Enamasti on see 40tundi nädalas, oleneb töö koormusest. · Lisaks on lepingus kirjas ka töötasu, mille alusel palka väljastatakse. Olemas on kolm võimalust. · Esiteks kindla kuupalgaga töö, kus palga numbes ei muutu olenemata sellest, mitu päeva on kuus ega ka tundide arv nädalas. · Teiseks on tükitöö alusel väljastatav palk, kus on tehtud töö pealt oleneb ka tasu. · Kolmandaks võimaluseks on tunnitasuga töö, kus üks töötund võrdub ühe kindla summa, ning niipalju kui tunde töötad kuus, niipalju palka ka saad. Lisanduvad ka lisatunnid. · Kindlasti peab lepingus olema märgitud ka kindel puhkeaeg, mis enamasti piirdub 28 nädalapäevaga kuus. Aga see oleneb samuti töökohast. · Töölepingus märgitakse ära kohustused, mida peab täitma tööl olles ning ka see, mis juhtub siis kui neid ei täideta. · Tööleping peaks sisaldama ka katseaja kestvust ning kindlat töötundide arvu päevas,
Raketise transport km 1.15 170 195.5 2 Avamoodustajate rent tk. Ööp-s 5 7.33 36.65 3 Sarruse maksumus t 640 37.36 23910.4 4 Betoonisegu maksumus m3 100 863 86300 5 Kraana () maskumus kokku, sh: SUMMA Kraana renditasu ööpäev 192 10 1920 Töötasu I vah töötund 150 24 3600 Töötasu II vah töötund 180 40 7200 Töötasu III vah töötund 195 24 4680 Kraana transport km 8 170 1360 6 Betoonipumba rent kokku, sh: SUMMA I vah töötund 45 16 720 III vah töötund 58
3. TOOTMISHARU JA ETTEVÕTLUSKESKKOND 3.1. TOOTMISHARU ARENGUSUUNAD 3.2. MUUTUSED ETTEVÕTLUSKESKKONNAS 6 4. ÄRIPROJEKT 4.1. TOODE/TEENUS · Toote/teenuse olemus, selle erilised omadused: · Toote (teenuse) füüsiline koostis Jrk Tooraine nimetus Mõõtühik Ühiku nr. hind 1 Puhastusteenus Kord 15 2 Remont Töötund 30 3 Diagnostika Töötund 10 4. Kaugabi Töötund 20 4.2. TURG 4.2.1. Turu kirjeldus Turul konkurents tugev Turg on lõputult suur kuna tehnoloogia vajab kogu aeg parandamist ja hooldust. 4.2.2. Tarbijaskonna määratlus Praegune sihtturg Turuvaliku alused Tallinn, klientuuri tekkides ka ülejäänud Palju arvuteid kasutavaid ettevõtteid ka
aastal oli (Eurostat): a. Luxemburg b. Bulgaaria c. Taani d. Rumeenia 10. Ajanormi alanemisel 16% tootlusnorm suureneks: a. 19,4 % b. 19,4 % c. 18,6 % d. 19 % 11. Tööturu tunnus, üks olulisemaid kaasaegse riigi majanduse efektiivsuse kriteerium a. Segmenteerimine b. Paindlikkus c. orienteeritus sisemisele tööturule d. orienteeritus välisele tööturule 12. Kõige kallim töötund EL-s on: a. Rumeenia b. Luxemburg c. Norra d. Bulgaaria 13. Töö tootlikkuse näitajat iseloomustab a. valmistoodangu väljalase materiaalse kulu ühiku kohta b. materiaalsete vahendite kulu toodanguühiku kohta c. inimese füüsilise ja närvienergia kulu aja kulu ühiku kohta d. toodetud toodangu või teenuse maht töökulu ühiku kohta 14. Tulude mediaanse jaotuse näitaja peegeldab tulude suurust mida saab a
