või lugeja saab ise lõpu mõelda. Novellide tunnustest olid esindatud veel tihe sündmustik ning piiratud tegelaste arv. Novellist ,,Rõõm" tuleb välja, et alamklassi inimestel eneseväärikus puudub ning tihti soovivad nad olla tähtsamad, kui nad tegelikult on. Samuti ka novellidest ,,Ametniku surm" ja ,,Paks ja peenike" rõhutavad väikekodanlusele ja ka inimväärikuse puudumisele, sest kummardatakse ning peotakse kõrgema klassi ees. Enamasti kasutab autor rohkem allteksti kui tegelase kõnet. Tema novellides on segatud tihti koomilisus ja traagilisus. Väga palju kasutab autor ära ka sotsiaalset elu ehk elu pahesid ja probleeme. Näiteks novellist ,,Kurbus" tuli välja, et suurlinna inimeste elu on väga üksildane. Tsehhovi novellide tegelased olid enamasti venelased ning tegevuskoht oli Venemaal. Alguses neid novelle lugedes jäi mulle mulje, et need on kõik väga keerulised ning nendest aru saamine on peaaegu võimatu. Kui ma aga paar novelli uuesti
PolePole on Tansaania-Soome duo, mis loodi 1998. aastal Helsingis. Nende põhiline muusikainstrument on kümnekeelne kannel, mida mängib Tansaania päritolu muusik Arnold Chiwalala (kes on ansambli helilooja, aranzeerija ning mängib ka flööti ja laulab). Kitarri mängib PolePoles Soome mitmekülgne muusik ja multiinstrumentalist Topi Korhonen. PolePole lood kõlavad nii soome kui suahiili keeles ja kannavad filosoofilist allteksti. PolePole muusika baseerub peamiselt ühtsel rütmil või kahel või rohkemal teineteisest sõltumatul rütmil ehk nn polürütmil. Dünaamilisust bändi repertuaari toob lisaks muusika vahetule esitusele ka tants ja kõrgetel toonidel flöödimäng. Oma eksistentsi jooksul on PolePole mänginud nii Soomes kui väljaspool paljudel festivalidel, seminaridel, klubides, muuseumites, koolides ja rahvusvahelistel üritustel. Samuti on esinetud
Ilf ja J.Petrov käsitlemiseks valisid? Väga aktuaalsed teemad ,,kahjurite" kohtuprotsessid 1928-1930, ideoloogiline puhastus, vägivaldne kollektiviseerimine. 17. Mida M.Zostsenko filmile ja teatrile on loonud ? Sõduri õnn (1943) ; Puldanportfell (1945) 18. Mida eelkõige ja miks M.Zostsenko loomingus hinnatakse ? Hinnatakse eelkõige tema anonüümse minategelasega lühikesi anekdootlikke jutustusi, mille väliselt napp süzee peidab endas sügavat allteksti ning iroonilist suhtumist kirjaniku kaasaega. 19. Kust on M.Zostsenko saanud paljude följetonide ainestiku ? Följetonide ainestiku on saanud ajalehtedele ja ajakirjadele saadetud lugejakirjadest. 20. Miks on Zostsenkol palju lugejaid? Ta kirjutab väga kokkusurutult. Tema laused on lühikesed. Vaestele mõistetavad. 21. Millest eelkõige on Pasternaki romaan Doktor Zivago ? Doktor zivago ongi eelkõige
on ka auditooriumi mõjutamine ja reklaam, mida ka ERR tahtlikult või tahtmatult näiteks kultuurisündmustele teeb. Noored on kergesti mõjutatavad ning ERR saaks seda ühiskonna arengu positiivseks suunamiseks edukalt ära kasutada ning pakkuda neile hariva sisuga teksti. Mainimisväärne argument on ka see, et paljudel noortel on väga palju vaba aega, mida meeleldi sisustatakse meelelahutusega, mille alla saab osavalt paigutada ka peidetud allteksti, mis mõjub hoopis suunavalt ja silmi avavalt. Seega on tänastele noorte harimine ning neis huvi tekitamine võti selleks, et tuleviku Eesti inimesed oleksid teadmishimulisemad ning veelgi haritumad. Teatavasti on ERR vaid kaheksa aastat vana ning seetõttu on igati arusaadav, et kõik ei saagi olla veel ideaalses tasakaalus ning pigem on positiivne, et Rahvusringhäälingul on veel eesmärke, mille poole pürgida ja muutuda aina vajalikumaks (Eesti Rahvusringhääling, 2007).
