kvarke. See jõud on eriti tugev, sest tuumajõud on kõigest tema nõrk, väljapoole põhiseoseid ulatuv kaja. Lõpuks on veel nõrk vastastikmõju, mis on tuhandeid kõrdi nõrgem kui elektromagnetilised jõud, kuid palju tugevam kui gravitatsioonijõud. Ta on väga lühikese mõjuraadiusega ja toimib kõigisse vaadeldud osakestesse peale footoni. 2. Mida tähendab mõiste "elementaarosake"? Elementaarosake on osake, mis ei koosne omakorda enam algosakestest, tänapäeval tuntakse elementaarosakestena prootoneid ja neutroneid, kuid tegelikult pole need osakesed elementaarsed vaid koosnevad kvarkidest. 3. Milliseid osakesi nimetatakse fundamentaalseteks? Fundamentaalseteks nimetatakse kvarke ja leptoneid, fundamentaalsed on kõige algsemad osakesed, mis omakorda algosakestest ei koosne. 4. Võrdle leptoneid ja kvarke. Kvargid on tugeva vastatikmõjuga osakesed, leptonid mitte. Kvargid ja leptonid on mõlemad fundamentaalosakesed
Thales - Kreeka filosoof, kes arvas, et ürgaineks Demokraatia - Rahva võim oli vesi Aristokraatia - Paremate võim Anaximandros - Thalese õpilane, arvas, et Barbar - Võõramaalane maailm koosneb määramatust "apeironist" Polis - Kreeka linnriik Hippokrates - Kreeka meditsiinialase mahuka Faalanks - Kreeka lahingurivi teose autor Türann - Ainuvalitseja Pytagoras - Tema arvates põhines Spartiaat - Sparta täieõiguslik kodanik maailmakoraldus arvulistel suhetel. Pytagorase Heloid - Spartiaatide maaori Teoreem Efoor - Riigiametnik Spartas Sokrates - Üritas seletada inimestele voorusi ja Perioig - Sparta põliselanik, kellel ei olnud neid määrata, mis pidid tagama õnneliku elu. poliitilisi õigusi Ateena filosoof. ...
Siiski, vähese aja möödudes tekitas Ryoij Ikeda audiovisuaalne installatsioon „Supersümmeetria“ minus mitmeid mõtteid, millest suutsin välja töötada oma teooria, mida see ekspositsioon võiks minu arvates edasi anda. Pealkirjastaksin selle teooria järgnevalt: „Kuidas inimene funktsioneerib?“ ja jagaksin nelja etappi. Teooria esimeses etapis näitas prožektor seinale pilti, kuhu tekkis valgeid osakesi. Neid nimetaksin ma algosakesteks, mis inimeses on. Algosakestest moodustus kihiline kujutis, kus osakesed ise ühinesid. Selle etapi pealkiri oleks „Raku ja rakukihtide teke“. Teises etapis ilmusid arvutiekraanidele tähemärkide jadad, millest pidid moodustuma sõnad, aga sõnade moodustumiseks oli vaja programmi ehk siis inimese aju, mis paneks tähtedest kokku sõnad. Seda ülesannet oli kujutatud nii, et arvutiekraanidel töötas programm ehk aju ja prožektor näitas seinale tähtedest moodustunud sõnu.
küsimusega. Thales oli Mileetose filosoof, kelle arvates oli kõige aluseks vesi. Teda peetakse Kreeka teaduse alusepanijaks. Anaximandros oli vanakreeka filosoof, kelle arvates ei saanud maailm lähtuda ühest või teisest looduses esinevast ainest. Püstitas tajumatu piiriapeironi idee. Demokritos oli atomistikakoolkonna filosoof. Tema arvates koosneb maailm tühjusest ning selles liikuvatest ja omavajel põrkuvatest jagamatutest algosakestest aatomitest. Pythagoras oli vanakreeka matemaatik ja filosoof. Tema meelest põhines maailmakorraldus arvulistel suhetel. Matemaatika alusepanija. Hippokrates oli vanakreeka arstja arsti kutseeetika rajaja. Tõi arstiteadusesse anamneesi, etiloogia ja prognoosi mõisted. Herodotos oli ajalooteadlane ja `'ajaloo isa''. Kirjutas teose `'Historia''. Hakkas esimesena uurima ja kirja panema lähema ajaloo sündmusi. Sokrates oli Ateena filosoof. Tema arvates oli filosoofia peamine mõte vooruse
Hakkasin sisendama endale, et usun ainult armastusse, aga eitades jumalat, inimest ei eksisteeriks. Paljud teised tahavad sellele vastu vaielda, aga see on sellepärast, et nad ei ole jumalast lähemalt huvitunud. Aastaid tagasi oli mu usk valelik, sest minus oli viha ja pidev enesetõestus. Hiljem hakkasin mõistma, et jumal ongi armastusenergia, mis peab voolama, et olla elus. Minu arvates ka kõik teiste nimedega energiad on samuti selle algosakestest moodustatud erinevad struktuurid. Ka materiaalsed tahked esemed on sellest tingitud ja nende näiline olemus on justkui silmapete. Teda on kõikjal ja piisavalt, aga kõik halb on armastuse puudusest, mida on praegu väga palju elus ja meie sees. Seda puudust tundsin pidevalt teise inimesega suheldes, ka siiamaani ja ei mõistnud, miks tema ei hooli sama palju kui mina. Hiljem aga, kui kadusid stressid, süümepiinad ja hirm, taipasin, et mina
Maailma püüdis esimesena seletada Mileetose filosoof Thales, kelle arvates sai kõik alguse veest. Thalese õpilane Anaximandrose meelest ei saanud maailma lähtuda ühest või teisest looduses esinevast ainest, vaid aluseks on apeiron meeltega tajumatu piiritu alge. 5-4. sajandi filosoofidest on tuntuim Demokritos, kelle seletuse järgi koosneb maailm tühjusest ning selles liikuvatest ja omavahel põrkuvatest jagamatutest algosakestest aatomitest. Matemaatikas olid silmapaistev roll Pythagorasel ja tema õpilastel. Pythagorase meelest põhines maailmakorraldus arvulistel suhetel. Tuntuim on Pythagorase teoreem. Arstiteaduses oli oluline koht 5.-4. sajandil elanud arstil Hippokratesel, keda peetakse mahuka meditsiinialaseid teadmisi kokkuvõtva teose autoriks, milles on kirja pandud ka tänapäevani kehtiv nn. Hippokratese vanne. Ajalookirjutuse algus seondub Herodotosega, kellele omistatakse ajaloo isa nimetus