millest on palju erinevaid variante, kuid mille põhimõtted on sarnased: raha ringleb vaid 5 kogukonna sees, elavdades niimoodi omavahelist läbikäimist – nii kohalikku majandust kui ka inimestevahelisi suhteid. Levinuim kogukonnaraha vorm on lihtne turvamärkidega paberraha, kuid arvestusühikud, konverteeritavus ning väljaandmise kord on erinevad – rahaühikule võib vastata üks töötund või üks tehtud tegu; raha võib (aga ei pea) saama riikliku raha vastu vahetada; raha võib välja anda kogukonnas tegutsev mittetulundusühing, valitsusväline organisatsioon, hoiu-laenuühistu või siis loob raha iga inimene ise. 1.2 Alternatiivraha tekkimise põhjused ja pidama jäämine Alternatiivraha hakatakse sageli kasutama, kui piirkonda või riiki tabab mingi suurem vapustus – majanduskriis, hüperinflatsioon või poliitiline peataolek -, segastel aegadel, mil
motivatsioonipuuduseg Tööajal teeb regulaarselt vähemalt 30 minutit a, mida tõendab, et puhkepausid tervisespordiga päevas 5-7 päeval väidab end eelistavat hingamis- ja tegeleda ehk minimaalselt 3-4 vähese kehalise venitusharjutusega. -Õpeta valik tundi nädalas aktiivsusega tegevusi Oskab ja kasutab hingamis- ja - Iga töötund 5 fitnesspalli kontori venitusharjutusi minutit teeb töötamiseks. harjutusi, mis võib harjutusi teha tööl (Jalak -20 min tööpäevas 2006) töötab fitnesspallis -Tutvusta fitnesspalli
Küsimus 1 Õige 1,00 punkti 1,00st Küsimuse tekst Eesti töötaja tunnitootlikkuse tase erineb saksa töötaja omast kordades umbes: Vali üks: a. 4 b. 7 c. 6 d. 5 Tagasiside Õige vastus on: 5. Küsimus 2 Õige 1,00 punkti 1,00st Küsimuse tekst Elanikkonna käsutatavad tulud – see on: Vali üks: a. Tarbijahinnaindeksiga korrigeeritud jooksvad tulud, millest lahutatud kohustuslikud maksed ja maksud b. Teatud perioodil saadud (arvestetud) rahasumma c. Tarbijahinnaindeksiga korrigeeritud nominaalsed rahalised tulud d. Nominaalsed tulud, millest on maha arvestatud elanike kohustuslikud ja vabatahtlikud maksed e. Rahaliste tulude summa suhe olemasolevasse elannikkonda Tagasiside Õige vastus on: Nominaalsed tulud, millest on maha arvestatud elanike kohustuslikud ja vabatahtlikud maksed. Küsimus 3 Õige 1,00 punkti 1,00st Küsimuse tekst Vahetusesisesed ajakaod moodustas...
Peatükile lähtudes ostab tööandja endale tööjõudu ehk palkab inimesi, kes teenivad temale kasumit. Kapitali seisukohast on oluline, et toimuks pidev protsess ning Marx on toonud illustreeriva näite võrreldes kapitali vampiiriga. Tema sõnutsi saab see toimida vaid siis, kui on olemas elavat tööd, mida pidevalt sisse imeda. Igasugune seisak ja tootmisvahendite mittekasutamine on kapitali aja raiskamine. Kõik on üles ehitatud kasumile ja on eriti oluline, et kasutusel oleks iga töötund, mis mahub 24 tunni sisse. Just tänu nendele põhimõtetele enamik probleeme tööliste ja töötajate vahel alguse saidki. Tagaplaanile jäeti töötajate huvid ja vajadused ning kogu energia oli suunatud tootmise mahu suurendamisse. Eirati seadusi, mis olid sätestatud kaubavahetuskokkuleppes ehk tänapäevasemas mõistes töölepingus. Selle rikkumise eest saadav trahv oli kordades väiksem, kui tootmiselt saadav kasum.