Ta ei olnud saanud oma mehelt sellist tähelepanu nagu ta oleks tahtnud saada. h) Kas see film on lõbus, naljaks, kurb või masendav? Miks? Minu jaoks on see film pigem kurb ja masendav, sest kui ka päriselt oleks nii (mis ka ilmselt on), et inimesed on võimelised tegema ükskõik mida, et suur summa raha saada, kasvõi üksteist maha jätma või isegi tapma. 5. Tätte näidendi pealkiri on „ Ristumine peateega. Piirangute lõpp“. Selgita pealkirja allteksti. Alltekstiks on võib-olla see, et nad saatuse tahtel läksid just sinna majja, mis oleks lõpetanud nende jaoks kõik piirangud kui nad oleks selle raha endale saanud.
Donne hakkas 1615. a jutlustajaks, on tema hilisem looming usulis-filosoofilise kallakuga Näiteks tsükkel ,,Jumalikud luuletused". Siiski enamik Donne kuulsaimast luulest ilmus juba 16. saj lõpus ja 17. saj alguses, tsüklites ,,Laulud ja sonetid", ,,Satiirid", ,,Eleegiad" ja poeemid (,,Hinge teekond"), pulmalaulud, epigrammid. Donne'i eripäraks on see, et ta sulandab kokku filosoofilise allteksti ja kõnekeele; üleva teema ja olmelise kujundlikkuse. Donne'i armastusluule omastab nii iroonilise varjundi, maandava paatose. Samas lisavad ohtrad paradoksid, antiteesid ja juurdlev-arutlev laad mõttetihedust. Suur osa Donne'i varajast luulet on aga satiiriline. Groteski ja tervavmeelsete hüperboolide abil pilkab ta idealiseeritud kujutlust armastusest. Barokse luule üks tunnusjooni on seegi, et armastustemaatikas tervikuna hakkas järjest enam maad võtma satiiriline hoiak, mis
Cela ja Laforeti romaanid põhjustavad oma vaenu, vihkamise, traagika ja teravalt tajutavate vastuolude maailmaga sensatsiooni, murrangulise elavnemise hispaania tolleaegses kirjanduselus ning need loovad uue suuna kirjanduses, mis pälvib üldnime ,,tremendism" (hisp sõnast tremendo - hirmus, kole, kohutav). Kuid matkijate teostest ei saavuta ükski eeskujude mõju ega menu nagu kirjutab Talvet: Cela ja Laforeti järglased, mõistmata oma eelkäijate teoste allteksti probleemanalüütilist meetodit (s.o. tagajärjelt/eesmärgilt põhjusele/vahendile) -, absolutiseerides kas olusid või indiviidi eksistentsi, oskamata tajuda ja näidata neid nende ühtsuses ja seoses, vaevalt võisidki välja jõuda mujale kui kirjanduslikku eimiskisse. Tremendismi rajajate romaane on tõlgendatud ka kui eksistentsialistlikke. Carmen Laforeti maailmavaatelises kujunemises on eksistentsialismil samuti oma koht - nii Miguel de Unamuno
Nii jõuab tegelaste kaudu lugejateni kirjaniku mure kaasaja pärast: mis saab tema kodumaast, kus inimeste saatuse üle otsustavad samasugused jõud kui Jersalaimis. "Meistri ja Margarita" loomisel on B-le olnud suureks inspiratsiooniallikaks J.W.Goethe "Faust". See avardas romaani mõttemaailma, lubas Moskva- peatükkide taga märgata sügavamat, nn faustilikku igavese olemise küsimust. B. kujutas elu 1930.aastate Moskvas paroodiana, milles on allteksti ja varjatud sümboleid. Loodud pilt on irratsionaalne ja seetõttu pole mingi üllatus, et Moskvasse saabub saatan (Woland) oma kaaskonnaga. Nagu Goethe, nii kasitab ka B. oma teoses kolmeosalist kosmoloogilist struktuuri: igavikuline, maapealne elu ja allilm (põrgu). B-l on viimane paigutatud Moskvasse. Igavene võitlus hea ja kurja, loomise ja hävitamise, korra ja kaose vahel (puhastustuli) lõpeb B. romaanis tegelaste põgenemisega Moskvast teise, kõrgemasse maailma. B.
