameerikat, kollane Aasiat ja roheline Austraaliat. Olümpiarõngad moodusavad võrdhaarse trapetsi kuju. - olümpialipp on valgel taustal 3x2m mõõtmetega lipp, mille keskel asub olümpiasümbol ehk olümpiarõngad. - olümpiadeviis on ,,Citius. Altius. Fortius", mis tähendab eesti keeles ,,Kiiremini, kõrgemale, tugevamini". - olümpiatuli on tuli, mis põleb olümpiastaadionil olümpiamängude ajal. - olümpiahümn on kreeka autorite kirjutatud kaasaegsete olümpiamängude ametlik hümn, mida kasutati esmakordselt 1896. aastal Ateenas. Ametlikult võeti hümn kasutusele alles 1958. aastal. 8. Nimeta eestlasi olümpiavõitjaid. Alfred Neuland, Eduard Pütsep, Voldemar Väli, Osvald Käpp, Kristjan
asus õppima Vana-Vigala põhikooli. Keskkooli läbis Kanter Pärnu-Jaagupis. Keskkooli lõpetamise järel siirdus Kanter õppima Tallinna Tehnikaülikooli Kõrgemasse Majanduskooli ärijuhtimise erialale ning sai diplomi 2001. aasta juunis. Hetkel on tal pooleli magistriõpingud Estonian Business Schoolis. Kanteri elupaikadeks on Tallinn ja Vigala vallas asuv Tiduvere küla. Võistlustel esindab ta Tallinna Kalevit alates 9. jaanuarist 2007. Varem oli ta Pärnu SK Altius esindaja. Kanter jõudis kettaheiteni suhteliselt hilja – alles 17-aastaselt. Ta jõudis kettaheiteni tänu oma isale. Kui Kanter oli umbes 17-aastane, otsustas isa talle paar kettaheite harjutust õpetada. Esimesel võistlusel heitis Kanter ketast 30 meetri kanti. Peale põhikooli lõpetamist tekkis ligi kaks meetrit pikal noormehel mõte korvpalluriks hakata. Miskipärast praakisid asjatundjad turske nooruki välja, ning
muusikateos või korraldada hümni saamiseks konkurss. Näiteks 1936. a. Berliini olümpiamängudeks ja 1964. a. Innsbrucki taliolümpiamängudeks valiti hümn Richard Straussi teoste hulgast. · Olümpialipp, -sümbol, -deviis ja embleem Olümpialipp, -sümbol, -deviis ja embleem on Rok-I ainuomand. Olümpialipp valmistati 1913. a. Priisis. Valgel põhjal on olümpiasümbol 5 omavahel põimuvat rõngast (joonis 1). Orginaallipul on ka olümpiadeviis citius, altius, fortius. Esimest korda heisati olümpialipp Pariisis 1914. a. olümpiamängude taasünni 20. aastapäeva tähistamise puhul. Olümpiamängudel lehvis lipp esimest korda 1920. a. Antverpenis, selle lipu kinkis ROK-ile 1920. a. Belgia olümpiakomitee. Olümpiamängude avapidustustel annab eelmisi mänge korraldanud linna esindaja olümpialipu ROK-I presidendile, kes annab selle oma korda olümpiamänge korraldava linna linnapeale. Lipp lehvib kogu mängude aja peastaadionil kesksel kohal
Ta õppis ajalugu ja filosoofiat, huvitus noorsoo kasvatamise ja kehalise arendamise probleemidest. · 1892.aastal esines Pierre de Coubertin Sorbonnei ülikoolis ja rääkis vajadusest taaselustada Olümpiamängud. · 1894.aastal toimus Pariisis I Olümpiakongress. · 1896.aastal valiti Pierre de Coubertin ROK-i presidendiks. · 1913.aastal valmistati Pariisis olümpialipp(rõngad: sinine, must, punane,kollane,roheline). Citius, altius, fortius-väljendab olümpialiikumise püüdu. · 1914.aastal heisati esmakordselt olümpialipp (ROK-i 10.aastapäeva puhul). · 1920.aastal lehvis OM-l esmakordselt olümpialipp.(Antverpenis) · 1957.aastal tunnistati ametlikus olümpiahümn. · 1928.aastal põles esmakordselt olümpiatuli.(Amsterdami OM-l) · 1920.aastal kasutati esmakordselt olümpiatõotust .(Antverpenis) AJALOO ALLIKAD · Ainelised-(ehitised, tarbeesemed, relvad)