ettevõtete koguarvus 50 % (Põhja-Eestis, Raplamaa põhjaosas, Tartu, Pärnu, Kohtla- Järve ja Kuressaare ümbruse valdades), 13 % kohalikes omavalitsustes moodustasid tertsiaarsektori ettevõtted rohkem kui 60 % kõigist ettevõtetest (Maapiirkonna ettevõtjate olukord, arengutrendid ning toetusvajadus, 2012, lk 2). Eestlaste sissetulekud teeninduses on ühed Euroopa Liidu madalamad. Iga Eesti madalapalgalise klienditeenindaja töötund moodustab vaid 46 % suvalise soomlase töötunnitasust (Nagel, 2013). 1.1.4 Esindatus Euroopas Teenindussektori aktiivsus on paranenud. Paljude riikide majanduses on toimunud teenindussfääris suur areng: enamik töökohti paikneb tänapäeval teeninduses ning see sektor annab suurima panuse sisemajanduse koguprodukti (Naiste töötingimused teenindussektoris, 2012). Euroopa majandus muutub järjest enam teenustepõhiseks.
Masina tüüp või Soetus Tööressusrss Kasutusiga Aasta Korrashoiukulud Külvieelse 44 1750 10 131 62 grupp,võimsus või hind,tuh.kr (aastat) koormus mullaharimise töölaius. põimmasin 2,5m 1Kivukoristusmasinad 2 3 4 5 6 Kivide Ratastraktoridvaalkogur 452 400 töötund 8 38 töötund 780 kr/h Neljarattaveoga 1.5m -112-129 KülvikudkW 1010 10000 12 625 109 -148-167 kW 1360 10000 12 625 125 Haagised
maksab. Keskmistes ja suuremates ettevõtetes tegelevad reklaamivaldkonnaga peamiselt turundusjuhid ja projektijuhid kes valivad paljude tegurite põhjal neile sobiva reklaamifirma. Nendeks teguriteks võib nimetada: kvaliteet, hind, tarneaeg, asukoht jne. Meie ettevõtte teenuste ja toodete hinnatase on keskmine. Reklaamtrükk alates 280.-/m2 ja suurimal konkurendil ISOCOM alates 500.-/m2 Disaineri töötund 500.-/h konkurentidel alates 500.- kuni 1000.- /h Materjalidele on juurdehindlus 150-300 % , ISOCOMil 600-1000% 6. Konkurents Konkurents praegusel reklaami turul on tihe. Viimastel aastatel on pea kõikjal Eestis tekkinud palju uusi reklaamindusega tegelevaid ettevõtteid. Peamised reklaaminduse valdkonnad millega konkureerivad ettevõtted tegevust alustanud on reklaamriietetrükk, reklaamkingitused, reklaamtrükk ja disain
alustada Ameerika Ühendriikides, sest seal on sellist tüüpi äriplaanidele tunduvalt lihtsam rahastajaid leida, kui näiteks Eestis, kus tõenäoliselt oleks võimatu mõnest pangast virtuaalkaubamaja avamiseks laenu saada. Samas võib väita, et väiksemat sorti suurusega Interneti kaubamaja avamine peaks olema odavam, kui füüsilise poe avamine. Näiteks pakutakse Eestis Interneti kaubamaja baasprogrammi müüa umbes viie tuhande krooni eest, ning konfigureerimise ja kujundamise töötund maksab umbes viissada krooni. Kaupluse hoidmine serveris maksab sada krooni esimese megabaidi eest, ning kümme krooni iga järgneva pealt. Vähegi tõsiseltvõetavatel firmadel peaks olema isiklik Interneti püsiühendus, mille maksumus on keskmiselt kümne tuhande krooni ulatuses. Üksiküritajast tarkvara müüja saaks läbi ka tunduvalt väiksemate kulutustega. Programmeerimisoskustega isik võib ka ise lihtsama kaubamaja leheküljed kujundada
