olema järgmised andmed: 1.dokumendi nimetus ja number; 2. koostamise kuupäev; 3. tehingu majanduslik sisu; 4. tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa); 5. tehingu osapoolte nimed; 6. tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid; 7. majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri (allkirjad), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist; 8. vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber. 2.1 Algdokumendi eesmärk Algdokumendil on väga tähtis funktisonaalne eesmärk- jälgida firma tegevusi. Algdokumentide liikumise kohta tuleks sise-eeskirjadele lisada protsetuuri-reeglid, kus oleks näidatud: 1.Kus saab olema informatsiooni allikas ja kes selleks on? 2.Millised saavad olema algdokumendid ja kes neid töötleb? 3.Kes kirjendab algdokumendile kulukohta? 4.Milliste vahenditega ja kuidas saab toimuma alginformatsioni edastamine? 6
Teadaolev kohustis on kohustis, mis tuleneb lepingust (selle otseste või kaudsete tingimuste kaudu), seadusandlusest või muust õiguslikust alusest. Nende kohustuste hulka kuuluvad tasumata arved tarnijatele, pangalaenud, maksuvõlad, arvestatud kuid väljamaksmata palgavõlad töötajatele, ettemaksed kaupade või teenuste eest. Kohustuste kajastamisel aluseks võetav summa on üldjuhul fikseeritud arvel, lepingus või mõnel muul algdokumendil. Tingimuslike kohustiste all mõistetakse selliseid kohustusi, mis ei ole bilansipäeva seisuga reaalselt ettevõtte kohustused, kuid võivad tulevikus tekkida sõltuvalt asetleidvatest ja ettevõtte poolt mittekontrollivatest sündmustest. Tingimuslikke kohustisi võib liigitada: ·kohustised, mis eeldavad hindamist; ·kohustised, mida ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata. Levinuimaks kohustiseks, mis eeldab hindamist on garantiieraldis.
See on sarnane bit depth'iga, kuna selle abil mõõdetakse skanneri võimekust värve edasi anda. · Skaneerimise kiirus · Lisatud tarkvara. Skanneriga peavad kaasas olema draiverid, mis võimaldavad arvutil ja skanneril "suhelda" ning kasutada uuemate skannerite puhul standardit nimega TWAIN, värvi kalibeerimisprogrammid (sellega saab monitori värve paika sättida), OCR tarkvara (võimaldab teksti skaneerimist). Automaatne teksti tuvastamine ja pilditöötlus (OCR) Skanner muundab algdokumendil analoogkujul oleva info punkthaaval digitaalseteks impulssideks, mida arvuti on suuteline töötlema. Seega on analoogandmeteks algdokumendi kõik pildipunktid, millel teoreetiliselt võib olla lõpmata suur arv värvi- ja ka halltoonastmeid ning punktisuurusi. Skanneri optika ja elektroonika suudab nendest punktidest ainult piiratud arvu muundada digitaalkujule. Need on teatavatele kindlatele punktisuurustele, värvuste-, halltoon- ja heledusväärtustele defineeritud väärtused
kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Varude ostukulutused sisaldavad varude ostuga kaasnevat tollimaksu, muid mittetagastavaid makse ja varude soetamisega otseselt seotud tarnspordikulutusi. Varude arvestus toimub laos FIFO meetodil. Kaubad väljastatakse laost arvete ja kauba mahakandmisaktide alusel. Väikestes kogustes ja koheselt kasutusele võetavad materjalid ning kaubad kantakse kuluks nende soetamise momendil, kusjuures algdokumendil peab olema tegevjuhi kinnitus. 6 Lattu ostmisel võetakse materjalid ja kaubad arvele soetamise momendil, kusjuures algdokumendil peab olema tegevjuhi või lao varude eest vastutava isiku kinnitus. 2.5 VARADE JA KOHUTUSTE INVENTEERIMINE Varade, vahendite ja võlgnevuste korralised inventuurid viiakse läbi järgmistel tähtaegadel: 1. kassa inventuur – üks kord aastas 20