Ta õppis ajalugu ja filosoofiat, huvitus noorsoo kasvatamise ja kehalise arendamise probleemidest. 1892.aastal esines Pierre de Coubertin Sorbonnei ülikoolis ja rääkis vajadusest taaselustada Olümpiamängud. 1894.aastal toimus Pariisis I Olümpiakongress. 1896.aastal valiti Pierre de Coubertin ROK-i presidendiks. 1913.aastal valmistati Pariisis olümpialipp(rõngad: sinine, must, punane,kollane,roheline). Citius, altius, fortius-väljendab olümpialiikumise püüdu. 1914.aastal heisati esmakordselt olümpialipp (ROK-i 10.aastapäeva puhul). 1920.aastal lehvis OM-l esmakordselt olümpialipp.(Antverpenis) 1957.aastal tunnistati ametlikus olümpiahümn. 1928.aastal põles esmakordselt olümpiatuli.(Amsterdami OM-l) 1920.aastal kasutati esmakordselt olümpiatõotust .(Antverpenis) AJALOO ALLIKAD Ainelised-(ehitised, tarbeesemed, relvad)
VanaVigala põhikooli. Keskkooli läbis Gerd PärnuJaagupis. Keskkooli lõpetamise järel siirdus Kanter õppima Tallinna Tehnikaülikooli Kõrgemasse Majanduskooli ärijuhtimise erialale ning sai diplomi 2001. aasta juunis. Hetkel on tal pooleli magistriõpingud Estonian Business Schoolis. Kanteri elupaikadeks on Tallinn ja Vigala vallas asuv Tiduvere küla. Võistlustel esindab ta Tallinna Kalevit (alates 9. jaanuarist 2007; varem oli ta Pärnu SK Altius esindaja. Kanterit treenib Vésteinn Hafsteinsson (Island). Tema esimene treener oli Ando Palginõmm, samuti on teda treeninud Helgi Parts, Aleksander Tammert seenior ning kuni 30. augustini 2006 Uno Ojand. Maailmameister võttis Pekingi olümpial seisusekohase võidu neljanda katse tulemus 68.82 andis kindla esikoha. 28aastane vägilane Kanter saavutas oma pikima kettakaare kolmandas heitevoorus
elamaVigalasse ning asus õppima Vana-Vigala põhikooli. Keskkooli läbis GerdPärnu-Jaagupis. Keskkooli lõpetamise järel siirdus Kanter õppima Tallinna Tehnikaülikooli Kõrgemasse Majanduskooli ärijuhtimise erialale ning sai diplomi 2001. aasta juunis. Hetkel on tal pooleli magistriõpingud Estonian Business Schoolis. Kanteri elupaikadeks on Tallinn ja Vigala vallas asuv Tiduvere küla. Võistlustel esindab ta Tallinna Kalevit (alates 9. jaanuarist 2007; varem oli ta Pärnu SK Altius esindaja). Aasta : 2008 Spordiala kergejõustik (kettaheide) Tulemus : 68,82 m
Esmakordselt heisati olümpialipp 5. aprillil 1914. aastal Pan-Egiptuse mängudel Aleksandrias. Lõpliku heakskiidu sai lipp 1914. aasta juunis Pariisis VI olümpiakongressil. Olümpiamängudel heisati olümpialipp esmakordselt 1920. aastal Antverpenis. Olümpiadeviis Olümpiadeviisiks on ladinakeelne "Citius, lick to edit Master text styles Second level altius, fortius" (eesti keeles "Kiiremini, Third level kõrgemale, tugevamini"). See väljendab Fourth level läkitust, mille ROK adresseerib kõikidele Fifth level olümpialiikumises osalejatele, kutsudes neid silma paistma kooskõlas olümpiavaimuga
