Eesti mullastik Eesti mullastik on Eesti alal kujunenud ja talle omapärased mullad. Eesti ala nüüdisaegsete muldade areng algas pärast viimase jääaja lõppemist esimeste taimede ilmumisega. Üldiselt on Eesti mullastik suhteliselt mitmekesine ning see on tingitud vahelduvrikkast pinnamoest, aastaaegade vaheldumisest, veeoludest jne Alltüüp: tüüpilised kamarkarbonaatmullad Variandid paepealsed mullad Rähkmullad Allvariandid: a) harilikud rähkmullad b) veerismullad c) klibumullad koresevabad karbonaatsed mullad Alltüüp: leostunud kamarkarbonaatmullad Variandid: koresevaesed leostunud kamarkarbonaatmullad süvapealised leostunud kamarkarbonaatmullad
humaate (soolasid), mis on vees viljakaimad mullad. Kihisemine Väheviljakad mullad. vähemlahustuvad seega on püsivamad ja ei sügavamal, kui 30cm, välja kujunenud a)Aegviidu, Käru allu väljauhtumisele; karbonaatsel lähtekivimil. b)Häädemeeste, Saarde erakordselt b)Fulvohapped annab vees kergesti Alltüüp 1 Leostunud mullad K0 on happelised, toitainete vaesed. lahustuvaid soolasid (fulvaate). Need on kujunenud välja savistumise kergemini liikuvamad ja väljauhutavamad. tulemusena. Annavad stabiilseid ja 1. leetumine on mullatekke Fulvaatse huumuse korral muld vaesub maksimaalseid saake Eesti oludes. Kõige elementaarprotsess, mis leiab aset biokeemiliselt tähtsatest ühenditest
Kultuurrohumaa. Ida-kitseherne põld Laiuse voorel Kultuurrohumaa on valdavalt turvasmuldadel paiknev kultuurheina- või karjamaa, mis ei sobi intensiivselt haritavate põllukultuuride kasvatamiseks ja mille kuivendusseisund on põllumajanduse seisukohalt vähemalt rahuldav. Kultuurrohumaade hulka käivad kultuurniidud ja kultuurkarjamaad. Kuiva kultuur-rohumaa kasvukohatüüp Kuiva kultuurkarjamaa alltüüp Kuiva kultuurniidu alltüüp Niiske kultuur-rohumaa kasvukohatüüp Niiske kultuurkarjamaa alltüüp Niiske kultuurniidu alltüüp Muru kasvukohatüüp Niite rajatakse eelkõige talvise sööda aga tänapäeval üha enam aastaringse sööda - silo varumiseks. Kahtlemata ei pääse me mööda ka heina tegemisest. Niiteliste rohumaade planeerimisel on vaja arvestada karja (talvise) söödavajadust ja sööda kvaliteeti. väetamisega olla mõõdukas,
· Illat: koju. Ines: kodus e kodu. Elat: kodust e kodunt e kottu · de-mitmus · Mitm part: -sid · Aga ka alu, huve, jadu, kalu, kanu, kavu, kehi, keni, kive, kruve, kõvu, lavu, linu, maju, mune, ninu, nõvu, omi, osi, pahu, palu, pühi, rabu, sabu, samu, sõnu, teri, vabu, vanu. · Sõnad hägu, idu, kubu, lagu, luga, pidu ja sagu on AVlikust tüübist hakanud siirduma AVta tüüpi. Neid võib muuta mõlemal viisil. Alltüüp NIMI · Nimi, nime, nime, nimesse, nimede, nimesid, nimedesse · Ains nom lõpul i · Ühetüvelised: hani, lovi, lõhi, lõvi, lävi, nimi, suvi, süli, tüvi · Kahetüvelised: kusi, lumi, meri, mõni, tuli, uni, veri Alltüüp SEMINAR · Seminari, seminari, seminarisse e seminari, seminaride, seminare e seminarisid, seminaridesse e seminaresse · 4- ja 5-silbilised sõnad võõrsõnad, mille kaks viimast silpi genitiivis on lühikesed ning algavad konsonandiga.