Aga arveldusarve liikumistest saaksid Sa konto majandusarvestuse mõistes koostada küll. Vajalikud elemendid on tal olemas. Algdokumentidel võib ka arve parandada Raamatupidamise alg- ja koonddokumentidel olevat informatsiooni ning raamatupidamiskirjendeid ei ole lubatud kustutada ega teha neis õienditeta parandusi. Ebakorrektne raamatupidamiskirjend parandatakse paranduskirjenditega, mis peab sisaldama viidet parandatava raamatupidamiskirjendi järjekorranumbrile. Kui parandus ei põhine algdokumendil, tuleb koostada parandust selgitav raamatupidamisõiend (parandusdokument). Seega ei keela praegu kehtiv seadus ka algdokumentidel numbrite parandamist ja enam ei ole kohane tsiteerida Riigikohtu 2002. aasta otsust. Kui kohus tollal leidis, et mõistlik on seaduse teksti nõuetesse leebemalt kui täht-tähelt suhtuda, ei hakka nad praegu kindlasti otsustama, et nemad parandusi ei luba. Raamatupidamislausend
raha laekumisele või väljamaksmisele Tekkepõhine arvestus – majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud Raamatupidamist kassapõhiselt võivad pidada FIE-d. Kõikidel teistel raamatupidamiskohustuslastel peab olema tekkepõhine raamatupidamine 13. Raamatupidamislausendid (liht-, liit- ja komplekslausendid). Sellist raamatupidamislausendit, mis vormistatakse algdokumendil ja mis sisaldab peale debiteeritava(te) ja krediteeritava(te) kontode ka muud infot, nimetatakse kirjendiks....VT. Tööleht 14. Raamatupidamiskirjend. Raamatupidmiskirjend sisaldab: 1) majandustehingu kuupäev; 2) raamatupidamiskirjendi järjekorranumber; 3) debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad; 4) majandustehingu lühikirjeldus; 5) algdokumendi (koonddokumendi) nimetus ja number 6 15
· eraldised; · tingimuslikud (potentsiaalsed) kohustused. Eraldis on kohustus, mille realiseerumise aeg või summa ei ole kindlad. Eraldisi eristab muudest «tavalistest» kohustustest (nt võlad tarnijatele, laenukohustused jne) asjaolu, et nende realiseerimise aeg või summa ei ole täpselt teada. «Tavaliste» kohustuste kajastamisel aluseks võetav summa on üldjuhul fikseeritud arvel, lepingus või mõnel muul algdokumendil ning puudub vajadus raamatupidamishinnangute rakendamiseks. Eraldiste kajastamisel bilansis lähtutakse kas juhtkonna või teiste ekspertide hinnangust eraldise täitmiseks tõenäoliselt vajamineva summa ning eraldise realiseerumise aja kohta. Kuna eraldiste mõõtmine tugineb hinnangutel, mis ei pruugi alati täpseiks osutuda, on oluline nende kajastamine ja avalikustamine aruannetes muudest kohustustest eraldi [7]. 6
raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest õige ja õiglase ülevaate. Avalikustamise printsiip manitseb meid mitte varjama või mitte ilustama tegelikke fakte ja näitajaid. Sisu ülimuslikkuse printsiip majandustehingute kajastamisel raamatupidamises ja raamatupidamise aruandes lähtutakse nende sisust ka siis, kui see ei ühti nende juriidilise vormiga. Tõlgendame seda nüüd selliselt, et oluline on tehingu sisu, mitte algdokumendil kirjutatu. Et kui arvel on jalgratta rent, kuid sisuliselt saame jalgratta päriselt omale jätta (koos omandiõigusega) ilma mingisuguste jalgratta tagastamise kohustuseta, siis on tehing ikkagi ost-müük, mitte rentimine. 15,16)Tulude kajastamine ja olemus. Tuua erialaseid näiteid Tulude kajastamisel lähtutakse Raamatupidamise Toimkonna Juhendist RTJ- nr 10. Tulusid ja kulusid kajastatakse tulude ja kulude vastavuse printsiibi alusel