Vana-Vigala põhikooli. Keskkooli läbis Gerd Pärnu-Jaagupis. Keskkooli lõpetamise järel siirdus Kanter õppima Tallinna Tehnikaülikooli Kõrgemasse Majanduskooli ärijuhtimise erialale ning sai diplomi 2001. aasta juunis. Hetkel on tal pooleli magistriõpingud Estonian Business Schoolis. Kanteri elupaikadeks on Tallinn ja Vigala vallas asuv Tiduvere küla. Võistlustel esindab ta Tallinna Kalevit (alates 9. jaanuarist 2007; varem oli ta Pärnu SK Altius esindaja. Kanterit treenib Vésteinn Hafsteinsson (Island). Tema esimene treener oli Ando Palginõmm, samuti on teda treeninud Helgi Parts, Aleksander Tammert seenior ning kuni 30. augustini 2006 Uno Ojand. LISAD: Olümpia treeningväljakute varemed. Gerd Kanter h j h g
Gerd Kanter Olümpiamäng ud 2004 Ateenas: 19. koht 60.05 (21. august) 2008 Pekingis: kuldmedal 68.82 (19. august) 2012 Londonis: pronksmedal 68.03 (7. august) Gerd Kanter Gerd Kanter (sündinud 6. mail 1979 Tallinnas) on eesti kettaheitja.Pärast 1. klassi lõpetamist läks ta koos vanematega Tallinnast elama Vigalasse Võistlustel esindab ta Tallinna Kalevit (alates 9. jaanuarist 2007; varem oli ta Pärnu SK Altius esindaja). Kanterit treenib Vésteinn Hafsteinsson (Island). Tema esimene treener oli Ando Palginõmm, samuti on teda treeninud Helgi Parts, Aleksander Tammert seenior ning kuni 30. augustini 2006 Uno Ojand. 22. märtsil 2009 püstitas ta Rootsis Växjös tulemusega 69.51 sisemaailmarekordi. Maailmame is trivõ is tlus e d Kuld 2007 saka Kettaheide Hõbe 2005 Helsingi Kettaheide Hõbe 2011 Daegu Kettaheide Pronks 2009 Berliin Kettaheide Heiki Nabi
Olenevalt olümpiamängudest toimuvad Olümpiamängud iga nelja aasta tagant. Olümpiamängude korraldamise otsustab Rahvusvaheline Olümpiakomitee. Vaatamata kõikvõimalikele riikidevahelistele medali- ja punktiarvestustele on olümpiamängud võistlused individuaalsetel ja võistkondlikel spordialadel sportlaste, mitte riikide vahel. Olümpiadeviis (vaata joonist 2) Olümpiadeviisiks on ladinakeelne "Citius, altius, fortius" (eesti keeles "Kiiremini, kõrgemale, tugevamini"). See väljendab läkitust, mille ROK adresseerib kõikidele olümpialiikumises osalejatele, kutsudes neid silma paistma kooskõlas olümpiavaimuga. Olümpiadeviisi idee pärineb prantsuse preestrilt Henri-Martin Didon'ilt. Joonis 2 Olümpiadeviis ja selle tähtsus.
Jaagupis keskkooli. Peale keskkooli siirdus ta õppima Tallinna Tehnikaülikooli Kõrgemasse Majanduskooli ärijuhtimise erialale ning sai diplomi 2001. aasta juunis. Hetkel on tal pooleli magistriõpingus Estonian Business Schoolis. Lisaks elukohale Tallinnas on tal ka elupaik Vigala vallas Tiduvere külas. Võistlustel esindab ta Tallinna Kalevit, mida teeb ta alates 9. jaanuarist 2007, varem oli ta Pärnu SK Altius esindaja. Kanteri treener on Islandlane Vésteinn Hafsteinsso. Esimene treener oli Gerdil Ando Palginõmm, samuti on tema treeneriteks olnud Helgi Parts, Aleksander Tammert seenior ning kuni 30. augustini 2006 Uno Ojand. Gerd Kanter võitis esimesena Bigbank Kuldliiga jackpot'i. 22. märtsil 2009 püstitas ta Rootsis Växjös sisemaailmarekordi tulemusega 69.51. Tema praeguse isikliku rekordi, mis on samuti Eesti rekord püstitas Gerd Kanter 4. septembril 2006 Helsingborgis.