Liustikualuste "jõgede" vesi on peallasuva liustiku raskuse tõttu surveline. Seetõttu on ka setted suurema terasuurusega, sest kiire voolu tõttu viiakse moreeni peenemad koostisosad savi ja aleuriit veevoolu poolt kaasa. Oosid on tavalised pinnavormid ka Eestis. Lähtekivim - mineraalne alus, millel muld moodustub. Aluspõhjalised lähtekivimid Aluspõhja materjalid: 1. karbonaadsed aluspõhjalised lähtekivimid(CaCO3)(olemuselt pehmed): a. paekivide alltüüp: sisaldab üle 60% kaltsiiti, dolomiiti; esineb savi, kvartsi, kipsi. b. Merglite alltüüp: sisaldab 25-60% karbonaatseid materjale, ülejäänud osa savi-materjal 1. Karbonaadivaesed aluspõhjalised muldade lähtekivimid. Need jaotatakse edasi vastavalt mehhaanilisele koostisele: a. savide alltüüp: üle 50% füüsikalist savi; hüdrovilgud, montmorilloniit, kloriit, kaoliniit b. liivakivide alltüüp: kokku tsementeerunud ränihapendiga ja kihitatud glaukoniit liivakivi
lausaline. Vähemalt 10 m raadiuses olevad alusmetsa ja alustaimestu liigid herbariseeritakse (igast liigist üks näidis määramiseks ja kontrollimiseks), määratakse rinnete liigirikkus (liikide arv proovitükil) ja tuuakse esile kasvukohatüüpi iseloomustavad taimed kasutades vastavat labortöö tabelit. Juhendaja õpetaja Evelin Saarvaga saab ühendust meilil: [email protected] Mulla ja taimestiku alusel määratakse metsatüübirühm, kasvukohatüüp (või alltüüp) ja metsatüüp. Soovitav on teha kaeveümbruse alustaimestikust ja metsast fotod. Töös näidatakse antud kasvukoha asend ordinatsiooniskeemil, mis lisatakse uurimistöö lisasse. Juhendaja õpetaja Vello Keppartiga saab ühendust meilil: [email protected] 4. UURIMISTÖÖ VORMISTAMINE JA ESITAMINE Töö koostatakse iseseisvalt ja peetakse pidevalt ühendust juhendajatega. Mustandtekst on soovitav esitada juhendajatele kommentaaride ja märkuste tegemiseks oktoobri alguse õppesessioonil
kasvukohatüübiga. Võrreldes eelmisega on muld tugevamini leetunud (keskmiselt kuni tugevasti leetunud leedemullad). Muld mõnevõrra niiskem, tugevalt happeline. Puistutest esinevad männikud - IV-V bon. Alusmets puudub või esineb üksikuid kadakaid. Alustaimestikus rohkesti kanarbikku, eriti kohtades, kus valgust on mõnevõrra rohkem, esineb veel kukemari, leesikas, samblad ja samblikud. Esineb peamiselt Põhja-Eestis, saartel, Lõuna-Eestis sinika-kanarbiku alltüüp, kus esineb rabastumise tunnuseid. 9.3 Palumetsad Võrreldes nõmmemetsadega, kasvavad palumetsad viljakamatel ja parema niiskusreziimiga muldadel. Metsakõdu on kuni 10 cm tüsedune, sellele järgneb õhuke huumushorisont. Enamasti I-III bon. männikud, kus kaaspuuliigiks on kuusk, kas II või isegi I rindes. Samblarinne on liigirikas ja tüse. Puhmarindes domineerib pohl ja mustikas. Palumetsades eristatakse pohla ja mustika kasvukohatüüpi.
Turbaid jaotatakse vastavalt botaanilisele koostisele: · rohuturvas · puuturvas · puusamblaturvas · samblaturvas Lagunemis astme järgi: · halvasti · keskmiselt · hästi Antropogeensete ehk inimtekkeliste muldade lähtekivimeiks on kas jääkpinnad või tehis-pinnad. Aluspõhjalised lähtekivimid Aluspõhja materjalid: 1. karbonaadsed aluspõhjalised lähtekivimid(CaCO3)(olemuselt pehmed): a. paekivide alltüüp: sisaldab üle 60% kaltsiiti, dolomiiti; esineb savi, kvartsi, kipsi. b. Merglite alltüüp: sisaldab 25-60% karbonaatseid materjale, ülejäänud osa savi-materjal 1. Karbonaadivaesed aluspõhjalised muldade lähtekivimid. Need jaotatakse edasi vastavalt mehhaanilisele koostisele: a. savide alltüüp: üle 50% füüsikalist savi; hüdrovilgud, montmorilloniit, kloriit, kaoliniit b
· rohuturvas · puuturvas · puusamblaturvas · samblaturvas Lagunemis astme järgi: · halvasti · keskmiselt · hästi Antropogeensete ehk inimtekkeliste muldade lähtekivimeiks on kas jääkpinnad või tehis-pinnad. Aluspõhjalised lähtekivimid Aluspõhja materjalid: 1. karbonaadsed aluspõhjalised lähtekivimid(CaCO 3) (olemuselt pehmed): a. paekivide alltüüp: sisaldab üle 60% kaltsiiti, dolomiiti; esineb savi, kvartsi, kipsi. b. Merglite alltüüp: sisaldab 25-60% karbonaatseid materjale, ülejäänud osa savi-materjal 1. Karbonaadivaesed aluspõhjalised muldade lähtekivimid. Need jaotatakse edasi vastavalt mehhaanilisele koostisele: a. savide alltüüp: üle 50% füüsikalist savi; hüdrovilgud, montmorilloniit, kloriit, kaoliniit b