perioodi jooksul. 11 Ületunnitöö erakorralisest iseloomust lähtudes peab ületunnitöö tegemine töötajale kaasa tooma täiendava hüvitise tavapärasest erineva tööajaga töötamise eest. Ületunnitöö tegemisele peab seega järgnema piisav hüvitis, mis on suurem kokkulepitud tööaja piires tehtava töö eest saadavast tasust, st ületunnitöö ei saa olla sama „kallis" kui tavaline töötund. Seetõttu ei saa ületunnitöö hüvitamisel vaba ajaga nimetatud vaba aeg langeda töötaja tavapärasele puhkeajale. Ületunnitöö hüvitamiseks mõeldud vaba aeg antakse kokkulepitud tööajast ning tasustatakse seetõttu nagu tavaline tööaeg. Vastav regulatsioon tagab töötajale ületunnitöö tegemise eest piisava kompensatsiooni ning kaitseb töötajat võimaliku töötasu languse eest. Kui tööandja soovib ületunnitöö hüvitada rahas, tuleb tal see töötajaga kokku leppida
Kui Eesti vahetab 6 tonni kala 6 tonni paberi vastu Soomest, siis Eesti võidab 5 tonni paberit (kodus saaks Eesti 6 tonni kala vahetada vaid 1 tonni paberi vastu). Need 6 tonni kala, mis Soome saab Eestilt nõuavad Soomes 2 tundi tööd.Kala tootmisest loobumine võimaldab toota 2x5=10 tonni paberit, seega Soome võidab 4 tonni paberit. Tegelikkuses tähendab see, et nii Eestis kui Soomes hoitakse kokku tööaega. Kui Eest loobub paberi tootmisest, siis vabaneb 1 töötund, mille saab suunata 6 tonni kala tootmiseks. Kui Soome loobub kala tootmisest, vabaneb 1 töötund, mille saab suunata 5 tonni paberi tootmiseks. Tänu spetsialiseerumisele suurenes kala tootmine 3 tonni võrra ja paberi tootmine 4 tonni võrra.Seega saadi tarbimiseks juurde kaupu ilma täiendavate tootmisressursside rakendamiseta. Suhtelise eelise teooria (David Ricardo) Suhtelise eelise teooria ütleb, et heaolu kasv on võimalik ka juhul, kui riigil ei ole absoluutset eelist.
6 15 3 8 18 4 10 20 5 Tabelist 2.1 on näha, et kui Madis töötab kaks tundi päevas ning kasutab kogu selle aja nisu tootmiseks, suudab ta toota 6 kilogrammi nisu kuus. Edasine töö lisamine suurendab küll nisu toodangut, ent iga järgmine töötund toob endaga kaasa järjest väiksema nisu koguse lisandumise. Põhjuseks võib siin olla näiteks maa kvaliteedi halvenemine. Viljakat põllumaad on ainult piiratud koguses ning edasine nisu tootmise suurendamine saab toimuda vaid madalama viljakusega maa arvelt. Kui Madis kasutaks kogu oma aja nisu tootmiseks, suudaks ta toota 20 kilogrammi nisu ning mitte ühtegi meetrit kangast. Vastupidiselt, kui Madis toodaks vaid kangast siis saaks ta toota 5 meetrit kangast ning ei toodaks nisu
Stagflatsioon oli lääneriikides 1970nendatel aastatel. Deflatsioon (ladina keeles ärapuhumine) on hindade langus ja raha ostujõu kasv. Tavaliselt lõppeb majanduskasv ja suureneb tööpuudus. Raha väärtuse kasv soodustab säästmist ja pidurdab tarbimist. Laenud ja arved tuleb tagasi maksta kallimas rahas ja see vähendab ettevõtlikust. Mõelge ka raha tähendusele. Rahal on mitu ülesannet maksevahend, väärtuse mõõt (kelle töötund on kallim või milline auto on kallim), kaup (rahaga kaubeldakse), aare (paneme kõrvale mustadeks päevadeks). Raha põhineb usaldusel. Kui te leiate end olukorras, kaupmees ei taha kaupa või teenust müües teie raha vastu võtta, siis ei ole need kupüürid või mündid enam raha. Väljavõte Eesti Panga koduleheküljelt (http://www.eestipank.ee/rahapoliitika/hinnastabiilsuse-tahtsus): ,,Hinnastabiilsuse