on seotud selle vastastikmõjuga.kehad püsivad koos, põrkuvad, liituvad just aatomite elektronkatete vaheliste seoste tõttu. Tuumajõud-palju tugevamad jõud.esinevad prootonite ja neutronite vahel, väga lühikese mõjuraadiusega.tuuma sees. Prooton ja neutron on tegelikult liitosakesed.koosnevad üliväikestestliikuvatest osakestest-kvarkidest.elementaarosakesed p ja n pole päris elementaarsed.kvargid on vähemalt 1000 korda väiksemad ega koosne enam mingisugustest algosakestest(st on elementaarsed). kvargid-fundamentaalosakesed. P ja n-elementaarosakesed Tugev vastastikmõju-jõud mis hoiab kvarke koos.põhjustab ka tuumajõude. Nõrk vastastikmõju-el.magneetilistest jõududest tuhandeid kordi nõrgem, kuid palju tugevam kui grav.jõud.väga lühikese mõjuraadiusega.toimib kõigisse vaadeldud osakestesse peale footoni.avaldub peamiselt lagunemistes. Vastastikmõjude vahekordi ei saa täpselt võrrelda, sest nende vahekord on eri kaugustel erinev.
Anaximandros, kes oli Thalese õpilane uskus, et maailm ei saanud lähtuda ühest või teisest looduses esinevast ainest. Tema oli piiritu alge apeironi idee püstitajaks. Apeiron on alati olnud ja jääb alatiseks püsima, sellest on tekkinud ja selleks muutub taas kõik, mis maailmas on. Anaximandros oli esimene õpetlane, kes oskas maailma seletada abstraktse mõiste alusel. Atomistide seletuse järgi koosnes maailm tühjusest ning selles liikuvatest ja omavahel põrkuvatest jagamatutest algosakestest, mida nimetati aatomiteks. Aatomid on koostiselt ühesugused, kuid nad erinevad oma kujult, suuruselt ja paiknemise korralt. Atomistide koolkonna filosoofidest on kõige tuntum Demokritos. Aegamööda hakkasid kreeklaste maailmakorraldusalaste õpetuste kogumist eralduma konkreetsed teadusharud, näiteks matemaatika ja meditsiin. Matemaatikaga tegeles kõige rohkem Pythagoras, kelle meelest põhines maailmakorraldus arvulistel suhetel. Tänu sellele sai matemaatikast Kreekas teoreetiline teadus
põhimõtte järgi. Selle sammu astus esimesena 6.saj. eKr Mileetose filosoof Thales, kelle arvates oli kõige aluseks vesi maailm oli tekkinud veest ja ujus vee peal. Järgnevalt pakuti välja üha uusi seletusi algaine kohta, nende seast olulisim on Demokritose jt atomistikakoolkonna mõtlejate teooria aatomitest, mille kohaselt koosneb maailm tühjusest ja selles liikuvatest ning omavahel põrkuvatest jagamatutest algosakestest ehk aatomitest. Vana-Kreeka tuntumad filosoofid olid Sokrates, Platon ja Aristoteles. 5. saj. eKr Ateenas elanud Sokrates ei ole endast maha jätnud ühtegi teost ning tema mõtteid teame tema õpilase Platoni kirjutatud dialoogide kaudu. Sokratese arvates oli filosoofia peamine mõte mõista hüve ja vooruse olemust. (Hüve see, mis on olemuselt hea, voorus see, mis aitab hüveni jõuda.) Milles vooruse olemus Sokratese arvates seisnes, pole täpselt teada. Filosoofi arvates
Esimesena hakkas seda teemat arutama Mileetose filosoof Thales. Ta arvas, et maailm on tekkinud veest ja ujub vee peal. Arvatakse ka, et kuna Thales rändas väga palju Idamaades, tundis matemaatikat, astronoomiat ja geomeetriat, oskas ta ennustada päikesevarjutust. Temale järgnes palju filosoofe, kõigil oli oma ettekujutus maailmast. Parima ja õigeima lahenduse neist esitas filosoof Demokritos. Tema seletuse järgi koosnes maailm tühjusest, selle sees liikuvatest ja omavahel põrkuvatest algosakestest - aatomitest. Sofistid- nimetatakse filosoofia ajaloos mõtlejaid Türannia- ebaseaduslikult võimule tulnud vaitseja valitsemine. Polis- tüüpiline kreeka linnriik, mis hõlmas linna koos selle ümbruskonnaga Faalanks-Kreeka jalavägi Aristrokraatia-võim kuulus ülemkihile Homeros- Vana-Kreeka pime laulik, Iliase ja odüsseiase autor Arichmedes-matemaatik, füüsik, leiutaja 7 maailmaime: Cheopsipüramiid Egiptuses Semiramise rippaiad Babülonis Artemise tempel Ephesoses
Konstruktoritest hakkab lapsele kasu olema siis, kui lapse motoorika on arenenud nii kaugele, et ta suudab konstruktori algosakestega manipuleerida - näiteks alguses kõige lihtsamaid klotse üksteise otsa torniks sobitada. Selline toimetamine arendab lapses lisaks loovusele ja loogilisele mõtlemisele ka mitmeid teisi oskusi: käteosavust, samuti silmade ja käe koordinatsiooni, ka abstraktset ja matemaatilist mõtlemist. Laps õpib tegema plaane ja kavandama algosakestest terviku kokkupanekut, kui palju ja milliseid osakesi üheks või teiseks tervikuks vaja läheb ning kuidas neid osakesi omavahel kombineerida nii, et loodetud tulemust saada. Samuti on konstrueerimine abiks püsivuse treenimisel, soovitud eesmärgi nimel tuleb lapsel teinekord pikalt pusida ja erinevaid lahendusvariante katsetada. Kas harilikud, eri värvi klotsidega, Lego-sarnased konstruktorid on rohkem poiste või tüdrukute mänguasjad?