10°C ja külmema kuu keskmine temperatuur on madalam kui -3°C. Teine täht f viitab kliimadele pideva Joonis 1 Kliima-valdkonnad Köppen'i järgi sademetega kogu aasta jooksul, kuiva hooaega ei ole. (1) Kolmas täht b näitab, et selle kliimatüübiga alal on soojema kuu keskmine temperatuur alla 22°C (2). Köppeni klassifikatsioonis selle kliimatüübi nimi on niiske kontinentaalkliima jaheda suvega alltüüp. See alltüüp esineb Põhja-Ameerikas (New England, Suure Järvistu regioon, Kesk-Lääs 100. meridiaani idapool, Kanada lõunaosa), Ida- Euroopas, Skandinaavias ja Venemaal (vt. Joonis 2). Niiske ontinentaalkliima paikneb mitu õhumasside - peamiselt polaarsete ja troopiliste - piiril, ja see on ilmade muutuslikkuse põhjusena. Polaarsed ja troopilised õhumassid põrkavad kokku, tekitades hõredama ning niiskema õhu
selle alusel võib öelda millised mullad. Diagnostika on aluseks muldade klassifitseerimisel.MULDADE KLASSIFITSEERIMINE-salomon gubertus 17 saj. 30- 40 a.-Schwarzerde 1.geneesil põhinev-V.V.Dokutsajev.-hilisemad mullatekkeprotsesse arvestavad. KLASSIFIKATSIOONIDE ÜHIKUD: referentsmullad-WRB-s 3o,lisanduvad II ja III tase täiendsõnade lisamisega(kokku u.170) Mullatüüp- sarnane ehitus, tekkelugu, tekketingimused ning kasutamise põhimõtteline isel. Lähedaste tüüpide kogum-KLASS:1.alltüüp-olulised erinevused tekketingimustes või mullatekkeprotsessides,2.liik-alltüübi piires põhiprotsessi arenemise astme või mõne diagnostilise horisondi väljakujunemise astme järgi,3.erim-lõimise järgi eristatake kõigi tüüpide piires Lõimis e.erim-oluline kuid mitte pealmine tunnus.Lõimis muutub mullatekkeprotsessi käigus-tuleb teha vahet verikaalses jaotuses-koostatakse lõimise valem. MULDADE LEVIKU SEADUSPÄRASUSED-mullad ei paikne juhuslikult- poolsused-ekvaatorid
leedemuld, põhjavesi sügaval, muld happeline, domineerivad männikud, kuuske vähe, alusmets puudub või hõre, alustaimestikus pohl, mustikas. Lõuna-Eesti, Kagu-Eesti. Mustika kasvukohatüüp reljeefi madalamal osal, gleistunud leedemullad, happeline muld. Enamasti männikud, kuusikud, ka kuuse-männi segametsad, alusmets puudub või hõredalt paakspuud, pihlakat, alustaimestikus tihe samblarinne. Lõuna-Eesti. Jänesekapsa mustika alltüüp muld viljakam, metsakõdu õhuke või puudub, domineerivad kuusikud, kõrge tootlikkus. 1 1.4 Laanemetsad viljakad kasvukohad. Jänesekapsa kasvukohatüüp kõrgematel lainjatel tasandikel, muld värske, hea drenaaziga, leetunud või näivleetunud mullad. Puistud kõrge tootlikkusega, enam levinud
5. PILET Ranniku- ja randlatüüpide levik Eestis, Peamiselt sõltub ranniku ja randatüüpide levik põhja reljeefist ning kivimitest. Samuti ka lainetuse iseärasusest ning vanadest pinnavormidest, nt kui on vanad liiva vormid, tekivad liivarannad. Samuti ka avatus- mis suunas tuuled puhuda saavad. Reljeef, kivimid, avatus! Rannikutüüpide ja alltüüpide levik: 1 - õgvenduva lahelise kulutus-kuhjelise ranniku alltüüp kobedates setetes; 2 - õgvenduva kulutus-kuhjeline lahelise ranniku alltüüp aluspõhjakivimeis e. klindilahtede 3 õgvendunud kulutus-kuhjeline rannik; 4 - kulutuseline õgurannik e. õgvenenud kulutussrannik; 5 õgvendunud kuhjerannik e. kuhjeliseks õgurannikuks; 6 regioonide (IA) numbrid Randlate tänapäevane looduslik seisund. Kliimamuutused, mis meid ähvardavad. Randade arengus on hetkel aktiivne periood tulenevalt kliimast. Aktiivne looduslik periood
leedemullad). Muld mõnevõrra niiskem, tugevalt happeline. Puistutest esinevad hõredad puhtmännikud - IV-V bon. Alusmets puudub või esineb üksikuid kadakaid. Alustaimestik on liigivaene, rohkesti kanarbikku, eriti kohtades, kus valgust on mõnevõrra rohkem, esineb veel kukemari, leesikas, samblad (palusammal, kaksikhambad) ja samblikud (põdrasamblikud, islandi samblik). Esineb peamiselt Põhja-Eestis, saartel, Lõuna- Eestis sinika-kanarbiku alltüüp, kus esineb rabastumise tunnuseid. 1.3 Palumetsad Võrreldes nõmmemetsadega, kasvavad palumetsad viljakamatel ja parema niiskusreziimiga muldadel. Metsakõdu on kuni 10 cm tüsedune, sellele järgneb õhuke huumushorisont. Enamasti I-III bon. männikud, kus kaaspuuliigiks on kuusk, kas II või isegi I rindes. Samblarinne on liigirikas ja tüse. Puhmarindes domineerib pohl ja mustikas. Palumetsades eristatakse pohla ja mustika kasvukohatüüpi.