põhjendatud, samuti kui see tuleneb töötervishoiu ja tööohutuse seaduse paragrahv 13 lõikest 1. (3) Kui maksumaksja poolt tehtud kulu on ettevõtlusega eotud vaid osaliselt, võib kulu ettevõtlustulust maha arvata vaid ettevõtlusega seotud ulatuses. See ongi kõik, mis tulumaksuseadusse ettevõtluse kuludest kirjutatud on . Tulumaksuseadus oma nõudeid algdokumentidele ei sätesta. Kui algdokumendil on midagi puudu ja see ei kõlba seepärast käibemaksuarvestuses, võib see ometi olla kõlblik tulumaksuarvestuses. Mitmed raamatupidajad arvavad, et raamatupidamine ongi käibemaksuarvestus ja kui arvel käibemaksuseaduses nõutud rekvisiitidest midagi puudu on, ei kõlba see millekski. Iga maksu kohta kehtivad omad reeglid, st käibemaksuseadus tulumaksuarvestuse nõudeid ei puuduta . Sotsiaalmaks Sotsiaalmaksuga seoses on kasutusel termin isikustatud sotsiaalmaks, mis tähendab
miskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike tehtud sissemaksed omakapitali. Kulu aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb vara vähenemine või kohustiste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanikele tehtud väljamaksed omakapitalist. Kasum (kahjum) raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi tulude ja kulude vahe. 5. Millised rekvisiidid peavad olema raamatupidamise algdokumendil? Algdokumentide rekvisiidid -Dokumendi nimetus ja number, koostamise kuupäev ja regestreerimise number, tehingu sisu ja alus, tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa), tehingu teise poolte nimed ja asu- või elukoha aadressid, allkiri´ 6. Millised rekvisiidid peavad olema arvel? Algdokumentide rekvisiidid + vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber. 7. Mis on bilanss, millal see koostatakse ning mida bilanss näitab?
hinnangu. Need võivad olla juriidilise kohustuse tekkimisest või tegevusest tingitud kohustused. (Allikvee, 2006, lk 169) Eraldisi eristab muudest „tavalistest” kohustustest (näiteks võlad tarnijatele, laenukohustused jne) asjaolu, et nende realiseerimise aeg või summa ei ole täpselt teada. „Tavaliste” kohustuste kajastamisel aluseks võetav summa on üldjuhul fikseeritud arvel, lepingus või mõnel muul algdokumendil ning puudub vajadus raamatupidamishinnangute rakendamiseks.(RTJ 8, 2011, § 8). Pikaajalised eraldised on kohustused, mille realiseerumise aeg ja summa pole kindlad, (Allikvee, 2006, lk 169) kuid selle realiseerumise tõenäosus on suurem kui 50%. (RTJ 8, 2011, § 13). Eraldis kajastatakse bilansis summas, mis on juhtkonna hinnangu kohaselt bilansipäeva seisuga vajalik eraldisega seotud kohustuse rahuldamiseks. (Leppik, 2005, lk 183)