inimesi. Hippokrates Kõige kuulsam Kreeka arst V-IV saj vahetusel eKr. Teda peeti mitmeosalise arstiteadusliku käsiraamatu autoriks. Tema seletuses polnud haiguste põhjused mitte jumalikud, vaid looduslikud. Tema meelest sõltus tervis vere, lima, musta ja valge sapi tasakaalust. Ravi juures pööras suurt rõhku õigele toitumisele. Demokritos V-IV saj vahetusel eKr tegutsenud filosoof. Arvas, et maailm koosneb tühjuses langevatest ja omavahel põrkuvatest algosakestest aatomitest. Uskus, et kas inimeste hing koosneb aatomitest ja surm tähendab hingeaatomite ahela lagunemist. Archimedes Hellenismiperioodi kuulsaim füüsik ja leiutaja. Tema leitustest on tähtsaim kruvi. Konstrueeris linnakindlustusi ja sõjatehnilisi seadmeid. Füüsikas avastas ta seaduse kehade veeväljasurvest. Ptolemaios Aleksandria astronoom, astroloog, matemaatik ja geograaf. Koostas maailmakaardi,
Tüdrukute kasvatamine oli iga pere oma enda asi ja tavaliselt ei jõudnud see kaugemale majapidamis- ja käsitööalasest õpetusest. 12. Kuus kuulsat filosoofi ja nende põhimõtted? a) Thales- arvas et maailm on veest ja ujub vee peal. b) Anaximandros- tema meelest ei saanud maailm lähtuda ühest või teisest looduses esinevast ainest. c) Demokritos- Tema arvates koosnes maailm tühjusest ja sellest liikuvatest omavahel põrkuvatest jagamatutest algosakestest. d) Pythagoras- tema arvates põhines maailmakorraldus arvulistel suhetel e) Sokrates- oluline on maailma olemust mõista. Ta arvas et riiki peavad juhtima targad ja asjatundlikud mehed, mitte lihtrahvas. f) Platon- tema arvates oli filosoofia ülim eesmärk g) Aristoteles- Uskus, et Maa on tordipõhja kujuline. 13. Aleksander Suure tähtsus? Ta vallutas mõne aastaga Väike-Aasia, Süüria ja Palestiina, Egiptuse, Mesopotaamia ja Iraani
ning ta püstitas meeltega tajumatu piirtu alge - Apeironi idee. Apeiron on alati olnud ja jääb igaveseks püsima, sellest on kõik tekkinud ja selleks kõik ka saab. Anaximados oli esimene õpetlane, kes seletas maailma abstraktse mõiste abil. Filosoofias toetuti siis vaid fantaasiale ja mõtteloogikale. Kõige paremale lahendusele jõudsid õpetlaste punt, kellest kõige kuulsam on Demokritos. Nende arvates koosnes maailm tühjusest ja selles liikuvatest algosakestest - aatomitest. Elufilosoofia oli algselt ainult poeetide jagu. Esimesi filosoofe kes hakkasid arutama elufilosoofiat, nimetati sofistideks. Kuulsaimaks sofistiks sai Ateena filosoof Sokrates, kes avaldas oma ideid vaid suulisel teel. Tema põhinumber oli voorus, mis oli tema arvates filosoofia põhimõte, ja teadmine. Sokratese õpilastest on kuulsaim Platon, kes asutas kodulinna lähedale filosoofiakooli - akadeemia. Tema pani ainukesena oma teosed kirja dialoogidena
töötamist. 15. Selgita, mis on standardmudel ja pane kirja, mis on tähtsaimad avastused, mis on tehtud ja mis ootavad avastamist. 1) kõige nõrgem gravitatsioonijõud kõigi osakeste vahel 10-36, nõrk tuumajõud kehtib kõigile elementaarosakestele, v.a footon 10-7, elektromagnetiline vastastikmõju elektriliselt laetud osakestele mõjub 1, kõige tugevam tugev tuumajõud hoiab kvarke koos - 20 2) elementaarosake, mis ei koosne mingitest algosakestest, on fundamentaalosake, 3) mateeriaosakesed ehk aineosakesed nn aine ehituskivid: kvargid (tugeva vastastikmõjuga) ja leptonid (pole tugeva vastastikmõjuga), vaheosakesed footonid (elektromagnetilise jõu kandjad) ja gluuonid (vahendavad tugevat vastastikmõju kvarkide vahel), 4) kvark jääv elementaarosa, mis osaleb tugevas vastastikmõjus, ei saa olla värvitu, tugeva vastastikmõju omamiseks on igal kvargil värvilaeng ( pun, roh, sinine, mis koos