Gubarevi "Pavlik Morozov", mis kõneleb perekonda lõhestavast klassivihast. Tubli pioneer Pavlik annab oma isa võimudele välja. Endiselt jäid tabuteemadeks Eesti lähiajalugu ja rahvussuhted. Eestisse rajatud suured tööstusettevõtted said oma tööjõu Venemaalt. Tulijad ei vaevunud õppima keelt ega mõistma kohalikke tavasid. Migratsiooni ja venestamisohu tippaastad jäid 80ndatesse. (Laste)kirjandus teemat peegeldada ei saanud. Alternatiiviks poolikule tõele oli allegooria või allteksti kasutamine. Kujunes välja oskus lugeda ridade vahelt, mõista irooniat ja ümberütlemisi. Näiteks 1956. a. ilmunud A. Hindi muinasjutus "Hundid ja kitserhvas" võis vähegi mõtlev inimene kolmes juhthundis kirjelduse järgi kerge vaevaga ära tunda Stalini, Malenkovi ja Beria. 1970. a. oktoobrikuu "Pioneeris" ilmus H. Jürissoni luuletus "Mägra maja", mille migratsioonipoliitikale sihitud alltekst põhjustas vastava lehekülje kõrvaldamise ajakirjast.
varasema kogemuse tõttu lülitume sageli tüdinud ja väljalülituva kuulaja positsioonile siis, kui teine isik kasutab sõnu: iga kord, kui me..., tuleb, tingimata, vastutus, majandamiskulud, tähtajaks, tuletan teile meelde, pidage alati silmas jne. 3. Sildikleepimeise korral võtame kuuldud kõne vastu paikapanevalt hinnanguliselt, peame esitatud seisukohti lahmivaks, naiivseks, keeruliseks, mõtetult teaduslikuks, vanamoeliseks, seksistlikuks jne. 4. Allteksti otsimisel püütakse valvsalt avastada hääletoonis, ilmes ja sõnades mingeid varjatud nükkeid ning mõistaandmisi või siis kaaluda kohe pärast kuulmist läbi need võimalikud ajendid, miks keegi just nõnda lausus või esines. 5. Mis-ta-minust-arvab-hoiak kuid tõdeda tuleb, et enamasti ei lähe inimestele suuremat korda, millised teised on. 6. Asjade mõõtmine oma mätta otsast mõned enda meelest praktilise eluhoiakuga
varasema kogemuse tõttu lülitume sageli tüdinud ja väljalülituva kuulaja positsioonile siis, kui teine isik kasutab sõnu: iga kord, kui me..., tuleb, tingimata, vastutus, majandamiskulud, tähtajaks, tuletan teile meelde, pidage alati silmas jne. 3. Sildikleepimeise korral võtame kuuldud kõne vastu paikapanevalt hinnanguliselt, peame esitatud seisukohti lahmivaks, naiivseks, keeruliseks, mõtetult teaduslikuks, vanamoeliseks, seksistlikuks jne. 4. Allteksti otsimisel püütakse valvsalt avastada hääletoonis, ilmes ja sõnades mingeid varjatud nükkeid ning mõistaandmisi või siis kaaluda kohe pärast kuulmist läbi need võimalikud ajendid, miks keegi just nõnda lausus või esines. 5. Mis-ta-minust-arvab-hoiak kuid tõdeda tuleb, et enamasti ei lähe inimestele suuremat korda, millised teised on. 6. Asjade mõõtmine oma mätta otsast mõned enda meelest praktilise eluhoiakuga
Seda kunstivoolu iseloomustab kunsti naturalistlik detailitäpsus, naivistlik ruumikujutus, tinglik värvivalik ja ornamenditaoline kompositsioon. John Ruskin tuntud ühiskonna tegelane ja kriitik ülistas käsitööd, rõhutas töö ja loomingu, ilu ja praktika vajadust. Sellest ideest lähtudes lõi ta kunstirühmituse "Prerafaeliidid" . Prerafaeliidid eelistasid religioosseid või keerukaid kirjanduslikke teemasi, mis andsid neile mõnikord erootiliselt pingestatud allteksti. Selline stiil oli eriti oma itaalia päritoluga inglise maalikunstnikule ja luuletajale Dante Gabriel Rosetti (1828-1882) loomingule. Teiseks selle voolu kuulsaks esindajaks oli kunstnik, kirjanik ja ühiskonnategelane William Morris (1834-1896), kes pühendas oma energia ja varanduse hääbuvate käsitööoskuste päästmisele ja taaselustamisele. Ta uskus, et vabrikutooted olid kohmakad ja ebaotstarbeka vormiga, erinevalt keskaegsete meistrite "ausate" ja ilusate teoste kõrval.