III Metsad Metsade üldiseloomustus. E.Lõhmuse (1984) klassifikatsioonis on laanemetsas välja toodud sinilille kasvukohatüüp. J. Paali (1997) klassifikatsioonis on sinilille kasvukohatüüp välja toodud salumetsa tüüpruühmas.Lõhmuse omas puudub sürjametsade tüüprühm. Paali omas on salumetsa tüüprühma alla välja toodud kuukressi kasvukohatüüp. Paalil on madalsoometsade tüüprühma all lisaks välja toodud lammilodumetsa alltüüp ja allika-soometsade alltüüp. Paali omal on põhjalikumalt lisatud lammimetsad ja -pääsastikud, soostuvad metsad. Lõhmusel on aga pohla ja mustika kasvukohatüübid jaotatud kaheks. Metsa mõiste, tähtsus - on ökosüsteem, mis koosneb metsamaast, sellel kasvavast taimestikust ja seal elunevast loomastikust. Mets on maa-ala, mis on suurem kui 0,5 hektarit ning kus kasvavad üle 5 meetri kõrgused puud ning puuvõra katab üle 10% sellest maa- alast.Mets on suurima biomassiga taimekooslus
Põhja-Austraalia 4. kuiv troopikakliima (BWh, BSh): kliimat kujundavad cT ja lähistroopilised maksimumid. Väga kuum ja kuiv, talvel jahedam. Temperatuurid võivad ulatuda üle 40-50 °C, samas võib ka suvel esineda öökülmi. Sademeid alla 300 mm, enamasti 100- 200 mm, sajab periooditi. Pinnavett ei ole. Sademete vaesus pidurdab mullateket. o troopikakõrbe (troopika stepi) alltüüp: üleminekuala kuiva kõrbe ja märg-kuiva troopika vahel. Lühike niiske periood, pikk peaaegu sademeteta periood. Väga kõrged temperatuurid kuival perioodil. o troopikakõrbe keskkond: kuivad jõesängid – vadid, nõgudes pinnase sooldumine. Taimkate väga hõre, eriti kuivalembesed taimed, tugeva juurestikuga, sukulendid. Inimesed koondunud oaasidesse, kus põhjavesi on maapinnale lähemal
muldade tekkega. 53. Leostumine. on veeslahustuvate soolade ja karbonaatide eemaldumine mullast. 54. Küllastumine. on mullahorisontide rikastamine Ca ja Mg karbonaatidega põhjavete arvelt. Kaasneb koos soostumisega. Kihisemist küllastunud mullaprofiilis tavaliselt ei esine, kuid mullareaktsioon on neutraalne ja küllastusaste kõrge. 55. Muldade klassifikatsiooni põhiühikud. 1. Mullatüüp ühte tüüpi muldasid iseloomustab teatud kindla mullatekkeprotsessi suund. 2. Mulla alltüüp iseloomustab mõnevõrra erinev suund tüübile iseloomulikus muldade arenemise protsessis. 3. Mullaliik eristatakse alltüübi piires põhiprotsessi arenemise astme või mõne diagnostilise horisondi väljakujunemise astme järgi. 4. Mullaerim mullaliigid on jaotatud mulla lõimise järgi. 56. Eesti muldade klassifikatsioon; iga mullaliigi juures: määramise tunnused, Kõigepealt kindlaks teha, kas tegu on: 1
55. !Kamardumine! huumusainete teke ja kogunemine mulda. 56. !Leostumine! Leostumine on mineraalainete (peamiselt vees lahustuvate soolade ja karbonaatide) väljauhtumine mullast liikuva pinnasevee toimel. 57. !Küllastumine! Mullahorisontide rikastumine Ca ja Mg karbonaatidega põhjavete arvelt. Kaasneb koos soostumisega. 58. Muldade klassifikatsiooni põhiühikud 1) Mullatüüp – ühte tüüpi muldasid iseloomustab teatud kindla mullatekkeprotsessi suund 2) Mulla alltüüp – iseloomustab mõnevõrra erinev suund tüübile iseloomulikus muldade arenemise protsessis 3) Mullaliik – eristatakse alltüübi piires 4) Mullaerim – mullaliigid on jaotatud mullalõimise järgi 59. Eesti muldade klassifikatsioon Vt. muldade määramise tabelit 60. Eesti agromullastiku valdkonnad. Alfred Lillema järgi: I tüüp on karbonaatsete muldade ja analoogsete soostunud muldade valdkond Põhja,- Loode-Eestis ning saartel