kuningad kuulusid vanemate nõukokku e. Geruusiasse (30 liiget, on tekkinud veest ja ujub vee peal. 2) Anaximandros filosoof, al 60 a, otsustasid tähtsaimad asjad), mille valis rahvakoosolek. kes seletas maailma abstraktse mõiste alusel. 3)Demokritos Kuningaid kontrollisid 5 efooriat e.vaatlejat. Poiste Maailm koosnes tühjusest ja selles liikuvatest omavahel kasvatamine: 7.a. sõjakooli(treening) 20.a. täielikud sõdurid ja põrkuvatest jagamatutest algosakestest-aatomitest. 4)Sokrates 30.a. võisid luua perekonna ja osaleda poliitikas. oluline on vooruse olemust mõista. 5)Platon tähtsaim oli 6.Milline tähtsus oli spordil kreeklaste jaoks? ideede õpetus ehk hüve idee. 6) Aristoteles pani paika loogilise Olümpiamängud said alguse 776.eKr. Neid peeti Zeusi auks. mõtlemise reeglid, loogika isaks peeti teda ja uskust et maakera Need toimusid Kreekas/Ateenas/Olümpose mäel
Jõukamad jätkasid sofisti käe all, haridus puudutas ainult poisse, Spartas said tüdrukud ka kehalistes treeningutes käia, muidu õppisid kodus kõike emalt. 14.Nimeta 6 Kreeka filosoofi ja nende põhimõtted. V:1) Thales Maailm on tekkinud veest ja ujub vee peal. 2) Anaximandros filosoof, kes seletas maailma abstraktse mõiste alusel. 3)Demokritos Maailm koosnes tühjusest ja selles liikuvatest omavahel põrkuvatest jagamatutest algosakestest-aatomitest. 4)Sokrates oluline on vooruse olemust mõista. 5)Platon tähtsaim oli ideede õpetus ehk hüve idee. 6) Aristoteles pani paika loogilise mõtlemise reeglid, loogika isaks peeti teda ja uskust et maakera on kerakujuline. 15.Kes oli Aleksander Suur ja millega ta on ajalukku läinud ? V:Aleksander Suur oli Makedoonia suurriigi rajaja Philippos II poeg. Mõne aastaga vallutas
andis võimaluse tegelda teaduse, kunstiga ja filsoofiaga. V-Kreeka on suurimaid saavutusi.Filosoofia ja teadus:Filosoofia kasvas välja maailmakorralduse teket ja jumalate põlvnemist puudutavast religioossest arutlusest. Oldi seisukohal, et kõik toimib mõne üldise loodusliku ja mõistusega tabatava põhimõtte järgi.. Tähtsamad filosoofid: Thales arvate kõige aluseks oli vesi. Anaximandros- seletas maailma abstraktse mõiste alusel. Demokritos- leidis et kõik saab alguse algosakestest-aatomitest. Pythagoras- kolmnurga kaatetite ja hüpotenuusi teoreem.kuulsaim matemaatik. Hippokrates-seletas haigusi looduslikel mitte jumalike põhjustega. Heredotos- esimene ajaloo uurija. Sofistid-leidsid et halb ja hea on suhtelised. Platon- asutas filosoofiakooli-akadeemia. Leidis, et tähtsaim on ideede õpetus. Aristoteles- suured saavutused loogika vallas. Tema õpetus püsib loogika alusena tänapäevaniKlassikaline
ning Spohokles. Filosoofia Üldiste probleemide üle arutlemist nimetasid kreeklased filosoofiaks ehk tarkuse armastuseks. Thales arvas, et kõige aluseks on vesi. Maailm on tekkinud veest ja ujub vee peal. Anaximandros oli thalese õpilane. Ta püstitas meeltega tajumatu piiritu alge idee. Sellest on tekkinud ja selleks muutub taas kõik, mis maailmas on. Demokritos arvas, et maailma koosneb tühjusest ning selles liikuvatest ja omavahel põrkuvatest algosakestest ehk aatomitest. Meditsiin Meditsiini alased teadmised võttis kokku teos, mille autoriks peetakse arst Hippokrates. Haigusi püüab ta seletada mitte jumalike vaid looduslike põhjustega. Arstide ametitõotus- hippokratese vanne.