kasutatavaid tasandeid eri inimeste ja situatsioonide puhul, avastada igapäevaelus kasutatavaid suhtlemismänge, vahetades tasandeid partnerit paremini mõista, vältida konfliktide tekkimist, analüüsida enda ja teiste käitumist ja korrigeerida seda. Selle kindlaks määramiseks, millisel tasandil partner on, ei piisa sõnalise teksti jälgimisest. Silmas tuleb pidada ka verbaalsete ja mitteverbaalsete suhtlemisvahendite omavahelist kooskõla, allteksti jne. Igapäevaelus muutume sageli probleemis orienteerumise etapil emotsionaalseks, sekkume tuliselt, toome arutellu sisse hoiakuid ja hinnanguid, käitume lapse või vanema tasandil. Siit on kerge sattuda arutama mitte probleemi, vaid suhteid ning oht konflikti minna suureneb tunduvalt. Igasugused tülid ja vaidlused kulgevadki lapse tasandil, kus emotsioonid vallutavad meie ratsionaalse ja loogilise mõtlemise. TÄISKASVANU KÜPSED MINA-KAITSED
vanamoeliseks, seksistlikuks jne. Teema vahetamine on tuntud manipulatsioon, mis seisneb selles, et kuulav isik haarab kinni esimesest mõtteseosest, et jutt hoopis teise- kuulajat palju enam ja rääkijat märksa vähem huvitavasse- aine valda üle viia. Vastuvaidlemine kutselise vastuvaidleja huuled näivad meid kuulates kohe torru asetuvat, et esimesel võimalusel kuuldavale tuua ,,Oi ei" või ,,Kuidas te võite niiviisi üldse mõelda". Allteksti otsimisel püütakse valvsalt avastada hääletoonis, ilmes ja sõnades mingeid varjatud nükkeid ning mõistaandmisi või siis kaaluda kohe pärast kuulmist läbi need võimalikud ajendid, miks keegi just nõnda lausus või esines. Mis-ta-minust-arvab-hoiak kuid tõdeda tuleb, et enamasti ei lähe inimestele suuremat korda, millised teised on. Asjade mõõtmine oma mätta otsast mõned enda meelest praktilise eluhoiakuga
LASTEKIRJANDUS. SHHI.02.025. EKSAMIKÜSIMUSED. Definitsioonid aimekirjandus- populaarteaduslik kirjandus e teabekirjandus. Kirjandus, mis tutvustab üldarusaadavalt ja huvitavalt teaduse saavatusi ning probleeme. alltekst- kirjanduslikus tekstis sisalduv varjatud, juurdemõeldav, nn ridadevaheline mõte. Allteksti mõistab vaid asjasse pühendunud lugeja. Ka lastekirjandus sisaldab allteksti, mida tänane lugeja enamasti selgituseta ei mõista. autoriraamat- raamat, mille teksti ja illustratsioonid on loonud üks ja sama isik. Levinuim mudel on kunstnikust kirjanikuks (Edgar Valter, Piret Raud). ballaad- Dramaatiliste elementidega lüroeepiline luuletus, mida on sageli ette kantud lauludes. Kujutatakse ebatavalisi, traagilisi või heroilisi sündmusi, ainet leitakse ajaloost (müütidest, muistenditest, legendidest).
lähemalt uurida. Peast käisid läbi tuntud ja vähem tuntumad nimed, kuid lõpuks jäin pidama Oskar Lutsul. On ta ju siiski meie lastekirjanduse paremikku kuuluv ja klassikuks saanud kirjanik, kelle teoseid on alati tore ja hingeliselt hea lugeda. Mul on vaid kahju, et mul ei õnnestunud lugeda noorsoonäidendit ,,Ülemiste vanake" (1919), mille Oskar Luts kirjutas Tallinnaga seotud mütoloogia motiividel. Kui tema teoste üle pikemalt mõtiskleda, siis leiab igas teoses nii palju allteksti ja mõtlemapanevat ainestikku, et see mind lausa vapustas, seda muidugi heas mõttes. See, mis lapsena sai loetud pole ikka see, mis nüüd, täiskasvanuna. Nüüd näed maailma ja asju hoopis teises valguses. Tema lasteraamatuid lugedes valdas mind rahulolu ja uhkus selle üle, et Oskar Luts on siiski eestlane- eestlane, kes on m e i e klassik ja mitte rootslaste, prantslaste või ameeriklaste. Meie endi- lihtne, hingeline ja hea. 3 3