pearaamat. Päevaraamatus on kõik majandusoperatsioonid kuupäevalises järjekorras, pearaamatus registreeritakse tehingud kontode lõikes. Raamatupidamise alg- ja koonddokumentidel olevat informatsiooni ning raamatupidamiskirjendeid ei ole lubatud kustutada ega teha neis õiendita parandusi. Ebakorrektne raamatupidamiskirjend parandatakse paranduskirjendiga, mis peab sisaldama viidet parandatava raamatupidamikirjendi järekorranumbrile. Kui parandus ei põhine algdokumendil, tuleb koostada parandust selgitav raamatupidamisõiend (paradusdokument). Paranduse tegija märgib parandusdokumendile kuupäeva, millal parandus tehti, oma allkirja, tehingu majandusliku sisu ja paranduse sisu. Varasemat algdokumenti ja lausendit tuleb täiustada viitega hilisemale parandusdokumendile ja - kirjendile. Kui tehing, mille kohta kirjutati välja arve ei toimunud või toimus väiksemas mahus, koostatakse kreeditarve üldise korra ja numeratsiooni järgi ning üks eksemplar
põhivarade register; töötajate ja palgaarvestuse register; pearaamat. 2.3 Parandused Raamatupidamise alg- ja koonddokumentidel olevat informatsiooni ning raamatupidamiskirjendeid ei ole lubatud kustutada ega teha õienditeta parandusi. Ebakorrektne raamatupidamiskirjend parandatakse paranduskirjenditega, mis peab sisaldama viidet parandatava raamatupidamiskirjendi järjekorranumbrile. Kui parandus ei põhine algdokumendil tuleb koostada parandust selgitav raamatupidamisõiend. Raamatupidamisõiendile tuleb märkida kuupäev, millal antud parandus tehti, allkiri kindlasti, tehingu majanduslik sisu ning paranduse sisu. Varasemat algdokumenti ja lausendit tuleb täiustada viitega parandusdokumendile ja kirjendile. 2.4 Algdokumendid Raamatupidamise algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav tõend, millel peavad
kontode lõikes. Kronoloogiline ja süstemaatiline register võib olla ühendatud ühte registrisse. Parandused dokumentides ja registrites Raamatupidamise alg- ja koonddokumentidel olevat informatsiooni ning raamatupidamiskirjendeid ei ole lubatud kustutada ega teha neis õienditeta parandusi. Ebakorrektne raamatupidamiskirjend parandatakse paranduskirjenditega, mis peab sisaldama viidet parandatava raamatupidamiskirjendi järjekorranumbrile. Kui parandus ei põhine algdokumendil, tuleb koostada parandust selgitav raamatupidamisõiend (parandusdokument). 8 Parandusdokument peab lisaks raamatupidamisõiendile sätestatud rekvisiitidele, mis peavad olema raamatupidamisõiendis, sisaldama paranduse sisu. Varasemat algdokumenti ja raamatupidamiskirjendit tuleb täiendada viitega hilisemale parandusdokumendile ja - kirjendile. Raamatupidamise sise-eeskiri
Elektrooniliste andmete loetavus peab olema tagatud kogu säilitusaja jooksul. Parandused algdokumentides ja registrites: (1) Raamatupidamise alg- ja koonddokumentidel olevat informatsiooni ning raamatupidamiskirjendeid ei ole lubatud kustutada ega teha neis õienditeta parandusi. Ebakorrektne raamatupidamiskirjend parandatakse paranduskirjenditega, mis peab sisaldama viidet parandatava raamatupidamiskirjendi järjekorranumbrile. Kui parandus ei põhine algdokumendil, tuleb koostada parandust selgitav raamatupidamisõiend (parandusdokument). (2) Parandusdokument peab lisaks käesoleva seaduse § 7 lõigetes 1 ja 3 sätestatud rekvisiitidele, mis peavad olema raamatupidamisõiendis, sisaldama paranduse sisu. Varasemat algdokumenti ja raamatupidamiskirjendit tuleb täiendada viitega hilisemale parandusdokumendile ja -kirjendile. Bilansikirjete sisu : Raamatupidamiskohustuslane peab oma raamatupidamise