1. Elementaarosakesteks nimetatakse mateeria kõige väiksemaid koostisosi, mis käituvad vaadeldavates füüsikalistes protsessides jagamatu tervikuna. Nad ei lagune tükkideks, nad muunduvad üksteiseks. Fundamentaalosakesteks nimetatakse kõige algsemaid osakesi, mis ei koosne enam omakorda mingitest algosakestest. Suur osa elementaarosakestest on ka fundamentaalosakesed. Need on osakesed, millel puudub sisemine struktuur. 2. Mateeriaosakesed: kvarke on 6 (u,d,c,s,t,b). u-,c-,t-kvarkidel on elektrilaeng +2/3e ning d-,s-,b-kvarkidel -1/3e. Kvargid osalevad nõrgas ja tugevas vastastikmõjus. Kvargid ei saa vabal kujul eksisteerida, nad on alati omavahel ühinenud. Kvarkidele on omane tugev vastastikmõju laeng, mida nimetatakse värviks (P,K,S)
Valguse-, tõe- ja Apollon Apollo ennustuskunsti jumal Armastusjumalanna Aphrodite Venus Viljakusejumalanna Demeter Ceres 1.Thales-Maailm olevat tekkinud veest ja ujuvat vee peal. Oskas päikesevarjutust ette ennustada. 2.Anaximandros- “APEIRON” - abstrakne mõiste, millest olevat kogu maailm alguse saanud. 3.Demokritos- Tema meelest koosnes maailm tühjuses langevatest ja omavahel põrkuvatest algosakestest-aatomitest. Inimese hing koosneb aatiomitest ja surm tähendab hingeaatomite ahela lagunemist. 4.Pythagoras- VI saj. eKr tegutsenud õpetlane. Kogu maailmakorraldus põhines arvulistel suhetel. Tema nime järgi on 5.Herodotos-”Ajaloo isa”, kirjutas raamatu Kreeka-Pärsia sõdadest, “Historia” sai ajalugu tähistavaks üldmõisteks. 6.Hippokrates- Arst. Tema meelest olid haiguste põhjused looduslikud ja sõltus tervis nelja ihumahla tasakaalust. Hippokratesele
tegelevaid inimesi filosoofideks; esimes filosoofid püüdsid selgitada millest kõik maailmas on tekkinud ja mis selle kõik liikuma paneb; algaine ?; Thales(tema meelest oli kogu mitmekesisuse ühtseks aluseks vesi, mis viitas kõige oleva üha voolavale muutlikusele; maail olevat tekkinud veest ja ujub vee peal) ; Thalest peetakse õigusega nii kreeka filosoofia kui ka teaduse alusepanijaks. Demokritos( tema meelest koosnes maailm tühjuses langevatest ja omavahel põrkuvatest algosakestest- aatomitest) ;Matemaatika(Pythagoras);Meditsiin(Hippokrates);Ajalookirjutuse algus(Herodotos-ajaloo isa) Sofistid Olid esimesd kes hakkasid tähelepanu pöörama inimese käitumisele ja moraaliküsimustele. Osa sofiste arvas, et inimlikud normid peaksid vastama tugevate ja võimekate, mitte nõrkade ja saamatute huvidele. Sokrates-vaidles sofistidele ägedalt vastu; tema arvates oli vaja filosofeerida selleks, et ,mõista , mis on
tunneme tänapäevalgi. Thales tema arvates oli kogu mitmekesisuse ühtseks aluseks vesi, mis viitas kõige oleva üha voolavale muutlikusele. Maailm olevat tekkinud veest ja ujub vee peal. Tundis hästi matemaatikat, geomeetriat ja astronoomiat. Oskas päikesevarjutusi ette ennustada. Pani aluse Kreeka filosoofiale ja teadusele. Demokritos tema arvates koosnes maailm tühjuses langevatest ja omavahel põrkuvatest algosakestest aatomitest. Pythagoras tema meelest põhines kogu maailmakorraldus arvulistel suhetel. Hippokrates mitmeköitelise arstiteadusliku käsiraamatu autor. Haiguste põhjused polnud mitte jumalikud vaid looduslikud. Tervis sõltus vere, lima, musta ja valge sapi tasakaalust. Arstide vanne. Herodotos ajaloolane, kes kirjutas raamatu Kreeka-Pärsia sõdadest ,,Historia". Ta ausav nimi oli ajaloo isa.
Apollonit peeti korra, selguse, vaimuelu, eriti kunstide kaitsjaks. Sümboliks lüüra ja loorber.Oli üks kreeklaste armastatumaid jumalaid. 4. Kes olid ja millepoolest paistsid silma/olid olulised järgmised isikud: DEMOKRITOS oli vanakreeka mõtleja, antiikaja atomismis esindaja. 5.-4- sajandil atomistikakoolkonna filosoofide seas oli tuntuim Demokritos.Atomistide seletuse järgi koosnes maailma tühjusest ning selles liikuvatest ja omavahel põrkuvatest jagamatutest algosakestest- aatomitest. SOKRATES oli 5. sajandi teise poole kuulsaim Ateena filosoof. Te ei kirjutanud ühtegi teost, vaid edastas oma vaateid üksned suulistel vestlustel. Kuid sofistidest erinevalt ei võtnud Sokrates enda ümber kogunenud arvukatelt teadmishimulistelt noortelt õpetuse eest tasu.Vooruse olemuse mõistmine oligi Sokrakese arvates filosoofia peamine mõte.Sokrates suhtus üsna halvustavalt Ateena demokraatlikusse riigikorda. · Üks üldisi absoluutseid norme on voorus.