iii. Autor võib jätta lugejale küllalt palju vabadusi 1. erinevad kirjandusteosed jätavad lugeja fantaasiale vähem või rohkem liikumisruumi a. avatud teos lugeja mõttevabadus suur b. suletud teos lugeja tähendusloomet suunab tekstuaalne autor c. autor võib kirjandusteosesse sisse kirjutada ka allteksti teise, varjatuma tähenduskihi i. selle kaudu saab lugejaga suhelda neil aegadel, mil kirjandusteose sõnavabadust pärsib tsensuur · Kirjandus kui nähtus on erilaadne kommunikatsioonisüsteem o Saatja (autor) teade (teos) vastuvõtja (lugeja) · Lugejat mõjutab reaalne maailm, ajastu
end haigena Jumala hoolde (käsikirja servadel mitu sellist märkust). Samas oli noorena ateist ja vanana ei tahtnud kiriklikku matust. Nii et tema religioon oli omamoodi. Aga B suhtumist ateismi näitab väga hästi Berliozi saatus (Igaüks on ära teeninud saatuse, mida ta usub). Riigis, kus ateism oli ainuke ametlik religioon, juhatas romaani ilmumine 1960ndatel väga paljud inimesed Piibli juurde. Evangeeliumid moodustavad romaanile pideva allteksti, kuid B ei suhtu neisse kanooniliselt, vaid moonutab teadlikult fakte (Jesual vaid üks jünger, ei tea, kes on ta isa ja ema, Juuda surm, ristisurma üksikasjad). B kontseptsioon ajaloo kordumisest (variatsioonidega, sageli madaldatuna), eri ajatasandite paralleelsusest; jutustus on üles ehitatud nagu kaja, detailide pidev peegeldumine. Romaani ülesehituse omapära KALEIDOSKOOPILINE PÕHIMÕTE EHK PEEGLITE SÜSTEEM Kujundid peegeldavad üksteist lõpmatult, võimendades või tühistades
paratamatult üha enam kaasmõju avaldama; liiatigi kirjutas selle ajajärgu, näiteks 1970. aastate kriitika enamasti mõistujuttu (Neimar 1996: 8). Nõukogude aja kogemus väljendus teatris muu hulgas vihjete, žestide jt. lavaliste väljendusvahendite nn. Aisopose keeles, mis arendas ühelt poolt lavakunsti kujundlikkust ja mitmetähenduslikkust (Tormis 1995: 297), teisalt kujundas aga toonase publiku üpris erksaks allegooria või kujundliku teksti vastuvõtmisel, ridade vahelt allteksti püüdmisel või vahel ka sellise allteksti kunstilisse artefakti n.-ö. sisselugemisel (vt. Vellerand 2006: 192–196). Ajastuomane peitemängulisus toimis üpris laial skaalal ja mitmel tasandil: „üle kogu tollase eesti kultuuri laotus üks suur ja keeruline salakoodide ja -vihjete silmakirjalik võrgustik. Mäng käis kahepoolselt: kunstiteose keele loomulikule allegooriale vastas kriitikute ning kunstiametnike nn administratiivne allegooria, et üht või teist väärtuslikku teost
Ajuti heidavad nad kõlbelised kategooriad aga hoopis kõrvale, puhastavad olemise hinnangulisusest, peamiselt siis, kui mediteerides asuvad igaviku seisukohale, teispoole head ja kurja. Niisiis võib minavormi järjekindel kasutamine tõepoolest tähendada kõlbelist relatiivsust. Ent kõlbeline relatiivsus minavormilistes teostes ei tähenda selle identifitseerumist autoripositsiooniga. Uuemas proosas taandub autor allteksti või saavad tema maailmavaate ja hoiaku väljendajaiks teose kui terviku arhitektoonikast väljakasvavad suuremahulised üldistused. Nüüdisproosa jätab lugejale suurema iseseisvuse ja vabaduse hinnangulisteks suhtumisteks. Tegelikult on see vabadus siiski näiline ja piiratud, sest kuigi autor ei pruugi kuskil oma tegelaste üle kohut mõista ega oma suhtumist otsesõnu väljendada, tuleb
Mis mõte tuli Maiul? Miks oli mõlemal lõpuks hea tuju? Töö jutustuse makrostruktuuriga ja lausemallidega. 2. tegevus Teema: Maiu ja Tommi. Töö jutustuse makrostruktuuriga ja töö lausemallidega. Eesmärk: Laps analüüsib täiskasvanu suunavate küsimuste toel teksti (vastab järeldamist, tuletamist nõudvatele küsimustele teksti kui terviku kohta, toob täiskasvnu suunamisel välja allteksti). Laps reprodutseerib suunatud keeleülesannetes põimlauseid kasutades siduvat sõna kuigi. Vahendid: 5 pildist koosnev pildiseeria, tekst, mänguasjad. Aeg Tunnietapp Õpetaja tegevus Õpilase tegevus Märkused Kordav etapp Täna tulevad koos meiega õppima elevant, tiiger, lõvi ja kana. 1. Jutustuse kuulamine Elevant tahab sulle kõigepealt väikese loo (jutul puudub