In 1936 Carl Diem suggested what is now the modern Olympic Torch Relay. It is lit in Olympia by women wearing ancient-style robes using a curved mirror and the sun. It is given from runner to runner until the games have begun. The Olympic flag was created by Pierre de Coubertin in 1914. There are five rings on a white background. The rings are blue, white, yellow, green and red. They represent the five continents of the world. The motto of the Olympic Games is "citius, altius, fortius" which means "swifter, higher, stronger". Olympic oath: "In the name of all competitors, I promise that we shall take part in these Olympic Games, respecting and abiding by the rules the govern them, in the true spirit of sportsmanship, for the glory of sport and the honour of our teams. Olympic hymn was first played in 1896. Medals were made from pure gold until 1912. They are designed by the host city. Nowadays the medals are only covered with gold.
Tallinnast elama. Vigalasse ning asus õppima Vana-Vigala põhikooli. Keskkooli läbis Gerd Pärnu-Jaagupis. Keskkooli lõpetamise järel siirdus ta õppima Tallinna Tehnikaülikooli Kõrgemasse Majanduskooli ärijuhtimise erialale ja sai diplomi 2001. aasta juunis. Hetkel on tal pooleli magistriõpingud Estonian Business Schoolis. Kanteri elupaikadeks on Tallinn ja Vigala vallas asuv Tiduvere küla. Võistlustel esindab ta alates jaanuarist 2007 Tallinna Kalevit, varem oli ta Pärnu SK Altius esindaja. 6.2 Gerdi treenerid Gerdi esimene treener oli Ando Palginõmm. Ärijuhtimisõpingute ajal oli Gerdi treeneriks Helgi Parts. Nende koostöö jäi aga lühikeseks kuna treeneri tervis halvenes. Seejärel harjutas ta umbes 6 kuud üksinda. 1998. aasta lõpus hakkas teda abistama Aleksander Tammert seenior, kuid ka sel korral jäi koostöö lühikeseks. Järgmiseks treeneriks sai Uno Ojand, kellega kestis koostöö kuni 2006. aasta augustini.
memento mori mõtle surmale. mens sana in corpore sano terves kehas terve mõistus. nota bene pane tähele. o tempora, o mores oh ajad, oh kombed. per aspera ad astra läbi raskuste tähtede poole. persona non grata ebasoovitav isik. quo vadis? kuhu lähed? sic transit gloria mundi nii kaob selle maailma kuulsus. status quo endine olukord. terra incognito tundmatu maa. ars longa, vita brevis est kust on pikk, elu lühike. ceterum censeo muide ma arvan. citius, altius, fortius kiiremini, kõrgemale, tugevamini. in corpore täies koosseisus. primo deliberate, deinde dicite enne mõtle, siis ütle. sine ira, et studio ilma viha ja eelarvamuseta. veni, vidi, vici tulin, nägin, võitsin.