aastat, alates selle majandusaasta lõpust, mil algdokument raamatupidamises kajastati. § 10. Parandused dokumentides ja registrites (1) Raamatupidamise alg- ja koonddokumentidel olevat informatsiooni ning raamatupidamiskirjendeid ei ole lubatud kustutada ega teha neis õienditeta parandusi. Ebakorrektne raamatupidamiskirjend parandatakse paranduskirjenditega, mis peab sisaldama viidet parandatava raamatupidamiskirjendi järjekorranumbrile. Kui parandus ei põhine algdokumendil, tuleb koostada parandust selgitav raamatupidamisõiend (parandusdokument). (2) Parandusdokument peab lisaks käesoleva seaduse § 7 lõigetes 1 ja 3 sätestatud rekvisiitidele, mis peavad olema raamatupidamisõiendis, sisaldama paranduse sisu. Varasemat algdokumenti ja raamatupidamiskirjendit tuleb täiendada viitega hilisemale parandusdokumendile ja -kirjendile. 4. Bilansikirjete sisu Raamatupidamiskohustuslane peab oma raamatupidamise aastaaruandes kasutama
1. detsember 2014 Lisa 3 – lisati pakendi käitlemise juhend ja juhendi täitmise tingimused 1.4 Algdokumendid ja majandustehingute dokumenteerimine Aruande koostamisel on reguleerimiskannete algdokumendiks raamatupidamises koostatud raamatupidamisõiend. 8 Raamatupidamise alg- ja koonddokumentidel olevat informatsiooni ei tohi kustutada ega teha neis õiendita parandusi. Kui parandus ei põhine algdokumendil, tuleb koostada parandust selgitav raamatupidamisõiend, kuupäevaga, millal parandus tehti, oma allkirjaga, tehingu majandusliku sisuga ja paranduse sisuga. Varasemat algdokumenti ja lausendit tuleb täiustada viitega hilisemale parandusdokumendile ja kirjendile. Jooksva aasta ja eelnevatest perioodidest vajalikud kaustad, välja arvatud personalikanded, on vastavate registrit pidavate töötajate juures riiulitel.
· algdokumendi (koonddokumendi) nimetus ja number. Kassapõhise raamatupidamise registriks on päevaraamat. 9.4 Päevaraamat Iga päevaraamatusse tehtava sissekande (raamatupidamiskirjendi) aluseks on majandustehingu toimumist kinnitav kirjalik tõend ehk raamatupidamise algdokument (raamatupidamise seadus § 7) või algdokumentide alusel koostatud koonddokument. Nõuded algdokumendile on kirjas raamatupidamise seaduse §s 7, mille kohaselt peavad algdokumendil olema järgmised andmed: · dokumendi nimetus ja number · koostamise kuupäev · tehingu majanduslik sisu · tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa) · tehingu osapoolte nimed · tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid · majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri (allkirjad), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist
Raamatupidamisõiendil asendab tehigu osapoolte nimed ja asu- või elukoha aadressid algdokumendi koostaja nimi [9 : 18]. 3.1.2 Paradused Raamatupidamise alg- ja koonddokumentides kajastuvat informatsiooni ja raamatupidamiskirjendeid ei tohi kustutada ega parandada [1 : 41]. Ebakorretne raamatupidamiskirjend parandatakse paranduskirjetega, mis peab sisaldama viidet parandatava raamatupidamiskirjendi järjekorranumbrile [9 : 18]. Kui parandus ei põhine algdokumendil, tuleb koostada parandusdokument [7 : 11]. Paranduse tegija märgib parandusdokumendile kuupäeva, millal parandus tehti, oma nime ja paranduse aluse [7 : 11]. Varasemat algdokumenti ja lausendit tuleb täiustada viitega hilisemale parandusdokumendile ja kirjendile [9 : 18]. 4 DOKUMENTIKÄIVE JA SÄILITAMINE Dokumedikäive hõlmab dokumentide liikumist nende koostamisest või ettevõttesse saabumisest kuni arhiivi üleandmiseni [7 : 14].