erinevate sidendite kasutamist lauses. Peamiste võtetena kasutati lapse jutustuse lindistuse kuulamist ja semantilist analüüsi osade kaupa, jutule keskpaiga, alguse või lõpu mõtlemist, lausete lõpetamist ja keelelist verifitseerimist. Jutustustele järgnes lapse jutustuse sisuline ja keeleline analüüs juhendaja suunavatele küsimustele toetudes Eesmärgid: 1. Laps toob täiskasvanu suunavate küsimuste toel esile allteksti. 2. Laps moodustab täiskasvanu küsimuste toel (miks, milleks) põhjuspõimlauseid ja eesmärkpõimlauseid. 3. Laps jutustab sidusa ja tervikliku jutustuse kuuldud jutu ja pildiseeria põhjal. Tegevustes võrreldi puuduliku ja tervikliku struktuuriga jutustuste sisu, struktuuri ja keelelist vormistust mälukujutlustele ja juhendaja suunavatele küsimustele toetudes. Tekstiloomeoskuse õpetamine 40
Niobe muutus kiviks suurest kurvastusest. Pelopsil kaks poega Atreus ja Thyestes. Viimane ahvatles vennanaist temaga koos olema, Atreus sai sellest teada, tappis mõlemad vennalapsed, keetis nad ära ja andis vennale süüa. 3. Sophoklese maailmavaade ja tema "Kuningas Oidipus" Niikaua kuni religioosne taust oli tugev, polnud teatrit vaja. Teater tekkis ateismi levimisega jumalad asendusid linna ülistamisega. Teater omastas poliitilise allteksti. Kreeklased ise hakkasid otsima poliitilisi nüansse näidendites. Vormistati nö Periklese traagiline süü temal lasuv süütegu, mis lasus tema suguvõsas, isiklikult ta polnud süüdi. 430. aastal eKr puhkes Ateenas katkuepideemia ning Periklese vaenlased hakkasid näpuga Periklese peale näitama. Hakati nõudma tema pagendamist. Nõudjate hulgas oli ka Periklese kaaskondlane dramaturg Sophokles, kes sel hetkel kirjutaski näidendit ,,Kuningas Oidipus"
puudutamisest ja silsideme puudumisest), sel juhul tantsitakse teineteise kõrval, mööda või ümber -ALMOST TOUCHING. See suhe tekib aga tänu tantsijate artikuleeritud liikumistele -kas puudutada või mitte teineteist, kas kontakt juhtub või ei? Keha välispind (surface) kannab endas potensiaali tähenduste tekkimisel iga keha on juba iseeneset unikaalne ja erinev. PEAAEGU PUUDUTAMINE võib kanda erootilist, seksuaalset allteksti ja tähendust, kuid võib ka viidata klaustrofoobsele tunnetusele või kõneleda tabtsija "sisemistest rännakutest", aga võib olla ka lihtsaltartikuleeritud puududtus. TOUCHING igasugune opuudutus eri variantide ja võimalustega loob võimsa pinnase duo või ansamblimaterjali loomiseks - kerge, pehme puudutus, hooliv, suruv, lükkv puudutus nad kõik loovad erinevaid tähendusi. Puudutus on tugev sideme,.seose indikaator. Toetades puudutust Posyure (kehaasendi)
põhimõtteline – kõrge ja madala erisus on hägustatud. Intertekstuaalsus/metalisus/kontseptuaalsus – ühelt poolt tähendab see seda, et tekst muutub avatumaks, ta koguaeg suhtleb teiste tekstidega. On ka varem viidatud nt Liivile või piiblile, kuid siis tuli seda intertekstuaalsust juurde. See tähendab, et kui varasemas kirjanduses toimis see ühise kultuurimälu piires, siis nüüd intertekstuaalsus muutub selliseks, et allteksti jälitamine on kahtlane ettevõtmine. Keel hakkab tõlgendama iseennast. Kontseptuaalne hoiak märgib kindlasti keeleteadlikkust, aga avaldub ka väga selgelt kontseptuaaselte projektidena (ma ei kirjuta üht luuletust, vaid kirjutna terve sarja jne). Kollektiivsete väärtuste relativiseerimine – võib öelda, et mistahes väärtuste relativiseerimine. Hakatakse nõukogulike märkidega mängima ja muudetakse sisulit tühjaks, aga see mäng