Eesti lippu kandis avatseremonial Harald Tammer. Olümpiavõistlused algasid demonstratsioonaladega - jäähoki ja iluuisutamisega - ja kulmineerusid 15.-31. augustil, mil võisteldi peamistel aladel nagu ujumine, kergejõustik, maadlus, vehklemine, võimlemine, tõstmine ja poks, kokku 152 alal. Esimest korda lehvis Antverpeni staadionil ka viie omavahel põimunud rõngaga olümpialipp, mille oli ROK-ile kinkinud Belgia Olümpiakomitee. Esimest korda kasutati ka olümpiadeviisi „Citius, altius, fortius" ning Belgia veepallur ja vehkleja Victor Boin andis nüüdisaegsete olümpiamängude esimese olümpiavande 5 Kadi Hinrikus Eesti Spordi Ajalugu Antverpenis olid edukaimad sportlased USA laskurid, Belgia vibulaskurid ja Itaalia vehkleja Nedo Nadi. Parim kergejõustiklane oli Soome jooksukuulsus Paavo Nurmi. Mitteametlikus
KUNSTIAJALUGU Ladina keelsed väljendid 1. Citius, altius, fortius = kiiremini, kõrgemale, tugevamini (kaugemale) 2. Per aspera ad astra 3. Cogito, ergo sum = mõtlen, järelikult olen 4. Tabula rasa = puhas leht 5. Alma mater = helde, toitev ema (Ülikoolis) 6. Terra icoglita 7. Sit tibi terra levis (s.t.t.l) = olgu muld sulle kerge 8. Per se = iseeneses 9. Manus manum lavat = käsi peseb kätt 10. Pecunia non olet = raha ei haise 11. Lupus in fabula non mordet lupum = hunt hunti ei murra 12
vanemad, kuuluvad res mancipi hulka ja need on: Iter – õigus jalgsi läbi käia võõrast maatükist Actus – õigus ajada loomi läbi võõraste maatükist ja ühtlasi sealt jalgsi läbi käia Via – õigus sõita, loomi ajada ja jalgsi läbi käia võõrast maatükist Aqueductus – õigus teiste maast vett läbi juhtida Linnaservituudid: Servitus tingi immitendi – õigus oma ehitise Servitus oneris fermendi Servitus altius non tolleni – õigus keelata naabrile ettenähtust kõrgemale ehitada Servitus ne luminibus officiatur – õigus keelata naabrile püstitada ehitisi, mis varjavad valguse Isiklikud servituudid: Ususfructus – viljakasutusõigus ehk kasutusvaldus, mille puhul isikul on eluaegne õigus mingit asja kasutada ning selle vilja endale võtta, hoolimata sellest, kes on parasjagu maatüki omanik
teise maatüki kasuks. Külaservituudid- servitutes praediorum rusticorum Linnaservituudid-servitutes praediorum urbanorum Servitus tigni immittendi- õigus oma ehitise palki naabri seina panna Servitus oneris ferendi- õigus toetada oma hoonet naabri ehitisele, koos kohustusega oma ehitis korras hoida Servitus altius non tollendi- õigus keelata naabrile hoonete ettenähtust kõrgemale ehitamine Servitus ne luminibus officiatur- õigus keelata naabril püstitada ehitisi, mis varjavad valguse Reaalservituudid on vanimad. Vanimad on kolm teeservituuti: Iter- õigus jalgsi läbi käia võõrast maatükist Actus- õigus ajada loomi läbi võõra maatüki ja sealt ka läbi käia
via õigus sõita, loomi läbi ajada ning jalgsi käia läbi võõra maatüki aqueductus õigus teiste maast vett läbi juhtida Linnaservituute oli mitmeid. Mõned neist nt: servitus tigni immitendi õigus oma ehitise palki naabri seina panna servitus oneris ferendi õigus toetada oma hoonet naabri ehitisele, naabri kohustusega ehitis korras hoida servitus altius non tollendi õigus keelata naabrile ettenähtust kõrgemale ehitada servitus ne luminibus officiatur õigus keelata naabrile püstitada ehitisi, mis varjavad valguse Isiklikud servituudid või kasutusõigused (servitutes personarum) olid: ususfructus viljakasutusõigus ehk kasutusvaldus, mille puhul isikul on eluaegne õigus mingit asja kasutada (usus) ning selle vilja endale võtta (fructus), hoolimata sellest, kes on parasjagu maatüki omanik
olümpiasümbol. Esimene olümpialipp valmistati 1913. aastal Pariisis. 3 meetrit pika ja 2 meetrit laia lipu valgel põhjal on kujutatud olümpiarõngad. Esmakordselt heisati olümpialipp 5. aprillil 1914. aastal Pan-Egiptuse mängudel Aleksandrias. Lõpliku heakskiidu sai lipp 1914. aasta juunis Pariisis VI olümpiakongressil. Olümpiamängudel heisati olümpialipp esmakordselt 1920. aastal Antverpenis. Olümpiadeviis on ladinakeelne "Citius, altius, fortius" (eesti keeles "Kiiremini, kõrgemale, tugevamini"). See väljendab läkitust, mille ROK adresseerib kõikidele olümpialiikumises osalejatele, kutsudes neid silma paistma kooskõlas olümpiavaimuga. Olümpiadeviisi idee pärineb prantsuse preestrilt Henri-Martin Didon'ilt. Olümpiaembleem on terviklik kavand, kus olümpiarõngad on ühendatud mõne teise eristatava elemendiga. Iga olümpiaembleemi kavandi peab heaks kiitma ROK, see on embleemi igasuguse kasutamise eeltingimuseks.