§ dokumendi nimetus ja number; § koostamise kuupäev; § tehingu majanduslik sisu; § tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa); § tehingu osapoolte nimed; § tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid; § majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri (FIE peaks ise ennast esindama), mis kinnitab majandustehingu toimumist; Alates 2003. aastast on algdokumendi kohustuslikud rekvisiidid varasemaga võrreldes pisut muutunud. Nüüd peavad algdokumendil olema nii müüja kui ostja andmed. Varem piisas ainult müüja andmetest. Teiseks peab nüüd ettevõtja, kelle raamatupidamises dokument asub, sellele ise alla kirjutama. Nii et ettevõtluse kuludest rääkides: kui müüja arvele oma allkirja paneb, siis peab ostjast ettevõtja sellele ikkagi ka ise alla kirjutama. Pitsat ei oma aga rekvisiidina endiselt mingit väärtust. Sularahata arvelduste puhul on tehingu tegeliku toimumise tõestamiseks vaja 2 dokumenti.
Parandused registrites Mis saab, kui avastad vea dokumendis või kandes? Rahustuseks niipalju, et juhtub paremateski peredes! Aga midagi muud tegema ei peagi, kui vead ära parandama. Kindlasti ei tohi juba sooritatud kandeid jälgi jätmata kustutada. Ebakorrektne raamatupidamiskirjend tuleb parandada paranduskirjenditega, mis peab sisaldama viidet parandatava raamatupidamiskirjendi järjekorranumbrile. Kui parandus ei põhine algdokumendil, tuleb koostada parandust selgitav raamatupidamisõiend. See on selline parandusdokument (koos nõutavate dokumenditunnustega), kuhu kirjutad andmed vigase ja õige kande kohta. Raamatupidamise sise-eeskiri Kas raamatupidamise sise-eeskiri on vajalik? On, kindlasti on. RPS sätestab kindlad nõuded sellele mahukale dokumendile. Raamatupidamise sise-eeskiri on väga vajalik ja pidevalt täiendamist vajav töövahend raamatupidaja laual. Ka
Kokku 2 900 2 900 1 200 1 200 2 500 2 500 Parandused dokumentides ja registrites (RPS § 10) Raamatupidamise alg- ja koonddokumentidel olevat informatsiooni ning raamatupidamiskirjendeid ei ole lubatud kustutada ega teha neis õienditeta parandusi. Ebakorrektne raamatupidamiskirjend parandatakse paranduskirjenditega, mis peab sisaldama viidet parandatava raamatupidamiskirjendi järjekorranumbrile. Kui parandus ei põhine algdokumendil, tuleb koostada parandust selgitav raamatupidamisõiend (parandusdokument). © 2014. Janek Keskküla 13 Raamatupidamise sise-eeskiri (RPS § 11) Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud koostama raamatupidamise sise-eeskirja, mis kehtestab
Teadaolev kohustis on kohustis, mis tuleneb lepingust (selle otseste või kaudsete tingimuste kaudu), seadusandlusest või muust õiguslikust alusest. Nende kohustuste hulka kuuluvad tasumata arved tarnijatele, pangalaenud, maksuvõlad, arvestatud kuid väljamaksmata palgavõlad töötajatele, ettemaksed kaupade või teenuste eest. Kohustuste kajastamisel aluseks võetav summa on üldjuhul fikseeritud arvel, lepingus või mõnel muul algdokumendil. Tingimuslike kohustiste all mõistetakse selliseid kohustusi, mis ei ole bilansipäeva seisuga reaalselt ettevõtte kohustused, kuid võivad tulevikus tekkida sõltuvalt asetleidvatest ja ettevõtte poolt mittekontrollivatest sündmustest. Tingimuslikke kohustisi võib liigitada: kohustised, mis eeldavad hindamist; kohustised, mida ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata. Levinuimaks kohustiseks, mis eeldab hindamist on garantiieraldis.