Vaid 0,2% metsadest. Kanarbiku kkt (kn) Muld- toitainetevaestel liivadel asuv kuiv kkt. Muld tugevamini leetunud; muld mõnevõrra niiskem, tugevalt happeline. Puistu- esinevad hõredad puhtmännikud IV-V bon. Alusmets- puudub või üksikud kadakad. Alustaimestik – liigivaene; rohkesti kanarbikku; esineb veel kukemari, leesikas, samblad (palusammal, kaksikhambad) ja samblikud (põdrasamblikud, islandi samblik). Esineb peam Põhja- Eestis, saartel, Lõuna-Eestis sinika-kanarbiku alltüüp; 0,2% metsadest. 1.3 Palumetsad- võrreldes nõmmemetsadega, kasvavad palumetsad viljakamatel ja parema niiskusrežiimiga muldadel. Pohla (ph) kkt Muld- lähtekivimiks enamasti tüsedad liivad; esineb ka kahekihilisi lähtekivimeid, kus moreeni katab liiv; nõrgalt või keskmiselt leetunud harilik (L) või huumuslik leedemuld (L(k)) või sekundaarne leedemuld (L(s)). Põhjavesi sügaval; kõdukiht en õhuke; muld happeline (3,5-5,0). Puistud- domin
Tekkimiseks on vajalik rikkalik rohttaimestik ja parasniisked tingimused. Peegeldub huumushorisondi tekkes. Esineb kõigis parasniisketes muldades, v.a. männikud (roht-taimestik praktiliselt puudub) 58. Leostumine. Veeslahustuvate soolade ja karbonaatide eemaldumine mullast 59. Muldade klassifikatsiooni põhimõtted. mullatüüp- ühte tüüpi mudasid iseloomustab teatud kindla mullatekkeprotsessi suund mulla alltüüp- iseloomustab mõnevõrra erinev suund tüübile iseloomulikus muldade arenemise protsessid mullaliik- eristatakse alltüübi piires põhiprotsessi arenemise astme või mõne diagnostilise horisondi väljakujunemise astme järgi mullaerim-mullaliigid on jaotatud mulla lõimise järgi 60. Rahvusvahelised mullaklassifikatsioonid (WRB, ST). muldade klassifikatsioonisüsteemid-looduslik lähenemine, tehniline lähenemine kohalikud/rahvuslikud ja rahvusvahelised
Veekogulise tekkega soode arengujärgu põhiastmed: veekogu metsata madalsoo madalsoomets siirdesoomets rabamännik puisraba lageraba Mineraalmaade soostumise tagajärjel tekkinud rabad jagunevad rabadeks, mis on läbinud madalsoo arengujärgu ja sood mis on oma tekkest peale eksisteerinud rabana. Turbaliigid. Eristatakse kolme turba põhitüübi (madalsoo, siirdesoo,raba) raamer kolm alltüüpi:metsa, metsa-märe ja märe alltüüp. Alltüübib jagatakse kuueks rühmaks( puu, puu- rohu, puu-sambla, rohu, rohu-sambla ja sambla). Igas rühmas on loendatud seal esinevad turbaliigid. Seni on eestis leitud 55 erinevat turbaliiki. Turbaliigi nimetuses märgitakse kõigepealt turba tüüp. Selle määramisel arvestatakse eri troofsusega taimeliikide esinemist. Siirdesoo turbatüübiga on tegemist kui madalsootaimede hulgas leidub üle 5% rabataimi, aga
eemaldumine mullast. Küllastumine on mullahorisontide rikastamine Ca ja Mg karbonaatidega põhjavete arvelt. Kaasneb koos soostumisega. Kihisemist küllastunud mullaprofiilis tavaliselt ei esine, kuid mullareaktsioon on neutraalne ja küllastusaste kõrge. 57. Muldade klassifikatsiooni põhiühikud- Kasutusel on järgmised muldade klassifikatsiooni põhiühikud: 1. Mullatüüp ühte tüüpi muldasid iseloomustab teatud kindla mullatekkeprotsessi suund. 2. Mulla alltüüp iseloomustab mõnevõrra erinev suund tüübile iseloomulikus muldade arenemise protsessis.3. Mullaliik eristatakse alltüübi piires põhiprotsessi arenemise astme või mõne diagnostilise horisondi väljakujunemise astme järgi.4. Mullaerim mullaliigid on jaotatud mulla lõimise järgi. 58. Eesti muldade klassifikatsioon; iga mullaliigi juures: määramise tunnused, horisondid, omadused, viljakus, kasutamine, levik. Kolmandast konspektist 59