Filosoofia ja teadus · Filosoofia *Vana kreeka filosoofid püüdsid seletada loodus ja ühiskonna nähtusi mõistupäraselt. *Filosoofia e tarkusearmastus *sünnipaik Mileetos · Thales (u 624 -547 eKr) *Esimene filosoof ja filoloogiale alusepanija *maailm on tekkinud 1 ürgainest veest ja ujub vee peal · Demokritus (u 460 -370 eKr) *maailm koosneb tühjuses langevatest ja omavahel põrkuvatest algosakestest aatomitest · Matemaatika *õpiti Idamaade teadusest *kreeklastel muutus matemaatika teoreetiliseks teaduseks · Pythagoros (u 580 500 a eKr) *kõik asjad on tekkinud arvudest, mis on igavesed *asjade maailm on muutlik ja arvude maailma koopia · Hippokrates (u 460 377 a eKr) *antiikaja tuntuim arst *tervis sõltus 4 ihumahla -vere, lima, musta ja valge sapi tasakaalust *Hippokratese vanne: kaitsta alati patsiendi elu ja tervist.
looduslikud. Vere, lima, musta ja valge sapi tasakaal. Hippokrates Ajalooteadus- kangelaseepika, Lähima ajaloo uurimine Herodotos, kirjutas raamatu Kreeka- Pärsia sõdadest. Filosoofia ja teadus - lk 122- 127, konspekt FILOSOOFIA Algaine otsing: TULI, VESI ,MAA , ÕHK Thales: geomeetria ja astronoomia tundja, kõige alus vesi-maailm olevat tekkinud veest ja ujunud vee peal. Oskas päiksevarjutust ette ennustada. Demokritos: koosnes maailm tühjuses langevatest ja omavahel põrkuvatest algosakestest- aatomitest. Ka inimese hing koosneb aatomitest, ja surm tähendab hingeaatomite ahela lagunemist. Sofistid: inimese käitumine ja moraal, väärtuse suhtelisus õpetasid rikastele kodanikele riigivalitsemiseks tarvilike oskusi, eriti kõnekunsti SOKRATES- 1.Põhiline teema- hüve (See mis on olemuselt hea) ja voorus (se mis aitab hüveni jõuda) Tegeles koraaliküsimustega, ja mis on hea, ja kuidas selleni jõuda. Ei võtnud oma õpilastelt tasu 2
Maailma püüdis esimesena seletada Mileetose filosoof Thales, kelle arvates sai kõik alguse veest. Thalese õpilane Anaximandrose meelest ei saanud maailma lähtuda ühest või teisest looduses esinevast ainest, vaid aluseks on apeiron meeltega tajumatu piiritu alge. 5-4. sajandi filosoofidest on tuntuim Demokritos, kelle seletuse järgi koosneb maailm tühjusest ning selles liikuvatest ja omavahel põrkuvatest jagamatutest algosakestest aatomitest. Matemaatikas olid silmapaistev roll Pythagorasel ja tema õpilastel. Pythagorase meelest põhines maailmakorraldus arvulistel suhetel. Tuntuim on Pythagorase teoreem. Arstiteaduses oli oluline koht 5.-4. sajandil elanud arstil Hippokratesel, keda peetakse mahuka meditsiinialaseid teadmisi kokkuvõtva teose autoriks, milles on kirja pandud ka tänapäevani kehtiv nn. Hippokratese vanne. Ajalookirjutuse algus seondub Herodotosega, kellele omistatakse ajaloo isa nimetus.
veest ja ujuvat vee peal. Suurt kuulsust võitis ta sellega, et oskas päikesevarjutust ette ennustada. Thalest peetakse õigusega nii Kreeka filosoofia kui ka teaduse aluspanijaks. *Järgnevad filosoofid otsisid alternatiivseid maailmaseletusi. *Kõige tänapäevasema seletuse füüsilise maailma ehitusele ja toimimisele laidsid antiikatomistid. Kõige kuulsam 5-4 sai. e.Kr. tegutsenud filosoof Demokritos. Tema arust koosnes maailm tühjuses langevatest ja omavahel põrkuvatest algosakestest-aatomitest. Aatomid erinevad kujult ja suuruselt, neist moodustuvad erinevad ained. Ka inimese hing koosneb aatomitest ja surm tähendab hingeaatomite ahela katkemist- sellega vaidlustas Demokritos kreeklaste tavapärase arusaama surematust hingest. *Järk-järgult tõi üksikküsimuste süvenemine jaasa iseseisvate teadusharude tekke. *Esimesed, kes hakkasid suurt tähelepanu pöörama inimese käitumisele ja moraaliküsimustele olid nn. sofistid 5saj. e.Kr.