kokkuvõttele. Võrdsuse puudumine viitab analüütilises arvestuses tehtud vigadele. REGULEERIMIS- JA SULGEMISKANDED 9.1 Parandused dokumentides ja registrites Raamatupidamise alg- ja koonddokumentidel olevat informatsiooni ning raamatupidamiskirjendeid ei ole lubatud kustutada ega teha neis õienditeta parandusi. Ebakorrektne raamatupidamiskirjend parandatakse paranduskirjega, mis peab sisaldama viidet parandatava raamatupidamiskirjendi järjekorranumbrile. Kui parandus ei põhine algdokumendil, tuleb koostada parandust selgitav raamatupidamisõiend (parandusdokument). Parandusdokument peab lisaks raamatupidamisõiendi rekvisiitidele sisaldama paranduse sisu. Varasemat algdokumenti ja raamatupidamiskirjendit tuleb täiendada viitega hilisemale parandusdokumendile ja kirjendile. 9.2 Reguleerimiskanded Majandusaasta lõpetamisel tehakse tekkepõhise raamatupidamise korral reguleerimiskanded, mille kajastamise põhjal selginevad arvestusperioodi tulud ja neile
kellega sõlmitakse materiaalse vastutuse leping. Varuliikide analüütilist arvestust peetakse osakondade ja materiaalselt vastutavate isikute lõikes. Laos peetakse eraldi arvestust varuliikide artiklite lõikes. Valmistoote arvestust peetakse arvutis süsteemis SAF -ladu koguseliselt ja summaliselt. Väikestes kogustes ja koheselt kasutusele võetavad materjalid ning kaubad kantakse kuluks nende soetamise momendil, kusjuures algdokumendil peab olema kauba saamist aktsepteeriv kinnitus ja allkiri. Sõiduauto kütus kantakse kuludesse(vastavalt käibemaksuseaduses kehtivale korrale) ostu-dokumentide alusel: 15 Lattu soetatud materjalid ja kaubad, mis ei lähe koheselt kasutusele ja hoitakse osakonnas, kantakse materiaalselt vastutava isiku arvele tema poolt vormistatud dokumendi alusel või on
· dokumendi nimetus ja number; · koostamise kuupäev; · tehingu majanduslik sisu; · tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa); · tehingu osapoolte nimed; · tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid; · majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri (allkirjad), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist; · vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber Käibemaksukohustuslase registreerimise number ehk KMK Algdokumendil kontrollitakse · kas majandustehing on vormistatud selleks ettenähtud algdokumendi blanketil · kas on täidetud kohustuslikud rekvisiidid · aritmeetiliste tehete ja kokkuvõtete õigsust · majandustehingu vajalikkust, otstarbekust ning vastavust kehtivale seadusandlusele · kas tehingu maht või ulatus vastab dokumendil esitatule · Ettevõtte enda poolt tekitatavad algdokumendid - näidised siseeeskirjas raamatupidamisõiend (e memoriaalorder)
Tüüpilisemad vead raamatupidamises: 1. debiteeritavate ja krediteeritavate kontode summad ei ole võrdsed 2. valede kontode kasutamine 3. valede summade kasutamine kassast viidi panka raha- 1000 D: Pank 100 K: Kassa 100 4. ühe tehingu mitme kordne kajastamine kontodel 5. arvutus või süsteemi vead 6. arvestus põhimõtete ebakorrektne rakendamine 7. pettus 8. info varjamine Parandused dokumentides: Kui viga avastatakse algdokumendil kohe siis kriipsutatakse vale tekst maha ja kirjutatakse õige tekst kohale või siis kõrvale. Lisades märge Parandus õige ja volitatud isiku allkirjaga. Raha liikumist tõendavatel dokumentidel ei ole lubatud parandusi teha. Parandus registrites: kui viga avastatakse pärast kokkuvõtete tegemist tuleb teha parandus kanne. Kasutades kas täiendus kirjet või tagasi kirjend ehk storneeritakse. Storno meetod ja märgitakse punase kirjutus vahendiga