tekigi ja kogu huumus on kogunenud kõduhorisonti) D.turvas (eutroofne, mesotroofne, oligotroofne) orgaanilise aine kiht on üle 10 cm Muldade klassifitseerimine-Selle all mõistetakse diagnostiliste tunnuste põhjal muldade tundmaõppimist ja nende süstematiseerimist. Mullatüüp sarnane ehitus, tekkelugu, tekketingimused ning kasutamise põhimõtteline iseloom. Lähedaste tüüpide kogum - klass. Alltüüp olulised erinevused tekketingimustes või mullatekkeprotsessides. Liik alltüübi piires põhiprotsessi arenemise astme või mõne diagnostilise horisondi väljakujunemise astme järgi. Erim lõimise järgi eristatakse kõigi tüüpide piires. Mõnel tüübil on vähe erimeid, mõnel aga väga palju (gleimullad). Metsapuude nõuded mullale Mänd talub ekstreemseid kasvutingimusi, kus teised ei suuda kasvada (paepealsest kuni rabani)
Savann: 5-20NS, Aasias kuni 30N muld viljakas, eriti üleujutavates jõeorgudes, võimas rohurinne,taimkate kohastunud põuaperioodiks, üksikud puud paiknevad teineteisest kaugel, koguvad vett (baobab). Keskond: rikkalik loomastik, karjakasvatus, riisikasvatus, suhkruroog,maapähkel Kuiv troopikakliima: väga kuum ja kuiv, talvel jahedam, temperatuurid võivad ulatuda üle 40-50C, samas võib suvel esineda ka öökülmi, sademeid alla 300mm. Troopikakõrbe alltüüp: 15-25NS üleminekuala kuiva kõrbe ja märg-kuiva troopika vahel, lühike niiske periood, pikk peaaegu sademeta periood, väga kõrged temperatuurid kuival perioodil Keskkond: kuivad jõesängid, taimkate väga hõre, eriti kuivalembesed taimed, tugeva juurestikuga sukulendid,inimesed kogunenud ooasidesse, sademete väga suur muutlikkus,paduvihmad üle mitme aasta. Kuiv lähistroopiline kliima: esineb suur aastane temperatuuri amplituud (15-
Alusmets: puudub või on üksikuid kadakaid ja pihlakaid. Alustaimestik: pohl, mustikas, kanarbik. (Lõuna ja Kagu-Eesti). 2) Mustika kv - paiknevad reljeefi madalamal osal, esinevad gleistunud ja leedemullad. Põhiliselt männikud ja kuusikud. Alusmets: puudub, või on pihlakat, kadakat ja paju. Alustaimestik: samblad, mustikas, pohl, leseleht, kilpjalg. Levinud kõikjal, eriti lõuna-eestis. Jänesekapsa (mustika alltüüp) muld on viljakam, huumushorisont kuni 25 cm paks. Domineerivad kuusikud võib esineda ka kaasikuid ja haavikuid. Laanemetsad 1)Jänesekapsa kasvukohatüüp esinevad leetunud või näivleetunud mullad. Puistute keskmine kõrgus võib olla 35-40 m. Kõige levinumad on kuusikud, võib esineda ka kaasikud, haavikuid ja männikuid. Alusmets: kuslapuu, pihlakas, vaarikas, sarapuu. Alustaimestik: jänesekapsas, leseleht, sinilill, laanelill. 2) Sinilill leostunud või
kadakaid. Alustaimestikus esineb alati kanarbikku (Calluna vulgaris), eriti kohtades, kus valgust on mõnevõrra rohkem, esineb veel h. kukemari, h. leesikas, h. pohl ja palu- härghein. Sammaldest kasvab palusammalt, lainjat ja harilikku kaksikhammast (Dicranum scoparium), samuti põlenud aladele iseloomulikud liiv- ja palu karusammal (Polytrichum juniperinum). Samblikest leidub hõredalt põdrasamblikke ja isalandi samblikku. Tugevasti leetunud muldadel (sinika- kanarbiku alltüüp) esineb vähesel määral sinikat (Vaccinium uliginosum), sookailu (Ledum palustre), samuti turbasamblaid (Sphagnum sp.) ja harilikku karusammalt (Polytrichum commune). Kultiveeritakse Mä külvi teel 8000.....10000 kultiveerimiskohta/ha. Esineb peamiselt Põhja-Eestis, saartel, Lõuna-Eestis sinika-kanarbiku alltüüp, kus esineb rabastumise tunnuseid. 3% riigimetsade pindalast ja 0,3 % kogu metsamaast. 21. Palu- ja laanemetsad . Palumetsad