mõistusega tabatava põhimõtte järgi. Selle sammu astus esimesena 6.saj. eKr Mileetose filosoof Thales, kelle arvates oli kõige aluseks vesi maailm oli tekkinud veest ja ujus vee peal. Järgnevalt pakuti välja üha uusi seletusi algaine kohta, nende seast olulisim on Demokritose jt atomistikakoolkonna mõtlejate teooria aatomitest, mille kohaselt koosneb maailm tühjusest ja selles liikuvatest ning omavahel põrkuvatest jagamatutest algosakestest ehk aatomitest. Vana-Kreeka tuntumad filosoofid olid Sokrates, Platon ja Aristoteles. 5. saj. eKr Ateenas elanud Sokrates ei ole endast maha jätnud ühtegi teost ning tema mõtteid teame tema õpilase Platoni kirjutatud dialoogide kaudu. Sokratese arvates oli filosoofia peamine mõte mõista hüve ja vooruse olemust. (Hüve see, mis on olemuselt hea, voorus see, mis aitab hüveni jõuda.) Milles vooruse olemus Sokratese arvates seisnes, pole täpselt teada
7 Filosoofia ja teadus Filosoofia Üldiste probleemide üle arutlemist nimetasid kreeklased filosoofiaks ehk tarkuse armastuseks. Thales arvas, et kõige aluseks on vesi. Maailm on tekkinud veest ja ujub vee peal. Anaximandros oli thalese õpilane. Ta püstitas meeltega tajumatu piiritu alge idee. Sellest on tekkinud ja selleks muutub taas kõik, mis maailmas on. Demokritos arvas, et maailma koosneb tühjusest ning selles liikuvatest ja omavahel põrkuvatest algosakestest ehk aatomitest. Meditsiin Meditsiini alased teadmised võttis kokku teos, mille autoriks peetakse arst Hippokrates. Haigusi püüab ta seletada mitte jumalike vaid looduslike põhjustega. Ajaloo kirjutus Ajaloo sündmusi hakkas esimesena uurima ja üles kirjutama Herodotos, kes kirjutas teose Historia. Ta kirjeldas paljude Euroopa, Aasia ja Aafrika rahvaste kombeid. 3.8 Hellenismi periood Makedoonia suurrigi rajas Philippos II
Platoni f teisenes uusplatonismiks ning sellest sai selle aja peamine vool. Uusplatonismi tekkele eelnesid katsed ühendada kreeka, Idamaade ja juudi filosoofia sugemeid ning pütagoreismi uuenemine. Neid kõiki iseloomustas tugev müstitsism ja tunglemine ülemaisusesse. Mõtlemise arendamine, mis algas koos antiikfilosoofiaga oli kogu teaduse arengu tähtis eeldus. Teemasid kreeka teaduses 1. Õpetus algelementidest ja vastandeist – keemia, meditsiin 2. Aatomiõpetus – õpetus algosakestest 3. Geograafia: geo- ja heliotsentriline maailmapilt; õpetus kliimavöötmeist, pikkus- ja laiuskraadidest 4. Bioloogia (zooloogia) ja botaanika: õpetus sugudest ja liikidest 5. Aritmeetika ja geomeetria ruudud, ringid (sh ringi kvadratuuri probleem), ruutjuured (sh irratsionaalarvudega seoses) 54. Kuidas on filosoofiaõpingud seotud klassikalise haridusmudeliga, mis põhineb vabadel kunstidel (septem artes liberales)?
muutumatust olevast tekivad ajutised ning muutuvad nähtused. DEMOKRITOS: Kõige täiuslikuma seletuse füüsilise maailma ehitusele ja toimimisele leidis nn atomistlik koolkond, mille kuulsaimaks esindajaks tõusis 5 4 sajandi vahetusel eKr Egeuse põhjarannikult Abdera linnast pärit Demokritos (460- 371 eKr). Demokritose meelest koosnes maailm tühjuses raskusjõul langevatest ja omavahel põrkuvatest jagamatutest algosakestest aatomitest (atomos kreeka keeles jagamatu) mis on erinevad oma kujult ja suuruselt. Olev on seega aatomid ja tühjus.Aatomitest moodustuvad erinevad ahelad ja seega ka erinevad ained. Ka inimese hing koosneb aatomitest ja surm tähendab hingeaatomite ahela lagunemist. Selle väitega vaidlustas Demokritos kreeklaste tavapärase arusaama hingest ja tema saatusest pärast surma. SOFISTID (PROTAGORAS): Esimesed, kes hakkasid teoreetiliselt arutlema inimlike normide
arenemisseadusi käsitlev teadus. Järgnevalt tähtsamaid Vana-Kreeka filosoofe. · Thales - Mileetose koolkond (6. saj eKr) arvas, et kõige aluseks oli vesi. · Anaximandros (Thalese õpilane) - seletas esimesena maailma abstraktselt, püstitades meeltega tajumatu piiritu alge apeironi idee. · Demokritos atomistika koolkonna filosoof (5.-4. saj eKr) - maailm koosnevat tühjusest ning selles liikuvatest ja omavahel põrkuvatest jagamatutest algosakestest - aatomitest (kr k atomos - ,,jagamatu"). · Sokrates Ateena filosoof (5. saj eKr) - kui esimesed filosoofid tegelesid füüsilise maailma seletamisega, siis 5.sajandil tekkisid filosoofid, kes otsisid vastuseid inimlikku käitumist puudutavaile küsimustele. Tekkis filosoofiline suund sofistika, mille esindajad arutlesid selle üle, mis on hea ja mis halb. Oma õpetuses jõudsid