ellips, tunneb ära ja kasutab enda loodud Epiteedi, võrdluse, metafoori, isikustamise, epiteet, tekstides epiteete, metafoore, korduse, retoorilise küsimuse ja hüüatuse, inversioon, isikustamist, võrdlusi ja algriimi; ellipsi ja inversiooni tundmine ja kasutamine. isikustamine, mõtestab luuletuse tähenduse Sümbolite seletamine. Allegooria ja allteksti koomika, iseenda elamustele, kogemustele ja mõistmine. metafoor, väärtustele tuginedes; Sõna-, karakteri- ja situatsioonikoomika kordus, leidmine. retooriline hüüatus, retooriline küsimus, Luuleteksti tõlgendamine
kuidas ta tegelased toimivad ja vastastikku reageerivad. Seetõttu on Mozarti ooperites olulisel kohal ansamblid. Näit ooperis ,,Don Giovanni" esineb peategelane Don Giovanni (Don Juan) peamiselt ansamblites, teda portreteeritakse selle kaudu, kuidas ta suhtleb teistega. Oluliseks abivahendiks oli talle orkester, mis nagu kommenteerib laval toimuvat ja tegelaste karaktereid, annab ,,allteksti". Mozart teelahkmel ,,Idomeneo" Wolfgang Amadeus Mozarti (1756-1791) loomingus on ooperil ,,Idomeneo" (1781) eriline koht. Kõigepealt juba seetõttu, et helilooja ise pidas ,,Idomeneod" üheks oma paremaks ooperiks. Samuti on põhjust väita, et just ,,Idomeneo" avas Mozarti küpse ooperiloomingu: ,,Idomeneole" järgnesid ,,Haaremirööv", ,,Figaro pulm", ,,Don Giovanni", ,,Così fan tutte", ,,Tituse halastus", ,,Võluflööt"
kõnes väljendada mitmesuguseid suhteid ja seoseid (eesmärk, põhjus, kuuluvus jm.) ning teha järeldusi. Konkreetses kõneaktis on mõtlemisel kõneleja seisukohalt täita kaks ülesannet: ütluse aluseks oleva mõtte (kavatsuse) genereerimine, kõneloome protsessis aga võimalikult sobivate, s.t. mõttele vastavate keelevahendite leidmine. Mõtlemine osaleb samuti kõne mõistmisel: võimaldab mõtteid seostada, mõttelünki tuletada, järeldada. Tekstis formuleerimata peamõtte (allteksti) mõistmine on samuti järeldamine. Täielik mõistmine tähendab arusaamist mitte ainult teksti sisust, vaid ka kõneleja (autori) kavatsusest ja motiividest. Selliste järelduste tegemiseks on aga vaja arutlemist. Kõne osalus mõtlemises lapse arenedes järjest suureneb. Küsimuse olemust tervikuna kajastab hästi L. Võgotski seisukoht, et kõne on mõtte formeerimine ja formuleerimine. Esialgu toimub see ainult väliskõnes, hiljem aga omandab suurema osakaalu sisekõne
deklamatsioonilis-kantileensetes retsitatiivides. Meenutagem Aida traagilist monoloogi sellele eelneva Radamese väejuhiks pühitsemisega (I vaatus), stseeni Amnerise juures ning Aida Amnerise duetti (II vaatuse 1. pilt), eriti ega itaalia ooperiloomingu grandioossemaid massistseene erinevate emotsionaalsete kihistustega I vaatuse finaali (Egiptuse vägede võidukas naasmine sõjaretkelt). Uudset psühholoogilist allteksti tõi Verdi ka poeetilise Niiluse pildi lüürilisse lauluvormi (Aida romanss). Ebatavaliseks kujunes "Aida" lõpp. Finaalile lüürilist karakterit taotledes sunnas Verdi vaatuse dramaatiliskulminatsioomlise pinge jäägitult eelmisesse, kohtumõistmisepilti, mis oma kaheplaanilisusega on lausa vapustav. Ooperi viimases pildis tegevustik puudub. See on kahe armastaja nukralt helge, otsekui kaugusesse hajuv duett, millele loob impressiivse fooni preestritaride palve
ikonograafia k�sitlesid, oli ettem��ratus � memento mori (�m�leta surma�), mis oli hoiatuseks, et k�ik siin ilmas, nii elus kui elutu, on ajalik. K�esolev teos oli eksponeeritud mastaapsel flaami kunsti n�itusel Londoni Kuninglikus Kunstiakadeemias 1953. aasta talvel, kus Frans Snydersilt oli v�ljas kuus t��d. Juhuslikuna n�iv ja omavahel pealtn�ha vaid emotsionaalselt seotud floora ja fauna omavad siiski s�gavamat allteksti. Inimese j�relt n�psavad lauale pandud metsmaasikaid muretud linnud, panemata t�hele kassi, kellel on lindudega omad plaanid. Teos on vaatajale avatud pingestatud lugu, mis k�neleb maise olendi patusest loomusest ja vooruse n�ilikkusest kaunite ja lopsakate, ent siiski riknema m��ratud puuviljade k�rval. ******* Saftleven, kes s�ndis ja kasvas Rotterdamis, kolis 1632. aastal Utrechti, kus t��tas mitme erineva kunstistiiliga