Tallinnast elama Vigalasse ning asus õppima Vana-Vigala põhikooli. Keskkooli läbis Gerd Pärnu-Jaagupis. Keskkooli lõpetamise järel siirdus ta õppima Tallinna Tehnikaülikooli Kõrgemasse Majanduskooli ärijuhtimise erialale ja sai diplomi 2001. aasta juunis. Hetkel on tal pooleli magistriõpingud Estonian Business Schoolis. 19 Kanteri elupaikadeks on Tallinn ja Vigala vallas asuv Tiduvere küla. Võistlustel esindab ta alates jaanuarist 2007 Tallinna Kalevit, varem oli ta Pärnu SK Altius esindaja. (Gerd Kanter, 2012) Joonis 11. Gerd Kante (zimbio.com/pictures/U_M9FVKL7y7/Olympics+Day+12+Athletics/_pKJqoQC8t4/Gerd+Ka nter) 4.4.1. Treenerid Gerd Kanteri esimene treener oli Ando Palginõmm. Sel ajal esindas ta SK Altiuse klubi Pärnus. Ärijuhtimistõpingute ajal oli Gerdi treeneriks Helgi Parts. Nende koostöö jäi aga lühikeseks kuna treeneri tervis halvenes. Seejärel harjutas ta umbes 6 kuud üksinda. 1998.
Evangelos Zappas- Bukarestis elav rikas ärimees, kes pani Kreeka kuningale ette Kreeka om taaselustamise ja nõustus ise nende kulusid katma. Richard Chandler- inglane, kes leidis 1766. aastal Zeusi templi varemed ja sellega ka Olümpia paiga. Ernst Curtius- sakslane, kelle eestvedamisel peeti läbirääkimisi kreeka valitsusega, et Olümpia välja kaeva ning seda ka tehti. Henri Didon- tulihingeline prantslasest olümpiaidee eest võitleja. ,,Citus, altius, fortius" isa. Rajas oma kasvatusmeetodi, mis ühendas nii ranguse kui ka vabaduse. P.de Coubertin: itaalia juurtega prantslane, kaasaegsete olümpiamängude ellukutsuja. Huvitus noorsoo kasvatamise ja kehalise arendamise probleemidest. Võttis osa I olümpiakongressi korraldamisest ja Rahvusvahelise Olümpiakomitee moodustamisest. Valiti ROK'i sekretäriks ja hiljem presidendiks. Rahvusvaheline olümpiakomitee (ROK) loomine: 1894. a
Saulusest saab Paulus Pühaõhtusöömaaeg Mäejutluse põhisisu Käsulauad 50 ladinakeelset väljendit. Veni, vidi, vici tulin, nägin, võitsin Per aspera ad astra läbi raskuste tähtede poole Nota Bene Memento mori mõtle surmale Et cetera Tabula rasa puhas leht citius, altius, fortius kiiremini, kõrgemale, kaugemale deus ex machina probleemi lihtsustatud lahendus quod liat Jovi, non liat bovi mis on lubatud Jupiterile, pole lubatud härjale sit tibi terra levis olgu muld sulle kerge terra incognita tundmatu maa per se iseenesest rara avis haruldane lind pecunia non det raha ei haise