Nad püüdsid vastata ka küsimusele, kuidas algainest tekkis kõik see, mida looduses näha võib. Kuid enamasti ei lähtunud nad oma arutlustes mitte looduse vaatlusest, vaid toetusid kujutlusvõimele ja mõtteloogikale. Kõige täiuslikuma seletuse füüsilise maailma ehitusele ja toimimisele leidis V IV sajandi vahetusel eKr tegutsenud filosoof Demokritos. Tema meelest koosnes maailm tühjuses langevatest ja omavahel põrkuvatest jagamatutest algosakestest aatomitest (atomos kreeka keeles jagamatu) mis on erinevad oma kujult ja suuruselt. Aatomitest moodustuvad erinevad ahelad ja seega ka erinevad ained. Ka inimese hing koosneb aatomitest ja surm tähendab hingeaatomite ahela lagunemist. Selle väitega vaidlustas Demokritos kreeklaste tavapärase arusaama hingest ja tema saatusest pärast surma. Meditsiin Klassikalise Kreeka meditsiinialased teadmised võeti kokku paljuköitelises teoses, mille
Nad püüdsid vastata ka küsimusele, kuidas algainest tekkis kõik see, mida looduses näha võib. Kuid enamasti ei lähtunud nad oma arutlustes mitte looduse vaatlusest, vaid toetusid kujutlusvõimele ja mõtteloogikale. Kõige täiuslikuma seletuse füüsilise maailma ehitusele ja toimimisele leidis V IV sajandi vahetusel eKr tegutsenud filosoof Demokritos. Tema meelest koosnes maailm tühjuses langevatest ja omavahel põrkuvatest jagamatutest algosakestest aatomitest (atomos kreeka keeles jagamatu) mis on erinevad oma kujult ja suuruselt. Aatomitest moodustuvad erinevad ahelad ja seega ka erinevad ained. Ka inimese hing koosneb aatomitest ja surm tähendab hingeaatomite ahela lagunemist. Selle väitega vaidlustas Demokritos kreeklaste tavapärase arusaama hingest ja tema saatusest pärast surma. Meditsiin Klassikalise Kreeka meditsiinialased teadmised võeti kokku paljuköitelises teoses, mille
Tema meelest oli kogu mitmekesisuse ühtseks aluseks vesi, mis viitas kõige oleva üha voolavale muutlikkusele. Maailm olevat tekkinud veest ja ujuvat vee peal. Kõige tänapäevasema seletuse füüsilise maailma ehitusele ja toimimisele leidsid antiikatomistid, kellest kuulsaim oli V-IV sajandi vahetusel eKr tegutsenud filosoof Demokritos. Tema meelest koosnes maailm tühjuses langevatest ja omavahel põrkuvatest algosakestest – aatomitest. Aatomid erinevad kujult ja suuruselt, neist moodustuvad erinevad ahelad ja seeläbi ka erinevad ained. Ka inimese hing koosneb aatomitest ja surm tähendab hingeaatomite ahela lagunemist. Selle väitega vaidlustas Demokritos kreeklaste tavapärase arusaama surematust hingest. Sofistid Varased filosoofid ei pööranud suurt tähelepanu inimese käitumisele ja moraaliküsimustele
Sellest räägitakse ja kirjutatakse. Kuivõrd need valgustuslikud ideaalid kujunevad välja, sedavõrd ka kunstilooming allub sellele. Ideoloogilises ja filosoofilises plaanis on põhiidee valgustusel mõistus. See on kõige olulisem mõiste- mõistussajand. See jaguneb kaheks ja teise sajandi poole juhtlause: okei, mõistus on küll, aga tunded on ka olemas. Valgustussajandi alguses on autoreid, kes püüavad teadmise jagada algosakestest ja panna see nendest jälle kokku, et saaks aru, kuidas maailm on loodud ja kokku pandud. Maailma ei saa struktureerida , aga täitsa ilma reegliteta ka ei saa olla. Varem oli sisemine eetiline nõue- inimeses on sisemine eetika, mis ütles, mida võib teha ja mida mitte. Nüüd hakkab aga väline sisemisi eirama. Mõistus ja tunded on kaks selle sajandi vastuolu. Lisaks on vastandlikud ühiskondlik ja looduslik ja loodus ja tsivilisatsioon
Olev on tekkimatu, hävimatu, jagamatu ja liikumatu. Meil on teada osalt ka tema argumentatsioon, Olev on tekkimatu ja hävimatu aga ta peab olema jagatav ja liikuv oli teiste arvamus. *Sitsiiliast pärit Empedokles-olev jaguneb tulest ,veest, õhust ja maast, ja liikuma paneb armastus ja vaev. *Anaxagoras- õpetas et kõik koosneb lõpmata erinevatest seemnekestest , mida paneb liikuma mõistus (nus) *Demokritos 5 saj lõpul 4 saj kolm esimest kümmet- väitis et koosneb jagamatutest algosakestest ja tühjusest. (atomos). Paneb liikuma raskusjõud, erikiirusega ja moodustuvad erinevad ahelad. Ka hing koosneb aatomitest.ühinevad teiste aatiitega ja paneb keha elama, ja kui sureb siis hinge aatomid lendavad laiali, hing on surematu. Ratsionaalselt läks vastuollu , kreeklaste hadesest või hinge ümber kujutamisest. 5 saj keskpaiku hakkasid osa mehi õpetlasi arutlema loogiliselt ka eetiliste küsimuste üle. Sophistes-
Kui on teada kogu osakeste arv N, siis pinnatüki kohta tulev osakeste arv Ni/N annab osakese sinna pinnatükki sattumise tõenäosuse. Järelikult on elektroni kirjeldavad lained tõenäosuslained , mis näitavad, millise tõenäosusega võib mingis ruumipunktis ja mingil ajahetkel osakest leida. See tõenäosus muutub nii ajas kui ruumis perioodiliselt ja seda muutust kirjeldabki De Broglie laine. 11. Kvantmehaanika Seda, et kõik suuremad asjad koosnevad väikestest algosakestest, arvati juba ammu. Vana Kreeka atomistid arvasid, et kõik koosneb jagamatutest osakestest, aatomitest (5. saj 89 e.m.a. Demokritos). See oli esmane kvandi idee kasutamine, sest kvant on mingi füüsikalise suuruse vähim hulk, mille võrra saab antud suurus muutuda. Kvandi mõistet kasutas ka Newton, kes rääkis 1670-l aastail, et valgus koosneb väikestest
annaabi.ee 