(sõnaühend, lause) äratundmine, lausungiintonatsiooni mõistmine, lause mõistmiseks vajalike (muute)operatsioonide valdamine, lause (lausungi) pragmaatilise tähenduse ehk mõtte mõistmine. e. Ütluse (sidusteksti) tähenduse ja mõtte mõistmine: samaviiteliste sõnade mõistmine, lausetähenduste seostamine, mõttelünkade tuletamine, teema ja allteemade määratlemine, peamõtte leidmine või sõnastamine, allteksti mõistmine, tekstis orienteerumine, teksti analüüsi strateegiate valdamine, uue (tundmatu) teabe leidmine, kirjeldatud objekti või sündmuse ettekujutamine (kujutluspilt, skeem) jm. f. Suhtluspartneri mõistmine: kuulamine, arusaamine ütluse sisust ning partneri kavatsustest ja motiividest, täiendava teabe küsimine, partneri rolli mõistmine,
Aluseks võtnud tegelaspaari, mille töötas välja ,,Meestekoolis", siin nad vanameestest muutunud noorteks. Ka siin jääb kaotajaks Altsest, kes siin on noor-aadlik, tal on põhimõtteline hoiak, ta on aus, aga teda püütakse teha naeruväärseks veidrikuks. Finaalis sunnitud Pariisist lahkuma. Ainsa ausa mehena sunnitud põgenema. Alzest ei saanud olla positiivne tegelane, teda tõlgendati negatiivsena. Kõik mõtted paneb ta kirja allteksti. Moliere oli Alzest, see ei olnud aga algselt tema roll, selles rollis väga vähe koomikat. Moliere ise muutub ka misantroopiliseks. Põdes tiisikust, iga uus skandaal süvendas seda haigust, oli pettunud inimestes. Kuna ta oma näidendites naeris arstide üle, siis tema surmavoodile ei tulnud ükski arst. ,,Arst vastu tahtmist" farss pärast Misantroopi. Sel ajal just tegutseb Tartuffe uuendamisega, see keelustatakse taas. See vastu saab kuningliku tellimuse
veidi teistlaadsed, tema muinasjuttudes on üsna palju idealismi ja nukrat irooniat. Hea on vastandatud kurjale. Hea jäb võitluses vahel ka alla. Rõhutatult on need muinasjutud kirjanduslikud ja maneerlikud. Wilde jumaldas sellist tehisilu. Loodus oli selline labane värk, aga kalliskivid ja kõik see, mis on tema meelest kunstlik ja inimese kätega loodud, imeilus. Kirjeldab muinasjuttudes palju luksusesemeid, peorõivaid, kalliskive. Armunud tehisilusse. Tihti kasutab irooniat allteksti mõttes. ,,Ööbik ja roos." Üliõpilane, neiu lubas temaga tantsida, kui toob talle tulipunase roosi, ööbik kuulis üliõpilase halamist, ööbik oma elu hinnaga hangib talle selle roosi, torkab okka endale südamesse. See tüdruk põlgas ära roosi, poiss läks lugema tagasi, aga ööbik ohverdas oma elu. ,,Dorian Gray portree". 1891, peateos, romaan. Ise ta ülteb, et mõtte kirjutada seda teost, sai ta Balzaci jutustusest ,,Sagräännahk", mis on lugu ühest eluheidikust,
Ei allunud ühiskonna normidele, õppis erinevates koolides kuniks kõrgkoolis lõpetas lavakunstikateedri. Töötas draamateatris näitlejana, parimad etteasted „Hamlet“ ja „Peer Günt“. On ka lavastanud. Lisaks näitlemisele oma roll hipiliikumises ja rokkmuusikas. Ei samastunud massiliikumisega. Isemõtleja! Esines, laulis „Amor trios“. 60ndate keskel hakkas luuletama, kirjutas pseudonüümi Jüri Üdi all. Vaatamata lihtsale luulele on nendes reeglina mitu kihti allteksti. Luuüdi toodab verd, mis kaitseb, soojendab, transpordib hapnikku ja toitaineid. Alliteratsioon ÜÜ. Üdini aus. Kasutas 75. aastani. Siis oma nime all. Sisemine küpsemine, valmis enda nime võtma. Andis allkirja 40-kirjale. Pälvinud mitmeid kirjanduspreemiaid. A. Lauteri näitlejapreemia. Kõrgaeg 70/80ndate keskpaigani. 95. aastal tegi enesetapu. Oli raske haigus. Ühiskonnakorra muutustega toimusid muutused väärtushinnangutes. Kui loomeinimene oli vaimne autoriteet
annaabi.ee 