õppima Vana-Vigala põhikooli. Keskkooli läbis Gerd Pärnu-Jaagupis. Keskkooli lõpetamise järel siirdus Kanter õppima Tallinna Tehnikaülikooli Kõrgemasse Majanduskooli ärijuhtimise erialale ning sai diplomi 2001. aasta juunis. Hetkel on tal pooleli magistriõpingud Estonian Business Schoolis. Kanteri elupaikadeks on Tallinn ja Vigala vallas asuv Tiduvere küla. Võistlustel esindab ta Tallinna Kalevit (alates 9. jaanuarist 2007; varem oli ta Pärnu SK Altius esindaja). Kanterit treenib Vésteinn Hafsteinsson (Island). Tema esimene treener oli Ando Palginõmm, samuti on teda treeninud Helgi Parts, Aleksander Tammert seenior ning kuni 30. augustini 2006 Uno Ojand. 2006. aastal võitis ta esimese inimesena Bigbank Kuldliiga jackpot'i.[1] 22. märtsil 2009 püstitas ta Rootsis Växjös tulemusega 69.51 sisemaailmarekordi. · Pikkus: 196 cm · Kaal: 125-128 kg (2008); 121 kg (2006) · Käte siruulatus: 207 cm Isikliku rekordi areng
· Alma mater- toitev emake ? · Alter ego- teine mina/lähim müttekaaslane · Ars longa,vita bervis est-kunst on pikk elu on lühike ? · Ave, caesar,mortituri te salutant?- tervitust ceasar,surma mõistetavad tervitavad · Tabula rasa- puhas leht ? · In spe- lootuses · Bona fide status quo- heas usus · Terra incognita- tundmatu maa ? · Status quo-asjade seis · Carpe diem- kasuta päeva targale ? · Citius,altius,fortius!-kiiremini kürgemale kaugemale ? · Cuius regio,eius religio-kelle võim selle usk · Deus ex machina- jumal masinast/ olukorra lahendus ? · In corpore täies koosseisus · In memorian- mälestuseks ? · Dum spiro spero-kuni hingan seni loodan ? · Errare humanium est-eksimine on inimlik ? · Eo ipso - iseenesest · vivat crescat floreat-elagu kasvagu õitsegu ? · et tu brute- ka sina brutus ? · et cetera- jne ?
teise maatüki kasuks. Külaservituudid- servitutes praediorum rusticorum Linnaservituudid-servitutes praediorum urbanorum Servitus tigni immittendi- õigus oma ehitise palki naabri seina panna Servitus oneris ferendi- õigus toetada oma hoonet naabri ehitisele, koos kohustusega oma ehitis korras hoida Servitus altius non tollendi- õigus keelata naabrile hoonete ettenähtust kõrgemale ehitamine Servitus ne luminibus officiatur- õigus keelata naabril püstitada ehitisi, mis varjavad valguse Reaalservituudid on vanimad. Vanimad on kolm teeservituuti: Iter- õigus jalgsi läbi käia võõrast maatükist Actus- õigus ajada loomi läbi võõra maatüki ja sealt ka läbi käia
Linnaservituute oli mitmeid ning tooksin neist välja mõned. Erinevad autorid toovad tähtsatena välja erinevaid, tegelikult võib pidada neid suhteliselt võrdseteks. Mõned neist: e. servitus tigni immitendi – õigus oma ehitise palki naabri seina panna f. servitus oneris ferendi – õigus toetada oma hoonet naabri ehitisele, naabri kohustusega ehitis korras hoida g. servitus altius non tollendi – õigus keelata naabrile ettenähtust kõrgemale ehitada h. servitus ne luminibus officiatur – õigus keelata naabrile püstitada ehitisi, mis varjavad valguse. Servituutide puhul kehtisid mitmed põhimõtted, näiteks ei tohtinud servituudiõigusega kohustada teeniva kinnisasja omanikku midagi tegema: D.8.5.6.2 (Ulpianus): Etiam de servitute, quae oneris ferendi causa
annaabi.ee 