-. Tehtud lausend: D Arvelduskonto K Võlg tarnijatele 100 000.- Paranduslausend: Debiteeritav konto Krediteeritav konto Summa 38 4. Makstud kassast avanssi lähetuskuludeks 3 000.-. Tehtud lausend: D Avanss aruandvale isikule K Kassa 30 000.- Paranduslausend: Debiteeritav konto Krediteeritav konto Summa Kui parandus ei põhine algdokumendil, tuleb koostada parandust selgitav raamatupidamisõiend (parandusdokument). Parandusdokument peab sisaldama: 1) dokumendi nimetus ja number; 2) koostamise kuupäev; 3) tehingu majanduslik sisu; 4) tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa); 5) koostaja nimi; 6) majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri (allkirjad), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist;
tulud ja kulud. FIE jaoks on majandusaastaks kalendriaasta. Ettevõtluse alustamise ja lõpetamise aastal on tema majandusaasta lühem kui 12 kuud. Kuna kassapõhist arvestust pidav ettevõtja ei pea koostama raamatupidamise aastaaruandeid, on tema jaoks pärast kalendriaasta lõppu ainsad kohustuslikud aruanded (kui ta ei ole muutunud käibemaksukohustuslaseks) tuludeklaratsioonid. Raamatupidamise aluseks on algdokumendid, mis tõestavad majandustehingu toimumist. Algdokumendil peab tehingu sisu olema kirjeldatud võimalikult täpselt. Ettevõte kehtestab raamatupidamise siseeeskirjas põhivara liikide amortisatsiooniperioodi (kuludesse kandmise ajavahemik) ja arvestusmeetodi, võttes arvesse nende põhivarade kasulikku tööiga (ajavahemik, mille jooksul materiaalset põhivara on otstarbekas kasutada). Lineaarsed amortisatsiooninormid kehtestatakse %-des põhivara soetusmaksumusest aasta kohta. NB
koonddokumentidel ning registrites ei ole lubatud sissekandeid kustutada ega teha õienditeta parandusi. Raha liikumist tõendavatel dokumentidel ei ole lubatud teha parandusi." Vastavalt EV raamatupidamise seaduse § 10 ebakorrektne raamatupidamiskirjend tuleb parandada paranduskandega, kus peab olema märgitud parandatava kande järjekorranumber, selleks tuleb koostada raamatupidamisõiend (memoriaalorder), kui parandus ei ole algdokumendil. 1) Juhul kui viga avastatakse enne kokkuvõtete tegemist, parandatakse need ebaõige teksti maha kriipsutamisega ja õige teksti kirjutamisega, maha kriipsutatud teksti kõrvale lisatakse "parandus õige" ja kinnitatakse seda allkirjaga. 2) Juhul kui viga avastatakse pärast kokkuvõtete tegemist tehakse paranduskanne: - täienduskirjendi või - tagasikirjendamisega e storneerimisega (must või punane storno punaselt kirjutatud,
andmetöötlussüsteemi optiliste meetoditega ning nende muundamist arvutile mõistetavateks märkideks. Skannerid ja tekstituvastussüsteemid koos võimaldavad masinakirja-, trükitud ja isegi käsitsi kirjutatud tekstide lugmist ja muundamist järeltöödeldud märkideks (näiteks tähtedeks), ilma et tekste peaks vaevarikkalt käsitsi töötlema. Skanner muundab algdokumendil analoogkujul oleva info punkthaaval digitaalseteks impulssideks, mida arvuti on suuteline töötlema. Seega on analoogandmeteks algdokumendi kõik pildipunktid, millel teoreetiliselt võib olla lõpmata suur arv värvi- ja ka halltoonastmeid ning punktisuurusi. Skanneri optika ja elektroonika suudab nendest punktidest ainult piiratud arvu muundada digitaalkujule. Needon teatavatele kindlatele