iseloomulikum, asuvad nad mitmesuguse päritoluga liivadel, kus põhjavesi on sügavamal ja muld kuiv, muld on happeline. Kanarbiku kasvukohatüüp (kn) – tegemist toitainetevaesel liivadel asuva kuiva kasvukohatüübiga. Võrreldes eelmisega on muld tugevamini leetunud (keskmiselt kuni tugevasti leetunud leedemullad), esineb peamiselt Põhja-Eestis, saartel, Lõuna-Eestis sinika-kanarbiku alltüüp. Nõmmemetsad möödutavad kõigist Eesti metsadest 3%. Palumetsad Pohla (ph) – esineb reljeefi kõrgematel osadel. Mulla lähtekivimiks on enamasti tüsedad liivad, põhjavesi sügaval, kõdukiht enamasti õhuke, muld happeline, u. 7% metsadest. Mustika (ms) – esinevad palumetsades reljeefi madalamatel osadel, esinevad gleistunud leede või -leetmullad, mullareaktsioon on happeline,
70. Küllastumine. Mullatekkeprotsess, mida ei loeta elementaarprotsessideks. On mullahorisontide rikastamine Ca ja Mg karbonaatidega põhjavete arvelt. Kaasneb koos soostumisega. Kihisemist küllastunud mullaprofiilis tavaliselt ei esine, kuid mullareaktsioon on neutraalne ja küllastusaste kõrge. 71. Muldade klassifikatsiooni põhiühikud. 1. Mullatüüp ühte tüüpi muldasid iseloomustab teatud kindla mullatekkeprotsessi suund. 2. Mulla alltüüp iseloomustab mõnevõrra erinev suund tüübile iseloomulikus muldade arenemise protsessis. 3. Mullaliik eristatakse alltüübi piires põhiprotsessi arenemise astme või mõne diagnostilise horisondi väljakujunemise astme järgi. 4. Mullaerim mullaliigid on jaotatud mulla lõimise järgi. 72. Eesti muldade klassifikatsioon; iga mullaliigi juures: määramise tunnused, horisondid, omadused, viljakus, kasutamine, levik. K - Rähksed rendsiinad
tingimustega kasvukohatüüp. Esinevad tavaliselt islandi samblik). Muld on värske, hea drenaaziga, põhjavesi männikud, kohati ka kuusk ja kask. Puistu liitus on Esineb peamiselt Põhja-Eestis, saartel, Lõuna- sügaval. Esinevad leetunud (LkI-LkIII) või ebaühtlane. Puud halvasti laasunud, boniteet V- Eestis sinika-kanarbiku alltüüp, kus esineb näivleetunud (kahkjad) mullad (LP), mis mõnikord Va. Mulla peeneselise osa tüsedus kuni 10 cm rabastumise tunnuseid. võivad olla ka nõrgalt gleistunud. Mulla (väga õhukesed paepealsed mullad (Kh'). Õhukese 1.3 Palumetsad lähtekivimiks on enamasti karbonaadivaene
veevooluga. 69. Küllastumine. Mullatekkeprotsess, mida ei loeta elementaarprotsessideks. On mullahorisontide rikastamine Ca ja Mg karbonaatidega põhjavete arvelt. Kaasneb koos soostumisega. Kihisemist küllastunud mullaprofiilis tavaliselt ei esine, kuid mullareaktsioon on neutraalne ja küllastusaste kõrge. 70. Muldade klassifikatsiooni põhiühikud. 1. Mullatüüp ühte tüüpi muldasid iseloomustab teatud kindla mullatekkeprotsessi suund. 2. Mulla alltüüp iseloomustab mõnevõrra erinev suund tüübile iseloomulikus muldade arenemise protsessis. 3. Mullaliik eristatakse alltüübi piires põhiprotsessi arenemise astme või mõne diagnostilise horisondi väljakujunemise astme järgi. 4. Mullaerim mullaliigid on jaotatud mulla lõimise järgi. 71. Eesti muldade klassifikatsioon; iga mullaliigi juures: määramise tunnused, horisondid, omadused, viljakus, kasutamine, levik. I Tüüp Karbonaatsed mullad ehk rendsiinad - K