4 9 2 6 12 3 8 14 4 10 15 5 Tabelist 2.1 on näha, et kui Madis töötab kaks tundi päevas ning kasutab kogu selle aja nisu tootmiseks, suudab ta toota 5 kilogrammi nisu kuus. Edasine töö lisamine suurendab küll nisu toodangut, ent iga järgmine töötund toob endaga kaasa järjest väiksema nisu koguse lisandumise. Põhjuseks võib siin olla 11 näiteks maa kvaliteedi halvenemine. Viljakat põllumaad on ainult piiratud koguses ning edasine nisu tootmise suurendamine saab toimuda vaid madalama viljakusega maa arvelt. Kui Madis kasutaks kogu oma aja nisu tootmiseks, suudaks ta toota 15 kilogrammi nisu ning mitte ühtegi meetrit kangast
6 12 3 8 14 4 10 15 5 Tabelist 2.1 on näha, et kui Madis töötab kaks tundi päevas ning kasutab kogu selle aja nisu tootmiseks, suudab ta toota 5 kilogrammi nisu kuus. Edasine töö lisamine suurendab küll nisu toodangut, ent iga järgmine töötund toob endaga kaasa järjest väiksema nisu koguse lisandumise. Põhjuseks võib siin olla näiteks maa kvaliteedi halvenemine. Viljakat põllumaad on ainult piiratud koguses ning edasine nisu tootmise suurendamine saab toimuda vaid madalama viljakusega maa arvelt. Kui Madis kasutaks kogu oma aja nisu tootmiseks, suudaks ta toota 15 kilogrammi nisu ning mitte ühtegi meetrit kangast. Vastupidiselt, kui Madis toodaks vaid kangast siis saaks ta toota 5 meetrit kangast ning ei toodaks nisu.
tunnid arvestusperioodi lõpul ning neid on võimalik vaba ajaga hüvitada järgmise perioodi jooksul. 8. Ületunnitöö erakorralisest iseloomust lähtudes peab ületunnitöö tegemine töötajale kaa- sa tooma täiendava hüvitise tavapärasest erineva tööajaga töötamise eest. Ületunnitöö te- gemisele peab seega järgnema piisav hüvitis, mis on suurem kokkulepitud tööaja piires teh- tava töö eest saadavast tasust, st ületunnitöö ei saa olla sama “kallis” kui tavaline töötund. 94 § 45 T öö - ja puhkeaeg 3. ptk 3. jg Seetõttu ei saa ületunnitöö hüvitamisel vaba ajaga nimetatud vaba aeg langeda töötaja tavapärasele puhkeajale. Ületunnitöö hüvitamiseks mõeldud vaba aeg antakse kokkule- pitud tööajast ning tasustatakse seetõttu nagu tavaline tööaeg. Vastav regulatsioon tagab töötajale ületunnitöö tegemise eest piisava kompensatsiooni ning kaitseb töötajat võimaliku
teenitud tulud, teha suure täpsusega kindlaks otsekulud ja lisada põhjuslike seoste kaudu üldkulud. Veoauto kulusid on võimalik jaotada eri kulukandjate erinevatele ühikutele, milleks võivad olla läbisõidu kilomeeter, töötund, tonnkilomeeter, veomarsruut jms. Kilomeetri omahind saadakse summeerides sõiduki kõik kulud kalendriaasta, kvartali või kuu jooksul ja jagades need samal perioodil läbisõidetud kilomeetrite arvuga (€/km). Töötunni omahinna leidmiseks jagatakse kalendriaasta
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