Küllastumine on mullahorisontide rikastamine Ca ja Mg karbonaatidega põhjavete arvelt. Kaasneb koos soostumisega. Kihisemist küllastunud mullaprofiilis tavaliselt ei esine, kuid mullareaktsioon on neutraalne ja küllastusaste kõrge. 57. Muldade klassifikatsiooni põhiühikud- Kasutusel on järgmised muldade klassifikatsiooni põhiühikud: 1. Mullatüüp ühte tüüpi muldasid iseloomustab teatud kindla mullatekkeprotsessi suund. 2. Mulla alltüüp iseloomustab mõnevõrra erinev suund tüübile iseloomulikus muldade arenemise protsessis.3. Mullaliik eristatakse alltüübi piires põhiprotsessi arenemise astme või mõne diagnostilise horisondi väljakujunemise astme järgi.4. Mullaerim mullaliigid on jaotatud mulla lõimise järgi. 58. Eesti muldade klassifikatsioon; iga mullaliigi juures: määramise tunnused, horisondid, omadused, viljakus, kasutamine, levik. Kolmandast konspektist 59. 59
kasvukohatüübiga. Võrreldes eelmisega on muld tugevamini leetunud (keskmiselt kuni tugevasti leetunud leedemullad). Muld mõnevõrra niiskem, tugevalt happeline. Puistutest esinevad männikud - IV-V bon. Alusmets puudub või esineb üksikuid kadakaid. Alustaimestikus rohkesti kanarbikku, eriti kohtades, kus valgust on mõnevõrra rohkem, esineb veel kukemari, leesikas, samblad ja samblikud. Esineb peamiselt Põhja-Eestis, saartel, Lõuna-Eestis sinika-kanarbiku alltüüp, kus esineb rabastumise tunnuseid. 9.3 Palumetsad Võrreldes nõmmemetsadega, kasvavad palumetsad viljakamatel ja parema niiskusreziimiga muldadel. Metsakõdu on kuni 10 cm tüsedune, sellele järgneb õhuke huumushorisont. Enamasti I-III bon. männikud, kus kaaspuuliigiks on kuusk, kas II või isegi I rindes. Samblarinne on liigirikas ja tüse. Puhmarindes domineerib pohl ja mustikas. Palumetsades eristatakse pohla ja mustika kasvukohatüüpi.
selline pseudoleetumine : muldade grupeering, mis on tekkinud ühesugustes tingimustes. Võidakse jaotada Deferritisatsioon rauast vaesumine alltüüpideks. Segregatsioon tagasihapendumisel pruunid laigud, kelmed · Alltüüp tüübi alltüüpideks jaotamisel võib aluseks võtta mingid olulised Autoaluminisatsioon Al suhtelise osakaalu suurenemine erinevused tekketingimustes või mullatekkeprotsessides või ka mullaprofiilide Lõimiste kokkupuutepinnal võib areneda ka lessiveerumine põhimõtteline erinemine mingitel lisapõhjustel. Kõik tüübid ei pea olema
leedemuld või leetmuld. Põhjavesi sügaval, kõdukiht enamasti õhuke, muld happeline. Puistutest domineerivad männikud II-III bon. Jänesekapsa-pohla alltüübis esineb ka kuuske, peamiselt II rindena. Kohati tungib kuusk ka I rindesse. Männid on enamasti hästi laasunud ja sirge tüvega. Alusmets puudub või on hõre, leidub üksikuid kadakaid ja pihlakaid. Alustaimestikus pohl, mustikas, kanarbik. Niiskemates kohtades saavutab ülekaalu mustikas - mustika-pohla alltüüp. Samblarindes peamiselt palusammal ja laanik. Esineb laialdaselt, eriti Lõuna- ja Kagu-Eestis. Umbes 7% metsadest. Pohlamännikud on reeglina väga kvaliteetse puiduga. 71. Iseloomusta jänesekapsa kasvukohatüüpi. Jänesekapsa kasvukohatüüp (jk) - esineb kõrgematel lainjatel tasandikel või küngastel. Muld on värske, hea drenaaziga, põhjavesi sügaval. Esinevad leetunud või näivleetunud mullad. Kõdukiht on õhuke. Kõige enam levinud kuusikud
annaabi.ee 
